| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 7-5/241876/2407151 |
| Registreeritud | 05.12.2024 |
| Sünkroonitud | 09.12.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle |
| Sari | 7-5 Isiku kaebuse alusel KOV organi või asutuse tegevuse kontroll |
| Toimik | 7-5/241876 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keila Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Keila Linnavalitsus |
| Vastutaja | Ago Pelisaar (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Enno Fels
Keila Linnavalitsus
Meie 05.12.2024 nr 7-5/241876/2407151
Viivitus kasutusloa menetluses
Austatud linnapea
Kalda põik 1 asuva elamu omanik pöördus õiguskantsleri poole murega, et Keila linn on elamule
kasutusloa andmisega viivitanud rohkem kui aasta. Kasutusloa taotlus on kahel korral tagasi
saadetud ja palutud seda täiendada. Kasutusloa taotluse esimene versioon esitati 01.11.2023 ning
viimane 23.09.2024. Avaldaja selgitas, et on menetluses välja toodud probleemid lahendanud ning
tema teada ei ole lahendamata küsimusi, mis takistaksid linnal kasutusluba andmast.
Ehitusseadustiku (EhS) § 54 lõike 4 järgi peaks linn otsustama kasutusloa andmise 30 päeva
jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist. Seega tuleb korraldada menetlustoimingud nii, et
kasutusloa saaks välja anda või sellest keelduda seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Viivitada ei
tohi ka puudutatud isikute kaasamisega – ka neile peab jääma piisavalt aega oma seisukoht
kujundada.
Kasutusloa menetlustähtajast kinnipidamine võib osutuda keeruliseks mitmel, ka taotlejast
oleneval põhjusel. Probleemid võivad tekkida eriti siis, kui ehitis ei vasta mõnes osas ehitusloale.
Ehitise omanik peab järgima seadust ja ehitama hoone kooskõlas ehitusloaga. Kui ehitamise
käigus tekkis soov ehitada ehitusloaga lubatust erinev hoone, näiteks muuta küttelahendust või
teha muid sarnaseid muudatusi, siis nende suhtes oleks võinud enne linnaga nõu pidada. Võimalik,
et mõne muudatuse tegemiseks oleks olnud kohane muuta ka ehitusluba. Nii oleks saanud vältida
olukorda, kus alles kasutusloa menetluses tuleb hakata lahendusi otsima.
Linn peab siiski leidma igas olukorras mõistliku lahenduse, mis on kooskõlas seadusega,
proportsionaalne ja arvestab muu hulgas ka isikute õigustega.
Kasutusloa andmise üle otsustamisel tuleb linnal kontrollida, kas ehitis vastab nõuetele ja
ehitusloale (EhS § 54 lg 1). Kasutusloa saab anda siis, kui pole alust kasutusloa andmisest keelduda
(EhS § 55).
Kuigi kasutusloa andmisest keeldumise alused on sõnastatud kaalutlusõiguseta (EhS § 55
sissejuhatav lauseosa), on kohtupraktika järgi siiski võimalik arvesse võtta iga juhtumi eripära ja
teha otsus kaalutlusõigust rakendades (vt RKHKm 24.11.2017, 3-17-1398, p-d 16-17, 19).
Kaalutlusõigus võib väljenduda kasutusloa kõrvaltingimuse kehtestamises (haldusmenetluse
seaduse § 53). Kõrvaltingimuse kehtestamist näeb ette ka EhS § 54 lõige 3, kusjuures selles
sätestatud kõrvaltingimuste loetelu ei ole ammendav. Kasutusloale kõrvaltingimuse seadmisega
võib kasutusluba anda ka juhul, kui muidu tuleks see jätta andmata. Ühtlasi saab kasutusloa
kõrvaltingimusega tagada, et kasutusloa menetluses ilmnenud probleem kõrvaldatakse. Näiteks
2
kui linn leiab, et ventilatsiooniseadme müra probleem takistab kasutusloa andmist, siis võib
kasutusloa siiski anda, kuid kõrvaltingimusega määrata, et kui müraprobleemi teatud tähtajaks ei
lahendata, tunnistatakse kasutusluba kehtetuks.
Ka kohus on leidnud, et kasutusloa menetluses ilmnenud probleemi saab lahendada kasutusloa
kõrvaltingimuste abil (nt RKHKo 28.06.2017, 3-3-1-73-16, p 23).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407