Rahvastikuregistrisse kantavad andmed emakeele kohta

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 24.09.2021 13:25 Adressaat: SiM info <[email protected]>; Statistikaamet <[email protected]>

Teema: Teadmiseks edastamine Manused: Rahvastikuregistrisse kantavad andmed emake....pdf

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere! Teile on saadetud Õiguskantsleri Kantselei dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu

dokument, mis on registreeritud 24.09.2021, registreerimisnumbriga 7-4/211639/2106364. Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida

aadressilt http://www.id.ee

Kontaktinfo

E-R 09.00-17.00

Kohtu 8, 15193 TALLINN

e-post: [email protected]

telefon 693 8404

Teie 01.09.2021 nr

Meie 24.09.2021 nr 7-4/211639/2106364

Rahvastikuregistrisse kantavad andmed emakeele kohta

Austatud avaldaja

Pöördusite õiguskantsleri poole murega, et Te ei saa anda riigile andmeid oma laste tegeliku

emakeele kohta. Taotlesite veebis lastele uusi ID-kaarte ning Teilt küsiti rahvastikuregistri andmete

täiendamiseks ka andmeid laste hariduse, rahvuse ja emakeele kohta. Teie laste emakeel on võro

keel, kuid sellist valikut Teile ei antud. Pidasite ebaõiglaseks, et samas võimaldab riik emakeelt

valida näiteks suahiili, puštu, kolme saami keele, ülem- ja alamsorbi ning ka mitme väljasurnud

keele hulgast.

Mõistan Teie seisukohta. Samas ei ole inimesel põhiseadusest tulenevat õigust nõuda, et riik koguks

teatud liiki andmeid või koguks neid andmeid kindlate menetluste käigus. Riik saab vajalikud

andmed murdekeelte kohta rahvaloenduse käigus.

Rahvaloendusel on kõigil, kes oskavad eesti keelt, võimalik märkida ka enda murdekeele oskus. See

võimaldab välja selgitada murdekeelte kasutuse ulatuse ja ning selle, kui palju on murdekeelte

oskajaid. See teadmine annab nii riigile kui ka erinevatele pärimuskultuuride esindajatele vajalikku

infot vastavate programmide arendamiseks ning toetamiseks.

Emakeeleks saab üldjuhul märkida keele, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja

mida inimene kõige paremini oskab. Eestlaste emakeel ning kõiki Eesti elanikke ühendav riigikeel

on eesti keel (põhiseaduse § 6). Keeleteadlased on seisukohal, et Võru (ja ka Setu) murre ei ole

iseseisvad keeled, vaid tegu on eesti keele piirkondlike erikujudega ehk murretega (keeleseaduse

seletuskiri, lk 1-2). Kõiki neid erikujusid hõlmab eesti keel.

Samas ei saa murrete tähtsuses kahelda eesti kultuuri püsimise ja arengu seisukohast. Sestap on

keeleseaduses sätestatud, et riik toetab eesti murdekeelte kaitset, kasutamist ja arendamist (§ 3 lg 3).

Koostatava Eesti keele arengukava 2021−2035 kohaselt soodustatakse eesti keele piirkondlike

erikujude kasutamist igapäevaelus, meedias ja avalikus ruumis, toetatakse nende õpetamist lasteaias

ja koolis ning säilimist ema- ja kodukeelena ning elava kultuuriloome keelena.

Rahvastikuregistrisse kantakse ütluspõhised andmed mh emakeele kohta (rahvastikuregistri seaduse

§ 21 lg 1 p 17). Neid andmeid kogutakse statistilisel eesmärgil ning riik vajab neid andmeid

rahvastiku arvestuse pidamiseks. Registri pidamisel kasutatakse klassifikaatoreid (avaliku teabe

2

seaduse § 439). Klassifikaatorid peavad aitama tagada andmete ühituvuse ja kasutatavuse riikliku

statistika tegemiseks. Keelte klassifikaator põhineb rahvusvahelisel standardil (ISO 639-2), milles

on umbes 500 keelt, sh eesti keel.1 Kuna klassifikaatorit kasutavad mitmed institutsioonid, teadlased

ja asutused erinevatel eesmärkidel (näiteks bibliograafilised või lingvistilised), sisaldab see mh

väljasurnud keeli. Riikliku statistika asjakohasust ja andmete kogumise tõhusust saab hinnata

Riigikontroll.

Kui Eesti läheb üle üksnes registripõhisele rahvaloendusele2 ja riik vajab endiselt andmeid ka

murdekeelte kohta, siis tuleb pädevatel asutustel (Siseministeerium, Haridus- ja

Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Statistikaamet jt) kõnealust teemat siiski analüüsida.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks (isikuandmeteta):

Siseministeerium ([email protected])

Statistikaamet ([email protected])

Kristel Lekko 693 8404

[email protected]

1 On olemas ka ISO 639-3 standard, milles on muu hulgas võro keel, kuid see on üle 7000 nimetusega klassifikaator,

mida seni on otsustatud statistika tegemisel mitte kasutada (Statistikaameti 14.09.2021 kiri nr 1.1-6/0337-1). 2 Eesti 2021. aasta rahvaloendusel kasutatakse kombineeritud meetodit: kasutatakse registriandmeid ja inimestelt

küsitakse infot registrites puuduvate andmete, sh murdekeelte kohta.