Teie 01.09.2021 nr
Meie 24.09.2021 nr 7-4/211639/2106364
Rahvastikuregistrisse kantavad andmed emakeele kohta
Austatud avaldaja
Pöördusite õiguskantsleri poole murega, et Te ei saa anda riigile andmeid oma laste tegeliku
emakeele kohta. Taotlesite veebis lastele uusi ID-kaarte ning Teilt küsiti rahvastikuregistri andmete
täiendamiseks ka andmeid laste hariduse, rahvuse ja emakeele kohta. Teie laste emakeel on võro
keel, kuid sellist valikut Teile ei antud. Pidasite ebaõiglaseks, et samas võimaldab riik emakeelt
valida näiteks suahiili, puštu, kolme saami keele, ülem- ja alamsorbi ning ka mitme väljasurnud
keele hulgast.
Mõistan Teie seisukohta. Samas ei ole inimesel põhiseadusest tulenevat õigust nõuda, et riik koguks
teatud liiki andmeid või koguks neid andmeid kindlate menetluste käigus. Riik saab vajalikud
andmed murdekeelte kohta rahvaloenduse käigus.
Rahvaloendusel on kõigil, kes oskavad eesti keelt, võimalik märkida ka enda murdekeele oskus. See
võimaldab välja selgitada murdekeelte kasutuse ulatuse ja ning selle, kui palju on murdekeelte
oskajaid. See teadmine annab nii riigile kui ka erinevatele pärimuskultuuride esindajatele vajalikku
infot vastavate programmide arendamiseks ning toetamiseks.
Emakeeleks saab üldjuhul märkida keele, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja
mida inimene kõige paremini oskab. Eestlaste emakeel ning kõiki Eesti elanikke ühendav riigikeel
on eesti keel (põhiseaduse § 6). Keeleteadlased on seisukohal, et Võru (ja ka Setu) murre ei ole
iseseisvad keeled, vaid tegu on eesti keele piirkondlike erikujudega ehk murretega (keeleseaduse
seletuskiri, lk 1-2). Kõiki neid erikujusid hõlmab eesti keel.
Samas ei saa murrete tähtsuses kahelda eesti kultuuri püsimise ja arengu seisukohast. Sestap on
keeleseaduses sätestatud, et riik toetab eesti murdekeelte kaitset, kasutamist ja arendamist (§ 3 lg 3).
Koostatava Eesti keele arengukava 2021−2035 kohaselt soodustatakse eesti keele piirkondlike
erikujude kasutamist igapäevaelus, meedias ja avalikus ruumis, toetatakse nende õpetamist lasteaias
ja koolis ning säilimist ema- ja kodukeelena ning elava kultuuriloome keelena.
Rahvastikuregistrisse kantakse ütluspõhised andmed mh emakeele kohta (rahvastikuregistri seaduse
§ 21 lg 1 p 17). Neid andmeid kogutakse statistilisel eesmärgil ning riik vajab neid andmeid
rahvastiku arvestuse pidamiseks. Registri pidamisel kasutatakse klassifikaatoreid (avaliku teabe