| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/24/20749-1 |
| Registreeritud | 04.12.2024 |
| Sünkroonitud | 06.12.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rapla Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Rapla Vallavalitsus |
| Vastutaja | Merike Joonsaar (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tere
Teile on saadetud Rapla Vallavalitsuse dokumendihalduse süsteemi Amphora kaudu dokument Pöördumine seoses riigitee 20125 Rapla ümbersõit äärse jalgratta- ja jalgtee lõigu rajamisega Rail Baltica raudteejaamani pääsemiseks, mis on registreeritud 03.12.2024, numbriga 4-1/2024/3835.
Kontaktinfo:
Rapla Vallavalitsus
Tallinna mnt 14
Tel 489 0510
e-post: [email protected]
___________________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007
Tallinna mnt 14 [email protected] SWED EE662200221068430132
79513 Rapla Registrikood 77000312
Transpordiamet
Kliimaministeerium
[email protected] 03.12.2024 nr 4-1/2024/3835
Pöördumine seoses riigitee 20125 Rapla ümbersõit äärse jalgratta- ja jalgtee lõigu rajamisega Rail
Baltica raudteejaamani pääsemiseks
Rapla Vallavalitsus koostöös Transpordiametiga on hankinud riigitee 28 Rapla-Märjamaa
km 0,35–3,96 jalgratta- ja jalgtee rajamise, mille ehitus toimus aastatel 2023–2024. Nimetatud jalgratta- ja
jalgtee ehitati koos teeületuskohtadega neljast küljest ümber ringristmiku, mis asub riigi tugimaantee „28
Rapla-Märjamaa“ km 1,0 ja riigi kõrvalmaantee „20125 Rapla ümbersõit“ km 3,0 tagades riigiteede
ületamise jalgsi ja kergliikuritega igast küljest ohutult.
Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel on valmimas põhiprojekti lahendus Rail Baltica Rapla jaamahoonele
koos juurdepääsuteega. Nii sõidukite kui jalakäijate, jalgratturite ja kergliikurite juurdepääs jaamahooneni
saab olema mööda 6690023 Sõerumäe-Alu teed, kuhu on olemasoleva tee asemel projekteeritud sõidutee
ja eraldiseisev jalgratta- ja jalgtee. Juurdepääsutee saab alguse riigi kõrvalmaantee „20125 Rapla
ümbersõit“ km 2,79.
Senini on nii Transpordiameti kui Rail Baltic Estonia OÜ poolt jäänud tähelepanuta riigi kõrvalmaantee
„20125 Rapla ümbersõit“ äärne ohtlik lõik, km 2,79–2,99, mis jääb rajatava Rail Baltica raudteejaama
juurdepääsutee ning käesoleval aastal valminud riigitee „28 Rapla-Märjamaa“ äärse jalgratta- ja jalgtee
vahele.
Kõnealune, ca 200 m pikkune lõik, kus puudub ohutuks liiklemiseks vajalik jalgratta- ja jalgtee ning
jalakäijad, jalg- ja tõukeratturid või muude kergliikuritega liiklejad peavad tulevase Rail Baltica rongijaama
ja lähimate suuremate asulate, Rapla linna või Kuusiku aleviku, vahel liiklemiseks kasutama ohtlikku ning
valgustamata riigitee äärt, on kujutatud alloleval joonisel (joonis 1) punase joonena.
Arvestades asjaolu, et Rail Baltica raudtee on muu hulgas mõeldud nii riigisiseselt kui laiemalt Euroopasse
reisimiseks, siis kasvab nimetatud lõigus väga suure tõenäosusega jalakäijate ja kergliiklejate arv oluliselt
võrreldes praegusega, ainuüksi raudteejaamani ja sealt ära liikumiseks.
Kui Rail Baltica raudtee koos Rapla jaamahoonega valmis saab ja rongiliiklus avatuks kuulutatakse,
seatakse ohtu Rapla valla elanikud ja külalised, kes on sunnitud jalgsi, jalgrattaga või kergliikuriga
liiklemiseks kasutama ohtlikku valgustamata kõrvalmaantee äärt. Seda soovib Rapla Vallavalitsus kindlasti
vältida.
Joonis 1.
Rapla Vallavalitsus on teinud Rail Baltic Estonia OÜ-le ettepaneku projekteerida ja ehitada ülal nimetatud
ning joonisel kujutatud asukohta kaasaegne jalgratta- ja jalgtee lõik, mis peaks realiseeruma Rail Baltic
Estonia OÜ tellimusel Rapla jaama juurdepääsuteega samaaegselt.
Rail Baltic Estonia OÜ esindaja on saatnud vastuse, et Rail Baltica raames rajatakse kohalike peatuste
juurdepääsuteed kuni olemasolevate avalike teedeni ning kergliiklusteed samas ulatuses paralleelselt
samade juurdepääsuteedega. Vastusest on võimalik välja lugeda, et Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel ja
eestvedamisel nimetatud jalgratta- ja jalgtee lõiku ei rajata.
Tuginedes Transpordiameti 26. juuni 2022 käskkirjaga nr 1.1-7/22/113 kinnitatud dokumendi
„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ punktidele 4.1 ja 4.2 ning tabelile 1, tuleb kergliiklustee ette näha
asulavälise kõrvalmaantee äärde, kui sõidutee liiklussagedus on 1001–2000 sõidukit ööpäevas ja
kergliiklejate hulk ööpäevas on üle 40:
Võttes aluseks Transpordiameti 2023. aasta riigiteede liiklussageduste andmed, on riigi kõrvalmaantee
„20125 Rapla ümbersõit“ kilomeetril 0–2,99 keskmine ööpäevane sõidukite liiklussagedus 1145 AKÖL.
Transpordiameti kergliikluse mudeli järgi, mis kajastab hetkelist kergliiklejate tõenäolist suurusjärku, on
kõnealuses lõigus kergliiklejate arv päevas 32:
Võttes eeltoodut arvesse, on Rapla Vallavalitsus seisukohal, et Rail Baltica raudteejaama rajamine
planeeritavasse asukohta toob kaasa ööpäevase jalakäijate ja kergliiklejate arvu tõusu oluliselt üle 40.
Piirkonnas on ka mitmeid kehtivaid elamupiirkondade detailplaneeringuid, mille välja arendamise järgselt
jalakäijate ja kergliiklejate arv kasvab. Tõenäoliselt suureneb ka sõidukite liikluskoormus iga-aastaselt.
Ehitusseadustiku § 92 lõike 6 alusel on riigitee Eesti Vabariigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid
täidab Transpordiamet.
Kuna Transpordiamet vastutab omaniku ülesandeid täites riigiteede (mh riigiteede äärse) liiklusohutuse
eest ning arvestades, et ka Rail Baltica raudtee ehitust haldava ettevõtte Rail Baltic Estonia OÜ
ainuomanikuks on Eesti Vabariigi Kliimaministeerium, siis leiab Rapla Vallavalitsus, et kõnealuse, ca
200 meetri pikkuse lõigu jalgratta- ja jalgtee projekteerimine ning ehitamine peab toimuma riigieelarvest,
mitte kohaliku omavalitsuse üksuse ehk Rapla valla eelarvest.
Jalgratta- ja jalgtee lõigu rajamine on hädavajalik ning selle jaoks vajalike ressursside planeerimine peab
toimuma võimalikult operatiivselt, et Rail Baltica raudtee avatuks kuulutamise hetkeks oleks Rapla valla
elanikel ja külalistel võimalik turvaliselt ja ligipääsetavalt liigelda lisaks rongile ka jalgsi, sh koos
lapsevankriga või reisikohvriga, jalg- või tõukerattaga või muu kergliikuriga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Terras
abivallavanem
vallavanema ülesannetes
___________________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007
Tallinna mnt 14 [email protected] SWED EE662200221068430132
79513 Rapla Registrikood 77000312
Transpordiamet
Kliimaministeerium
[email protected] 03.12.2024 nr 4-1/2024/3835
Pöördumine seoses riigitee 20125 Rapla ümbersõit äärse jalgratta- ja jalgtee lõigu rajamisega Rail
Baltica raudteejaamani pääsemiseks
Rapla Vallavalitsus koostöös Transpordiametiga on hankinud riigitee 28 Rapla-Märjamaa
km 0,35–3,96 jalgratta- ja jalgtee rajamise, mille ehitus toimus aastatel 2023–2024. Nimetatud jalgratta- ja
jalgtee ehitati koos teeületuskohtadega neljast küljest ümber ringristmiku, mis asub riigi tugimaantee „28
Rapla-Märjamaa“ km 1,0 ja riigi kõrvalmaantee „20125 Rapla ümbersõit“ km 3,0 tagades riigiteede
ületamise jalgsi ja kergliikuritega igast küljest ohutult.
Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel on valmimas põhiprojekti lahendus Rail Baltica Rapla jaamahoonele
koos juurdepääsuteega. Nii sõidukite kui jalakäijate, jalgratturite ja kergliikurite juurdepääs jaamahooneni
saab olema mööda 6690023 Sõerumäe-Alu teed, kuhu on olemasoleva tee asemel projekteeritud sõidutee
ja eraldiseisev jalgratta- ja jalgtee. Juurdepääsutee saab alguse riigi kõrvalmaantee „20125 Rapla
ümbersõit“ km 2,79.
Senini on nii Transpordiameti kui Rail Baltic Estonia OÜ poolt jäänud tähelepanuta riigi kõrvalmaantee
„20125 Rapla ümbersõit“ äärne ohtlik lõik, km 2,79–2,99, mis jääb rajatava Rail Baltica raudteejaama
juurdepääsutee ning käesoleval aastal valminud riigitee „28 Rapla-Märjamaa“ äärse jalgratta- ja jalgtee
vahele.
Kõnealune, ca 200 m pikkune lõik, kus puudub ohutuks liiklemiseks vajalik jalgratta- ja jalgtee ning
jalakäijad, jalg- ja tõukeratturid või muude kergliikuritega liiklejad peavad tulevase Rail Baltica rongijaama
ja lähimate suuremate asulate, Rapla linna või Kuusiku aleviku, vahel liiklemiseks kasutama ohtlikku ning
valgustamata riigitee äärt, on kujutatud alloleval joonisel (joonis 1) punase joonena.
Arvestades asjaolu, et Rail Baltica raudtee on muu hulgas mõeldud nii riigisiseselt kui laiemalt Euroopasse
reisimiseks, siis kasvab nimetatud lõigus väga suure tõenäosusega jalakäijate ja kergliiklejate arv oluliselt
võrreldes praegusega, ainuüksi raudteejaamani ja sealt ära liikumiseks.
Kui Rail Baltica raudtee koos Rapla jaamahoonega valmis saab ja rongiliiklus avatuks kuulutatakse,
seatakse ohtu Rapla valla elanikud ja külalised, kes on sunnitud jalgsi, jalgrattaga või kergliikuriga
liiklemiseks kasutama ohtlikku valgustamata kõrvalmaantee äärt. Seda soovib Rapla Vallavalitsus kindlasti
vältida.
Joonis 1.
Rapla Vallavalitsus on teinud Rail Baltic Estonia OÜ-le ettepaneku projekteerida ja ehitada ülal nimetatud
ning joonisel kujutatud asukohta kaasaegne jalgratta- ja jalgtee lõik, mis peaks realiseeruma Rail Baltic
Estonia OÜ tellimusel Rapla jaama juurdepääsuteega samaaegselt.
Rail Baltic Estonia OÜ esindaja on saatnud vastuse, et Rail Baltica raames rajatakse kohalike peatuste
juurdepääsuteed kuni olemasolevate avalike teedeni ning kergliiklusteed samas ulatuses paralleelselt
samade juurdepääsuteedega. Vastusest on võimalik välja lugeda, et Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel ja
eestvedamisel nimetatud jalgratta- ja jalgtee lõiku ei rajata.
Tuginedes Transpordiameti 26. juuni 2022 käskkirjaga nr 1.1-7/22/113 kinnitatud dokumendi
„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ punktidele 4.1 ja 4.2 ning tabelile 1, tuleb kergliiklustee ette näha
asulavälise kõrvalmaantee äärde, kui sõidutee liiklussagedus on 1001–2000 sõidukit ööpäevas ja
kergliiklejate hulk ööpäevas on üle 40:
Võttes aluseks Transpordiameti 2023. aasta riigiteede liiklussageduste andmed, on riigi kõrvalmaantee
„20125 Rapla ümbersõit“ kilomeetril 0–2,99 keskmine ööpäevane sõidukite liiklussagedus 1145 AKÖL.
Transpordiameti kergliikluse mudeli järgi, mis kajastab hetkelist kergliiklejate tõenäolist suurusjärku, on
kõnealuses lõigus kergliiklejate arv päevas 32:
Võttes eeltoodut arvesse, on Rapla Vallavalitsus seisukohal, et Rail Baltica raudteejaama rajamine
planeeritavasse asukohta toob kaasa ööpäevase jalakäijate ja kergliiklejate arvu tõusu oluliselt üle 40.
Piirkonnas on ka mitmeid kehtivaid elamupiirkondade detailplaneeringuid, mille välja arendamise järgselt
jalakäijate ja kergliiklejate arv kasvab. Tõenäoliselt suureneb ka sõidukite liikluskoormus iga-aastaselt.
Ehitusseadustiku § 92 lõike 6 alusel on riigitee Eesti Vabariigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid
täidab Transpordiamet.
Kuna Transpordiamet vastutab omaniku ülesandeid täites riigiteede (mh riigiteede äärse) liiklusohutuse
eest ning arvestades, et ka Rail Baltica raudtee ehitust haldava ettevõtte Rail Baltic Estonia OÜ
ainuomanikuks on Eesti Vabariigi Kliimaministeerium, siis leiab Rapla Vallavalitsus, et kõnealuse, ca
200 meetri pikkuse lõigu jalgratta- ja jalgtee projekteerimine ning ehitamine peab toimuma riigieelarvest,
mitte kohaliku omavalitsuse üksuse ehk Rapla valla eelarvest.
Jalgratta- ja jalgtee lõigu rajamine on hädavajalik ning selle jaoks vajalike ressursside planeerimine peab
toimuma võimalikult operatiivselt, et Rail Baltica raudtee avatuks kuulutamise hetkeks oleks Rapla valla
elanikel ja külalistel võimalik turvaliselt ja ligipääsetavalt liigelda lisaks rongile ka jalgsi, sh koos
lapsevankriga või reisikohvriga, jalg- või tõukerattaga või muu kergliikuriga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Terras
abivallavanem
vallavanema ülesannetes