MELLSON GRUPP OÜ Dirhami sadama vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-522745 andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1 (22)

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja

muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning

eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava

tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:

• taotlus1,

• ehitusprojekt (põhiprojekt) „Dirhami lainemurdjad“2,

• Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmed,

• Maa-ameti kaardirakenduse kaartide andmed.

1.1. Kavandatav tegevus

1.1.1. tegevuse iseloom ja maht

MELLSON GRUPP OÜ (registrikood 10790187, aadress Kannikese tn 5, Kristiine linnaosa,

Tallinn, Harju maakond) on 14.08.2024 esitanud vee erikasutuse keskkonnaloa

(keskkonnaluba) taotluse ning 17.09.2024 parandustaotluse. Keskkonnaluba taotletakse

Dirhami sadamas (Kaldaliiva, Dirhami küla / Derhamn, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond,

kü 52001:001:0797) tahkete ainete paigutamiseks allpool keskmist veetaset mahus 1400 m³ ja

merepõhja süvendamiseks mahus 50 m³. Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega kuni

31.12.2026.

Tööde käigus soovitakse pikendada Dirhami sadama kaisid nr 1 ja 8 (joonis 1), lisades neile

otstesse lainemurdjad (pikkustega vastavalt 40 m ja 20 m) ning kai 6 kõrvale ehitada laine

rahusti. Kaide nr 1 ja 8 pikendamiseks kasutatakse tetrapoode, kai nr 6 lainerahusti ehitamisel

monoliitkaid, millede fikseerimiseks paigaldatakse terastorudest postvaiad ja graniitkivi. Kai nr

6 lainerahusti ehitamisel on vajalik süvendamine.

Tööde eesmärk vähendada Dirhami sadama akvatooriumil ummikainetust, parandada

olemasolevate kaide eluiga ja tagada laevadele turvaline baseerumine. Kavandatud tegevus ei

ole seotud ühegi Natura 2000 ala kaitse-eesmärgiga.

Taotluse kohaselt on lainemurdjate rekonstrueerimine planeeritud veeskamise meetodil ning

kogu transport liigub olemasolevatel kaidel. Tetrapoodid on ostutoode ja saabuvad kaile

autotranspordil ning tõstetakse vette kraana abil. Graniitkivid tuuakse samuti kohale autodega

ning kallutatakse kaile, kust edasi tõstetakse paigale.

Tegevused on planeeritud talvehooajale, et võimalikult vähe häirida loodust. Planeeritud

ajavahe on oktoober kuni märts.

1 taotlus registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/): menetlus nr M-

129412, taotlus nr T-KL/1025422-2. 2 TA-Konsult OÜ, 2024. Dirhami lainemurdjad. TÖÖ nr. TA24-07. Kättesaadav: keskkonnaloa taotluse lisa 2.

2 (22)

Joonis 1. Ülal: sinisega on märgitud tahkete ainete paigutamise alad Dirhami sadamas

sadamarajatiste rekonstrueerimisel. All: väljavõte ehitusprojekti jooniselt.

3 (22)

1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“3 kohaselt, on tõhus ja kestlik merealade kasutamine

riigile oluline. Kogu Eesti rannikul tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne

väikesadamate kett, mis seob saared mandriga ja edendab turismialaseid otsesidemeid

välisriikidega, aidates kindlustada saarte ja rannikualade majanduslikku baasi. Väikesadamate

arendamisel on otstarbeks ühildada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon

jne). Väikesadamate haakuvus tagamaal pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab

turismi arenguvõimalusi. Väga tähtis on tagada hea ligipääs väikesadamatele – nii merel kui

ka siseveekogudes.

Eesti mereala planeeringu4 kohaselt on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke.

Ranniku sobivaimad sadamakohad on juba kasutusel, looduslikult ebasoodne sadamakoht

tähendab suuri kulusid. Sellest tulenevalt on mõistlik investeerida olemasolevatesse

sadamatesse, seega on tööd Dirhami sadamas kooskõlas Eesti mereala planeeringu

eesmärkidega.

Alal kehtib Lääne-Nigula üldplaneering5. Planeering näeb ette Dirhami sadamat. Planeeringus

on välja toodud, et Dirhami sadam pakub ka reisisadama teenuseid (peamiselt suveperioodil)

ning kala- ja kaubasadama teenuseid veesõidukite lastimise ja lossimise näol. Dirhami sadamas

osutatakse sadamateenuseid olenemata veesõiduki suurusest. Planeeringus on välja toodud, et

ehituskeeluvööndit on vähendatud, et võimaldada mitmekesine areng Dirhami sadama

territooriumil ja ümbritseval tiheasustusega alal.

Alal kehtib Dirhami sadama ja lähiala detailplaneering6 ja Dirhami sadam, Dirhami Jarmi,

Kalda, Tankla ja Puurkaevu maa-ala detailplaneering7. Planeeringutega on ette nähtud

olemasolevad sadamarajatised.

Taotluse kohaselt soovitakse teostada olemasolevate rajatiste rekonstrueerimist, sh pikendada

olemasolevaid lainemurdjaid. Seega tööd ei eelda uut planeeringut.

Taotluses nimetatud tegevuses ei ole vastuolus kehtivate planeeringute ega õigusaktidega.

3 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kättesaadav:

https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/ (16.10.2024). 4 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav:

https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (18.10.2024) 5 Lääne-Nigula üldplaneering on kehtestatud 18.08.2022 Lääne-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 1-3/22-36.

Kättesaadav: https://www.laanenigula.ee/uldplaneering (23.10.2024). 6 Dirhami sadama ja lähiala detailplaneering. Kehtestatud Lääne-Nigula vallavalitsuse 3.07.2018 korraldusega nr

395. Kättesaadav: https://geoportaal.maaamet.ee/digiarhiiv/url/dokumendid?logo=1&planeering=68987

(23.10.2024). 7 Dirhami sadam, Dirhami Jarmi, Kalda, Tankla ja Puurkaevu maa-ala detailplaneering. Kehtestatud Lääne-

Nigula Vallavolikogu 27.12.2017 määrusega nr 11. Kättesaadav:

https://geoportaal.maaamet.ee/digiarhiiv/url/dokumendid?logo=1&planeering=1269 (23.10.2024).

4 (22)

1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Vee erikasutustööde alal meres ei esine loodusvarasid kasutataval kujul (kasutatud Maa-ameti

geoportaali andmeid). Vee erikasutuse käigus paigutatakse vette graniitkive ja tetrapoode

vastavalt ehitusprojektis toodule eesmärgipäraselt.

1.1.4. tegevuse energiakasutus

Planeeritud vee erikasutustöödega ei kaasne märkimisväärseid energiakulusid. Energiakulud on

seotud ehitusmaterjalide transpordiga ja ehitustöödega. Energiakasutust viiakse miinimumini

kasutades töödeks sobivaimat tehnikat.

1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Heited vette

Heited vette võivad tekkida sadama akvatooriumi setete liigutamisel, tahkete ainete

paigutamisel, aga ka sadeveega või avariide korral.

Tahkete ainete paigutamisel tekkiv heljumi kogumaht on ca 1% uputatavast materjalist. Heljum

on kivide ja rahnude küljest irduv või kaasnev materjal8. Modelleerimised on näidanud, et 0,1

mm läbimõõduga liivaterade paigutamisel võib heljumi levik olla 300-700 m, olenevalt tuule

suunast ja tahkete ainete paigutamise kohast (avatus tuultele). Heljumi levik oleneb puhuvate

tuulte ja lainete mõjust, eemale kanduvad enim eemale väiksemad fraktsioonid9.

Käesolevalt paigutatakse vette graniitkive, monoliitkai detaile ja tetrapoode. Seega tahkete

ainete paigutamisega kaasnev heljum on minimaalne. Tegemist on reostumata materjalidega.

Ehitusprojekti kohaselt on kai nr 6 lainerahusti ehitamisel vajalik vähene süvendamine,

pinnaseks on jämeliiv. Keskkonnaametile teadaolevalt sadamas olulisi reostusjuhtumeid ei ole

olnud. Tegemist on väiksema sadamaga, mille kasutuskoormus on pigem väike ning kus lähialal

puudub tööstus või suurte jõgede sissevoolud. Seega on sadamas olevad setted tõenäoliselt ilma

olulise reostuseta. Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM Süvendamise ja

kaadamise juhendi10 p 6.10. c kohaselt: märgatavate varasemate ja praeguste saasteallikate

puudumine ja kui süvendamine ei ületa 10 000 tonni aastas.

Süvendamisel tekib mõningane heljum ja vette satub mõningal määral toitaineid. Olemasoleva

teabe kohaselt satub süvendamisel vette hinnanguliselt 4 -10 % süvendatava pinnase

kogumahust. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on hoovuse

liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused – kiiremini

settuvad raskemad osakesed, settimine on kiirem tuulevaikse ilmaga11. HELCOM on välja on

8 OÜ Hendrikson & Ko, 2016. „Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa

keskkonnamõju hindamine“, Töö nr 1771/12. 9 EstKONSULT OÜ, 2017. Leppneeme sadama hüdrodünaamiline modelleerimine. Töö nr B776. 10HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (16.10.2024). 11 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-aruanne.pdf

(16.10.2024).

5 (22)

pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m fikseeritud raadius ümber süvendamise

punkti12. On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt suuremate

tuulesündmuste korral, heljumi kontsentratsioon tõuseb märgatavalt, kui tuule kiirus on 10 m/s

või rohkem13.

Taotluse kohaselt on süvendamisvajadus väike – kuni 50 m³. Seega on töödega kaasnev heljum

minimaalne.

Keskkonnaluba on vajalik ka sadevee juhtimiseks sadamaehitiste maalt (veeseadus (VeeS) §

187 p 6). Dirhami sadamal on olemas vastav keskkonnaluba nr L.VV/325367.

Müra ja heited õhku

Tegemist on sadamaga, kus toimub liinilaeva ja väikepaatide liiklus. Veesõidukite müratase

jääb vahemikku 95 kuni 125 dB14. Ehitustöid teostatakse ekskavaatori ja kraanaga. Materjal

veetakse kohale kalluritega. Ekskavaator müratase on ca 109 dB15. Suurem müra kaasneb kivide

kallutamisel kaile. Lisaks kaasneb müra kai nr 6 lainerahusti fikseerimiseks paigaldatavate

terastorudest postvaiade pinnasesse rammimisel. Vee erikasutustööde aegne müra on tööde

aegne ja pöörduv, st esineb ainult tegevuse ajal ning tööde lõppemisel see lakkab. Pidevalt ning

pikemat aega töötav tehnika mürafoon erineb ning võib ületada ka sadama tavapärast

mürafooni, kuna sadama külastuskoormus võib olla madal.

Seega kaasneb tegevusega ajutine mürafooni muutus. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (määruse nr 71) lisa 1 p 4 kohaselt päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest

tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole. Elamu maa-aladel tööstusmüra piirväärtus

päevasel ajal on 60 dB ja öisel ajal on 45 dB. Lähim maja elamu asub ca 120 m kaugusel tööde

alast. Majani jõudev süvendustööde müra on ca 54,9 dB16.

Süvendaja mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO,

CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr,

Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen

ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir-

või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas

antud piirkonnas.

Valgus, soojus ja kiirgus

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus

on lühiajaline ning ehitustööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate

12Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf (16.10.2024). 13 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi-

seire-aruanne-2020.pdf (16.10.2024). 14 Hyrynen, Johannes; Maijala, Panu & Mellin, Velipekka: Noise evaluation of sound sources related to port

activities. Conference paper on Euronoise conference in Edinburgh, 26.-28.10.2009 ja J. Witte: Noise from

moored ships. Conference paper on Internoise 2010 in Lisbon, 13-16.06.2010 15 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. 16https://noisetools.net/barriercalculator?source=[1.5,500,109]&receiver=[1.5,150]&barrier=[1,4.2,75.9]

(24.10.2024).

6 (22)

masinate diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga.

Vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne.

1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole nimetatud piirkonnas ja selle läheduses toimunud olulisi

reostusjuhtumeid. Tulenevalt eeltoodust võib järeldada, et süvendatava pinnase saastetunnused

pole olulised või puuduvad. Seega ei näe Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate

saasteainetega seotud probleeme, kuna pinnas on looduslik.

Pinnast loetakse jäätmeteks, kui see on seisnud ladestuskohas kolm aastat. Samuti, kui

süvenduspinnase kasutamise aeg ja koht ei ole kindel ja garanteeritud loetakse ladustatud

süvenduspinnas jäätmeteks (jäätmeseadus (JääTS) § 35² lg 1 p 4). Pinnase (sh eemaldatava

sette) püsivalt paigaldamist maapinnale mäena või vallina käsitab Keskkonnaamet ehitamisena

(ehitusseadustik § 3 lg 1; insenerehitis (JääTS § 35² lg 2²). Ehituskeeluvööndis on uute ehitiste

püstitamine keelatud (LKS § 38 lg 3). Seega tuleb tööde käigus tekkiv kaevis teisalda

maismaale ja planeerida.

Süvenduspinnase paigutamisel maismaale tuleb pinnasest eemaldada prügi. Jäätmed tuleb

käidelda jäätmeseaduses sätestatud korras.

1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii.

Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning

töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat

kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat

pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate

mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt.

Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva

keskkonna kahjustamine.

1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Sadama kirjeldus

Dirhami sadam asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Dirhami külas. Dirhami sadam on

ajalooliselt olnud kauba- ja reisisadam, postkontor ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia

Instituudi hüdroloogiajaam. Dirhami sadam on Eesti- ja Läänemere loodesadam, mis on

7 (22)

suvekuudel atraktiivne jahisadam ja toimib talvel tegusa kala – ja kaubasadamana. Soodne

asukoht meelitab ligi igast suunast saabuvaid merekülalisi. Sissesõit mööda Dirhami liitsihti on

lihtne ja lühike ning võib olla raskendatud vaid tugeva põhja – ja kirdetuule korral. Sadam on

aasta ringi jäävaba ja tormi eest hästi kaitstud.

Dirhami sadam on kantud sadamaregistrisse koodiga EEDIR. Dirhami sadamas osutatakse

sadamateenuseid sõltumata veesõiduki suurusest perioodil 1. jaanuar - 31. detsember.

Sadama rajatised paiknevad mitmel kinnistul: Kaldaliiva (kü 52001:001:0797, tootmismaa

100%), Dirhami sadam (kü 52001:001:4070, tootmismaa 70%, ärimaa 30%), Dirhamiliiva (kü

52001:001:0796, tootmismaa 100%). Sadamas asub tankla (kü 52001:001:0139) jm

tootmismaa (kü 52001:001:2860, kü 52001:001:4100, kü 52001:001:0386) ning

maatulundusmaa (kü 52001:001:1182).

Dirhami sadama kaid sadamaregistri andmetel:

Nimetus Liik Sügavus kai ääres (m)

EH2000

Pikkus(m)

nr 1 Statsionaarne kai 2.9 29

nr 2 Statsionaarne kai 3.1 166

nr 3 Statsionaarne kai 2.7 45

nr 4 Statsionaarne kai 3.5 50

nr 5 Statsionaarne kai 2.1 68

nr 6 Statsionaarne kai 2.3 80

nr 7 Statsionaarne kai 2.3 40

Sadama tehnilised andmed sadamaregistri andmetel:

Sadama asukoht 59° 12' 41" N ; 23° 30' 3.05" E

Veesõiduki kogumahutavus 500 kuni 7500 (välja arvatud)

Veesõiduki suurim pikkus (m) 90

Veesõiduki suurim laius (m) 12

Veesõiduki suurim süvis (m) 3,7

Sissesõidutee väikseim laius (m) 60

Sissesõidutee väikseim sügavus (m) EH2000 3,8

Varasemad keskkonnaload

Keskkonnaministeerium on andnud vee erikasutusloa nr L.VT.EE-40247 kehtivusega

09.08.2005 - 01.07.2010 tahkete ainete paigutamiseks kaide 1….4 rekonstrueerimisel. Maa-

ameti ajalooliste ortofotode kohaselt on tööd ellu viidud.

Keskkonnaministeerium on andnud vee erikasutusloa nr L.VT.EE-49836 kehtivusega

05.04.2006 - 01.03.2011 tahkete ainete paigutamiseks kaide 5, 6 ja 7 ehitamisel ning

süvendamiseks mahus 9500 m³. Süvenduspinnas paigutati maismaale. Maa-ameti ajalooliste

ortofotode kohaselt on tööd ellu viidud.

8 (22)

Keskkonnaamet on andnud vee erikasutusloa nr L.VV/325607 kehtivusega 04.12.2014 -

04.12.2019 tahkete ainete paigutamiseks mahus 800 m³ Dirhami sadama kai nr 4

rekonstrueerimisel. Esitatud vee erikasutuse aastaaruannete kohaselt on tööd ellu viidud 2015

aastal.

Keskkonnaamet on andnud vee erikasutusloa nr L.VV/333240 kehtivusega 26.07.2019 -

01.08.2021 tahkete ainete paigutamisema mahus 1 050 m³ ja süvendamiseks mahus 4 900 m³

kaide 6-7 rajamisel. Süvenduspinnas paigutati maismaale. Esitatud vee erikasutuse

aastaaruannete kohaselt on tööd ellu viidud 2019 ja 2020 aastal.

Kavandatud töödel puudub vastuolu varasemate töödega.

Tegevuse õiguslik alus

Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnisomand ulatub

avaliku veekogu kaldajooneni ja kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133

lg 1). Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek.

Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse

kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2).

Sadamat haldab MELLSON GRUPP OÜ. Kinnistud kuuluvad e-kinnistusraamatu väljavõtte

kohaselt MELLSON GRUPP OÜ-le. Sadamale on määratud akvatoorium Vabariigi Valitsuse

13.03.2001 määrusega nr 94.

E-ehitusregistri andmetel on Dirhami sadamas sadama kai (registrikood

220283284), teisaldatav moodulslipp (registrikood 220601510).

Käesolevalt planeeritakse vee erikasutust olemasolevate sadamarajatiste rekonstrueerimisel, sh

lainemurdjate pikendamisel. Seega on taotlejal õiguslik alus soovitud tööde elluviimiseks.

Keskkonnaluba ei anna õigust ehitiste ehitamiseks.

Piirkonna muu maakasutus

Dirhami sadam asub tiheasustusalal. Sadam piirneb riigikaitsemaaga läänes (kü

52001:001:0100), transpordimaaga (kü 52001:001:0081) ja elamumaadega (kü

52001:001:0049, kü 52001:001:2430, kü 52001:001:4960, kü 52001:001:3490, kü

52001:001:3460, kü 52001:001:4060, kü 52001:001:3660, kü 52001:001:4570) ning

metsamaaga (kü 52001:001:1183). Tööde müra võib kanduda lähimate elamuteni.

Tööde piirkonnas puuduvad kultuurimälestised, pärandkultuuri objektid ja looduslikud

pühapaigad jm väärtused. Lähimaks objektiks on pärandkultuuriobjekt Dirhami sadama

kaalumaja. Kaugemal on mitmeid merepatarei rajatisi maismaal. Tegevuse mõju rajatisteni ei

ulatu.

Sadama alal on mitmed navigatsioonimärgid. Ehitusprojekti kohaselt viiakse tööde käigus

sadama tulepaak uuele asukohale. Sadama valdaja peab navigatsioonimärgistuse rajamise

või rekonstrueerimise kooskõlastama Transpordiametiga (Majandus- ja

9 (22)

kommunikatsiooniministri 02.12.2002 määrus nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise,

rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning

kord“).

1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Dirhami sadama veeala paikneb veekogus Dirhami laht (VEE3202000), mis kuulub Hiiu

madala rannikuveekogumi (EE_7) koosseisu. Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-

2/22/357 kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (VMK17) veekogumite

koondseisundiinfo 202318 kohaselt on Hiiu madala rannikuveekogumi ökoloogiline seisund

hinnatud kesiseks. Mittehea seisundi näitajateks on Chl a, põisadru sügavuslevik, N-üld, P-üld,

Secchi. Kesise seisundi põhjuseks on varasemast toitained, eutrofeerumine. Rannikuveekogumi

keemiline seisund on hinnatud halvaks. Halva seisundi põhjuseks on Hg kalas.

Rannikuveekogumi koondseisund on hinnatud halvaks. Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud veekogumi seisundi eesmärgiks

hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg)).

Eesti Merestrateegia19 kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks

mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia

üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi

funktsioneerimise ja struktuuri. Maa-ameti INSPIRE kaardikihil on esitatud mudeldatud

merestrateegia järgsed merepõhjaelupaigad. Mudelduste kohaselt paikneb sadama

akvatooriumi alal infralitoraal kivine põhi ja biogeenilised karid. Loodusdirektiivi elupaikadest

on mudelduste kohaselt alal piirkonniti karide elupaik. Mudelduste täpsusaste on pigem madal

ning viitab alupaikade esinemise võimalikkust. Tegemist on varasemalt süvendatud merealaga.

Piirkonnas puuduvad olulised vooluveekogud poolsiirdekaladele. Ala on rahvusvahelise

tähtsusega linnuala (vt ptk 1.2.3.).

1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Dirhami sadama kinnistule (katastritunnus 52001:001:4070) ja sellega piirnevale merealale

jääv Dirhami sadam ei asu ühelgi Natura 2000 võrgustiku alal20, kaitsealal, hoiualal,

püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Ehitustööde ala jääb ligikaudu

60 meetri kaugusele Nõva-Osmussaare loodusalast (EE0040201) ja Nõva-Osmussaare

linnualast (EE0040201).

17 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (24.10.2024). 18 Pinnaveekogumite seisundiinfo kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (24.10.2024). 19 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti

merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-

etapp-mereala-m (24.10.2024). 20 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“

10 (22)

Nõva-Osmussaare linnuala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi21 I lisas nimetatud linnuliikide

ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on nõmmekiur (Anthus campestris), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa

bonasia), mustlagle (Branta bernicla), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula),

öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus

pygargus), aul (Clangula hyemalis), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula

arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus

merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima).

Nõva-Osmussaare loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi22 I ja II lisas nimetatud

elupaigatüüpide ja liikide kaitse. Nõva-Osmussaare loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on

veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad

(*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga

kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620),

rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited

(liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited

kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe-

kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad

niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga

(*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad

(*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-

lodumetsad (*91E0). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik

võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp.

arenarius).

Nõva-Osmussaare linnualaga ja Nõva-Osmussaare loodusalaga kattuvad looduskaitseseaduse

alusel siseriiklikult kaitstav Nõva-Osmussaare hoiuala23 ja Nõva looduskaitseala24. Nõva-

Osmussaare hoiuala jääb tööalast 60 m kaugusele ja Nõva looduskaitseala 100 m kaugusele.

Nõva-Osmussaare hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide

– veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), laiade madalate

lahtede (1160), karide (1170), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*),

püsitaimestuga liivarandade (1640), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210)

ning alvarite (6280*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ning linnudirektiivi I lisas nimetatud

liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika

kaitstakse, on merivart (Aythya marila), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra),

sõtkas (Bucephala clangula), nõmmelõoke (Lullula arborea), hahk (Somateria mollissima),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), mustlagle (Branta bernicla),

tõmmuvaeras (Melanitta fusca), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 22 Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta 23 EELIS kood KLO2000166, Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine

Lääne maakonnas“ 24 EELIS kood KLO1000660, Vabariigi Valitsuse 26.10.2017 määrus nr 152 „Nõva looduskaitseala kaitse-

eeskiri“

11 (22)

collurio), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), kõre (Bufo calamita), hallhüljes (Halichoerus

grypus), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii).

Hoiualade kaitsekord tuleneb looduskaitseseaduse (LKS) §-dest 14, 32 ja 33. Hoiuala on

elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse

kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.

Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi

tagamiseks. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja

kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine,

samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi25.

Dirhami sadama piirkonnas kattuvad Nõva-Osmussaare hoiuala kaitse-eesmärgid Nõva-

Osmussaare linnuala ja Nõva-Osmussaare loodusala kaitse-eesmärkidega ning mõju nendele

on kirjeldatud punktis „Mõju Natura 2000 võrgustiku alale“.

Nõva looduskaitseala on moodustatud, et kaitsta, taastada ja säilitada Loode-Eestile omast

ranniku- ja luitemaastikku, looduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike;

loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe, II lisas nimetatud liikide elupaiku, IV ja V lisas nimetatud

liike ja nende elupaiku; linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate

rändlinnuliikide elupaiku; kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti; kaitsealust seeneliiki

liiv-maakeelt (Geoglossum arenarium) ja tema kasvukohti; kaitsealuseid linnuliike ja nende

elupaiku.

Dirhami sadama piirkonnas kattuvad Nõva looduskaitseala kaitse-eesmärgid Nõva-Osmussaare

linnuala ja Nõva-Osmussaare loodusala kaitse-eesmärkidega ning mõju nendele on kirjeldatud

punktis „Mõju Natura 2000 võrgustiku alale“.

Kaitsealused liigid

Tööalale jäävad EELISe andmetel III kaitsekategooria linnuliikide liivatülli (Charadrius

hiaticula) ja nõmmelõokese (Lullula arborea) elupaigad. Piirkonda jäävad veel mitmete teiste

III kaitsekategooria linnuliikide elupaigad.

LKS-st tulenevalt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik

hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal26 (vt ka ptk 1.3.1.).

1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra

ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Välisõhu ja vee kvaliteet halvenemist vee erikasutuse käigus ette näha ei ole (vt ptk 1.5.1.).

Sadam asub tiheasustuspiirkonnas, kuid elanike arv on väike, ca 1527. Ehitustöödega kaasnev

25 LKS § 32 lg 2 26 LKS § 55 lg 61 27 Statistikaameti statistika andmebaas (25.10.2024).

12 (22)

müra võib kostuda lähimate elamuteni. Siiski, rekonstrueerimistööd võimaldavad sadama

jätkuvat ohutut kasutamist.

1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

1.3.1. mõju suurus

Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõju liigist. Lisaks veel:

• tööde mahust;

• läbiviimise ajast;

• läbiviimise logistilistest lahenditest;

• kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast;

• meteoroloogilistest tingimustest.

Mõju merepõhjaelustikule

Ehitustöödel hävib vahetult rajatiste alla jääv põhjaelustik. Veesambasse paisatava heljumi

puhul on minimaalne ja selle mõju põhjakooslustele on ebaoluline. Töid kavandatakse

olemasoleva sadamas, st tegemist on juba varasemalt mõjutatud merepõhjaga ja sealne

põhjaelustik on eelduslikult regulaarsetest töödest tingitult vähene. Seega, ei saa tekkivat

keskkonnahäiringut pidada oluliseks, ei suurene merepõhja elupaikude kahjustatus ega

elupaikade killustatus.

Mõju kalastikule

Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik vee erikasutuseks kudeaeg ja sellele järgnev

larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas

ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel

tekkida probleemid hingamisega28. Vältides töid kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal

tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja.

Taotluse kohaselt tehakse tööd sügisel-talvel. Piirkonnas sügisel kudejaid ei ole, seega ei ole

ette näha olulist mõju kalastikule.

Mõju linnustikule

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

15 mg/l29.

Lisaks võivad mõjud linnustikule toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et

näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra – 65-

28 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401. 29 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf

(25.10.2024).

13 (22)

85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90 -95 dB juures juba lahkusid pesalt30. Eriti

ohtlik on pesapoegadele pidev müra31. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate

häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit32. Mõnedel juhtudel on soovitatud rakendada ka

500 m laiust puhverala33.

Dirhami sadamas kavandatavad tööd toimuvad olemasoleva töötava sadama akvatooriumis, kus

pesitsevaid linde ei ole. Tööde käigus võib nende mõju pesitsevatele lindudele avalduda

eelkõige müra häiringute kaudu. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute

tsoon suurusjärku sadakond meetrit, eeldatavalt olulist häiringut põhjustavate häiringute puhul

on soovitatud rakendada ka suuremat (500 m laiust) puhverala.

Keskkonnaloa taotluses on toodud, et tetrapood-lainemurdja ehitus ei tekita müra, kuna valmis

elemendid tõstetakse kraanaga õigesse asukohta ja kohapeal muid müra tekitavaid töid ei

teostata. Kai nr 6 kõrvale rajatava lainerahusti ehitusel paigaldatakse lisaks tetrapoodidele ka

graniitkivi sillutis, mille ehitamisel tekib mõningane müra/kolin seoses kivide tõstmisega ja

koormast maha kallamisega. Lisaks kaasneb müra kai nr 6 lainerahusti fikseerimiseks

paigaldatavate terastorudest postvaiade pinnasesse rammimisel. Et vältida töödega kaasnevat

häiringuit, on tööd kavandatud perioodile oktoober kuni märts. Vajadusel teostatakse töid

mitmel talvel.

Kuna lainemurdjate (kaide nr 1 ja nr 8 otstes) ehitusel paigaldatakse merre valmis

betoonelemente – tetrapoode ning nende ehitamisel ei teostata süvendustöid, ei kaasne

tegevusega eeldatavalt olulist heljumi teket ning tegevus ei mõjuta linde toitumistingimuste

muutuse kaudu. Kai nr 6 ehitamisel teostatakse terastorude paigaldamine merepõhja ning

süvendatakse ala 50 m3 mahus, samuti kasutatakse selle kai ehitusel graniitkive, kuid ka selle

käigus ei ole oodata olulist heljumi levikut merele, kuna tööd toimuvad akvatooriumi siseosas,

olemasolevate muulide vahel.

Seega ei ole ette näha mõju tööpiirkonna linnustikule.

Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained)

Elavhõbedat satub Läänemere keskkonda peamiselt fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel läbi

atmosfääri sadestumine. Seega on nimetatud ainete piirnormide ületamine põhjustatud

Läänemere üldisest seisundist. Veekogumi seisundit võivad mõjutada siiski erinevad heited

vette. Käesoleval juhul võiksid heited vette kaasneda pinnase liigutamisel, vette paigutatava

materjaliga aga ka avariide korral.

Teadaolevalt ei ole süvenduspinnas reostunud (vt ptk 1.1.5). Kuna setete häirimine tööde käigus

on minimaalne, siis ei paisata setetest vette ka märkimisväärselt toitaineid. Tööde käigus

tekkiv pinnas tuleb teisaldad maismaale.

30 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 31 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure

on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S.,

Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness.

PLoS ONE 7: e39200. 32 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-

0067. 33 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from

boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science.

University of Victoria.

14 (22)

Rajatiste rekonstrueerimisel ja pikendamisel kasutatakse mineraalseid materjale (graniitkivi,

tetrapoodid, kai detailid), seega ei kaasne heitmete paiskumist vette tahkete ainete paigutamisel.

Tööde teostamist peaks vältima tugevate tuultega, et minimeerida avariide ohtu. Lisaks,

kasutades töödeks töökorras tehnikat on minimeeritud reostuse risk.

Järgides töökorralduslike nõudeid, ei mõjuta tegevus oluliselt vee kvaliteeti.

Mõju rannale

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34).

Tööde käigus ei sõideta masinatega ega ujuvvahenditega vees ning kõik ehitustööd toimuvad

olemasolevatelt kaidelt. Tööalal ega lähipiirkonnas ei esine kaitstavate taimeliikide elupaiku,

mida kavandatav tegevus võiks kahjustada.

Mõju veerežiimile

Pikendatakse olemasolevaid lainemurdjaid. Seega ei oma tegevus olulist mõju

rannaprotsessidele, kuna tegemist on pikaajaliselt ekspluateeritud sadamaga ning teatavad

mõjutused on sealsele rannale aja jooksul juba toimunud.

1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Tööde mõju võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik) vahetult

tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum. HELCOM on välja on pakkunud, et heljumi

leviku mõju piirkonnaks on 500 m fikseeritud raadius ümber süvendamise punkti34. Arvestades

kavandatavate tööde iseloomu, on mõju ulatus väiksem – vaid vahetu tööde piirkond. Müra

kostub kaugemale.

Mõjutatavate elanike arv on väike (vt p 1.2.4.). Samas on tööd vajalikud laevaliikluse ja ohtu

navigatsiooni tagamiseks. Mürahäiringu vältimiseks peaks töid ning materjali transporti

läbi viima vaid päevasel ajal.

1.3.3. mõju avaldumise tõenäosus ja aeg

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele35.

Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei avalda vee erikasutustööd tõenäoselt olulist mõju

veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja

linnustikule ning inimese heaolule, kui järgitakse p 1.3.8. toodud töökorralduslikke nõudeid

34Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf (24.10.2024). 35 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (25.10.2024).

15 (22)

ning tehakse teid taotluses toodud eesmärgil ja viisil. Sellisel juhul on tööde mõju ka ajutine.

Seega tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud

tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud

Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise

korral on Keskkonnaametil, vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 62

lg 2 ja VeeS § 194 lg 2 p 4, õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. Sel juhul kõik

võimalikud muutused jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju

rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund

veepoliitika raamdirektiivi mõttes.

1.3.4. mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus

Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra on ehitusaegsed ja mööduvad peale ehitustegevuse

lõppu. Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on

madal, arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele.

Samuti väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega (tuulekiirus üle 10 m/s).

Rakendades keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt p 1.3.8.) taastub olemasolev olukord tööde

järgselt ning olulisi negatiivseid häiringuid ei teki. Seire teostamine ei ole vajalik.

1.3.5. mõju piiriülesus

Kavandatavate töödega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Tööde ala jääb u 60 m kaugusele Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Nõva-Osmussaare

linnualast, mille kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast

puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

nõmmekiur (Anthus campestris), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia),

mustlagle (Branta bernicla), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr

(Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus),

aul (Clangula hyemalis), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea),

tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser),

rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima).

Nõva-Osmussaare linnuala on paljude veelindude jaoks oluline rändepeatus- ja talvitusala,

mida kasutab rändel regulaarselt üle 2 miljoni veelinnu. Linnudirektiivi I lisa liikidest esinevad

siin läbirändel punakurk- ja järvekaur, sarvikpütt, hüüp, must-toonekurg, laulu- ja väikeluik,

valgepõsk-lagle, kirjuhahk, väikekoskel, herilaseviu, merikotkas, roo-, välja- ja soo-loorkull,

kalakotkas, väike- ja rabapistrik, täpikhuik, rukkirääk, sookurg, naaskelnokk, rüüt, tutkas,

vöötsaba-vigle, mudatilder, veetallaja, väikekajakas, räusk, tutt-, rand-, jõgi- ja väiketiir ning

sooräts36.

36 Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2019‒2028. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori

10.09.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/9. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-856764736 (Nõva-Osmussaare

HA KKK).

16 (22)

Dirhami sadamast u 2 km põhja poole jääva Põõsaspea neeme kaudu rändab nii sügiseti kui ka

kevaditi märkimisväärselt palju Ida- Euroopa ja Lääne-Siberi taiga- ja tundravööndites

pesitsevaid kahlajaid (Haematopodidae, Charadriidae, Recurvirostridae, Scolopacidae),

kajaklasi (Laridae), hanelisi (Anseriformes) (vt joonis 2). Kevadel ja sügisel rändab siit läbi

1,5‒2 miljonit veelindu, mis hinnanguliselt moodustab vähemalt 20% Läänemerel rändavatest

vee- ja rannikulindudest. Põõsaspea neeme ja Osmussaare vahelisest „pudelikaelast” rändab

läbi 50‒95% mustvaera, 30‒65% punakurk-kauri ning 40‒50% valgepõsk-lagle Loode-

Euroopa asurkonnast.

Veelindude kevadränne algab märtsi keskpaigas ja kestab mai lõpuni. Esimesed sügisesed

rändajad on kahlajad. Kahlajad on rändel juba juulis, aga loendusstatistika järgi on veidi

väiksema intensiivsusega augusti keskpaik. Ujupartide sügisränne algab augusti lõpus ja

kulmineerub septembris. Septembri lõpp ja oktoober on tavapäraselt lindude rände tippaeg nt

sookurgedele, hanedele ja lagledele. Ka oktoobri viimasel dekaadil on rändel veel suhteliselt

arvukalt auli, sõtkast, tõmmuvaerast, kes on seatud ka Nõva-Osmussaare linnuala kaitse-

eesmärgiks (vt joonis 3).

Joonis 2. Rändlindude üldine arvukus Põõsaspea neemel kuude ja nädalate lõikes

(https://www.trektellen.nl/species/graph/8/1652 )

17 (22)

Joonis 3. Auli, sõtka ja tõmmuvaera rändeaegne arvukus Põõsaspea neemel kuude ja nädalate

lõikes

Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskavas on rändel peatuvate ja talvituvate veelindude

jaoks potentsiaalseks ohuteguriks peetud merereostust ja toitumistingimuste halvenemist

veelindude peamistes koondumiskohtades37. Kaitsekorralduskavaga seatakse eesmärgiks, et

Nõva-Osmussaare hoiualal läbirändavate ja talvel peatuvate hoiuala kaitse-eesmärgiks

nimetatud veelindude arvukus on stabiilne või suureneb.

37 Nõva-Osmussaare HA KKK lk 31

18 (22)

Dirhami sadama piirkonda oma peatus-ja toitumisalana kasutavate lindude jaoks on oluline, et

tööde käigus tekkiv heljum ei halvendaks nende toitumistingimusi ning töödega kaasnev müra

ei peletaks neid tavapärastelt peatumisaladelt eemale.

Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise,

talvitumise ning rände ajal on keelatud38. Samuti on keelatud looduslikult esinevate lindude

pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal39.

Arvestades piirkonna olulisust rändlindude peatusalana, tuleb vältida tööde teostamist lindude

peamistel rändeperioodidel. Taotluse kohaselt tehakse töid sügisel-talvel. Tulenevalt

Põõsaspea neemel teostatud rändevaatlustest ja rändlindude arvukustest, tuleb

täpsustada, et Dirhami sadamas saab lubada sadama rekonstrueerimisega seostud töid

teha perioodidel 10. - 20. august ja 01. november -15. märts.

Tööde ala jääb Nõva-Osmussaare loodusalale, mille kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I ja

II lisas nimetatud elupaigatüüpide ja liikide kaitse. Nõva-Osmussaare loodusalal kaitstavad

elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140),

rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud

(1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited

(liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited

kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe-

kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad

niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga

(*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad

(*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-

lodumetsad (*91E0). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik

võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp.

arenarius).

Tööalaga piirneval loodusala osal on mereelupaigatüübi karid (1170) esinemisala ning

lähedusse (u 80 m kaugusele tööalast) jääb mereelupaigatüübi veealused liivamadalad (1110)

esinemisala. Loodusala lähimas maismaaosas esineb merega piirnevalt elupaigatüüp

püsitaimestuga liivarannad (1640).

Karid on merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused rahnuderikkad või

aluspõhjakivimeist merepõhjakõrgendikud, mis paguvee ajal võivad ulatuda üle vee pinna.

Põhjataimestiku moodustavad peamiselt erinevad pruun- ja punavetikate kooslused. Karid on

olulised veelindude toitumisalad. Kalastik on liigirikas. Hoiuala piires on kaardistatud karisid

2246,2 ha suurusel alal, kuid 2016. aastal TÜ Eesti Mereinstituudi poolt läbi viidud

mereelupaikade kaardistamise projekti käigus on modelleeritud karide pindala hoiualal 4086,7

ha. Kariderikkamad piirkonnad hoiualal asuvad Osmussaare rannikul, Osmussaare ja Pärispea

neeme vahelises väinas, Põõsaspea ja Dirhami neeme lähistel ning Toomaninast idas ja läänes.

38 LKS § 55 lg 6 39 LKS § 55 lg 61

19 (22)

Karide seisund on inventuuri käigus hinnatud heaks. Kaitsekorralduskavaga on seatud

eesmärgiks, et Nõva-Osmussaare hoiualal on säilinud karid inimtegevusest mõjutamata

kogupindalaga vähemalt 2240 ha (st kaardistatud, mitte modelleeritud pindala ulatuses), vesi

pole reostunud ja elustik vaesunud40.

Elupaigatüüp veealused liivamadalad hõlmab veealuseid leetseljakuid – lainete kuhjatud

madalaid pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavalle. Eestis käsitletakse selles

tähenduses eeskätt liivase põhjaga madalmerd kuni taimestiku alumise levikupiirini. Sellest

elupaigast on oluliselt sõltuvad paljud taimed, selgrootud, kalad ja veelinnud (aulid, vaerad,

merivardid, sõtkad, kaurid jt). Nõva-Osmussaare hoiualal asuvad ulatuslikumad liivamadalad

Hara lahes ning Telisna neeme ja Hara neeme vahelises rannikumeres. Nõva-Osmussaare

hoiuala kaitsekorralduskavaga on seatud eesmärgiks säilitada elupaigatüüp veealused

liivamadalad inimtegevusest mõjutamata kogupindalaga vähemalt 4320 ha-l41.

Kaitsekorralduskava toob mereelupaiagatüüpe ohustavate teguritena välja merereostuse,

suuremahulised (veeteede, sadamakohtade) süvendustööd ja kaadamise ning eutrofeerumisest

ja karjatamise puudumisest tingitud randade kinnikasvamise.

Dirhami sadamas kavandatavad tööd ei toimu varem inimtegevusest mõjutamata alal. Tegemist

on olemasoleva sadama akvatooriumiga. Arvestades seda ja asjaolu, et kavandatavad tööd ei

mõjuta tõenäoliselt Nõva-Osmussaare loodusalale jäävaid mereelupaigatüüpe, kuna peamiselt

kavandatakse tahke aine uputamist ning teostatavad süvendustööd on väikesemahulised ning

nendega kaasnev heljumi teke ei mõjuta loodusalal olevaid kooslusi, siis ei avalda tegevus

tõenäoliselt olulist mõju Nõva-Osmussaare loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks olevate

mereelupaigatüüpide pindalale, kvaliteedile või elustikule.

Püsitaimestuga liivarannad (1640*) kujunevad lauge nõlvaga liivarandadel, mis on lainetuse

mõju all. Kujunenud on varieeruva katvusega püsiktaimestu; kohati paljandub ulatuslikumaid

liivaalasid, kuhjub adruvalle ja muud mereheidist.

Püsitaimestuga liivarandu on Nõva-Osmussaare hoiualal inventeeritud 7,3 ha ja Nõva

looduskaitsealal 40,9 ha. Väga esinduslikud püsitaimestuga liivarannad on Keibu lahe rannikul

(6,3 ha). Esinduslikud püsitaimestuga liivarannad on kujunenud Peraküla (16 ha) ja Rooslepa

(7,7 ha) rannikul, väiksemal pindalal Põõsaspea rannikul (4,8 ha). Nõva looduskaitseala

kaitsekorralduskavaga42 on seatud eesmärgiks, et püsitaimestuga liivarandade pindala ei ole

inimtegevuse tulemusena vähenenud. Ohuteguriteks on kaitsekorralduskavas peetud

mootorsõidukitega liiklemist väljaspool teid ja õlireostust.

Arvestades, et taotletavad tööd olemasoleva sadama akvatooriumis saavad mõjutada kaugemal

asuvaid rannikukooslusi ainult heljumi leviku kaudu, kuid tööde käigus ei teki eeldatavalt

olulises koguses heljumit kuna süvendustööd on kavandatud ainult sadama siseosas väikesel

alal, siis ei ole eeldada mõjusid elupaigatüübile püsitaimestuga liivarannad.

40 Nõva-Osmussaare HA KKK lk 45 41 Nõva-Osmussaare HA KKK lk 44 42 Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018–2027; kinnistatud Keskkonnaameti peadirektori 13.06.2018

käskkirjaga nr 1-2/18/8; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/1634422150

20 (22)

Järeldus

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kavandatud tööaega (oktoober kuni märts), ei

kaasne tegevusega olulist negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku Nõva-Osmussaare

loodusalale ega piirkonnas pesitsevatele lindudele.

Kavandatav tegevus ei avalda olulist ebasoodsat mõju Nõva-Osmussaare linnualale, kui

välditakse veesiseseid ja/või mürarikkaid töid lindude peamistel rändeaegadel. Tulenevalt

Põõsaspea neemel teostatud rändevaatlustest ja rändlindude arvukustest, on Dirhami

sadamas lubatud sadama rekonstrueerimisega seostud töid teha perioodidel 10. - 20.

august ja 01. november -15. märts.

1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ei ole teada teisi projekte, millega võib kavandatavatel töödel tekkida koosmõju.

1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Lähtudes taotlusest ja arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS § 193 lg 1 p

6, 8, 9 ja 12 ja (KeÜS § 53 lg 1 p 6, seatakse eelhinnangus keskkonnaloale töökorralduslikud

nõuded:

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

(loa tabel V16):

1) Tahkete ainete paigutamine ja süvendamine on lubatud perioodidel 10. - 20. august ja 01.

november -15. märts.

2) Vältimaks heljumi kandumist tööde piirkonnast kaugemale mere alale ning avariiolukordade

minimeerimiseks tuleb vee erikasutustööd peatada, kui tuule kiirus on üle 10 km/h.

3) Süvenduspinnas tuleb paigutada maismaale ja planeerida. Süvenduspinnase paigutamisel

maismaale tuleb pinnasest eemaldada prügi.

Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V16):

Ehitustöid ja materjali vedu on lubatud teha vaid päevasel ajal (7.00-21.00).

Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16):

Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

tehnilist korrasolekut.

Toimingud avarii korral (loa tabel V16):

Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

21 (22)

Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16):

1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

1.4. Eelhinnangu järeldus

MELLSON GRUPP OÜ taotleb keskkonnaluba Dirhami sadamas tahkete ainete paigutamiseks

mahus 1400 m³ ja süvendamiseks mahus 50 m³ sadamarajatiste rekonstrueerimisel.

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju.

Otsustajal on piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik

järgmistel põhjustel:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti

ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav

rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste

tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Oluline on lähtuda järgmistest nõuetest ja tingimustest:

1) Tahkete ainete paigutamine ja süvendamine on lubatud perioodidel 10. - 20. august ja 01.

november -15. märts.

2) Vältimaks heljumi kandumist tööde piirkonnast kaugemale mere alale ning avariiolukordade

minimeerimiseks tuleb vee erikasutustööd peatada, kui tuule kiirus on üle 10 km/h.

3) Süvenduspinnas tuleb paigutada maismaale ja planeerida. Süvenduspinnase paigutamisel

maismaale tuleb pinnasest eemaldada prügi.

4) Ehitustöid ja materjali vedu on lubatud teha vaid päevasel ajal (7.00-21.00).

5) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

tehnilist korrasolekut.

6) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

7) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

8) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

9) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

22 (22)

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

Meeli Kesküla

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Märt Kesküla

vanemspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-522745

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi MELLSON GRUPP OÜ

Registrikood / Isikukood

10790187

Tegevuskoha andmed

Nimetus Dirhami sadam

Aadress Kaldaliiva, Dirhami küla / Derhamn, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond

Katastritunnus(ed) 52001:001:0797

Territoriaalkood EHAK

1505

Käitise territoorium Ruumikuju: 4 lahustükki. Puudutatud veekogud: Dirhami laht (VEE3202000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

03.12.2024

Lõppemise kuupäev 31.12.2026

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine 2/5

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Dirhami laht

Veekogu kood VEE3202000

Pinnaveekogumi nimetus Hiiu madala rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_7

Süvendamise koht Meri

Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6563501, Y: 471424

X: 6563530, Y: 471448

X: 6563523, Y: 471456

X: 6563497, Y: 471428

Süvendamise vajaduse põhjendus Kai nr 6 lainerahusti ehitamisel on vajalik merepõhja süvendamine mahus 50 m³.

Süvendamisviis Ekskavaator

Süvenduspinnase iseloomustus Jämeliiv

Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³

Süvenduspinnas jämeliiv 50

Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Reostumata pinnas

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines- for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf) p 6.10.c kohaselt: märgatavate varasemate ja praeguste saasteallikate puudumine ja kui süvendamine ei ületa 10 000 tonni aastas.

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Veekogu sh mere süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine 3/5

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Dirhami laht

Veekogu kood VEE3202000

Pinnaveekogumi nimetus Hiiu madala rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_7

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6563717, Y: 471414

X: 6563808, Y: 471588

X: 6563637, Y: 471539

X: 6563579, Y: 471530

X: 6563490, Y: 471433

X: 6563588, Y: 471344

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Tahkete ainete paigutamine Dirhami sadama lainemurdjate rekonstrueerimisel, sh pikendamisel (vt joonis 1). Töödega vahetult mõjutatav ala on ca 887 m². Eesmärk vähendada Dirhami sadama akvatooriumil ummikainetust, parandada olemasolevate kaide eluiga ja tagada laevadele turvaline baseerumine.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis ekskavaator, kraana

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

tahked ained Betoonist tetrapoodid mahuga 2 m³ ja graniitkivi fraktsiooniga 100...800 kg d=0,4...0,8 m, monoliitkaid. 1 400

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Saastamata inertsed ained.

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

4/5

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

1) Tahkete ainete paigutamine ja süvendamine on lubatud perioodidel 10. - 20. august ja 01. november -15. märts. 2) Vältimaks heljumi kandumist tööde piirkonnast kaugemale mere alale ning avariiolukordade minimeerimiseks tuleb vee erikasutustööd peatada, kui tuule kiirus on üle 10 km/h. 3) Süvenduspinnas tuleb paigutada maismaale ja planeerida. Süvenduspinnase paigutamisel maismaale tuleb pinnasest eemaldada prügi.

Pidev

2. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut.

Pidev

3. Tööde teostamise tingimused ja nõuded Ehitustöid ja materjali vedu on lubatud teha vaid päevasel ajal (7.00-21.00). Pidev 4. Toimingud avarii korral Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja

likvideerimiseks või ennetamiseks. Olukorra tekkimisel

5. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 2. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult.

2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul päästekeskust ja Keskkonnaametit.

Vajadusel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Tahkete ainete paigutamise täpsem ala Lisa 1: tahkete ainete paigutamine täpsem ala.JPG

5/5