Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/5493-1 |
Registreeritud | 08.12.2024 |
Sünkroonitud | 09.12.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
Vastutaja | Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
MINISTRI KÄSKKIRI
nr
Haridus- ja teadusministri 26. oktoobri 2023. a
käskkirja nr 291 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A
rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine
rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks"
muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
1. Muudan haridus- ja teadusministri 26. oktoobri 2023. a käskkirja nr 291 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine
rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“ lisasid 1 ja 2 ning kehtestan need uues sõnastuses.
2. Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.
3. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus
SA Eesti Teadusagentuur Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
6.12.2024 nr 8-2/24/5426
Haridus- ja teadusministri käskkirja muutmise eelnõu
esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS)
aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas
Lisad:
1. Eelnõu.pdf 2. Lisa 1_Mobilitas 3.0_TAT_käskkiri.pdf 3. Lisa 2_Mobilitas 3.0_TAT_ühikuhinnad.pdf
4. Seletuskiri.pdf
Pille Pikker 735 0215
1
Lisa 1 KINNITATUD
haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“
„T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“
elluviimiseks toetuse andmise tingimused
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.
1. Reguleerimisala
1.1 Käskkirjaga korraldatakse Teadussüsteemi programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.4.
„Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine sekkumise „T&A rahvusvahelistumise
toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise ja
kasutamise tingimusi ning korda.
1.2 Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” erieesmärgi 1
„Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja
suurendamine“ saavutamisele.
1.3 Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise
arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegiliste sihtide „Arukas, tegus ja
tervist hoidev inimene“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eesti
teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE
arengukava) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad
koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja
kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga
„10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal“. Toetatavate
tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid.
Toetatavad tegevused panustavad soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse
ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide edendamisse ja nimetatud põhimõtete hoidmist jälgitakse
järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja
koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Keskkonnatrendide indeks“.
1.4 Toetuse andmise eesmärk:
1.4.1 aidata kaasa Eesti teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamisele, selle
kõrgetasemelisuse ja konkurentsivõime tugevdamisele ning teaduse rahvusvahelistumisele.
2
1.4.2 Toetuse andmise tulemusena on kasvanud Eesti teaduse tipptase ning suurenenud Eesti
osalejate hulk EL raamprogrammi algatuses.
1.5 Käskkirjas kasutatud mõisted:
1.5.1 Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad on ettevõtluse ja majandusliku potentsiaaliga TAIE
arengukava fookusvaldkonnad, milleks on: digilahendused igas eluvaldkonnas;
tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine; nutikad ja kestlikud
energialahendused.
1.5.2 ERA-NET (European Research Area Networks) on teadus- ja arendustegevust rahastavate
asutuste võrgustikud ehk partnerlused, mille peamine eesmärk on teadlastele suunatud
projektikonkursside korraldamine. Lisaks sellele tegelevad ERA-NETid ka laiema
teaduskoostöö koordineerimisega oma teemavaldkonnas.
1.5.3 Euroopa Horisont on Euroopa Liidu (edaspidi EL) teadusuuringute ja innovatsiooni
raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendis 28. aprillil 2021 ja mille perioodiks on
2021-2027. Raamprogrammi eesmärk on toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ELis, et
suurendada ELi tootlikkust ja konkurentsivõimet, aidata kaasa ülemaailmsete probleemide
lahendamisele ja toetada säästva arengu eesmärkide saavutamist.
1.5.4 Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, edaspidi ERC) toetab eesliiniteadust
ning uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke mõtteid uutes
teadusvaldkondades. ERC missiooniks on toetada tipptasemel teadust Euroopas. Selle eesmärgi
täitmiseks annab ERC välja viit tüüpi grante, mis on avatud kõigi teadusvaldkondade teadlastele
ning mille ainukeseks hindamiskriteeriumiks on teaduslik tipptase.
1.5.5 Euroopa teadusruumi (European Research Area, edaspidi ERA) algatused on EL liikmesriikide
teaduskoostöö ühisalgatused, mis on ellu kutsutud selleks, et parandada teadustegevuse ja
programmide kooskõla ning suunatust ühiste eesmärkide lahendamisele. ERA eesmärk on
võimaldada teadlastel, teadusasutustel ja äriühingutel vabamalt liikuda, omavahel konkureerida
ja teha koostööd piiriüleselt, et tugevdada EL-i liikmesriikide teadussüsteeme, suurendada
nende konkurentsivõimet ja võimaldada neil teha tõhusamat koostööd peamiste
ühiskonnaprobleemide lahendamiseks.
1.5.6 Marie Skłodowska Curie Action (edaspidi MSCA) järeldoktori grandi eesmärgiks on toetada
doktorikraadiga teadlase karjääri arengut läbi mobiilsuse. Grante rahastatakse „Euroopa
Horisondist“.
1.5.7 Mobiilsus on Eesti teadlase või teadus-arendusasutuse tugipersonali osalemine väljaspool Eestit
toimuval teadus-, arendus- ja innovatsiooni valdkonnaga seotud sündmusel, nt infopäeval,
koolitusel, seminaril, õppekäigul, osalemine innovatsiooniprojektides, järeldoktorantuuris vms
sündmusel või kogemuse omandamisel, millest osa võtmine eeldab liikumist ühest riigist teise.
1.5.8 Osaluskava on Eesti EL teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise strateegilise
raamistiku alusel iga-aastaselt koos eelarve planeerimisprotsessiga koostatav ülevaade ERA
algatustest, sh Euroopa Horisondi partnerlustest, milles Eesti osaleb.
3
1.5.9 TAIE arengukava fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi,
ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad.
1.5.10 Teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA-asutus) on juriidiline isik või asutus, mille
põhitegevuseks on teadus- ja arendustegevus, kõrvaltegevuseks on teadmussiire ning millel on
olemas teadus- ja arendustegevuseks vajalikud teadustöötajad ja infrastruktuur.
1.5.11 Grandisaaja on isik või asutus, kelle tegevustele või projektile annab toetust toetuse saaja,
elluviija või rahastamisvahendi rakendaja.
2. Toetatavad tegevused
Punktis 1.4 nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste
elluviimist:
2.1 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine.
2.1.1 Toetus on suunatud ERC grandi taotlemisel teise hindamisvooru jõudnud ning seal hindeks A
saanud (sünergia grandi puhul kolmandasse vooru jõudnud) teadlasele uurimistöö ettepaneku
parendamiseks eesmärgiga esitada see täiendatult järgmises ERC grandi taotlusvoorus.
2.1.2 Toetust uurimistöö ettepaneku parendamiseks antakse ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2.
2.1.3 Toetuse määr on 86,59% ühikuhinnast, sh 70% EL toetus ja 16,58% riigipoolne
kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 13,42%.
2.2 MSCA järeldoktori grandi projektide elluviimise toetamine.
2.2.1 Toetus on suunatud MCSA järeldoktori grandi taotlusvoorus positiivse tulemuse (s.o vähemalt
70 punkti) saanud, kuid rahastusest ilma jäänud Eestis teadustööd jätkata soovivale teadlasele.
2.2.2 Toetust antakse ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2.
2.2.3 Toetuse määr on 86,59% ühikuhinnast, sh 70% EL toetus ja 16,58% riigipoolne
kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 13,42%.
2.3 Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemise toetamine.
2.3.1 Toetus on suunatud osaluskavas märgitud Euroopa partnerluste ja ERA-NET taotlusvoorudes
positiivse tulemuse saanud Eesti TA-asutuste poolt esitatud projektide elluviimiseks.
2.3.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering.
2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus.
2.4.1 Toetatakse Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse tegevuste elluviimist.
4
2.4.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering.
2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“.
2.5.1 Toetatakse Eesti Teadusagentuuri tegevusi Eesti teaduse ja teadlaste tuntuse suurendamiseks
ning Eesti kui atraktiivse teadus- ja arendustegevuse läbiviimise koha tutvustamiseks.
2.5.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering.
2.6 Horisontaalsed tegevused.
2.6.1 Toetatakse mh koolituste, seminaride ja võrgustumisürituste korraldamist ja läbiviimist, et tõsta
TA asutustes, ettevõtetes, kohalikes omavalitsustes ja avalikus sektoris töötavate teadlaste ja
administratiivse personali spetsiifilist kompetentsi, et edukalt osaleda TAI algatustes.
2.6.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering.
2.7 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute
hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43),
artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja
Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud välistustega.
3. Tulemused
3.1 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimise tulemusena on:
3.1.1 kasvanud ERC granditaotlemise võimekus Eesti teadlaste seas (tegevus 2.1);
3.1.2 kasvanud Eesti teaduse tipptase välisriigis omandatud pädevuse sissetoomise näol (tegevus
2.2);
3.1.3 kasvanud rahvusvahelistest teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalevate Eesti teadlaste
arv ning laienenud algatustes osalev sihtrühm (tegevus 2.3);
3.1.4 laienenud Eesti teadlaste rahvusvaheline võrgustik ja suurenenud nende koostöökontaktide arv
(tegevus 2.4);
3.1.5 kasvanud rahvusvahelisel tasandil teadlikkus Eesti teadusest ja suurenenud välispartnerite huvi
teaduskoostöö vastu Eesti osapooltega (tegevus 2.5).
3.2 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste
näitajatega (tabel 1):
5
Tabel 1. Tegevuste seire ja hindamise näitajad
Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase
2022
Vahe-
sihttase
2024
Sihttase
2029 Selgitav teave
Meetmete nimekirja näitajad
Tulemus-
näitaja
Eesti osalemine
Euroopa teadusruumi
tegevustes: panus
rahvusvaheliselt
koordineeritud TA-
tegevustesse.
Eurot elaniku kohta.
0 - 38
Arvestuslik Eesti asutuste lepingute maht (sh TA-asutused, ettevõtted ja
muud üksused) Euroopa horisondi raamprogrammis ning riiklik rahaline
panus rahvusvaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevusse eurodes,
normaliseerituna elaniku kohta. Näitaja sisendi annavad Eurostati andmed
rahvusvaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevuse riikliku
rahastamise kohta ning eCorda andmed, mis põhinevad ELi rahalisel
panusel osalejatele riigist. Riiklik rahastus ja Euroopa horisondi andmed
koondatakse ja normaliseeritakse (Eurostati rahvastikuandmed).
Näitaja puhul ei arvestata Teaming projekte (2*15 miljonit), nende summad
kaetakse eraldi toetuse andmise tingimustega ja selle tõttu ei ole
tulemusnäitaja sihttase sama meetme sihtasemega (44).
Väljund-
näitaja
Mobiilsusskeemides
osalejate arv 0 80 350
Arvestatakse käesoleva sekkumise raames toetatud mobiilsuses osalejate
kumulatiivset arvu kõikide tegevuste lõikes. Unikaalsed osalejad
arvestatakse ühe mobiilsuse tasemel, st kui sama isik osaleb erinevatel
välisriigis toimuvatel sündmustel, läheb inimene iga kord arvesse.
Osalejaid arvestatakse pärast toetatud mobiilsuse lõppemist (sh lähetus
ERC grandi hoidja juurde vmt väljaspool Eestit toimunud lähetused),
doktorantide puhul peetakse arvet mobiilsuses osalemise algusest.
Euroopa Liidu
raamprogrammide
tegevustes osalevate
organisatsioonide arv
0 80 250
EL raamprogrammides osalevate unikaalsete organisatsioonide (nt
ettevõte, MTÜ, KOV ja SA. Projektide lepingud rakenduskõrgkoolidega
sõlmitakse läbi ministeeriumi, kuid organisatsioonina läheb arvesse
RAKK) kumulatiivne arv. Kõik Eesti organisatsioonid, kes EL
raamprogrammi toetusskeemides osalevad. Loendatakse unikaalseid
organisatsioone. Ei arvestata Teaming projektidega seotud organisatsioone,
need kaetakse eraldi toetuse andmise tingimustega ja selle tõttu ei ole
näitaja sihttase sama meetme tasandi väljundnäitaja sihttasemega (350).
6
Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase
2023
Vahe-
sihttase
2024
Sihttase
2029 Selgitav teave
TATi spetsiifilised väljundnäitajad
tegevuse 2.1 „ERC grandi taotlemise edukuse
tõstmine“ raames toetust saanud teadlaste arv 0 6 20
Kui teadlane saab tegevusest toetust enam kui ühel korral,
arvestatakse iga kord eraldi toetuse saamiseks.
tegevuse 2.2 „ MSCA järeldoktori grandi
projektide elluviimise toetamine“ raames
toetatud teadlasaastate arv
0 35 220 Teadlasaasta on üks aasta (12 kalendrikuud), mille jooksul
teadlane on hõivatud alategevuse projekti täitmisega.
tegevuse 2.3 „Rahvusvahelistes teadus-,
arendus ja innovatsioonialgatustes osalemine“
raames toetust saanud projektide arv
0 5 55
Arvestatakse nii ühe- kui mitme kasusaajaga projekte. Kui
mitme kasusaajaga Euroopa Horisondi projekti
konsortsiumis on enam kui üks Eesti partner, arvestatakse
iga partner eraldi.
tegevuse 2.4 „Eesti Teadusagentuuri Brüsseli
esindus“ raames korraldatud
võrgustumisürituste arv
0 4 20
Võrgustumisürituseks võib olla nt Eesti teadlaste osalusel toimunud/toimuva ja Euroopa Horisondi raames rahastatud projekti lõppraporti tutvustamine koos aruteluga, kuhu
kutsutakse Euroopa Komisjoni ametnikud, Brüsselis resideeruvate teiste välisriikide Teadusagentuuride
esindajad ja teadlased, samuti teadusvaldkonna diplomaadid. Võrgustumisürituse eesmärgiks on uute koostööpartnerite leidmine läbi usaldusväärse ja
kõrgetasemelise teadustöö või projekti esitlemise.
tegevuse 2.5 Eesti teaduse välisturundus
„Research in Estonia“ raames korraldatud
turundusürituste arv
0 10 35
Arvestatakse üritusi (seminarid, infopäevad, messidel
osalemised jms), mille sisuks on Eesti teaduse ja teadlaste
tutvustamine rahvusvahelisele sihtrühmale, nt välisriikide
katusorganisatsioonidele, ülikoolidele, ettevõtetele, TA-
asutustele jt teaduskoostööst huvitatud osapooltele.
7
4. Rakendusasutus ja -üksus
4.1 Tegevuse rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
4.2 Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
5. Elluviija ja vahendusasutus
5.1 Tegevuse elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi elluviija).
5.2 Alategevust 2.3 rakendab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) EL ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakendamise elluviimise eest vastutava korraldusasutuse vahendusasutusena (edaspidi
vahendusasutus).
6. Sihtrühm
6.1 Tegevuse otsene sihtrühm on Eestis tegutsevad positiivselt evalveeritud TA-asutused, kõrgkoolid,
Eestis tegutsevad era- ja avaliku sektori asutused ning nende ja Eesti Vabariigi ministeeriumite
juures töötavad teadlased ja teadusadministraatorid.
6.2 Tegevuse kaudne sihtrühm on Eesti kõrgkoolide üliõpilased ja Eesti ühiskond tervikuna, mis TAIE
arengukava rakendamise tulemusena saab teadus- ja arendustegevustest tõhusamat kasu.
7. Grandisaajad ja nendele toetuse andmise tingimused
7.1 Grandisaajaks on positiivselt evalveeritud TA-asutused, riigi rakenduskõrgkoolid ja era- ning
avaliku ja kolmanda sektori asutused. Grandisaajale eraldab toetuse elluviija.
7.2 Tegevuse 2.1 toetust saab taotleda asutus, kelle juures töötab ERC granti taotlenud, teise
hindamisvooru jõudnud ja seal hindeks A saanud või sünergia grandi puhul kolmandasse vooru
jõudnud, kuid ERC rahastusest ilma jäänud teadlane.
7.2.1 Toetatakse ERC grandiga seotud teadustööd ja uue ERC grandi taotluse ettevalmistamisega
seotud kulusid, sh lähetuseks välisriikide TA-asutustesse edukate ERC grandihoidjate juurde.
7.3 Tegevuse 2.2 toetust saab taotleda asutus, kelle juurde soovib suunduda uurimistööd tegema MSCA
järeldoktori grandi taotlusega lävendi ületanud, kuid raamprogrammi rahastusest ilma jäänud
teadlane.
7.3.1 Toetatakse MSCA järeldoktori grandi uurimisprojekti elluviimist.
7.4 Tegevuste 2.1 ja 2.2 toetuseks esitatav taotlus peab sisaldama andmeid teadlase, projekti nimetuse,
eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise, eelarve ja ajakava kohta.
7.5 Tegevuse 2.3 raames toetatakse osalemist rahvusvahelistes teadus-, arendus- ja
innovatsioonialgatustes.
8
7.5.1 Rahvusvahelise teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatuse projektikonkursil osalemise vormi
kehtestab konkursi korraldav Euroopa Horisondi partnerlus, milles elluviija rahastajana osaleb.
Täpsed nõuded konkursil osalemiseks tehakse teatavaks vooru väljakuulutamisel.
7.5.2 Partnerluse projektikonkursil osalemise taotluste esitamise ja menetlemise korra ning
valikukriteeriumid ja -metoodika kehtestab konkurssi korraldav Euroopa Horisondi partnerlus.
7.6 Toetuse edasiandmiseks viib elluviija läbi vastavushindamise, mille käigus hinnatakse, kas taotlus
vastab TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele.
7.7 Tegevuste 2.4 ja 2.5 elluviimisel arvestab elluviija ÜM § 7 sätestatut.
8. Tegevuste abikõlblikkuse periood
8.1 Tegevuste abikõlblikkuse periood jääb vahemikku 01. september 2022 – 31. august ning
horisontaalsetel tegevustel kuni 31 detsember 2029.
Tabel 2. abikõlblikkuse periood tegevuste lõikes
Tegevused Abikõlblikkuse periood
2.1 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine 01. jaanuar 2023 – 31. august 2029
2.2 MSCA järeldoktori grandihoidjate arvu suurendamine 01. jaanuar 2023 – 31. august 2029
2.3 Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemine
01. jaanuar 2023 – 31. august 2029
2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus 01. jaanuar 2023 – 31. august 2029
2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ 01. september 2022 – 31.
august 2029
2.6. Horisontaalsed tegevused 01. jaanuar 2023 – 31. detsember 2029
8.2 Juhul, kui antakse riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud abikõlblikud.
9. Tegevuse eelarve
9.1 Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 36 410 408 eurot, millest Euroopa
Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 25 487 286 eurot, riiklikust
kaasfinantseeringust 8 064 662 eurot ja toetuse grandisaajate omafinantseeringust 2 858 460 eurot.
9.2 Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes:
Tegevuse nr EL toetus Osakaalud
9
Riiklik kaas-
finantseering
Oma- finantseeri
ng
Kulud
kokku EL RF OF Kokku
Tegevused 2.1- 2.2 14 910 000 3 531 540 2 858 460 21 300 000
70,00 % 16,58% 13,42% 100,00%
Tegevused 2.3- 2.6 10 577 286 4 533 122 0 15 110 408
70,00 % 30,00% 0,00% 100,00%
Kokku 25 487 286 8 064 662 2 858 460 36 410 408 70,00
% 22,15% 7,85% 100,00%
10. Kulude abikõlblikkus
10.1 Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks
vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55
„Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-
le 15 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja
siseriikliku õigusega.
10.2 Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 1.4 nimetatud eesmärkide ja punktis
2 toodud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud:
10.2.1 tegevuse 2.1 ja 2.2 kulud ühikuhinna alusel,
10.2.2 tegevuste 2.3-2.6 kulud tegelike kulude alusel, sh;
10.2.3 personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 ja § 21 lõikes 3 sätestatud tingimustele;
10.2.4 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22;
10.2.5 koolitustel, konverentsidel, õppevisiitidel ja üritustel osalemise ja nende korraldamise kulud,
sh nendega seotud osalemistasud;
10.2.6 välislähetuste lähetuskulud, sh tegevuse 2.4 Brüsseli büroo esindaja välislähetused Eestisse ja
tegevuse 2.5 raames Eestisse kutsutud väliskülaliste liikuvuse ja majutusega seotud kulud
Eestis;
10.2.7 info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud, sh
ürituste korraldamise kulud;
10.2.8 sisse ostetavate teenuste kulud;
10.2.9 teadustööga seotud laborite sisseseade (sh aparatuur, seadmed ja instrumendid), uuringute
teostamiseks vajaliku vahendite ja varustuse tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika
soetamise, paigaldamise, seadistamise, tegevuse raames soetatud seadmete uuendamise,
hoolduse ja remondiga seotud kulud (kohaldub tegevusele 2.3);
10.2.10 patentide ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud (kohaldub tegevusele
2.3);
10
10.2.11 teadusuuringuteks vajaliku tark- ja riistvaraga kaasnevad ning teadusuuringutega seotud
andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomise, arenduse ja repositooriumite kasutamisega
seotud kulud (kohaldub tegevusele 2.3).
10.3 Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud käskkirja eesmärkide elluviimisega.
10.4 Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks:
10.4.1 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu
alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku Eesti sisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud
tegelike kulude alusel.
11. Riigiabi
11.1 Toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud
mittemajandustegevusega.
11.2 Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) Euroopa
Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite
107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi
VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33
sätestatut.
11.3 Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla teadus- ja arendusprojektidele antav abi, Marie
Skłodowska-Curie meetmetele ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmetele
antav abi, kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi, investeeringuteks ettenähtud
abi teadusuuringute taristule või investeeringuteks ettenähtud abi katse- ja eksperimenditaristule
Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,
millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78,
edaspidi üldine grupierandi määrus) artikkel 25, 25b, 25c, 26 või 26a alusel ning sellisel juhul
kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
11.4 Kui antav toetus on vähese tähtsusega abi, peavad olema täidetud VTA määruse artiklites 1-5
sätestatud tingimused, sealhulgas peab abisumma vastama VTA määruse artiklis 3 toodule. Kui
ühele ettevõtjale on antud või antakse vähese tähtsusega abi komisjoni erinevate vähese tähtsusega
määruste alusel, tuleb arvesse võtta ka komisjoni teiste vähese tähtsusega abi määruste alusel antud
vähese tähtsusega abi. Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikkel 2 lõikes 2 nimetatud
ettevõtjaid.
11.5 Kui antav toetus on riigiabi, peavad olema täidetud kõik üldise grupierandi määruse artiklites 25,
25b, 25c, 26 või 26a toodud tingimused, sh abikõlblike kulude ja abi maksimaalse osakaalu osas.
11
11.6 Kui käskkirja lisa punktis 2.1 toodud tegevustele antav toetus on riigiabi, lähtutakse üldise
grupierandi määruse artiklis 25b sätestatust ning kui käskkirja lisa punktis 2.2 toodud tegevustele
antav toetus on riigiabi, lähtutakse üldise grupierandi määruse artiklis 25b sätestatust.
11.7 Kui toetus on riigiabi, siis ei anta toetust grandisaajale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva
otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud
toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat
käskkirja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli
1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
11.8 Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata artikli 2 punkti 18 kohaselt raskustes
olevaid ettevõtjaid ning ettevõtjaid, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,
millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse
tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.
11.9 Elluviija hindab, kas antav abi on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse või üldise
grupierandi määruse nõuetele ning teavitab abi saajat, et antav abi on riigiabi ning abi summast.
Kannete tegemine riigiabi registrisse on elluviija ülesanne.
11.10 Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava alusel
viimase abi andmise päevast.
12. Toetuse maksmise tingimused ja kord
12.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28
lõigetele 1 ja 3.
12.2 Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse
määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3, ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele
1.
12.3 Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega.
Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist
rakendusüksuse poolt.
13. Elluviija kohustused
13.1 Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija
kohustatud:
13.1.1 korraldama käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist;
12
13.1.2 koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks tegevuste aastase detailse aja- ja
tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks ning viima
tegevused vastavalt sellele ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult:
13.1.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuste eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite
lõikes;
13.1.4 esitama rakendusüksusele jooksva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esimese
eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest ja
esitama rakendusasutuse kinnitatud aja- ja tegevuskava koos eelarvega;
13.1.5 teavitama sihtrühma toetus- ja taotlusvõimalustest ning nõustama grandisaajaid toetuse
taotlemisel;
13.1.6 sõlmima grandisaajatega toetuse andmise lepingud ning maksma toetuse välja;
13.1.7 seirama sõlmitud lepingute täitmise korrektsust ja õigeaegsust, tagama lepingute täitmisest
tekkivate kulude abikõlblikkuse ning aruandluse;
13.1.8 viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis:
13.1.8.1 asjaoludest, mis takistavad elluviijat ülesandeid täitmast;
13.1.8.2 toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest;
13.1.8.3 toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada
toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist;
13.1.9 esitama aruandeid vastavalt punktis 13 sätestatule;
13.1.10tagama grandisaajale riigiabi andmisel vastavuse riigiabi reeglitele ning nende nõuetekohase
täitmise.
14. Aruandlus
14.1 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate
tegevuste elluviimise vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga).
Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
14.1.1 punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh selgitus näitaja ala- või
ületäitmise kohta;
14.1.2 ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;
14.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;
14.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.
14.2 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise
lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes
peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust
punktis 1.3 nimetatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava
13
2021-2035 eesmärkide saavutamisele ja „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning puutumust
omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.
14.3 Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande
kinnitamist rakendusüksuse poolt.
14.4 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
14.5 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
14.6 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
15.1 Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28-30
ja ühendmääruse §-dele 37-39.
15.2 Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele
toetuse andmise tingimuste alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis.
15.3 Abikõlbmatud kulud jäävad vastavalt ÜSS2021_2027 § 37 lõikele 5 elluviija enda tasuda või nõuab
elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist.
15.4 Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-
s 42 sätestatust.
16. Vaide lahendamine
16.1 Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.
16.2 Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.
16.3 Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.
Lisa 2
KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“
Standardiseeritud ühikuhindade kasutamine tegevuses „Teadus- ja arendustegevuse
rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine“
1. Tegevuste 2.1 ja 2.2 rahastamine toimub standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt
Vabariigi Valituse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 18 lõikele 3 ning Euroopa
Komisjoni juhise „Juhised lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamise kohta Euroopa
Struktuuri- ja investeerimisfondide raames“, 27.05.2021 uuendatud versiooni punktile 4.4.
2. Ühikuhindadena tegevuste 2.1 ja 2.2 kohaste uurimisprojektide rahastamisel kasutatakse
siseriikliku personaalse uurimistoetuse stardigrandi määrasid, mis on kehtestatud vastavalt
teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 161 lõikele 1 Sihtasutus Eesti
Teadusagentuuri (edaspidi ETAG) poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga
kooskõlastatud tingimustel ja korras ning mida kasutatakse sarnase tegevuse rahastamiseks
riigieelarvelistest vahenditest. Siseriiklikult kehtestatud stardigrandi ühikuks on ühe kuu
uurimisprojekti töö.
3. Ühikuhind fikseeritakse toetuse andmise lepingus.
4. Ühikuhindu rakendatakse lisa 1 punktides 2.1. ja 2.2. nimetatud toetatavates tegevustes
ning nende määrad ja tüübid on järgmised:
4.1 tegevus 2.1 Euroopa Teadusnõukogu (edaspidi ERC) grandi taotlemise edukuse
tõstmine
4.1.1 ühikuhind vastab ETAG personaalse uurimistoetuste suure stardigrandi
(edaspidi suur SG) määrale;
4.1.2 ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid;
4.1.3 taotlemisel esitatakse eelarve kogu projekti perioodiks, mis grandimahus
arvestamisel jaguneb võrdsetes osades projekti eelarveaastate vahel;
4.1.4 ühikuhinda arvestatakse kalendrikuu põhiselt vastavalt taotletud perioodile;
4.1.5 ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kalendrikuu eest, näiteks kui
projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks.
4.2 Tegevus 2.2 Marie Skłodowska Curie Action (edaspidi MSCA) järeldoktori grandi
projektide elluviimise toetamine
4.2.1 ühikuhind vastab ETAG väike SG määrale;
4.2.2 ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid;
4.2.3 taotlemisel esitatakse eelarve kogu projekti perioodiks, mis grandimahus
arvestamisel jaguneb võrdsetes osades projekti eelarveaastate vahel;
4.2.4 ühikuhinda arvestatakse kalendrikuu põhiselt vastavalt taotletud perioodile;
4.2.5 ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kalendrikuu eest, näiteks kui
projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks.
5. Ühikuhinna maksmise aluseks on ETAGi ja teadus- ja arendusasutuse vahel sõlmitud
toetuse andmise leping ning selle lisad, milles on ära toodud osapoolte vastastikused
õigused, kohustused ja vastutus, samuti grandi eesmärk, tegevuskava, toetuse periood ja
eelarve maht.
6. Ühikuhinna väljamakse eelduseks on elluviija vormil grandisaaja poolne kinnitus, milles
on välja toodud kinnitusega kaetud periood, et projekti elluviimisel tehtud tegevused on
toimunud vastavalt projekti kehtivale tegevuskavale ja eesmärkidele. Ühikuhind makstakse
välja vastavalt toetuse andmise lepingus elluviija ja grandisaaja poolt kokku lepitud
perioodil, kvartaalselt. Kui toetuse andmise tingimuste (Lisa 1) punktis 2.1 ja 2.2 nimetatud
projektide vahearuannetest ja/või muudest ilmnenud asjaoludest selgub, et projektiga
seotud tegevusi mõnel kuul ei toimunud, on elluviijal õigus vastavate kuude eest makstud
toetus tagasi nõuda või jätta välja maksmata.
7. Kui riikliku toetusskeemi ühikuhindu muudetakse, korrigeeritakse ka ühikuhindade alusel
toetatavate tegevuste ühikuhindu. Korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad pärast
korrigeerimist esitatud taotlustele.
1
Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „„„T&A rahvusvahelistumise
toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise
tingimused“ muutmine“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.
Käesolev muudatus on eelkõige tingitud muutustest ühikuhinna aluseks olevates määrades, mille tõttu on vajalik muuta ka programmi käskkirja. Kuna 2025. aastast muutuvad siseriiklikult
kehtestatud uurimistoetuse määrad, mis on kasutusel ka käesoleva TATi tegevuste elluviimisel, muudetakse käskkirja lisa 2. Lisaks pikendatakse tegevuste abikõlblikkuse kuupäeva maksimaalse võimalikuni ja korrigeeritakse mõned ebatäpsused tekstis. Korrigeeritakse ka
TAT spetsiifilisi väljundnäitajaid, mis on TATi välja töötades seatud üsna madalad, kuid ilmselgelt on võimalik seada ambitsioonikamad eesmärgid ja tõsta indikaatorite sihttasemeid.
Muudatusettepanekud esitas tegevuste elluviija SA Eesti Teadusagentuur ja muudatused on
olulised tegevuste sujuvamaks elluviimiseks. Parema arusaadavuse huvides kehtestatakse ministri käskkiri ja selle lisad uue terviktekstina.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja
arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Pille Pikker (7350 215; [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735
0279; [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]), välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (735 0161, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735
0105, [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Punktide 2.1.1. ja 7.2. sõnastust täpsustatakse parema arusaadavuse huvides.
Korrigeeritakse käskkirja punkte 2.1.3. ja 2.2.3., kus on viidatud toetusele rakenduvale
omafinantseeringu kohustusele, mis on 13,41% toetuse summast. Sama dokumendi punktis 9.2.
on samade tegevuste omafinantseeringu mahuks 13,42%. Muudatusega viiakse vastavad
määrad kooskõlla. Omafinantseeringu mahuks on mõlema tegevuse puhul 13,42%.
Punkti 3.2. mõõdikute tabelit korrigeeritakse. TAT-i spetsiifiliste väljundnäitajate osas tegevuse 2.2. indikaatori sõnastus ja 2029. aastaks seatud sihttase ei lähe kokku käskkirja seletuskirjas välja tooduga. Käskkirjas on tegevus 2.2 mõõdikuna sõnastatud tegevuse raames
toetatud teadlasaastate arv ning 2029. aasta sihttasemeks märgitud 125. Käskkirja sõnastuse järgi oleks vaja programmi lõpuks saavutada 125 teadlasaastat , mitte 125 teadlast. Seega on
käskkirjas mõõdetud teadlasaastaid, kuid seletuskiri viitab isikutele. TATi muudatusega korrigeeritakse ebakõla ehk muudetakse indikaatori sihttaset (arvestatakse teadlasaastaid) ning
2
tõstetakse see 220-le. TATi tegevuse elluviimiseks kavandatud eelarve võimaldab sihttaseme
tõstmist. Lisaks korrigeeritakse ka tegevuse 2.3. väljundnäitajat. Viimase käskkirja muudatusega korrigeeriti väljundnäitaja sõnastust, mis muutis ka selle sisu, kuid korrigeerimata jäi
väljundnäitaja sihttase aastaks 2029. Praegu on sihttasemeks 20 toetatud projekti, kuid reaalsuses on see näitaja liiga väike. 20 toetatud projekti saavutatakse juba aastaks 2025. TATis
kavandatud eelarvega suudetakse toetada tõenäoliselt 55 projekti, mis seatakse ka 2029. aasta sihttasemeks.
Punkti 7.2. sõnastust korrigeeritakse, kuna senine sõnastus oli mitmeti mõistetav ja tekitas segadust.
Punkti 8.1. tabelis 2 korrigeeritakse ja tegevuste 2.1. kuni 2.6. abikõlblikkuse perioodi pikendatakse maksimaalse võimaliku ajani, milleks on 31. august 2029.a. Horisontaalseid
tegevusi on võimalik ellu viia kuni 31. detsembrini 2029.a. Toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel sai esialgu kehtestatud tegevuste abikõlblikkuse periood aasta võrra lühem kui
siseriiklikult võimalik. Põhjuseks oli eeldus, et kõik tegevused lähevad täiel määral käima kohe perioodi algusest. Paraku on näha, et nt tegevus 2.2. ehk Eestisse tulevate järeldoktorite arv on esimese kahe taotlusvooruga olnud tunduvalt väiksem kui algselt planeeritud. Põhjus seisneb
selles, et MSCA taotlusi Eestisse on vähe ja elluviija koos asutustega näevad vaeva, et MSCA taotluste arv Eesti asutustesse suureneks. Praeguse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega
arvestades on üsna keeruline saavutada elluviijal temale pandud ootusi järeldoktorite toetamiseks sellises mahus. Praeguse ajakava järgi on võimalik viimane taotlusvoor välja kuulutada 2026. aastal. Praeguse prognoosi järgi on ebarealistlik loota, et kahe taotlusvooruga
tõuseks hüppeliselt MSCA taotluste arv. Seega pikendatakse tegevuste abikõlblikkuse perioodi kuni 31. augustini 2029.
Eelpool kirjeldatud olukorraga on sarnane seis ka tegevuses 2.3, kus praeguse ajakava raames saaks viimaseid 3-aastaseid projekte vastu võtta 2025. aastal. Lisaks on mitmed tegevused omavahel ka seotud – nt Brüsseli esindus (tegevus 2.4) või Research in Estonia (tegevus 2.5.)
toetavad kõiki ülejäänud tegevusi. Elluviija on vastavalt ka eelarvet planeerinud ning eelarve muutmiseks vajadust ei ole. Abikõlblikkuse perioodi muutmine võimaldab kasutada ära
maksimaalselt kogu võimaliku struktuurivahendite perioodi ning vältida ka potentsiaalsete lünkade tekkimist tegevustes.
Parandatakse käskkirja punktis 11.6. olev viide. Nimetatud punktis tegevuse 2.2. puhul on viidatud üldise grupierandi määruse artiklile 25c, mis sätestab kaasrahastatavate teadus- ja
arendusprojektidega seotud abi, mis on seotud pigem tegevusega 2.3 ning võib tekitada segadust. Tegevus 2.2 puhul oleks õige viidata artiklile 25b.
Toetuse andmise tingimuste Lisa 2, millega kehtestatakse standardiseeritud ühikuhinna
kasutamine, muudetakse, kuna ühikuhinna arvestuse aluseks olevat dokumenti on muudetud
(Granditaotluse eelarve koostamise juhend: https://etag.ee/wp-content/uploads/2024/01/Lisa-
5_PSG-ja-PRG-eelarvejuhend-2025.pdf). Alates 2025. aastast on taotlusvooru suure SG määr
117 000 eurot aastas, so. 9750 eurot kuus ja SG väike määr 76 000 eurot aastas, so. 6333,33
eurot kuus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.
3
4. Käskkirja mõjud
Parema arusaadavuse huvides korrigeeritakse käskkirja sõnastust. Lisaks korrigeeritakse TAT
spetsiifilisi väljundnäitajaid, mis on seatud TATi välja töötades üsna madalad, kuid ilmselgelt
on võimalik seada ambitsioonikamad eesmärgid ja tõsta indikaatorite sihttasemeid. Käskkirja
muudatusega pikendatakse elluviidavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi maksimaalse
võimalikuni ning see võimaldab eelarve kasutamist kogu selleks ettenähtud mahus.
Korrigeeritakse ühikuhindu vastavalt lisa 2 punktile 7, kuna 2025. aastast muutuvad
siseriiklikult kehtestatud uurimistoetuse määrad. Siseriiklikud toetuse määrad on kasutusel ka
käesoleva TATi tegevuste elluviimisel.
5. Käskkirja kehtivus
Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ja saadetakse arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste
Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.
Katrin Kiisler
teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/24-1255 - Haridus- ja teadusministri 26. oktoobri 2023. a käskkirja nr 291 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.12.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6db5237f-a63b-4dcb-8e39-0ed2ba3cb8da Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6db5237f-a63b-4dcb-8e39-0ed2ba3cb8da?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main