Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

1 (3)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 04.12.2024, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Merike Lugna

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24263050349

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik xxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 28.06.2024

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles on 01.07.2024

alustatud kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 järgi.

Kriminaalmenetluses kogutud tõendite põhjal on alust XXX kahtlustada KarS § 121 lg 1 järgi

selles, et tema 28.06.2024 kella 18 paiku Järvamaal XXX vallas XXX külas XXX asuvas

korteris haaras kätega XXX’l tagant ümbert kinni, tiris ta kõrval tuppa ning lükkas voodile

selili, samal ajal hoidis XXX’u parempoolset käelaba XXX pea all. XXX hakkas karjuma,

misjärel XXX surus oma parema käe XXX suu piirkonda. XXX hammustas XXX kaelast,

püüdes haardest vabaneda, misjärel XXX lõi rusikaga XXX suu piirkonda. Oma sellise

tegevusega XXX põhjustas XXX füüsilist valu ning tervisekahjustused: huulte piirkonda

verevalumi, lõua alla verevalumi, vasaku käe piirkonda verevalumi, vasaku jala sääre

piirkonda verevalumi ning füüsilist valu.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja menetluse käigus kogutud tõenditega ning hinnanud

neid kogumis, leidis, et eelkirjeldatud kuriteo toimepanemine XXX poolt kahtlustuses

nimetatud asjaoludel on leidnud tõendamist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid,

kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust ning kuriteo olulisust ja raskusastet,

on kohane, võimalik ja mõistlik XXX suhtes kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel.

KrMS §-s 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise

astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on kahju heastanud või asunud heastama kuriteoga

tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud kohustuse need tasuda ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 alusel võib

kriminaalmenetluse lõpetamise korral kahtlustatavale panna kohustusi. KrMS § 202 lg 7 järgi

võib prokuratuur nimetatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada, kui kriminaalmenetluse

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse.

Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta

jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul

enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime

pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul

,

,

,

,

2 (3)

puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kriminaalasja

materjalide kohaselt kahtlustatav ei ole viimase aasta jooksul süüliselt käitunud ega

karistatud, kahtlustatav ei ole avaliku elu tegelane ega ametilt erilist usaldusväärsust eeldav

isik, samuti on temale kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustuste panemisega tagatud

kannatanule kahju hüvitamine ning karistusmeetme kohaldamine.

Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava

kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine

ning XXX õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude

vahenditega kui avaliku karistamisega. XXX poolt toimepandud kuritegu ei ole oma

olemuslikult raske. XXX on varasemalt Karistusregistri andmete kohaselt kriminaalkorras

karistatud varavastase süüteo toimepanemise eest, mis on teiseliigiline kuritegu võrreldes

käesolevas kriminaalasjas kahtlustuses esitatud teoga. XXXX on nõus tasuma riigile 200

eurot, mis vähendab kriminaalasja avalikku menetlushuvi, mistõttu võib asuda seisukohale, et

õiguskuuleka käitumise saavutamiseks piisab õiguskorra selgitamisest. Prokuratuuri üheks

eesmärgiks riikliku süüdistajana on õigusrahu saavutamine ning süüdistuse esitamisel ei pea

olema mõjutusvahendiks üksnes kohtulik karistamine. Kui õigusrikkumisega tekitatud

ebaõiglus saab hüvitatud ning isiku kohtulik karistamine eri- ja üldpreventiivsetest

eesmärkidest lähtuvalt ei ole tingimata vajalik, siis on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada

kohustusi määrates. Prokuratuuri määratud kohustuste täitmata jätmisel uuendatakse

kriminaalmenetlus ning menetlust jätkatakse üldises korras, s.t saadetakse kriminaalasi

kohtusse.

XXX etteheidetav kuritegu on II astme kuritegu, karistusena näeb KarS § 121 lg 1 ette

rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, seega on menetluse lõpetamine võimalik,

arvestades XXX isikut, süü suurust, kuriteo toimepanemise asjaolusid ning avaliku

menetlushuvi puudumist.

Riigi peaprokuröri juhise 15.03.2022 nr RP-1-2/22/1 p 2.4.1 kohaselt pannakse süüdlasele

kriminaalmenetluse lõpetamisel lisakohustus rahaline kohustus pool miinimumpalgast, so

hetkel 410 eurot/ p 2.4.2 üldkasuliku töö tegemise kohustus 60 tundi, p 5.1 järgi juhisega

vastuolus olevatel juhtudel tuleb lõpetamisel koostada põhistatud määrus.

Kuna XXX on töövõimetu isik, kelle igakuine sissetulek on töövõimetuspension, so 400

eurot, ei ole resotsialiseerumise mõttes otstarbekas kohaldada juhises ettenähtud määra, vaid

seda vähendada.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 7 ja 206, ringkonnaprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasja nr 24263050349 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

- KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustub XXX maksma riigituludesse 200 eurot.

Tähtajaks määrata 04.06.2025.

3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

5. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole.

3 (3)

6. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt,

võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust

arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kannatanu XXX, kahtlustatav XXX.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

( allkirjastatud digitaalselt)

Merike Lugna

Minule on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise alust ning seda, et kui ma ei täida minule

pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlust

juhindudes KrMS § 202 lg 6 ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustustega

nõus.

XXX