1
Kristina Fuks-Kuus
Saatja: Erki Ruben <erki.ruben@laaneharju.ee>
Saatmisaeg: kolmapäev, 4. detsember 2024 14:06
Adressaat: Kristina Fuks-Kuus
Koopia: Allan Kalve
Teema: Mitteavalikust riigiteest
Järeltegevuse lipp: Järeltegevus
Olekulipp: Lipuga märgitud
Tere, Kristina
Teie pöördumisega tutvudes tekkis suur äratundmine. Ka meil on selliseid juhuseid, kus tee asub vallale kuuluval
maal, kuid ei ole tegelikult avalikult kasutamiseks vajalik. Seadusandlus selliseid juhuseid ei ole ette näinud ning
selget lahendust justkui ei olegi.
Sellist tee liiki, nagu mitteavalik riigitee või mitteavalik kohalik tee, ehitusseadustiku või teeregistri põhimääruse alusel
ei eksisteeri. Väga konkreetselt on defineeritud § 92 lõikes 5, et riigitee ja kohalik tee on avalikult kasutatav tee. Ja
see on tegelikult probleem.
Kuidas me selliseid probleeme lahendame?
1) Kui tee on vajalik näiteks üksikule majapidamisele juurdepääsuks, siis sõlmime tee kasutajaga IKÕ lepingu ja
teed teede nimekirja ei kannagi (tulenevalt teeregistri põhimääruse § 7 lõikest 1, mis ütleb, et kohustus on
kanda registrisse riigiteed ja kohalikud teed. Punktides 1-3 toodud tee liike (näiteks eratee) võib kanda, aga ei
pea). Tegemist on sisuliselt erateega, mis asub KOVi maal piiratud asjaõiguse alusel.
2) Kui tee on selline, mida ei ole tegelikult üldse vaja ja see ei vasta lisaks ka seisundinõuetele, siis kohati on
võimalik olukorda lahendada liikluskorraldusega (sissesõidu keeld või liikluse keeld, vajadusel lisatahvliga, kui
erandjuhul on vaja seal siiski liigelda). Aluse ja isegi kohustuse selleks annab Majandus- ja taristunubustru
nöörus 92 Tee seisundinõuded § 3 lõige 1.
Teeregistri põhimäärus ütleb selgelt
§ 14. Terviktee numbri määramine
(1) Riigiteele antakse unikaalne number vahemikus 1–99999.
(2) Ülejäänud teedele antakse unikaalne number vahemikus 1000000–9999999, kus esimesed kolm numbrit on tee
alguspunkti kohaliku omavalitsuse üksuse EHAK kood.
Sellest tulenevalt kindlasti me ei saa heaks kiita TRAMi praktikat anda riigiteedele numbreid vastuolus
teeregistri põhimäärusega.
Seisundinõuetest:
Kirjutate: Mitteavalikul teel ei kehti avalikult kasutatavale teele kehtestatud seisundinõuded.
Teadlikult selgitan veelkord, et sellist juriidilist konstruktsiooni nagu mitteavalik riigitee või mitteavalik kohalik tee ei ole
olemas. Kõik teeregistrisse kantud riigiteed ja kohalikud teed on seaduse mõistes avalikult kasutatavad teed.
Olemas on:
- Avalikult kasutatav tee, milleks on riigitee ja kohalik tee. (ja antud juhul asjasse mitte puutuv avalikuks
kasutamiseks määratud eratee)
- Eratee (sh avalikkusele juurdepääsetav, mis ei ole sama mis avalikuks kasutamiseks määratud eratee)
- Metsatee
Seega, kui on mõni riigile kuuluv teelõik või terviktee, mis ei peaks olema avalikult kasutatav, siis seda ei tohiks kanda
ka teeregistrisse. Sellisel juhul ei ole vajalik täita ka tee seisundinõudeid, kuna see määrus reguleeribki ainult avalikult
kasutatavate teede seisundinõudeid.
Tee ja teemaaomandamisest:
Vallal ei ole vajadust ega ka põhjendust riigilt omandada nimetatud teelõiku. Teel puudub antud momendil avalikult
kasutatava tee funktsioon nii riigi- kui ka kohaliku teena. Teiseks, antud teelõigu omandamisel muutuks
Transpordiametil ebamõistlikult keerulisemaks Harju maakonnaplaneeringus kavandatud riigitee 11174 äärde
kergliiklustee rajamine ja seeläbi asutuse enda põhimääruses sätestatud esimese järjrekorra ülesande täitmine -
Ameti ülesanded on 1) tingimuste loomine ohutuks, ligipääsetavaks ja säästlikuks liiklemiseks ning inimeste ja
sõidukite liikuvuse kavandamine;