Õigusakti eelnõu

1

EELNÕU

29.11.2024

Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Kemikaaliseaduse muutmine

Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Piiranguga lõhkeaine lähteainet tohib kättesaadavaks teha sularahata arvelduse korras

hulgikaubanduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud juhul.“;

2) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Piiranguga lõhkeaine lähteainet tohib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2019/1148 artikli 3 punkti 8 tähenduses isikule teha kättesaadavaks üksnes käesoleva

seaduse §-des 151–156 sätestatud tingimustel.

(22) Piiranguga lõhkeaine lähteainet peab kasutama ohutult ja kooskõlas tootja ettenähtud

tingimustega ning hoidma eemal soojus- ja süttimisallikast. Piiranguga lõhkeaine lähteaine ei

tohi olla kättesaadav kõrvalistele isikutele.“;

3) seadust täiendatakse §-dega 151–156 järgmises sõnastuses:

„§ 151. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ja piiranguga lõhkeaine

lähteainete loetelu

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga

lõhkeaine lähteainet võib isik soetada, sisse tuua, omada ja kasutada piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa (edaspidi piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba) alusel,

mida väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa saamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile taotlus järgmiste andmete ja dokumentidega:

1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja isikut tõendava

dokumendi number ning kui see on asjakohane, siis juriidilise isiku ärinimi ja äriregistri kood;

2) telefoninumber ja e-posti aadress;

3) elukoha aadress;

4) kehtiv tervisetõendi otsus;

5) info, kas piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba taotletakse piiranguga lõhkeaine

ühe- või mitmekordseks kasutamiseks;

6) piiranguga lõhkeaine lähteaine taotletav maksimumkogus ja -kontsentratsioon;

7) piiranguga lõhkeaine lähteaine kavandatav kasutusala;

8) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoiutingimuste kirjeldus;

9) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmise ja kasutamise koha aadress;

10) piiranguga lõhkeaine lähteaine sissetoomise ja kasutamise aeg.

2

(3) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse

riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(4) Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse tuua, omada ja

kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loetelu kehtestamisel arvestab valdkonna eest

vastutav minister järgmisi asjaolusid:

1) piiranguga lõhkeaine lähteaine ohtlikkust;

2) piiranguga lõhkeaine lähteaine tekitatavat võimalikku ohtu avalikule korrale ja riigi

julgeolekule;

3) isiku põhjendatud huvi soetada, sisse tuua, omada ja kasutada piiranguga lõhkeaine

lähteainet.

§ 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kontrolliese ja kontrolli teostajad

Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemisel kontrollib:

1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 155 lõike 2 punktides 1–3,

5 ja 6 nimetatud nõuetele vastavust ning punktides 7–9 sätestatud asjaolusid;

2) Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 155 lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolusid

seoses avaliku korra kaitsega;

3) Kaitsepolitseiamet käesoleva seaduse § 155 lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolusid seoses

riigi julgeoleku kaitsega.

§ 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja tervisenõuded

Füüsilisest isikust taotlejal või juriidilisest isikust taotleja juhatuse liikmetel peab olema

liiklusseaduse § 101 lõikes 1 nimetatud kehtiv tervisetõend ja nad peavad vastama sama seaduse

§ 97 lõikes 7 või 8 nimetatud kategooria juhiloa omajale esitatud tervisenõuetele.

§ 154. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lahendamine ja

kooskõlastamine ning andmete säilitamine

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotluse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kooskõlastuse

saamisest arvates.

(2) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetlemisel töötleb Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet lisaks isikule määratud kehtivate karistuste andmetele käesoleva

seaduse § 151 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud taotleja isikuandmeid.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes käesoleva

seaduse § 152 punktides 2 ja 3 sätestatud pädevuse piires kontrollivad piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa taotlust ja kooskõlastavad selle või jätavad selle põhjendatult

kooskõlastamata 14 päeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule võivad Politsei- ja Piirivalveamet ning

Kaitsepolitseiamet vestelda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlejaga ja küsida

temalt kooskõlastuse andmiseks täiendavaid dokumente.

3

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule on Politsei- ja Piirivalveametil ning

Kaitsepolitseiametil õigus saada või kontrollida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

taotleja isikuandmeid ning muud teavet:

1) riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt või muult avalik-õiguslikult juriidiliselt

isikult;

2) eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult;

3) tehes päringu teise vastutava töötleja andmekogusse.

(6) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad töödelda käesoleva seaduse § 152

punktides 2 ja 3 sätestatud asjaolude väljaselgitamiseks järgmisi piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotleja isikuandmeid:

1) käesoleva seaduse § 151 lõike 2 punktides 1-3 sätestatud andmed;

2) isiku varasemad nimed ja kontaktandmed;

3) kodakondsuse andmed;

4) isikule määratud karistuste andmed;

5) andmed isiku vastu alustatud kriminaalmenetluste kohta, kus ta on tunnistatud

kahtlustatavaks või süüdistatavaks;

6) töötamise andmed;

7) majandustegevusega seotud andmed;

8) andmed isiku seotuse kohta äriühingu, ühistu, sihtasutuse, mittetulundusühingu ja muu

mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega;

9) muid isikuandmeid, kui on põhjendatud kahtlus, et isikust võib lähtuda oht riigi julgeolekule

või avalikule korrale.

(7) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotluse kooskõlastamata, kui käesoleva seaduse § 155 lõike 2 punktis 4

sätestatud asjaolud ei ole täidetud.

(8) Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil on õigus jätta piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa taotlus kooskõlastamata, kui taotleja ei esita nõutud ajaks käesoleva

paragrahvi lõikes 4 nimetatud täiendavaid dokumente või lisateavet.

(9) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluse käigus töödeldud andmeid

säilitatakse kümme aastat piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivusaja lõpust

arvates.

§ 155. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest keeldumine

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa nimetatud aine ühe- või mitmekordseks kasutamiseks. Piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise luba väljastatakse kuni kolmeks aastaks.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa, kui:

1) taotleja tõendab vajadust piiranguga lõhkeaine lähteaine järele ja selle kavandatud

kasutamine on õiguspärane;

2) taotlejat ei ole karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi

toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades,

või tema karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

4

3) taotlejat ei ole karistatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud samaväärse teo eest välisriigis

või tema karistusandmed ei kajastu karistusregistri seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud

andmevahetuskanalis;

4) ei esine asjaolusid, mis võivad kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule;

5) on täidetud käesoleva seaduse §-s 153 sätestatud nõuded;

6) on tagatud piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine käesoleva seaduse § 15 lõike 22

kohaselt;

7) taotletavast kontsentratsioonist väiksemas kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine lähteaine

või alternatiivne aine, millega taotleja saavutaks kasutamise eesmärgi, ei ole kättesaadav;

8) taotleja ei ole esitanud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemisel

valeandmeid, millel on oluline tähtsus piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise

üle otsustamisel;

9) ei esine põhjendatud kahtlust, et piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja

kavandatav piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutus ei ole õiguspärane.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa andmisest, kui ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud

tingimused.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa andmisest, kui Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ei ole

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud vastavalt käesoleva

seaduse § 154 lõikele 8.

(5) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest keeldumise korral teavitatakse

taotlejat keeldumise õiguslikust alusest. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet ei avaldata taotlejale ega muule

isikule, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud eesmärkide täitmiseks.

(6) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluse käigus töödeldud andmeid ning

keeldumise põhjust ei avaldata, kui see võib:

1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse

täideviimist;

2) takistada ametlikku uurimist;

3) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;

4) ohustada riigi julgeolekut;

5) ohustada avaliku korra kaitset.

(7) Andmeid ei avaldata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud eesmärkide

täitmiseks vajalik.“;

§ 156. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks

tunnistamine

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatab piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa kehtivuse kuni kuueks kuuks, kui tal on põhjendatud alus arvata, et käesoleva

seaduse § 155 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.

5

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa omanik kõrvaldab kehtivuse peatamise tinginud puuduse kehtivuse peatamise

otsuse kehtivuse tähtaja jooksul.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa kehtetuks, kui:

1) pärast piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmist selgub, et käesoleva seaduse

§ 155 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud;

2) piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldanud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse

peatamise tinginud puudust.

(4) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamise korral kohaldatakse

teavitamisele käesoleva seaduse § 155 lõikes 5 sätestatut.

(5) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamise korral peab

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik võõrandama tema valduses oleva

piiranguga lõhkeaine lähteaine 30 päeva jooksul lähteaine kasutamise õigust omavale isikule

või hävitama lähteaine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontrolli all. Käesolevas

lõikes sätestatud nõude täitmiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada

asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

4) paragrahvi 22 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „avalikkuse“ tekstiosaga „ja naabruses

paiknevate tegevuskohtade, mis ei ole ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte,“;

5) paragrahvi 23 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Dokumendid esitatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi kaudu.“;

6) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „isikuid“ tekstiosaga „, samuti avalikult

kasutatavate hoonete ja alade omanikke, sealhulgas koolide ja haiglate pidajaid,“;

7) paragrahvi 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes toimuva õnnetuse korral korraldab

käitaja viivitamata õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute õnnetusest teavitamise.“;

8) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb käitamisloa avalikuks oma järelevalve

infosüsteemi kaudu.“;

9) paragrahvi 34 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) tagada pärast suurõnnetuse toimumist kõikide vajalike kiireloomuliste, keskmiste ja

pikaajaliste meetmete kasutuselevõtt.“;

10) paragrahvi 35 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

6

„5) esitada Euroopa Komisjonile iga nelja aasta järel aruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu

direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197,

24.07.2012, lk 1−37) rakendamise kohta.“;

11) paragrahvi 38 lõiget 8 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine

lähteaine impordi nõuete täitmist.“;

12) paragrahvi 40 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu

ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise

kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1−37)“;

13) paragrahvi 45 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „lähteaine“ tekstiosaga

„soetamise,“.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 217 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 217. Käitamisloa taotluse ja piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse

läbivaatamine“;

2) paragrahvi 217 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse

riigilõivu 50 eurot.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … …. 2024. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

… …. 2024. a

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

Siseministeerium

Kliimaministeerium

Sotsiaalministeerium

Rahandusministeerium

05.12.2024 nr 2-2/3090-1

Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) lisa 1 majandus- ja tööstusministri määruse „Loetelu piiranguga lõhkeaine

lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada“ kavand;

4) lisa 2 kooskõlastustabel.

Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitsepolitseiamet

Eesti Keemiatööstuse Liit

Merike Ring

+372 625 6472 [email protected]

Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse tuua, omada ja

kasutada

Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 151 lõike 4 alusel.

Isik võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 lõhkeainete lähteainete

turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (ELT L 186, 11.07.2019, lk 1–20) kohaselt

soetada, sisse tuua, omada ja kasutada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa alusel lähteainet, mille nitrometaani (CAS nr 75-

52-5) sisaldus on 17–100 massiprotsenti.

Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

II kooskõlastusring

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Eelnõu

paragrah

v, lõige,

punkt

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud,

mittearvestamise põhjus

Justiitsministeerium

§ 153 lg 2

Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega.

I. Sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 punktis 3, millega täiendatakse

kemikaaliseadust (KemS) §-dega 151–156, esitatud § 153 lõike

2 kohaselt peab füüsilisest isikust taotlejal või juriidilisest isikust

taotleja juhatuse liikmetel olema liiklusseaduse § 101 lõikes 1

nimetatud tervisetõend ja nad peavad vastama sama seaduse §

97 lõikes 7 või 8 nimetatud kategooria juhiloa omajale esitatud

tervisenõuetele. Seletuskirjas (lk 8) tuuakse välja, et loa taotleja

peab olema läbinud kas 1. või 2. gruppi kuuluva juhi

tervisekontrolli. Sealjuures selleks, et läbida 2. grupi

tervisekontroll, peab olema läbitud 1. gruppi kuuluva juhi

tervisekontroll. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

taotlemiseks sobib, kui on läbitud kas 1. gruppi või 2. gruppi

kuuluva juhi tervisekontroll. Kas see tähendab, et isik, kellel on

olemas kehtiv juhiluba, ei pea eraldi tervisekontrolli läbima?

Tagamaks üheselt arusaadavuse nii normi adressaadile kui

rakendajale, palume seda asjaolu seletuskirjas täpsustada.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud.

Seletuskirja on täiendatud. Vastava

kategooria kehtiv juhiluba eeldab, et isikul

on läbitud nõutud tervisekontroll. Oluline

on, et piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutaja oleks läbinud tervisekontrolli ja

talle on väljastatud sellekohane

tervisetõend. See, kas isik omab ka kehtivat

juhiluba või mitte ei ole piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise vaatest

oluline.

§ 154 lg 3

§ 45 lg 1

2. Eelnõu § 1 punktis 3, millega täiendatakse

kemikaaliseadust (KemS) §-dega 151–156, esitatud § 154 lõike

3 kohaselt võivad Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning

Kaitsepolitseiamet (KAPO) küsida piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa taotlejalt kooskõlastuse andmiseks

vajalikke dokumente ja lisateavet ning teha päringuid

andmekogudesse. Kas sättega soovitakse piiritleda konkreetses

loamenetluses PPA ja KAPO pädevust avaliku korra ja riigi

julgeoleku ohu hindamisel? Sel juhul tuleks seaduses sätestada

konkreetselt, millistest andmekogudest ja mis andmeid on

kooskõlastavatel asutustel õigus ohu hindamiseks töödelda.

Vastasel juhul ei ole sellise üldise õiguse sätestamine vajalik ja

see osa sättest tuleks välja jätta.

3. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse kemikaaliseaduse § 45

pealkirja ja lõiget 1 pärast sõna „lähteaine“ sõnaga „soetamise“.

Kehtiv § 45 sätestab vastutuse piiranguga lõhkeaine lähteaine

kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise ja kasutamise

nõuete rikkumise eest. Esimesel kooskõlastusringil palusime

seletuskirja täiendada ning tuua välja, kus konkreetselt on

sätestatud piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuded,

viidates vastavalt asjakohastele seaduse ja/või EL määruse

sätetele. Muudetud seletuskirjas (lk 12) märgitakse, et

piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete puhul

lähtutakse määruse (EL) 2019/1148 artiklitest 5–7 ja 9. Artiklis

5 käsitletakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks

tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, artiklis 6 loa

väljastamist ja selle menetlust, artiklis 7 tarneahela teavitamist

ning artiklis 9 kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest

ja vargustest teatamist.

Leiame, et selgitus viidetega nimetatud artiklitele ei ole päris

täpne ega ka piisav. Määruse (EL) 2019/1148 art 5 lõige 3

Arvestatud ja selgitatud.

Eelnõus on §-s 154 täiendatud (lg-d 5 ja 6)

PPA ja KAPO õigusi piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa taotleja

isikuandmete kontrollimise ja töötlemise

osas. Õigusselguse huvides täiendati

eelnõu paragrahvi 155 lõigetega 6 ja 7,

millega kehtestati andmesubjekti õiguste

piiramise sätted.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud.

Seletuskirja täiendatud: „Määruse (EL)

2019/1148 art 13 kohaselt kehtestavad

liikmesriigid määruse (EL) 2019/1148

nõuete rikkumise korral kohaldatavad

karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud

meetmed nende rakendamise tagamiseks.

Kehtestatud karistused peavad olema

tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

luba hõlmab lisaks sisse toomisele,

omamisele ja kasutamisele (olemasolev

karistusnorm) ka soetamist ning sellest

tingituna tuleb ka karistusnormi loetelu

täiendada. Vastasel juhul võib tekkida

olukord, kus isik rikub oluliselt soetamise

Seletuskiri

sedastab, et üldsuse hulka kuuluval isikul peab olema piiranguga

lõhkeaine lähteaine soetamiseks, sissetoomiseks, omamiseks või

kasutamiseks loa andmise korra kohaselt saadud luba ning ta

peab selle taotluse korral esitama. Samuti kajastavad

„soetamist“ teised nimetatud artiklid, kuid karistusnormide

kehtestamine määruse nõuete rikkumise eest tuleneb määruse

(EL) 2019/1148 artiklist 13. Kuna artikli 13 kohaselt peavad

kehtestatud karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja

hoiatavad, palume lisaks viitele artiklile 13 lisada ka põhjalikum

selgitus kehtiva karistusnormi laiendamise vajalikkuse kohta,

samuti hinnang tõhususele ja proportsionaalsusele.

Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et KemS § 45 näeb

juriidilisele isikule maksimaalse karistusena ette kuni 32 000

euro suuruse rahatrahvi, kuigi karistusseadustiku § 47 kohaselt

võib juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse

rahatrahviga. Palume hinnata, kas praegune valitud trahvimäär

täidab eesmärki või on vajalik selle tõstmine.

Samuti tekib küsimus määruses ettenähtud vastutuse

rakendamise kohta. Määruse (EL) 2019/1148 art 3 punkti 8

kohaselt on üldsuse hulka kuuluv isik füüsiline või juriidiline

isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-,

äri- ega kutsetegevusega. Karistusnorm eristab "füüsilist isikut"

ja "juriidilist isikut", mistõttu ei ole selge, kuhu ja kuidas

paigutub "üldsuse hulka kuuluv isik". Palume seletuskirjas

selgitada, kuidas täpsemalt sellise isiku suhtes karistusnormi

kohaldatakse. Lisaks palume arvestada ka eelnõu failis

keeletoimetaja tehtud ettepanekut sõnastada ümber lauseosa

„üldsuse hulka kuuluva isiku“.

II. Märkused eelnõu mõju kohta

4. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse KemS § 32 lõike 4

sissejuhatavat lauseosa, et lisaks Päästeametile

nõudeid, aga võimalus teda selle teo eest

karistada puudub.

KemS § 45 näeb juriidilisele isikule

maksimaalse karistusena ette kuni 32 000

euro suuruse rahatrahvi ning seda

käesoleva eelnõuga ei tõsteta, vaatamata

sellele, et karistusseadustiku § 47

võimaldab juriidilist isikut karistada kuni

400 000 euro suuruse rahatrahviga.

Karistusmäära ei ole mõistlik ega

proportsionaalne tõsta olukorras, kus

piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemise

nõuete osas karistusi varasemalt määratud

ei ole. Kui loa väljastamine peaks tekitama

olukorra, kus KemS § 45 nõudeid

hakatakse suurel määral rikkuma, on

võimalik trahvimäärasid muuta.

Termin „üldsuse hulka kuuluv isik“

asendati terminiga „isik“, mis hõlmab nii

füüsilisi kui juriidilisi isikuid.

Kui menetlust alustatakse isiku suhtes,

tuleb seda lahendada juhtumipõhiselt.

Sõltuvalt sellest, kas tegu on füüsilise või

juriidilise isikuga, tuleneb ka karistusnormi

alus § 45 lg-st 1 või lg-st 2.

Selgitatud.

kooskõlastamiseks esitamisega edastatakse edaspidi

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) arvamuse

andmiseks üld-, eri- või detailplaneering ja ehitusprojekt samas

lõikes loetletud juhtudel. Palume kavandatud muudatuse osas

täiendada seletuskirja järgmistes punktides vastavalt:

4.1. Punkti 1.1. „Sisukokkuvõte“ palume lisada ka siseriiklikust

vajadusest tingitud muudatuse, selle eesmärgi ja teabe, keda

muudatus mõjutab.

4.2. Punktis 1.3. „Märkused“ palume selgitust muuta siseriikliku

muudatuse osas, kuna eelnõu ei ole enam seotud üksnes Euroopa

Liidu (EL) õiguse ülevõtmisega. Lisaks tuleb põhjendada, miks

2. kooskõlastusringil lisandunud riigisisesest vajadusest lähtuva

muudatuse puhul ei koostatud väljatöötamiskavatsust (VTK),

viidata ka vastavale VTK mittekoostamise erandile, kuna EL

õiguse ülevõtmise alus lisandunud siseriikliku muudatuse osas

ei kohaldu.

4.3. Punktis 2 „Seaduse eesmärk“ palume märkida, et eesmärk

on ka käitamisloa menetluse planeerimisfaasis menetlusosaliste

aja kokkuhoid ning menetluse lõppfaasis ebaõnnestunud

menetluste arvu vähendamine.

4.4. Punktis 6 „Seaduse mõjud“ palume esitada ka lisandunud

muudatuse mõjuanalüüs ning kirjeldada mõju TTJA-le ning

ettevõtjatele. Mõjuanalüüsis tuleks käsitleda töökoormuse

muutust TTJA-le, teisalt ka halduskoormuse ja kulude

võimalikku muutust ettevõtjatele. Andmetest tuleks lisada

selliste menetluste arv aastas (varasemate aastate statistika

põhjal). Võimalusel palume lisada andmed ka selle kohta, kui

palju on neist menetlustest olnud selliseid, mis on alles viimases

faasis käitamisloa väljastamisel ebaõnnestunud ning mille

läbikukkumist oleks saanud käesoleva muudatusega ära hoida.

Muudatus, mis puudutas TTJA-le

dokumentide edastamist arvamuse

andmiseks, jäetakse käesolevast eelnõust

välja. Sellest tulenevalt ei ole vaja mõjude

osa täiendada.

Eelnõu ja

seletuskiri

Lisaks tuleb märkida ka mõjutatud valdkonnas tegutsevate

ettevõtjate koguarv Eestis.

III. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta 5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu

failis jäljega tehtud märkustega.

Arvestatud.

Siseministeerium

§ 152

Siseministeerium kooskõlastab eelnõu esitades järgmised

märkused.

1. Eelnõu § 1 punktis 3 toodud kemikaaliseaduse (edaspidi

KemS) § 152 näeb ette piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa kontrollieseme ja kontrolli teostajad. Kõnesoleva

sätte lõike 1 punkti 2 kohaselt antakse piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise luba, kui taotleja ei ole karistatud esimese

astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi

toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona,

lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, või tema karistusandmed

on karistusregistrist kustutatud.

Seletuskirjas on toodud: „KarRS-i § 18 lõige 4 sätestab, et kui

päringu teeb isik enda kohta või kui registrist päringu tegijaks

on KarR-i § 19 lõikes 1 nimetatud isik (punkt 5 – valitsusasutusel

ja kohaliku omavalitsuse asutusel seadusega või seaduse alusel

antud õigusaktiga sätestatud ülesannete täitmiseks) või registri

arhiivist päringu tegijaks on KarRS-i § 20 lõikes 1 nimetatud

isik, märgitakse registri väljavõttes kõik KarRS §-s 12 nimetatud

andmed. KarRS-i § 20 lg 1 punktis 9 sätestatud päringu

väljavõte väljastatakse sama paragrahvi lõikes 21 sätestatud

korras.“.

Märgime, et eelnõu ja seletuskirja koos lugedes jääb ebaselgeks,

kas taotleja kohta karistusregistri arhiivis olevad andmed

omavad loa väljastamise otsustamisel tähtsust või mitte.

Eelnõust võib aru saada, et loa saamise eelduseks on asjaolu, et

isikul ei ole karistatust ehk andmed karistusregistris puuduvad.

Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRegS) § 5 lõike 1 kohaselt

on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus

isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel

kuni andmete kustutamiseni. Lisaks, karistusregistri arhiivist

andmete saamiseks peab õiguslik alus tulenema KarRegS-i § 20

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja täiendatud järgmise

tekstiosaga „Karistusregistri andmed ei

sisalda registrist kustutatud andmeid ega ka

arhiivi kantud andmeid, sest TTJA-d ei ole

nimetatud KarRS § 20 lg 1 loetelus.

Käesoleva eelnõu muudatustega ei anta

TTJA-le juurdepääsu karistusregistri

arhiivi andmetele.“.

§ 154

lõikest 1 ning nende õiguslik tähendus KarRegS-i § 5 lõikest 2.

Kehtivas seaduses seda ei ole, samuti ei tehta vastavat muudatust

eelnõuga. Tulenevalt eeltoodust palume selgitused seletuskirjas

täiendavalt üle vaadata.

2. Eelnõu § 1 punktis 3 toodud KemS-i § 154 käsitab piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lahendamist ja

kooskõlastamist. Lõige 1 näeb ette, et Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) lahendab piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 30 päeva jooksul

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kooskõlastuse

saamisest arvates. Viidatud lõige 2 näeb ette, et TTJA edastab

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse Politsei-

ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) ning Kaitsepolitseiametile

(edaspidi KAPO), kes KemS-i § 152 lõike 2 punktides 2 ja 3

sätestatud pädevuse piires kontrollivad ja kooskõlastavad või

jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse

põhjendatult kooskõlastamata 14 päeva jooksul dokumentide

laekumise päevast arvates. Kui kooskõlastav asutus ei ole tähtaja

jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust

kooskõlastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

taotlus vaikimisi kooskõlastatuks.

Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt teavitatakse piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest keeldumise korral

taotlejat keeldumise õiguslikust alusest. Piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa andmisest keeldumise põhjust ega

sellega seonduvat teavet, kui see seab ohtu avaliku korra või riigi

julgeoleku kaitse, ei avaldata taotlejale ega muule isikule.

Seoses taotluse lahendamisega toome välja mõned kitsaskohad,

millele võiks täiendavalt tähelepanu pöörata. Märgime, et lõike

Osaliselt arvestatud ja selgitatud.

Ei saa võrrelda LMS § 37 lg 4 kohase

veoloa väljastamist KemS kohase

piiranguga lõhkeaineaine lähteaine

kasutamise loa väljastamisega, sest vedude

puhul on seotud rohkem osapooli (sõltuvalt

olukorrast tootja/levitaja, vedaja,

turvateenuse pakkuja, lao omanik, sõltuvalt

olukorrast ka teiste liikmesriikide

kooskõlastused jne) kui üksnes taotleja ja

järelevalveasutused.

Kui PPA ja KAPO ei kooskõlasta taotlust,

peavad nad sellest TTJA-d teavitama ja

põhjendama. Kui põhjendus sisaldab

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

infot või riigisaladuse infot, tuleb asutuste

vahel eraldi kokku leppida, kuidas sellist

infot edastatakse, võib olla on vajalik

sõlmida koostöökokkulepe. Neid tingimusi

ja korda, kuidas asutused omavahel infot

jagavad KemS-s ei reguleerita.

1 sõnastus, mille kohaselt TTJA lahendab taotluse 30 päeva

jooksul kooskõlastuse saamisest arvates, ei ole kõige

õnnestunum. PPA ja KAPO võivad taotluse ka mitte

kooskõlastada, aga taotlus tuleb TTJA-l ikkagi lahendada ja

otsus taotlejale teatavaks teha. Näiteks lõhkematerjaliseaduse §

37 lõike 4 kohaselt otsustab TTJA loa andmise 10 tööpäeva

jooksul kõigi nõutavate dokumentide laekumise päevast

arvates.

Seletuskirjas selgitatakse: Lõike 2 kohaselt edastab TTJA

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse PPA-le

ja KAPO-le, kes vastavalt § 15 lg 2 punktidele 2 ja 3 (avalik kord

ja riigi julgeolek) kooskõlastavad või jätavad piiranguga

lõhkeaine lähteaine taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14

päeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. Kui 14

päeva jooksul PPA ega KAPO taotlust ei kooskõlasta või ei

edasta põhjendust, miks nad jätavad taotluse kooskõlastamata

ega taotle tähtaja pikendamist, loetakse piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa taotlus kooskõlastatuks ilma

sellekohase erikinnituseta.

Kuigi KemS-i § 152 lõike 2 tekstist see otseselt ei selgu, siis

seletuskirjast nähtub, et PPA ja KAPO peavad taotluse

kooskõlastamata jätmisel põhjendused saatma TTJA-le.

Arvestades, et PPA ja KAPO kontrollivad avaliku korra või riigi

julgeoleku kaitsega seonduvaid aspekte, võib näiteks

kooskõlastamata jätmise põhjendus olla asutusesiseseks

kasutamiseks või riigisaladuseks olev teave. Selleks, et eelnõuga

kavandatav regulatsioon rakendajatele ühetaoline ja selge oleks,

on vaja kokku leppida, kuidas sellist teavet TTJA-le edastatakse

ja kuidas TTJA seda säilitab. Näiteks tekib küsimus sellest, kas

PPA või KAPO peavad TTJA-le edastatavale teabele juurde

märkima, kui tegemist on teabega, mille avaldamine seab ohtu

avaliku korra või riigi julgeoleku kaitse (§ 153 lg 5), või peavad

PPA ja KAPO edastama TTJA-le põhjenduse üksnes juhul, kui

seda on võimalik taotlejale avaldada ja muul juhul kirjutavad, et

teavet ei ole võimalik § 155 lõike 5 alusel avaldada?

Seletuskirjas võiks selgitada täpsemalt, kuidas eitava vastuse

koostamine plaanitud on – tulenevalt KemS-i § 155 lõikest 5

tuleb loa andmisest keeldumise korral teavitada taotlejat

keeldumise õiguslikust alusest. Õiguslik alus on toodud sama §-

i lõike 2 punktis 1 – ei ole täidetud KemS-i § 152 lõikes 1

loetletud tingimused. Palume selgitada, kas viidataksegi ainult

sellele alusele või tuuakse ka PPA või KAPO põhjendus? Kui

põhjendust ei tohi öelda, siis ilmselt kirjutatakse, et vastavalt

KemS-i § 155 lõikele 5 põhjendust ei avaldata, sest see seab ohu

avaliku korra või riigi julgeoleku. Näeme vajadust täiendada

KemS-i § 155 lõiget 5 ja sätestada, et teavet ei avaldata ka siis,

kui sellele kohaldub seaduses sätestatud

juurdepääsupiirang.

3. Seletuskirja lk 9 selgitatakse KemS-i §-s 155 sätestatud loa

andmisest keeldumisega seonduvat. Lõike 3 selgitustes

öeldakse, et TTJA-l on õigus keelduda piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa väljastamisest, kui ei ole täidetud

KemS-i § 152 lõikes 1 nimetatud tingimused. Eelnõukohases

sätte tekstis öeldakse, et TTJA keeldub. Palume viia eelnõu ja

seletuskiri kõnesoleva sätte osas omavahel kooskõlla.

Seletuskirja täiendatud järgmise

tekstiosaga: „Kui TTJA keeldub piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

väljastamisest, siis märgitakse keeldumise

otsuses ka keeldumise alus, st kas ei ole

täidetud KemS § 152 lõikes 1 nimetatud

tingimused, on esitatud valeandmeid või on

kahtlus, et piiranguga lõhkeaine lähteainet

ei plaanita kasutada õiguspäraselt. Kui PPA

või KAPO ei kooskõlastanud piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust

ning nende kooskõlastamata jätmise otsus

sisaldab teavet, mis võib ohustada avalikku

korda või riigi julgeolekut ning on vajalik §

157 lõikes 1 nimetatud eesmärkide

täitmiseks, siis TTJA keeldub loa

andmisest. TTJA ei avalda oma otsuses

taotlejale ega teistele isikutele keeldumise

põhjust ega sellega seotud teavet. “. Lisaks

täiendati eelnõud lisa paragrahviga 157

andmesubjekti õiguste piiramine.

Arvestatud.

Seletuskirja muudetud. Lauseosa „õigus

keelduda“ asendatud „keeldub“.

Sotsiaal-

ministeerium

§ 151 lg 2

§ 153 lg 1

Esitame Sotsiaalministeeriumi ettepanekud eelnõu seletuskirja

täiendamiseks.

1) Eelnõu § 1 punktis 3 (KemS § 151 lõikes 2) kirjeldatakse

dokumente, mis tuleb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa saamiseks esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile, sealhulgas tuleb esitada tervisetõendi otsus. Täna

edastab juhtimisõiguse taotleja tervisetõendi andmed tõendi

väljastanud tervishoiuteenuse osutaja Transpordiametile

üldjuhul elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud tingimustel ja korras.

Eelnõu seletuskirjas tuleks põhjalikumalt lahti selgitada, kuidas

käesoleval juhul esitatakse tõend Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile.

2) Eelnõu § 1 punktis 3 (KemS § 153 lõikes 1) kirjeldatakse

taotleja tervisekontrolli nõudeid. Seletuskiri ütleb: Lõikega 1

kehtestatakse nõue taotleja (juriidilise isiku puhul juhatuse liige

või liikmed) terviseseisundile. Taotleja vaimne ja füüsiline

tervis peavad võimaldama tal nitrometaani ohutult kasutada,

mistõttu on üks piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

tingimusi tervisekontrolli läbimine ja tervisetõendi otsuse

olemasolu. Sama tingimus kehtib neile juriidilise isiku juhatuse

liikmetele, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine

käitlemisega kui juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte sees

edasi delegeeritud, on ettevõtja huvi siiski tagada ohutus ja

maandada riskid. Selleks on soovituslik, et juhul, kui luba

taotleb juriidiline isik, läbiksid need ettevõttes töötavad isikud,

kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine

käitlemisega, vajaduse korral samuti lisatervisekontrolli.

Siinkohal ei saa nõus olla soovituse ja vajadusega,

tervisekontrolli nõue peab kehtima kõigile käitlejatele

ühetaoliselt. Palume seletuskirja selles osas täpsustada.

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirjas § 151 lg 2 osa täiendatud.

TTJA saab tervisetõendi otsuse kehtivust

kontrollida Transpordiameti e-teeninduse

lehelt, sest tervisetõendi otsuse kehtivus on

seotud juhiloa kehtivusega.

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja muudeti järgmiselt: „Seega

juhul, kui luba taotleb juriidiline isik,

peavad need ettevõttes töötavad isikud, kes

puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine

lähteaine käitlemisega, olema läbinud või

läbima samuti nõutud tervisekontrolli.“.

§ 153 lg 2 3) Eelnõu § 1 punktis 3 (KemS § 153 lõikes 2) kirjeldatakse

taotleja tervisekontrolli nõudeid, mis peavad vastama

mootorsõidukijuhi tervisenõuetele. Puudub sisuline analüüs,

miks on valitud need tervisenõuded. Seletuskirjas selgitatakse,

et kaalutud on ka tervisetõendi sidumist relvaseaduse kohase

tervisetõendiga või lõhkematerjaliseaduse kohase lõhkaja,

lõhkemeistri ja pürotehniku tervisenõudega, mille tingimused on

aga liiga piiravad. Selgitustest ei tule aga analüüsi, milliseid

tervisekontrolli nõuded peaksid minimaalselt olema täidetud, et

isik saaks ümber käia lõhkeaine lähteainega. Palume seletuskirja

vastavate selgitustega täiendada.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud.

Eelnõu koostamise käigus peeti mitmeid

läbirääkimisi, sh Sotsiaalministeeriumiga

(edaspidi SOM). SOM-i soov oli, et uusi,

täiendavaid tervisenõudeid ei kehtestataks,

kuna perearstidel ja töötervishoiuarstidel

on juba käesolevaga liiga palju erinevaid

tervisenõudeid kehtestavaid õigusakte,

mida tuleb järgida. Sellest tulenevalt

otsustasime, et valida tuleb juba kehtivate

tervisenõuete hulgast. Kaalusime erinevaid

valikuvariante ja kuna määrus (EL)

2019/1148 jätab liikmesriigi otsustada,

kuidas sisustada taotleja osas läbiviidav

taustauuring, osutus valituks liiklusseaduse

kohane tervisetõend.

Seletuskiri sisaldab põhjendusi (nt LS-i

kohase tervisekontrolli käigus

kontrollitakse nii sõltuvus-, psüühika-,

isiksuse- kui ka käitumishäirete

olemasolu), miks osutus valituks LS

kohane tervisetõend.

Lisaks täiendati seletuskirja järgmise

tekstiosaga: „Määrus (EL) 2019/1148 jätab

liikmesriigi otsustada, kuidas sisustatakse

taotleja suhtes taustauuringu läbiviimine

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa menetluses.“.

Kliimaministeerium

§ 23 lg 3

Kliimaministeerium kooskõlastab seaduse eelnõu vaid märkustega

arvestamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse kemikaaliseaduse § 23 lõike 3

teist lauset, sätestades edaspidi kohustuslikuna esitada ohtliku

ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa saamiseks

vajalikud kemikaaliseaduses nõutud dokumendid kohustuslikuna

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve

infosüsteemi (JVIS) kaudu.

Seletuskirjas (lk 11) on toodud, et „Infosüsteem võimaldab

kohustuslike dokumentide varem sisestatud andmeid võtta aluseks,

kui andmeid on vaja muuta ja parandada, mistõttu edaspidi

väheneb ettevõtete ajakulu andmete sisestamisel ja kohustuslike

dokumentide uuendamisel.“

Nõustume, et andmete esitamine infosüsteemi kaudu on suund

kuhu liikuda, kuid kahjuks ei ole eelnõus arvestatud

kemikaaliseaduse (KemS) § 26 lõikega 2, mille kohaselt

kemikaaliseaduse kohane luba ei ole nõutav, kui ohtlikku kemikaali

käideldakse tööstusheite seaduse alusel antud

keskkonnakompleksloa, lõhkematerjaliseaduse või relvaseaduse

alusel antud loa alusel, mille menetluses on hõlmatud ka käesoleva

seaduse kohase käitamisloa kontrolliesemes olevaid nõudeid. See

ei välista käesolevast seadusest tulenevate muude kohustuste ja

nõuete täitmist. Samuti ei ole arvestatud tööstusheite seaduse

(THS) § 29 punktiga 2, mille kohaselt kompleksloa taotlusele

lisatakse ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul

kemikaaliseaduse kohaselt nõutavad dokumendid“.

Käesoleval hetkel esitab ettevõte vajalikud KemS kohased

dokumendid keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu

keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksloa) taotluse juurde

failidena. Keskkonnaamet (KeA) on seni nõudnud, et nimetatud

dokumendid oleksid enne kompleksloa taotluse esitamist juba

TTJA ja Päästeameti poolt kooskõlastatud. Eelmisel aastal hakati

koostöös TTJA ja KeA-ga välja töötama protsessi, mille raames

Mittearvestatud ja selgitatud.

TTJA andmekogu JVIS-e muudatused on

käesolevaga tehtud ning ettevõtted saavad

edaspidi KemS kohaseid dokumente

digitaalsel kujul esitada. Küll aga ei toimu

andmevahetus JVIS-e ja Keskkonnaameti

infosüsteemi KOTKAS-e vahel ning need

muudatused eeldavad täiendavaid kulusid,

mida käesoleva eelnõuga ette nähtud ei ole.

Seetõttu ei ole võimalik eelnõusse lisada

täiendavaid muudatusettepanekuid seoses

tööstusheite seadusega.

Seni kuni JVIS-e ja KOTKAS-e

andmekogude vahel andmeid ei vahetata,

tuleks TTJA-l koostöös KeA-ga välja

töötada protseduuri reeglid, millest

keskkonnakomplekslubade menetlemisel

lähtutakse, kui taotlused sisaldavad ka

KemS osa. Reegleid koostades peaks

arvestama, et ettevõtted ei pea andmeid

topelt esitama.

saaks nimetatud dokumendid TTJA-le kooskõlastamiseks esitada

kompleksloa menetluse raames. Protsessi välja töötamine on veel

pooleli, kuid see suurendab kindlasti kahe asutuse töökoormust.

Kui jõustub eelnõukohane muudatus ja ettevõte peab dokumente

hakkama edaspidi esitama JVIS-e kaudu, siis suureneb

halduskoormus, viies ettevõtted kahte infosüsteemi kohati

dubleerivaid andmeid esitama. Kahe infosüsteemi kaudu andmete

esitamine ja menetlus oleks eelduste kohaselt alljärgnev:

1. Ettevõte sisestab JVIS-esse vajalikud andmed, mille põhjal

arvutatakse talle välja käitise ohtlikkuse kategooria. Nende

andmete pealt osaliselt eeltäidetakse talle JVIS-es vajalikud

dokumendid. Ta täiendab dokumente ja esitab need JVIS-es TTJA-

le.

2. Ettevõte laeb need dokumendid JVIS-est failidena alla ja lisab

KOTKAS-esse kompleksloa taotluse juurde.

3. KeA saadab dokumendid TTJA-le ja küsib, kas need on

nõuetekohased. (Selgituseks: KeA võtab menetlusse ainult

nõuetekohased taotlused (keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 49

lg 1) ja seetõttu on vaja veenduda, et taotlusele lisatud dokumendid

vastavad nõuetele).

4. TTJA vastab KeA-le, kas esitatud dokumendid on õiged, tehes

lisaks ka võrdluse, kas kompleksloa taotluse juurde esitatud

dokumendid on samad, mis neile JVIS-e kaudu esitati.

5. Kui dokumendid on õiged, võtab KeA kompleksloa taotluse

menetlusse ja teavitab TTJA-d. (Selgituseks: TTJA ei vaata

dokumente enne läbi kui on kindel, et KeA on kompleksloa taotluse

menetlusse võtnud.)

6. TTJA hakkab ettevõtte esitatud dokumente läbi vaatama.

7. TTJA kooskõlastab dokumendid JVIS-es ja saadab sealt kaudu

ettevõttele teate, et dokumendid on kooskõlastatud ning lisaks

saadab kooskõlastatud dokumendid failina KeA-le. (Selgituseks:

Kõik dokumendid ei ole avalikud ja KeA neid ise JVIS-est sisse

logimata ei näe.)

8. KeA registreerib need dokumendid kompleksloa menetluse

juurde ja saab loa eelnõu välja saata. (Selgituseks: TTJA

kooskõlastamisotsus on KeA-le siduv, st kui TTJA dokumente ei

kooskõlasta, peab KeA tegema kompleksloast keeldumise otsuse.)

Siinkohal näeme lahendusena muuta THS-i ja KemS-i selliselt, et

kompleksloa taotluse juurde esitatakse edaspidi juba TTJA poolt

väljastatud ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga käitamisloa

teave – ohukategooria ning loa number. Lisaks teeme ettepaneku

anda KeA-le ligipääs JVIS-esse, lubamaks neil käitamisloaga ning

kooskõlastatud dokumentidega vajadusel tutvuda. Ka seni

rakendati üheksa aastat protsessi, kus kompleksloa taotluse juurde

lisati juba TTJA poolt kooskõlastatud dokumendid. Samuti on ka

täna TTJA ja KeA teadmatusest väljastanud eraldi load juhtudel,

kui need KemS alusel peaks olema väljastatud ühe loana

(kompleksluba). Märgime olulisena ka seda, et KemS ja THS

kontrolliese ei ole alati sama. Näiteks mõni mahuti on kompleksloa

kohase käitise osa ja kantakse loale, kuid käitis ohtlikuks sellest ei

muutu, kuna TTJA jaoks on see mahuti eraldi käitamisloa all (nt

kui mahutit hooldab ja selle käitamise eest vastutab hoopis teine

ettevõte).

Lähtuvalt eelnevast teeme ettepaneku lisada eelnõusse ka THS § 29

punkti 2 muudatus ning sõnastada THS § 29 punkt 2 järgmiselt:

„2) ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul

kemikaaliseaduse kohase ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtte ohukategooria ning käitamisloa number;“.

Samuti teeme ettepaneku KemS § 26 lõikest 2 jätta välja tekstiosa

„tööstusheite seaduse alusel antud keskkonnakompleksloa,“.

Eelnevalt tehtud ettepanekute alternatiiviks ehk käitamisloa

andmine kompleksloa osana saab olla võimalik ainult juhul, kui

näha ette infosüsteemide (JVIS ja KOTKAS) arendused

andmevahetuseks (see tuleb kajastada eelnõu seletuskirjas mõjude

ja kulude peatükis).

Eeldame, et protsessi välja töötamine, optimaalse menetluse

loomine ning arenduste kulu-tulu analüüs (puudutab vaid ca 50

ettevõtet) võtab aega, samuti tuleb IT-arenduste jaoks vajalik

rahaline ressurss leida. Oleme seisukohal, et seni kuni eelnevad

tegevused ei ole tehtud, ei saa JVIS-e kaudu käitamisloa

dokumentide esitamist kompleksloa kohustusega ettevõtetele

kohustuslikuks teha.

Lähtuvalt eelnevast Kliimaministeerium ei kooskõlasta eelnõud

esitatud kujul ning palume eelnõud täiendada kirjas toodud

tööstusheite seaduse § 29 punkti 2 ja kemikaaliseaduse § 26 lõike

2 muudatustega.

I kooskõlastusring

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Eelnõu

paragrah

v, lõige,

punkt

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud,

mittearvestamise põhjus

Justiitsministeerium Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega.

I. Sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 punktis 3, millega täiendatakse kemikaaliseadust

§-dega 151–156 , esitatud § 151 lõike 3 punkti 4 kohaselt esitab

taotleja piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

saamiseks mh tervisetõendi. Nii § 153 lõike 2 kui seletuskirja (lk-

d 5 ja 6) kohaselt mõistetakse tervisetõendina liiklusseaduse

(LS) § 101 lõikes 1 nimetatud tõendit. Eelnõu § 1 punktis 4

sätestatud muudatuse kohaselt tuleb dokumendid esitada

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve

infosüsteemi kaudu.

Esmalt märgime, et jääb arusaamatuks, miks soovitakse

lõhkeainega seonduv valdkond siduda liiklusseaduse alusel

väljaantud tervisetõendiga. Olemuselt on tähelepanu suunatud

lõhkeaine lähteaine käitlemisele, mitte aga sõiduki juhtimisele.

Ka seletuskirjas (lk 6) rõhutatakse, et oluline ei ole mitte juhiloa

olemasolu, vaid et isik on terve ja suudab piiranguga lõhkeaine

lähteainet ohutult käidelda. Lisaks märgitakse seletuskirjas (lk

11), et piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutaja tervisekontrollile

kehtivad samad nõuded, mis mootorsõidukijuhile ja relvaloa

taotlejale. Eeltoodust tulenevalt leiame, et lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotleja tervisetõend peaks lähtuma pigem

relvaseaduses ettenähtud relvaloa taotleja terviseseisundi

nõuetest või lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkajale,

lõhkemeistrile ja pürotehnikule esitatud tervisenõuetest.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud.

Eelnõu väljatöötamise käigus kaaluti ka

tervisetõendi sidumist relvaseaduse kohase

tervisetõendiga, kuid leiti, et relvaseadusest

tulenevad tervisekontrolli nõuded on liiga

piiravad. Relvaseaduse kohaselt ei

väljastata isikule tervisetõendit nt juhul, kui

isikul puudub käsi, käel pöial või on ühe

käe osaline halvatus või käel on

koordinatsioonihäired jne. Eeltoodu on

vaid osa loetelust, mille puhul nägime, et

nimetatud tervisekontrolli nõuded on

isikutele, kes soovivad hobi korras

piiranguga lõhkeaine lähteainet mudelismi

valdkonnas kasutada, liiga piiravad. Samal

põhjusel ei seotud piiranguga lõhkeaine

lähteaine käitlejate tervisekontrolli nõuet

lõhkematerjaliseaduse kohase lõhkaja,

lõhkemeistri ja pürotehniku

tervisenõudega.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et

liiklusseaduse kohase tervisekontrolli

käigus kontrollitakse nii sõltuvus-,

Teiseks, tervisetõend sisaldab isiku terviseandmeid, mis on

eriliigilised isikuandmed. See tähendab, et nende töötlemisele,

sh säilitamisele kehtivad rangemad nõuded. Isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) art 9 lg 2 punkti g kohaselt peab

isikuandmete töötlemine olema proportsionaalne taotletava

eesmärgi suhtes, austama isikuandmete kaitse õiguse olemust ja

tagama sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti

põhiõiguste ja huvide kaitseks. Ei olemasolevast ega

kavandatavast regulatsioonist nähtu, kuidas isiku

terviseandmete töötlemist korraldatakse. Ei ole arusaadav, mis

tingimustel isikute terviseandmeid sisaldavat tõendit TTJA

infosüsteemis töödeldakse, sh säilitatakse ning kuidas on tagatud

isikute õiguste kaitse. Kui TTJA ülesandeks loamenetluses on

kontrollida kehtiva tervisetõendi olemasolu, mitte hinnata tõendi

sisu, siis IKÜM artiklis 5 sätestatud eesmärgi piirangu ja

minimaalsuse põhimõttest tulenevalt leiame, et praegusel juhul

ei ole selline ulatuslik andmekogumine ja isiku eraelu riive

põhjendatud. Teeme ettepaneku kasutada lahendust, kus ei nõuta

psüühika-, isiksuse- kui ka käitumishäirete

olemasolu ning nende esinemisel isikule

tervisetõendit ei väljastata. See oli teine

põhjus, miks nägime, et nitrometaani

käitlejate tervisekontrolli nõude saab

siduda liiklusseaduse kohase

tervisekontrolliga, sest selle käigus

kontrollitakse ka isikute vaimset tervist.

Seletuskirjast (lk 11) eemaldatud tekstiosa

„ja relvaloa taotlejale“.

Mittearvestatud ja selgitatud.

TTJA menetlusi läbi viies peab lähtuma

IKÜM-is toodud nõuetest. Sarnaselt

piiranguga lõhkeaine lähteaine loa

taotlemisele, kus isik esitab terviseandmed,

esitavad terviseandmed ka lõhkematerjali

ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja

pädevustunnistuse taotlejad. See tähendab,

et selline menetlus ja sellised

terviseandmed ei ole TTJA jaoks

esmakordsed.

Mööname, et taotleja vaatest oleks kindlasti

lihtsam ja ka turvalisem, kui

järelevalveasutus saaks teha

terviseandmete päringu automaatselt

terviseandmete infosüsteemist, kuid see

taotlejalt mitte tervisetõendi TTJA-le esitamist, vaid et TTJA

saaks tervise infosüsteemist päringuga kontrollida kehtiva

tervisetõendi olemasolu.

2. Eelnõu § 1 punktis 3 esitatud § 154 lõike 3 järgi võivad

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning Kaitsepolitseiamet

(KAPO) küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

taotlejalt kooskõlastuse andmiseks vajalikke dokumente ja

lisateavet. Seletuskirjas (lk 7) on öeldud, et lõike 3 alusel võivad

nii PPA kui ka KAPO küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotlejalt vajalikke dokumente, et oma pädevuse

piires kontrollida taotleja tausta ja kujundada arvamus, kas

lubada taotlejal piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada või

mitte. Sättest ei selgu, mis teavet või dokumente ning kumb

kooskõlastajatest küsida võib ja milliste asjaolude

kontrollimiseks. Ka seletuskiri ei ava sätte sisu täpsemalt.

Juhime tähelepanu, et IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtete

kohaselt peab isikuandmete töötlemine olema mh seaduslik,

läbipaistev ning konkreetse eesmärgiga. Palume eelnõu

täiendada selge eesmärgiga ning piiritleda kooskõlastajate

pädevus.

eeldab erinevate andmekogude arendusi,

millega kaasnevad täiendavad kulud.

Arvestades, et piiranguga lõhkeaine

lähteainete käitlejate suurusjärk on

ligikaudu 50 ning tulevikus pigem see arv

väheneb, siis täna ei pea me mõistlikuks

ega vajalikuks eraldi andmekogusid

arendada. Seletuskirja täiendatud.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

art 2 lg 2 p d kohaselt ei kohaldata IKÜM,

kui isikuandmeid töötlevad pädevad

asutused süütegude tõkestamise, uurimise,

avastamise või nende eest vastutusele

võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele

pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut

ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende

ennetamise eesmärgil. Seega ei teki

piiranguga lõhkeaine lähteaine taotleja

taustakontrolli tegemisel vastuolu IKÜM-

ga, sest IKÜM võimaldab teostada avalikku

julgeolekut ähvardavate ohtude eest

kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil

eelnimetatud taustakontrolle. Juhime

täiendavalt tähelepanu, et nii PPA kui ka

KAPO vajalikke dokumentide ja lisateabe

3. Eelnõu § 1 punktis 3 esitatud § 154 lõike 4 punktidest 1 ja 2

tuleneb, et PPA ja KAPO kontrollivad taotleja karistusandmeid

ning jätavad taotluse kooskõlastamata juhul, kui taotlejal on

kehtiv karistus loetletud tegude eest. Seletuskirjas (lk 7) on

selgitatud, et see kontroll toimub Eesti karistusregistri ja EL

raamotsuse 2009/315/JSK alusel kehtestatud süüdimõistvate

kohtuotsuste kohta info vahetamise süsteemi kaudu.

Leiame, et sellega on küll kontrolli ulatus arusaadav ja selgelt

piiritletud, kuid samas jääb ebaselgeks, kumb asutus nimetatud

kontrolli teeb. IKÜM art 5 lõike 1 järgi peab andmesubjektile

olema arusaadav, kes ja millisel eesmärgil tema andmeid

töötleb. Seetõttu tuleb eelnõus loa kooskõlastajate pädevus

selgelt eristada.

Lisaks märgime, et lõike 4 punkti 2 sõnastus („...kajastuvad

nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK, 26. veebruar 2009, mis

käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise

liikmesriikidevahelist korraldust (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23–32)

reguleeritud andmekogus“) ei ole täpne, kuna ECRIS-RI ei ole

mitte andmekogu, vaid andmevahetuskanal, milles riigid

vahetavad kodanike karistusandmed.

Samuti tekib punkti 2 osas küsimus, miks käsitletakse vaid EL

liikmesriikides toimepandud tegusid, aga kolmandad riigid

sellesse huviringi ei kuulu? Kas see tähendab, et kui isikut on

samaväärse teo eest karistatud nt Ukrainas, USA-s või

Venemaal, siis loa taotluse kooskõlastamisel see takistuseks ei

saa?

küsimisel peavad lähtuma asutuste

põhimäärustes sätestatust.

Mittearvestatud ja selgitatud.

PPA ja KAPO lähtuvad piiranguga

lõhkeaine lähteaine taotleja taustakontrolli

teostamisel asutuste põhimäärustes

sätestatust. Lisaks viitasime juba eespool,

et IKÜM art 2 lg 2 p d lubab julgeoleku

eesmärgil IKÜM nõudeid mitte kohaldada,

kui on vaja kaitsta ja ennetada ähvardavate

ohtude eest avalikku julgeolekut.

Arvestatud.

Eelnõu § 154 lg 4 p-s sõna „andmekogud“

asendatud sõnaga „andmevahetuskanal“.

Arvestatud ja selgitatud.

Nõustume ettepanekuga ja sõnastame 154

lg 4 p 2 järgmiselt „on karistatud käesoleva

lõike punktis 1 nimetatud samaväärse teo

eest välisriigis ja karistusandmed

kajastuvad nõukogu raamotsusega

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada säte

järgmiselt: „2) on karistatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud

samaväärse teo eest välisriigis;“.

4. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse kemikaaliseaduse § 45

pealkirja ja lõiget 1 pärast sõna „lähteaine“ sõnaga „soetamise“.

2009/315/JSK, 26. veebruar 2009, mis

käsitleb karistusregistrite andmete

vahetamise liikmesriikidevahelist

korraldust (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23–32)

reguleeritud andmevahetuskanalis;“.

Selgitame, et nõukogu raamotsuse

2009/315/JSK, mis käsitleb

karistusregistrite andmete vahetamise

liikmesriikidevahelist korraldust ja

andmete sisu, art 7 lg 1 punkti d kohaselt

kui kodakondsusjärgse liikmesriigi

keskasutusele esitatakse

kriminaalmenetluse eesmärgil artikli 6

kohaselt päring karistusregistri andmete

kohta, edastab nimetatud keskasutus

päringu teinud liikmesriigi keskasutusele

kolmandates riikides tehtud süüdimõistvate

kohtuotsuste kohta, mis on edastatud

kodakondsusjärgsele liikmesriigile ja on

kantud karistusregistrisse. Ehk et kui LR-il

on konkreetse isiku karistusandmed

kolmandas riigis toime pandud

süüdimõistvate kohtuotsuste kohta olemas,

siis ta edastab need andmed ka teisele LR-

ile. Seetõttu jätame § 154 lg 4 p 2 alles viite

raamotsusele.

Arvestatud.

Kehtiv § 45 sätestab vastutuse piiranguga lõhkeaine lähteaine

kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise ja kasutamise

nõuete rikkumise eest. Seletuskirjas märgitakse väga üldiselt, et

punktiga 6 täiendatakse § 45 pealkirja ja lõiget 1 sõnaga

„soetamise“, et vastutuse poolest oleks piiranguga kaetud ka

lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete rikkumine.

Palume seletuskirja täiendada ning tuua välja, kus konkreetselt

on sätestatud piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuded,

viidates vastavalt asjakohastele seaduse ja/või EL määruse

sätetele.

5. Eelnõu lisa 1 ehk rakendusakti kavandi pealkirjaks on

„Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise kord“,

samas sätestab § 1 aga loetelu piiranguga lõhkeaine

lähteainetest, mida võib loa alusel kasutada. Määruse pealkirja

ja sisu ei saa pidada kooskõlas olevaks. Juhime tähelepanu, et

määruse eelnõu pealkiri peab märksõnaliselt edasi andma

regulatsioonieseme ja olema kooskõlas volitava seaduse

asjakohaste sätetega. Liiga lakoonilised pealkirjad ei väljenda

määruse sisu piisavalt. Kui volitusnormile vastavas sõnastuses

pealkiri ei ava piisavalt määruse sisu või ei taga õigusakti

identifitseerimise eesmärki, siis tuleb see esitada sõnastuses, mis

seda eesmärki täidab. Palume määruse pealkiri ja sisu omavahel

vastavusse viia. Lisaks palume hinnata, kas ja mil määral on loa

andmise tingimusi vaja määruse tasandil kehtestada, arvestades

seadusesse kavandatud regulatsiooni.

II. Normitehnilised ja keelemärkused

Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu

ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja

keelemärkustega ning märkustega mõjude kohta.

Seletuskirja täiendatud järgmiselt

„Piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise

nõuete puhul lähtutakse määruses (EL)

2019/1148 toodust.“.

Arvestatud.

Määruse pealkiri sõnastati järgmiselt

„Loetelu piiranguga lõhkeaine

lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv

isik võib soetada, sisse tuua, omada ja

kasutada “.

Arvestatud.

Normitehnilised muudatused eelnõus ja

seletuskirjas sisse viidud.

Rahandus-

ministeerium

§ 15 lg 2

§ 151

§ 151 lg 4

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kemikaaliseaduse (KemS) §

15 lõiget 2, mille kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet

kättesaadavaks teha üksnes hulgikaubanduses ja sularahata

arvelduse korras. Seletuskirjas on märgitud, et edaspidi tohib

piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha ka üldsuse

hulka kuuluvale isikule, kes on füüsiline või juriidiline isik ning

kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri-

ega kutsetegevusega. Eelnõu tekstist aga tuleneb, et kehtiv

sõnastus asendatakse uuega (mitte ei täiendata).

Kui eelnõu eesmärk on kehtestada nõuded ainult üldsuse hulka

kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks,

siis teeme ettepaneku selguse mõttes lisada eelnõu § 1 punktiga

2 lisatava KemS § 15¹ pealkirja ka vastav viide (määruse

kavandis on seda kasutatud).

Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatavas KemS § 15¹ lõikes 4 on viidatud

lõike 4 (sama lõige) alusel antud kooskõlastusele. Seletuskirjas

on märgitud, et kooskõlastus tuleb saada PPA-lt ja KAPO-lt, aga

eelnõu seda ette ei näe, samas on see sätestatud eelnõu alusel

kehtestatavas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse

kavandis. Lisaks on eelnõus ja seletuskirjas erinevad tähtajad loa

andmiseks. Palume eelnõu vastavalt parandada.

Arvestatud.

Paragrahvi 15 lõikest 2 jäetakse välja sõna

„üksnes“ ja säte, mis juurde lisatakse, saab

lõikeks 21.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Eelnõu punkti 1 § 151 pealkirja muudeti ja

sõnastati järgmiselt „Piiranguga lõhkeaine

lähteainete loetelu ja piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise luba“. Kasutusele

võeti tekstiosa „Piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise luba“, kuna viidatud

tekstiosa on muidu pikk ja lohisev.

Arvestatud ja selgitatud.

Eelnõu punkti 2 kohaselt sõnastati § 154

lõige 2 (paragrahvi ja lõike muudatused)

järgmiselt „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet edastab piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse

Politsei- ja Piirivalveametile ning

Kaitsepolitseiametile, kes oma pädevuse

piires kooskõlastavad või jätavad

kasutamise loa taotluse põhjendatult

kooskõlastamata 14 kalendripäeva jooksul

§ 151 lg 5

§ 152 lg-d

5 ja 6

Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15¹

lõikes 5 on viidatud loa taotlemise korrale, ministri määruse

kavand on pealkirjastatud loa väljastamise korrana.

Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15² lõigetes 5 ja 6 on

sätestatud loa andmisest keeldumise alused. Eelnõu sõnastusest

tuleneb, et sätetes viidatud juhtudel ei ole TTJA-l kaalutlusruumi

otsuse tegemiseks, mida seletuskirjast võiks välja lugeda.

dokumentide laekumise päevast arvates.

Kui kooskõlastav asutus ei ole tähtaja

jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotlust kooskõlastanud ega

taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

taotlus kooskõlastatuks vaikimisi.“.

Eelnõus ja seletuskirjas esitatud tähtajad

ühtlustati.

Arvestatud.

Paragrahvi 151 lõige 4 (lõike muudatus)

sõnastati järgmiselt: „Loetelu piiranguga

lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka

kuuluv isik võib soetada, sisse tuua, omada

ja kasutada, kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.“. Paragrahvi

151 lg-s 4 sätestatu ja määruse kavandi

pealkiri ühtlustati.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Seletuskirjas on § 155 lõike 3

(järjekorranumber muutunud) kohta toodud

selgitav näide selle kohta, mida mõeldakse

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotlemisel valeandmete esitamisena,

tegemist ei ole kaalutlusõigusega. TTJA

keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa väljastamisest, kui § 155

§ 153 lg-d

2 ja 3

Seletuskiri

Palume kaaluda, kas eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15³

lõigetes 2 ja 3 oleks õigem viidata § 15² lõikele 2, kuna see

sätestab loa väljastamise tingimused (sh § 15² lõigetes 5 ja 6

sätestatud tingimustele mittevastavus).

Seletuskirja punktis 7 on toodud: "TTJA-l on vajadus 1

täiendava ametikoha loomiseks 2023. aastal, palgakuluga 40 000

eurot aastas. TTJA-l ja MKMi valitsemisalal puuduvad

võimalused leida selleks vahendeid omavahenditest, mistõttu on

vajalik leida täiendavad vahendid riigieelarvest." Vajalik on

seletuskirja täpsustada, kuidas kavatsetakse eelnõud rakendada

juhul kui Vabariigi Valitsus lisavahendeid ei eralda. Kõiki

lõikes 3 loetletud tingimused ei ole

täidetud.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Paragrahvi 155 lõike 2 (uus numeratsioon)

kohaselt annab TTJA piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa, kui puudub

taotletavast kontsentratsioonist väiksemas

kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine

lähteaine või alternatiivse aine

kättesaadavus, millega taotleja saavutaks

kasutamise eesmärgi. Kõnesoleva punkti

olemus võib aja möödudes muutuda, kui

taotleja loa taotlemise hetkel võis

taotletavast kontsentratsioonist väiksemas

kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine

lähteaine või alternatiivse aine

kättesaadavus puududa, aja jooksul võib

see tekkida ning see ei saa olla loa

kehtetuks tunnistamise aluseks. Seetõttu ei

saa ka viidata §-le 156 (uus numeratsioon).

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud „Juhul kui

Vabariigi Valitsus TTJA-le lisaraha ei

eralda, kaetakse vajaminev ressurss

olemasoleva tööjõu arvelt. Küll aga juhime

tähelepanu, et TTJA tegeleb järelevalvet

läbi viies mh kõrgendatud ohuobjektidega

lisavahendeid menetletakse Vabariigi Valitsuses ühtsetel alustel

riigi eelarvestrateegia 2023-2026 protsessis käesoleva aasta

sügisel.

ning tööjõuressursside ümber jagamisel,

võib juhtuda, et mõni teine

järelevalvevaldkond saab planeeritust

vähem tähelepanu.“.

Siseministeerium

Esitasite kooskõlastamiseks kemikaaliseaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).

Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega

arvestamisel.

Eelnõu materjalidest nähtub, et nii Politsei- ja Piirivalveametile

(edaspidi PPA) kui ka Kaitsepolitseiametile (edaspidi KAPO)

pannakse täiendav ülesanne – piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa kooskõlastamine. Esmalt märgime, et eelnõu

tekstist ilma seletuskirja ja lisatud ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri määruse kavandita Siseministeeriumi

valitsemisala asutuste kaasamine välja ei tule, samuti ei selgu

eelnõust nimetatud kooskõlastamise eesmärk. Sellise kohustuse

panemine vajab Siseministeeriumi hinnangul täiendavat

analüüsimist ja läbirääkimist. Olles tutvunud eelnõu

materjalidega ei näe me vajadust sellise

kooskõlastamiskohustuse panemiseks PPA-le ja KAPO-le.

Oleme nõus, et Siseministeeriumi valitsemisala asutustel peaks

olema teave isikutest, kes piiranguga lõhkeaine lähteainet

kasutavad, kuid eelnõus kavandatud viisil kontrolli tegemist ei

pea me võimalikuks. Esitame ettepanekud kõnesoleva küsimuse

lahendamiseks allpool.

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et praegu jääb arusaamatuks

Siseministeeriumi valitsemisalale eelnõu seadusena jõustumisel

Seletuskirja mõju alavaldkonda 6.3

täiendati „PPA ja KAPO teevad vastavalt

oma pädevusele loa taotleja suhtes enne

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa väljastamist taustakontrolli, s.t

§ 151 lg 4

kaasnev mõju, sh täiendav töökoormus. Peame oluliseks seda

aspekti seletuskirjas rohkem avada.

Järgnevalt toome välja märkused konkreetsete sätete kohta:

1. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt muudetakse kemikaaliseaduse

(edaspidi KemS) § 151 (Piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotlemine) ning lõikes 4 sätestatakse, et

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)

lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse

30 tööpäeva jooksul lõikes 4 sätestatud kooskõlastuse saamisest

arvates. Kui TTJA ei lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja

jooksul, ei loeta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba

vaikimisi antuks. Antud sättes viidatakse lõikele 4, kuigi ei selles

ega ka teistes eelnõus esitatud sätetes kooskõlastamisest ei

räägita. Seega, seaduse tekstist ei selgu, kellega loa andmine

kooskõlastada tuleb. Ilmselt sooviti viidata kõnesoleva

paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatava määruse § 3 lõikele 4, mis

näeb ette: „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

edastab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse

Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes

oma pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad taotluse

põhjendatult kooskõlastamata 14 tööpäeva jooksul dokumentide

laekumise päevast arvates.“. Siseministeeriumi hinnangul ei ole

õige viidata seaduse tekstis selliselt alamaktile.

Seletuskirjas märgitakse, et PPA ja KAPO teevad loa menetluse

protsessi raames nitrometaani loa taotlejate taustakontrolli.

päringute tegemist eri andmekogudesse,

ning see toob ebasoovitava mõjuna kaasa

töökoormuse väikese kasvu, kuna isikuid,

kelle tausta tuleb kontrollida, on u 50.“.

Arvestatud.

Eelnõu punkti 2 kohaselt sõnastati KemS-i

§ 154 lg 2 (uus numeratsioon) sõnastati

järgmiselt: „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet edastab piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse

Politsei- ja Piirivalveametile ning

Kaitsepolitseiametile, kes oma pädevuse

piires kooskõlastavad või jätavad

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata

14 kalendripäeva jooksul dokumentide

laekumise päevast arvates. Kui

kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud

tähtaja pikendamist, loetakse taotlus

kooskõlastatuks vaikimisi.“.

PPA ja KAPO taustakontrolli kohustuse

seadmine tõsteti määruse kavandist seaduse

muutmise eelnõusse.

Leiame, et sellise kohustuse panemine rakendusaktis ei ole

õiguslikult korrektne, nii kooskõlastajad kui ka taustakontrolli

tegijad ning nende õigused ja kohustused tuleb ette näha

seaduses, mitte määruses.

Olulise puudusena toome välja selle, et ei eelnõus ega lisatud

materjalides ei ole toodud, millised on PPA ja KAPO õigused nö

taustakontrolli läbiviimiseks. Kuna tegemist on isikute

põhiõigusi riivava meetmega, siis peab taustakontrolli

läbiviimine olema seaduse tasandil piisavalt selgelt välja toodud.

Tulles kirja alguses väljatoodu juurde märgime, et

Siseministeerium ei soovi PPA-le ja KAPO-le kohustust teha

kõikidele isikutele taustakontrolli. Teeme ettepaneku lahendada

see küsimus PPA-lt ja KAPO-lt arvamuse küsimisega selliselt,

et TTJA-l on kohustus PPA-le ja KAPO-le taotlus edastada, kuid

neil ei ole kooskõlastamise kohustust, vaid vajadusel esitavad

nad arvamuse, millele tuginedes saab TTJA keelduda loa

andmisest. Teeme ettepaneku sätestada see järgmiselt:

„(…) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse

Kaitsepolitseiametile ja Politsei- ja Piirivalveametile arvamuse

avaldamiseks. Tähtaeg arvamuse andmiseks on 14 päeva. Kui

Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet ei ole

arvamust määratud tähtaja jooksul andnud ega tähtaega

pikendanud, võib taotluse lahendada nende arvamuseta.

(…) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet võib

küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlejalt

Arvestatud.

Eelnõusse lisati KemS-i § 154 lõige 4 ja

sellele vastavalt täiendati ka seletuskirja.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Eelnõu kohaselt sõnastati KemS-i § 154

lõige 2 järgmiselt: „Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet edastab

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile

ning Kaitsepolitseiametile, kes oma

pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata

14 kalendripäeva jooksul dokumentide

laekumise päevast arvates. Kui

kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud

tähtaja pikendamist, loetakse taotlus

vaikimisi kooskõlastatuks.“. Juhime

tähelepanu, et nii PPA kui ka KAPO on

kaasatud piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa menetlusse oma pädevuse

piires, mis mh hõlmab ka isikute kohta

kontrollpäringute tegemist

ja muudelt isikutelt arvamuse kujundamiseks vajalikke

dokumente ja lisateavet.

(…) Kaitsepolitseiametil ja Politsei- ja Piirivalveametil on õigus

teha ettepanek keelduda lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

taotluse rahuldamisest, kui füüsilisest isikust taotleja või

juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- või kontrollorgani

liige:

1) on karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või

süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist

toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades,

olenemata karistusandmete kustumisest karistusregistrist;

2) ei esita nõutud ajaks täiendavaid dokumente või lisaselgitusi;

3) võib kujutada ohtu avalikule korrale või Eesti Vabariigi

julgeolekule.“.

Juhime tähelepanu, et meie pakutud sõnastuses oleme viidanud

karistusandmetele laiemalt, kui praeguses eelnõus. Soovitame

kaaluda võimalust kontrollida ka karistusregistri

arhiiviandmeid.

karistusregistrist, lisaks ei ole TTJA-l

praegu õigust teha karistusregistrist isikute

kohta kontrollpäringuid. Analoogselt on

see lahendatud lõhkematerjaliseaduses.

PPA ja/või KAPO või mõlemad peavad

tegema isikute taustakontrolli teises EL-i

liikmesriigis tehtud süüdimõistvate otsuste

kohta – need karistusandmed on kajastatud

nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK, 26.

veebruar 2009, mis käsitleb

karistusregistrite andmete vahetamise

liikmesriikidevahelist korraldust.

Mittearvestatud ja selgitatud.

KemS-i § 154 lg 4 punkti 1 kohaselt jätavad

PPA ja KAPO piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa taotluse

kooskõlastamata, kui füüsilisest isikust

taotleja või juriidilisest isikust taotleja

korral on juhatuse liige karistatud esimese

astme kuriteo, riigivastase süüteo või

süüteo eest, mis pandi toime

lõhkematerjali, pürotehnilist toodet,

laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva

kasutades, ning tema karistusandmed ei ole

karistusregistrist kustutatud. Seega,

arhiveeritud karistusregistri andmeid

otsuse tegemisel arvesse ei võeta.

§ 151 lg 5

§ 152 lg 5

Arvestades eeltoodut, tuleks eelnõusse lisada TTJA-le õigus

keelduda loa väljastamisest KAPO või PPA ettepanekul ehk

täiendada tuleks eelnõu § 1 punktiga 2 KemS-i lisatavat § 152.

2. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS-i

§ 15¹ lõikes 5 on viidatud loa taotlemise korrale, kuid lisatud

rakendusakti kavand on pealkirjastatud loa väljastamise korrana.

Lisaks märgime, et rakendusakti kavandi preambulis viidatakse

KemS-i § 15¹ lõikele 6 alusel, mida KemS-i §-s 15¹ ei ole.

3. Eelnõu § 1 punktiga 2 KemS-i lisatava § 152 (Piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest

keeldumine) lõikes 5 sätestatakse, et TTJA keeldub piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest, kui füüsilisest

isikust taotleja või juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis-

Arvestatud.

Eelnõu kohaselt – KemS-i § 155 lg 3

punkt 4 (numeratsiooni muutus) – keeldub

TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa andmisest, kui PPA või

KAPO ei ole piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa taotlust

kooskõlastanud.

Arvestatud.

KemS-i § 151 lõige 4 (numeratsiooni

muutus) sõnastati järgmiselt:

„Loetelu piiranguga lõhkeaine

lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv

isik võib soetada, sisse tuua, omada ja

kasutada, kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.“.

Rakendusakti kavandi preambulisse on

lisatud viide KemS-i § 151 lõikele 4.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse KemS-i

§ 155 (numeratsiooni muutus), mis käsitleb

või kontrollorgani liige on karistatud esimese astme kuriteo,

riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime

lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona,

lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, ja tema karistusandmed

ei ole karistusregistrist kustutatud. Seletuskirja kohaselt on

TTJA-l õigus keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine loa

väljastamisest, kui taotlejal ei oma sama paragrahvi lõike 3

kohast kehtivat nõuetekohast tervisetõendit, nt on taotlejal

probleeme vaimse tervisega, raskekujuline psüühikahäire,

probleeme piiratud teovõimega ja talle on määratud eestkostja

või karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või

süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet,

laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, või ei ole

tema karistusandmed karistusregistrist kustutatud. Tulenevalt

eelnõus kavandatud KemS-i § 152 lõike 5 punktist 2 keeldutakse

loa väljastamisest, kui karistusandmed ei ole karistusregistrist

kustutatud ehk kehtiva karistatuse korral. Seletuskirjas tuleb

sõna „või“ asendada sõnaga „ja“, vastasel korral erineb see

seaduses sätestatud tingimusest.

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et praegu ei selgu

seletuskirjast, kas TTJA teeb kontrollpäringu karistusregistrisse

ise või eeldatakse, et isiku karistatust kontrollib PPA või KAPO.

Siseministeerium on seisukohal, et TTJA peaks isiku karistatuse

kontrollimiseks vajaliku päringu ise tegema. Kui meie kirja

punktis 1 esitatud ettepanekut karistusregistri arhiiviandmete

kasutamise osas arvestatakse, siis võib kaaluda ka sellist

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa andmist ja andmisest keeldumist. Sätet

muudeti ja taustakontrolli tehes võetakse

arvesse üksnes isiku suhtes kehtivaid

karistusi.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja on lisatud täpsustus, et PPA ja

KAPO teevad muu hulgas isikute kohta

kontrollpäringuid karistusregistris. Ühtlasi

juhime tähelepanu, et § 154 lõigete 2 ja 4

kohaselt: PPA ja KAPO kooskõlastavad

või jätavad põhjendatul juhtudel

§ 153 lg 1

lahendust, kus TTJA kontrollib kehtivat karistatust ja PPA või

KAPO arhiivi kantud andmeid.

Eelnõu § 1 punktiga KemS-i lisatava § 153 (Piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamine ja kehtetuks

tunnistamine) lõike 1 kohaselt võib TTJA piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatada kuni 6 kuuks, kui

ametil on põhjendatud alus arvata, et loa andmise tingimused ei

ole enam täidetud. Seletuskirjas märgitakse: „Lõikega 3

sätestatakse, et TTJA tunnistab kehtetuks piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa, kui loa omanik ei vasta enam KemS §

152 lõigetes 5 ja 6 toodud nõuetele või kui loa peatamise aluseks

olnud asjaolu ei ole loa peatamise tähtaja jooksul kõrvaldatud

või ära langenud. Peatamise aluseks võib olla näiteks asjaolu,

et isikut süüdistatakse süüteo toime panemises või on isiku näol

tekkinud oht Eesti riigi julgeolekule või ei ladustata piiranguga

lõhkeainete lähteainet ohutult. Kui süüdistus on põhjendatud,

järgneb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

peatamisele loa kehtetuks tunnistamine. Kui selgub aga, et

süüdistus on alusetu (puudus kõrvaldatakse või langeb ära),

taastatakse üldsuse hulka kuuluva isiku piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise luba esialgsetel tingimustel.“.

Loa andmise tingimus on kehtiv karistatus. Leiame, et kui loa

kehtivust soovitakse peatada ajaks, kui isik on kahtlustatav või

süüdistatav, siis tuleks see eraldi peatamise alusena välja tuua.

kooskõlastamata oma pädevuse piires,

Nimetatud sõnastusega hõlmatakse isikute

kohta kontrollpäringute tegemist

karistusregistris. TTJA-l puudub alus

isikute karistusregistri andmeid kontrollida.

Arvestatud.

Seletuskirja on muudetud (numeratsiooni

muutus, uus asukoht on § 156 lõikes 1).

Süüdistuse osa on eemaldatud.

§ 45

(kehtiv

seadus)

Haldusakti peatamise aluseks ei saa olla arvamus, et tõenäoliselt

isikut karistatakse vastava süüteo eest.

Ühtlasi palume seletuskirjas selgitada, kust TTJA saab teada, et

isikule on süüdistus esitatud.

Toome välja, et kehtiva KemS-i § 45 näeb ette väärteokoosseisu

piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise,

sissetoomise, omamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest.

Selle järgi karistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2019/1148 kohase piiranguga lõhkeaine lähteaine

kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise või kasutamise

nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Menetluspädevust reguleerib KemS-i § 50, mille lõike 4

kohaselt on KemS-i §-des 45 ja 46 sätestatud väärteo

kohtuväline menetleja PPA ning § 45 osas oma pädevuse piires

ka TTJA ja kolmandast riigist sissetoomise osas Maksu- ja

Tolliamet. Kui eelnõus kavandatud regulatsiooni järgi hakkab

TTJA andma lube piiranguga lõhkeaine lähteainete soetamiseks,

sisseveoks, omastamiseks ja kasutamiseks, kas siis ei peaks

kõnealust koosseisu täiendama soetamisnõuete rikkumisega või

näha ette eraldi koosseis loata tegevuse eest?

Arvestatud osaliselt ja selgitatud.

KemS-i § 45 pealkirja ja § 45 lõiget 1

täiendati sõnaga „soetamise“.

Eraldi koosseisu lisamist piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loata

tegutsemise eest ei pea praegu mõistlikuks

ega vajalikuks, kuna kättesaadavaks

tegemine katab ka soetamise. Viidatud

koosseis katab ka piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise ilma sellekohase

loata.

Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve

Amet

§ 151 lg 4

KemS-i muutmise eelnõu: § 151. Piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa taotlemine

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 20

Arvestatud.

§ 152 lg 3

§ 152 lg 4

tööpäeva jooksul lõikes 4 sätestatud kooskõlastuse saamisest

arvates. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei

lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja jooksul, ei loeta piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise luba vaikimisi antuks.

Seletuskirjas: TTJA lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotluse 20 tööpäeva jooksul sellest hetkest, kui

PPA-lt ja KAPO-lt kooskõlastus saadi.

§ 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

andmine ja andmisest keeldumine

(3) Taotleja või juriidilisest isikust taotleja korral

tulumaksuseaduse § 8 mõistes juhtimis- või kontrollorgani

liikme terviseseisund peab vastama tervisenõuetele.

Terviseseisundi vastavus tervisenõuetele tehakse kindlaks enne

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemist

tervisekontrolliga ja tõendatakse tervisetõendiga. Kuidas

kontrollida, et juriidilise isiku, mitte juhtimis- või

kontrolliorgani liikme terviseseisund(id) vastab nõuetele?

(4) Taotlejal või juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- või

kontrollorgani liikmel peab olema liiklusseaduse § 101 lõike 10

kohane või relvaseaduse § 351 lõike 4 kohane kehtiv

nõuetekohane tervisetõend. Liiklusseaduse ja relvaseaduse

kohased tervisetõendid on erineva kaaluga ja relvaseaduse

20 tööpäeva on peaaegu sama mis

30 päeva, seega jäeti alles 30 päeva ja

vastavad parandused tehti ka seletuskirja.

Seletuskirjas asendati 20 tööpäeva

30 päevaga.

Selgitatud.

Juriidilist isikut ettevõtte tegevuses

esindavad, sh vastutavad, juhatuse liikmed,

eemaldatud on kontrollorgani liikmed, mis

oli esialgses eelnõu versioonis. Kui

juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte

sees edasi delegeeritud, on siiski ettevõtja

huvi tagada ohutus ja maandada riskid. See

tähendab lasta vajaduse korral neil

ettevõttes töötavatel isikutel, kes puutuvad

kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine

käitlemisega, teha lisatervisekontroll.

Käesolev selgitus on lisatud ka seletuskirja.

Selgitatud.

Eeldada võib, et piiranguga lõhkeaine

lähteaine käitlejatel, antud juhul

nitrometaani kasutajatel, on juhiluba, kuna

kohase tervisetõendi taotlemine on finantsiliselt oluliselt

kulukam. Kas siis võimaluse korral tuleks eelistada odavamat

varianti? Kas igasuguse kategooria juhtimisõiguse taotlemise

tervisetõend on sobilik?

Kui loa taotleja on välisriigi kodanik, siis kas ta peab taotlema

Eestis nõuetekohase tervisetõendi või kui tal on kehtiv EL-i

juhiluba, siis see on ka ok?

Relvaloa taotlemisel on vajalik psüühilise seisundi hindamise

tõend, kuid sõiduki juhtimiseks taolist tõendit vaja ei ole.

mudelismi kiirendusvõistlustel kohal

käimiseks tuleb sinna sõita. Ent ei saa

välistada, et taotlejal ei ole nõuetekohast

tervisetõendit ja ta peab selle taotlema.

Eelnõust on õigusselguse tagamiseks ja

ülereguleerimise vältimiseks eemaldatud

relvaseaduse kohase tervisetõendi nõue.

Õigusselguse huvides sätet (uus

numeratsioon: § 153 lõige 2) muudeti.

Taotlejal peab olema LS-i § 101 lõike 1

kohane kehtiv tervisetõend ja taotleja peab

vastama tervisenõuetele, mis on LS-i § 97

lõikes 7 või 8 kehtestatud juhiloa omajale.

LS-i § 97 lõike 7 kohaselt antakse AM-, A-,

B-, T-kategooria ja A1-, A2-, B1-

alamkategooria mootorsõiduki ja BE-

kategooria autorongi juhiluba välja

kehtivusega kümme aastat

ning

LS-i § 97 lõike 8 kohaselt antakse C-,

D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria

mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja

C1E-, D1E-kategooria autorongi juhiluba

välja kehtivusega viis aastat.

Eelnimetatud tervisenõuded on kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2011. a

määruses nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja

mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning

§ 153 lg 4

trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse

taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord

ning tervisenõuded, sealhulgas

meditsiinilised vastunäidustused, mille

korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine

ei ole lubatud“.

Kui välisriigi kodanik tuleb taotlema

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

luba, et ta saaks seda Eestis kasutada

(üldjuhul, nõukogu määruse

(EL) 2019/1148 kohaselt taotleb taotleja

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa oma alalise elukoha riigist), siis KemS-i

§ 153 lõike 2 kohaselt peab ta esitama

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

taotluses ka LS-i § 101 lõike 10 kohase

kehtiva nõuetekohase tervisetõendi. Kui

taotlejal seda ei ole, kuid ta on varem

läbinud mõnes teises EL-i liikmesriigis

tervisekontrolli, hinnatakse esitatud

tervisetõendi aluseks olnud dokumente ja

võrreldakse neid § 101 lõike 10 kohase

tervisekontrolli väljastamise aluseks olnud

dokumentidega. Siinkohal ei ole oluline

mitte juhiloa olemasolu, vaid et isik on

terve ja suudab piiranguga lõhkeaine

lähteainet ohutult käidelda. Käesolev

selgitus on lisatud ka seletuskirja.

Määrus

§ 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(4) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamise või

kehtetuks tunnistamise korral peab piiranguga lõhkeaine

lähteaine omaja tagama tema valduses oleva piiranguga

lõhkeaine lähteaine võõrandamise 30 kalendripäeva jooksul

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba omavale isikule

või hävitama piiranguga lõhkeaine lähteaine Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti kontrolli all. Käesolevas lõikes

sätestatud nõude täitmiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja

sunniraha seaduses sätestatud korras. Kas see tähendab sisuliselt

seda, et TTJA peab viibima hävitamise juures?

Määruse kavand:

Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 151 lõike 6 alusel.

Õige on ’lõike 5’ alusel.

§ 2. Piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluses esitatavate andmete

loetelu ja tingimused

(1) Üldsuse hulka kuuluv isik esitab piiranguga lõhkeaine

lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise ja kasutamise loa

(edaspidi piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba)

taotluses Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile

järgmised andmed:

Selgitatud.

See tähendab, et TTJA peab viibima

hävitamise juures, kui piiranguga lõhkeaine

lähteaine omaja otsustab selle hävitada,

mitte võõrandada.

Arvestatud ja selgitatud.

Arvestades viimaseid muudatusi,

viidatakse määruse preambulis lõikele 4

(numeratsioon muutus), kuna § 151 lõigete

järjestus muutus.

Selgitatud.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotleja tervisekontrolli nõuded

kehtestatakse eelnõu §-s 153.

1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral

sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi number;

2) kontakttelefon ja e-posti aadress;

3) elukoha aadress;

4) tervisetõend;

5) luba ühe- või mitmekordseks kasutamiseks;

6) piiranguga lõhkeaine lähteaine maksimumkogus ja

maksimumkontsentratsioon;

7) piiranguga lõhkeaine lähteaine soovitud kasutusala;

8) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmise kirjeldus ja tingimused;

9) asukoha andmed, kus piiranguga lõhkeaine lähteainet hoitakse ja

kasutatakse;

10) piiranguga lõhkeaine lähteaine sissetoomise ja kasutamise

ajakava;

11) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

1

29.11.2024

Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) ja riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muutmise seaduse

eesmärk on täiendada 16. aprillil 2021. aastal kemikaaliseadusega1 üle võetud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/11482 rakendamise sätteid, et reguleerida loa

taotlemise menetlust ja esitatavate dokumentide loetelu ning volitada valdkonna eest vastutavat

ministrit kehtestama loetelu nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud ainetest, mida

võib loa alusel isikule (termin üldsuse hulka kuuluv isik3 tuleneb määrusest (EL) 2019/1148)

kättesaadavaks teha.

Kui 2021. aastal võeti nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamise sätted üle Eesti

õigusesse, sooviti sarnaselt nõukogu varem kehtinud määrusega (EL) 98/20134 jätkata Eestis

keeluga, mille kohaselt ei tehta isikutele kättesaadavaks piiranguga lõhkeainete lähteaineid.

Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt võib liikmesriik valida, kas kehtestada piiranguga

lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisele loarežiim või sätestada keeld. 2021. aasta

jooksul selgus, et üht piiranguga lõhkeaine lähteainet, täpsemalt nitrometaani, kasutavad isikud

mudelismi valdkonnas ja välistatud ei ole, et üldsusel võib tulevikus tekkida huvi kasutada

teisigi nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud aineid.

Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteaine

kättesaadavaks tegemise otsustamisel arvestab valdkonna eest vastutav minister ohtu avalikule

korrale ja riigi julgeolekule, piiranguga lõhkeaine lähteaine ohtlikkust ning ettevõtjate

majanduslikku huvi õiguspäraselt müüa piiranguga lõhkeainete lähteaineid isikutele.

Eelnõule lisatud määruse kavandi järgi on plaan teha isikule loa alusel kättesaadavaks suurema

kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaan, mida kasutatakse mudelite kiirendamiseks

mudelismi eri valdkondades, nagu auto-, lennuki- ja laevamudelism. Kui edaspidi tekib Eestis

põhjendatud vajadus teha üldsusele kättesaadavaks veel mõni piiranguga lõhkeaine lähteaine,

saab vajaduse korral muuta majandus- ja tööstusministri määrust.

Lisaks täpsustatakse KemS sätteid, millega Eesti riigisisesesse õigusesse on üle võetud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL5 (edaspidi SEVESO III direktiiv).

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

1 RT I, 06.04.2021, 4 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1148, 20. juuni 2019, lõhkeainete lähteainete turustamise ja

kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus

(EL) nr 98/2013 (EMPs kohaldatav tekst) 3 Üldsuse hulka kuuluv isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema

kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 98/2013, 15. jaanuar 2013, lõhkeainete lähteainete turustamise

ja kasutamise kohta EMPs kohaldatav tekst 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL, 4. juuli 2012, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu

ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta

2

Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tööstusohutuse nõunik Merike Ring (tel 625 6472,

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja avaliku korra ja julgeoleku kaitse osa kirjutas

Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]). Eelnõu § 1

punkti 7 muudatuse osas andis sisendi Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Reelika

Kuusik ([email protected]).

Eelnõule tegid õiguslikke ettepanekuid MKM-i õigusosakonna õigusnõunikud Ave Henberg

(töösuhe lõpetatud) ja Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keelelist

kvaliteeti kontrollis Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi

Kapanen ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse KemS-i 2023. aasta 1. juunil jõustunud redaktsiooni

(RT I, 03.02.2023, 5) ning riigilõivuseaduse 2025. aasta 1. jaanuaril jõustuvat redaktsiooni (RT

I, 18.10.2024, 6).

Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni ei koostatud, lähtudes Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“

(edaspidi HÕNTE) § 1 lg 2 punktist 2, mille kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus

nõutud, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva

Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest.

Nõukogu määruse (EL) nr 2019/1148 I lisas on loetletud piiranguga lõhkeainete lähteained, sh

nitrometaan, mida ei tehta üldsusele kättesaadavaks, või kui tehakse, siis üksnes pädeva asutuse

väljastatud loa alusel, ja II lisas on lõhkeainete lähteained, mida võib isikutele kättesaadavaks

teha.

Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt:

▪ on I lisa ainetele seatud ülemine piirmäär, kui aineid soovitakse loa alusel isikutele

kättesaadavaks teha;

▪ kehtestatud loa vorm, mis võimaldab isikul soetada, sisse tuua, omada ja kasutada piiranguga

lõhkeaine lähteainet.

Eelnõu pole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Nõukogu määrus (EL) 2019/1148 on otsekohalduv, kuid sellele vastava loa rakendamine eeldab

KemS-i muutmist.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamisel 2021. aasta jooksul selgus, et üldsusele –

need, kes ei ole ettevõtjad ega professionaalsed kasutajad nõukogu määruse (EL) 2019/1148

tähenduses – on piiranguga lõhkeainete lähteainete kättesaadamatuks tegemine olnud

problemaatiline. Olemasolevate andmete põhjal on teada, et piiranguga lõhkeaine lähteaine,

nitrometaani hobi korras kasutajad mudelismi valdkonnas ei saa seda tavapäraselt enam

kasutada, kuna ilma loata kasutada lubatud nitrometaani massiprotsent on liiga väike, et auto-,

lennuki- ja laevamudeleid konkurentsivõimeliselt kiirendada. Liiga väike massiprotsent

3

tähendab, et ilma loata võib praegu kasutada üksnes 16 või väiksema massiprotsendiga

nitrometaani varasema 30% asemel.

Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt võib liikmesriik kehtestada loa andmise korra,

millega lubatakse teha teatavaid piiranguga lõhkeainete lähteaineid, mille kontsentratsioon ei

ületa I lisas esitatud tabeli 3. veerus sätestatud ülemisi piirmäärasid, isikutele kättesaadavaks

ning kõnealustel isikutel neid sisse tuua, omada ja kasutada. Isikul peab olema piiranguga

lõhkeainete lähteainete soetamiseks, sissetoomiseks, omamiseks ja kasutamiseks asjakohane

luba. Nõukogu määruses (EL) 2019/1148 ei ole lõhkeainete lähteainete hoidmist eraldi

rõhutatud, küll aga räägitakse piiranguga lõhkeaine lähteaine ladustamise korrast. Seetõttu

seatakse käesolevas eelnõus nõuded ka piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmisele, sest

kasutamine hõlmab ka hoidmist.

Loa andmine on lubatud sellistele piiranguga lõhkeainete lähteainetele, mille puhul on olemas

õiguspärane kasutusviis isikute seas. Lubade puhul ei tohi piiranguga lõhkeaine lähteaine

kontsentratsioon ületada nõukogu määruses (EL) 2019/1148 sätestatud ülemist piirmäära.

Kui Eestisse soovitakse soetada piiranguga lõhkeaine lähteainet, seda siin omada, hoida ja

kasutada, väljastab liikmesriigi pädev asutus selleks loa. Eestis hakkab asjakohaseid lube

väljastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA), nõukogu määruse

(EL) 2019/1148 kohaselt, kes teeb ühtlasi järelevalvet piiranguga lõhkeaine lähteaine

turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis.

Piiranguga lõhkeainete lähteainete sissetoomise nõudeid kontrollib Maksu- ja Tolliamet

(edaspidi MTA).

Ühtse turu eesmärkide saavutamiseks tuleb vastastikku tunnustada teiste liikmesriikide

väljastatud asjakohaseid lubasid kahe- või mitmepoolselt.

KemS-s täpsustatakse õigusselguse huvides ka SEVESO III direktiivi varasemalt üle võetud

sätteid.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sisaldab KemS-s tehtavaid muudatusi.

Paragrahvis 2 on esitatud RLS muudatused.

KemS-i täiendatakse kuue uue paragrahviga, millega kehtestatakse nõuded isikule piiranguga

lõhkeaine lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise ja kasutamise loa (edaspidi ka

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba) väljastamisele nõukogu määruse (EL)

2019/1148 sätestatud nõuete kohaselt. Kui edaspidi soovitakse kasutada nitrometaani, mille

massiprotsent on suurem kui 16, väljastatakse selle kasutajatele luba. Eeltoodu tõttu on vajalik

ümber sõnastada ka KemS-i § 15 lõige 2 ning täiendada KemS-i § 15 lõigetega 21 ja 22. Lisaks

parandatakse õigeks viited TTJA infosüsteemile.

Lisaks täiendatakse KemS sätteid, millega Eesti riigisisesesse õigusesse on üle võetud SEVESO

III direktiiviga kehtestatud nõuded. Euroopa Komisjon algatas 2020. aastal Eesti Vabariigi

suhtes rikkumismenetluse nr 2020/2117 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaselt

ning oli seisukohal, et Eesti Vabariik ei ole korrektselt üle võtnud teatavaid SEVESO III

4

direktiivi sätteid. Seetõttu kirjutatakse selgemaks kaks ohtlikele ettevõtetele (edaspidi OE) ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtetele (edaspidi SOE) kehtestatud nõuet.

RLS-s sätestatakse piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise eest riigilõivu suurus.

Eelnõu § 1

Punktiga 1 sõnastatakse KemS-i § 15 lõige 2 selliselt, et võimaldada isikutel, kes võivad olla

nii füüsilised kui ka juriidilised isikud ning kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema

kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega, edaspidi käidelda piiranguga lõhkeainete lähteaineid.

Kehtiva § 15 lõike 2 kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha üksnes

hulgikaubanduses ja sularahata arvelduse korras. Kuna sellise sõnastuse korral on välistatud

isikud, siis uue sõnastuse kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha

hulgikaubanduses sularahata arvelduse korras ja KemS-i §-des 151–156sätestatud tingimustel.

Punktiga 2 täiendatakse KemS-i § 15 lõigetega 21 ja 22.

Lõike 21 kohaselt lubatakse isikutel piiranguga lõhkeaine lähteainet soetada, sisse tuua, omada

ja kasutada.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine on aine, segu või nende kontsentratsioon tootes, mis ületab

nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas toodud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära. Kehtiva

õiguse kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha üksnes

hulgikaubanduses ja sularahata arvelduse korral. Edaspidi tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet

kättesaadavaks teha ka isikule, kes on füüsiline või juriidiline isik ning kelle tegutsemise

eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega, lähtudes KemS-i §-des 151–

156 sätestatud tingimustest ehk asjakohase loa alusel.

Lõikega 22 kehtestatakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise nõuded. Kuna nõukogu

määruses (EL) 2019/1148 ei ole nimetatud aine hoidmisele konkreetseid nõudeid seatud,

sätestatakse need KemS-s. Piiranguga lõhkeaine lähteainet tuleb hoida tootja ette antud

tingimustel, ohutult ning eemal soojus- ja süttimisallikast. Lisaks on oluline, et piiranguga

lõhkeaine lähteaine ei oleks kättesaadav kõrvalistele isikutele, sest see on ohtlik kemikaal, mille

mittenõuetekohane käitlemine võib põhjustada ohtlikke tagajärgi, nt tulekahju.

Punktiga 3 täiendatakse KemS-i §-dega 151–156, millega kehtestatakse isikule piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamiseks väljastatava loa nõuded.

§ 151. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ja piiranguga lõhkeaine lähteainete

loetelu

Lõike 1 kohaselt võib piiranguga lõhkeaine lähteainet isikule kättesaadavaks teha, kui

liikmesriik kehtestab loa andmise korra kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2019/1148.

Kättesaadavaks tohib teha piiranguga lõhkeainete lähteaineid, mille kontsentratsioon ei ületa

I lisas esitatud tabeli 3. veerus sätestatud ülemisi piirmäärasid.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise eesmärk on võimaldada isikutel

seaduslikult kasutada piiranguga lõhkeainete lähteaineid. Praegusel juhul tehakse piiranguga

5

lõhkeainete lähteainetest Eestis kättesaadavaks nitrometaan, mille massiprotsent on suurem

kui 16.

Lõikega 2 kehtestatakse nõue, et isik, kes soovib piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada,

peab selleks esitama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse TTJA-le.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluses esitab taotleja enda isikuandmed

(taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja isikut tõendava

dokumendi number ning kui see on asjakohane, siis juriidilise isiku ärinimi ja äriregistri kood),

telefoninumbri ja e-posti aadressi, elukoha aadressi ning nõuetekohase kehtiva tervisetõendi

otsuse. Tervisetõendi otsusel kajastuvad taotleja nimi, isikukood, elukoht, tervishoiutöötaja

nimi ja -asutuse nimi ning väljastamise aeg ja otsus (kas jah või ei). Lisaks peab taotleja esitama

info, kas soovib piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ühe- või mitmekordseks

kasutamiseks, piiranguga lõhkeaine lähteaine soovitud kasutusala, taotletava maksimumkoguse

ja -kontsentratsiooni ning andmed, kuidas ja millisel aadressil ning millistel tingimustel plaanib

piiranguga lõhkeaine lähteainet hoida ja kasutada (üritused, sh võistluste andmed), ning selle

sissetoomise ja kasutamise aeg.

Lõikega 3 nähakse ette, et taotleja peab piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise

eest tasuma riigilõivu RLS-s sätestatud korras. RLS § 11 lõike 2 kohaselt kontrollib riigilõivu

võtja (TTJA) riigilõivu laekumist või sularahas tasumist toimingu tegemise taotluse saamisel,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab

riigilõivu võtja talle esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu tasumiseks, hoiatades, et riigilõivu

tähtpäevaks tasumata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata. Lisaks sätestab RLS § 9 lõige1,

et riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Taotleja all peetakse silmas isikut, kes võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kelle

tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. Piiranguga

lõhkeaine lähteaine loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot (seletuskirja § 2

punkt 2), sõltumata sellest, kas luba taotletakse ühe- või mitmekordseks kasutuseks. Kuna

varem ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks Eestis luba väljastatud, arvestati

riigilõivu suuruse määramisel Soomes samasuguse loa taotlemise eest ettenähtud riigilõivu

suurust, mis 2021. aastal oli 30 eurot. Aeg on edasi läinud ja arvestades järelevalveasutuste

tehtavaid menetlustoiminguid, on riigilõivu mõistlik suurus 50 eurot taotluse kohta.

Lõike 4 alusel kehtestatakse ministri määruse volitusnorm. Määrusega kehtestatakse loetelu

piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada.

Lõike 5 kohaselt arvestab valdkonna eest vastutav minister loetelu, nõukogu määruse (EL)

2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse

tuua, omada ja kasutada TTJA poolt väljastatud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

alusel, kehtestamisel nii ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule, piiranguga lõhkeaine

lähteaine ohtlikkust kui ka ühiskonnas esinevat põhjendatud huvi piiranguga lõhkeaine

lähteaine õiguspäraseks kasutamiseks6. Avaliku korrana mõistetakse korrakaitseseaduse7 § 4

lõike 1 kohaselt ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning

õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse.

6 Õiguspärase kasutamise hulka kuulub piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamine, sissetoomine, omandamine ja

kasutamine, mis hõlmab ka hoidmist. 7 RT I, 14.03.2023, 28

6

§ 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kontrolliese ja kontrolli teostajad

Paragrahvis 152 sätestatakse järelevalveasutuste ülesanded, milliseid nõudeid tuleb piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemise korral kontrollida. TTJA kontrollib taotleja

vajadust piiranguga lõhkeaine järele ja selle kasutamise õiguspärasust ning taotleja

karistusregistri andmeid nii Eesti karistusregistrist kui ka välisriikide karistuste andmeid

nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise

liikmesriikidevahelist korraldust, reguleeritud andmevahetuskanalis. Karistuste andmed

kajastuvad karistusregistri seaduse8 (edaspidi KarRS) alusel loodud karistusregistris. Isiku

karistusandmete kontrollimisel tuleb peale Eesti karistusregistrist andmete kontrollimise

arvestada ka nõukogu määruse (EL) 2019/1148 art 6 lõikes 9 sätestatut. Nimetatud määruse

kohaselt hangib pädev asutus loa taotleja suhtes nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 6

lõike 1 punktis c (taotleja taust, sealhulgas teavet taotleja suhtes tehtud varasemate jõustunud

süüdimõistvate kohtuotsuste kohta liidus) osutatud teabe teistes liikmesriikides tehtud

varasemate jõustunud süüdimõistvate kohtuotsuste (võib sisaldada ka kolmandates riikides

vastu võetud süüdimõistvate kohtuotsuste andmeid) kohta süsteemi kaudu, mis on kehtestatud

nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK. Sellest süsteemist kontrollitakse isiku tausta samades

karistusliikides (karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi

toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva

kasutades), mida vaadatakse ka Eesti karistusregistrist. Nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK

artikli 7 lõike 2 kohaselt: kui kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele artikli 6 kohaselt

esitatud päring karistusregistri andmete kohta on tehtud muul otstarbel kui kriminaalmenetluse

eesmärgil, vastab nimetatud keskasutus sellele oma riigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste

ning kolmandates riikides tehtud ja talle seejärel edastatud ning karistusregistrisse kantud

süüdimõistvate kohtuotsuste puhul vastavalt riigisisesele õigusele. Nõukogu raamotsuse

2009/315/JSK artiklis 3 osutatud keskasutused vastavad sellistele teabepäringutele 10 tööpäeva

jooksul pärast päringu laekumist.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja karistusandmete kätte saamiseks nii

Eestis kui ka nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK tehtud otsuste kohta esitab TTJA KemS-i

§ 152 lõike 2 punktist 1 kohaselt päringu Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (edaspidi RIK)

kooskõlas KarRS §-des 18 ja 30 sätestatud nõuetega. KarRS-i § 18 lõige 4 sätestab, et kui

päringu teeb isik enda kohta või kui registrist päringu tegijaks on KarR-i § 19 lõikes 1 nimetatud

isik (punkt 5 – valitsusasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel seadusega või seaduse alusel

antud õigusaktiga sätestatud ülesannete täitmiseks) või registri arhiivist päringu tegijaks on

KarRS-i § 20 lõikes 1 nimetatud isik, märgitakse registri väljavõttes kõik KarRS §-s 12

nimetatud andmed. KarRS-i § 20 lg 1 punktis 9 sätestatud päringu väljavõte väljastatakse sama

paragrahvi lõikes 21 sätestatud korras. RIK väljastab TTJA-le päringu alusel küsitud andmed

ning need karistusregistri andmed ei sisalda registrist kustutatud andmeid ega ka arhiivi kantud

andmeid, sest TTJA-d ei ole nimetatud KarRS § 20 lõike 1 loetelus.

Lisaks kontrollib TTJA, et taotleja vastab LS-i § 97 lõigetes 7 või 8 juhiloa omajale esitatud

tervisenõuetele ja et tagatud on piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine. Kokkuvõttes

kontrollib TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja vastavust KemS § 155

lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 6 ning punktides 7–9 sätestatud nõuetele.

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) kontrollib piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotleja suhtes, kas esineb asjaolusid, mis võivad kujutada ohtu avalikule korrale (KemS

§ 155 lg 2 punkt 4).

8 RT I, 14.03.2023, 27

7

Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO) kontrollib piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

taotleja suhtes, kas esineb asjaolusid, mis võivad kujutada ohtu riigi julgeolekule (KemS § 155

lg 2 punkt 4).

§ 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja tervisenõuded

Paragrahviga 153 kehtestatakse nõue taotleja (juriidilise isiku puhul juhatuse liige või liikmed)

terviseseisundile. Taotleja vaimne ja füüsiline tervis peavad võimaldama tal nitrometaani

ohutult kasutada ning neil ei tohi olla haigusi ega tervisehäireid, mistõttu on üks piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise tingimusi tervisekontrolli läbimine ja kehtiva tervisetõendi

otsuse olemasolu. Selleks et tagada võrdsus füüsilisest isikust ja juriidilise isiku taotleja vahel,

kehtib sama tingimus neile juriidilise isiku juhatuse liikmetele, kes puutuvad kokku piiranguga

lõhkeaine lähteaine käitlemisega. Kui juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte sees edasi

delegeeritud, on ettevõtja huvi siiski tagada ohutus ja maandada riskid. Seega juhul, kui luba

taotleb juriidiline isik, peavad need ettevõttes töötavad isikud, kes puutuvad kokku piiranguga

lõhkeaine lähteaine käitlemisega, olema läbinud või läbima samuti nõutud tervisekontrolli.

Taotlejal (füüsiline isik või juriidilise isiku juhatuse liikmetel) peab olema LS-i § 101 lõike 1

kohane kehtiv tervisetõend ja taotleja peab vastama LS-i § 97 lõikes 7 või 8 nimetatud

kategooria juhiloa omajale esitatud tervisenõuetele. LS-i § 97 lõike 7 kohaselt antakse AM-,

A-, B-, T-kategooria ja A1-, A2-, B1-alamkategooria mootorsõiduki ja BE-kategooria

autorongi juhiluba välja kehtivusega kümme aastat ning LS-i § 97 lõike 8 kohaselt antakse C-,

D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja C1E-,

D1E-kategooria autorongi juhiluba välja kehtivusega viis aastat. Oluline on, et piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutaja oleks läbinud tervisekontrolli ja talle on väljastatud sellekohane

tervisetõend. See, kas isik omab ka kehtivat juhiluba või mitte ei ole piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise vaatest oluline. Küll aga saab TTJA läbi juhiloa kehtivuse kontrollida

kehtiva tervisetõendi olemasolu.

Tervisenõuded nimetatud kategooria juhtidele on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuni

2011. a määruses nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning

trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning

tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja

trammi juhtimine ei ole lubatud“ (edaspidi määrus nr 80). TTJA käsitleb tervisetõendi otsuse

andmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/6799 (edaspidi

IKÜM) sätestatuga.

Määrus (EL) 2019/1148 jätab liikmesriigi otsustada, kuidas sisustatakse taotleja suhtes

taustauuringu läbiviimine piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluses. Eelnõu

välja töötamise käigus kaaluti tervisetõendi sidumist relvaseaduse kohase tervisetõendiga, kuid

leiti, et relvaseadusest tulenevad tervisekontrolli nõuded on liiga piiravad. Relvaseaduse

kohaselt ei väljastata isikule tervisetõendit nt juhul, kui isikul puudub käsi, käel pöial või on

ühe käe osaline halvatus või käel on koordinatsioonihäired jne. Eeltoodu on vaid osa loetelust,

mille puhul on nimetatud tervisekontrolli nõuded isikutele, kes soovivad hobi korras piiranguga

lõhkeaine lähteainet mudelismi valdkonnas kasutada, liiga piiravad. Piiranguga lõhkeaine

lähteaine käitlejate tervisekontrolli nõuet ei seotud LMS-i kohase lõhkaja, lõhkemeistri ja

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus)

8

pürotehniku tervisenõudega, kuna ka need nõuded olid liiga piiravad (ei tohi olla kroonilist

neerupuudulikkust, diabeeti, suhtlemist takistavat kõnedefekti jne).

Juhime veel tähelepanu, et LS-i kohase tervisekontrolli käigus kontrollitakse nii sõltuvus-,

psüühika-, isiksuse- kui ka käitumishäirete olemasolu ning nende esinemise korral isikule

tervisetõendit ei väljastata. See oli teine põhjus, et nitrometaani käitlejate tervisekontrolli nõue

siduda LS-i kohase tervisekontrolliga, kuna selle käigus kontrollitakse ka isikute vaimset

tervist.

Olulisena toome esile, et loa taotleja peab olema läbinud kas 1. või 2. gruppi kuuluva juhi

tervisekontrolli. Et läbida 2. grupi tervisekontroll, peab olema läbitud 1. gruppi kuuluva juhi

tervisekontroll. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemiseks sobib, kui on

läbitud kas 1. gruppi või 2. gruppi kuuluva juhi tervisekontroll.

Määruse nr 80 kohaselt kuuluvad 1. gruppi A-, AM-, B- ja BE-kategooria ning nende

alamkategooriate mootorsõidukite juhid, välja arvatud B-kategooria takso, ning A- ja

B-kategooria alarmsõidukite juhid ning T-kategooria traktori ja liikurmasina juhid.

2. gruppi kuuluvad C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite,

B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõidukite juhid, trammijuhid ning

juhtimisõiguse taotlejate ja mootorsõidukijuhtide õpetajad.

Kui välisriigi kodanik taotleb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa, et ta saaks

piiranguga lõhkeaine lähteainet Eestis kasutada (üldjuhul, nõukogu määruse (EL) 2019/1148

kohaselt taotleb ta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa oma alalisest elukohariigist),

siis KemS-i § 153 kohaselt peab ta esitama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

taotluses ka LS-i § 101 lõike 10 kohase kehtiva nõuetekohase tervisetõendi.

§ 154. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lahendamine ja

kooskõlastamine ning andmete säilitamine

Lõike 1 kohaselt pädev asutus, kelleks on Eestis TTJA, väljastab või keeldub väljastamast

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba isikule. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148

artikli 5 lõige 3 sätestab, et loa väljastab selle riigi pädev asutus, kus piiranguga lõhkeaine

lähteainet kavatsetakse soetada, sisse tuua, omada või kasutada. TTJA lahendab piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 30 päeva jooksul PPA ja KAPO kooskõlastuse

saamisest.

Lõikes 2 sätestatakse töödeldavate andmete loetelu, mida loa väljastaja (TTJA) piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluse raames töötleb. Andmeid töödeldakse kooskõlas

IKÜM-is ja isikuandmete kaitse seaduses10 (edaspidi IKS) sätestatuga. IKÜM-i artikli 4 p 1

kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku

(„andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt

tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave,

võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise,

vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. TTJA töötleb piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluses järgmiseid isikuandmeid: ees- ja perekonnanimi,

isikukood ja elukoha aadress, telefoninumber, e-posti aadress, isikut tõendava dokumendi

10 RT I, 11.03.2023, 11

9

andmed, tervisetõendi otsuse (§ 151 lg 1 punktid 1–4) ning isikule määratud kehtivate karistuste

andmed.

Isikuandmed, isikut tõendava või muu dokumendi andmed määratletakse

identifitseerimistunnusena, kuna nende andmete põhjal saab konkreetse isiku tuvastada. Isikule

määratud kehtivate karistuste andmeid käsitletakse IKÜM-i mõistes sotsiaalse tunnusena.

Tervisekontrolli andmeid ei ole käesoleva lõike loetelus nimetud, kuigi tervisekontrolli

tulemused võivad sisaldada nii IKÜM-i kohaseid füüsiliste, füsioloogiliste, geneetiliste kui ka

vaimsete tunnuste infot, siis tervisekontrolli sisu loa väljastaja ei näe. TTJA näeb üksnes

tervisetõendi otsust, kas isikul on kehtiv tervisetõend või mitte. Lisaks ei käsitleta

isikuandmetena piiranguga lõhkeaine lähteainega seotud informatsiooni nagu piiranguga

lõhkeaine lähteaine taotletav maksimumkogus ja -kontsentratsioon, kavandatav kasutusala jne.

Lõike 3 kohaselt edastab TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse PPA-le

ja KAPO-le, kes vastavalt § 15 punktidele 2 ja 3 (avalik kord ja riigi julgeolek) kooskõlastavad

või jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 päeva

jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020.

a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi

põhimäärus“ (edaspidi TTJA järelevalve infosüsteemi põhimäärus) alusel on kehtestatud TTJA

järelevalve infosüsteem. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise edastamine tähendab, et

TTJA andmekogust saadetakse PPA-le ja KAPO-le teavitus, et piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise taotlus on esitatud ning peale seda saavad nimetatud asutused dokumentidega TTJA

infosüsteemis tutvuda. PPA-le ja KAPO-le võimaldatakse eraldi kasutajatena piiratud

juurdepääs piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlusega seotud dokumentidele.

Kui 14 päeva jooksul PPA ega KAPO taotlust ei kooskõlasta või ei edasta põhjendust, miks nad

jätavad taotluse kooskõlastamata ega taotle tähtaja pikendamist, loetakse piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa taotlus kooskõlastatuks ilma sellekohase erikinnituseta.

Haldusmenetluse seaduse11 (HMS) § 16 lõige 2 sätestab mh, et kui teine haldusorgan ei ole

kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse

kooskõlastus antuks.

Lõike 4 alusel võivad nii PPA kui ka KAPO vestelda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotlejaga lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 3, et oma pädevuse piires kontrollida taotleja

tausta ja kujundada arvamus, kas lubada taotlejal piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada või

mitte. IKÜM-i artikli 2 lõike 2 punkti d kohaselt ei kohaldata IKÜM-i sätteid, kui isikuandmeid

töötlevad pädevad asutused süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest

vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku

julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil. Seega ei teki

piiranguga lõhkeaine lähteaine taotleja taustakontrolli tegemisel vastuolu IKÜM-ga, sest IKÜM

võimaldab teostada avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende

ennetamise eesmärgil nimetatud taustakontrolle. Juhime tähelepanu, et nii PPA kui ka KAPO

peavad vajalike dokumentide ja lisateabe saamise korral ning andmekogudesse päringute

tegemisel lähtuma asutuste põhimäärustes sätestatust. Vestlus protokollitakse vastavalt

haldusmenetluse seaduse § 18 lg 1 punktile 3.

11 RT I, 06.07.2023, 31

10

Lõike 5 kohaselt võivad PPA ja KAPO lisaks käesoleva paragrahvi lõike 4 andmetele

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja kohta küsida täiendavalt informatsiooni

riigiasutustelt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult kui

ka eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult. Lisaks võivad nii PPA kui ka KAPO

teha päringuid teise vastutava töötleja andmekogusse. Vastutava töötlejana mõistetakse

käesoleval juhul IKÜM art 4 p 7 kohast füüsilist või juriidilist isikut, avaliku sektori asutust,

ametit või muud organit, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise

eesmärgid ja vahendid, kui sellise töötlemise eesmärgid ja vahendid on kindlaks määratud liidu

või liikmesriigi õigusega, võib vastutava töötleja või tema määramise konkreetsed kriteeriumid

sätestada liidu või liikmesriigi õiguses. Samuti on PPA-l ja KAPO-l lubatud piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse menetluses kasutada üldsusele suunatud ja avalike

allikate andmeid, kuid seda ei sätestata seaduse tasandil, sest üldsusele suunatud ja avalike

allikate kasutamine ei eelda volitusnormi seaduses. Näiteks ettevõtte teave (nt juhatus,

omanikud, tegevusala) Eesti äriregistrist või rahvusvahelistest äriregistritest. See aitab

tuvastada, kas loa taotleja on seotud usaldusväärsete ettevõtetega või on seotud riskantsete

ettevõtlusaladega. Samuti võib kasutada sotsiaalmeedia platvormidel (nt Facebook, LinkedIn,

X) avalikult jagatud teavet isiku või ettevõtte kohta, näiteks taotleja ametialane taust ja

kontaktid. Sellest võib saada aimu taotleja varasematest tegevustest ja võimalike ohtude kohta.

Uudiste portaalides ja meediaväljaannetes ilmunud artiklid, mis käsitlevad isikut või ettevõtet,

võivad anda infot varasemate seaduserikkumiste, kohtuotsuste või majanduslike probleemide

kohta. Avalikud riiklikud teadaanded ja dokumendiregistrid, kus võivad olla avalikud teated

taotleja või tema ettevõtte kohta. Need võivad anda infot, kas taotleja on seotud vaidluste,

maksehäirete või muude riskantsete tegevustega. Rahvusvahelised andmebaasid, näiteks ÜRO

või Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjad, kust saab kontrollida, kas isik või ettevõte on

seotud sanktsioonidega või ohtlike organisatsioonidega.

Need andmed aitavad PPA-l ja KAPO-l hinnata, kas taotleja ja temaga seotud isikud või

ettevõtted vastavad julgeolekunõuetele ning kas on olemas märke võimalikust riskist

lõhkeainete lähteainete kasutusloa menetluse raames.

Lõikes 6 sätestatakse nimekiri, milliseid isikuandmeid kooskõlas IKÜM ja IKS nõuetega

võivad PPA ja KAPO käesoleva seaduse § 152 punktides 2 ja 3 nimetatud asjaolude

väljaselgitamiseks töödelda. Isikuandmed, mida PPA ja KAPO töödelda võivad, hõlmavad

esmalt isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, elukoha aadressi, telefoninumbrit, e-posti

aadressi ja isikut tõendava dokumendi andmeid (§ 151 lg 2 punktid 1–3).

Samuti võivad PPA ja KAPO töödelda andmeid, mis on seotud isiku varasemate nimede ja

kontaktandmetega, kodakondsuse ja isikule määratud karistuste andmetega, sh isiku vastu

alustatud kriminaalmenetluste andmed, kus isik on kahtlustatav või süüdistatav.

Isiku varasemad nimed ja kontaktandmed aitavad tuvastada sama isiku erinevaid identiteete ja

kontakte, mis võivad olla olulised isiku tausta hindamisel. Varasemad nimed ja kontaktandmed

on eriti olulised juhtudel, kus inimene on muudetud andmeid kasutanud võimalike

seaduserikkumiste varjamiseks.

Kodakondsuse andmed on olulised, et kontrollida isiku õiguslikku seost Eesti riigiga,

sealhulgas potentsiaalsete sidemete kindlakstegemiseks teiste riikidega, mis võivad mõjutada

riigi julgeoleku või avaliku korra tagamise riske.

Karistuste ja isiku suhtes alustatud kriminaalmenetluste andmed annavad olulist teavet isiku

usaldusväärsuse ja potentsiaalse ohu hindamiseks. Need andmed võimaldavad hinnata, kas isik

on varem osalenud tegevustes, mis võiksid olla ohuks avalikule korrale või riiklikule

julgeolekule.

11

Lisaks on õigus töödelda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja töötamisega

(olemasolevate kui ka varasemate töökohtade andmed). Teave lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotleja töökohtade kohta aitab hinnata taotleja usaldusväärsust ja võimalikku ohtu, mis

kaasneb nende ainete käsitlemisega. Varasemate tööandjate andmed võivad näidata taotleja

varasemat käitumist ja ametialast tausta. Töötamise andmed võimaldavad hinnata, kas isikul on

stabiilne töökoht ja sissetulek, mis võib olla oluline tegur isiku tausta ja usaldusväärsuse

hindamisel.

PPA ja KAPO võivad töödelda taotleja majandustegevusega seotud andmeid. Andmed

majandustegevuse kohta annavad ülevaate isiku finantstegevustest ja võimalikest seostest

ettevõtetega, mis võivad omada mõju riigi julgeolekule või olla seotud võimalike

seaduserikkumistega.

Ka andmed isiku seotuse kohta äriühingu, ühistu, sihtasutuse, mittetulundusühingu ja muu

mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega võivad loa väljastamisel olulist

rolli omada. Mittetulundusühingute ja muude mittetulunduslike organisatsioonide kaudu

võivad isikud omada sidemeid, mis võivad kujutada endast ohtu riigi julgeolekule või avalikule

korrale. Selle teabe abil saab hinnata isiku osalust ja seotust riskide hindamisel.

Lisaks on PPA-l ja KAPO-l õigus töödelda muid isikuandmeid, kui on põhjendatud kahtlus, et

isikust võib lähtuda oht riigi julgeolekule või avalikule korrale. Kuigi lõike sissejuhatavas

lauseosas on hõlmatud nii PPA kui KAPO, siis lähtuvad nimetatud asutused kontrolli tegemisel

§ 155 lõikes 2 nimetatud pädevuste erisusest.

Erijuhtudel, kus on kahtlus, et isik võib olla ohuks riigi julgeolekule või avalikule korrale, võib

vajalikuks osutuda lisateabe töötlemine. See annab PPA-le ja KAPO-le võimaluse reageerida

paindlikult ja hinnata potentsiaalset ohtu terviklikult.

Lõike 7 kohaselt jätavad PPA ja KAPO piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse

kooskõlastamata, kui § 155 lg 2 punktis 4 sätestatud asjaolud ei ole täidetud. Teiste sõnadega

tähendab see, et taotleja võib kujutada otseselt ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.

Lõike 8 kohaselt võivad PPA ja KAPO jätta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

taotluse kooskõlastamata, kui taotleja ei esita ettenähtud ajaks nimetatud asutuste poolt küsitud

lisadokumente ja selgitusi. Taotluses puuduste kõrvaldamise menetluse läbiviimisel lähtutakse

HMS-s sätestatud tähtaegadest.

Lõike 9 kohaselt säilitatakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluses

töödeldud andmeid 10 aastat loa kehtivusaja lõpust arvates. TTJA järelevalve infosüsteemi

põhimääruse § 9 lg 1 punkti 5 kohaselt säilitatakse andmekogus töödeldavaid andmeid loa kohta

10 aastat loa kehtivusaja lõpust arvates. Üldist TTJA lubade andmete töötlemise

säilitustähtaega kohaldatakse ka piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluse

käigus töödeldud andmetele, kuna määrus (EL) 2019/1148 ei sätesta andmete säilitamise osas

tähtaegu vaid viitab IKÜM-ile. Määruse (EL) 2019/1148 põhjenduspunktis 22 on mh toodud,

et tuleks tagada nende isikute põhiõigus isikuandmete kaitsele, kelle isikuandmeid määruse

(EL) 2019/1148 kohaldamisel töödeldakse ning see tähendab, et kohaldatakse IKÜM-i sätteid.

Loa andmise ja kahtlustäratavatest tehingutest teatamisega seotud isikuandmete töötlemine

peaks toimuma kooskõlas IKÜM-iga, sh üldiste andmekaitsepõhimõtetega, nagu seaduslikkuse,

aususe ja läbipaistvuse, eesmärgikohasuse, võimalikult väheste andmete kogumise, täpsuse,

andmete säilitamise piiramise, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse põhimõte ning kohustus

austada nõuetekohaselt andmesubjekti õigusi. Seetõttu kõik ametiasutused (TTJA, PPA ja

KAPO), kes piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluses osalevad, peavad

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise taotluse menetlemisega seotud töödeldud andmeid

12

säilitama 10 aastat loa kehtivusaja lõpust arvates ning seejärel tuleb töödeldud andmed

kustutada.

155. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest keeldumine

Lõike 1 kohaselt on TTJA-l õigus väljastada piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba

ühe- või mitmekordseks kasutamiseks maksimaalselt kolmeks aastaks tulenevalt nõukogu

määruse (EL) 2019/1148 artikli 6 lõikest 3, sõltuvalt taotleja esitatud andmetest ja

julgeolekuolukorrast.

Lõikes 2 sätestatakse tingimused TTJA poolt isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa väljastamisele. Tingimuste koostamisel lähtuti nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 6

lõikest 1.

Taotleja peab tõendama, et tal on põhjendatud vajadus piiranguga lõhkeaine lähteaine järele, nt

nitrometaani kasutamine mudelautode kiirendamiseks, ja ta kasutab seda ainet nõuetekohaselt,

sh on tagatud piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine vastavalt KemS-i § 15

lõikele 22. Taotlejal peab olema liiklusseaduse (edaspidi LS) § 101 lõike 1 kohane tervisetõendi

otsus, mis kinnitab, et tema tervis on vastav LS-i § 97 lõikes 7 või 8 nimetatud kategooria

juhiloa omajale esitatud nõuetele. TTJA saab tervisetõendi kehtivust kontrollida

Transpordiameti e-teeninduse lehelt, sest tervisetõendi kehtivus on seotud juhiloa kehtivusega.

See tähendab kehtiva juhiloa üheks eelduseks on kehtiva tervisetõendi olemasolu.

Samuti on oluline, et taotleja ei kujuta ohtu avalikule korrale ega riigi julgeolekule. Taotlejal ei

tohi olla kehtivat karistust esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis on

pandud toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva

kasutades või samaväärse teo eest välisriigis ning karistusandmed ei kajastu nõukogu

raamotsusega 2009/315/JSK12, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise

liikmesriikidevahelist korraldust, reguleeritud andmevahetuskanalis (KarRS § 30 lg 4). Kui

nõukogu raamotsust 2009/315/JSK muudetakse, siis piisab karistusregistri seaduse § 30 lg 4

muutmisest ja käesolevat sätet ei ole vaja täiendavalt muuta.

Karistuste loetelu lisamisel võeti aluseks kehtiva lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) §-d 14

ja 16 (tegevusloa taotleja ja lõhkematerjali vahetu käitleja) kontrolli nõuded. Nõue tugineb

turvalisuse ja usaldusväärsuse põhimõttele, kuna sellised kuriteod viitavad isiku suurele

ohtlikkusele ja kalduvusele kasutada ohtlikke aineid või relvi valesti, mis võiks ohustada

ühiskonna turvalisust ja riigi julgeolekut.

Esimese astme kuriteod ja riigivastased süüteod

Need kuriteod viitavad isiku potentsiaalsele ohtlikkusele ja kalduvusele sooritada raskekujulisi

seaduserikkumisi, mis võivad otseselt ohustada ühiskonda ja riigi julgeolekut. Lõhkeainete

käitlemisel on eriline tähtsus usaldusväärsusel ja turvalisusel, kuna nende vale kasutamine võib

põhjustada ulatuslikke kahjusid.

Kuriteod lõhkematerjalide või relvade kasutamisel

Kui isik on toime pannud kuriteo, kasutades lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona,

lõhkeseadeldist või tulirelva, viitab see taotleja kalduvusele kasutada ohtlikke esemeid vääral

ja ohtlikul viisil. Sellise tausta olemasolu on oluline riskinäitaja, mis viitab võimalikule

tulevasele kuritegelikule tegevusele lõhkeaineid käideldes.

Karistusandmete kajastumine EL-i karistusregistrite vahetamise süsteemis

12 Nõukogu raamotsus 2009/315/JSK käsitleb liikmesriikide vahel karistusregistrite andmete vahetamise

korraldust ja andmete sisu.

13

Kui taotleja karistusandmed on liikmesriikidevahelises andmevahetuskanalis ja vastavad

süüteod kajastuvad EL-i tasandil, on oluline, et nende karistusandmete kättesaadavust ja

kontrolli võimaldatakse ka Eestis. Rahvusvaheline kuritegevus ja võimalikud seosed

välisriikidega suurendavad ohtu, et isik võib lõhkeaineid kasutada rahvusvahelist julgeolekut

ohustaval viisil. Sätte sõnastamisel on kasutatud karistusregistri seaduse13 (edaspidi KarRS) §

30 lõike 4 eeskuju.

Kokkuvõttes tagab selliste isikute lõhkeainete käitlemise loa taotluste tõhus kontroll, et ohtlikke

aineid ei satuks kuritegelike kavatsustega või julgeolekut ohustavate isikute kätte, vähendades

sellega võimalikke riske avalikule korrale, turvalisusele ja riigi julgeolekule.

Ühtlasi kaalutakse, kas piiranguga lõhkeaine lähteainet ei ole võimalik asendada mõne teise

alternatiivse ainega, mis ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine, kuid on ohutum, ja millega

saavutatakse sarnane toime. Samuti ei tohi taotleja esitada valeandmeid, mis võivad oluliselt

mõjutada piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamist, nt esitab taotleja

valeandmed piiranguga lõhkeaine hoiutingimuste kohta. Kui eelloetletud tingimused on

täidetud, väljastab TTJA isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa.

Lõike 3 kohaselt keeldub TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest,

kui ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused, nt on taotlejal

raskekujuline psüühikahäire, probleeme piiratud teovõimega ja talle on määratud eestkostja või

tal ei ole ohutuid tingimusi piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmiseks (nt lukustatud ruum või

kapp, et kõrvalised isikud seda kätte ei saaks, vajadusel võib olla paigaldatud signalisatsioon

või videovalve) või ta on esitanud taotlemisel valeandmeid (nt esitab tervisetõendi, aga see ei

vasta LS-i § 101 lõike 1 nõuetele), millel on oluline tähtsus loa andmise küsimuse otsustamisel.

TTJA võib keelduda loa väljastamisest, kui taotleja puhul on põhjendatud alus kahelda

piiranguga lõhkeaine lähteaine õiguspärases kasutamises. Näiteks, kui isik taotleb loa, et

nitrometaani kasutada mudelautode kiirendamiseks ja ta kasutab seda kooskõlas loal esitatud

andmetega, on tegemist õiguspärase kasutamisega.

Lõike 4 kohaselt võib TTJA keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest,

kui PPA või KAPO ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust

kooskõlastanud, kuna taotleja ei esitanud nõutud ajaks vajalikke dokumente või lisateavet

(KemS § 154 lg 8).

Lõike 5 kohaselt, kui TTJA keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine loa väljastamisest, teavitab

ta loa taotlejat ka õiguslikust alusest. Kui keeldumise otsus sisaldab teavet, mis seab ohtu

avaliku korra või riigi julgeoleku kaitse, ei avaldata seda teavet taotlejale ega muudele isikutele.

Sarnast lahendust on kasutatud näiteks välismaalaste seaduse14 §-des 49, 53 ja 64.

Kui TTJA keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest, siis

märgitakse keeldumise otsuses ka keeldumise alus, st kas ei ole täidetud KemS § 155 lõikes 2

nimetatud tingimused. Kui PPA või KAPO ei kooskõlastanud piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotlust ning nende kooskõlastamata jätmise otsus sisaldab teavet, mis võib

ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut ning on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 6

nimetatud eesmärkide täitmiseks, siis TTJA keeldub loa andmisest. TTJA ei avalda oma otsuses

taotlejale ega teistele isikutele keeldumise põhjust ega sellega seotud teavet.

13 RT I, 14.03.2023, 27 14 RT I, 06.07.2023, 120

14

Lõikes 6 on nimetatud loetelu, millistel juhtudel ei avalikustata piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa menetluse käigus töödeldud andmeid ega ka keeldumise põhjust. Need

põhjendatud juhud võivad seotud olla nii süüteomenetluse erinevate menetlustoimingutega

(tõkestamine, avastamine), karistuse täideviimise, ametliku uurimise või menetluse

takistamisega. Kui andmete avalikustamine võib kahjustada süüteomenetluse läbiviimist või

aidata kahtlustataval vältida uurimisasutuste tegevust, on mõistlik neid mitte avalikustada.

Näiteks kui loa taotlejat kahtlustatakse lõhkeaine lähteainete väärkasutamises ja avalikustamine

võiks anda talle vihjeid uurimise kulgemise kohta, mis aitaks tal tõendeid varjata või

uurimisprotsessi kahjustada.

Võib ka juhtuda, et piiranguga lõhkeaine kasutamise loa menetluse käigus töödeldud andmed

võivad mõjutada teise isiku õigusi ja vabadusi. Andmete avalikustamata jätmine on vajalik, kui

see võib kahjustada teiste isikute õigusi. Näiteks kui loa menetlemise käigus ilmneb teave, mis

on seotud kolmanda isiku tundliku eraelulise infoga, mida avalikustades võiks selle inimese

privaatsust või mainet kahjustada.

Samuti ei avaldata töödeldud andmeid ega ka keeldumise põhjust, kui see ohustab avaliku korda

ja riigi julgeolekut. Lõhkeainete lähteainete loa andmisega seotud andmed võivad olla

tundlikud riigi julgeoleku seisukohalt, kui neid saaks kasutada terroriaktide planeerimiseks või

riigi vastu suunatud tegevuseks. Näiteks kui loa taotleja taust viitab võimalikule seotusele

terrorismiohuga ja avalikustamine võiks ohustada julgeolekuasutuste tegevust. Avaliku korra

kaitsmine võib olla vajalik, kui avalikustamine võiks esile kutsuda ühiskondlikke rahutusi või

mõjutada korra tagamist. Näiteks kui lõhkeaine lähteaine taotlus on seotud võimalike protestide

või rahutustega, kus selle kasutamine võiks kaasa tuua ohtlikke olukordi. Kui avalikustamine

võib kahjustada käimasolevat ametlikku uurimist, tuleb teave hoida salajas seni, kuni uurimine

on lõpule viidud. Näiteks kui uurimise all on ettevõte, kes on kahtlusalune lõhkeainete

väärkasutamises ja avalikustamine võiks takistada uurimisasutuse tegevust. Ka käesoleva

eelnõu aluseks oleva määruse (EL) 2019/1148 peamine ja suurim eesmärk on avaliku

julgeoleku kõrgem tase.

Lõige 7 täpsustab käesoleva paragrahvi lõike 6 andmete mitteavalikustamise kestust. Andmeid

ei avaldata nii kaua, kui see võib tuua kahju või mõjutada käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud eesmärkide täitmist.

156. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks

tunnistamine

Lõige 1 sätestab, et TTJA peatab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse kuni

kuueks kuuks, kui on alust arvata, et § 155 lõikes 2 sätestatud tingimusi on rikutud. Kuus kuud

on piisav aeg, et selgitada välja, mis põhjusel rikkumine toime pandi.

Lõike 2 kohaselt tunnistab TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse

peatamise otsuse kehtetuks, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik

kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul.

Lõikega 3 sätestatakse, et TTJA tunnistab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

kehtetuks, kui pärast piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmist tuvastatakse

KemS-i § 155 lõikes 2 nimetatud tingimuse rikkumine või kui loa omanik ei ole etteantud tähtaja

jooksul kõrvaldanud loa kehtivuse peatamise puudust (KemS-i § 156 lg 2). Viide KemS-i § 155

lõikele 2 jätab TTJA-le koostöös PPA ja KAPO-ga muuhulgas võimaluse tunnistada piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise luba kehtetuks sellisel juhul koheselt, kui tegemist on otsese

ohuga riigi julgeolekule või isikut on vahepeal karistatud.

15

Lõige 4 sätestab, et TTJA teavitab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks

tunnistamisest taotlejat õiguslikust alusest. Kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

kehtetuks tunnistamise otsus sisaldab teavet, mis seab ohtu avaliku korra või riigi julgeoleku

kaitse, ei avaldata seda teavet taotlejale ega muudele isikutele. Piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa kehtetuks tunnistamise teavitamiseks kehtestatakse sama regulatsioon, mis

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest keeldumisel (KemS § 155 lg 5).

Lõike 5 kohaselt, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba tunnistatakse kehtetuks,

peab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik tagama tema valduses oleva

piiranguga lõhkeaine lähteaine nõuetekohase ohutuse, sh hoiuleandmise. See tähendab, et

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik peab leidma 30 päeva jooksul piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise õigusega isiku, kellele piiranguga lõhkeaine lähteaine

võõrandada, või kui isikut ei leita, siis hävitama piiranguga lõhkeaine lähteaine TTJA

järelevalve all. 30 päeva on tingitud asjaolust, et tegemist on piiratud valdkonnaga ning isikul

võib kuluda aega piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise õigusega isiku leidmiseks.

Eelistatum variant on piiranguga lõhkeaine lähteaine võõrandamine mitte lihtsalt hävitamine,

mis tekitab täiendavat keskkonnakahju.

Kui isik ei taga vabatahtlikult piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutust, võib TTJA kasutada

asendustäitmist vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele. Juhul kui TTJA koostatud

ettekirjutust märgitud tähtaja jooksul ei täideta, saab TTJA rakendada sunnivahendit või

äärmisel juhul asendustäitmist, kui isik ei ole nõus ise talle määratud kohustust täitma.

Punktiga 4 täiendatakse § 22 lõiget 4 ning täpsustatakse OE-de ja SOE-de käitajate kohustusi.

Kehtiva õiguse kohaselt on OE-del ja SOE-del kohustus võimaliku doominoefekti korral

vahetada omavahel asjakohast teavet, et rakendada vajalikke meetmeid ja teha koostööd

avalikkuse teavitamisel. Sättega on üle võetud SEVESO III direktiivi art 9 lg 3 punkt b, mille

kohaselt tagab liikmesriik, et direktiivi art 9 lõike 1 kohaselt määratletud käitiste käitajad teevad

koostööd, et teavitada üldsust ja naabruses paiknevaid tegevuskohti, mida direktiivi

reguleerimisala ei hõlma, ning edastavad teave käitiseväliste hädaolukorras toimimise plaanide

koostamise eest vastutavale asutusele. Kuna kehtiv nõue ei too eraldi välja naabruses

paiknevate tegevuskohtade, mis ei kuulu SEVESO III direktiivi kohaldamisalasse, teavitamist,

tuleb seda täiendada. Sellest tulenevalt tehakse täpsustus, et kui OE ja SOE puhul on tõenäoline

doominoefekt, peavad nad teavitama ka naabruses paiknevaid tegevuskohti, mis ei ole OE või

SOE.

Punktiga 5 muudetakse § 23 lõike 3 teist lauset. Kehtiva õiguse kohaselt esitab ettevõte

kohustuslikud dokumendid järelevalveasutustele eelistatult elektrooniliselt. Seadme ohutuse

seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud TTJA järelevalve infosüsteemi15 on suurõnnetuse ohuga ja

ohtlikele ettevõtetele loodud ühetaoline võimalus esitada nõutud dokumente (vt KemS-i

3. peatükk). Lisaks saavad nõutud dokumente ühtses keskkonnas menetleda, vajaduse korral

tagasi lükata ja kooskõlastada nii TTJA kui ka Päästeamet (edaspidi PäA), kes on selle

valdkonna pädevad asutused. Sel moel muutub kohustuslike dokumentide menetlemine

läbipaistvamaks nii ettevõttele kui ka menetlevatele asutustele, kuna on olemas täpne ülevaade

iga nõutud dokumendi menetlemise hetkeseisust. Infosüsteem võimaldab kohustuslike

dokumentide varem sisestatud andmeid võtta aluseks, kui andmeid on vaja muuta ja parandada,

mistõttu edaspidi väheneb ettevõtete ajakulu andmete sisestamisel ja kohustuslike dokumentide

15 RT I, 30.12.2020, 10

16

uuendamisel. Tähtaja saabumisel väljastab infosüsteem loa omanikule teavituse nõutud

dokumentide läbivaatamise ja uuendamise vajadusest.

Mootorikütuste ja gaasipaigaldiste ettevõtted on juba võtnud TTJA järelevalve infosüsteemi

kasutusele ja esitavad neilt nõutud dokumendid selle kaudu. On asjakohane muuta dokumentide

esitamine nimetatud infosüsteemi vahendusel kohustuslikuks ka kõikidele suurõnnetuse ohuga

ja ohtlikele ettevõtetele. Seetõttu sätestatakse KemS-i § 23 lõikes 3 nõue, et edaspidi esitavad

ettevõtted KemS-i kohaselt nõutud dokumendid TTJA järelevalve infosüsteemi vahendusel ehk

elektroonselt.

Punktiga 6 täiendatakse § 24 lõiget 1 ja täpsustatakse loetelu, milliseid osapooli peavad SOE-

d ennetavalt ettevõttest lähtuvast suurõnnetuse riskist, ohutusabinõudest ja õnnetuse korral

soovitatavatest käitumisjuhistest teavitama. KemS § 24 lõikega 1 on üle võetud SEVESO

direktiivi art 14 lõige 2, mis mh sätestab, et avalikkuse teavitamisel tuleb teave edastada kõigile

avalikult kasutatavatele hoonetele ja alade omanikele, sealhulgas koolide ja haiglate pidajatele.

Kehtiva sätte kohaselt teavitatakse avalikkust ja ettevõttest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda

jääda võivaid isikuid, eraldi ei ole välja toodud asutuste nimekirja. Seetõttu täpsustatakse SOE-

le kehtestatud avalikkuse teavitamise nõuet ning lisatakse nimekirja avalikult kasutatavad

hoonete ja alade omanikud, sh koolide ja haiglate pidajad.

Punktiga 7 muudetakse § 24 lõiget 2 nii, et ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga

ettevõttes toimuva õnnetuse korral korraldab käitaja õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute

viivitamatu teavitamise õnnetusest. KemS § 24 lõike 2 muudatus on tingitud asjaolust, et

riiklikul tasandil on olemas tõhusam süsteem avalikkuse teavitamiseks ning seda on asjakohane

kasutada, st riik paigaldab suurematesse asulatesse viivitamatu ohuteate edastamiseks

sireenisüsteemi ning avalikkuse teavitamiseks saab kasutada ka EE-ALARM-i võimalust saata

ohuraadiuses olevatele inimestele tekstisõnumeid (SMS teavitus).

OE-de ja SOE-de sireenisüsteemid ja muud teavitamise viisid on samal põhjusel juba kasutusel

– sisuliselt tekib nendes piirkondades olukord, kus on kasutusel mitu paralleelset süsteemi

(riiklik ja ettevõtete oma). Muudatuse eesmärk on täpsustada OE ja SOE käitaja praegu kehtivat

kohustust õnnetusest teavitada: käitaja kohustus on korraldada viivitamata nende isikute

teavitamine, kes jäävad õnnetuse mõjupiirkonda. Muudatuse kohaselt OE-de ja SOE-de

olemasolevad sireenisüsteemid jääksid vajadusel riiklike süsteemidega paralleelselt kasutusele

piirkondades, kus riik omakorda sireenid paigaldab (PäA lepib ohu tekkimisel kokku täpse

korralduse). Samas osades OE-des ja SOE-des ei ole kasutusel sireene (kasutatakse muid

teavituse viise, nt telefoni teel, SMS-i saatmine jms), kuid sinna piirkonda on planeeritud

riiklikud sireenisüsteemid. Seetõttu on välja pakutud lahendus KemS-is ette näha praeguse

otsese teavitamiskohustuse asemel teavitamise korraldamise kohustus. See tähendab, et kui

teavitus on vaja edastada näiteks helisignaalina, siis saab see toimuda nii ettevõtte

sireenisüsteemi kui ka riigi poolt kasutusele võetava sireenisüsteemi kaudu, mis on samuti

mõeldud viivitamatu ohuteate edastamiseks.

OE-d ja SOE-d, kelle lähedale või kelle territooriumile sireenid riigi poolt paigaldatakse, saavad

riiklikke sireene tulevikus kasutada õnnetuse korral inimeste teavitamiseks. Oluline on

märkida, et riiklike sireene ei saa ettevõte ise käivitada ning EE-ALARM sõnumit välja saata,

vaid OE või SOE saab korraldada ohuteavituse käivitamise, st sõlmides vastavad kokkulepped

PäA-ga ja Häirekeskusega. See tähendab, et õnnetuse korral peab OE ja SOE olema suuteline

kiirelt reageerima sündmusele, tagama territooriumil olevate inimeste ja Häirekeskuse

teavitamise. OE ja SOE poolt edastatava info alusel teeb juhtiv asutus lähtuvalt ohuhinnangust

otsuse avalikkuse teavitamiseks ning valib õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute teavitamise

viisi, milleks võib olla näiteks nii riikliku sireeni käivitamine ja/või EE-ALARM-i sõnumi

17

saatmine. Juhul, kui OE ja SOE ei jää riiklike sireenidega kaetud piirkonda, jääb OE ja SOE

kohustuseks korraldada ohustatud isikute teavitamise lahendus (kaasa arvatud vajadusel

sireenide paigaldamine). Üheks lahenduseks võib olla ka EE-ALARM-i sõnumi saatmine

Häirekeskuse ja/või PäA poolt. Samas peab OE ja SOE käitaja suutma korraldada esmast

ohuteavitust oma territooriumil ning samuti ei saa OE ega SOE eeldada, et riik tuleb ja tagab

riiklikud sireenid ka nende piirkonda. Ettepaneku kohaselt vähendatakse ettevõtjate koormust,

kuid oluline on, et igas sellises OE-s või SOE-s oleks võimaliku õnnetuse mõju piirkonda

jäävate isikute teavitamise korraldus läbi mõeldud, kokkulepitud ja vajaduse korral toimiks

tõrgeteta ning koostoimes riikliku teavitussüsteemiga. Täpsemad võimalused teavituse

korraldamiseks, sh ettevõtte kohustus õnnetuse korral teavitada Häirekeskust, saavad sätestatud

vastavas rakendusaktis.

KemS § 22 lõike 5 kohaselt on suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitaval isikul kohustus vähemalt

kord kolme aasta jooksul korraldada õppus hädaolukorra lahendamise plaani katsetamiseks.

Sellise õppuse käigus tuleks testida ka ettevõtte võimekust korraldada avalikkuse teavitamist

(sh ka seda, kui ettevõttes on kasutusel enda sireenisüsteem) sõltuvalt sellest, mis stsenaarium

õppuse käigus läbi mängitakse. See tähendab, et alati ei pruugi õppusel läbimängitav

stsenaarium vajada avalikkuse teavitamist. Võib juhtuda, et kontrollitakse muude ülesannetega

hakkama saamist.

Punktiga 8 muudetakse § 31 lõiget 2 ning täpsustame, et TTJA teeb käitamisloa info avalikuks

oma järelevalve infosüsteemi kaudu. Lisaks, pärast Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve

Ameti ühendamist 2020. aastal, kannab infosüsteem nimetust tarbijakaitse ja tehnilise

järelevalve infosüsteem mitte tehnilise järelevalve infosüsteem.

Punktiga 9 täiendatakse KemS § 34 punktiga 7 ning sätestatakse, et PäA on pädev asutus, kes

tagab, et pärast suurõnnetuse toimumist võetakse kasutusele kõik kiireloomulised, keskmised

ja pikaajalised meetmed. Täiendus on tingitud SEVESO III direktiivi rikkumismenetlusest, kus

Euroopa Komisjon juhtis Eesti tähelepanu, et siseriiklikus õiguses on kriisi toimumise korral

sätestatud toetavad meetmed, kuid puuduvad põhimeetmed. Hädaolukorra seadus16 kehtestab

üldised kriisireguleerimise, sh hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning

elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. PäA on järelevalveasutus, kes

vastutab kriisireguleerimise eest. Sellest tulenevalt täiendati KemS-st ja täpsustati PäA tegevusi

õnnetuse toimumise korral.

Kui toimub õnnetus, siis PäA, aga ka teised pädevad asutused (nt Keskkonnaamet) vastavalt

oma vastutusvaldkonnale võtavad kasutusele kiireloomulised, keskmised ja pikaajalised

meetmed õnnetusele reageerides, sündmuskohal olles ning õnnetusejärgselt. Rakendatakse

hädaolukorra lahendamise plaan, käivituvad alarmid, evakueeritakse inimesed, koostöö SOE-

ga ja ohualasse jäävate ettevõtjatega. Keskmised ja pikaajalised meetmed on seotud

õnnetusejärgsete tegevustega. Nt kui on toimunud keskkonda saastav õnnetus, võetakse

pinnase- ja/või õhusaaste proovid, teavitatakse avalikust ning antakse teada, kas pärast

sündmust võib välitingimustes viibida, vett juua jne. Keskmised ja pikaajalised meetmed on

otseselt seotud järelevalve tegevustega, õnnetuse põhjuse uurimine ja välja selgitamine, et

tulevikus õnnetuse toimumise riske rohkem minimeerida ja seeläbi vältida õnnetuse toimumist. Kokkuvõttes keskenduvad kiireloomulised meetmed kohesele tegevusele õnnetuse tagajärgede

leevendamiseks, keskmised meetmed taastamisele ja tulevase valmisoleku parandamisele,

pikaajalised meetmed aga süsteemsele ohutuse parandamisele, eeskirjade järgimisele ja riskide

vähendamisele.

16 RT I, 08.10.2024, 27

18

Punktiga 10 täiendatakse § 35 punktiga 5 TTJA pädevusnõudeid. Muudatus ei ole seotud

SEVESO III rikkumismenetlusega, vaid loob õigusselguse kehtiva õiguse rakendamisel.

SEVESO III direktiivi art 21 lõike 2 kohaselt esitab liikmesriik komisjonile 30. septembriks

2019 ja seejärel iga nelja aasta järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Eesti ei

ole KemS-s määranud, milline järelevalveasutus komisjonile direktiivi rakendamise aruandeid

esitab. Praktikas on aruandeid esitanud TTJA koostöös PäA-ga, kuigi konkreetset nõuet KemS-

s selles osas kehtestatud ei ole. Käesoleva muudatusega nimetatakse TTJA KemS-s asutuseks,

kes edastab edaspidi komisjonile iga nelja aasta tagant SEVESO III direktiivi rakendamise

aruandeid. Märgime, et see ei tähenda, et TTJA üksi koostab aruande, koostöö TTJA ja PäA

vahel aruande kokkupanemisel jätkub vanaviisi, selles osas muutusi ei ole.

Punktiga 11 täiendatakse § 38 lõiget 8 punktiga 5 ning MTA-le antakse õigus teostada

järelevalvet määruse (EL) 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine impordi

(sissevedu kolmandast riigist) nõuete täitmise üle. Määruse (EL) 2019/1148 kohaselt on

piiranguga lõhkeaine lähteaine määruse (EL) 2019/1148 I lisas loetletud aine, mille

kontsentratsioon ületab I lisas esitatud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära, sh segu või muu

aine, milles sisalduva, nimetatud lisas loetletud aine kontsentratsioon ületab vastavat piirmäära.

Määruse (EL) 2019/1148 kohaselt on sissetoomine kas teisest liikmesriigist või kolmandast

riigist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/201317 määratletud

tolliprotseduuri, sh transiidiprotseduuri alusel aine toomine liikmesriigi territooriumile,

olenemata selle sihtpunktist liidus. Eestis reguleerib tolliga seotud protseduure tolliseadus.

Tolliseaduses sätestatakse väljastpoolt Euroopa Liidu tolliterritooriumi Eestisse ja Eestist

väljapoole liidu tolliterritooriumi kaupade toimetamise täpsustavad nõuded osas, mis ei ole

reguleeritud liidu tollialaste õigusaktidega, ning tollijärelevalve meetmed ja vastutus tollialaste

õigusaktide rikkumise eest. Tolliseaduses kasutusel olevad terminid on samad, mis määruse

(EL) nr 952/2013 terminid.

Piiranguga lõhkeaine lähteainet, mille kontsentratsioon ületab I lisas sätestatud piirmäära, ei

tohi isikud sisse tuua, kui just liikmesriik ei ole otsustanud teatud piiranguga lõhkeainete

lähteaineid loa alusel kättesaadavaks teha. Sellest tulenevalt on oluline, et MTA-l oleks

järelevalvepädevus piiranguga lõhkeainete lähteainete impordi nõuete täitmise osas. Määruse

(EL) 2019/1148 mõistes on MTA-l oluline piiranguga lõhkeainete lähteainete puhul teatud

kontsentratsioonist alates jälgida loa olemasolu. Kui isik soovib Eestisse tuua 35 % väävelhapet,

siis seda ta teha ei saa, kui tal ei ole selleks mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi luba, sest

tegemist on piiranguga lõhkeaine lähteainega ning Eesti väävelhappe kasutamise osas lube ei

väljasta. Küll aga peavad liikmesriigid tunnustama teiste EL riikide poolt väljastatud piiranguga

lõhkeaine lähteainete kasutamise lube.

Kui MTA peaks järelevalvekontrolli käigus tuvastama isiku, kes toob Eestisse piiranguga

lõhkeaine lähteainet määruse (EL) 2019/1148 I lisas toodud piirmäärast suuremas

kontsentratsioonis ilma vastava loata, on MTA-l võimalus see edaspidi konfiskeerida.

Punktiga 12 tingituna punkti 10 (KemS § 35 punkti 5 lisamine) muutmisest jäetakse § 40 lõike

2 esimesest lausest välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL nimetusest

tekstiosa „ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi

96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012,

lk 1−37)“. HÕNTE § 29 lõige 3 kohaselt peab viites Euroopa Liidu õigusaktile nimetama

viidatava õigusakti andja või andjad, akti liigi ja numbri, näiteks: nõukogu direktiiv

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu

tolliseadustik

19

2011/85/EL. Lühend „EL” akti numbri juures näitab seda, et akti vastuvõtmine tuleneb Euroopa

Liidu lepingust või Euroopa Liidu toimimise lepingust. Lühend „EÜ” või „EMÜ” akti numbri

juures näitab seda, et akti vastuvõtmine tulenes Euroopa Ühenduse, varem Euroopa

Majandusühenduse asutamislepingust. HÕNTE § 29 lg 4 sätestab, et esmakordsel viitamisel

eelnõu tekstis Euroopa Liidu õigusaktile tuleb lõikes 3 nimetatud andmetele lisada viidatava

õigusakti pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed, näiteks: nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001

kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12,

16.01.2001, lk 1–23). Käesoleva eelnõu muudatustega on KemS-s esmakordne viitamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/18/EL KemS § 35 punktis 5 ja edaspidi ei ole

vaja Euroopa Lidu õigusakti nimetust pikalt välja kirjutada.

Punktiga 13 täiendatakse § 45 pealkirja ja lõiget 1 sõnaga „soetamise“, et vastutuse poolest

oleks piiranguga kaetud ka piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete rikkumine.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete puhul lähtutakse määruses (EL) 2019/1148

artiklites 5–7, 9 ja 13 toodust. Määruse (EL) 2019/1148 artiklis 5 käsitletakse piiranguga

lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, artiklis 6 loa

väljastamist ja selle menetlust, artiklis 7 tarneahela teavitamist ning artiklis 9

kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest teatamist. Määruse (EL)

2019/1148 art 13 kohaselt kehtestavad liikmesriigid määruse (EL) 2019/1148 nõuete rikkumise

korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise

tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba hõlmab lisaks sisse toomisele, omamisele ja

kasutamisele (olemasolev karistusnorm) ka soetamist ning sellest tingituna tuleb ka

karistusnormi loetelu täiendada. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus isik rikub oluliselt

soetamise nõudeid, aga võimalus teda selle teo eest karistada puudub.

KemS § 45 näeb juriidilisele isikule maksimaalse karistusena ette kuni 32 000 euro suuruse

rahatrahvi ning seda käesoleva eelnõuga ei tõsteta, vaatamata sellele, et karistusseadustiku § 47

võimaldab juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga. Karistusmäära ei

ole mõistlik ega proportsionaalne tõsta olukorras, kus piiranguga lõhkeaine lähteaine käitemise

nõuete osas karistusi varasemalt määratud ei ole. Kui loa väljastamine peaks tekitama olukorra,

kus KemS § 45 nõudeid hakatakse rikkuma, on võimalik trahvimäärasid muuta. Käesolevas

eelnõus ja seletuskirjas hõlmab termin „isik“ nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid, mistõttu isiku

suhtes menetluse alustamisel KemS § 45 rikkumise osas tuleb hinnata juhtumipõhiselt, kas

menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik.

Eelnõu § 2

Punktiga 1 täiendatakse RLS-i § 217 pealkirja tekstiosaga „piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotluse läbivaatamine“, kuna piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse

läbivaatamise eest nähakse edaspidi ette riigilõiv.

Punktiga 2 täiendatakse RLS-i § 217 lõikega 3, millega nähakse piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise taotluse läbivaatamise eest ette riigilõiv 50 eurot. Kui isik esitab piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse TTJA-le, peab ta selle eest tasuma 50 eurot

riigilõivu.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu muutmisel on arvestatud terminitega, mida kasutatakse nõukogu määruses

(EL) 2019/1148, milles on muu hulgas kasutusel piiranguga lõhkeaine lähteaine, reguleeritud

lõhkeaine lähteaine, üldsuse hulka kuuluv isik, ettevõtja ja professionaalne kasutaja.

20

Piiranguga lõhkeaine lähteaine on nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas loetletud aine,

mille kontsentratsioon ületab I lisas esitatud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära, sealhulgas

segu või muu aine, milles sisalduva, nimetatud lisas loetletud aine kontsentratsioon ületab

vastavat piirmäära.

Reguleeritud lõhkeaine lähteaine on sama määruse I või II lisas loetletud aine, sealhulgas segu

või muu aine, mis sisaldab nendes lisades esitatud ainet, välja arvatud rohkem kui viiest ainest

koosnevad homogeensed segud, milles iga I või II lisas loetletud aine kontsentratsioon on

väiksem kui 1 massiprotsenti.

Isik (üldsuse hulka kuuluv isik) on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole

seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega.

Ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste isikute või üksuste

rühm, kes teeb turul, kas internetiväliselt või internetis, sealhulgas internetipõhistes

kauplemiskohtades, reguleeritud lõhkeainete lähteained kättesaadavaks.

Professionaalne kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste

isikute või üksuste rühm, kellel on tõendatud vajadus piirangutega lõhkeainete lähteainete järele

eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega, sealhulgas täis- või

osaajaga põllumajandusliku tegevusega, olenemata põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatava

maa suurusest, ent mis ei hõlma piirangutega lõhkeainete lähteaine teisele isikule

kättesaadavaks tegemist.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on otsene puutumus nõukogu määrusega (EL) 2019/1148. Lõhkeainete lähteainete

turustamise ja kasutamise valdkond on EL-i õigusega reguleeritud ning esitatud otsekohalduva

määrusena, mida siseriiklikusse õigusesse ümber ei kirjutata. Küll aga tuleb nõukogu määruse

(EL) 2019/1148 rakendamiseks vajalikud sätted, sh loakohustuse seadmine piiranguga

lõhkeaine lähteaine soetamiseks, sisse toomiseks, omamiseks ja kasutamiseks, kehtestada

KemS-i eelnõuga.

Eelnõul on ka puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/18/EL, kuna

täpsustatakse varasemalt nimetatud direktiivi üle võetud KemS sätteid.

6. Seaduse mõjud

Seadusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid hinnatakse nõukogu määruse (EL) 2019/1148

nitrometaani kättesaadavaks tegemise loakohustuse seadmise osana.

Seadusega kaasnevatel muudatused mõjutavad majandust ja riigiasutuste töökorraldust, kuna

need puudutavad nitrometaani käitlejaid ja nitrometaani käitlemist.

Suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani loa alusel kättesaadavaks tegemisel

isikutele on kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale, arvestades, et nitrometaani kasutatakse

mudelite kiirendamiseks eri valdkondades (auto-, lennuki-, laevamudelid). Seda mõju

seletuskirjas eraldi ei käsitleta. Kaudset mõju ei ole võimalik hinnata ega analüüsida, kuna

sellekohaseid mõõtmisi ei tehta. Seega on käsitletud üksnes otseseid mõjusid.

Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti puudub mõju

regionaalarengule.

21

Kavandatav muudatus: piiranguga lõhkeaine lähteaine, nitrometaani kättesaadavaks

tegemine loa alusel isikutele, kes kasutavad nitrometaani hobi korras erinevates mudelismi

(autod, lennukid, laevad) valdkondades.

Mõju sihtrühm: otsene sihtrühm on nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas esitatud

piiranguga lõhkeaine lähteaine, suurema kui 16 massiprotsendilise sisaldusega nitrometaani

käitlejad (nii kasutajad kui ka müüjad), lubade väljastaja (TTJA) ja lubade menetlemisse

kaasatud julgeolekuasutused (PPA, KAPO).

Kasutajad on isikud (suurusjärk 50), kes kasutavad suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega

nitrometaani eesmärgipäraselt ja hobi korras auto-, lennuki- ja laevamudelit kiirendamiseks.

Isikute puhul ei ole tegemist ettevõtjate ega professionaalsete kasutajatega määruse (EL)

2019/1148 tähenduses.

Nitrometaani müüjad on ettevõtjad, kes teevad kättesaadavaks suurema kui

16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani. Eelnõu puudutab ligikaudu viit müüjat.

TTJA on pädev asutus, kes hakkab väljastama suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega

nitrometaani kasutajatele lube, mille alusel isikutel on õigus soetada, sisse tuua, omada ja

kasutada nitrometaani. PPA ja KAPO teevad loa menetlemise raames nitrometaani loa taotlejate

taustakontrolli, lähtudes vajadusest tagada avalik kord ja kaitsta riigi julgeolekut. MTA teostab

järelevalvet piiranguga lõhkeainete lähteainete sissetoomise nõuete täitmise üle.

Mõju kirjeldus: nõukogu määrusega (EL) 2019/1148 tehakse suurema kui 16 massiprotsendi

sisaldusega nitrometaan kättesaadavaks isikutele eesmärgipäraseks käitlemiseks loa alusel.

TTJA väljastatud luba on aluseks, et müüja võib suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega

nitrometaani isikutele kättesaadavaks teha. Loa väljastamine ei puuduta ettevõtjaid ega

professionaalseid kasutajaid, kes käitlevad suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega

nitrometaani.

Mõju alavaldkond 6.1 (majandusmõju): mõju isikutele, kes soovivad suurema kui

16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani käidelda, u 50 isikut. Isikute hulk, keda käesolev

muudatus mõjutab, on väike, aga mõju nende tegevusele mudelismi valdkonnas on suur.

Edaspidi peavad isikud suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kasutamiseks

loa taotlema, siiani pole nad pidanud seda tegema.

Mõju tervishoiutöötajatele eraldi ette ei nähta ja käesolevas punktis ei hinnata, kuna piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutaja tervisekontrollile kehtivad samad nõuded, mis

mootorsõidukijuhile. Eelduslikult on enamikul taotlejatel autojuhiluba ja nad juba on läbinud

sellekohase tervisekontrolli.

Mõju avaldumise sagedus: avaldumise sagedus on pigem väike, sest tavaolukorras ei kasuta

isikud suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani. Mudelismi valdkonnas

võistlusteks valmistujate hulgas leiab nitrometaan regulaarsemat kasutust, samas on

nitrometaani maksumus kõrge ning pigem on ka nende poolt nitrometaani kasutamine

võistlusvälisel perioodil madal.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk suurema

kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kasutajatele on keskmine, kuna isikud peavad

loa saamiseks läbima mh taustakontrolli, mis on seotud isikute põhiõigustega.

22

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike, kuna on oluline üksnes suurema kui

16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kasutajatele, kes kasutavad seda hobi korras

mudelismi valdkonnas ning saavad seda soetada, tuua, omada ja hoida EL-i õigusega kooskõlas.

Mõju alavaldkond 6.2 (majandusmõju): ettevõtjate arv, kes teevad isikutele loa alusel

kättesaadavaks suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani, on väike (kõige

rohkem viis). Loa alusel kättesaadavaks tegemine ei puuduta olukordi, kus ettevõtja teeb

nimetatud aine kättesaadavaks teisele ettevõtjale või professionaalsele kasutajale. Küll aga

suureneb ettevõtjate, kes nitrometaani isikutele loa alusel kättesaadavaks teevad,

halduskoormus. Ühelt poolt peavad nad kontrollima taotlejate lubade olemasolu, teisalt

teostavad nende tegevuse üle kontrolli järelevalveasutused.

Mõju avaldumise sagedus: tehtavate müügitehingute arv sõltub isikutele väljastatud lubade

arvust ja sellest, kas luba on väljastatud ühe- või mitmekordseks kasutamiseks. Seetõttu ei ole

hetkeseisuga võimalik mõju avaldamise sagedust täpsemini prognoosida.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk müüjatele

on väike, sest loa alusel saavad ettevõtjad teha isikutele seaduslikult kättesaadavaks suurema

kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani. Kui isikul luba puudub, siis talle suurema kui

16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kättesaadavaks teha ei tohi.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike, kuna mõjutab väga väikest hulka

ettevõtteid.

Mõju alavaldkond 6.3 (mõju riigiasutustele): mõju pädevatele asutustele (TTJA, PPA ja

KAPO), kes osalevad piiranguga lõhkeaine lähteaine loa menetluse väljastamise protsessis.

MTA, kes teostab järelevalvet piiranguga lõhkeainete lähteainete sissetoomise nõuete täitmise

üle.

TTJA väljastab loa ning PPA ja KAPO teevad vastavalt oma pädevusele loa taotleja suhtes enne

loa väljastamist taustakontrolli, lähtudes vajadusest tagada avalik kord ja kaitsta riigi

julgeolekut. TTJA kontrollib enne loa väljastamist, kas isikul on tõendatud vajadus piiranguga

lõhkeaine lähteaine järele ja selle kavandatud kasutamise õiguspärasust, selliste väiksemas

kontsentratsioonis piirangutega lõhkeainete lähteainete või alternatiivsete ainete

kättesaadavust, millega saavutataks sarnane toime, ning hoidmise tingimusi, et tagada

piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu ja turvaline ladustamine. Lisaks kontrollib TTJA teavet

taotleja suhtes nii Eestis kui ka välisriigis tehtud varasemate jõustunud süüdimõistvate, s.t

päringu tegemist RIK-ile. Sellega kaasneb ka RIK-ile töökoormuse mõningane kasv, mis on

pigem väike, sest lisanduma peaks umbes 50 inimese taustakontrolli päringud. MTA vastavalt

oma riski- ja ohuhinnangutele teostab järelevalvet piiril piiranguga lõhkeainete lähteainete

sissetoomise nõuete üle.

Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldamise sagedus pädevatele asutustele, va MTA, on

seotud esitatud taotluste arvuga ning selle tõttu võib see teatud ajavahemikul olla regulaarne.

Samuti mängib rolli, kas taotletakse piiranguga lõhkeaine ühe- või mitmekordset kasutamist.

Kui luba taotletakse suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani mitmekordseks

kasutamiseks, on pädevatele asutustele mõju avaldumise sagedus väiksem, sest isik saab ühte

ja sama luba kasutada nitrometaani ostmisel mitu korda. Mõju avaldamise sagedust MTA-le on

keeruline prognoosida, kuid eeldada võiks, et see on pigem väike, sest teadaolevalt piiranguga

lõhkeainete lähteainete massilist sissetoomist Eestisse ei toimu.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: käesoleval juhul on ebasoovitavaks mõjuks uue

menetluskorra loomine ja seda eelkõige TTJA vaatest, kes on lõhkeainete lähteainete lubade

23

väljastaja. Lõhkeainete lähteainete lubade väljastamine isikutele on esmakordne ja varasem

kogemus puudub, mistõttu on pädevatele asutustele eelkõige TTJA-le kaasnev risk keskmine.

Ebasoovitava mõju riski vähendamiseks luuakse menetluskord, sh juhised menetluse

proportsionaalseks ja sujuvaks elluviimiseks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus pädevate asutuste, va MTA, töökorraldusele on

teatud ajaperioodi jooksul regulaarne, vaatamata asjaolule, et taotlejat hulk ei ole suur, u 50

isikut. Mõju olulisuse peamiseks kriteeriumiks on, et piiranguga lõhkeaine lähteaine lubade

väljastamine on esmakordne ning kuidas see praktikas toimima hakkab ja kui suur on täpne

töömaht selgub aja jooksul. Mõju MTA töökorraldusele, kui käesoleva eelnõu muudatused

jõustuvad, on oluline, sest tegemist on uue valdkonnaga, vaatamata sellele, et valdkond on

selgelt piiritletud. Samas sissetoomise nõuete üle teistes valdkondades teostab MTA juba

järelevalvet, seega pikas vaates on mõju pigem väheoluline.

Mõju valdkond 6.4 (mõju julgeolekule): mõju elanike julgeolekule nii Eestis kui teistes

riikides.

Mõju avaldumise sagedus: muudatus puudutab üksnes ühe piiranguga lõhkeaine

kättesaadavaks tegemist piiratud hulgale isikutele, mistõttu on mõju avaldamise sagedus pigem

väike või ebaoluline.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ühe piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks

tegemisega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid, kuna teadaolevalt on Eestis

terrorismikuritegevuse oht väike ja nitrometaani seaduslikult kättesaadavamaks tegemine ei

tohiks seda ohtu suurendada.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju julgeolekule on pigem väike, kuid see hinnang on

subjektiivne. Kui teha üks piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks laiemale isikute

hulgale, kui seda on ettevõtjad ja professionaalsed kasutajad, ei tohiks see märkimisväärselt

suurendada mõju julgeolekule. Vastupidi, riik saab parema ülevaate isikutest, kes täpselt

kasutavad suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani, ja samuti ettevõtlussektori,

milles nad tegutsevad. Kuna piiranguga lõhkeainete ülejäänud lähteainete kohta jääb kehtima

keeld, mille järgi ei tehta neid kättesaadavaks isikutele, on nimetatud lähteaineid ka raskem

väärkasutada.

Seega, käesoleva loakohustuse seadmise mõju julgeolekule on keeruline hinnata. Julgeolekut

mõjutab nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamine kogu EL-s ning õige ja asjakohane

oleks hinnata seda EL-is tervikuna, mitte kemikaaliseaduse muutmise eelnõu kontekstis, sest

nõukogu määruse (EL) nr 98/2013 rakendamine on näidanud, et iga EL-i liikmesriigi

julgeolekut mõjutab nimetatud loakohustuse sisseseadmine isemoodi. Eesti eeliseks võib

kindlasti pidada väikest rahvaarvu, võrreldes teiste EL-i riikidega.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad TTJA tööülesanded. Lisaks, nõukogu määruse

(EL) 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise üle

jaemüügis, hakkab TTJA väljastama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise lube suurema

kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani loa taotlejatele, mistõttu kaasneb sellega

asutusele töökoormuse kasv. TTJA-le on varem riigieelarvest ettenähtud raha ühe

lisaametikoha jaoks, palgakuluga 40 000 eurot. Seetõttu praeguses eelnõu faasis (neljas

kooskõlastusring) lisakulusid ei planeerita.

24

Eelnõu seadusena rakendumisega kaasneb tulusid riigilõivu tasumisest. Laekuv riigilõivu

summa sõltub taotluste esitamise arvust. Taotluse läbivaatamise eest peab taotleja tasuma

50 eurot riigilõivu.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel on vaja kehtestada majandus- ja tööstusministri määrus „Loetelu

piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada“.

Kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 1).

Rakendusakt on vajalik, kuna nõukogu määrus (EL) 2019/1148 ajaga muutub, st et muutuda

võib lisa I piiranguga lõhkeaine lähteainete nimekiri, millesse tõenäoliselt lisatakse uusi aineid.

See aga tähendab, et aja jooksul võib tekkida isikutel vajadus teatavate teiste piiranguga

lõhkeaine lähteainete järgi ning seetõttu on mõistlik luua regulatsioon, mis ei tulevikus ei

tähenda iga kord kemikaaliseaduse muudatust. Käesoleva muudatuse järel tehakse isikutele

kättesaadavaks üksnes suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaan, samas nõukogu

määrus (EL) 2019/1148 I lisa sisaldab juba praegu kokku üheksat piiranguga lõhkeaine

lähteainet.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, kuna seotud osapooled on teadlikud kehtestavatest nõuetest ja

täiendavat üleminekuaega selleks ei vaja.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu edastatakse kolmandat korda kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja

Kliimaministeeriumile, kuna lisati juurde järelevalveasutuste poolt isikuandmete töötlemise

nõuded ja taotlejale piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluse käigus töödeldud

andmete ning keeldumise mitteavaldamise osa. Samuti edastatakse eelnõu arvamuse andmiseks

TTJA-le, PPA-le, KAPO-le, Päästeametile ja Eesti Keemiatööstuse Liidule.

Eelnõu esitati 2024. aasta veebruaris teistkordseks kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja

Justiitsministeeriumile, sest piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja

taustakontrolli läbiviimise sätteid muudeti olulisel määral ning teadmiseks

Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Kliimaministeeriumile.

Siseministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium

kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega saab täpsemalt tutvuda seletuskirja lisas 2.

Eelnõu esitati 2022. aasta aprillis kooskõlastamiseks Siseministeeriumile,

Kaitseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks TTJA-le, PPA-le, KAPO-le,

Terviseametile, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioonile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti E-

kaubanduse Liidule, Eesti Tehnika- ja Spordiliidule, Tartu Mudellennu Klubi MTÜ-le, Hiiumaa

Mudeliklubi MTÜ-le ja Kopteriklubile.

25

Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu

märkustega, millega saab täpsemalt tutvuda seletuskirja lisas 2.

TTJA avaldas arvamust, mis on leitav seletuskirja lisast 2, ning Eesti Kaubandus- ja

Tööstuskoda andis teada, et neil ei ole käesoleva eelnõu kohta kommentaare, märkusi ega

ettepanekuid.