Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 08.11.2024 nr 6-3/24/10372-7

Meie 03.12.2024 nr 9.3-4/24/11227-2

Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja

töötamisega kaasneva keskkonnamõju

hindamise programmi seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamise

kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi seisukoha saamiseks.

Eesti Killustik OÜ kaevandab Väo lubjakivimaardlas lubjakivi Väo VIII lubjakivikarjääris

keskkonnakaitseloa nr KL-514265 alusel alates 2023.aastast ning Eesti Killustik OÜ soovib

taotleda uut luba maavara kaevandamiseks, mis hõlmaks lisaks praegusele Väo VIII

lubjakivikarjääridele ka sellega külgnevaid geoloogiliselt uuritud alasid ehk Väo X, Väo XV ja

Väo XVII uuringuruume j Uus-Tammiku kinnistut. Taotlevad Väo X, XV ja XVII

uuringuruumid, kogupindala 37,12 ha, paiknevad Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe küla

territooriumil. Kavandatava tegevuse eesmärk on tagada Tallinna ja laiemalt Harju maakonna

ehituse varustuskindlus selleks sobiliku kvaliteediga materjalidega. Kaevandamist taotletavas

Väo VIII karjääris planeeritakse aastaringselt, sõltuvalt materjali nõudlusest ja ilmastikuoludest.

Materjali saab kasutada teede- ja üldehituses Tallinnas ja selle lähiümbruses.

Taotleva Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programmis (OÜ

Inseneribüroo STEIGER, 2024) on välja toodud:

 „Keskkonnauuringutest teostatakse karjääri mõjuala piires välisõhu uuring (müra ja

osakeste heitkoguste arvutamine ja modelleerimine, arvestades seejuures võimalikku

koosmõju teiste Väo lubjakivimaardla karjääridega ning väljaveomarsruute

mäeeraldiselt).“

 „Kuivendamise järel kooritakse mäeeraldiselt kattekihi ülemine osa (kasvukiht),

kasutades selleks ekskavaatorit ja dumperkallureid, ning ladustatakse eraldi

puistangutesse. Ülejäänud katend kooritakse eraldi ja moodustatakse kuni 2 m kõrguste

vallid mäeeraldise teenindusmaale, mis aitavad minimeerida karjäärialalt levivat müra

ja tolmu.“

 „Maavara kaevandamisel kasutatav tehnika ja valmistoodangu transport põhjustab

müra ning osakeste (edaspidi ka tolm) levimist ümbruskonda. Kaasnev müratase ja

õhukvaliteedi taseme halvenemine võivad häirida teisi piirkonnas paiknevaid inimesi,

mistõttu tuleb kaevandajal tagada piirnormidest kinnipidamine väljaspool

tootmisterritooriumi.“

 „Kavandatava tegevusega uuringuruumi alal kaasneb müra, mis põhjustab üldise

mürataseme kasvu tootmisterritooriumil. Samuti põhjustab müra valmistoodangu

väljavedu selleks kasutatavate teede lähiümbruses. Müra leviku hindamiseks viiakse läbi

müratasemete modelleerimine. Müra modelleerimisel arvestatakse kõiki kavandataval

mäeeraldisel töötavaid mäemasinaid ja tööprotsesse (maavara raimamine,

laadimistööd, killustiku tootmine purustussorteerimissõlmes) ning nende maksimaalseid

töötamisega kaasnevaid helirõhutasemeid, mis iseloomustab suurimat müra levikut.

2(2)

Mäeeraldise lähiümbruses on ka mitmeid teisi karjääre ning muid tööstusettevõtteid,

mistõttu koosmõju hindamise seisukohast arvestatakse ka nendega. Modelleeritud

tulemusi tundlike objektide suhtes saab võrrelda keskkonnaministri määrusega nr 71

lisas 1 toodud normtasemetega.“

 „Uuringuruumi ümbruses majapidamisi ega elamualasid ei paikne ning karjääriga

kaasnevad vahetud mõjud lähimate majapidamisteni ei ulatu. KMH käigus hinnatakse

aga lõhketöödega kaasnevaid mõjusid (vibratsioon) uuringuruumist 150 m raadiusesse

jäävatele tööstushoonetele ja infrastruktuuriobjektidele.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning on seisukohal, et sõltuvalt karjääri tulevase

toimimisega on oluline pöörata tähelepanu karjääri tekitatavale kaudsele mõjule. Amet

täpsustab, et kuigi karjääri vahetus läheduses elamualasid ei paikne, saab tõenäoliselt üheks

peamiseks häirivaks müratekitajaks materjali väljaveol tekkiv liiklus. Seega on oluline

kaardistada, kas lisanduvast liikluskoormusest tulenevalt oleks mõjutatavate elamualade

kaitseks liiklusmüra eest tarvis rajada täiendavaid müratõkkeid või täiendada olemasolevaid.

Amet juhib tähelepanu, et lisaks keskmisele liiklussagedusele tuleks hinnata ka maksimaalseid

liiklusmüra tasemeid ning asjakohasel juhul ka raskeveokite tekitavat võimalikku vibratsiooni

sõidutee läheduses asuvatele eluhoonetele. Samuti juhib amet tähelepanu, et kaevandamisel

kasutatava tehnoloogia ja tehnika kirjeldusest lähtuvalt tuleks lisaks liiklus- ja tööstusmüra

tasemetele vajadusel modelleerida ka impulssmüra tasemeid. Ekspertrühma koosseisule ametil

vastuväiteid ei ole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee