Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Aivar Kamal

Kohtla-Järve Linnavalitsus

[email protected]

Vastused Kohtla-Järve LV

küsimustele

Austatud härra Kamal

Pöördusite Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna poole

mitmete riigiabi ja selle andmist puudutavate küsimustega. Vastused Teie küsimustele on

järgmised:

1. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 25. septembri 2024. a korraldusega nr 423 on linnast

sõltuvale üksusele osaühingule OSK GRUPP (registrikood 10268560) eraldatud 60

000 eurot linna reservfondist Oru ja Kukruse katlamajade rekonstrueerimiseks. Kas

sellisel kujul rahaliste vahendite eraldamine linnast sõltuvale üksusele on käsitletav

riigiabina? Kui on, siis kas vähese tähtsuse abina?

Vastus: riigiabiga on tegemist, kui rahaline toetus (meede) vastab järgmistele

kriteeriumidele: (i) toetuse saajaks on ettevõtja; (ii) tegemist on riigi vahenditega ja meede

on omistatav riigile; (iii) meede annab eelise ettevõtjale; (iv) meede on valikuline ja (v)

meede mõjutab või võib mõjutada konkurentsi ja liikmesriikide vahelist kaubandust.

Juhime tähelepanu, et kriteeriumi (ii) puhul hõlmavad riigi vahendid kõiki avaliku sektori

vahendeid, sh kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid. Täpsemalt saab nende

kriteeriumide kohta lugeda Euroopa Komisjoni teatisest riigiabi mõiste kohta ELi

toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (edaspidi riigiabi mõiste teatis).

Vähese tähtsusega abi puhul on toetuse summa väike (300 000 eurot ettevõtja kohta

mistahes kolme aasta jooksul), mistõttu on mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele

kaubandusele väike ja seetõttu ei loeta sellist abi riigiabiks ning ka abi andmisel kehtivad

lihtsamad tingimused.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise üldised siseriiklikud protseduurireeglid on

sätestatud konkurentsiseaduse 6. peatükis.

Konkreetselt katlamajade toetamist on varem peetud vähese tähtsusega abiks, nt on

vastavalt riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri (RAR) andmetele SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt 2016. aastal antud toetust osaühingule OSK

GRUPP „Kohtla-Järve linna Oru linnaosa kaugkütetorustiku rekonstrueerimiseks“ vähese

tähtsusega abina. Seetõttu leiame, et ka Teie kirjas nimetatud toetust Oru ja Kukruse

katlamajade rekonstrueerimiseks saab lugeda vähese tähtsusega abiks. Vähese tähtsusega

abi andmisel on oluline eelnevalt kontrollida, kas toetuse saaja vähese tähtsusega abi vaba

jääk on piisav, et talle uut vähese tähtsusega abi anda. Kontrolli saab teha

Rahandusministeeriumi riigiabi kodulehel oleva avaliku päringu kaudu.

Teie 05.11.2024 nr 5-1/3387

Meie 06.12.2024 nr 12.1-1/4930-2

2

2. Juhul kui esimesele küsimusele vastus on jaatav, siis kuidas toimub riigiabi andmise

asjaolust teavitamine Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris? Kas selle jaoks

antakse konkreetsele ametnikule õigusi selle teave lisamiseks? Kuidas selliseid õigusi

võib saada?

Vastus: vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3 on riigiabi ja vähese tähtsusega abi

andjad kohustatud registrile esitama andmed kogu nende poolt antava riigiabi ja vähese

tähtsusega abi kohta. RARi põhimääruse § 3 lõike 1 kohaselt sõlmib

Rahandusministeerium abi andjaga lepingu. Pärast lepingu sõlmimist saame anda õigused

andmete kandmiseks RARi. Palume lepingu sõlmimise palvega pöörduda aadressile

[email protected].

3. ELTL artikli 107 lõike 1 kohaselt on riigiabi ükskõik missugusel kujul antav abi, mis

kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või

teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab

liikmesriikidevahelist kaubandust. Riigiabi on muuhulgas igasuguste soodustuste

andmine, mis alati ei pea väljenduma rahaliste vahendite ülekandmisel. Kas linnast

sõltuva üksusega linnavara üürilepingu soodustingimustel sõlmimine on ka

käsitletav riigiabi andmisena?

Vastus: tõepoolest ei ole oluline, mis vormis abi antakse (nt toetus, sooduslaen,

maksusoodustus, riigi või kohaliku vara müük alla turuhinna vm), vaid tähtis on, kas

ettevõtja sai sellega eelise. Lisaks tuleb aga ka hinnata, kas ülejäänud riigiabi kriteeriumid

on täidetud, s.o kas meede võib potentsiaalselt mõjutada konkurentsi ja kaubandust

liikmesriikide vahel. Põhimõtteliselt ei saa välistada, et soodustingimustel üürilepingu

sõlmimise puhul võib olla tegemist riigiabiga või vähese tähtsusega abiga. Vastava

analüüsi peab tegema abi andja.

4. Kas mittetulundusühingutele (sh spordiklubidele) antav toetus ürituste või võistluste

korraldamiseks on käsitletav riigiabina? Kui on siis, millistel tingimustel? Kui mitte,

siis miks?

Vastus: ka loetletud juhtudel ei saa välistada riigiabi olemasolu, kuid üldiselt on võimalik

jõuda ka järeldusele, et sellistel meetmetel on vaid kohalik mõju ehk riigiabi 5. kriteerium

(mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele) on täitmata. Näiteks on ka Euroopa

Komisjon teinud mitmeid otsuseid, kus on leitud, et konkreetsete asjaolude tõttu on

teatavatel tegevustel vaid kohalik mõju ning seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikide

vahelist kaubandust ja seega polnud tegemist riigiabiga. Näited sellistest otsustest on

toodud riigiabi mõiste teatise punktis 197, sh üheks näiteks vaid kohalikku mõju

omavatest juhtumitest on spordi- ja puhkerajatised, mis teenindavad peamiselt kohalikku

elanikkonda ja ei meelita ligi investeeringuid teistest liikmesriikidest.

5. Kas mittetulundusühingutena tegutsevatele spordiklubidele iga-aastaselt eraldatav

pearaha iga harrastaja kohta on käsitletav riigiabina või mitte?

Vastus: vt vastust eelmisele küsimusele.

6. Kas linna hallatav asutus võib olla riigiabi andja rollis või riigiabi andjaks loetakse

alati ametiasutust sõltumata sellest, kes oli abi andja?

Vastus: ka linna hallatav asutus võib olla riigiabi andja, kui linn saab suunata nende

vahendite kasutamist. Näiteks on riigiabi mõiste teatise punktis 50 selgitatud: „Tõsiasi, et

eelist andvat meedet ei rahasta vahetult riik, vaid riigi poolt abi haldamiseks asutatud või

määratud avaliku sektori või eraõiguslikud asutused, ei tähenda tingimata, et seda meedet

ei rahastata riigi vahenditest“.

3

Seega, kui täidetud on riigiabi olemasolu kõik kriteeriumid, sh riigi (sh kohaliku

omavalitsuse üksuse) vahendid ja riigile omistatavus, on tegemist riigiabiga ja abi

andmisel tuleb järgida Euroopa Liidu otsekohalduvaid riigiabi reegleid. Väikeste

abisummade puhul on võimalik anda abi vähese tähtsusega abina, nt Euroopa Komisjoni

määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes alusel. Vähese tähtsusega abi

andmise kohta vt ka konkurentsiseaduse §-i 33 ja Rahandusministeeriumi kodulehte.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Porgand

osakonnajuhataja

Maris Kalda 58851434

[email protected]