Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 1-9/2928-2 |
Registreeritud | 06.12.2024 |
Sünkroonitud | 09.12.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine |
Sari | 1-9 Ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamise kirjavahetus |
Toimik | 1-9/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tallinna Linnakantselei |
Saabumis/saatmisviis | Tallinna Linnakantselei |
Vastutaja | Külli Kraner (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
2
Vabaduse väljak 7
15199 Tallinn+372 640 4141
[email protected]tallinn.ee
Erkki Keldo
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
06.12.2024 nr 1-12/1385 - 1
Tagasiside dokumendile „Turismi pikk vaade 2025–2035“
Austatud Erkki Keldo
Täname võimaluse eest anda tagasisidet dokumendile „Turismi pikk vaade 2025–2035“. Peame turismivaldkonna jätkusuutliku arengu toetamiseks pikaajaliste arengusuundade selget sõnastamist ja nende elluviimiseks tegevuste kavandamist oluliseks.
Tallinna linna seisukohalt hindame strateegia ambitsioonikaid sihte, kuid juhime tähelepanu mõningatele kriitilistele teemadele.
Tallinna eripärade ja unikaalsuse esiletoomine
Tallinn kui UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv linn pakub unikaalseid ajaloolisi ja kultuurilisi elamusi. Soovitame strateegias rõhutada vajadust säilitada ja tutvustada Tallinna eripärasid, pakkudes autentseid kogemusi, mis peegeldavad meie rikkalikku ajalugu ja tänapäevast innovatsiooni. See aitab tõsta Eesti atraktiivsust rahvusvahelisel tasandil ja toetab jätkusuutlikku turismiarengut.
Tallinna kui Eesti värava rõhutamine
Soovime rõhutada strateegias Tallinna olulist rolli Eesti peamise väravana, mis ühendab meid ülejäänud maailmaga nii meritsi, õhuteed pidi kui ka maismaad mööda. Tallinna sadamad ja lennujaam on esimeseks kontaktpunktiks paljudele turistidele ning seetõttu on oluline strateegias käsitleda Tallinna infrastruktuuri ja teenuste arendamist, et pakkuda kvaliteetset esmast kogemust Eestisse saabujatele. Tallinna kui värava esiletõstmine aitab tugevdada kogu riigi turismisektorit ja suunata külastajaid avastama ka teisi Eesti piirkondi.
Tallinna kruiisiturismi tasakaalustatud areng
Kuna Tallinn on peamine kruiisiturismi sihtkoht Eestis, siis palume väga tõsiselt suhtuda kruiisiturismi jätkusuutlikku arengusse. Turismi ülekoormuse vältimine linnas, et säilitada linnaelanike, külastajate ja ettevõtjate rahulolu turismiga, on samaväärselt oluline kohalikule majandusele võimalikult suure kasu tagamisega. Kruiisiturism paneb linnale täiendava koormuse ja kohustused külalislahkuse tagamiseks. Siinkohal on õigustatud ka võimaluste loomine ka kruiisituristidelt turismimaksu küsimiseks. On äärmisel oluline leida meetmed kruiisilaevade saabumiste hajutamiseks, et vältida liigset külastuskoormust.
Lühiajalised rendipinnad Tallinnas
Turismi pika vaatega kavandatakse Eestis välis- ja siseturistide ööbimiste 1,5-kordset kasvu. Ööbimiste arvu kasv Tallinnas eeldab majutusvõimaluste mahu märkimisväärset suurenemist, sealhulgas ka lühiajaliste majutuskohtade arvu suurenemist. Sihtkoha tasakaalustatud arengut ja linna arengueesmärke silmas pidades on vajalik luua võimalus lühiajaliste rendipindade reguleerimiseks kohaliku omavalitsuse territooriumil.
Turismisektori töötajate arvu ja ööbimiste mahu proportsioon
Dokumendis kavandatakse ööbimiste arvu kasvu 1,5-kordselt, samas kui turismisektoris töötavate inimeste arv jääb samaks. See tekitab küsimuse, kas kvaliteetsete turismiteenuste pakkumine on selliste eesmärkidega realistlik. Kui andmed näitavad, et turismisektoris töötajate arvu ei ole võimalik kümne aasta jooksul kasvatada, siis soovitame korrigeerida ööbimiste arvu kasvu ja muid mõõdikuid. Parem tasakaal töötajate arvu ja ööbimiste mahu vahel tagaks realistlikuma lähenemise sektori jätkusuutlikule arengule ja külalislahke sihtkoha kuvandi hoidmisele.
Koostöö ja sünergia teiste piirkondadega
Tallinna kui turismisihtkoha edu peegeldub kogu Eesti turismitööstuse arengus. Sihtkohtade vahelise koostöö ja sidususe edendamine, näiteks regionaalsete turismitoodete ja -teenuste arendamine, aitab luua ühtse, külalislahke ja mitmekesise turismipakkumise. Strateegias tuleks rõhutada vajadust koordineeritud lähenemise järele, et juhtida turistide vooge üle Eesti, suurendades külastuse pikkust ning toetades regionaalset majandust.
Sihtkoha arendusorganisatsioonide rahastamine
Sihtkohtade arendusorganisatsioonide (DMOde) eesmärgipäraseks tegutsemiseks ja tõhusaks toimimiseks on vajalik nii nende rahastuse tagamine kui selleks täiendavate tingimuste loomine. Oleme seisukohal, et riik peab andma kohalike omavalitsuste õiguse kehtestada turismimaks, mille abil rahastada sihtkoha arendus- ja turundustegevusi. See võimaldaks edendada kohaliku turismisektori arengut ja hoida kohalike rahulolu turismiga.
Turismiteenuste ja -toodete defineerimine
Dokumendis on eesmärgina toodud turismiteenuste ekspordi suurendamine, kuid arutletakse ka turismitoodete ekspordi üle, sealhulgas kohalikel eripäradel, Eesti digiriigil ja autentsetel kogemustel põhinevaid turismitoodete loomise üle. Soovitame selgemalt määratleda, mis on turismiteenus ja mis on turismitoode, et vältida segadust ja tagada strateegia järjepidev rakendamine.
Kokkuvõttes toetame pika vaate eesmärke, kuid peame oluliseks, et eesmärgid oleksid realistlikud, tasakaalustatud ja kooskõlas sektori jätkusuutlikkuse põhimõtetega. Oleme valmis andma oma panuse edasistes aruteludes ja strateegia elluviimise protsessis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margot Roose
abilinnapea
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|