Otsus

Ristumiskoha ehitamise lepingu Lisa 1

RISTUMISKOHA EHITAMISE NÄIDISLAHENDUS

Näidislahenduse koosseis:

1.1. Asukoha skeem Maa-ameti kaardi väljavõttel

1.2. Näidislahenduse joonis (edaspidi joonis).

1.3. Seletuskiri vt punktid 3-12.

2. Asukoha skeem

3. Lähteandmed

3.1. Riigitee kiirusrežiim: 90 km/h

3.2. Riigitee liiklussagedus 2023. a: 194 sõidukit

3.3. Riigitee kate: mustkate

4. Nõuded ristumiskoha rajamisel

4.1. Kate valida jooniselt: pinnatud freespuru kate (joonisel tüüp VII-b);

4.2. Tagada vähim vajalik nähtavuskaugus väljasõidul riigiteele (nähtavuskolmnurk) 3x190 m

4.3. Kooskõlastama ehitustegevuse ristumiskoha alla jäävate tehnovõrgu ja -rajatise omanikega

või kitsenduse seadjaga kirjalikult taasesitataval viisil.

5. Arvestada normdokumentidega ameti kodulehel, muuhulgas

5.1. Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015)

5.2. Tee projekteerimise normid (KliM 17.11.2023 määrus nr 71)

5.3. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 06.04.2016 määrus nr 31)

5.4. Teetööde tehnilised kirjeldused (MA peadirektori 18.02.2019 kk nr 1-2/19/096)

5.5. Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (MTM 13.07.2018 määrus nr 43)

5.6. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (MA peadirektori kk nr

05.01.2016 kk nr 0001)

5.7. Riigiteede liikluskorralduse juhis (MA 2018 -008)

5.8. Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele

6. Teostada ehitamiseks vajalikud uuringud

Koostada maa-ala topograafiline plaan kehtivas L-EST97 koordinaatsüsteemis ja EH 2000

kõrgussüsteemis.

7. Plaanilahendus (vt lisa 2, Näidislahenduse joonis)

7.1. Ristumine riigiteega ehitada võimalikult täisnurga alla.

7.2. Mahasõidu katte laius, pikkus sh tugipeenra laius ja pöörderaadiused on toodud joonisel.

8. Katend ja katendikihtides kasutatavate materjalide minimaalsed kvaliteedi nõuded

8.1. Mahasõidu kate vastavalt punktis 3.2. toodule, vt katend detailsemalt „Tüüpkatendid

väikese liiklussagedusega teedele“

8.2. Materjalide minimaalsed kvaliteedi nõuded: freespurukate 2X pindamine

bituumensideainega vt pindamisjuhis (joonisel tüüp VII-b)

9. Tee muldkehas kasutatavate materjalide kvaliteedi nõuded

9.1. Truubi aluse ehituse ja kaeviku tagasitäite, samuti sisse- ja väljavoolude ning mulde nõlvade

kindlustamiseks vajalik materjal, peab vastama mulde pinnastele esitatavatele nõuetele vt ameti

kodulehelt põhitee truubi joonis.

9.2. Töökihi ülemise 1 meetri osas tuleb kasutada pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse

Proctorteimi maksimaaltihedusel on vähemalt 0,5 m ööpäevas ja alumise 0,5 meetri osas

filtratsioonimooduliga minimaalselt 0,2 m ööpäevas. Eeldatakse, et nõuded filtratsioonimooduli

määramisele on täidetud, kui selle mõõtmine vastab standardile EVS 901-20.

NB! Tolmsete ja raskete savide ning nõrkade aluspinnaste korral tuleb sõidutee

katendikonstruktsioon eraldi arvutada kehtiva elastsete teekatendite projekteerimise juhendi

järgselt, tagamaks konstruktsioonide tugevuse ja külmakindluse.

10. Nõuded vertikaalplaneerimisele ja veeviimaritele

Ristumiskoha vertikaallahendus peab tagama liiklusohutuse ja vete äravoolu riigitee kattelt.

Järgida üldiseid põhimõtteid.

10.1.Kõrvaltee vertikaallahendus tuleb allutada riigitee vertikaallahendusele. Tagada tee kõrguslik

kokkuviimine riigitee vertikaallahendusega.

10.2.Kalletega juhtida sademevesi riigiteest eemale.

10.3.Tee piki- ja põikkalle vastavalt joonisele.

10.4.Nõlva kalle ehitada 1:2.

10.5.Truubi ehitamisel tagada truubi pikikalle min 1%. Truubitoru pikkus tuleb arvutada vastavalt

asendiplaanil toodud ristlõikele; täitepinnase ja katendi paksus truubi peal peab üldjuhul olema

vähemalt 0,6 m, erijuhtumid vajavad lahendamist koostöös ametiga.

10.6.Kraavide vajaduse korral kindlustamiseta pikikalle 0,5–2,0%, minimaalne pikikalle 0,3%;

Vajadusel tuleb olemasolevaid kraave puhastada, et tagada eelvool sademevete ärajuhtimiseks

riigitee aluselt maalt.

11. Liikluskorraldus, ajutine liikluskorraldus

11.1. Ajutise liikluskorralduse objektil korraldab töövõtja ameti ajutise liikluskorralduse

tüüpjoonise alusel.

11.2. Ehitustööd teostada ilma riigiteel liiklust sulgemata.

11.3. Kogu ehitusperioodi jooksul peab olema tagatud kohalike elanike juurdepääs kinnistutele.

12. Tööde teostamine

12.1. Üldist

Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki VV 08.12.1999 määruses nr 377 „Töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded ehituses“.

Töövõtja on kohustatud enne tööde algust

- teavitama kõiki puudutatud isikuid, keda projekt puudutab sh piirinaabreid töödest, mis

puudutab piirinaabri huve

- kindlustama looduses olemasolevaid piiripunkte ja tagada nende säilimine

- teavitame omanikke kõikidest likvideerimistöödest ( nt puud ja põõsad)

Töövõtja peab ehitamisel juhinduma Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standartide

normdokumentide ja juhenditest. Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahtude koostamise

aluseks on ameti väljatöötatud „Teetööde tehnilised kirjeldused“ viimane kehtiv versioon.

12.2. Ettevalmistustööd

Maha märkida digitaalselt tee telg ja kõik iseloomulikud tee-elemendid. Kavandatavatest töödest

informeerida piirinaabreid, vajadusel märkides nende juuresolekul välja piiritähised. Ehitamiseks

mitte sobiv pinnas tuleb utiliseerida. Riigitee alusele maale on materjalide kuhjamine keelatud.

12.3. Ehitustööd

Ehitusaluse maa-ala ulatuses eemaldatakse võsa, puud, kasvupinnas ja ehituseks sobimatu pinnas.

Kaevatakse välja projektikohane süvend, mille aluspinnas tuleb planeerida ja tihendada.

Kasvupinnas ladustada eraldi, et säilitada mulla kvaliteet nõlvakindlustuse ja haljasalade

rajamiseks. Ehitatakse välja projektis ette nähtud mulle ja alused jm rajatised (truup jne).

Muldkeha rajamiseks vajaminev pinnas veetakse üldiselt karjäärist ja peab olema dreenivate

omadustega. Juurdeveetud täitepinnas tihendatakse kihtide kaupa.

Peale muldkeha väljaehitamist järgneb katendi ehitus kihtide kaupa.

- dreenkiht paksusega 20-25 cm. Kui mulle on >0,5m/ööp dreenivusega, siis dreenkihti ei ole

vaja.

- fraktsioneeritud killustikust alus fr 32/63 paksusega 20 cm

- kate (pinnatud mustkate) vastavalt näidislahendusele

- a/b katte korral kindlustamata teepeenrad ja kokkuviimine olemasoleva kruuskattega tuleb

rajada killustikust või purustatud kruusast (fr 0/32, segu nr 6; h= 5-6cm).

- Vastavalt joonisele kaetakse ala kasvumullaga (hmin=10cm), planeeritakse kaldega riigiteest

eemale ning külvatakse muruseeme. Samuti taastatakse haljastus alal, mida ei ole käsitletud

projektis, kuid sai rikutud ehitustegevuse tagajärjel. Töödega haaratud teemaa heakorrastatakse

selliselt, et oleks võimalik maa-ala hooldus sõidukitele paigaldatud mehhanismidega.

- Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida kõik ajutised rajatised ja laoplatsid ning kõik jäätmed

ja ehitusjäätmed tuleb objektilt teisaldada kas konteinerites või muul transpordivahendil.

Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud.

13. Kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe

tingimustest. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ MTM 14.07.2015 määrus nr 92.

≥ 1 0 m

R=6m

0.3m

≥ 0 . 6 m

L TRUUBI PIKKUS L

Truubipäise kindlustus

s v

TRUUBIPÄISTE

KINDLUSTUS²

PIKKUS

(m)

TRUUBI

LÄBIMÕÕT

(m)

L Ls v

0.3-0.5

0.6-1.0

1.2-1.6

1.0

1.5

2.0

2.0

3.0

4.0

Asfaltbetoonkate

Purustatud kruus või

killustik

1.0

KOKKU VIIMINE KRUUSKATTEGA

RISTLÕIGE TRUUBI KOHAL

R=6m

Truup

Kraav

8

0

°

-

1

0

0

°

A

A

LÕIGE A-A

ASENDIPLAAN

Tähispost

Killustikalus

Liiv või kruusliiv alus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP II

Eramute mahasõidud ja sõiduauto parklad

20 cm

20 cm

≥ 5 cm AC 12 surf 70/100 või AC 16 surf 70/100

Freespuru+ 2x pindamine

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-b

Freespurukate+2x pindamine bituumensideainega

20 cm

12 cm

Purustatud kruus

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-a

Kruusateed

20 cm

12 cm

Riigitee katte serv

>3.0% kruuskatte kalle

PIKIPROFIIL

3 ,5

-4 ,5 m

0 .5

m

0 ,5

m

2.5%ühepoolne kalle

1.0% truubi kalle

RISTUMISKOHA NÄIDISLAHENDUSE JOONIS

20.03.2020/1

Märkused:

1) Truubi pikkus arvutatakse ehitaja poolt järgmiselt: muldkeha laiuse projektsioon koos nõlvadega

aluspinnal+varu 0,3m truubi otstes.

2) Truubipäiste kindlustuse pikkused ei tohi olla väiksemad tabelis estitatud pikkustest.

3)Truup paigaldada riigitee katte servast servast 2-8m kaugusele.

4) Tagada minimaalne tagasitäite kõrgus truubi peal, mis võimaldab konstruktsiooni tihendamist, s.h.

tuleb arvestada truubi tootja nõudeid ning vajadusel ette näha täiendav kaitsmine.

Kasutatakse ristmikel, kus on peamiselt sõiduautoliiklus

ning liituva tee liiklussagedus on alla 20 auto ööpäevas.

Niisugused on elamurajoonide krundiristmikud ja vähese

liiklusega erateede ristmikud.

NB! tegemist on esimese versiooniga. Märkuste ja ettepanekute olemasolul palume saata need hiljemalt 02.11.2020 aadressile [email protected]

Tõlgitud väljavõte Soome juhendmaterjalist "Yksityisten teiden liittymät maanteihin" TIEH 2100050-07 joonis 6-2

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Otepää Vallavalitsus

[email protected]

Lipuväljak 13

67405, Valga maakond, Otepää vald,

Otepää linn

Teie 05.12.2024 nr 6-7/3234

Meie 06.12.2024 nr 7.1-2/24/20841-2

Tasase kinnistu projekteerimistingimuste

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Valga maakonna Otepää valla Koigu küla Tasase kinnistu

projekteerimistingimuste eelnõu (EHR kood nr 1214433050).

Kinnistu (katastritunnus 63602:003:1272) asub riigitee nr 23140 Sihva-Vidrike-Kärgula-Järvere

tee (edaspidi riigitee) km 8,2-8,45 kaitsevööndis.

Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused üksikelamu ja kahe abihoone rajamiseks.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame

projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste (piire, hekk, parkimiskohad,

tehnovõrgud vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Antud riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut

ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid teekaitsevööndisse.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

5. Juurdepääs Tasase kinnistule on tagatud riigitee km 8,33 olemasoleva ristumiskoha kaudu.

Nimetatud ristumiskoht on rajatud maatulundusmaa maakasutuse sihtotstarbe (mets ja/või

põld) teenindamiseks; see on vahetult riigitee kattega külgnevas osas ca k10 m laiune ning

selle kate ulatub riigitee katte servast ca 2 m kaugusele.

Tasase kinnistule elamu kavandamine eeldab olemasoleva riigitee ristumiskoha

rekonstrueerimist. Antud asukohas oleme valmis riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks

sõlmima huvitatud isikuga (Tasase kinnistu omanik) riigitee ristumiskoha ehitamise lepingu

meie näidislahenduse alusel (vt lisad 1 ja 2). Tulenevalt sellest, et ristumiskoha asukohas

riigitee alusel maaüksusel asub side maakaabel (omanik Eesti Lairiba Arenduse SA), on vajalik

riigitee ristumiskoha näidislahendus kooskõlastada maakaabli omanikuga.

Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks palume:

5.1. Tasase kinnistu omanikul taotleda Eesti Lairiba Arenduse SA kirjalik kooskõlastus

riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks vastavalt meie näidislahendusele (lisad 1 ja 2);

2 (3)

5.2. Esitada meile [email protected] ja/või [email protected]

vabas vormis ning digitaalselt allkirjastatud taotlus riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks;

taotlusele lisada ka Eesti Lairiba Arenduse SA kirjalik kooskõlastus (vt eelmine punkt).

Riigitee ristumiskoha ehitamise lepingu sõlmimisega täiendavaid kulutusi (riigilõiv ei kaasne);

kõik riigitee ristumiskoha ehitamisega seotud kulud kannab Tasase kinnistu omanik. Riigitee

ristumiskoha ehitamise leping annab õiguse riigitee ristumiskoha ehitamiseks 5 (viie) aasta

jooksul.

Kooskõlastame Tasase kinnistu ehitusloa eelnõu pärast seda, kui oleme sõlminud Tasase

kinnistu omanikuga riigitee ristumiskoha ehitamise lepingu.

Riigitee ristumiskoht peab olema vastavalt ristumiskoha ehitamise lepingule välja ehitatud ja

meile üle antud hiljemalt enne Tasase kinnistule kavandatud mis tahes hoonele või rajatisele

kasutusloa väljastamist pädeva isiku poolt.

6. Projekti asendiplaani joonisele kanda riigitee ristumiskoha lahendus vastavalt meie

näidislahendusele (Lisa 2); samuti kanda projekti asendiplaani joonisele (ning kirjeldada

projekti seletuskirjas) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi

paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise

likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha.

8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et

kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte

kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende

rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste

teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Puurkaev kavandada väljapoole riigitee kaitsevööndit.

11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

12. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis

keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide läbilaskevõimet ning truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused

kuni riikliku eesvooluni.

13. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,

3 (3)

liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks

võib kasutada Maa-ameti väljavõtet (ortofoto).

14. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei

ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31

lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Lisa 1_Ristumiskoha ehitamise näidislahendus

2. Lisa 2_Näidislahenduse joonis

3. Tasase taotlus, tingimused ja asendiplaan

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]