JALGRATTURI KOOLITUSE TÖÖPLAAN
Kool: Narva Vanalinna Põhikool
Õppeaasta: 2025
Kuupäev /nädal
Teema
Märkused
Akad tunde
1.nädal
7.03
Põhimõisted liikluses (liiklejad, liikluskeskkond), sõidutee ületamine, liiklusviisakus
Maanteeameti kampaania videod, esitlus
Õpilane teab põhimõisteid, teab, et kiirustamine ja ohutuses veendumata jätmine liikluses võib põhjustada õnnetuse.
2.nädal
14.03
Tehniliselt korras jalgratas, kiiver, enda nähtavaks tegemine liikluses
Minikiivri katse, kiiver, jalgratas (tehniliselt korras), vahendid enda nähtavaks tegemiseks.
Video
Õpilane teab Liiklusseaduse nõuded – mis on korralik jalgrattas kus ja kaitsevahendid (oskab korrektselt kiivrit kasutada), enda nähtavaks tegemine.
3.nädal
21.03
Jalgratturi käemärguanded, jalgratturi asukoht teel (grupis sõitmine)
Töölehed, paaris ja rühmatöö.
Õpilane teab, et sõiduteel peab juht näitama suuna- ja peatumismärguandeid. Teab, et rattur paikneb alati paremal tee ääres. Õpilane arvestab piki- ja külgvahega.
4.nädal
28.03
Vasak- ja tagasipööre. Rattaga ülekäigurajal sõidutee ületamine ning jalakäijatega arvestamine
Pöörete läbimängimine, videod, kaardimäng
Õpilane teab vasaku- ja tagasipöörde reegleid ja märke.
5.nädal
04.03
Samaliigiliste teede ristmik (parema käe reegel), ringristmik
Ristmiku läbimängimine, rühmamäng
Õpilane teab parema käe reegleid.
6.nädal
11.04
Sõidueesõigus. Liiklusmärgid: - eesõigusmärgid, hoiatusmärgid, keelu- ja mõjualamärgid.
Liiklusmärkide komplekt; Tunne liiklusmärke, kaardimäng liiklusest, liiklusmärkide Alias
Õpilane tunneb oma kooliümbrust ja mõistab liikluskeskkonnast tulenevaid ohtlikke kohti ja olukordi.
7.nädal
18.04
Liiklusmärgid: kohustusmärgid, osutusmärgid, juhatusmärgid, teeninduskohamärgid, lisateatetahvlid.
Liiklusmärkide komplekt; , kaardimäng „Roheline tuli“, liiklusmärkide Alias
Meeskonnatöö
8.nädal
25.04
Foorid, reguleerija märguanded
Läbimängimine, paaristöö
Rollimängud
9.nädal
2.05
Teekattemärgised, liiklusmärkide kordamine
Tunne liiklusmärke
Õpilane teab ja oskab kasutada liikluse põhimõisteid.
10.nädal
09.05
Sõit linnas, maanteel, kergliiklusteel - erisused
Läbivalt arvestamine teiste liiklejatega
Õpilane teab, et kiirustamine ja ohutuses veendumata jätmine liikluses võib põhjustada õnnetuse ja arvestab teiste liiklejatega.
11.nädal
16.05
Raudtee ohutus. Muud ohtlikud olukorrad liikluses jalgratturile.
Sõit sõiduteel linnas. Raudtee ületamine.
katsed erinevate pinnastega (mänguautod)
Õpilane teab, kus ja kuidas on ohutum raudteed ületada.
12.nädal 2 tundi
23.05
Jalgratta tehnilise korrasoleku kontroll Kiivrite kontroll, reguleerimine Sõidu harjutamine õppeväljakul
Koonused, kriidid, muud vahendid
Sõit linnas sõiduteel või imiteeritud liiklusega väljakul
Õpilane teab, kus ja kuidas on ohutum teed ületada ning mida tuleb jälgida nii jalakäija kui ka jalgratturina (kiirus, enda nähtavaks tegemine).
13.nädal 2 tundi
30.05
Sõidu harjutamine liikluses
Ohutusvestid, kaasata lapsevanemaid
Koostöö lapsevanematega
14. nädal 2 tundi
6.06
Sõit linnas sõiduteel või imiteeritud liiklusega väljakul
Testide lahendamine.
Teematestid, harjutustestid. Vigade analüüs
15. nädal
10.06
Teooriaeksam
16.nädal
11.06
Sõidueksam platsil
17.nädal
12.06
Sõidueksam linnas sõiduteel või imiteeritud liiklusega väljakul
Õpilane teab, kus ja kuidas on ohutum teed ületada ning mida tuleb jälgida nii jalakäija kui ka jalgratturina (kiirus, enda nähtavaks tegemine).
Koolituse min maht on 20 akadeemilist tundi, millest 7 akadeemilist tundi on praktilist sõiduõpet.
Koostas: Õpetaja Marina Gusseva
Kuupäev: 26.11. 2024
1.Ülesanne
Viktoriin teemal „Sõidutee ületamine ja jalgratturi käemärguanded“.
1. Kas jalgrattur on juht või jalakäija?
• jalgrattur on juht.
• jalgrattur on jalakäija.
2. Kuidas on jalgratturile kõige ohutum ületada ülekäigurada?
• jalgratturile on kõige ohutum ületada sõidutee jalgratast käe kõrval lükates.
• jalgratturile on kõige ohutum kiirustada ja ületada tee.
3. Milles tuleb alati veenduda enne sõidutee ületamist? Eenne sõidutee ületamist tuleb veenduda,
• kas juht annab jalgratturile teed;
• kas teeületamine on ohutu;
• kas autojuht saab õigel ajal pidama
• kas ilm on ohtlik ja vihmaline
4. Kas operatiivsõiduk (näiteks politsei), millel on sisse lülitatud sinine vilkur tohib ristmikule sõita punase tulega?
• jah (kuid peab tagama teiste liiklejate ohutuse)
• ei, ainult rohelise tulega
• nii ja naa, sõltub situatsioonist
5.Seisvates autodes möödudes jalgrattur peab olema tähelepanelik, sest
• ootamatult jalakäija astub teele.
• avaneb seisva auto uks.
6.Millal on vaja anda suunamärguanne?
• 3 sekundi enne sõidu, enne peatust
• kohe peatusel
• kui järske pööre
7.Kas jalgratturile on kõige ohutum sõita sõiduteel
• paremas ääres
• vasakus ääres
• ei ole tähtis
2.Ülesanne
Kirjuta lünka puuduv sõna.
Ilmselt jõudsid jalgrattad Eestisse juba......................................, kuid enam hakkas sõiduvahend silma alles 1880. aastatel.
Esimesteks eestlastest rattaomanikeks said jõukamad linnakodanikud ja tollal rikkaima maanurga, Viljandimaa,...................
Tüüpiline jalgratas maksis 20. sajandi alguses........................, mis oli enam kui pool töölise aastapalgast. Seetõttu valmistati rattaid ka ...............ja „ põlve otsas”.
Eesti iseseisvuse perioodi algul sai jalgrattast kõige laiema levikuga......................... Jalgratastega sõitsid nii kõrged ametnikud, maarahvas, sõjavägi kui ka....................
II maailmasõja järgsetel aastatel polnud jalgratas nii vabalt saadaval kui........................................
1950. aastate algul seoses Riia jalgrattatehase masstootmise algusega .......................jalgratas kõigile soovijatele taas kättesaadavaks.
Tüüpiline käikudeta meeste või .....................jalgratas maksis 1960.–1980. aastatel 60–90 rubla, mis oli umbes kolmandik kuni pool tolle aja keskmist........................
Puuduvad sõnad - puust , politsei , kuupalka , muutus , sõiduvahend , naiste , 50–150 rubla , 19. sajandi keskel, talupojad, 1930. aastatel
0-4 aastased lapsed
Kasvatuse eesmärgid. Kasvatusel tuleb esmajärjekorras keskenduda lapse lähedastele täiskasvanutele ja vaid mingil määral lastele endile. Samas tuleb panna tähele, et lastel on õppimisel juba varajases lapsepõlves oluliseks kanaliks täiskasvanute tegevuse "kopeerimine". "Liikluskasvatust" ohutute käitumisviiside omandamiseks ja põhialuste õppimiseks tuleks alustada juba sellel perioodil. Kasvatuse sisu. Täiskasvanutele mõeldud ohutuskasvatuse sisuks on peamiselt lapse arengu, võimaluste ja piiride mõistmine ja teisalt liikluses osalemise kavandamine ohutust edendavad viisil (liiklusvormid, ohutusvarustus
2 Eluaastad 5 – 6 Võimalused ja rollid liikluses. Laps tegutseb liikluses ohutult ikka veel ainult täiskasvanu järelevalve all ja suunamisel, võttes liiklusest osa jalakäijana ja üha enam ratastel. Vastutab endiselt täiskasvanu. Paljud 5-6-aastased lapsed on tänava ületamisel endiselt riskialtid. Nad püüavad ületada tänavat ilma peatumata ja teele vaatamata või siis vaatavad enne tänava ületamist vales suunas.
Eelkooliealised õpivad liikluses käitumist ning lihtsustatud kujul esitatud liiklusreegleid, kuid mitte näiteks teeandmiskohustust ja teisi sarnaseid reegleid, mille rakendamine on eelkooliealistele alles keeruline. Näiteks mõisteid "parem" ja "vasak" ei saa veel eriti hästi rakendada. Ühistranspordi kasutamises vajavad juhendamist.
Eluaastad 7 – 12
Laste oskus suunata tähelepanu visuaalsele objektile ning viia tähelepanu üle vaatevälja äärealadel paiknevatele stiimulitele ei arene eriti vanusevahemikus 6-10 aastat. Arvatakse, et väikeste laste oskus juhtida nägemisel põhinevat (visuaalruumilist) ruumis orienteerumist ning suunata tähelepanu nägemisvälja äärealadel paiknevatele (perifeersetele) objektidele hakkab arenema 3-6 kuu vanuselt ning on tõdetud, et tahtest juhitav sisemine orienteerumine jõuab täiskasvanute tasemele 8-10 aasta vanuses. Üheks probleemiks laste eneseanalüüsi puhul on see, et nad ei pea ennast täiskasvanutest vähem võimekateks jalakäijateks ning kergesti identifitseerivad end täiskasvanutega
Eluaastad 13 -17
Hilises noorukieas (14-16 aastased) muutuvad sõprusgrupid tüdrukutest ja poistes koosnevateks segagruppideks, konformisminõue mingil määral väheneb ning hakatakse lubama suuremaid individuaalseid erinevusi. Mootorsõidukite kasutuselevõtmine suurendab riski. Põhilisteks probleemideks on üksikud õnnetused mopeedide ja rolleritega (ümberkukkumised ja teelt väljasõidud) ning kokkupõrked mootorsõidukitega. Õppimisel on oluliseks põhiteave ja oskused liikluses toimetulekuks, samuti vastutustunde äratamine. Sellesse vanusegruppi kuuluvatel noortel, kes tunnetavad aega lühikeses perspektiivis, tõuseb esile planeerimise ja reflektsiooni olulisus.
Eluaastad 18 – 20
Kasvatuse eesmärgid. Liikluskasvatus on suunatud noortele endile ja kogu nende lähikonnale koos võrdlusgruppide ja täiskasvanutega. Kasvatuse kõige olulisem sisu ei puuduta niivõrd liiklusoskuste tehnilist valdamist, kuivõrd nende tehniliste oskuste kasutamine ohutul viisil.
Jalakäijatele suunatud liikluskasvatussekkumised
Mitmed uuringud näitavad, et lapsevanemad suhtuvad tüdrukute ja poiste osalemisse liikluses erinevalt, eriti kui liigeldakse jalakäijana. Morrongiello ja Bartoni (2009) tulemused näitavad, et kuigi vanemad on seda meelt, et lastele tuleb õpetada, kuidas tänavat ohutult ületada, siis teevad seda vähesed. Kui vanemad ületasid tänavat koos 5-9-aastaste lastega, siis nooremaid lapsi jälgiti rohkem kui vanemaid ning poistele näidati sagedamini ohutu tänavaületuse eeskuju, kui tüdrukutele.
Kui jalgsi käimisest minnakse liiklemisel üle mõne tehnilisele liiklemisvahendi, nagu näiteks jalgratta, mopeedi või mootorratta või hiljem auto kasutamisele, siis selle vahendi kasutamisele hakatakse loomulikult pöörama ohutuskasvatuses rohkem tähelepanu kui jalgsi käimisele. Jalgrattakiivri kasutamise edendamine on kindlalt põhjendatud nii laste kui täiskasvanute puhul. Thompson jt (1989) on USA-s läbi viidud uuringuga näidanud, et peavigastuste arv väheneb tänu kiivrile 85% ja ajuvigastuste arv 88%.
1. Laps/õpilane põhjendab turvalisust ja ohutust suurendavate vahendite (turvavöö, kiiver, peatugi ja helkur, käe- ja põlvekaitsmed) vajalikkust ja kasutab neid igapäevases tegevuses erinevates liikluskeskkondades.
Alusharidus
I kooliaste
II kooliaste
III kooliaste
IV kooliaste
TEADMISED
TURVAVÖÖ
ENDA NÄHTAVAKS TEGEMINE (SH HELKURI KASUTAMINE)
KIIVER
PEATUGI
Laps:
teab, et lapsed peavad autos kasutama turvatooli;
teab, et helkuri kandmine aitab pimeda ajal end autojuhile nähtavaks teha;
teab, et kiiver on oluline kaitsevahend rattaga sõitmisel;
Õpilane:
kirjeldab turvavöö vajalikkust;
saab aru, miks on helkuriga liiklemine ohutum, teab erisust raudteel;
selgitab ja saab aru kiivri kandmise vajalikkusest jalg- ja tõukerattaga, tasakaaluliikuri jms sõitmisel;
Õpilane:
põhjendab turvavöö vajalikkust ja kirjeldab, mis juhtub kokkupõrke korral autos või bussis sõitjaga;
põhjendab, miks on oluline liikluses olla nähtav/märgatav, sh miks on helkuriga liiklemine ohutum;
kirjeldab helkuri toimimise põhimõtet, teab erisusi helkuri kandmisel asulavälisel teel, linnas ja raudteel;
teab seadusega kehtestatud reegleid jalgratastele (tuled, pidurid, helkurid, signaal jms).
kirjeldab autos peatoe õige kasutamise vajalikkust;
Õpilane:
toob välja seosed turvavöö kasutamise, kiiruse ja kokkupõrke vahel;
kirjeldab helkuri toimimise (peegelduvuse) põhimõtet ning selgitab helkuri kandmise vajadust;
põhjendab ja analüüsib turvavahendite (turvavöö, kiiver, peatugi) ja helkuri kasutamise vajalikkust ja erisusi nt raudteel;
teab seadusega kehtestatud nõudeid sõiduvahenditele (tuled, pidurid, helkurid, signaal jms).
Õpilane:
põhjendab ja analüüsib turvavahendite kasutamise vajalikkust ja erisusi erinevate liikluskeskkondade puhul (nt, et turvavahendid ja helkur ei suurenda ohutust raudteel);
KÄITUMINE
TURVAVÖÖ
ENDA NÄHTAVAKS TEGEMINE
KIIVER
SÕIDUVAHENDI KORRASOLEK
PEATUGI
kasutab autos sõites turvatooli;
jälgib täiskasvanu suunamisel helkuri olemasolu endal ja teistel;
oskab kiivrit endale pähe panna;
kinnitab autos ja bussis turvavöö;
kannab kergliiklejana halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes õigesti kinnitatud helkurit või muud valgusallikat, mis aitab ennast nähtavaks teha;
kannab jalgratturina kiivrit.
kinnitab autos, taksos ja bussis turvavöö;
kannab kergliiklejana halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes õigesti kinnitatud helkurit või muud valgusallikat; kasutab läbi aasta erinevaid enda nähtavaks tegemise viise eristumaks keskkonnast (riietus);
oskab kiivrit õigesti kasutada;
hindab oma sõiduvahendi (nt tõukeratas, jalgratas) korrasolekut.
kinnitab autos, taksos ja bussis turvavöö;
kannab kergliiklejana halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes õigesti kinnitatud helkurit või muud valgusallikat; kasutab kergliiklejana läbi aasta erinevaid enda nähtavaks tegemise ja keskkonnast eristumise viise (riietus);
kasutab jalgratturina ja pisimopeedijuhina kiivrit õigesti.
hindab oma sõiduvahendi (nt jalgratas, pisimopeed) korrasolekut;
reguleerib autos istudes oma peatoe õigele kõrgusele.
kasutab turva- ja ohutusvahendeid, sh helkurit õigesti.
2. Laps/õpilane jälgib ja analüüsib enda ning kaaslaste käitumist ohutuse seisukohast, eristab ohtlikku liikluskäitumist (sh tegelemine kõrvaliste tegevustega) ohutust liikluskäitumisest, ning peab ohutut käitumist oluliseks.
Alusharidus
I kooliaste
II kooliaste
III kooliaste
IV kooliaste
OSKUS
KÄITUMISE JÄLGIMINE JA ANALÜÜSIMINE
OHUTU JA OHTLIKU KÄITUMISE ERISTAMINE
SEKKUMINE
Laps:
vaatleb õpetaja juhendamisel teiste käitumist liikluses
eristab õiget käitumist valest jalakäija ja kaasreisija näitel
kirjeldab võimalikke ohte liikluses oma liikumisviisist tulenevalt, sh oma koduteel (lasteaia ja kodu vahel)
Teab hädaabinumbrit 112
Õpilane:
vaatleb õpetaja juhendamisel teiste käitumist liikluses;
kirjeldab enda kogemuse ja etteantud situatsioonide põhjal eakaaslastest jalakäijate ohukäitumisi erinevates liikluskeskkondades ja toob välja õnnetuste põhjused;
selgitab, millised kohad liikluses on kõndimiseks, müramiseks ja mängimiseks ohtlikud (nt koostab tagajärgedest tulenevalt ohtlike kohtade pingerea);
nimetab liikluses kõrvaliste tegevustega tegelemise riske;
konkreetses ohuolukorras juhib kaaslaste tähelepanu ohutu liikluskäitumise vajalikkusele, vajadusel teavitab täiskasvanut või helistab hädaabinumbril 112, veendudes eelnevalt enda ohutuses;
Õpilane:
jälgib (eneseanalüüsi, vaatluse vm meetodi abil) enda ja kaasõpilaste käitumist liikluses jalakäija ja jalgratturina erinevates liikluskeskkondades;
uurib (nt uurimus- või loovtöös, kirjandis) ja juhib kaasõpilaste tähelepanu turvavahendite kasutamise vajadusele;
kirjeldab jalakäijatega ning jalgratturitega juhtunud õnnetuste (sh raudteeõnnetuste) peamised põhjused;
märkab ja kirjeldab võimalikke ohtlikke situatsioone erinevates liikleja rollides ning liikluskeskkondades;
konkreetses ohuolukorras juhib kaaslaste tähelepanu ohutu liikluskäitumise vajalikkusele, vajadusel teavitab täiskasvanut või politseid liiklusõnnetusest (helistab hädaabinumbril 112) ning ohtlikest olukordadest liikluses;
Õpilane:
jälgib ja analüüsib enda ja teiste käitumist liikluses erinevates liikluskeskkondades;
viib läbi uurimuse või
teavitustegevuse ohutu käitumise propageerimiseks klassis või koolis;
analüüsib võimalikke ohtlikke situatsioone erinevates liikluskeskkondades ja erinevates liikleja rollides
toob välja jalakäijate, jalgratturite ja pisimopeedijuhtidega juhtunud õnnetuste peamised põhjused, sh raudteeohutuse aspektist (loob põhjus – tagajärg seoseid väärkäitumise puhul);
sekkub sobival viisil ja ennastsäästvalt ohuolukorra ärahoidmiseks kui kaaslase käitumine oma või teiste elu ohtu seab, oskab tähelepanu juhtida teiste ohtlikule käitumisele liikluses;
Õpilane:
jälgib, analüüsib ja hindab liiklusreeglitest lähtudes enda ja teiste käitumist liikluses erinevatest liikumisviisidest lähtudes;
viib läbi uurimuse või
teavitustegevuse ohutu käitumise propageerimiseks
klassis või koolis;
otsib, kirjeldab ja analüüsib ning annab omapoolse hinnangu võimalikele ohtlikele situatsioonidele erinevates liikluskeskkondades (isiklikul, kooli, kogukonna, riigi ja maailma tasandil);
sekkub sobival viisil ja ennastsäästvalt ohuolukorra ärahoidmiseks kui kaaslase käitumine oma või teiste elu ohtu seab;
OHUTU KÄITUMISE VÄÄRTUSTAMINE
saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida õnnetusi ning valikute korral eelistab käituda ohutult;
saab aru oma eksimustest ning püüab neid edaspidi vältida.
saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida õnnetusi ning valikute korral eelistab käituda ohutult.
saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida õnnetusi, valikute korral eelistab käituda ohutult ning teeb soovitusi ohtudest hoidumiseks eakaaslastele ja lähedastele.
saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida õnnetusi, valikute korral eelistab käituda ohutult ja arvestab teiste liiklejate ohutusega, sh ei sea ennast ja teisi ohtu.
3. Laps/õpilane käitub ohutult arvestades kaasliiklejate ja ilmastikutingimustega/ keskkonnast tulenevate ohtudega, vajadusel sekkub teiste ohutuse tagamiseks
Alusharidus
I kooliaste
II kooliaste
III kooliaste
IV kooliaste
TEADMINE
KESKKONNA MÕJU
Laps:
kirjeldab võimalikke ohte jalakäijana erinevatel aastaaegadel;
teab jalakäija jaoks ohutuid teeületuse kohti erinevates liikluskeskkondades;
Õpilane:
saab jalakäijana aru, et märjal ja lumisel teel on sõidukite peatumisteekond pikem kui kuival;
kirjeldab (jalakäijana) liiklusohte erinevatel aastaaegadel;
Õpilane:
saab jalakäija ja jalgratturina aru, et märjal ja lumisel teel on sõidukite peatumisteekond pikem kui kuival;
Õpilane:
selgitab, millistest teguritest sõltub sõiduki, sh rongi peatumisteekond;
teab sõiduki peatumisteekonna pikkust linna- ja maanteekiirusel kuival ja märjal teel;
Õpilane:
selgitab, millistest teguritest sõltub sõiduki peatumisteekond;
teab sõiduki peatumisteekonna pikkust linna- ja maanteekiirusel kuival, märjal ja lumisel teel;
teab pidurduse ja kiirenduse mõistete erinevust erinevate teeolude puhul;
KÄITUMINE
LIIKLUS-KESKKONDADE HINDAMINE
kirjeldab enda asukohta (ümbritseva suhtes);
orienteerub lasteaia õuealal;
valib jalakäijana tee ületamiseks ohutu koha;
väärtustab viisakust liikluskeskkonnas ( liikluse „tere“ – pilkkontakt).
suunab oma tähelepanu erinevate liikluskeskkondade (sh raudtee) jälgimisele ning hindamisele erinevates ilmastikutingimustes;
väärtustab viisakust liikluskeskkonnas (teiste liiklejatega arvestamine jalakäijana, liikluse „tere“ - pilkkontakt ja tänamine).
leiab võimaluse ohtude vältimiseks liikluses erinevates ilmastikutingimustes (nt jalakäijana pimedas, vihma või tuisuga; ei sõida jalgrattaga libedal ajal).
väärtustab viisakust liikluskeskkonnas (teiste liiklejatega arvestamine jalakäija ja jalgratturina, liikluse „tere“ - pilkkontakt ja tänamine)
leiab võimalusi ohtude vältimiseks erinevates ilmastiku tingimustes.
väärtustab viisakust liikluskeskkonnas (teiste liiklejatega arvestamine jalakäija, jalgratturi ja mopeedijuhina, liikluse „tere“ - pilkkontakt ja tänamine
kirjeldab ja analüüsib erinevatest liikluskeskkondadest ja ilmastikutingimustest tulenevaid ohte, sh ilmastiku mõju erinevatele transpordiliikidele
väärtustab viisakust liikluskeskkonnas (teiste liiklejatega arvestamine jalakäija, jalgratturi, mopeedijuhi ja autojuhina, liikluse „tere“ - pilkkontakt ja tänamine.
4. Laps/õpilane tunneb liiklusreegleid ja –märke oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes ning järgib liiklusreegleid erinevates liikluskeskkondades
Alusharidus
I kooliaste
II kooliaste
III kooliaste
IV kooliaste
TEADMINE
LIIKLUSREEGLITE TUNDMINE
Laps:
teab oma rühma ja lasteaia õueala reegleid, sh teab kuidas ohutult jalgrattaga lasteaia õuealal sõita;
teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda, sh lastegrupis;
Õpilane:
tunneb põhilisi liiklusreegleid ja –märke liikluskorraldusvahendeid oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes;
nimetab reeglid, millega on vaja arvestada üksi ja ühiselt liigeldes (nt ekskursioonil, matkal, ühistranspordis, õppekäigul);
kirjeldab raudtee ja maantee liiklusreeglite erinevust;
Õpilane:
tunneb liiklusreegleid ja –märke oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes, mõistab raudtee ja maantee liiklusreeglite erinevust;
Õpilane:
tunneb liiklusreegleid ja –märke oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes, sh raudteega seotuid;
Õpilane:
tunneb liiklusreegleid ja –märke oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes;
KÄITUMINE
LIIKLUSREEGLITE JÄRGIMINE
järgib rühmas ja lasteaia õuealal kokkulepitud reegleid, sh jalgrattaga sõitmise osas;
järgib lastegrupis tänaval liigeldes kokkulepitud reegleid.
järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult.
järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult, teiste liiklejatega arvestades.
järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult, teiste liiklejatega arvestades.
järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult, teiste liiklejatega arvestades.
5. Laps/õpilane kaardistab liiklusohtlikud kohad ja kavandab liikumisviisi arvestades enda ohutu koolitee
Alusharidus
I kooliaste
II kooliaste
III kooliaste
IV kooliaste
OSKUS
TEEKONNA PLANEERIMINE
KOOLITEE
KAVANDAMINE
Õpilane:
kirjeldab enda teekonda kodust kooli vastavalt oma liikumisviisile ja toob välja, millised on tema jaoks keerulised kohad liikluses, sh kooli ümbruses;
kavandab enda ohutu koolitee.
Õpilane:
kaardistab enda kooliümbruse ja koolitee ohtlikud kohad kaardil, kirjeldab ohtu ja võimalikke tagajärgi;
kavandab enda ohutu koolitee liikumisviisist lähtuvalt;
nimetab erinevaid võimalusi Eestis liiklemiseks, kasutab erinevaid transpordi võimalusi marsruudi koostamiseks oma kodukohast soovitud punkti jõudmiseks (nt klassi matka või ekskursiooni planeerimiseks).
Õpilane:
võrdleb erinevaid marsruute ja liiklemisviise erinevaid aspekte (odavus, kiirus, pikkus, ohutus) arvestades ning valib endale kõige sobivama, liikleja rolli vaatepunktist ja erinevate liikluskeskkondade puhul (sh raudtee);
planeerib ja kaardistab oma koolitee vähemalt kahte erinevat liikumisviisi ning liikleja rolli silmas pidades, kasutades selleks erinevaid tehnilisi võimalusi (liiklusmärkide/ liikluskorraldusvahendite või ohukohtade pildistamine, GPS koordinaatide määramine), lisab ohu kirjelduse ning leiab lahendusi ohtude vältimiseks.
Õpilane:
toob välja ja analüüsib seoseid liikleja, sõiduki ja liikluskeskkondadest tulenevate ohtude vahel (sh kooliteel);
kaardistab oma koolitee vähemalt kolme erinevat liikumisviisi ja liikleja rolli silmas pidades, kasutades selleks erinevaid tehnilisi võimalusi, leiab võimalusi ohtude vältimiseks ja vajadusel teeb (nt koolijuhile) ettepanekuid kooliterritooriumi ohutumaks muutmiseks.
6. Laps/õpilane on teadlik enda ja oma pere liiklemise harjumustest, eesti ja erinevate riikide liikluskultuuri olemusest ja liiklusohutuse tasemest
Alusharidus
I kooliaste
II kooliaste
III kooliaste
IV kooliaste
OSKUS
LIIKLUSKULTUUR
INFO OTSIMINE
INFO ESITAMINE
Laps:
kirjeldab enda ja oma pere liikumisviise.
Õpilane:
kirjeldab enda ja oma pere liiklemise harjumusi;
tutvub kodukoha transpordiliikide ning liikumisviiside võimalustega;
koostab õpetaja juhendamisel küsitluse või vaatluse tulemuste põhjal lihtsa diagrammi enda ja kaasõpilaste liikluskäitumisest (nt kooli tuleku viisid või turvavarustuse kasutamine erinevatel nädalapäevadel).
Õpilane:
kirjeldab erinevate riikide, sh Eesti liikluskultuuri olemust ja liiklejate harjumusi;
otsib infot erinevate transpordivõimaluste kohta Eestis, mida kodukohas ei ole (nt tramm, troll, praam, laev, rong, lennuk) ning milliste ohutusreeglitega peab arvestama
nimetab erinevaid võimalusi Eestis liiklemiseks, teab ja oskab kasutada erinevaid transpordi võimalusi marsruudi koostamiseks oma kodukohast soovitud punkti jõudmiseks (nt klassi matka või ekskursiooni planeerimiseks);
loeb tabelist, graafikult ja koostab lihtsamat liiklusstatistikat (nt protsentuaalset jaotust).
Õpilane:
võrdleb erinevate riikide liiklusohutuse taset Eesti liiklusohutuse tasemega;
otsib infot erinevate riikide liikluse eripärade kohta (sh liikumisviiside valik) ja oskab välja tuua, kuidas sellega enda käitumise puhul arvestada (nt vasakpoolne liiklus, mitmerealised raudteed, jalgrattaliiklusega arvestamise vajadus, erinevad transpordiliigid);
tutvub teiste riikide transpordivõimalustega mida Eestis ei ole (metroo, kiirrongid) ning liiklusreeglite erinevusega;
otsib, kogub ja esitleb andmeid ning teeb nendest lähtuvalt ettepanekuid kodukoha, kooli, klassi liiklusohutuse suurendamiseks.
Õpilane:
analüüsib erinevate riikide liikumisviise, liiklusohutust ja liikluskultuuri, selle muutumist ajas ning seost ohutu liikluskäitumisega, toob välja analüüsitavate riikide erinevused Eestiga võrreldes;
leiab erinevatest meediakanalitest erinevate liikumisviiside puhul toimunud liiklusõnnetuste kirjeldusi (sh raudteel) ja erinevusi, aja, riikide jm põhjal;
toob välja liiklusõnnetuste peamised põhjused ja võimalused ohutuse suurendamiseks;
loeb oma maakonna terviseprofiili (õnnetused, vigastused võrrelduna elanike arvuga) ja võrdleb seda teiste maakondade terviseprofiiliga.