Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Lääne-Harju Vallavalitsus

[email protected]

Teie 06.11.2024 nr 6-1/135-21

Meie 05.12.2024 nr 9.3-1/24/11182-2

Lääne-Harju vallas Paldiski linnas

Tallinna mnt 7, Tallinna mnt 9, Pallase

haljasala 6, Tallinna mnt 11, Tallinna

mnt 17, Tallinna mnt 21, Tallinna mnt

23, Vanatalu, Ida tn L1 katastriüksuste

ja lähiala detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse §127 lõigete 1 ja 2 alusel

kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tallinna mnt 7,

Tallinna mnt 9, Pallase haljasala 6, Tallinna mnt 11, Tallinna mnt 17,Tallinna mnt 21, Tallinna

mnt 23, Vanatalu, Ida tn L1 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu materjalid. Amet on oma

seisukoha planeeringule varasemalt (18.07.2023) esitanud kirjaga nr 9.3-1/23/4075-2.

Planeeritav ala asub Paldiski linnas Tallinna mnt 7, Tallinna mnt 9, Pallase haljasala 6, Tallinna

mnt 11, Tallinna mnt 17, Tallinna mnt 21, Tallinna mnt 23, Vanatalu ja Ida tn L1

katastriüksustel. Planeeringu koostamise käigus on lisandunud planeeringualaga Vahtra

(katastritunnus 58001:005:0056) katastriüksus. Planeeringuala suurus on 95,78 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringualal olevate maaüksuste sihtotstarbe

määramine riigikaitsemaaks ning ehitusõiguse määramine riigikaitselise funktsiooniga ehitiste

ehitamiseks. Detailplaneeringus on kavandatud ehitusõigus Paldiski põhjalinnaku

arendamiseks. Arendus hõlmab uute kasarmute, remondihallide, garaažide, ladude,

büroopindade või muude riigikaitseliste hoonete ehitamist. Samuti on alale planeeritud 100 m

pikkune lasketiir. Lisaks on planeeritud ehitusõigus Paldiski Päästekomando uue kompleksi

rajamiseks. Tegemist on Paliski linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Planeeringus on ette nähtud liita Tallinna mnt 7, Tallinna mnt 9, Tallinna mnt 11, Tallinna mnt

17, Tallinna mnt 21, Tallinna mnt 23, Vanatalu, Pallase haljasala 6 ja Vahtra kinnistud krundiks

pos 1, mille sihtotstarbeks on määratud riigikaitsemaa. Krunt pos 2 moodustatakse Tallinna mnt

23 kinnistust ning sellegi sihtotstarbeks on määratud riigikaitsemaa. Krunt pos 3 on olemasolev

transpordimaa sihtotstarbega Ida tn L1 kinnistu. Krunt pos 4 moodustatakse Vanatalu kinnistust

ning selle sihtotstarbeks on määratud transpordimaa.

Pos 1 krundile on määratud ehitusõigus kuni viie maapealse ja ühe maa-aluse korrusega hoonete

ehitamiseks. Hoonete võimalikud kasutusotstarbed: kasarmud, remondihallid, garaažid, laod,

büroopinnad. Krundile on kavandatud 100 m pikkune lasketiir. Lisaks võib krundile rajada

Kaitseväe üksuste väljaõpet toetavaid rajatisi (spordiväljakud, takistusrajad jms). Krundile võib

ehitada Kaitseväe linnaku toimimiseks vajalikke rajatisi, mis on kõrgemad kui 20 meetrit

maapinnast (eraldiseisvad mastid, radarid jms).

Pos 2 krundile on määratud ehitusõigus kuni kolme maapealse ja ühe maa-aluse korrusega

Paldiski Päästekomando toimimiseks vajalike hoonete ehitamiseks. Krundile on lubatud ehitada

kuni seitsme maapealse korrusega treeningtorn. Pos3 ja 4 on transpordimaa.

2(3)

Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud muu hulgas järgnev:

 „Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00- 07.00

ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ määrus nr

71 lisas 1 toodud normtaset.“

 „Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.“

 „Hinnata ehitusprojekti koostamisel riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32. Vajadusel kavandada

meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Riigitee omanik ei võta endale kohustusi

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.“

 „Planeeringuala lähialal ei paikne korterelamuid ega lasteasutusi, mille

insolatsioonikestust kavandatav hoonestust võiks mõjutada.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu. Täiendavalt

juhib tähelepanu järgnevale:

 Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud: „Detailplaneeringus kavandatud

lasketiiru planeerimiseks on koostatud mürauuring. Kokkuvõtvalt on modelleerimise

tulemustest näha, et lähimatel elamualadel on päevane mürasoovituslik normtase

(65 dB) ületatud ainult aktiivse harjutuspäeva tüüpilises päevases olukorras (TP1),

normtaseme ületus on 1-2 dB. Tüüpilise päeva TP1 olukorras on arvestatud, et

lastakse kõigi lasketiiru väikesekaliibriliste relvadega (püstolid 9 mm,

püstolkuulipildujad 9 mm, automaatrelvad 5.56 mm ja automaatrelvad 7.62 mm).

Antud olukorda võib pidada halvimaks võimalikuks olukorraks, mis tegelikult ei

pruugi antud mahus realiseeruda. Teiste modelleeritud müraolukordade puhul

soovituslikku normtaset ületatud ei ole.“ Nimetatud mürauuringut materjalide seas

ei leidu, seega ei saa amet müraolukorrale hinnangut anda. Amet juhib tähelepanu,

et lisaks lasketiirule võivad mürahäiringut tekitada ka muud planeeringualal

toimuvad tegevused: remondihallist tulenev müra, ladustamisel tekkiv müra,

raskeveokid jmt. Arvestada ka teiste müraallikatega ning vajadusel võtta kasutusele

leevendusmeetmed.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud: „Lähimatel elamualadel ületatakse

päevast soovituslikku normtaset (65 dB) ainult modelleeritud aktiivse harjutuspäeva

korral (1-2 dB). Kavandatud välilasketiiru ümbritsevad kolmest küljest pinnasvallid,

mis töötavad ka müra vähendamise meetmetena, kuid lasketiiru edelakülg on avatud,

mistõttu levib laskmiste müra edela ja lääne suunas lähimate elamuteni (Mooniõie

tn) peaaegu tõkestamatult. Müra leevendamiseks on otstarbekas erinevaid

leevendusmeetmeid kombineerida: Organisatoorsed meetmed (ajalised piirangud

lasketiiru kasutamisel, relvatüüpide kasutuse piiramine). Otsesed meetmed

(mürakaitsevallide ja müratõkkeseinte rajamine).“ Ameti hinnangul on asjakohane,

peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu, planeeringualalt levivaid müratasemeid

uuesti mõõdistada, veendumaks leevendusmeetmete tõhususes. Lisaks soovitame

seirata müra maksimaalseid tasemeid. Müra leevendusmeetmete valikul ning

hindamisel soovitame kaasata kohalikke elanikke.

 Detailplaneeringu realiseerumisel võib suureneda ka liiklus ning tekitada häiringut

läheduses elavatele inimestele. Liiklusmüra tasemed ei tohi müratundlike hoonetega

aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid. Liiklusmüra

maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85

dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike

hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi

3(3)

müratundlike hoonetega aladel ületada edaspidi KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud

tööstusmüra sihtväärtust.

 Seletuskirjas on kirjutatud: „Projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti standardist

840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine”, valides sobiva

ehituskonstruktsiooni ohutuma keskkonna tagamiseks.“ Tähelepanu tuleb pöörata

asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks

asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada

radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond

vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ toodule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

[email protected]