Haldusleping nr Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme "Sotsiaalse kaasatuse suurendamine" komponendi „Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel“ elluviimiseks

Haldusleping nr 14-7.1/3-1

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ komponendi

„Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel“ elluviimiseks

06.12.2024

Siseministeerium, registrikood 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseminis teeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2

punkti 15 alusel siseminister Lauri Läänemets (edaspidi ministeerium), ja

Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, registrikood 90009654, aadressiga Vabaduse

plats 2, 71020 Viljandi, keda esindab Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital põhikirja alusel Tiina Oraste (edaspidi elluviija),

eraldi nimetatud ka pool ja koos pooled,

võttes aluseks Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punkti 15, välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 41 ja Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse

kasutamise tingimused ja kord“ § 6 lõike 4 ning

olles kooskõlas halduskoostöö seaduse § 3 lõikega 1 ja §-ga 8, haldusmenetluse seaduse §-ga 96 , ning § 101 lõikega 4,

sõlmivad järgmise halduslepingu (edaspidi leping).

1. ÜLDSÄTTED, LEPINGU EESMÄRK JA HALDUSÜLESANNE

1.1 Lepingu eesmärk on Šveitsi Arengu- ja Koostööagentuuri ning Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK ) vahel 31. mail 2024. a sõlmitud toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse

toetamine“ (edaspidi toetusmeede) lepingu programmikomponendi „Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel“ (edaspidi programmikomponent)

tegevuse „Kodanikuühiskonna pädevuse suurendamine, üldsuse teadlikkuse tõstmine ja teabe levitamine sotsiaalse innovatsiooni teemadel“ elluviimine ja aruandlus (edaspidi tegevus või haldusülesanne).

1.2 Siseministeerium täidab programmikomponendi operaatori rolli, Kultuuriministee r ium programmioperaatori rolli, RTK riikliku koordineerimisüksuse rolli.

1.3 Haldusülesande elluviija on Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital. 1.4 Programmikomponendi tegevuse periood on 1. juuni 2024 kuni 31. mai 2028. 1.5 Kulude abikõlblikkuse periood on 1. juuni 2024 kuni 31. juuli 2028.

1.6 Pooled kinnitavad, et seksuaalse ärakasutamise, kuritarvitamise ja ahistamisega ei lepita. Pooled kinnitavad, et rakendatakse kõik mõistlikud ja piisavad meetmed, et vältida

koostööprogrammiga seotud isikute seksuaalset ärakasutamist, kuritarvitamist ja ahistamist koostööprogrammiga seotud asutuste töötajate poolt. RTK reageerib seksuaalse

2

ärakasutamise, kuritarvitamise ja ahistamise teadete korral asjakohaselt, tagades puudutatud

isiku(te) ohutuse ning rakendades ohutuse, konfidentsiaalsuse, austuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

1.7 Pooled kinnitavad, et juhinduvad tegevuste elluviimisel sotsiaalse kaasatuse põhimõttest ja püüdlevad keskkonnasäästlike lahenduste kasutamisele.

2. LEPINGU DOKUMENDID

2.1. Lepingu sõlmimise hetkel on lepingu lisad:

2.1.1. Lisa 1. Tegevuse kirjeldus 2.1.2. Lisa 2. Tegevuse tulemusraamistik ja näitajad 2.1.3. Lisa 3. Tegevuskava vorm

2.1.4. Lisa 4. Tegevuse eelarve vorm 2.1.5. Lisa 5. Tegevuse eelarve täitmise vorm

2.1.6. Lisa 6. Seirearuande vorm 2.1.7. Lisa 7. 2024. aasta tegevuskava 2.1.8. Lisa 8. 2024. aasta eelarve

2.1.9. Lisa 9. 2024. aasta eelarve seletuskiri 2.1.10. Lisa 10. Riigiabi analüüs

3. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Elluviija võtab endale lepinguga kohustuse täita haldusülesannet ja kohustub:

3.1.1. viima haldusülesannet ellu lähtuvalt lisas 1 sätestatud programmikomponend i tegevuse kirjeldusest ja lisas 2 sätestatud tulemusraamistiku näitajatest ning vastutama näitajate saavutamise ja selle tõendamiseks vajalike andmete kogumise ja töötlemise

eest; 3.1.2. lähtuma elluviija ülesannete täitmisel järgnevast:

3.1.2.1. Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioonist (edaspidi Šveitsi regulatsioon);

3.1.2.2. Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määrusest nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“

(edaspidi koostööprogrammi määrus); 3.1.2.3. Šveitsi Arengu- ja Koostööagentuuri ning RTK vahel 31. mail 2024. a

sõlmitud toetusmeetme lepingust;

3.1.2.4. RTK ja Kultuuriministeeriumi vahel 19. novembril 2024. a sõlmitud toetusmeetme rakendamise lepingust nr 11.1-23/24/441;

3.1.2.5. Šveitsi koostatud teavitus- ja teabekäsiraamatust. 3.1.3. täitma koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 3 sätestatud elluviija ülesandeid ; 3.1.4. esitama ministeeriumile kinnitamiseks lepingu kehtivuse ajal käimasoleva aasta

20. novembriks järgneva kalendriaasta tegevuskava (lisa 3 vormil), eelarve (lisa 4 vormil) ja vabas vormis eelarve seletuskirja;

3.1.4.1. ministeerium annab punktis 3.1.4 nimetatud dokumentidele hinnangu 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates nende kättesaamisest;

3.1.4.2. kui ministeerium ei anna punktis 3.1.4 nimetatud dokumentidele puuduste

tõttu heakskiitvat hinnangut, annab ministeerium elluviijale üldjuhul 5 (viie) tööpäevase täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ministeerium annab

täiendatud või parandatud dokumentidele hinnangu üldjuhul 5 (viie) tööpäeva jooksul nende kättesaamisest;

3.1.4.3. kui punktis 3.1.4 nimetatud dokumentides ei esine puudusi või elluviija on

puudused vastavalt lepingu punktile 3.1.4.2 kõrvaldanud, kinnitab ministeerium dokumendid.

3

3.1.5. esitama RTK-le 2025. aasta maksetaotluste prognoosi hiljemalt koos esimese

maksetaotlusega ja iga järgneva aasta maksetaotluste prognoosi jooksva aasta 10. detsembriks. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas;

3.1.6. esitama RTK-le maksetaotluste korrigeeritud prognoosi, kui makse erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra;

3.1.7. viima ellu lisas 1 nimetatud tegevust vastavalt punkti 3.1.4.3 alusel kinnitatud

tegevuskavale ja eelarvele; 3.1.7.1. taotlema ministeeriumilt eelarve ning vajaduse korral ka tegevuskava

muutmist, kui tegevuskava eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul üle 15% ulatuses tegevuskava eelarve mahust;

3.1.7.2. tegevuskava ja eelarve muutmist ei pea taotlema juhul, kui kinnitatud eelarvet

muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muudatuse eelnevalt ministeeriumiga kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. 3.1.8. teavitama ministeeriumi viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

3.1.8.1. asjaolust, et tegevusega samalaadsele projektile on taotletud toetust muudest

välisabi vahenditest; 3.1.8.2. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

3.1.8.3. lepingu muutmise vajalikkusest; 3.1.8.4. tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuste saavutamist.

3.1.9. tagama tegevusega seotud raamatupidamise vastavuse raamatupidamise seadusele, sealhulgas säilitama tegevuse elluviimisega seonduvad raamatupidamise algdokumendid, kulu abikõlblikkust ja tasumist tõendavad dokumendid ning muud

toetuse kasutamisega seotud tõendid ja dokumendid kümme aastat toetusmeetme lõppemisest arvates, mis on sätestatud toetusmeetme lepingus, kuid mitte kauem kui

2039. aasta 3. detsembrini. Toetusmeetme lõppemise kuupäev on määratud toetusmeetme lepingus;

3.1.10. järgima tegevuse elluviimisel riigihangete seadust, Šveitsi regulatsiooni 7. peatükki ja

koostööprogrammi määruse §-s 9 sätestatut. Elluviija võib RTK-lt taotleda riigihangete eelnõustamist RTK riigihangete nõustamise protseduuri kohaselt;

3.1.11. riigihangete läbiviimisel esitama RTK-le Šveitsi toetuste büroo küsitud teavet ja dokumente kooskõlas Šveitsi regulatsiooni artikliga 7.2;

3.1.12. kasutama toetust sihtotstarbeliselt punktis 6.5. sätestatud abikõlblike kulude katteks;

3.1.13. võimaldama koostööprogrammi määruse §-des 2–4 ning § 13 lõikes 2 nimetatud osapooltele kontrolli teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas

võimaldama ministeeriumile ligipääsu tegevuse elluviimisele ning audiitorile ja järelevalvet teostavale isikule ligipääsu tegevuse elluviimisega seotud dokumentide le ja andmetele;

3.1.14. tagastama koostööprogrammi määruse § 12 alusel tagasinõutava toetuse tähtaegselt vastavalt finantskorrektsiooni otsuses märgitud summale;

3.1.15. vastama koostööprogrammi määruse §-des 2–4 nimetatud osapoolte järelepäringute le; 3.1.16. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks ning tagama tegevuses osalejate

korrektsete andmete olemasolu, sealhulgas vajadusel sündmuste infosüsteemis;

3.1.17. osalema programmioperaatori moodustatud töörühma koosolekutel; 3.1.18. tegema programmioperaatori juhtimisel koostööd toetusmeetme Šveitsi partneriga.

Nimetatud koostöö toimub programmioperaatori ja Šveitsi partneri vahel sõlmitud partnerluslepingu alusel, mille programmioperaator teeb ministeeriumile ja elluviija le kättesaadavaks;

3.1.19. kavandama tegevusega seotud teavitustegevusi ja viima need ellu. 3.2. Elluviijal on õigus:

3.2.1. saada ministeeriumilt infot, mis on vajalik lepingu täitmiseks;

4

3.2.2. teha ettepanekuid lepingu muutmiseks.

3.3. Ministeerium kohustub: 3.3.1. andma elluviijale lepingu täitmiseks vajalikku teavet ja juhiseid;

3.3.2. teavitama elluviijat viivitamata kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada lepinguliste kohustuste täitmist;

3.3.3. teavitama elluviijat õigusaktide muudatustest, mis mõjutavad haldusülesande täitmist

ning astuma elluviijaga läbirääkimistesse lepingu muutmiseks, kui õigusliku olukorra muutmise tõttu haldusülesanne muutub.

3.4. Ministeeriumil on õigus: 3.4.1. saada teavet lepingu esemeks oleva haldusülesande täitmise kohta; 3.4.2. teostada lepingu esemeks oleva haldusülesande täitmise üle järelevalvet.

3.5. Elluviija ei või lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele üle anda. 3.6. Elluviija kinnitab ja tagab, et ta on võimeline haldusülesannet täitma ja saab täielikult aru

endale võetavatest kohustustest.

4. KONFIDENTSIAALSUS

4.1. Konfidentsiaalsed on lepingu täitmisel teatavaks saanud andmed ning muu teave ja asjaolud, mille avalikuks tulemine võiks kahjustada ministeeriumi või kolmandate isikute huve.

Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist käsitatakse lepingu olulise rikkumisena. 4.2. Konfidentsiaalne teave ei hõlma teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb seadusest või

selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

4.3. Elluviija kinnitab, et on teadlik, et lepingu täitmine hõlmab tööd andmetega, mis on seotud riigi haldusülesande täitmisega. Elluviija tagab eespool nimetatud teabe töötlemise vastavuse kehtivatele õigusaktidele.

4.4. Elluviijal on keelatud teha ja säilitada haldusülesande täitmise käigus tekkinud ja saadud andmetest koopiaid, mille tegemine või säilitamine ei ole vajalik haldusülesande täitmiseks.

4.5. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu, kui seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti.

5. INTELLEKTUAALNE OMAND JA OMANDIÕIGUS

5.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigustega kaitstud teos (sh väljatöötatud

materjalid), tagab elluviija, et tal on õiguslik alus teoste kasutamiseks. 5.2. Elluviija kannab kõik lepingu täitmiseks vajalikud autori- ja litsentsitasudega seonduvad

kulutused.

6. LEPINGU TÄITMISE RAHASTAMISE ALUSED

6.1. Programmikomponendi tegevuse eelarve on 1 168 831,55 eurot (üks miljon sada kuuskümmend kaheksa tuhat kaheksasada kolmkümmend üks eurot ja viiskümmend viis senti; edaspidi toetus), millest Šveitsi toetus moodustab 85% (993 506,82 eurot) ning

riigieelarveline kaasfinantseering 15% (175 324,73 eurot). 6.2. Toetuse maksmise, maksmise peatamise ja maksmisest keeldumise üldtingimused on

sätestatud koostööprogrammi määruse §-s 10. 6.2.1. Tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

6.2.2. Toetusest makse saamiseks vajalikud dokumendid ja tõendid esitatakse RTK-le perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Nimetatud dokumendid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte tihedamini kui kord kuus.

6.2.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RTK-le e-toetuse keskkonna

kaudu:

5

6.2.3.1. väljavõtte raamatupidamise sise-eeskirjast või samaväärsest dokumendis t,

mille abil on võimalik veenduda, et otseseid kulusid eristatakse raamatupidamises muudest kuludest;

6.2.3.2. koopia hankekorrast või viite veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav; 6.2.3.3. allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituse koopia.

6.3. Toetuse maksmine otseste kulude eest toimub tegelike kulude alusel vastavalt

koostööprogrammi määruse § 10 lõikes 2 sätestatule. Toetuse maksmine kaudsete kulude eest toimub kulude lihtsustatud hüvitamisviisi alusel vastavalt koostööprogrammi määruse § 8

lõikele 3 ja lähtudes toetusmeetme lepingust. 6.4. Toetuse kasutamisel tuleb eristada abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks

eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud juhul, kui kulusid hüvitatakse

kulude lihtsustatud hüvitamisviisi alusel.

6.5. Kulude abikõlblikkus

6.5.1. Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas koostööprogrammi määruse §-ga 8 ja riigisisese õigusega ning:

6.5.1.1. kui see tekib punktis 1.4 nimetatud perioodil, välja arvatud aruandlusega seotud kulu, mis võib tekkida punktis 1.5 nimetatud perioodil;

6.5.1.2. kui tegelik kulu tasutakse punktis 1.5 nimetatud perioodil.

6.5.2. Kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

6.5.2.1. Kaudsed kulud on punktis 3.1.2.3. nimetatud toetusmeetme lepingu lisas B nimetatud üldkulud ja administreerimisega seotud kulud. 6.5.2.1.1. Üldkuludeks loetakse halduskulud, muu hulgas:

6.5.2.1.1.1. kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud;

6.5.2.1.1.2. sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;

6.5.2.1.1.3. infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara,

kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi

kulud; 6.5.2.1.1.4. kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise

kulud;

6.5.2.1.1.5. ruumide rendikulud; 6.5.2.1.1.6. valveteenuse kulud;

6.5.2.1.1.7. maamaks; 6.5.2.1.1.8. pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse

ülekandetasu.

6.5.2.1.2. Administreerimiseks loetakse toetavaid abistavaid tegevusi, sealhulgas:

6.5.2.1.2.1. raamatupidamist; 6.5.2.1.2.2. sekretäri- ja personalitööd; 6.5.2.1.2.3. juriidilist nõustamist;

6.5.2.1.2.4. riigihanke korraldamist ja ostumenetluse läbiviimist; 6.5.2.1.2.5. vara haldamist;

6.5.2.1.2.6. infotehnoloogilist tugitegevust. 6.5.2.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse lihtsustatud kuluna ühtse määra alusel, milleks

on 7% toetatava tegevuse otsestest kuludest.

6

6.5.2.3. Otsesed kulud on:

6.5.2.3.1. otsesed personalikulud, milleks loetakse kulud, mis on otseselt seotud tegevuse elluviimisega ja mille seost tegevusega on

võimalik tõendada: 6.5.2.3.1.1. palk proportsionaalselt tegevuse heaks töötatud

ajaga;

6.5.2.3.1.2. puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule; 6.5.2.3.1.3. teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või

teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga;

6.5.2.3.1.4. seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 6.5.2.3.1.1.–6.5.2.3.1.3. nimetatud kuludelt;

6.5.2.3.1.5. seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;

6.5.2.3.1.6. koolituskulu;

6.5.2.3.1.7. töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt tegevuse heaks töötatud ajaga.

6.5.2.3.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise õigusakti alusel otseselt tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud. Võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või

käsunduslepingu alusel otseselt tegevuse heaks töötavad füüsil ised isikud loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab punktis 6.5.2.3.2.1. sätestatule.

6.5.2.3.2.1. Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva

personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt tegevuse heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse

kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest

makstavad tasud on eristatud. 6.5.2.3.3. lähetus- ja transpordikulud;

6.5.2.3.3.1. Abikõlblikud on otsese personali ja tegevuse sihtrühma

lähetus- ja transpordikulud ning kolmandate isikute majutus-, transpordi- ja reisikindlustuse kulud ning

päevarahad, kui nad osalevad tegevuse elluviimises ja need kulud on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

6.5.2.3.3.2. Lähetuskulud, sealhulgas päevarahad ja mootorsõiduk i

kasutamise kulud, ja transpordikulud on abikõlblikud Euroopa piires ning riigisisestes õigusaktides

kehtestatud tingimustel maksustamise le mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses.

6.5.2.3.3.3. Välislähetused väljapoole Bulgaaria t, Horvaatiat, Küprost, Tšehhit, Ungarit, Leedut, Lätit, Maltat,

Poolat, Rumeeniat, Slovakkiat, Sloveeniat ning Šveitsi on abikõlblikud vaid eelneval kokkuleppel Šveitsi toetuste bürooga. Erandkorras võib taotleda sellise

välislähetuse kooskõlastust ja kulude heakskiitmis t pärast lähetuse toimumist. Kooskõlastamise korraldab

programmikomponendi operaator

7

programmioperaatori kaudu elluviija ingliskee lse

sooviavalduse alusel. 6.5.2.3.4. nõustamiskulud;

6.5.2.3.5. uuringute, analüüside ja hindamiste kulud; 6.5.2.3.6. koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, kohtumiste,

konverentside ja õppereiside kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse

§ 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud tegevuse abikõlblike kulude puhul ning peamistele

puudeliikidele (nägemis-, kuulmis-, intellekti- ja liikumispuue) ligipääsetavuse tagamine füüsilises ja virtuaalses keskkonnas;

6.5.2.3.7. teavitamiskulud, mis on kooskõlas Šveitsi regulatsiooni 13.

peatükiga; 6.5.2.3.8. juhend-, õppe- ja teavitusmaterjalide ning käsiraamatute

väljatöötamise, soetamise, kirjastamise ja levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud;

6.5.2.3.9. telesaadete ja taskuhäälingute tootmise, eetrisse andmise ja

levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud; 6.5.2.3.10. veebilehtede ja -keskkondade loomise ja haldamise kulud;

6.5.2.3.11. tõlkekulud; 6.5.2.3.12. tegevuse töövahendite kulud.

6.5.2.4. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

6.5.3. Abikõlbmatud kulud on:

6.5.3.1. Šveitsi regulatsiooni artiklis 6.6 nimetatud kulud;

6.5.3.2. liiklusvahendite ostmise ja liisimise kulu; 6.5.3.3. kinnisasjade ostmise kulu;

6.5.3.4. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad riigisisestes õigusaktides sätestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.

7. ARUANDLUS

7.1. Elluviija kajastab projektiga seotud tulud ja kulud oma majandusaasta aruandes.

7.2. Elluviija on kohustatud andma inglise keeles aru tegevuse täitmise ja näitajate saavutamise seisu kohta koostööprogrammi määruse § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud programmioperaa tor i antaval vormil järgmiselt:

7.2.1. ülevaade hüvitistaotluse jaoks jaanuari kuni juuni kohta tuleb esitada 15. juuliks ning juuli kuni detsembri kohta 15. jaanuariks. Need ülevaated peavad sisaldama teavet

vaadeldaval perioodil tehtud tegevuste kohta, sealhulgas infot riigihangete kohta ja väljamaksete prognoosi;

7.2.2. iga-aastane ülevaade tuleb esitada 15. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta ja lõplik

ülevaade 15. juuniks 2028; 7.2.2.1. ülevaade tuleb anda eelkõige tegevuse täitmise ja näitajate saavutamise

seisust, teavitustegevustest, koostööst Šveitsi partneriga, riigihangetes t, riskidest, hindamistest, tegevuse tulemuslikkusest ja eelarve täitmisest.

7.3. Ministeerium ja programmioperaator annavad esitatud ülevaadetele tagasiside või esitavad

parandus- ja täiendusettepanekud ning elluviija on kohustatud täiendama või parandama ülevaateid etteantud tähtaja jooksul.

7.4. Elluviija on kohustatud esitama iga-aastaseid seirearuandeid ja lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) lepingu esemeks oleva haldusülesande täitmise kohta ministeeriumi antud vormil (lisa 5 ja 6) järgmiselt:

7.4.1. iga-aastane aruanne tuleb esitada 31. jaanuariks eelmise kalendriaasta tegevuskava kohta ja lõpparuanne 31. juuliks 2028;

7.4.2. seirearuandes antakse ülevaade eelkõige tegevuskava ja eelarve täitmise seisust.

8

7.5. Ministeerium annab seirearuandele hinnangu üldjuhul 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul,

arvates seirearuande saamisest. 7.6. Kui ministeerium ei anna seirearuandele heakskiitvat hinnangut, annab ministee r ium

elluviijale üldjuhul kuni 5 (viie) tööpäevase täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab ministeerium aruande.

7.7. Elluviija esitatud ülevaadete ja aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate

asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida ministeeriumil, RTK-l, Rahandusministeeriumil, programmioperaatoril või muul

ministeeriumi määratud asutusel.

8. LEPINGU TÄITMISE TAGAMINE NING JÄRELEVALVE

8.1. Pooled on kohustatud tegema lepingus nimetatud õiguste ja kohustuste täitmiseks koostööd. 8.2. Pooled kohustuvad tegema mõistlikkuse piires kõik võimaliku, et vähendada kahju, mis on

või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele. 8.3. Kui elluviija on lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega

tekitanud kahju ministeeriumile või kolmandatele isikutele, kohustub elluviija taastama kahju

tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama ministeeriumile olukorra taastamiseks kantud kulud.

8.4. Elluviija tagab, et tema töötajad järgivad töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. 8.5. Elluviija tagab, et tema töötajad järgivad õigusakte. 8.6. Kui elluviijal tekib vajadus kasutada haldusülesande täitmisel intellektuaalse omandiga

kaitstud teost, ei vastuta ministeerium sellise teose kasutamisega kolmandatele isikute le tekitatud kahju eest. Elluviija kohustub hüvitama ministeeriumile kõik sellise nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamata nõude saamisel.

8.7. Elluviija kulude abikõlblikkuse ning toetuse kasutamise üle järelevalvet teostavad asutused on nimetatud koostööprogrammi määruses.

8.8. Lähtuvalt koostööprogrammi määruse §-st 13 on elluviijal kohustus osutada kontrolli, järelevalve, auditi või tegevuse hindamise läbiviijale igakülgset abi ning tagada juurdepääs toetuse kasutamisega seotud teabele, dokumentidele, ruumidele, territooriumile ja seadmetele.

8.9. Pooled vastutavad lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning lepingus ettenähtud korras.

8.10. Lepingu rikkumine on vabandatav vääramatu jõu esinemisel. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal oleks saanud selle asjaoluga arvestada, suutnud seda asjaolu

vältida või ületada või selle tagajärgi ära hoida. Vääramatu jõuna käsitatakse eelkõige loodusõnnetust, tulekahju, ülestõusu, streiki või sõda poolte asukoha piirkonnas või lepingu

täitmise piirkonnas, kui nimetatud asjaolud muudavad lepingu täitmise võimatuks. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest teist poolt esimesel võimalusel teavitama.

8.11. Vääramatust jõust tuleneva lepingu täitmist takistava asjaolu äralangemisel on elluviija kohustatud esimesel võimalusel jätkama lepinguga võetud kohustuste täitmist, välja arvatud

juhul, kui lepingu edasine täitmine on muutunud võimatuks. 8.12. Muudatusi seadustes ja teistes õigusaktides ei käsitata vääramatu jõuna.

9. LEPINGU MUUTMINE JA LÕPETAMINE

9.1. Lepingut võib muuta või lõpetada:

9.1.1. poolte kokkuleppel või koostööprogrammi määruse § 6 lõikes 7 sätestatud juhul programmioperaatori algatusel ning poolte kokkuleppel;

9.1.2. kui muutunud õigusliku või faktilise olukorra tõttu ei ole poolel objektiivselt võimalik

lepinguga võetud kohustusi täita; 9.1.3. vääramatu jõu korral.

9

9.2. Pool, kes soovib lepingut muuta või selle lõpetada punktis 9.1. nimetatud alusel, esitab

sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud ettepanekule kirjalikult vastama 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul. Ettepanekust keeldumise korral

tuleb seda kirjalikult põhjendada. 9.3. Lepingu muutmise või lõpetamise eelnõu kooskõlastatakse koostööprogrammi määruse

§-s 7 sätestatud korras.

9.4. Lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ning selle allkirjastavad mõlemad pooled. Lepingu lisad on lepingu lahutamatud osad.

9.5. Ministeerium võib lepingut muuta või selle ühepoolselt üles öelda üksnes lepingus kokkulepitud allpool nimetatud juhtudel. Ministeeriumil on õigus: 9.5.1. lepingut muuta või leping üles öelda, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka

avaliku huvi rasket kahjustamist; 9.5.2. leping üles öelda, kui elluviija on lepingut vähemalt ühe korra ühe aasta jooksul

oluliselt rikkunud ja ei ole rikkumist mõistliku lisatähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate põhikohustuste täitmata jätmist;

9.5.3. leping üles öelda, kui elluviija on korduvalt jätnud täitmata järelevalvet teostava isiku ettekirjutuse ja ei ole rikkumist mõistliku lisatähtaja jooksul kõrvaldanud.

9.6. Ministeerium on kohustatud punktis 9.5. sätestatud alusel lepingu muutmist või lõpetamist põhjendama. Lepingu muutmisest või lõpetamisest peab elluviijat teavitama kirjalikult.

9.7. Kui leping lõpetatakse punkti 9.5.1. alusel, hüvitab ministeerium elluviijale lepingu

lõpetamisega kaasneva otsese varalise kahju. 9.8. Leping lõppeb, kui selle sõlmimise aluseks olev õigusnorm tunnistatakse kehtetuks ning

ministeeriumil ei ole õigust haldusülesannet elluviijale üle anda. Kui lepingu sõlmimise

aluseks olevat õigusnormi muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks, kuid ministeer iumil säilib õigus anda haldusülesande täitmine edasi, jätkavad pooled haldusülesande täitmise

järjepidevuse säilitamise eesmärgil lepingust tulenevate ülesannete täitmist ning viivad lepingu muutunud õigusega kooskõlla.

10. TEADETE EDASTAMINE 10.1. Ministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisel on Minna Harjo, kodakondsuspoliitika ja

kodanikuühiskonna nõunik, tel 612 5132, [email protected]. 10.2. Elluviija kontaktisik lepingu täitmisel on Evelyn Valtin, projektijuht,

[email protected], tel 513 3656.

10.3. Pooled edastavad lepingu täitmist mõjutada võivad teated kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.

10.4. Pooled vahetavad kirjalikke teateid kokkulepitud kontaktandmetel. Kontaktisikute ja -andmete muutumisest teavitavad pooled teineteist viivitamata. Kontaktisiku ja -andmete muutumise korral ei vormista pooled lepingu muutmise kokkulepet.

10.5. Teated, mis on informatiivse sisuga ja millel ei ole õiguslikku tähendust, võib edastada punktis 10.3. märgitust erinevas vormis.

11. LEPINGUST TULENEVATE VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD JA LEPINGU

VAIDLUSTAMINE

11.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendavad pooled läbirääkimiste teel, kaasates vajadusel programmioperaatori, RTK ja Šveitsi toetuste büroo. Kui kokkulepet ei saavutata,

lahendatakse vaidlused asjast huvitatud poole algatusel Tallinna Halduskohtus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide kohaselt.

12. LEPINGU JÕUSTUMINE NING TÄHTAEG

12.1. Leping kehtib kuni kõikide lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

10

12.2. Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui pooled on selle allkirjastanud, ja see jõustub

kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas. 12.3. Pooled on lepingu allkirjastanud digitaalselt.

13. LEPINGUPOOLTE REKVISIIDID

Siseministeerium nimi Sihtasutus Kodanikuühiskonna

Sihtkapital

Pikk 61, 15065 Tallinn aadress Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi

612 5008 telefon 5053525

[email protected] e-post [email protected]

a/a EE891010220034796011 Arveldusarve a/a EE891010220034796011

Viitenumber: 2800045849 rekvisiidid Viitenumber: 3500080378

Saaja: Rahandusministeerium Saaja: Rahandusministeerium

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Oraste juhataja

Haldusleping

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme

„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ komponendi

„Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse

innovatsiooni edendamise teel“ elluviimiseks

Lisa 10

Riigiabi analüüs

Halduslepingu lisas 1 kirjeldatud tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1

mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi poolt või riigi

ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade

kriteeriumide alusel kui riigiabi.

Toetatava tegevuse elluviija on Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, kes täidab halduslepingu alusel haldusülesannet, milleks on halduslepingus nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemine ja tulemuste saavutamine.

Halduslepingus nimetatud tegevuste toetamine on osa Siseministeeriumi põhimääruse § 7 lõikes 1 nimetatud kodanikuühiskonna arendamise ülesandest. Valdav osa toetatavast

tegevusest (ühiskonna teadlikkuse tõstmine sotsiaalsest innovatsioonist, sotsiaalset innovatsiooni toetavate võrgustike tekkimise ja arendamise toetamine, sotsiaalse innovatsiooni alaste teadmiste ja parimate praktikate kogumine, süstematiseerimine ja levitamine) ei ole

majandustegevus, vaid on Eesti ühiskondlikku kultuuri edendav tegevus, mis on korraldatud mitteärilisel moel, on üldsusele tasuta ning täidab sotsiaalset eesmärki. Koolituste ja sündmuste

korraldamise puhul ei ole majandustegevus välistatud, kuid riigiabi reeglid ei kohaldu tegevuste kohaliku iseloomu tõttu. Koolitusi, sündmusi või muid sarnaseid tegevusi korraldatakse mitteärilisel moel, kuna neid pakutakse osalejatele tasuta. Toetatav tegevus on kohaliku

iseloomuga ja piiratud geograafilise ulatusega, kuna see on suunatud konkreetsele kohalikule sihtgrupile (Eestis tegutsevad organisatsioonid, mittetulundusühingud, (siht)asutused ja

ettevõtted, KOV-id ja Eesti elanikud). Seetõttu ei mõjuta toetatavad tegevused Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust.

Riigiabi ei anta ka teisel tasandil, see tähendab kaudsete kasusaajate tasandil. Toetatavate tegevuste sihtrühm on kohalik ja nende tegevus on piiratud kohaliku geograafilise ulatusega.

Sihtgrupile teenuse pakkujad leitakse riigihankega riigihangete seaduses sätestatud korra alusel. Riigihange korraldatakse läbipaistvalt, kontrollitavalt, proportsionaalselt ja mittediskrimineerival moel ning välditakse konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Toetuse

abil pakutavad teenused on täielikult kohaliku iseloomuga, tasuta kättesaadavad ja suunatud ainult konkreetsele sihtgrupile. Teenused täidavad sotsiaalset eesmärki, mis on oma olemuse lt

mittemajanduslik. Seetõttu puudub mõju konkurentsile ja kaubandusele ning tegevused, mida toetatakse, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust.

1

Haldusleping

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme

"Sotsiaalse kaasatuse suurendamine"

komponendi

„Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse

innovatsiooni edendamise teel“ elluviimiseks

Lisa 1

Tegevuse kirjeldus

Programmikomponendi nimi: Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni

edendamise teel

Tegevuse nimi: Kodanikuühiskonna pädevuse suurendamine, üldsuse teadlikkuse tõstmine ja

teabe levitamine sotsiaalse innovatsiooni teemadel.

Tegevuse eesmärk: sotsiaalse innovatsiooni (edaspidi SI) edendamise abil toetada eri kultuuri-

ja keeletaustaga inimeste lõimumist Eesti ühiskonda, sealhulgas sisserändajate kohanemist

Eestis elamisega.

Jrk

nr

Alategevuse

nimetus

Alategevuse sisu kirjeldus Sihtrühm Tegevuse panus

tulemus-

raamistikku1

1. Sotsiaalse mõjuga

toodete ja teenuste

arendamise alane

nõustamine

Sotsiaalse mõjuga

innovaatiliste toodete ja

teenuste arendamise,

skaleerimise, uuendamise või

edasiarendamise toetamiseks:

1.1. pakutakse nõustamist;

1.2. korraldatakse 2

inkubatsiooniprogrammi;

1.3. korraldatakse 2 häkatoni,

nii ideede kogumiseks kui

olemasolevate lahenduste

arendamiseks eelkõige

sisserändajate ja põgenike

sotsiaalse kaasatuse

toetamise eesmärgil.

Organisatsioonid,

asutused, kogukonnad2,

ettevõtted, eraisikud,

sealhulgas eri kultuuri-

ja keeletaustaga

inimesed.

Väljund 3.1

Vahetu tulemus 3

Tulemus 3

2. Koolituste ja

töötubade

korraldamine

sotsiaalse

innovatsiooni alase

teadlikkuse

tõstmiseks

SI-alase teadlikkuse

tõstmiseks, sealhulgas eri

kultuuri- ja keeletaustaga

inimeste kohanemise,

lõimumise ja sotsiaalse

kaasatuse toetamiseks:

2.1. korraldatakse SI ja

sotsiaalse ettevõtluse

alaseid koolitusi,

töötubasid, konverentse ja

kohtumisi, milles

Organisatsioonid,

kogukonnad, asutused,

ettevõtted, KOV-id,

maakondlike

arenduskeskuste

nõustajad ning

maakondlike

arenduskeskuste

nõustamisteenustega

seotud isikud.

Väljund 3.1

Väljund 3.2

Vahetu tulemus 3

Tulemus 3

1 Väljundite nimetused ja selgitused on lepingu lisas 2 „Tegevuse tulemusraamistik ja näitajad“ 2 Kogukonna all peetakse silmas ühise eesmärgi nimel tegutsevat valdkonna-, huvi-, keele-, rahvus-, kultuuri- või

piirkonnapõhist Eestis tegutsevat inimeste rühma.

2

käsitletakse muu hulgas

sisserändajate kaasamise

parimaid praktikaid ning

kuhu kutsutakse esinejaid

ka väljastpoolt Eestit

(eelkõige Põhjamaadest ja

Šveitsi

Konföderatsioonist);

2.2. töötatakse välja ja viiakse

läbi SI ja sotsiaalse

ettevõtluse alane

koolitusprogramm

nõustajatele;

2.3. töötatakse välja ja

käivitatakse eelkõige SI- ja

sotsiaalse ettevõtluse alane

e-õppe kursus;

2.4. korraldatakse õppereise

Euroopa piires (sh Šveitsi

Konföderatsiooni) teiste

riikide kogemustega

tutvumiseks.

3. Ühiskonna

teadlikkuse

tõstmine

sotsiaalsest

innovatsioonist.

Ühiskonna teadlikkuse

tõstmiseks SI-st:

3.1. luuakse, toodetakse ja

levitatakse videoklippe,

telesari ja taskuhäälingute

sari;

3.2. levitatakse SI-teemalist

teavet artiklite,

uudiskirjade,

teavituskampaaniate,

veebilehtede,

sotsiaalmeedia ja

ettekannete vahendusel;

3.3. hinnatakse SI-alase info

levitamise tõhusust.

Üldsus

Väljund 3.2

Vahetu tulemus 3

4. Sotsiaalset

innovatsiooni

toetavate

võrgustike

tekkimise ja

arendamise

toetamine

SI-d toetavate võrgustike

tekkimise ja arendamise

toetamiseks:

4.1. arendatakse SI-alaseid

koostöövõrgustikke ja

toetatakse neid erinevatest

tegevustest ja sündmustest

koosneva programmi abil ;

4.2. korraldatakse kohtumisi ja

tehakse lobitööd

poliitikakujundajate,

otsustajate ning SI-d

puudutavates valdkondades

tegutsejate seas;

4.3. korraldatakse õppekäike

Eestis.

Organisatsioonid,

kogukonnad, ettevõtted,

asutused, KOV-id.

Väljund 3.1

Vahetu tulemus 3

3

5. Sotsiaalse

innovatsiooni alaste

teadmiste ja

parimate praktikate

kogumine,

süstematiseerimine

ja levitamine.

Sotsiaalse innovatsiooni alaste

teadmiste ja parimate

praktikate kogumiseks,

süstematiseerimiseks ja

levitamiseks:

5.1. kogutakse ja

süstematiseeritakse SI-

alaseid parimate praktikate

näiteid;

5.2. koostatakse ja levitatakse

SI-teemalist käsiraamatut,

milles keskendutakse

eelkõige sisserändajate

lõimumisele

Organisatsioonid,

ettevõtted, asutused,

KOV-id, riigiasutused,

eraisikud, üldsus.

Väljund 3.2

Vahetu tulemus 3

6. Tegevuskavade

koostamine

6.1. Koostatakse tegevuskava

kodanikuühiskonna SI-

alaste pädevuste

arendamiseks, sealhulgas

kaardistatakse sihtrühm.

6.2. Koostatakse tegevuskava

SI-alaste koolitus- ja

teavitusmaterjalide,

sealhulgas sihtrühma

kaardistamise,

ettevalmistamiseks.

Elluviija,

programmikomponendi

operaator,

programmioperaator.

Väljund 3.1 ja

3.2.

Haldusleping

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme

"Sotsiaalse kaasatuse suurendamine"

komponendi

„Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse

innovatsiooni edendamise teel“ elluviimiseks

Lisa 6

Seirearuanne

Aruande liik vahearuanne lõpparuanne

Märgitakse ristiga, millise aruandega on tegemist 1. Projekti nimi

2. Projekti tunnusnumber SFOS-is/e-toetuses

3. Toetuse saaja nimi

4. Partnerite nimed Märgitakse lepingus sätestatud partnerid või „ei kohaldu“.

5. Projekti abikõlblikkuse periood

6. Aruandeperiood (kumulatiivselt)

7. Ülevaade tegevuse elluviimisest (kumulatiivselt)

Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta

Alategevuse nr ja nimetus Alategevuse nr ja nimetus.

Antakse aru iga alategevuse kohta (lisatakse aruandluseks nõutavaid ridu vastavalt alategevuste arvule).

Alategevuse lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh esinenud

probleemid ja ettevõetud

abinõud.

Alategevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis iga järgneva aruande esitamisel kumuleerub.

Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta tegevusi.

Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt eelmis(t)e kalendriaasta(te) lühiülevaadet ja

hinnangut ning peale seda möödunud aasta tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut.

Viimases ehk lõpparuandes esitatakse ülevaade elluviidud tegevustest ja hinnangud nende kohta kronoloogiliselt,

elluviimise aastate järgnevuses.

Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta) kohta kui ka kumulatiivselt.

2 (2)

8. Hinnang toetatavate tegevuste tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele1

Hetkeseis vahearuande korral seisuga 31. detsember või olukord pärast toetatavate tegevuste lõppu.

Saavutatud tulemuste analüüs peamiste näitajate ja eelarvevahendite kasutamise alusel: kuivõrd on kasutatud vahenditega täidetud püstitatud eesmärke,

kas toetatavad tegevused on aidanud kaasa eesmärkide saavutamisele.

Vahearuannetes analüüsida eesmärkide täitmise poole liikumise üldist suunda ja edenemist, eesmärkide saavutamise võimalikkust ning eesmärkide

saavutamist soodustavaid ja takistavaid tegureid (sisemised ning välised).

Erilist tähelepanu pöörata näitajate kõikumiste selgitamisele, kuidas need mõjutavad eesmärkide saavutamist. Selgitada, kas on vajalik teha muudatusi

projektis. Kui projekti eesmärke pole võimalik saavutada, esitada põhjused ning kirjeldada, mida on tehtud takistuste kõrvaldamiseks.

NB! Koos aruandega esitada andmed tulemusraamistiku näitajate täitmise kohta (halduslepingu lisa nr 2 vormil) ja toetatavate tegevuste

eelarve täitmise kohta (halduslepingu lisa nr 5 vormil).

Aruande koostaja Ametikoht Allkiri, kuupäev

nimi

Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta

Allkirjaõiguslik isik Ametikoht Allkiri, kuupäev

nimi

1 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31. detsember ja tegevuse lõppedes lõppseisuga.

Haldusleping Šveitsi-Eesti koostööprogrammi

toetusmeetme "Sotsiaalse kaasatuse suurendamine"

komponendi „Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni

edendamise teel“ elluviimiseks

Lisa 7 Tegevuskava perioodil 01.06.2024–31.12.2024.1

Tegevus: Kodanikuühiskonna pädevuse suurendamine, üldsuse teadlikkuse tõstmine ja teabe levitamine sotsiaalse innovatsiooni teemadel

1. Alategevus 1: Sotsiaalse mõjuga toodete ja teenuste arendamise alane nõustamine

Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi.2 Peamised tegevused on riigihanke dokumentide ettevalmistamine. 2024. aasta teise poolaasta vältel on eesmärk ette valmistada 3 riigihanget:

• Sotsiaalse mõjuga innovaatiliste toodete ja teenuste arendamise, skaleerimise, uuendamise või edasiarendamise alane nõustamine: riigihanke alusdokumentide väljatöötamine 2024 III kvartal – 2025 I kvartal.

• Inkubatsiooniprogrammide loomine ja elluviimine (üks inkubatsiooniprogramm, kaks korda läbiviiduna projektiperioodi jooksul): riigihanke alusdokumentide väljatöötamine 2024 IV kvartal – 2025 II kvartal. Riigihanke ettevalmistamisel analüüsitakse, kas inkubatsiooniprogrammid viiakse läbi ühe riigihankega või kahe eraldi riigihankega võimaldamaks esimese inkubatsiooniprogrammi tulemuste alusel teha vajalikke kohandusi.

• Häkatonide loomine ja elluviimine (projektiperioodil viiakse ellu kaks häkatoni) : riigihanke alusdokumentide väljatöötamine 2024 IV kvartal – 2025 II kvartal. Riigihanke ettevalmistamisel analüüsitakse kas häkatonid viia läbi ühe riigihankega või kahe eraldi riigihankega, võimaldamaks esimese häkatoni tulemuste alusel teha vajalikke kohandusi.

Riigihangete alusdokumendid valmistatakse ette koostöös RTKga, kasutades vastavalt vajadustele nõustamis- ja/või hanke korraldamise teenust. Hankedokumentide ettevalmistamisse on kaasatud vastava alategevuse koordinaator ning vastavalt vajadusele teiste alategevuste koordinaatorid, sh IT- ja kommunikatsioonialase pädevusega inimesed. Vastavalt vajadusele konsulteeritakse hanke ettevalmistamise käigus ka valdkonna (nõustamisteenus, häkatonid, inkubatsiooniprogrammid) spetsialistidega.

1 Näidatakse perioodi algus- ja lõppkuupäev. 2 Siin ja edaspidi: alamtegevusi lisada ja sõnastada lähtuvalt halduslepingu lisas 1 sätestatud tegevuse

kirjeldusest.

2 (5)

Tabel3 1. Alategevuse väljundid

Jrk nr

Alamtegevus Alamtegevuse väljundid4 tegevuskava perioodil

Alamtegevuse väljundite arv tegevuskava perioodil

Selgitus

1 Sotsiaalse mõjuga innovaatiliste toodete ja teenuste arendamise alane nõustamine

Riigihanke alusdokumentide pakett nõustamise hankele

1 Riigihanke alusdokumentide (sh tehniline kirjeldus, hankelepingu projekt) kavandid on planeeritud välja töötada 2024. a. lõpuks, tervikuna 2025. a. esimese kvartali lõpuks.

2 Inkubatsioonipr ogrammide loomine ja elluviimine

Riigihanke alusdokumentide pakett inkubatsiooniprogra mmide loomise ja elluviimise hankele

1 Alustatakse riigihanke alusdokumentide paketi välja töötamisega, kogu pakett on plaanis välja töötada 2025. aasta alguses ning riigihange on planeeritud välja kuulutada 2025. a. teises kvartalis.

3 Sotsiaalsete häkatonide loomine ja elluviimine

Riigihanke alusdokumentide pakett häkatonide loomise ja elluviimise hankele

1 Alustatakse riigihanke alusdokumentide paketi välja töötamisega, kogu pakett on plaanis välja töötada 2025. aasta alguses ning riigihange on planeeritud välja kuulutada 2025. a. teises kvartalis.

2. Alategevus 2: Koolituste ja töötubade korraldamine sotsiaalse innovatsiooni (SI) alase

teadlikkuse tõstmiseks

Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi. Tabel 2. Alategevuse väljundid Jrk nr

Alam- tegevus

Alamtegevuste väljundid tegevuskava perioodil

Alategevuste väljundite arv tegevuskava perioodil

Selgitus

1 SI ja sotsiaalse ettevõtlus e alase koolitusp rogrammi välja töötamin e ja läbi

Arenguvajaduste kontseptsioon

1 Arenguvajaduste kontseptsiooni loomise raames selgitatakse välja , kas kaardistuse loomine toimub eraldi tegevusena enne SI ja sotsiaalse ettevõtluse alase koolitusprogrammi hanke ettevalmistamist või on see osa hangitavast tervikteenusest koos arenguprogrammiga. Kontseptsiooni

3 Tabelitesse lisada või kustutada ridu vastavalt vajadusele. 4 Väljundite all on mõeldud alategevuste konkreetsed, mõõdetavad tulemid (nt riigihanke alusdokumendid,

koolituste arv, koolitatud inimeste arv, analüüs, veebileht jne), mis kajastavad tulemusraamistiku näitajate

täitmise protsessi.

3 (5)

viimine nõustajat ele

loomisel kaalutakse erinevate võimaluste otstarbekust ja asjakohasust, sh vajadust luua arenguvajaduste kaardistus enne hanke ettevalmistamist saamaks detailse kirjelduse hangitava programmi sisust ja eesmärkidest.

3. Alategevus 3: Ühiskonna teadlikkuse tõstmine sotsiaalsest innovatsioonist

Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi. Alustatakse programmi täpsema kommunikatsiooniplaani koostamisega ja sisuloome vajaduste kaardistamisega, kuid konkreetseid väljundeid 2024. aastal ei kaasne. Tabel 3. Alategevuse väljundid

Jrk nr

Alam- tegevus

Alamtegevuste väljundid tegevuskava perioodil

Alamtegevuste väljundite arv tegevuskava perioodil

Selgitus

4. Alategevus 4: Sotsiaalset innovatsiooni toetavate võrgustike tekkimise ja arendamise

toetamine

Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi. Alustatakse alategevuse sihtrühma ja sotsiaalse innovatsiooni valdkonna tegijate täpsema kaardistamisega, kuid konkreetseid väljundeid veel ette näha ei ole. Tabel 4. Alategevuse väljundid Jrk nr

Alamteg evus

Alamtegevuste väljundid tegevuskava perioodil

Alamtegevust e väljundite arv tegevuskava perioodil

Selgitus

5. Alategevus 5: Sotsiaalse innovatsiooni alaste teadmiste ja parimate praktikate

kogumine, süstematiseerimine ja levitamine

Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi. Alustatakse käsiraamatu ja andmebaasi kontseptsioonide loomisega, kuid konkreetseid väljundeid veel ette näha ei ole.

4 (5)

Tabel 5. Alategevuse väljundid

Jrk nr

Alamteg evus

Alamtegevuste väljundid tegevuskava perioodil

Alamtegevust e väljundite arv tegevuskava perioodil

Selgitus

6. Üldised (horisontaalsed) tegevused, sealhulgas tegevuskavade koostamine

Loetleda ja kirjeldada üldisi, alategevuste üleseid tegevusi. 2024. aasta lõpus on plaanis värvata alategevuste 3, 4 ja 5 koordineerimiseks ja elluviimiseks üks koordinaator. Samuti värvatakse üks kommunikatsioonispetsialist, kelle vastutusalaks on kõikide alategevuste kommunikatsioon ja sisuloome, kuid eelkõige 3. alategevus. Ühtlasi värvatakse IT-spetsialist, kes panustab eelkõige alategevustesse 3 ja 5 oma ekspertteadmistega, et tõsta ühiskonna teadlikkust SI-st ning koguda ja süstematiseerida SI-alaseid parimaid praktikaid. Uued töötajad viiakse kurssi programmi sisu, erinevate dokumentide, eesmärk ide ja mõõdikutega. Tegevuskava koostamine kodanikuühiskonna sotsiaalse innovatsiooni ja -ettevõtluse pädevuste

arendamiseks, sh sihtrühmade kaardistamine: 2024. aasta lõpus koostatakse alategevuste ülene tegevuskava, mis kajastab kõikide alategevuste raames kaardistatud ja kaasatud sihtrühmad,

arenguvajadused, tegevused, arendatavad pädevused ja (oodatavad) tulemused. Lisaks on planeeritud järgmised projekti-ülesed tegevused:

 osalemine Šveitsi-Eesti koostööprogrammi osapoolte (riiklik koordineerimisüksus,

programmioperaator, komponentide operaatorid, elluviijad) korralistel töökohtumiste l, sh töökohtumised Berni ülikooliga;

 administratiivsed tegevused (sh halduslepingu dokumentatsiooni ettevalmistamises osalemine, detailsete tegevuskavade ja eelarvete koostamine) ja aruandlus, alategevus te elluviimiseks vajalike sisemiste protsesside ja süsteemide loomine;

 koostööprogrammi avasündmuse korraldamine koostöös programmi osapooltega;

 kommunikatsioonitegevuste planeerimine, sh osalemine koostööprogrammi ülese kommunikatsiooni planeerimise koosolekutel kõikide osapooltega; KÜSKi

kommunikatsioonikanalites, sh kodulehel, kommunikatsiooni avaldamise kavandamine ja kommunikatsioonitegevuste elluviimine (sh projekti teabe avaldamine kodulehel ja uudiskirjades);

 tegevuse temaatikaga haakuvatel siseriiklikel ja rahvusvahelistel (sotsiaalse innovatsiooni teemalistel) sündmustel osalemine:

o 4-5. juunil 2024 Pariisis ESF+ Sotsiaalse innovatsiooni praktikakogukonna (SI CoP) sündmusel "Suurendamine ja ülekandmine: Prantsuse mudeli analüüs",

eesmärgiga vahetada parimaid teadmiseid ja praktikaid sotsiaalse innovatsiooni algatuste skaleerimisest, tutvuda kohapealsete organisatsioonide kogemusega ning luua ja edendada koostöösuhteid rahvusvahelisel tasandil edasiste

tegevuste toetamiseks. o 28.-29. augustil 2024 Viljandis KÜSKi strateegiaaruteludel osalemine

eesmärgiga anda sotsiaalse innovatsiooni ja käesoleva projektiga seonduvat sisendit loodavasse KÜSKi strateegiadokumenti.

5 (5)

o 12. septembril 2024 kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ teavituspäev

Tallinnas. Teema seostub otseselt käesoleva projektiga, eesmärk on täiendada teadmiseid valdkonnas elluviidavatest tegevustest ja tegutsejatest et infot ja

koostööd võimalikult hästi sihitada. o 18. septembril 2024 sotsiaalse innovatsiooni praktikakogukonna (SI CoP)

virtuaalne sündmus teemal sotsiaalse mõju hindamine. Ülevaade erinevatest

lähenemistest, meetoditest ja tööriistadest, nende erisustest ning sobivusest erinevatesse kontekstidesse. Osalemise eesmärk on täiendada temaatilis i

teadmiseid ja praktilisi oskuseid käesoleva projekti raames sotsiaalse mõju mõõtmise kavandamiseks, sh sisendiks hankedokumentide koostamise l; tugevdada rahvusvahelist võrgustikku ja koostöösuhteid.

o 10.-11. oktoobril 2024 jätkusuutlikkuse festivalil „Impact Day“ osalemine. „Impact Day“ ja selle korraldaja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku sotsiaalse

ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni tegevused seostuvad otseselt projekti tegevustega, eeskätt laiema avalikkusse teadlikkuse tõstmisega sotsiaalsest innovatsioonist. Osalemise eesmärk on täiendada teadmiseid SI väljal

tegutsejatest ja tegevustest, et infot ja koostööd võimalikult hästi sihitada; tugevdada rahvusvahelisi koostöösuhteid SI teemal, mh samal ajal ja kohas aset

leidva SIKK 2.0 projekti raames toimuva rahvusvaheliste projektipartner ite õppevisiidi toel.

o 17. oktoobril 2024 Narvas toimuva Šveitsi-Eesti koostööprogrammi avaürituse

planeerimisse ja korraldusse panustamine ning avaüritusel osalemine. o 01.-02.10.2024 Sotsiaalse innovatsiooni praktikakogukonna (SI CoP)

korraldatud Euroopa sotsiaalse innovatsiooni foorum Brüsselis, Belgias teemafookusega "Sotsiaalne innovatsioon ja oskused". Sündmuse põhiteemadeks on sotsiaalsete innovaatorite eduks vajalikud oskused ja see,

kuidas sotsiaalsed uuendused aitavad kaasa vastavate oskuste omandamise le. Foorumil osalejad kohtuvad viie praktikakogukonna (tööhõive, haridus ja

oskused, materiaalne toetus, sisserändajate integratsioon, sotsiaalne kaasatus, sotsiaalne innovatsioon) ja ALMA võrgustiku liikmetega, et korraldada mitmeid arutelusid, töötubasid ja esitlusi ning jagada sotsiaalse innovatsiooni häid

praktikaid kogu EList. o 13. novembril 2024 osalemine Narvas toimuval KÜSKi kogemuspäeva l

seekordse teemafookusega „Sõnaõigus“, kuhu on oodatud eelkõige vabaühenduste esindajaid kuulama, sõna võtma ja jagama kogemusi.

1

Haldusleping

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme

"Sotsiaalse kaasatuse suurendamine"

komponendi

„Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse

innovatsiooni edendamise teel“ elluviimiseks

Lisa 9

Seletuskiri toetatavate tegevuste eelarvele

perioodil 01.06.-31.12.2024

Alategevus 1: Sotsiaalse mõjuga toodete ja teenuste arendamise alane nõustamine

1.1 Sotsiaalse mõjuga innovaatiliste toodete ja teenuste arendamise alane nõustamine

(eelarve tabeli rida nr 1.1)

2024. aastal kulusid planeeritud ei ole.

1.2 Inkubatsiooniprogrammide loomine ja elluviimine (eelarve tabeli rida nr 1.2).

2024. aastal kulusid planeeritud ei ole.

1.3 Häkatonide loomine ja elluviimine (eelarve tabeli rida nr 1.3).

2024. aastal kulusid planeeritud ei ole.

Alategevus 2: Koolituste ja töötubade korraldamine sotsiaalse innovatsiooni (SI) alase

teadlikkuse tõstmiseks

2.1 SI ja sotsiaalse ettevõtluse alaste koolituste, töötubade, konverentside ja kohtumiste

korraldamine (eelarve tabeli rida nr 2.1).

2024. aastal kulusid planeeritud ei ole.

2.2 SI ja sotsiaalse ettevõtluse alase koolitusprogrammi välja töötamine ja läbi viimine

nõustajatele (eelarve tabeli rida nr 2.2).

2024. aastal kulusid planeeritud ei ole.

2.3 SI ja sotsiaalse ettevõtluse teemalise e-õppe kursuse välja töötamine ja käivitamine

(eelarve tabeli rida nr 2.3).

2024. aastal kulusid planeeritud ei ole.

2.4 Õppereiside korraldamine Euroopa piires (eelarve tabeli rida nr 2.4).

2024. aastal kulusid planeeritud ei ole.

2

Alategevus 3: Ühiskonna teadlikkuse tõstmine sotsiaalsest innovatsioonist

3.1 SI-teemaliste videoklippide, telesarja ja taskuhäälingute sarja loomine, tootmine ja

levitamine (eelarve tabeli rida nr 3.1).

3.2 SI-teemalise teabe levitamine (eelarve tabeli rida nr 3.2).

3.3 SI-alase info levitamise tõhususe hindamine (eelarve tabeli rida nr 3.3).

2024. aastal alategevuse kulusid planeeritud ei ole.

Alategevus 4: Sotsiaalset innovatsiooni toetavate võrgustike tekkimise ja arendamise

toetamine

4.1 SI-alaste koostöövõrgustike arendamine ja toetamine (eelarve tabeli rida nr 4.1).

4.2 Kohtumiste korraldamine ja lobitöö tegemine (eelarve tabeli rida nr 4.2).

4.3 Õppekäikude korraldamine Eestis (eelarve tabeli rida nr 4.3).

2024. aastal alategevuse kulusid planeeritud ei ole.

Alategevus 5: Sotsiaalse innovatsiooni alaste teadmiste ja parimate praktikate kogumine,

süstematiseerimine ja levitamine

5.1 SI-alaste parimate praktikate kogumine ja süstematiseerimine (eelarve tabeli rida nr 5.1).

5.2 SI-teemalise käsiraamatu koostamine ja levitamine (eelarve tabeli rida nr 5.2).

2024. aastal kulusid planeeritud ei ole.

6. Horistontaalsed kulud

6.1 Otsesed personalikulud (eelarve tabeli rida 6.1)

Otsese personali palgakuludeks on planeeritud 52 013,07 eurot. Personali palgakulud sisaldavad

projektijuhi, alategevuste koordinaatorite, kommunikatsioonispetsialisti ja IT-spetsialisti (0,5

koormusega) tööjõukulu.

Personali siseriiklike ja välislähetuste ning transpordi kuludeks on planeeritud 2711,06 eurot.

Tervisekontrolli kuludeks on planeeritud 1000 eurot.

Koolituskuludeks on planeeritud 671 eurot.

Kokku otsesed personalikulud on 56 395,13 eurot.

Kaudsed kulud 3947,66 (7% projekti otsestest kuludest) (eelarve rida 6.3).

Tegevuste elluviimiseks 2024. aastal on planeeritud 60 342,79 eurot, millest 3947,66 eurot on

kaudsed kulud (7% otsestest kuludest).

Haldusleping Šveitsi-Eesti koostööprogrammi

toetusmeetme "Sotsiaalse kaasatuse suurendamine"

komponendi „Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel“ elluviimiseks

Lisa 3

Tegevuskava perioodil … 1

Tegevus: Kodanikuühiskonna pädevuse suurendamine, üldsuse teadlikkuse tõstmine ja teabe levitamine sotsiaalse innovatsiooni teemadel

1. Alategevus 1: Sotsiaalse mõjuga toodete ja teenuste arendamise alane nõustamine

Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi.2 Tabel3 1. Alategevuse väljundid

Jrk nr

Alamtegevus Alamtegevuse väljundid4 tegevuskava perioodil

Alamtegevuse väljundite arv tegevuskava perioodil

Selgitus

2. Alategevus 2: Koolituste ja töötubade korraldamine sotsiaalse innovatsiooni (SI) alase

teadlikkuse tõstmiseks

Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi. Tabel 2. Alategevuse väljundid

Jrk nr

Alam- tegevus

Alamtegevuste väljundid tegevuskava perioodil

Alategevuste väljundite arv tegevuskava perioodil

Selgitus

1 Näidatakse perioodi algus - ja lõppkuupäev. 2 Siin ja edaspidi: alamtegevusi lisada ja sõnastada lähtuvalt halduslepingu lisas 1 sätestatud tegevuse

kirjeldusest. 3 Tabelitesse lisada või kustutada ridu vastavalt vajadusele. 4 Väljundite all on mõeldud alategevuste konkreetsed, mõõdetavad tulemid (nt riigihanke alusdokumendid,

koolituste arv, koolitatud inimeste arv, analüüs, veeb ileht jne), mis kajastavad tulemusraamistiku näitajate

täitmise protsessi.

2 (2)

3. Alategevus 3: Ühiskonna teadlikkuse tõstmine sotsiaalsest innovatsioonist

Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi. Tabel 3. Alategevuse väljundid

Jrk nr

Alam- tegevus

Alamtegevuste väljundid tegevuskava perioodil

Alamtegevuste väljundite arv tegevuskava perioodil

Selgitus

4. Alategevus 4: Sotsiaalset innovatsiooni toetavate võrgustike tekkimise ja arendamise

toetamine

Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi. Tabel 4. Alategevuse väljundid Jrk nr

Alamteg evus

Alamtegevuste väljundid tegevuskava perioodil

Alamtegevust e väljundite arv tegevuskava perioodil

Selgitus

5. Alategevus 5: Sotsiaalse innovatsiooni alaste teadmiste ja parimate praktikate

kogumine, süstematiseerimine ja levitamine.

Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi. Tabel 5. Alategevuse väljundid

Jrk nr

Alamteg evus

Alamtegevuste väljundid tegevuskava perioodil

Alamtegevust e väljundite arv tegevuskava perioodil

Selgitus

6. Üldised (horisontaalsed) tegevused, sealhulgas tegevuskavade koostamine

Loetleda ja kirjeldada üldisi, alategevuste üleseid tegevusi.