Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu kooskõlastamine

LISA 2
Atmosfääriõhu kaitse seaduse jat teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine)
Uued mõisted

Atmosfääriõhu kaitse seadus
paragrahvi 120 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„Taastuvkütused on taastuvkütused energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses.“;

Ehitusseadustik
paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „vajalike konstruktsioonielementidega.“ Tekstiosaga:
„Tehnosüsteemiks loetakse muu hulgas ka ehitise toimimiseks vajalikke päikeseenergiaseadmeid, soojuspumpasid ja samas asukohas paiknevaid energiasalvesteid, sealhulgas elektri- ja soojusenergia salvesteid, samuti vahendeid, mis on vajalikud selliste päikesepaneelide, soojuspumpade ja salvestite võrguga ühendamiseks ning taastuvenergia integreerimiseks kütte- ja jahutusvõrkudesse.“;

Elektrituruseadus
201) paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust suurendada või asendada ja võrgu koormust juhtida ning aitab võrgul toimida, kaasates elektriturule teiste hulgas taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, hajatootjaid, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusega tegelevaid ettevõtjaid, süsteemijuhtimiseks reservvõimsuste pakkujaid, agregaatoreid ja soojusettevõtteid.“
37) seisukord – - näitaja, mis kirjeldab aku üldseisundit ja kindlaksmääratud jõudluse
saavutamise suutlikkust võrreldes selle esialgse seisundiga;
38) laetustase – aku saadaolev mahutavus, mida väljendatakse protsendina nimimahutavusest;
39) võimsuse seadeväärtus – akujuhtimissüsteemis olev muutuvteave, mille alusel määratakse kindlaks aku seisukorra ja kasutuse optimeerimiseks vajalik elektrilise võimsuse režiim, milles aku peaks laadimise või tühjendamise ajal optimaalselt töötama;
40) nutilaadimine – laadimistoiming, mille käigus akusse suunatava elektrienergia kogust kohandatakse elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel dünaamiliselt;
41) kahesuunaline laadimine – nutikas laadimistoiming, mille puhul saab elektrivoolu suunda muuta, võimaldades elektrivoolul akust voolata laadimispunkti, millega see on ühendatud;
42) üldsusele juurdepääsetav alternatiivkütuste taristu – alternatiivkütuste taristu, mis asub üldsusele avatud kohas või territooriumil, olenemata sellest, kas alternatiivkütuste taristu asub avalikul või eramaal ning kas kohaldatakse piiranguid või tingimusi seoses kohale või valdusele juurdepääsuga, ning olenemata alternatiivkütuste taristu kasutamise suhtes kohaldatavatest tingimustest



Energiamajanduse korralduse seadus

paragrahvi 2 teksti täiendatakse punktiga 152 järgmises sõnastuses:
„152) istandik – on istandik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 206), artikli 2 punkti 11 tähenduses;“;

paragrahvi 2 lõike 1 punkt 212 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„212) muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused – vedelad ja gaasilised kütused, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass;“;

paragrahvi 2 teksti täiendatakse punktidega 265–2616 järgmises sõnastuses:
„265) päikeseelektrisõiduk –- mootorsõiduk, mille jõuülekanne sisaldab ainult mitteperifeerseid elektriseadmeid energiamuundurina koos elektrilise energiasalvestussüsteemiga, mida saab väljastpoolt laadida, ning mis on varustatud sõidukisse integreeritud päikesepaneelidega;
266) energia summaarne lõpptarbimine –- kogu energia, mis tarnitakse tööstus-, transpordi-, teenindus- ja põllumajandussektorile ning kodumajapidamistele, elektri- ja soojusenergia tarbimine energiasektoris elektri- ja soojusenergia tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel;
267) süsteemi tõhusus –- energiatõhusate lahenduste valimine, kui need võimaldavad ka kulutõhusat süsinikuheite vähendamise suundumust, lisapaindlikkust ja ressursside tõhusat kasutamist;
268) taastuvenergia –- taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia, geotermiline energia, osmootne energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;
269)  taastuvelektrienergia –- taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia;
2610) osmootne energia - energia, mis tekib looduslikult kahe vedeliku, tavaliselt magevee ja soolase vee soolasisalduse erinevusest;
2611) taastuvenergiajaam – jaam, mis toodab elektrit tuuleenergiast (tuuleelektrijaam), päikeseenergiast (päikeseenergiaseade), geotermilisest energiast, osmootsest energiast, ümbritseva keskkonna energiast, loodete, lainete ja muust ookeanienergiast, hüdroenergiast või käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist või biogaasist (biometaanijaam) või taastuvenergia tootmiseks mitut eelnevat loetletud taastuvenergia liiki kasutav elektrijaam;
2612) taastuvkütused –- biokütused, vedelad biokütused, biomasskütused atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses ja muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused;
2613) taastuvvesinik –- vesinik, mis on toodetud taastuvenergiast käesoleva seaduse § 2 punkti 265 tähenduses;
2614) sünteetiline kütus –- kütus, mis on toodetud sünteetiliste keemiliste protsesside abil;
2615) taastuv sünteetiline kütus –- sünteetiline kütus, mis on toodetud taastuvenergiast käesoleva seaduse § 2 punkti 265 tähenduses;“;
paragrahvi 2 teksti täiendatakse punktidega 271 ja 272 järgmises sõnastuses:
„271) tööstuslik ümarpuit – saepalgid, vineeripakud, paberipuit (ümar või lõhutud), samuti kogu muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused, näiteks puuliik, mõõtmed, kõverus ja okslikkus, muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks, mille liikmesriigid on vastavalt asjakohastele metsa- ja turutingimustele kindlaks teinud ja igakülgselt põhjendanud;
272) tööstussektor – majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE REV. 2) B, C ja F jakku ning J jao 63 ossa liigitatud ettevõtjad ja tooted, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006;“;

(1) Taastuvenergia ala on käesoleva seaduse tähenduses riiklikust energia- ja kliimakavast lähtudes taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks vajalik taastuvenergiajaama ja sellega seotud taristu ala maismaal või merealal.
(3) Taastuvenergia eelisarendusala on taastuvenergia ala maismaal, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud tuuleelektrijaama rajamise eelduseks olevas detailplaneeringus või eriplaneeringus, millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine ja puudub oluline piirülene keskkonnamõju;
2) alal on tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks on asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed;
3) ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda piiranguvööndit, I ja II kategooria taimeliikide kasvukohti, kaitstavat looduse üksikobjekti ja Natura elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool kaitstavaid alasid;
4) keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole tuvastatud, et alal paikneks peamisi rändeteid.

Taastuvenergiajaama ajakohastamine on taastuvenergiat tootva jaama ja taastuvenergiajaama võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste uuendamine, sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine tootmisvõimsuse asendamiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks.

LISA 3
MÄÄRUSE KAVAND 1
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a
määruses nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise,
võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse
taotlemisel esitatava teabe koosseis“ muutmine

§ 1. Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määruses nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „tunniajase täpsusega päritolutunnistusi pikaajalise elektrienergia ostulepingu“ tekstiosaga „turuarvelduse sageduse perioodi või tunniajase perioodi jooksul toodetud energiaühiku kohta päritolutunnistus, mida kasutatakse elektrienergia müügilepingu“;.

Selgitus: Muudatuse esimene osa on seotud tunnipõhiselt turuarveldusperioodilt 15-minutilisele turuarveldusperioodile üleminekuga ning võimaldab tulevikus väljastada päritolutunnistusi 15‑minuti ja/või ühetunnise toodangu kohta, olenevalt turu ootustest ja vajadustest. Muudatuse teise osaga asendatakse tekstiosa „pikaajalise elektrienergia ostulepingu“ tekstiosaga „elektrienergia müügilepingu“, et viia määruse tekst energiamajanduse korralduse seaduse ning elektrituru seaduse sõnastusega kooskõlla.

2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 4 asendatakse tähemärk „.“ tähemärgiga „;“ ning lõiget täiendatakse uue punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) biometaani ja vesiniku korral tarbimise mõõtepunkti kood.“.’

Selgitus: Päritolutunnistuse kustutamiseks tuleb gaasiliste kütuste (biometaan ja vesinik) korral esitada ka tarbimise mõõtepunkti kood, kuna gaasiliste kütuste puhul järgitakse massibilansi põhimõtet, kuid teiste energiakandjate puhul toimub hetkel tarbimise tõendamine tarbija (registrikoodi või isikukoodi) vastu.


MÄÄRUSE KAVAND 2
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS

Akude tootjatele esitatavad nõuded

1. peatükk
ÜLDSÄTTED 

Määrus kehtestatakse «Ttoote nõuetele vastavuse seaduse“» § 5 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2010. a määruse nr 123 „«Volituste andmine tootele nõuete ja vastavushindamise korra kehtestamiseks ning turujärelevalveasutuse määramiseks“» § 1 lõike 1 punkti 1 ja § 1 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrust kehtestab kodumajapidamistes kasutatavate akude ja tööstuslike patareide või akude tootjatele tarbijatele ja nõuded andmete kättesaadavaks tegemise kohta.

(2) Käesolevat määrust kohaldatakse tootele, millele on sätestatud nõuded Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2023/1542, 12. juuli 2023, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ.

§ 2. MõistedTerminid

1) akuhaldussüsteem – elektrooniline seade, mis kontrollib või juhib aku elektrilisi ja soojuslikke funktsioone, et tagada aku ohutus, jõudlus ja kasutusiga, haldab ja salvestab andmeid aku seisukorra ja eeldatava kasutusea kindlaksmääramise parameetrite kohta
2) kodumajapidamistes kasutatav aku – eraldiseisev aku, mille nimimahutavus vastab energiahulgale üle 2 kWh ja mis sobib kodukeskkonnas paigaldamiseks ja kasutamiseks
3) tööstuslik aku - energiasalvestusüksus, mis on spetsiaalselt projekteeritud tööstuslikuks kasutuseks, mis on ette nähtud tööstuslikuks kasutuseks pärast kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamist või kasutusotstarbe muutmist, või mis tahes muu energiasalvestusüksus, mis kaalub rohkem kui 5 kg ja mis ei ole sõidukiaku

§ 3. Andmete kättesaadavus

(1) Kodumajapidamistes kasutatavate akude ja tööstuslike patareide või akude tootjad võimaldavad patareide ja akude omanikele ja kasutajatele, samuti omanike ja kasutajate selgesõnalisel nõusolekul nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele, näiteks hoonete energiajuhtimisega tegelevatele ettevõtjatele ja elektrituru osalistele mittediskrimineerivatel tingimustel ja kooskõlas andmekaitsenormidega reaalajas tasuta juurdepääsu akuhaldussüsteemis olevale põhiteabele, näiteks andmetele aku mahutavuse, seisukorra, laetustaseme ja võimsuse seadeväärtuse kohta.


§ 4. Turujärelevalveasutus

Käesoleva määruse nõuete täitmise üle teeb turujärelevalvet Keskkonnaamet.

Selgitus: Direktiiv seab nõuded akuhaldussüsteemide tootjatele, mida kodumajapidamised ja ettevõtted kasutavad, teha tarbijatele ja nendele teenust osutavatele ettevõttele kättesaadavaks andmed akuhaldussüsteemide kohta. Muudatuse eesmärk on edendada nutikate energiasüsteemide kasutust ja elektrisüsteemi paindlikkust. Muudatus võimaldab tarbijal omada ülevaadet akudest ja kasutada teenusepakkujat tema akuhaldussüsteemi juhtimiseks.

EELNÕU
30.08.2024


Atmosfääriõhu kaitse seaduse jat teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine)

§ 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 79 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 120 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste, vedelate biokütuste ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise korra ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika kehtestab saasteainete heitkoguste piiramise eesmärgil valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

3) paragrahvi 1231 lõiked 3 ja 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui tarnija vähendab kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid biokütuste abil, peavad need vastama käesoleva seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele.

(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele vastavuse tõendamine peab toimuma vedelkütuse seaduse §-s 23 sätestatud tingimuste kohaselt.“;

4) paragrahvi 1231 lõige 32 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 1233 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „vajalike konstruktsioonielementidega.“ tekstiosaga teise lausega järgmises sõnastuses:

„Tehnosüsteemiks loetakse muuhulgas ka ehitise toimimiseks vajalikke päikeseenergiaseadmeid, soojuspumpasid ja energiasalvesteid, sealhulgas elektri- ja soojusenergia salvesteid, samuti vahendeid, mis on vajalikud selliste päikeseenergiaseadmete, soojuspumpade ja salvestite võrguga ühendamiseks ning taastuvenergia integreerimiseks kütte- ja jahutusvõrkudesse.“;

2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kui alla 100 kW päikeseenergiaseadme ehitamisel rajatisena või hoone tehnosüsteemi osana ei ole pädev asutus andnud ehitusteatise menetluses kontrolli tulemusel haldusakti käesoleva paragrahvi lõikes 6 viidatud nimetatud tähtaja jooksul, siis võib alustada ehitamist.“;

3) ehitusseadustiku lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“ tabeli osa „Hoone“ hoonete osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Tegevus
Hoone
Püstitamine Rajamine
Ümberehita
mine, ainult tehnosüsteemi osa
Ümberehitamine või laiendamine kuni 33%
Laiendamine üle 33%
Osa asendamine samaväärsega
Lammutamine
Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone
Ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m
kõrge
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis
Ehitusteatis
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Puudub
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m kõrge
Ehitusluba
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusluba
Puudub
Ehitusluba
Ehitisealuse pinnaga
üle 60 m2
Ehitusluba
Ehitusteatis ja
ehitusprojekt
Ehitusteatis ja
ehitusprojekt
Ehitusluba
Puudub
Ehitusluba
Mitteelamu
Ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m
kõrge
Ehitusteatis
Puudub
Puudub
Ehitusteatis
Puudub
Ehitusteatis
Ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Puudub
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m
kõrge
Ehitusluba
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusluba
Puudub
Ehitusluba
Ehitisealuse pinnaga
üle 60 m2
Ehitusluba
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusluba
Ehitusluba
Puudub
Ehitusluba
;
4) ehitusseadustiku lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“ alajaotise osa „Rajatis“ allosa „Surveseadmed, gaasi- ja elektripaigaldised“ rida „Elektritootmisrajatis, kuni 100 kW“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Elektritootmisrajatis, kuni 100 kW
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis
Puudub
Ehitusteatis
;


5) ehitusseadustiku lisa 2 „Tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta“ tabeli hoonete osa „Hoone“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Tegevus
Hoone
Püstitamine rajamine
Ümberehitamine, ainult tehnosüsteemi osa
Ümberehitamine või laiendamine kuni 33%
Laiendamine üle 33%
Osa asendamine samaväärsega
Kasutusotstarbe muutmine
Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone
Ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m
kõrge
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Puudub
Kasutusteatis
Ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m kõrge
Kasutusluba
Kasutusteatis ja ehitusprojekt
Kasutusteatis ja ehitusprojekt
Kasutusluba
Puudub
Kasutusteatis
Ehitisealuse pinnaga
üle 60 m2
Kasutusluba
Kasutusteatis ja
ehitusprojekt
Kasutusteatis ja
ehitusprojekt
Kasutusluba
Puudub
Kasutusteatis
Mitteelamu
Ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m
kõrge
Kasutusteatis
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Puudub
Kasutusteatis
Ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m
kõrge
Kasutusluba
Kasutusteatis ja ehitusprojekt
Kasutusteatis ja ehitusprojekt
Kasutusluba
Puudub
Kasutusteatis
Ehitisealuse pinnaga
üle 60 m2
Kasutusluba
Kasutusteatis ja ehitusprojekt
Kasutusluba
Kasutusluba
Puudub
Kasutusteatis
;
6) ehitusseadustiku lisa 2 „Tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“ alajaotis osa „Ehitis“ allosa „Surveseadmed, gaasi- ja elektripaigaldised“ rida „Elektritootmisrajatis, kuni 100 kW“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Elektritootmisrajatis,
kuni 100 kW
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Puudub
.
§ 3. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 201, 37, 38, 39, 40, 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„201) paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust suurendada või asendada ja võrgu koormust juhtida ning aitab võrgul toimida, kaasates elektriturule teiste hulgas taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, hajatootjaid, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusega tegelevaid ettevõtjaid, süsteemijuhtimiseks reservvõimsuste pakkujaid, agregaatoreid ja soojusettevõtteid;
37) seisukord – näitaja, mis kirjeldab aku üldseisundit ja kindlaksmääratud jõudluse saavutamise suutlikkust võrreldes selle esialgse seisundiga;
38) laetustase – aku saadaolev mahutavus, mida väljendatakse protsendina nimimahutavusest;
39) võimsuse seadeväärtus – akujuhtimissüsteemis olev muutuvteave, mille alusel määratakse kindlaks aku seisukorra ja kasutuse optimeerimiseks vajalik elektrilise võimsuse režiim, milles aku peaks laadimise või tühjendamise ajal optimaalselt töötama;
40) nutilaadimine – laadimistoiming, mille käigus akusse suunatava elektrienergia kogust kohandatakse elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel dünaamiliselt;
41) kahesuunaline laadimine – nutikas laadimistoiming, mille puhul saab elektrivoolu suunda muuta, võimaldades elektrivoolul akust voolata laadimispunkti, millega see on ühendatud;
42) üldsusele juurdepääsetav alternatiivkütuste taristu – alternatiivkütuste taristu, mis asub üldsusele avatud kohas või territooriumil, olenemata sellest, kas alternatiivkütuste taristu asub avalikul või eramaal ning kas kohaldatakse piiranguid või tingimusi kohale või valdusele juurdepääsuks, ning olenemata alternatiivkütuste taristu kasutamise suhtes kohaldatavatest tingimustest.“;

2) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Käesoleva seaduse §-des 59, 594, 595 või 596 nimetatud toetuse tervikuna või osalisel maksmisel paragrahvi lõike 2 kontekstis saab ühe tegevusloaga jaotus- või põhivõrguettevõtja liitumispunkti taga olla üks tootmisseade.“;

3) paragrahvi 584 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiale toetuskava kavandamisel:
1) tagatakse metsa biomassi astmeline kasutamine, lähtudes selle suurimast majanduslikust ja keskkonnaga seotud lisaväärtusest;
2) tagatakse, et toetust ei maksta saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamiseks energia tootmisel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 ei kohaldata juhul, kui biokütustest, vedelatest biokütustest või biomasskütusest toodetud energiat on vaja energiavarustuskindluse tagamiseks või kui kohalik tööstussektor ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks, kui lähteained pärinevad järgmisest tegevusest:
1) metsamajandustegevus, mille eesmärk on tagada kommertskasutusele eelnev harvendamine või mida tehakse kooskõlas riigisisese õigusega metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks suure riskiga piirkondades;
2) sanitaarraie pärast dokumenteeritud looduslikke häiringuid või
3) sellise puidu raie, mille omadused kohalike töötlemisrajatiste jaoks ei sobi.

(6) Toetust ei anta ega pikendata energiamajanduse korralduse seaduse § 2 lõike punkti 211 tähenduses metsa biomassist toodetud elektrienergia tootmiseks ainult elektrienergiat tootvatele käitistele, välja arvatud juhul, kui selline elektrienergia vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) seda toodetakse piirkonnas, mis on tahketest fossiilkütustest sõltuvuse tõttu kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 kohaselt kehtestatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas, ning see vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 322 lõikes 14 sätestatud nõuetele;
2) selle tootmisel kasutatakse biomassist tekkinud süsihappegaasi kogumist ja säilitamist ning see vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 322 lõikes 14 sätestatud nõuetele.“;

4) paragrahvi 591 lõiget 7 täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses:
„25) kauplemisperioodi kaupa hinnapiirkonnas tarnitud kasvuhoonegaaside heite määra ja nende prognoosid;“;

5) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Keskkonnaamet teostab järelevalvet ja tagab, et Eesti territooriumile paigaldatud uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud laadimispunktid võimaldavad kasutada nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest ning kahesuunalise laadimise funktsioone kooskõlas määruse 2023/1804 artikli 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetega.“.

§ 4. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 152 järgmises sõnastuses:
„152) istandik – on istandik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150/206, 09.06.2023, lk 206), artikli 2 punkti 11 tähenduses;“;

2) paragrahvi 2 punkt 212 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„212) muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused – vedelad ja gaasilised kütused, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvenergia allikatest kui biomass;“;

3) paragrahvi 2 punkti 261 täiendatakse pärast tekstiosa „elektrituruseaduse tähenduses“ tekstiosaga „, kes väljastab kõikide energiakandjate üleselt käesoleva seaduse § 327 lõikes 1 nimetatud päritolutunnistusi ja haldab § 3210 lõikes 1 nimetatud elektroonilist andmebaasi“;

4) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 265–2616 järgmises sõnastuses:
„265) päikeseelektrisõiduk – mootorsõiduk, mille jõuülekanne sisaldab ainult mitteperifeerseid elektriseadmeid energiamuundurina koos elektrilise energiasalvestussüsteemiga, mida saab väljastpoolt laadida, ning mis on varustatud sõidukisse integreeritud päikesepaneelidega;
266) energia summaarne lõpptarbimine – kogu energia, mis tarnitakse tööstus-, transpordi-, teenindus- ja põllumajandussektorile ning kodumajapidamistele, elektri- ja soojusenergia tarbimine energiasektoris elektri- ja soojusenergia tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel;
267) süsteemi tõhusus – energiatõhusate lahenduste valimine, kui need võimaldavad ka kulutõhusat süsinikuheite vähendamise suundumust, lisapaindlikkust ja ressursside tõhusat kasutamist;
268) taastuvenergia – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia, geotermiline energia, osmootne energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;
269) taastuvelektrienergia – taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia;
2610) osmootne energia – energia, mis tekib looduslikult kahe vedeliku, tavaliselt magevee ja soolase vee soolasisalduse erinevusest;
2611) taastuvenergiajaam – jaam, mis toodab elektrit tuuleenergiast (tuuleelektrijaam), päikeseenergiast (päikeseenergiaseade), geotermilisest energiast, osmootsest energiast, ümbritseva keskkonna energiast, loodete, lainete ja muust ookeanienergiast, hüdroenergiast või käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist või biogaasist (biometaanijaam) või taastuvenergia tootmiseks mitut eespool loetletud taastuvenergia liiki kasutav elektrijaam;
2612) taastuvkütused – biokütused, vedelad biokütused, biomasskütused atmosfääriõhukaitse seaduse tähenduses ja muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused;
2613) taastuvvesinik – vesinik, mis on toodetud taastuvenergiast käesoleva seaduse § 2 punkti 265 tähenduses;
2614) sünteetiline kütus – kütus, mis on toodetud sünteetiliste keemiliste protsesside abil;
2615) taastuv sünteetiline kütus – sünteetiline kütus, mis on toodetud taastuvenergiast käesoleva seaduse § 2 punkti 265 tähenduses.“;

5) paragrahvi 2 teksti täiendatakse punktidega 272 ja 273 järgmises sõnastuses:
„272) tööstuslik ümarpuit – saepalgid, vineeripakud, paberipuit (ümar või lõhutud), samuti kogu muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused, näiteks puuliik, mõõtmed, kõverus ja okslikkus, muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks, mille liikmesriigid on asjakohaste metsa- ja turutingimuste põhjal kindlaks teinud ja igakülgselt põhjendanud;
273) tööstussektor – majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE REV. 2) B, C ja F jakku ning J jao 63 ossa liigitatud ettevõtjad ja tooted, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006;“;

6) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse viide tekstiosa „2012/27/EL VIII lisa“ viitega tekstiosaga „2023/1791 (EL) X lisa“;

7) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruande koostamise käigus analüüsib energiasäästu koordinaator kütte- ja jahutussektoris taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ning heitsoojus- ja jahutusenergia kasutamise potentsiaali, mis sisaldab asjakohasel juhul piirkondade, mis sobivad sellise energia kasutuselevõtuks ja kus sellega seotud ökoloogiline risk on väike, ning väikeste majapidamisprojektide analüüsi. Hindamisel võetakse arvesse kättesaadavat ja majanduslikult teostatavat tehnoloogiat tööstuslikuks ja koduseks kasutuseks, et kehtestada vahe-eesmärgid ja meetmed taastuvenergia kasutamise suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris ning asjakohasel juhul heitsoojus- ja heitjahutusenergia ulatuslikumaks kasutamiseks kaugküttes ja -jahutuses. Hindamise eesmärk on kehtestada pikaajaline riiklik strateegia kütte- ja jahutussektorist pärineva kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähendamiseks. Kõnealune hindamine tehakse kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega.

(7) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus annab hoonete omanikele või üürnikele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele teavet kulutõhusate meetmete ning rahastamisvahendite kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus esitab teabe ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kaudu.“;

8) paragrahvi 321 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Aastaks 2030 moodustab uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia osakaal vähemalt 5 protsenti uuest paigaldatud taastuvenergia võimsusest.

(12) Uuenduslik taastuvenergiatehnoloogia on taastuvenergia tootmise tehnoloogia, mis parandab võrreldavat tipptasemel taastuvenergia tehnoloogiat vähemalt ühel viisil või muudab kasutatavaks veel täielikult turustamata või selge riskitasemega taastuvenergiatehnoloogia.“;

9) paragrahvi 321 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Aastaks 2030 moodustab muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus vähemalt 42 protsenti ja aastaks 2035 vähemalt 60 protsenti tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatud vesinikust.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud muuks kui energiatootmiseks kasutamine tähendab kütuse kasutamist toorainena tööstuslikus protsessis, välja arvatud energia tootmine.“;

10) paragrahvi 322 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Muudest kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud energia võetakse arvesse sektoris, kus seda käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi tarbitakse. Ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut, on võimalik spetsiaalse koostöölepingu kaudu kokku leppida, et ühes riigis tarbitavat muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused võetakse täiel määral või osaliselt arvesse selle riigi taastuvenergia summaarses lõpptarbimises, kus need kütused toodeti. Nimetatud Kkoostööleping peab sisaldama muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste kogust, mida arvestatakse tervikuna ja iga riigi kohta, ning kuupäeva, mil koostööleping hakkab toimima.“;

11) paragrahvi 322 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Taastuvelektrienergia summaarne lõpptarbimine arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergia kogukondade ning muudest kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud elektrienergia kogus. Taastuvelektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel tuleb välja arvata elektrienergia kogus, mis on varem toodetud pumphüdroelektrijaamades või muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmiseks.“;

12) paragrahvi 322 lõiget 15 täiendatakse pärast tekstiosa „Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel“ tekstiosaga „ning investeeringutoetuse või elektrituruseaduse §-des 59, 594, 595 ja 596 sätestatud tegevustoetuse maksmisel.“;

13) paragrahvi 322 täiendatakse lõigetega 16–18 järgmises sõnastuses:
(16) Käesoleva seaduse § 321 lõikes 4 sätestatud osakaalu arvutamisel võetakse nimetajas arvesse lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatava vesiniku energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse vesinikku:
1) mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks;
2) mis on toodetud tööstuslike jääkgaaside dekarboniseerimise teel ja mida kasutatakse nende konkreetsete gaaside asendamiseks, millest seda toodetakse;
3) mis on toodetud kõrvalsaadusena või saadud tööstusrajatiste kõrvalsaadustest.

(17) Käesoleva seaduse § 321 lõikes 4 sätestatud osakaalu arvutamisel võetakse lugejas arvesse tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid, mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks.

(18) Käesoleva paragrahvi lõigetes 14 ja 15 nimetatud nimetaja ja lugeja arvutamisel kasutatakse kütuste energiasisalduse väärtusi, millele viidatakse käesoleva seaduse § 324 lõikes 7.“;

14) paragrahvi 323 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) põlismets ja muu metsamaa, täpsemalt kohalike puuliikidega mets ja muu metsamaa, kus ei ole selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral häiritud, ning loodusmetsad, nagu need on määratletud riigis, kus mets asub;“;

15) paragrahvi 323 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „bioloogilise mitmekesisusega“ sõnaga „elurikkusega“;

16) paragrahvi 323 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) nõmmed.“;

17) paragrahvi 323 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmine omamaise metsa biomassist peab olema kooskõlas kohustuste ja eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 artiklis 4, ning abinõude ja meetmetega, mis on kirjeldatud määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.“;

18) paragrahvi 323 lõike 4 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) rahvusvahelise või riigisisese õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad, rohumaad, nõmmed ja turbaalad, on kaitstud eesmärgiga säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine ülestöötamine ei olnud nende looduskaitse eesmärkidega vastuolus;
3) ülestöötamisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi, elurikkuse ja metsa pikaajalise tootmisvõime säilitamist või suurendatakse seda;“;

19) paragrahvi 323 lõiget 4 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) ülestöötamine on kooskõlas metsa kestliku majandamise põhimõttega, sealhulgas hoidutakse kändude ja juurte kogumisest, põlismetsade ja loodusmetsade seisundi halvendamisest ja nende istandikeks muutmisest ning tundlike muldadega metsade ülestöötamisest;
5) ülestöötamine on kooskõlas suurte lageraiete ülemmääradega ning kohalikes tingimustes ja ökoloogiliselt sobivate lagupuidu eemaldamise ülemmääradega ning järgitakse selliste raiesüsteemide kasutamise nõudeid, mille puhul kahjulik mõju pinnase kvaliteedile, sealhulgas pinnase tihenemisele, samuti elurikkuse aspektidele ja elupaikadele, on võimalikult väike.“;

20) paragrahvi 323 lõikes 9 asendatakse number arv „20“ numbriga arvuga „7,5“;

21) paragrahvi 323 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Gaasilisi biomasskütuseid tootev käitis peab vastama käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele, kui biometaani keskmine voolukiirus on:
1) suurem kui 200 m3 metaaniekvivalenti tunnis, mõõdetuna standardtingimustele vastaval temperatuuril ja rõhul, nimelt temperatuuril 0 °C ja atmosfäärirõhul 1 bar;
2) suurem kui 200 m3, kui biogaas koosneb metaani ja mittepõleva muu gaasi segust, ümberarvutatuna metaani mahuosa põhjal segus.“;

22) paragrahvi 323 lõiget 10 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) auditi jaoks ettevõtte tasandi siseprotsessidele tugineva kinnitatud avalduse, et metsa biomass ei pärine § 323 lõike 1 punktides 1 ja, 2, ning 4–7 ning ja lõike 6 punktis 1 nimetatud aladelt.“;

23) paragrahvi 327 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „biometaani, vesiniku,“ tekstiosaga „sünteetilise kütuse,“;

24) paragrahvi 327 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Biometaani, vesiniku,“ tekstiosaga „sünteetilise kütuse,“;

25) paragrahvi 327 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Iga toodetud biometaani, vesiniku, sünteetilise kütuse, veeldatud biometaani või elektri-, soojus- või jahutusenergia megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus. Päritolutunnistuse standardühik on 1 MWh. Süsteemihaldaja võib jagada standardühiku murdosaks, tingimusel, et see on Wh kordne.“;

26) paragrahvi 327 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Tarbijale tarnitud ja tarbija tarbitud energiaühiku päritolu tõendamiseks kasutatakse vastavat liiki päritolutunnistust, võttes arvesse võrgu asjakohaseid omadusi. Kui energiat ei tarnita võrgu vahendusel, tuleb tõendamiseks tagada ka tõendatava energia füüsiline tarne tarbimiskohta. Nimetatud eesmärgil kasutatud päritolutunnistus märgitakse tarbimise tõendamiseks kustutatuks, mille järel seda enam kasutada ei saa.“;

27) paragrahvi 328 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse päritolutunnistus väljastatakse, kui selline kütus vastab komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184, 10. veebruar 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks, sätestatud nõuetele.“;

28) paragrahvi 329 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna „taastuvenergia“;

29) paragrahvi 329 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„7) energia edastusviis;
8) kütuse või energia süsinikuheite mahukus.“;

30) paragrahvi 329 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „on kehtestatud“ tekstiosaga sõnadega „käesoleva seaduse §-s 323 ja“;

31) paragrahvi 329 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 329 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Vesiniku või sünteetilise kütuse tootmise kohta väljastatud päritolutunnistustel esitatakse:
1) toodetud kütuse tüüp käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt;
2) kütuse alumine kütteväärtus;
3) muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse puhul teave kütuse energiaühiku vastavuse kohta kriteeriumitele, mis on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184., 10. veebruar 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks.



(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud toodetud kütuse tüüp on muu kui bioloogilist päritolu taastuvvesinik, muud kui bioloogilist päritolu taastuvat päritolu sünteetilised kütused, taastuvvesinik käesoleva seaduse § 2 lõike 267 tähenduses, taastuvatest energiaallikatest toodetud sünteetiline kütus, muu vesinik või sünteetiline kütus.“;

33) paragrahvi 3210 lõike lõiget 1 lõppu lisataksetäiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Süsteemihaldaja loob elektroonilise ühenduse liidu andmebaasiga, et tagada andmevahetus taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi eest riigisiseselt väljastatud ja tarbimise tõendamiseks kustutatud päritolutunnistustest.“;

34) paragrahvi 3210 lõike lõiget 2 lõppu lisatakse lausetäiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:
„Alla 50 kW võimsusega tootmisseadmete korral ja taastuvenergiakogukondadele rakendatakse soodustingimustel registreerimistasusid.“;

35) paragrahvi 3210 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Elektrienergia ja sünteetiliste kütuste tarnija ning gaasi, sealhulgas vesiniku ja biometaani võrgust tarnija esitab tarbijale andmed päritolutunnistustega tõendatud osa kohta ja päritolutunnistustega tõendamata osa kohta, kasutades põhivõrguettevõtja avaldatud segajääki.“;

36) paragrahvi 3210 lõiget 10 täiendatakse pärast sõnu „vähempakkumise korras“ tekstiosaga „või kui tootja tõendab süsteemihaldurile, et müüb energiat kas konkurentsitingimustes või taastuvelektri müügilepinguga, ning süsteemihaldaja väljastab ja kannab üle energiakogusele vastavad päritolutunnistused asjakohases lepingus märgitud tarnijale või kustutab lepingus märgitud tarbija kasuks“;

37) paragrahvi 3210 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Süsteemihaldaja loob elektroonilise ühenduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 nimetatud liidu andmebaasiga, et tagada andmevahetus taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi eest riigisiseselt väljastatud ja tarbimise tõendamiseks kustutatud päritolutunnistustest.“;

38) täiendatakse peatükkiseaduse 83. peatükki täiendatakse §-dega „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ § 3215 – § 3219:„ järgmises sõnastuses:

§ 3215. Taastuvenergia alad

(1) Taastuvenergia ala on käesoleva seaduse tähenduses riiklikust energia- ja kliimakavast lähtudes taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks vajalik taastuvenergiajaama ja sellega seotud taristu ala maismaal või merealal.

(2) Taastuvenergia alade kaardistamise ja kaardistuse ajakohastamise korraldab Kliimaministeerium.

(3) Taastuvenergia eelisarendusala on taastuvenergia ala maismaal, mis vastab kõikidele järgmistele tingimustele korraga:
1) ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud tuuleelektrijaama rajamise eelduseks olevas kehtestatud detailplaneeringus või eriplaneeringus, millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine ja millel puudub oluline piirülene keskkonnamõju;
2) alal tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks on asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed;
3) ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda piiranguvööndit, I ja II kategooria taimeliikide kasvukohti, kaitstavat looduse üksikobjekti ja Natura elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool kaitstavaid alasid;
4) keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole alal tuvastatud peamisi lindude ja käsitiivaliste rändeteid.

§ 3216. Taastuvenergia projekti menetlus

(1) Taastuvenergia projekti menetlus koosneb taastuvenergiajaama, vajaliku taristu ja samas asukohas asuva salvestusseadme rajamiseks, käitamiseks, ajakohastamiseks ning võrguga ühendamiseks (edaspidi taastuvenergiajaama rajamine) vajalike tegevuslubade, eeskätt ehitusloa, ehitusteatise, meretuulepargi hoonestusloa, kasutusloa, kasutusteatise ja keskkonnakaitselubade menetluse kestusestst ning asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamisest.

(2) Taastuvenergiajaama ajakohastamine on taastuvenergiat tootva jaama ja selle võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste uuendamine, sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine tootmisvõimsuse asendamiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks.

(3) Taastuvenergiajaamaga samas asukohas paiknev salvestusseade koosneb energiasalvestusseadmest ja taastuvenergiajaamast, mis on ühendatud sama võrgu juurdepääsupunkti.

(4) Taastuvenergia projekti menetluse kestuse hulka ei loeta:
1) käesoleva seaduse § 3217 lõikes 3 nimetatud taotluse täielikkuse hindamise ja puuduste kõrvaldamise aega;
2) taastuvenergiajaama ehitamise või ajakohastamise aega;
3) taastuvenergiajaama võrgutaristuga ühendamiseks, võrgu stabiilsuse, töökindluse ja ohutuse tagamiseks tehtavate tegevuste aega;
4) projekti menetlusega seotud õiguskaitsevahendite kasutamise aega.

(5) Taastuvenergia projekti menetluse kestusele käesoleva seaduse §-s 3219 seatud sätestatud tähtaegade jooksul tehakse kõik projekti elluviimiseks vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlused.

§ 3217. Taastuvenergia projekti menetluse alustaminetähtaeg

(1) Taastuvenergia projekti menetluse käesoleva seaduse §-s 3219 nimetatud sätestatud tähtaja kulgemine algab taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti kaudu sellekohase taotluse esitamisest:
1) maismaal ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisest. Kui kavandatav tegevus eeldab keskkonnakaitseluba, tuleb ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel esitada ka keskkonnakaitseloa taotlus. Võimaliku kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju korral tuleb ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele ja keskkonnakaitseloa lisada andmed leevendusmeetmete kohta;
2) merel meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisest.

(2) Taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti ülesandeid täidab ehitisregister.

(3) Taastuvenergia projekti menetluses hinnatakse enne tegevusloa taotluse menetlusse võtmist taotluse täielikkust järgmiselt:
1) kui taastuvenergia projekti elluviimiseks tuleb taotleda keskkonnakaitseluba, teeb Keskkonnaamet keskkonnakaitseloa taotluse menetlusse võtmise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest, hinnates esitatud andmed on loa menetluse algatamiseks nõuetekohased, ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
2) kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletakse meretuulepargi hoonestusluba, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotluse esitamisest 90 päeva jooksul menetlusse võtmise otsuse, hinnates, kas esitatud taotlus ja andmed on hoonestusloa menetluse algatamiseks nõuetekohased, ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaja kestuse hulka ei loeta konkureerivate hoonestuslubade taotluste menetlusega seotud toiminguid.

(4) Kui Keskkonnaamet ei ole käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul 30 päeva jooksul teinud taotluse läbi vaatamata jätmise otsust, loetakse taotlus menetlusse võetuks.

§ 3218. Taastuvenergia projekti menetlemine

(1) Taastuvenergia projekti menetlus koosneb projekti elluviimiseks vajaliku tegevusloa ja keskkonnamõju hindamise menetlusest asjakohase tegevusloa taotlemist ja andmist ning keskkonnamõju hindamist reguleerivate normide alusel käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(2) Kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletava tegevusloa andmiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine, tehakse projekti menetluses üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus ja tehakse üks kõikide tegevuslubade andmiseks vajalikku teavet koondav keskkonnamõju hindamine.

(3) Keskkonnamõju hindamist ei algatata järgmiste taastuvenergia projektide menetluses:
1) ehitistele päikeseenergiaseadmete ja samas asukohas paiknevate energiasalvestite paigaldamine;
2) päikeseenergiaseadmete ajakohastamine, kui sellega ei suurene kasutatav ala ega kaasne lisaleevendusmeetmete võtmise vajadust.

(4) Taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku tegevusloa, välja arvatud meretuulepargi hoonestusluba, taotluse menetleja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta 30 päeva jooksul tegevusloa taotluse menetlusse võtmisest.

(5) Kui ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 või 21 kohase eelhinnangu andmise käigus selgub keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus ja taastuvenergia projekti elluviimiseks on vaja taotleda ka keskkonnakaitseluba, teeb ehitusloa andja:
1) ettepaneku Keskkonnaametile ühise keskkonnamõju hindamise algatamiseks;
2) keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ettepaneku alusel Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamist ei algata.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul peatub ehitusloa menetlus kuni keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise või keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseni.

(7) Käesoleva seaduse §-s 3219 nimetatud taastuvenergiaprojekti menetluse tähtaja kulgemine lõpeb, kui kõigi taastuvenergiajaama rajamiseks vajalike tegevuslubade menetlus on lõppenud.


§ 3219. Taastuvenergiajaama projekti menetluse kestus

(1) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetluse kestus on:
1) kuni kaks aastat;
2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel kuni üks aasta;
3) taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamisel kuni üks aasta;
4) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni üks aasta.

(2) Merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetluse kestus on:
1) kuni kolm aastat;
2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel kuni kaks aastat;
3) taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamisel kuni kaks aastat;
4) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kaks aastat.

(3) Käesoleva seaduse § 3215 lõikes 3 nimetatud eelisarendusalale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetluse kestus on:
1) kuni üks aasta;
2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel kuni kuus kuud;
3) taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamisel kuni kuus kuud;
4) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kuus kuud.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud tähtaegu on võimalik põhjendatud juhul ja erakorraliste asjaolude tuvastamisel pikendada järgmiselt:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud tähtaega kuni kuus kuud;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2−4, lõike 2 punktides 2−4 ja lõike 3 punktides 2−4 nimetatud tähtaega kuni kolm kuud.

§ 3220. Eelisarendusalale rajatava taastuvenergiajaama projekti loamenetluse erandid

(1) Eelisarendusalale kavandatud tuuleelektrijaama loamenetluses kontrollib tegevusloa taotluse menetleja muuhulgas järgmisi asjaolusid:
1) kas kavandatava projektiga ei kaasne ettenägematut olulist keskkonnamõju, sealhulgas piiriülest keskkonnamõju, millega ei ole arvestatud käesoleva seaduse § 3215 lõike 3 punktis 1 nimetatud keskkonnamõju strateegilisel hindamisel;
2) kas kavandatava projekti mõju leevendusmeetmed on asjakohased ja piisavad.

(2) Eelisarendusalale kavandatud tuuleelektrijaama loamenetluses võib keskkonnamõju hindamise algatada üksnes juhul, kui:
1) projekt avaldab tõenäoliselt ettenägematut olulist keskkonnamõju, mida ei olnud võimalik ette näha varasemal keskkonnamõju strateegilisel hindamisel;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud mõju leevendamiseks ei ole piisavaid leevendusmeetmeid või hüvitusmeetmeid juhul, kui võimalikku kahju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolud on selgelt tõendatud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tehakse keskkonnamõju hindamise algatamise otsus 30 päeva jooksul tuuleelektrijaama tegevusloa taotluse menetluse algusest. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korral selle kohta eraldi otsust ei tehta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul viiakse keskkonnamõju hindamine läbi kuni kuue kuu või erakorraliste asjaolude ilmnemisel kuni ühe aasta jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest.“;

39) seadust täiendatakse §-dega 401 ja 402 järgmises sõnastuses:
„§ 401. Taastuvenergiaalade kaardistamise sätete kohaldamine

Kliimaministeerium korraldab 2025. aasta 21. maiks käesoleva seaduse § 3215 lõikes 2 nimetatud taastuvenergiaalade kaardistuse koostamise.

§ 402. Taastuvenergia projekti menetluse sätete kohaldamine

(1) Kui taotleja on enne käesoleva sätte jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku ehitusloa ja keskkonnakaitseloa taotluse, tehakse nende tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1) taotleja seda vähemalt ühes loamenetluses taotleb ja
2) kummagi loa menetluses ei ole enne käesoleva sätte jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust.

(2) Kui taotleja on enne käesoleva sätte jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku keskkonnakaitseloa taotluse, aga ei ole esitanud ehitusloa taotlust, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajaduse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1) taotleja seda keskkonnakaitseloa taotluse menetluses taotleb;
2) keskkonnakaitseloa menetluses ei ole enne käesoleva sätte jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja
3) taotleja esitab ehitusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks.

(3) Kui taotleja on enne käesoleva sätte jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku ehitusloa taotluse ja projekti elluviimiseks on vajalik keskkonnakaitseluba, aga taotleja ei ole keskkonnakaitseloa taotlust esitanud, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1) taotleja seda ehitusloa taotluse menetluses taotleb;
2) ehitusloa menetluses ei ole enne käesoleva sätte jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja
3) taotleja esitab keskkonnakaitseloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustab Keskkonnaamet.

(5) Kui avaliku veekogu ja majandusvööndi piiritletud alal tehakse tuulepargi hoonestusloa menetlus ehitusseadustiku § 1131 lõikes 1 nimetatud hoonestusloa menetlusena, ei loeta hoonestusloa menetluse aega taastuvenergia projekti menetlusaja sisse.

(6) Käesoleva seaduse § 3220 ei kohaldata enne käesoleva sätte jõustumist algatatud taastuvenergia projekti loamenetlusele.

(7) Käesoleva seaduse §-e 3211, 3213 ja 3214 kohaldatakse alates 2022. aasta 30. detsembrist esitatud tegevusloa taotluse lahendamise menetluses.“.

§ 5. Kaugkütteseaduse muutmine

1) Kaugkütteseaduse § 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Soojusettevõtja avaldab oma veebilehel järgmise teabe:
1) kaugküttevõrgus kasutatud taastuvast energiaallikast toodetud soojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
2) tõhusa koostootmise režiimil toodetud soojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
3) jääksoojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
4) eelneva kalendriaasta keskmine suhteline soojuskadu võrgus koos sama aasta tarbimistihedusega.“.

§ 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 281 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 281. Taastuvenergia projekti keskkonnamõju hindamise erandid“;

2) paragrahvi 281 lõiked 1–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid kohaldatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 3216 lõikes 1 nimetatud taastuvenergia projekti keskkonnamõju hindamisele.

(2) Kui otsustaja teeb keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi otsustaja määratud tähtaja jooksul.

(3) Maismaale rajatava taastuvenergia projekti korral keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist ei korraldata. Otsustaja edastab taastuvenergiajaama keskkonnamõju hindamise programmi viivitamata asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikutele ettepanekute esitamiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seisukohad ja ettepanekud esitatakse 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates otsustajale, kes edastab need 14 päeva jooksul arendajale koos oma seisukohaga keskkonnamõju hindamise programmi kohta, arvestades lõikes 3 nimetatud seisukohti ja ettepanekuid.

(5) Arendaja koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga teeb keskkonnamõju hindamise programmis käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt esitatud seisukohtade ja ettepanekute alusel vajalikud parandused ja täiendused, selgitab nendega arvestamist või arvestamata jätmist, vastab seisukohtade ja ettepanekute esitajatele ning esitab programmi otsustajale nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseks ks otsustaja määratud tähtaja jooksul.

(6) Otsustaja kontrollib maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavust 14 päeva jooksul pärast keskkonnamõju hindamise programmi saamist.

(7) Otsustaja määrab arendajale tähtaja käesoleva seaduse § 18 lõike 6 kohaseks täiendatud programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamiseks, § 20 lõike 1 kohaseks keskkonnamõju hindamise aruande koostamiseks ning § 22 lõike 1 kohaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks vastavaks tunnistamiseks esitamiseks.

(8) Nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmiga määratud keskkonnamõju hindamise käigus kogutava teabe ulatust ei laiendata.“;

3) paragrahvi 281 täiendatakse lõigetega 9–12 järgmises sõnastuses:
„(9) Merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral määrab otsustaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 7 ka käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaja.

(10) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral määrab otsustaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 7 ka käesoleva seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud tähtaja.

(11) Kui arendaja ei ole esitanud otsustaja määratud tähtaja jooksul käesoleva paragrahvi lõike 2 või 5 kohaselt keskkonnamõju hindamise programmi või lõike 7, 9 või 10 või käesoleva seaduse § 22 lõike 9 kohaselt keskkonnamõju hindamise aruannet, jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja lõpetab haldusmenetluse.

(12) Taastuvenergia projekti keskkonnamõju hindamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 11 lõikeid 2, 21, 22 ja 7 ning § 18 lõiked 7 ja 8.“;

4) paragrahvi 282 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 282. Taastuvenergiajaama ajakohastamise keskkonnamõju hindamise erand“;

5) paragrahvi 282 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid kohaldatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 3216 lõikes 2 nimetatud taastuvenergiajaama ajakohastamise keskkonnamõju hindamise menetluses.“;

6) paragrahvi 282 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Merealal asuva taastuvenergiajaama ajakohastamise projekti keskkonnamõju hindamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 281 maismaal asuva taastuvenergiajaama keskkonnamõju hindamisele sätestatud erandeid.“;

7) paragrahvi 282 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 282 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse § 6 lõike 21 kohane eelhinnang sisaldab vaid taastuvenergiajaama ajakohastamisega kaasnevat keskkonnamõju.“;


9) paragrahvi 282 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus sisaldab keskkonnamõju hindamise käigus kogutava teabe ulatust, mis piirdub ajakohastamisest eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga võrreldes olemasoleva taastuvenergiajaamaga, arvestades tegevusloa taotluse menetlemise tähtaega.

(5) Juhtekspert või eksperdirühm koostöös arendajaga koostab keskkonnamõju hindamise aruande, juhindudes keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest, ning esitab aruande otsustajale avaliku väljapaneku korraldamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks otsustaja määratud tähtajaks.“;

10) paragrahvi 282 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Arendaja saadab otsustaja määratud tähtaja jooksul elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise aruande kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused isikutele ja asjaomastele asutustele ning esitab aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.“;

11) paragrahvi 282 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 21. mail.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn „…“ ………….. 2024

___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „….“ ……………. 2024

allkirjastatud digitaalselt

Atmosfääriõhu kaitse seaduse jat teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu seletuskiri

Sisukord
1. Sissejuhatus 3
1.1. Sisukokkuvõte 3
1.2. Eelnõu ettevalmistaja 3
1.3. Märkused 4
2. Seaduse eesmärk 4
2.1. Riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite alameesmärgid ning nende arvutamise põhimõtted 5
2.2. Päritolutunnistused 6
2.3. Metsa biomass, säästlikkuse, KHG vähendamise kriteeriumid, küte ja jahutus 6
2.4. Taastuvelektri elektrisüsteemi integreerimise hõlbustamine (artikkel 20a) 7
2.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine 7
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 8
Eelnõu § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine 8
Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine 9
Eelnõu § 3. Elektrituruseaduse muutmine 11
Eelnõu § 4. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine 13
Eelnõu § 5. Kaugkütte seaduse muutmine 34
Eelnõu § 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus (KeHJS) 34
4. Eelnõu terminoloogia 38
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 38
6. Seaduse mõju 39
6.1. Päritolutunnistused 39
6.1.1. Vesinikule ja sünteetilistele kütustele päritolutunnistuste väljastamise võimaluse sätestamine ning süsteemihaldaja mõiste täpsustamine 39
6.1.2. Päritolutunnistuste väljastamine otse tarbijale või tarnijale 40
6.1.3. Standardühiku murdosaks tegemine 40
6.1.4. Päritolutunnistuste sidumine konkreetsete võrkudega 41
6.2. Metsa biomass, säästlikkuse, KHG vähendamise kriteeriumid, küte- ja jahutus 41
6.3. Muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kasutuselevõtt tööstussektoris 43
6.4. Taastuvelektri energiasüsteemi lõimimise hõlbustamine 44
6.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine 46
6.5.1. Taastuvenergia alade kaardistus 46
6.5.5. KeHJSi §-de 281 ja 282 muudatuste mõjude hinnang 48
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 49
8. Rakendusaktid 49
9. Seaduse jõustumine 49
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 49


1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

2023. aasta 20. novembril jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudeti direktiivi 2018/2001 (edaspidi taastuvenergia direktiiv või direktiiv). Direktiiviga kehtestatakse ühine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu edendamiseks, tuginedes 2018. ja 2009. aasta direktiivile. Direktiiv peab Eesti õigusesse üle võetud olema hiljemalt 21. maiks 2025. Loamenetlust puudutav osa jõustamistähtaeg oli 1. juuli 2024.

Käesolev eelnõu käsitleb direktiivi kõiki aspekte, v.a transport. Transpordiga seonduv võetakse üle eraldi eelnõuga, mis valmib septembris 2024.

Mahukas direktiiv sisaldab erinevaid taastuvenergiaga seotud aspekte alates taastuvenergia projektide loamenetlusest, muud kui bioloogilist päritolu kütuste kasutuselevõtust tööstuses, lõpetades biomassi säästlikkuse kriteeriumitega.

Eelnõu eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmisele – saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aastate tasemega vähemalt 55%. Lisaks annab direktiiv olulise panuse Euroopa energiajulgeolekusse ja konkurentsivõime parandamisse. Taastuvenergial on nende eesmärkide saavutamisel oluline osa. Selleks nähakse eelnõuga taastuvenergia direktiivi alusel ette järgmised olulised muudatused:

• Edendatakse elektrisõidukite nutilaadimisega seotud andmevahetust ning tarbimise juhtimise (tarbimiskaja) lahenduste kasutuselevõttu
• Seatakse eesmärgid tööstussektorile 2030. ja 2035. aastaks muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kasutamisel
• Laiendatakse biomassi kasutatavate käitiste arvu, mis peavad vastama säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumitele (summaarne nimisoojusvõimsus vähemalt 7,5 MW, RED II ülevõtmise järgselt oli piiriks 20 MW)
• Kiirendatakse taastuvenergia projektide loamenetlust ehk kogu protsessi taastuvenergia ehitiste ehitamiseks, ajakohastamiseks ja käitamiseks vajalike lubade täielikkuse kinnitamisest kuni tegevusloa andmise või tegevusloa andmisest keeldumiseni. Selleks määratakse eelisarendusalad, mis vabastatakse keskkonnamõjude hindamisest (KMH-st) ja seatakse konkreetsed tähtajad menetluse kestvusele

Taastuvenergia juurutamise kitsaskohtade tekke vältimiseks muudab direktiiv taastuvenergia projektide lubade andmise protsessid lihtsamaks ja kiiremaks (sh lühemad menetlusajad ja taastuvenergia eelisarendusalade loomine).

Euroopa Komisjoni seatud loamenetluse osa jõustamistähtaeg oli 1. juuli 2024, kuna seda ajaliselt ei jõutud teha, võetakse need üle alles käesoleva eelnõuga. Kõik teised direktiivist tulenevad muudatused peavad olema jõustunud 21. maiks 2025. Direktiivi transpordi osa ülevõtmisele kehtib sama kuupäev ja vastavad muudatused võetakse üle teise eelnõuga, mis on veel koostamisel ja valmib septembris 2024.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia ekspert Hans Markus Kalmer ([email protected], 5449 0016), energeetikaosakonna rohepöörde projektijuht Sille Uusna-Rannap (625 4443,
[email protected]), õigusosakonna nõunik Triin Nymann (626 2927, [email protected]), keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna Vahter (5698 5440, [email protected]), taastuvenergia ja energiatõhususe ekspert Ketli Lindus (639 7610, [email protected]), soojus- ja jahutusmajanduse ekspert Aleks Mark (627 2388, [email protected]), metsaosakonna nõunik Rauno Reinberg (626 2933, [email protected]), metsaosakonna juhataja Meelis Seedre (626 2913, [email protected], elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merit Otsus (626 2903, [email protected], ehitus- ja elamuosakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste (5885 1149, [email protected]), liikuvuse arengu ja investeeringute peaspetsialist Anastasija Moskvitšjova ([email protected], 5885 1057). Lisaks panustasid eelnõu koostamisse Mairika Kõlvart, Silver Sillak, Romario Siimer, Tarmo Tambur, kes ei tööta enam Kliimaministeeriumis.

Õigusekspertiisi tegi Eda Pärtel ([email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, tuginedes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutud, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist.

Eelnõu on seotud Riigikogus menetluses oleva eelnõuga 359 SE (energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seadus), millega on kavas kehtestada raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, leevendus- ja hüvitusmeetmed ja sätestatakse, et taastuvenergiaprojektide puhul eeldatakse ülekaalukat avalikku huvi.

Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2023/2413 ülevõtmiseks. Direktiiviga 2023/2413 muudeti direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistati kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652.

Eelnõu on koostatud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, aga toetab ka Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a kinnitatud tegevusprogrammi punkti 6.1.1 saavutamist.

Eelnõuga muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone:
1) atmosfääriõhu kaitse seadus (21.06.2024, RT I, 11.06.2024, 2);
2) ehitusseadustik (21.06.2024, RT I, 11.06.2024, 5);
3) elektrituruseadus (01.07.2024, RT I, 02.05.2024, 5);
4) energiamajanduse korralduse seadus (01.07.2023, RT I, 30.06.2023, 8);
5) kaugkütte seadus (19.08.2022, RT 1, 09.08.2022,6);
6) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (21.06.2024, RT I, 11.06.2024, 7);

Eelnõuga ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu peamine eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ja aidata sel viisil kaasa Eesti ning Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisele. Muudatuste eesmärk on suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu, parandada energiatõhusust ja energiajulgeolekut, vähendada saasteainete heidet ning soodustada õiglasi ja taskukohaseid energiahindu. Täpsemalt puudutavad eelnõuga ülevõetavad sätted taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks vajalikke võrgu- ja salvestustaristu alasid, taastuvenergiajaamade rajamisel ja ajakohastamisel loamenetluste korraldust, päikeseenergiaseadmete ja soojuspumpade paigaldamiseks vajalike loamenetluste kestust, ülekaaluka avaliku huvi arvestamist taastuvenergiajaamade loamenetlustes. Lisaks puudutab eelnõu muud kui bioloogilist päritolu kütuste kasutuselevõttu, biomassi säästlikkuse kriteeriumeid, kütte- ja jahutussüsteemi ajakohastamist, transpordisektorile taastuvenergia kasutuse eesmärkide seadmist.

Direktiivi muudatuste ülevõtmisega tehtavad muudatused saab sisu ja teemakäsitluste järgi jagada seitsmeks:
1) riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite alameesmärgid ning nende arvutamise põhimõtted;
2) päritolutunnistused;
3) küte ja jahutus;
4) taastuvelektri elektrisüsteemi integreerimise hõlbustamine;
5) taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine;
6) biomassi säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside (KHG) kriteeriumid;
7) transpordisektori KHG heite vähendamine.

Valdav osa transpordisektorit puudutavaid sätteid võetakse üle teise eelnõuga, mis on hetkel koostamisel.

2.1. Riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite alameesmärgid ning nende arvutamise põhimõtted

Uue taastuvenergia direktiivi kohaselt peab Euroopa Liidu taastuvenergia osakaal moodustama energia summaarsest lõpptarbimisest aastal 2030 vähemalt 42,5%. Sealjuures on eeldatud, et liikmesriigid püüdlevad 45% eesmärgini samaks aastaks. Eesmärgi täitmisse panustavad liikmesriigid enda seatud riiklike eesmärkide kohaselt. Eesti eesmärgiks on, et riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest aastal 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% (vt EnKS § 321 lg 1) Lisaks on seatud kohustus, et 2030. aastaks on kokku riiklikult lisandunud taastuvenergia võimsusest vähemalt 5% uuenduslik paigaldatud taastuvenergia võimsus. Üldeesmärgi kõrval sätestab direktiiv ka sektorite alameesmärgid:
1) Taastuvenergia osatähtsus jahutuse- ja kütteenergia summaarses lõpptarbimises – alates 2020. aastal saavutatud tasemest peab iga liikmesriik suurenema vähemalt 0,8 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2025 kohta, ja keskmiselt vähemalt 1,1 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemiku 2026–2030 kohta. Eesmärk on saavutada taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest selles sektoris 60%. Kuna Eesti on juba ületanud 60% piiri, siis seda eesmärki eraldi kohaldama ei pea. Lisaeesmärk on suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses keskmiselt soovitusliku 2,2 protsendipunkti võrra aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2030 kohta, võttes aluseks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses aastal 2020.
2) Uus eesmärk seatakse tööstussektorile, mille kohaselt tuleb sektoris suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate energiaallikate puhul keskmiselt vähemalt 1,6 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 kohta. Lisaks tuleb tagada, et lõppenergia tootmiseks ja muuks otstarbeks kasutatavast vesinikust moodustab muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus (RFNBO) 2030. aastaks vähemalt 42% ja 2035. aastaks 60%. Käesoleval ajal puuduvad Eestis ettevõtted, millele nimetatud eesmärk kohalduks.
Eesti taastuvenergia eesmärki ning selleni jõudmise teekond on kirjeldatud ELi energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 alusel dokumendis „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK), mille ajakohastamisega tegeleb praegu Kliimaministeerium ja esitab selle seejärel Euroopa Komisjonile. Eesmärgi kohaselt saavutab Eesti kliimaneutraalsuse aastaks 2050 ja sihiks on katta aastal 2030 Eesti elektrienergia tarbimisest 100% taastuvelektriga. Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 65%. 2022. aasta seisuga moodustas taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimisest 38,5% ja elektrienergia tarbimisest 29,1%1.

2.2. Päritolutunnistused

Uue taastuvenergia direktiivi alusel sätestatakse eelnõus päritolutunnistuste väljastamine ka vesinikule ja sünteetilistele kütustele. Uuesti sõnastatud direktiivi (EL) 2018/2001 on täiendatud muid kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid käsitlevad sätted. Muudeks kui bioloogilist päritolu taastuvkütusteks loetakse vedelaid ja gaasilisi kütuseid, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass. Lisaks laiendatakse päritolutunnistuste väljastamine otse tarbijatele ja tarnijatele.

2.3. Metsa biomass, säästlikkuse, KHG vähendamise kriteeriumid, küte ja jahutus

Märkimisväärne osa Eestis toodetud elektri- ja soojusenergiast on saadud biomasskütustest; peamiselt tahketest, vähemal määral ka gaasilistest ja vedelatest biokütustest. Biomassi osakaal kaugküttes 63%, lokaalküttes 81% (20222), elektri tootmises 25% (20233), Kaugküttesektori kütusetarbimisest üle 60% moodustab biomass; lokaalküttesektoris on see väärtus üle 80%. Eestis toodetavast elektrienergiast kasutatakse ligikaudu 18% biomassi. Kõik eelmainitud sektorid peavad direktiivi kohaselt olema hiljemalt 2050. aastaks süsinikuneutraalsed. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga soovitakse seada eesmärgiks jõuda aastaks 2040 CO2 neutraalse soojuse tootmiseni.

Nende eesmärkide täitmisel võivad aga tekkida tahtmatud negatiivsed tagajärjed elurikkusele, kui biomasskütuste tootmisel ei arvestata piisavalt biomassi päritoluga. Tehtavate muudatuste üks eesmärk on saavutada olukord, kus biomasskütuste tootmise ja tarbimise mõju elurikkusele on minimaalne ning biomasskütuste tarbijad saavad olla kindlad, et sellest toodetav energia on taastuvenergia. Teine eesmärk on vähendada kütte- ja jahutussektori süsinikuheidet, soodustades nendes sektorites laialdasemat heitsoojuse kasutamist ning elektrifitseerimist. Taastuvenergia direktiiv sätestab esmakordselt kaskaadpõhimõtte rakendamise. Selle põhimõtte kohaselt peavad liikmesriigid kujundama oma toetusmeetmed niiviisi, et puidulist biomassi kasutatakse selle suurima majandusliku ja keskkondliku lisandväärtuse kohaselt, seades esikohale puittoodete tootmise. Lisaks keelab direktiiv toetada ainult elektrit tootvaid biomassirajatisi, mida Eestis ei ole.

Biomassi kasutavad käitised peavad võtma meetmeid, et tagada, et kõik üle 7,5 MW võimsusega rajatised kasutaksid kütuseid, mis vastavad RED III säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside kriteeriumitele.

Direktiivi ülevõtmisega keelatakse toetuste maksmise toormele, mis on saematerjal, spoonipalk, tööstuslik ümarpuit, kännud või juured. Tööstuslik ümarpuit on määratletud kui kogu tööstuslikuks otstarbeks sobiv puit, välja arvatud puit, mida liikmesriigid on määratlenud ja nõuetekohaselt põhjendanud kui tööstuslikuks kasutamiseks sobimatut asjakohaste metsandus- ja turutingimuste põhjal. Käesoleva seaduseelnõu koostamise ajal makstakse toetust biomassist 14 jaamale. Eelmine aasta moodustas kogu toetussumma ligi 25 miljonit eurot4. Enamustel käitistel on toetused lähiaastatel lõppemas.

Metsabiomassi säästlikkuse kriteeriumid peavad tagama suure bioloogilise mitmekesisusega alade (vanad metsad) või suure süsinikuvaruga alade (nagu märgalad ja turbaalad) kaitse. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et biomassikütuste tootmine kodumaisest metsabiomassist oleks kooskõlas liikmesriikide kohustuste ja eesmärkidega, nagu on sätestatud LULUCFi (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse) määruse (EL) 2018/841 artiklis 4, mis nõuab liikmesriikidelt, et heitkogused ei ületaks sidumist. Direktiiviga laienevad säästlikkuse kriteeriumid ka vanadele metsadele ja nõmmedele.

2.4. Taastuvelektri elektrisüsteemi integreerimise hõlbustamine

Direktiivi kohaselt peavad ülekande- ja jaotussüsteemi operaatorid esitama andmeid tarnitud elektrienergia kohta, st taastuvelektri osakaalu ja KHGde heitkoguste kohta. Samuti tuleb liikmesriikidel edendada tarkade võrkude uuendamist ja tarbimiskaja andmete kättesaadavust. Andmed peavad olema digitaalselt ligipääsetavad ja koostalitlusvõimelised, tagades, et neid saavad kasutada turuosalised ja nutiseadmed.

Põhivõrguettevõtja Elering avaldabki juba veebilehel5 andmeid taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia kohta, kuid andmed puuduvad KHGde heite määra ja prognooside kohta. Haldusliku lahendusena eeldab nende andmete kättesaadavaks tegemine Eleringilt uuendusi süsteemides. Seega saab direktiivi ülevõtmisel tugineda asjaolule, et võrku antud taastuvenergia kogused on juba kättesaadavad. Jaotusvõrguettevõtjale sellise kohustuse seadmisel tuleks luua dubleeriv keskkond, kus neid samu andmeid kuvada.

Lisaks peab kodumajapidamistes kasutatavate akude ja tööstuslike patareide või akude akuhaldussüsteemis olev põhiteave reaalajas tasuta ligipääsetav. Direktiivi kohaselt peavad uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud tavalaadimispunktid võimaldama kasutada nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest, kui liikmesriigid need kasutusele võtavad, ning kahesuunalise laadimise funktsioone. Lisaks tuleb tagada, et väikesed või mobiilsed energiasüsteemid, nagu koduakud ja elektriautod, saavad osaleda elektriturgudel, sh ülekoormuse juhtimise haldamise ja paindlikkuse teenustes. Muudatuse eesmärk on edendada nutikate energiasüsteemide kasutust ja elektrisüsteemi paindlikkust. Muudatus võimaldab tarbijale ülevaadet akudest ja kasutada teenusepakkujat tema akuhaldussüsteemi juhtimiseks.

2.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine

Taastuvenergia arendamisel on ühe takistusena välja toodud, et sobivate alade valik ja vajalikud loamenetlused on aeganõudvad, seda eeskätt biogaasijaamade puhul. Haldusmenetlused kestavad Eestis ebamõistlikult kaua, mistõttu olulised investeeringud venivad või jäävad ellu viimata ning halvimal juhul realiseeritakse teistes riikides. Teiste riikide kogemus näitab, et oluliselt kiiremad haldusmenetlused on võimalikud, kuid see eeldab eelkõige halduspraktika olulist muutmist ja mõningate regulatiivsete takistuste kõrvaldamist. Senises loamenetluses on lähtutud põhimõttest, et üks menetlus ja üks otsustaja/projektijuht korraga. Soodsate ja vajalike investeerimisotsuste tegemine eeldab, et haldusmenetlus oleks ettenähtav ega veniks. Protsessi saab tõhustada tõhusa koostöö ja paralleelsete menetluste rakendamisega. Ka taastuvenergiaaudit toob ühe peamise takistusena taastuvenergiasse investeerimisel välja pikad ja keerulised haldusmenetlused6. Taastuvenergia direktiivi ülevõtmine aitab mõnel määral kaasa selle probleemi lahendamisele.

Direktiivis sätestatud loamenetluse protsessis käsitletakse kõiki taastuvenergia arenduste ehitamiseks, käitamiseks ja ajakohastamiseks vajalikke lube alates taotluse esitamisest kuni tegevusloa andmise või tegevusloa andmisest keeldumiseni. Lisaks konkreetset seadet või rajatist puudutavatele lubadele läbivad loamenetluse protsessi ka tarvilikud load võrguga ühendamiseks ja kütte- ja jahutusvõrkudesse integreerimiseks ning keskkonnamõju hindamine (KMH), kui see on nõutav. KMH menetluse aeg, sh vajalikud uuringud, on direktiivikohase loamenetluse protsessi tähtaja sees. Seega võib lihtsustatult öelda, et loamenetlus on ehitusloast kasutusloani.

Direktiiv näeb muuhulgas ette, et taastuvenergia projektide puhul tuleb kohaldada kõige kiiremat riigisisest kohtumenetlust. Justiitsministeerium on juba algatanud halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise kavatsuse7, milles analüüsitakse võimalusi kiirendada taastuvenergia projektide kohtumenetlusi. 1. augusti 2024 seisuga on eelnõu koostamise etapis.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu käsitleb taastuvenergia direktiivist tulenevaid muudatusi, mis on vajalikud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu edendamiseks ja kiirendamiseks. Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist.

Eelnõu § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Punktiga 1 tunnistatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 79 lõige 6 kehtetuks – kaob nõue, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. Teised keskkonnakaitselube reguleerivad eriseadused sellist nõuet ei sätesta ning puudub põhjus, miks erinevalt teistest keskkonnakaitselubadest ei peaks saama menetleda õhusaasteluba paralleelselt ehitusloaga. Muudatus on vajalik, et kiirendada taastuvenergia projektide loamenetlust, võimaldades õhusaasteloa ja ehitusloa paralleelset menetlust ning vajaduse korral üht KMH protsessi, kui enne ühe või mõlema tegevusloa andmise otsustamist tuleb teha KMH.

Punktiga 2 muudetakse AÕKSi § 120 lõiget 1, asendades varasema säästlikkuse nõude kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõudega. Muudatusega täpsustatakse, et viidatud määrusega kehtestatakse biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, mitte säästlikkuse kriteeriumid, kuna viimased on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323.

Punktiga 3 muudetakse AÕKSi § 1231 lõikeid 3 ja 31, muutes biokütustele kehtestatud reegleid. Täpsustatakse, et viidatud määrusega on sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste KHG-de heite vähendamise kriteeriumid, mitte säästlikkuse kriteeriumid, kuna need on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323.

Punktiga 4 tunnistatakse AÕKSi § 1231 lõige 32 kehtetuks eesmärgi ajakohastamise tõttu. Lõige sätestatakse ühtlustamise eesmärgil uuesti keskkonnaministri määruses nr 73, kus asuvad teised sarnased sätted. Määruse kavand esitatakse koos transporti puudutava eelnõuga.

Punktiga 5 tunnistatakse AÕKSi § 1233 lõiked 3–5 kehtetuks. Kehtiva õiguse alusel oli tarnijal AÕKSi alusel võimalik vähendada kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid mootoribensiini, diislikütuse, surumaagaasi või veeldatud naftagaasi töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamisel tekkinud kvootide (UER) kasutamisega, kuid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/2413, millega muudeti direktiivi 98/70/EÜ, jäetakse artiklid 7a–7e välja, mis selle võimaluse annavad. Muudatus aitab kaasa KHG-de lokaalsele vähendamisele, sest kaob võimalus osta kvooti teistes riikide töötlemiseelses etapis tekkiva KHG-de heite vähendamisel tekkinud kvoote. UER-id on Euroopa Liidus kütuse kvaliteedi direktiivi (Fuel Quality Directive - FQD) raames tunnustatud kui üks võimalus kütuste kasvuhoonegaaside vähendamise intensiivsuse eesmärke saavutada. UER-id võimaldavad tarnijatel saavutada osa sellest eesmärgist, keskendudes heitkoguste vähendamisele kütuse tarneahela varasemates etappides. UER-e väljastatakse kriteeriumitele vastavate tegevuste eest. Juba väljastatud UER sertifikaadid võidakse müüa kütusetarnijatele, kes neid omakorda saavad arvestada eesmärgi täitmisel. Näiteks 2022. aastaks seatud eesmärk saavutati töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamise projektidega, mille tulemusel vähenes kasvuhoonegaaside heide 151 409 t CO2 ekv, mis moodustas transpordisektoris kasvuhoonegaaside 6% vähendamise nõudest tervelt 3,7%. 2023. aastal kasutasid UER-e järgnevad ettevõtted: Alexela AS, Olerex AS, Neste Eesti AS, Terminal AS, Circle K Eesti AS, Jetoil AS, Bioforce Infra OÜ.
Pärast töötlemiseelses etapis tekkiva KHG-de heite vähendamise kvootide raporteerimise võimaluse kaotamist tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel tarnijatel väiksema KHG-de mahukusega kütuste kasutamisega puuduolev osa täita.

Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine

Direktiivist tuleneb kohustus menetleda päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks tehisrajatistele, mille põhieesmärk ei ole energia tootmine, taotletav luba kolme kuuga. Selliste parkide puhul ei nõuta keskkonnamõju hindamist ning riikidel on lubatud teatavad alad või struktuurid kohaldamisalast välja jätta, et kaitsta kultuuri- või ajaloopärandit või riigikaitse huvides või ohutusega seotud põhjustel. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb nii hoonetele paigaldatud päikesepaneelide kui ka eraldi rajatisena paigaldatud päikesepaneelide korral taotleda kõigepealt ehitusõigus (ehitusluba või ehitusteatis). Kui päikesepaneelid on hoone tehnosüsteemi osa, tuleb vaadata hoonete ümberehitamise sätteid, ja kui on eraldi rajatis, siis elektritootmisrajatise püstitamise sätteid. Ehitusloa menetlus on reguleeritud ja ehitusluba tuleb anda ehitusseadustiku (EhS) § 42 lõike 5 alusel 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib alustada ehitamist (EhS § 36 lg 2). Kui pädev asutus kontrollib andmeid uuesti, lähtutakse edaspidi ehitusloa menetluse sätetest, sealhulgas 30-päevasest tähtajast (EhS § 36 lg 6).

Üldjuhul ei ole vaja päikeseparkide puhul taotleda keskkonnakaitseluba (keskkonnaluba ja keskkonnakompleksluba). Seega mahub päikeseparkidele kuluv loamenetlus direktiivis nõutud kolmekuulise tähtaja sisse. Päikeseparkide puhul tavaliselt KMH eelhinnangut ei tehta, aga loaandjal on õigus otsustada nii KMH eelhinnangu andmise kui ka KMH algatamise vajaduse üle. Praegu puudub päikeseparkidele otsene vabastus keskkonnamõjude hindamisest. Direktiivi ülevõtmisel tehtava muudatusega välistatakse KMH algatamise võimalus päikeseenergiat tootvate seadmete paigaldamisel tehisrajatistele, mille põhieesmärk ei ole energia tootmine. Samuti vabastatakse KMH-st ja KMH eelhinnangu nõudest need päikesepargid, mille ajakohastamisega ei suurene kasutatav ruum ning mis vastavad algse päikeseenergia paigaldise suhtes kohaldatavatele keskkonnaalastele leevendusmeetmetele.

Punktiga 1 muudetakse EhSi § 4 lõiget 5, millega täpsustatakse ja ajakohastatakse tehnosüsteemi mõistet. Praktikas on vaieldud, kas hoonele paigutatud ja hoone tehnosüsteemiga ühendatud päikesepaneelid saavad olla hoone tehnosüsteemi osaks. Selguse huvides lisatakse tehnosüsteemi mõiste juurde täpsustus, et ka päikesepaneelid saavad olla tehnosüsteemi osa, kui need teenindavad ehitist ja on vajalikud selle toimimiseks, kasutamiseks ja ohutuse tagamiseks. Kui paneelide peamine funktsioon ei ole ehitise teenindamine, on menetluslikult tegemist elektritootmisrajatise püstitamise menetlusega.

Punktiga 2 muudetakse EhSi § 36 lõiget 7, millega kiirendatakse haldusmenetlust päikeseenergiaseadmete puhul, mille võimsus ei ületa 100 kW. Direktiivi kohaselt ei tohi kuni 100 kW võimsusega päikeseenergiaseadme loamenetlus kesta üle ühe kuu. Muudatuse tulemusel vajab hoonete tehnosüsteemi ümberehitamine ja kuni 100 kW päikesepaneelide rajamise menetlus senise ehitusloa ja kasutusloa asemel ehitusteatist ja kasutusteatist. Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Nimetatud kümme päeva võib direktiivi artikli 16 kohaselt pidada loataotluse täielikkuse hindamise etapiks, mida ei arvestata loamenetluse aja hulka. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest kontrollida uuesti ehitusteatises esitatud andmeid, võib alustada ehitamist (EhS § 36 lg 2). Kui pädeval asutusel on vaja teha uus kontroll, lähtutakse edaspidi ehitusloa menetluse sätetest, sealhulgas 30‑päevasest tähtajast (EhS § 36 lg 6). Eelnõu kohaselt tekib päikesepaneelide paigaldamisel ehitusõigus, kui pädev asutus ei ole 30 päeva jooksul andnud kõrvaltingimustega haldusakti. Kuigi direktiiv lubab siduda automaatselt tekkiva ehitusõiguse ka juhul, kui päikeseenergiaseadme võimsus ei ole suurem kui jaotusvõrgu võrguühenduse olemasolev võimsus, siis Eesti ei seo ehitusõiguse tekkimist selle tingimusega. Seda kaalutlusel, et ehitusõiguse võib saada olenemata võrgu vabade võimsuste olemasolust. Võrguühenduse loomiseks tuleb esitada liitumistaotlus jaotusvõrguettevõttele, kes koostab selle põhjal liitumislepingu.

Direktiivis sätestatud võimalust jätta teatud alad või struktuurid kas kultuuri- või ajaloopärandi või riigikaitse huvides või ohutusega seotud põhjustel välja, on Eesti õigusaktides seotud muinsuskaitseseaduse §-des 58 ja 52 nimetatud Kultuuriministeeriumi kooskõlastuse ning EhSi §-s 120 nimetatud Kaitseministeeriumi kooskõlastuse kohustuslikkusega. Ehitusloa eelnõu või ehitusteatis tuleb esitada kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutusele (EhS § 120 lg 1). Kaitseministeeriumil või volitatud valitsusasutusel on õigus teatud tingimustel kooskõlastusest keelduda ja seega ei anna pädev asutus ehitusluba. Ehitusloast keeldumise alusena on sätestatud ka olukord, kus ehitise või ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ja seda ei ole võimalik vältida ega välistada (EhS § 44 punkt 101).

Punktidega 3–6 täiendatakse ehitusseadustiku lisasid (1 ja 2). HÕNTE § 34 lõikes 6 on võimalus põhjendatud juhul asendada seaduse lisa ka osaliselt, kui muudatused ei ole suuremahulised. Eelnõuga muudetakse hoonete osa kahe tulba pealkirja ning muudetakse paaris kohas menetlusliike. Tulpi ega ridu juurde ei lisata ja seega on põhjendatud lisade osaline asendamine. Muudatused on küll väikesed (kahe tulba pealkiri ja üle 60 m2 mitteelamu ümberehitamise ühe menetlusliigi muutmine), aga selguse ja loetavuse ning arusaadavuse huvides tuuakse eelnõus esile terve hoonete osa tabel.

Lisade muudatused on vajalikud, et viia kõik päikeseenergiaseadmete paigaldamise menetlused (hoonete ümberehitamine uue tehnosüsteemi paigaldamise korral või uue tehnorajatise püstitamine) ehitusteatise menetlusse, sest eelnõuga luuakse päikeseenergiaseadmetele, mis on alla 100 kW, vaikimisi ehitusõiguse tekkimise võimalus (punkti 2 selgitused). Kuna „ümberehitamine“ ja „laiendamine kuni 33%“ on samade menetlusliikidega, siis nihutati „ümberehitamise“ menetlusliik „laiendamine kuni 33%“ samasse tulpa. Samuti muudeti rajatiste osas (kuni 100 kW) elektritootmisrajatiste püstitamise ja ümberehitamise menetluseliike. Analoogsed muudatused lisati EhS lisa 2 tabelisse. Kaaluti ka mitteelamute ümberehitamise menetluse liigi muutmist (ehitusloa kohustuselt ehitusteatise peale), aga see tooks kaasa väga suure muudatuse mitteelamute ümberehitamise valdkonnas, mis vajaks põhjalikumat analüüsi ja seega seda eelnõuga ei muudetud. Kliimaministeeriumis on ette valmistamisel ehitusseadustiku suurem muudatus, milles kaalutakse võimalusi, kuidas eristada suuremahulisi ümberehitustöid väiksematest ning määrata neile erinevad menetlusliigid.

Eelnõu § 3. Elektrituruseaduse muutmine

Punktiga 1 täiendatakse § 3 punktidega 201, 37, 38, 39, 40, 41 ja 42, mis tulenevad otseselt taastuvenergia direktiivist ja on vajalikud õigusselguse tagamiseks.

Punktiga 2 täiendatakse § 58 lõikega 22. Täiendus on vajalik õigusselguse tagamiseks. Turuosalistele ei ole selge, kuidas piiritleda tootmisseadet ning mitu tootmisseadet võib ühe liitumispunkti taga olla. Kehtiva korra kohaselt on liitumispunkt turuosalise elektripaigaldise (ainsuses) täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Seejuures on liitumispunkt elektrituruseaduse (ELTS) § 3 punktide 9 ja 25 mõttes tootmisseadme oluline komponent, kuna just tegevusloaga võrguettevõtja liitumispunkti suhtes määratakse tootmisseadme asukoht ja maksimumvõimsus tootmismooduli tüübi määramisel elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja ja komisjoni määruse (EL) 2016/631 järgi. Seetõttu saab toetuse saamise kontekstis ühe liitumispunkti taga olla vaid üks tootmisseade, mis samas võib koosneda mitmest tootmisseadme etapist. Seejuures tuleb kogu tootmisseadme elektrilise võimsuse piiritlemisel lähtuda tegevusloaga jaotus- või põhivõrguettevõtja liitumispunkti taga asuvate tootmiseks mõeldud elektripaigaldiste elektrilise võimsuse summast.

Punktiga 3 täiendatakse § 584 lõigetega 4, 5 ja 6, mis sätestavad põhimõtted taastuvenergia toetuste kavandamisel. Lõikes 4 sätestatakse taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 3 lõike 3 kohane kohustus biomassi astmelise kasutamise põhimõtte kohaldamiseks. Kohustus astmelise biomassi kasutusega arvestada sätestatakse iga kord toetuse tingimusena. Muudatusega sätestatakse, et uute toetuskavade kavandamisel biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiale lähtutakse puitbiomassi astmelisest kasutamisest selle suurima majandusliku ja keskkonnaga seotud lisaväärtuse järgi esmatähtsuse järjekorras:
1) puidupõhised tooted;
2) puidupõhiste toodete kasutusea pikendamine;
3) korduskasutamine;
4) ringlussevõtt;
5) bioenergia ning
6) kõrvaldamine.
Samuti tagatakse, et toetust ei maksta saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamiseks energia tootmiseks.

Lõikes 5 sätestatakse erand sama paragrahvi lõike 4 punktile 1 ning lubatakse toetust maksta ka bioenergiale, mis ei vasta eespool kirjeldatud eelisjärjekorrale, kui see ohustab energiavarustuskindlust või kohalik tööstussektor ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks. Viimane tingimus kehtib vaid järgmistest tegevusest pärinevale toorainele:
1) metsamajandustegevus, mille eesmärk on tagada kommertskasutusele eelnev harvendamine või mida tehakse kooskõlas riigisisese õigusega metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks suure riskiga piirkondades;
2) sanitaarraie pärast dokumenteeritud looduslikke häiringuid või
3) sellise puidu raie, mille omadused kohalike töötlemisrajatiste jaoks ei sobi.

Harvendusraie peamine eesmärk on viia lõpule puistu liigilise koosseisu kujundamine, suurendades sellega ühtlasi puistu väärtust. Harvendusraietega saab kujundada metsa kasutamise eesmärkide järgi puistu koosseisu ja vormi, mõjutada puude ja puistu kui terviku kasvu ja arengut. Harvendusraiega antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele ning putukkahjuritele ja seenhaigustele. Lisaks võetakse kasutusele nende puude puit, mis metsast nagunii looduslikult välja langeksid. Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast eemaldamiseks. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puude olulised tunnused kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Vt ka metsaseaduse § 31.

Kohalike töötlemisrajatiste jaoks ei sobi näiteks hall-lepikute raie, mida on SMI andmetel 226  800 ha tagavaraga 31,739 mln tm8.

Kuna astmelise kasutamise ehk nn kaskaadkasutuse põhimõte rakendub ainult tulevikus loodavatele puitbiomassi toetuskavadele, ei ole praegu kavas järelevalvet põhimõtte rakendamisel teha. Taastuvenergia direktiivi artikkel 6 ei luba käesoleval ajal olemasolevatele toetuskavadele kaskaadkasutuse põhimõtet rakendada ja Vabariigi Valitsus ei plaani uusi toetuskavasid puitbiomassile tulevikus luua. Kui olukord peaks muutuma ja vajalikuks peaks osutuma ka sellest tulenevalt kaskaadkasutuse põhimõtte rakendamine, tuleb lahendada ka järelevalveküsimus. Muudatus tuleb aga praegusel juhul teha direktiivi ülevõtmiseks.

Lõikes 6 sätestatakse, et toetust ei maksta metsa biomassist toodetud elektrienergia tootmiseks ainult elektrienergiat tootvatele käitistele. 2024. aasta seisuga puuduvad Eesti ainult metsa biomassist elektrienergiat tootvad käitised.

Punktiga 4 täiendatakse § 591 lõiget 7 punktiga 25, millega kohustatakse põhivõrguettevõtet avalikustama oma veebilehel teavet igal kauplemisperioodil hinnapiirkonnas tarnitud kasvuhoonegaaside heite määra ja nende prognooside kohta vähemalt ühetunnise ajavahemiku kaupa. Põhivõrguettevõtjad avalikustavad oma veebilehel andmed taatsuvatest allikatest toodetud elektrienergia osakaalu, kasvuhoonegaaside heite määra ja nende prognoosid. Põhivõrguettevõtja Elering avaldab juba veebilehel https://dashboard.elering.ee/ andmed taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia kohta. Platvormil puuduvad andmed kasvuhoonegaaside heite määra ja prognooside kohta. Elering otsib võimalusi, et mainitud andmeid kuvada.

Punktiga 5 täiendatakse § 93 lõikega 12, mille kohaselt teeb Keskkonnaamet (edaspidi KeA) järelevalvet ja tagab, et Eesti territooriumile paigaldatud uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud laadimispunktid võimaldavad kasutada nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest, ning kahesuunalise laadimise funktsioone kooskõlas määruse 2023/1804 artikli 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetega. KeA on järelevalveasutusena pädev tegema direktiiviga 2023/2413 reguleeritud seadmete kasutamise järelevalvet. Kuid praegu piirneb KeA pädevus eeskätt keskkonna vaates seadmete ohutuse tagamisega. Asutusel ei ole seadusega kehtestatud õigust kohustada kedagi konkreetseid seadmeid või kindlate funktsioonidega seadmeid kasutama või andmevahetusteenuseid pakkuma. Paragrahvi 12 lisamise eesmärk on sätestada KeA-le järelevalvekohustus direktiivi 2023/2413 nõuete täitmiseks.

Eelnõu § 4. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Punktiga 1 lisatakse § 2 punktiga 152 mõiste „istandik“. Mõiste tuleb otseselt taastuvenergia direktiiviga (EL 2023/2413) sätestatud definitsioonist number 44a. Määruse (EL) 2023/1115 artikli 2 punkti 11 kohaselt on istandik intensiivselt majandatav istutatud mets, mis istutamise ajal ja puistu küpsusvanuses vastab kõigile järgmistele kriteeriumitele: üks või kaks puuliiki, sama puude vanus ja puude korrapärane paiknemine; see hõlmab lühikese raieringiga istandikke puidu, kiu ja energia saamiseks, kuid ei reguleeri kaitse eesmärgil või ökosüsteemi taastamiseks istutatud metsa ega istutatud või külvatud metsa, mis puistu küpsusvanuses sarnaneb looduslikult uueneva metsaga. Samuti ei mõelda siin metsa uuendamist kodumaiste puuliikidega, näiteks ei loeta istandikuks aru- ja sookase ning hariliku kuuse segametsa.

Punktiga 2 lisatakse § 2 punktiga 212 mõiste „muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused“. Muudatus sätestab muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste taastuvkütuste mõiste, mis ei piirdu vaid transpordisektoriga. Uuendatud ELi taastuvenergia direktiiv lubab taastuvenergia osakaalu eesmärkide täitmiseks arvestada ka muid kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid ning seetõttu sätestatakse need kütused ka energiamajanduse korralduse seaduses. Direktiivi kohaselt on need vedelad või gaasilised kütused, mis ei ole biokütused ega biogaas ning mis on toodetud muust taastuvast energiaallikast kui biomass.

Punktiga 3 täpsustakse § 2 punktiga 261 päritolutunnistuste süsteemihaldaja mõistet. Muudatusega viiakse säte kooskõlla direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõigetega 5 ja 6, mille järgi päritolutunnistuste väljastamine, ülekandmise ja kustutamisega seotud järelevalveks pädevad asutused on sõltumatud tootmise, kauplemise ja tarnimisega seotud tegevustest ning päritolutunnistuste väljastamine, ülekandmine ja kustutamine toimub elektrooniliselt ja need on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad. Tegemist on tehnilise täpsustusega õigusselguse tagamiseks. Ka EnKS § 327 lõikest 1 tuleneb, et päritolutunnistuse süsteemi haldaja väljastab päritolutunnistusi erinevate energiakandjate tootjatele, kuid täpsustusega ühtlustatakse päritolutunnistuse süsteemihaldaja mõiste selliselt, et üks ja sama sõltumatu asutus on kõikide energiakandjate päritolutunnistuse süsteemihaldaja. See tähendab, et ka nende energiakandjate puhul, millele ei ole viidatud maagaasiseaduses ega elektrituruseaduses, on päritolutunnistuste süsteemihaldaja üks ja sama sõltumatu asutus – s.o maagaasiseaduse ja elektrituruseaduse viidete järgi Elering AS. Näiteks on ka soojus- või jahutusenergia ning vesiniku päritolutunnistuste väljastamiseks pädevaks asutuseks ehk päritolutunnistuse süsteemihaldajaks süsteemihaldur maagaasiseaduse tähenduses ja põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses.

Punktiga 4 täiendatakse ja täpsustatakse § 2 punktidega 265–2616 mõisteid, nagu päikeseelektrisõiduk, energia summaarne lõpptarbimine, süsteemi tõhusus, taastuvenergia, taastuvenergiajaam, taastuvkütused, taastuvvesinik, taastuvat päritolu sünteetiline kütus. Päikeseelektrisõiduki puhul on tegemist mootorsõidukiga, mille jõuülekanne sisaldab ainult mitteperifeerseid elektriseadmeid energiamuundurina koos elektrilise energiasalvestussüsteemiga, mida saab väljastpoolt laadida, ning mis on varustatud sõidukisse integreeritud päikesepaneelidega. Päikeseelektrisõiduk on ökoloogiliselt sõbralikum alternatiiv traditsioonilistele sisepõlemismootoriga sõidukitele, kuna päikeseenergia on taastuv ressurss, ning sellise sõiduki kasutamine vähendab sõltuvust fossiilkütustest ja vähendab CO2 heidet.

Taastuvenergia direktiivi aluselt täiendatakse § 2 punktiga 268, mis sätestab taastuvenergia mõiste. Sellega määratletakse seaduses täpselt taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia liike, mida loeme taastuvenergiaks ning mida saab nii üldeesmärgi kui ka sektorite eesmärkide täitmisel arvesse võtta. Täpsustuse mõttes lisatakse ka taastuvelektrienergia ja osmootse energia mõisted vastavalt punktidega 269 ja 2610.

Paragrahvi 2 punktiga 2612 lisatakse mõistena taastuvkütused, et koondada biokütused, vedelad biokütused, biomasskütused ja muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused ühise raamtermini alla.

Lisaks defineeritakse taastuvvesiniku mõiste, mis ei kuulu muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse termini alla. Seetõttu tehakse taastuvvesiniku mõiste määratlemiselt viide sama seaduse § 2 punktile 268, mis sätestab taastuvenergia termini.

Taastuvenergia direktiivi põhjal defineeritakse eraldi sünteetilise kütuse ja taastuva sünteetilise kütuse mõisted punktidega 2614 ja 2615. Taastuvat päritolu sünteetilist kütust toodetakse taastuvenergiast punkti 268 mõistes. Oluline on tagada nimetatud kütuse eristamine muudest kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest.

Punktiga 5 täiendatakse § 2 punktidega 272 ja 273, mis käsitlevad mõisteid „tööstuslik ümarpuit“ ja „tööstussektor“. Tööstusliku ümarpuidu mõiste tuleb taastuvenergia direktiivis (EL 2023/2413) sätestatud definitsioonist number 1a. Tööstuslik ümarpuit on saepalgid, vineeripakud, paberipuit (ümar või lõhutud), samuti kogu muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused, näiteks puuliik, mõõtmed, kõverus ja okslikkus, muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks, mille liikmesriigid on asjakohaste metsa- ja turutingimuste põhjal kindlaks teinud ja põhjendanud.
Tööstussektor on defineeritud kui majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE REV. 2) B, C ja F jakku ning J jao 63. ossa liigitatud ettevõtjad ja tooted, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006.

Punktiga 6 uuendatakse viidet direktiivi lisale, millele energiasäästu koordinaator peab tuginema. Varasem viide on aegunud.

Punktiga 7 täiendatakse § 8 lõigetega 6 ja 7, mille aluseks on taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 23 lõige 1b ja punkt 2. Muudatusega kohustatakse Kliimaministeeriumi hindama taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ning heitsoojus- ja jahutusenergia kasutamise potentsiaali kütte- ja jahutussektoris. Hinnatakse eelkõige asjakohasel juhul piirkondi, mis sobivad sellise energia kasutuselevõtuks ja kus sellega seotud ökoloogiline risk on väike, ning analüüsitakse väikeseid majapidamisprojekte. Hindamisel võetakse arvesse kättesaadavat ja majanduslikult teostavat tehnoloogiat tööstuslikuks ja koduseks kasutuseks, et kehtestada vahe-eesmärgid ja meetmed taastuvenergia kasutamise suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris ning asjakohasel juhul heitsoojus- ja heitjahutusenergia ulatuslikumaks kasutamiseks kaugküttes ja -jahutuses. Eesmärk on kehtestada pikaajaline riiklik strateegia kütte- ja jahutussektorist pärineva kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähendamiseks. Kõnealune hindamine tehakse koos põhjaliku kütte- ja jahutussektori hindamisega kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega ning hinnang on riikliku energia- ja kliimakava osa. Selliseid analüüse on juba tehtud, aga need ei vasta täpselt artikli 23 tingimustele. Piirkondade kohta taastuvate energiaallikate analüüs puudub. Ainus teadaolev piirkonnapõhine analüüs on tehtud heitsoojusallikate kohta Balti riikides9. Lisaks on juba tehtud heitsoojuse10 ja Eesti süsinikuneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse uuring11. Samast pargrahvist tuleneb juba varasemalt kohustus esitada aruanne Euroopa Komisjonile tõhusa koostootmise ja tõhusa kaugkütte ning -jahutuse kohaldamise võimaluste kohta. Muudatusega täiendatakse aruande sisu. Kaugkütte aruanne esitatakse Euroopa Komisjonile koos REKKiga iga nelja aasta järel. Uuringu teostamine võtab ajaliselt aega üks aasta.

Lõige 7 paneb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kohustuse anda hoonete omanikele või üürnikele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele teavet kulutõhusate meetmete ning rahastamisvahendite kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus esitab teabe ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kaudu. Nõustamisvahendid saaksid töötada sarnaselt Kredexi olemasolevatele nõustamisvahenditele. Kredex korraldab juba omavalitsustes korteriühistute nõustamist nii elektrooniliselt kui ka suuliselt, muudatusega laieneb see korteriühistutelt suuremale ringile.

Punktiga 8 täiendatakse § 321 lõigetega 11 ja 12, mille kohaselt peab aastaks 2030 moodustama uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia osakaal vähemalt 5% uuest paigaldatud taastuvenergia võimsusest. Uuenduslik taastuvenergiatehnoloogia on taastuvenergia tootmise tehnoloogia, mis parandab võrreldavat tipptasemel taastuvenergia tehnoloogiat vähemalt ühel viisil või muudab kasutatavaks veel täielikult turustamata või selge riskitasemega taastuvenergiatehnoloogia. Näiteks kvalifitseerub uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia alla AS Utilitas Tallinn mereveesoojuspump.

Punktiga 9 täiendatakse § 321 lõigetega 5 ja 6, mille kohaselt peab aastaks 2030 moodustama muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus vähemalt 42% ja aastaks 2035 60% tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja toorainena tööstuslikus protsessis kasutamiseks tarvitatud vesinikust. Muud kui bioloogilist päritolu vedelad ja gaasilised kütused, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass. Käesoleval ajal puuduvad Eestis ettevõtted, kellele eesmärk kohalduks. Taastuvenergia direktiiv käsitleb tööstusena tegevusi, mis kuuluvad klassifikaatori NACE REV.2 alusel B (mäetööstus), C (töötlev tööstus), F (ehitus) ja J63 (infoalane tegevus) jakku. Praegu kasutatakse ja toodetakse teatud mahus Eestis küll vesinikku, kuid seda kasutatakse muudes valdkondades (nt Eesti Energia elektrienergia tootmisel jahutamises, mis kuulub jakku D). Küll kohaldub eesmärk tulevikus mitmele projektile, mille valmimistähtaeg on 2026. a juuni ja edasi. Vesiniku tootmine kuulub neil juhtudel juba eespool nimetatud valdkondadesse.

Punktiga 10 täiendatakse § 322 lõikega 31, mis sätestab, et taastuvenergia osakaalu arvutamisel tuleks muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid võtta arvesse sektoris, kus neid tarbitakse (elektri-, kütte- ja jahutus- või transpordisektoris). Selliste kütuste tootmiseks kasutatud taastuvelektrit ei tohiks topeltarvestuse ärahoidmiseks arvesse võtta. Samuti võimaldaks see pidada arvestust tegeliku tarbitud energia üle ning võtta seejuures arvesse nende kütuste tootmisel tekkivat energiakadu. Seadusesse lisatakse võimalus spetsiaalse koostöölepinguga kokku leppida, et ühes liikmesriigis tarbitavaid muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid võetakse arvesse selle liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarses lõpptarbimises, kus need toodeti. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kehtib üldine soovitus pärast selliste koostöölepingute sõlmimist võtta muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid, mis on toodetud muus liikmesriigis kui see, kus neid tarbitakse, arvesse järgmiselt: kuni 70% nende mahust riigis, kus neid tarbitakse, ja kuni 30% nende mahust riigis, kus neid toodetakse.

Punktiga 11 täiendatakse § 322 lõiget 4, mille kohaselt tuleb summaarse elektrienergia lõpptarbimises arvesse võtta nii oma tarbeks toodetud ja tarbitud taastuvat elektrienergiat kui ka muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud elektrienergiat. Kuid taastuvelektrina ei tohi käsitada elektrienergiat, mis on toodetud pumphüdroelektrijaamades või muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmiseks. Muudatus tuleneb taastuvenergia direktiivi uuendusest, mille tulemusel saab lõpptarbimisel arvesse võtta ka muudest kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud elektrienergiat.

Punktiga 12 täiendatakse § 322 lõiget 15, mis tagab, et taastuvenergia toetust maksatakse vaid biomassi säästlikkuse ning KHG vähendamise kriteeriumitele vastava energia tootmiseks. Säästlikkuse kriteeriumite kohaselt ei loeta tõendamata biomassist toodetud energiat taastuvenergiaks ja seega käsitletakse kasutatud kütusest tekkivat heidet kui fossiilset heidet, millele kohaldub ELi heitkogustega kauplemise süsteem. Samuti toetab muudatus juba elektrituruseaduses sätestatut, mille § 57 nimetab taastuvad energiaallikad, millele taastuvenergia toetusi tohib maksta.

Punktiga 13 täiendatakse § 322 lõigetega 16, 17 ja 18, mis näevad ette arvutusmetoodika tööstussektorile muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste kasutamise osakaalu arvutamiseks. Eesmärk on esitatud punktis 9.

Punktiga 14 täiendatakse § 323 lõike 1 punkti. Nimekirja lisatakse loodusmetsad. Põlismetsade käsitlust on täiendatud Euroopa Komisjoni 2023. a avaldatud põlis- (primary forest) ja loodusmetsade (old-growth forest) määratlemise juhendis12, mis annab suunised nimetatud metsade defineerimiseks ja kaitseks. Tegemist on metsadega, mis on inimese tegevusest vähesel määral mõjutatud või üldse mõjutamata. Põlis- ja loodusmetsa staatusele vastavad metsad, kus on looduslik metsa koosseis, kus inimese tegevuse (raie, kuivendamise) mõju puudub või ei ole selgelt tuvastatav, kus mets uueneb ise (ei ole raie järel istutatud või külvatud), metsal on looduslik järjepidevus (on püsinud läbi aja metsana). Kuivõrd kohustus kehtib ka imporditud toorainele, siis on sõnastus jäetud üldiseks, kuid Eesti kontekstis on sellisteks metsadeks hetke teadmise kohaselt asjakohane lugeda kaardistatud vääriselupaiku (metsaseaduse § 23) ja loodusdirektiivi13 I lisa kohaseid metsaelupaiku ning kaitstavate alade metsi, mis definitsioonile vastavad. Nende andmetega toimetab Keskkonnaamet Eesti looduse infosüsteemi asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruse14 alusel. Vääriselupaikade kaitse on tagatud riigimaal, eramaal kaitstakse lepinguga, looduslikud metsad kaitstavatel aladel on kaitstud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) ja kaitse-eeskirjadega. Suure bioloogilise mitmekesisusega mets ja muu metsamaa (mida nimetatakse direktiivi artikli 29 punktis 3b) on liigirikas ja rikkumata maa-ala või mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks. Eesti kontekstis on direktiivi punktide 1–3 kirjeldusele vastavate metsade puhul tegemist loodusdirektiivi I lisa metsaelupaikade, metsaseaduse tähenduses vääriselupaikade ja LKSi alusel kaitse all olevate aladega. Andmed nende metsade kohta leiab Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasist.

Punktiga 15 muudetakse § 323 lõike 1 punkti 2, asendades lauseosa „bioloogilise mitmekesisusega“ sõnaga „elurikkusega“. Mõisted on sisu poolest sama tähendusega, ent eesti keeles eelistatakse sõna „elurikkus“.

Punktiga 16 täiendatakse § 323 lõiget 1 punktiga 8, millega lisatakse loendisse nõmmed, nimetades alad, kust pärit toorainest toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused ei lähe taastuvenergia alla. Nõmmed on Eesti kontekstis üldiselt juba inventeeritud kaitstavatel aladel, sh Natura elupaigatüübid, millelt toorme hankimine on välistatud juba kehtiva energiamajanduse korralduse seaduse alusel (§ 323 lg 2). Seega muudatus märkimisväärseid mõjusid kaasa ei too.

Punktiga 17 täiendatakse § 323 lõiget 3 punktiga 3. See muudatus on vajalik tagamaks, et biokütuste tootmine omamaisest metsa biomassist ei läheks vastuollu määruse 2018/841 ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse kohase kohustuse täitmisega. Eesti kliimaseaduse eelnõus seatakse muu hulgas LULUCFi sektori riiklik kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustus ja selle täitmiseks vajalikud põhimõtted, mis peavad olema kooskõlas selles punktis viidatud määruse kohase kohustuse täitmisega ning on mõeldud selle jõustamiseks. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskirjas selgitatakse, milliste meetmetega kavandatakse tagada selle kohustuse täitmine ning samal ajal ajakohastatakse ka riiklik kliima- ja energiakava (REKK), mille ajakohastatud versioonis esitatakse samuti nimekiri nendest meetmetest, mida kavatsetakse rakendada nimetatud kohustuse täitmiseks.. Selle punkti jõustumise korral peab riik niisiis jälgima, et biokütuste tootmise soodustamiseks omamaisest metsa biomassist ei rakendataks meetmeid, mis lähevad vastuollu kliimaseaduse seletuskirjas ja REKKi ajakohastatud versioonis kirjeldatutega.

Punktiga 18 täiendatakse § 323 lõike 4 punkte 2 ja 3. Muudatus on vajalik, et ka teistest ja kolmandatest riikidest pärit biomassi korral peab olema tagatud biomassi pärinemine aladelt, mis ei ole elurikkad. Lõikesse 2 lisati täpsustuse „eesmärgiga säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist“, et tagada elupaikade kaitse. Lõike 4 punkti 3 muudetakse õigusselguse tagamiseks.

Punktiga 19 täiendatakse § 323 lõiget 4 punktidega 4 ja 5. See muudatus on vajalik taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 29 lõike 6 punkti a alapunktide iv ja v ülevõtmiseks. Nendes on sätestatud kriteeriumid teisest liikmesriigist või kolmandast riigist pärineva metsa biomassist toodetud biomasskütusele, et energiat saaks kehtiva EnKS § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse võtta. Nii nagu erinevad metsad, erinevad riikide nõuded metsa kasvatamisele, sh ülestöötamisele, ja seetõttu on oluline vastavus riigisisesele õigusele. Näiteks Eesti metsaseadus käsitleb pinnasega seotut § 40 lõikes 6 ja § 67 lõike 2 punktis 4, tundlikke muldi § 29 lõikes 11 ja lageraie määrad on sätestatud §-s 29. Lisaks reguleerib nimetatud teemasid jms metsa majandamise eeskiri.

Punktiga 20 muudetakse § 323 lõiget 9, asendades arvu „20“ arvuga „7,5“. Taastuvenergia direktiiviga (EL 2023/2413) tuuakse käitise summaarne nimisoojusvõimsus 20 MW-lt 7,5 MW‑le, millega laiendatakse säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumite ulatust, mida kohaldatakse suurema hulga käitiste suhtes. Teadaolevalt on üle 7,5 MW soojus- ja elektrienergiat tootvaid käitisi ja oma tarbeks sooja tootvaid käitiseid 82. 46 neist on üle 20 MW, mis tähendab, et muudatus puudutab veel 36 käitist (suurem kui 7,5 MW, aga väiksem kui 20 MW). Andmed pärinevad 2022. aastast keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS (edaspidi ka KOTKAS). Nende andmete põhjal laieneb kohustus veel 25 ettevõttele: Leca Eesti Osaühing, AS VIREEN, AS E-Piim tootmine, Aktsiaselts ELVESO, Aktsiaselts Saku Maja, SW ENERGIA OÜ, Combimill Reopalu OÜ, AS Graanul Invest,
N.R. Energy Osaühing, OÜ Vara Saeveski, Osaühing Elva Soojus, Combimill Sakala OÜ,
OÜ Ebavere Graanul, OÜ Helme Graanul, Osaühing Põrguvälja Soojus, Danspin AS, Aktsiaselts Kadrina Soojus, Tamsalu Kalor AS, Aktsiaselts OG Elektra Tootmine, Thermory AS, Osaühing Valmos, Aktsiaselts Barrus, Aktsiaselts Salutaguse Pärmitehas, Aktsiaselts TOFTAN, Estonian Plywood AS, GreenGas OÜ.

Säästlikkuse kriteeriumitele vastamiseks on direktiivi kohaselt kolm võimalust:
1) kas riiklik sertifitseerimissüsteem;
2) vabatahtlikud sertifitseerimisskeemid või;
3) auditi tellimine.
Kiireim on auditi tegemine, aga ettevõtted võivad kasutada ka vabatahtlikke sertifitseerimisskeeme, kus ettevõtted annavad biomassile kaasa kinnituse, et see vastab säästlikkuse kriteeriumitele. Eestis on juba varasemalt kasutusel kaks viimast lahendust. Ettevõtted peavad iga kalendriaasta kohta kogutud ja auditeeritud andmed esitama Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Auditikohutus ei rakendu, kui ettevõte on end sertifitseerinud vastavalt Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud sertifitseerimisskeemile.

Punktiga 21 täiendatakse § 323 lõikega 91. Taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 29 lõike 1 täiendusega sätestati gaasilisi biomasskütuseid tootva käitise kohustus vastata säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumitele biometaani voolukiiruse näitajate põhjal. Seetõttu on vaja EnKSi § 323 täiendada lõikega 91. Biomasskütuseid tootvate käitiste kriteeriumid on välja toodud ühikuga metaanekvivalenti tunnis, sest käitistes toodetava biogaasi metaanisisaldus võib oluliselt erineda. Katlamaja või soojuselektrijaama puhul on võimsuse arvutamine lihtne, aga biogaasi või biometaani tootvaid käitisi on praktilisem võrrelda toodetava metaani hulga järgi. Eestis on vähemalt neli gaasilist biomasskütust tootvat käitist, mille aastas toodetava biogaasikoguse ning biogaasi metaanisisalduse järgi on väga tõenäoline, et nende biometaani keskmine voolukiirus ületab 200 m3/h. Metaanisisaldus biogaasis jääb jaamadel vahemikku
50–75%. Samas kõigi jaamade metaanisisalduse kohta andmed puuduvad ja seega on arvutused tehtud eeldusel, et metaanisisaldus on vähemalt 50%.

Punktiga 22 täiendatakse § 323 lõiget 10 punktiga 4. Muudatusega võetakse üle taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 29 lõike 6 punkti a alapunktid vi ja vii, mille kohaselt tuleb ettevõttel metsa biomassi kohta esitada kinnitatud avaldus, et biomass ei pärine aladelt, mis on nimetatud: artikli 29 lõike 3 punktides a, b, d ja e; lõike 4 punktis a ning lõikes 5. Need alad on põlismets, loodusmets, rohumaa, nõmm, märgala ja turbaala.

Põlis- ja loodusmets. Tegemist on metsaseaduse tähenduses vääriselupaikadega, looduskaitseseaduse alusel kaitse all olevate aladega, loodusdirektiivi I lisa metsaelupaikadega riigimaal, kus need vastavad esitatud määratlusele. Andmed nende metsade kohta leiab
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasist.
Rohumaa. Looduslikud rohumaad on rohumaad, mis inimese sekkumiseta jääks rohumaaks ja mis säilitavad loodusliku liigilise koostise ja ökoloogilised omadused ning protsessid. Selliseid Eestis ei ole, kuid kriteerium kehtib endiselt väljaspool Eestit toodetud või hangitud, kuid Eestis tarbitud kütuse kohta. Mittelooduslikud (ehk poollooduslikud) rohumaad on rohumaad, mis inimese sekkumiseta ei jääks rohumaaks ja mis on liigirikkad ja rikkumata. Eesti kontekstis on nendeks peaasjalikult poollooduslikud kooslused (pärandniidud).
Nõmmed. Need on alad, mis asuvad Eestis juba kaitstavatel aladel, sh loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid.
Märgala. Märgalade ja püsivalt metsaste alade kohta leiab infot Eesti topograafia andmekogust (ETAK).
Turbaala. Turbaalad on alad, kus esineb looduslik turbakiht. Näiteks on turbaala (https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad) ja 2008. aastast ning hilisemate maaparandussüsteemide (KLIM avalik geoserver https://gsavalik.envir.ee/geoserver/ows) välispiiriga kattuvus Harjumaal 16 ha, Järvamaal 49 ha, Tartumaal 1,5 ha, teistes maakondades kattuvust ei näita. Viimasel kümnel aastal on aastas keskmiselt rajatud uute maaparandussüsteemide pindala olnud 66 ha/a, sh nii põllu- kui ka metsamaal.

Punktidega 23 ja 24 võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõiked 2 ja 8a ning laiendatakse päritolutunnistuste andmise võimalust muule kui bioloogilise päritoluga taastuvvesinikule ehk taastuvat päritolu (v.a biomassist toodetud) vesinikule. See tähendab, et edaspidi eristatakse kolme tüüpi vesinikku: rohevesinik, taastuv mitte-bioloogilist päritolu vesinik (RFNBO) ja fossiilne vesinik. Taastuva mittebioloogilist päritolu vesiniku tuvastamiseks nõuab päritolutunnistuste väljastaja tootjalt sellise vesiniku tootmise sertifikaati. Tõendamaks, et vesinik on mitte-bioloogilist päritolu, võib tootja kasutada vabatahtlikke skeeme, nagu ISCC, REDcert, CertifHy või KZR INiG System. Päritolutunnistuse väljastab riiklik väljastaja ehk põhivõrguettevõtja. (RFNBO: Aastas üks sert, edasiulatuvalt GO-d, kuni järgmise serdini). Taastuvvesinik on vesinik, mis on eelnõu kohaselt toodetud taastuvenergiast (vt mõiste ülal.

Punktiga 25 võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõige 2 ning sätestatakse süsteemihaldajale võimalus jagada päritolutunnistus standardühiku (1 MWh) murdosaks tingimusel, et murdosa on Wh kordne.

Punktiga 26 võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõike 8a teine ja kolmas lõik. See tagab, et pärituolutunnistused on seotud konkreetsete võrkudega. Näiteks kui vesinikuvõrk on eraldi maagaasivõrgust, siis päritolutunnistusega ei saa tõendada vesiniku tarbimist gaasivõrgus ning vastupidi. Samuti ei saa tõendada võrku sisestatud energia tarbimist võrguvälises tarbimispunktis ning vastupidi. Kui energiat ei tarnita võrgu vahendusel, vaid võrguga ühendamata viisil, siis näiteks võrguga ühendamata mittebioloogilist päritolu taastuvvesiniku tanklas saab päritolutunnistustega tõendada vaid füüsiliselt sinna tarnitud vesiniku tarbimist. Lisaks viiakse säte kooskõlla juba varem tehtud energiamajanduse korralduse seaduse muudatustega luua võimalus väljastada päritolutunnistusi ka mittetaastuvast energiaallikast toodetud energiale direktiivi artikli 19 lõike 8a kolmanda lõigu järgi.

Punktiga 27 täiendatakse § 328 lõikega 41, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõiked 2 ja 8a.

Punktiga 28 viiakse säte kooskõlla juba varem tehtud energiamajanduse korralduse seaduse muudatustega luua võimalus väljastada päritolutunnistusi ka mittetaastuvast energiaallikast toodetud energiale direktiivi artikli 19 lõike 8a kolmanda lõigu järgi.

Punktiga 29 täiendatakse § 329 lõiget 1 punktidega 7 ja 8, et tagada, et päritolutunnistusele kantavad andmed toetaksid igati päritolutunnistuste täpsust, usaldusväärsust ja pettusekindlust, nagu on sätestatud direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõikes 6, ning aitaksid vältida taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaühiku topeltarvestust artikli 19 lõike 2 kohaselt. Punktis 7 märgitud energia edastusviis (ingl k dissemination level) näitab, millisel viisil on energia edastatud – näiteks, kas elektrienergia on antud võrku või edastatud otseliini kaudu tarbijale või kas biometaan on edastatud võrku või tarbitud võrguväliselt. Tegemist on ühtlasi tehnilise eeldusega, et eristada võrku või muul viisil edastatava energia eest väljastatavaid päritolutunnistusi ning vältida topeltarvestust. Punkti 8 lisamisega viiakse päritolutunnistusel esitatavad andmed kooskõlla juba varem täpsustatud päritolutunnistuse definitsiooniga § 327 lõikes 1, mille kohaselt on päritolutunnistuse otstarve tõendada toodetud energiaühiku päritolu ja süsinikuheidet. Süsinikuheide kui üldmõiste tähendab nii kasvuhoonegaaside heidet kui ka CO2 heidet.

Punktiga 30 sätestatakse § 329 lõike 2 punktis 1, et päritolutunnistuse väljastamisel arvestatakse ka energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323 sätestatud biomassi säästlikkuse kriteeriumitega, mis reguleerivad, millisest toorainest toodetud biometaani saab lugeda taastuvaks.

Punktiga 31 tunnistatakse § 329 lõike 2 punkt 4 kehtetuks. Eelnõuga § 329 lõikesse 1 lisatav punkt 8 „kütuse või energia süsinikuheite mahukus“ kantakse edaspidi kõikidele päritolutunnistustele. Seega on sama paragrahvi lõike 2 punkti 4 kehtetuks tunnistamine normitehniline täpsustus, kuna süsinikuheide kui üldmõiste tähendab nii kasvuhoonegaaside heidet kui ka CO2 heidet.

Punktiga 32 täiendatakse § 329 lõigetega 4 ja 5, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõiked 2 ja 8a. Lõige 4 sätestab, et muule kui biolooglist päritolu vesinikule päritolutunnistust väljastades tuleb tootjal esitada teave ka kütuse energiaühiku vastavuse kohta komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184 kehtestatud kriteeriumitele. Taastuva mittebioloogilist päritolu vesiniku tuvastamiseks nõuab päritolutunnistuste väljastaja tootjalt sellise vesiniku tootmise sertifikaati. Tõendamaks, et vesinik on mittebioloogilist päritolu, võib tootja kasutada vabatahtlikke skeeme, nagu ISCC, REDcert, CertifHy või KZR INiG System. Päritolutunnistuse väljastab riiklik väljastaja ehk põhivõrguettevõtja. Päritolutunnistusi väljastatakse muule kui bioloogilist päritolu taastuvvesinikule kuni hetkeni, mil selgub, et tegemist ei ole muu kui bioloogilist päritolu taastuvvesinikuga.
Lõike 4 punkti 2 alusel tuleb tootjal esitada ka toodetud vesiniku tüüp. Lõige 5 selgitab, et vesiniku tüüpe on kolm: muu kui bioloogilist päritolu taastuvvesinik, taastuvvesinik ning muu vesinik (ehk fossiilne vesinik).

Punktiga 33 täiendatakse § 3210 lõiget 1, sätestades, et süsteemihaldaja loob elektroonilise ühenduse liidu andmebaasiga, et tagada andmevahetus taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi eest riigisiseselt väljastatud ja tarbimise tõendamiseks kustutatud päritolutunnistustest. Andmevahetuse täpne sisu on selginemisel ja sealjuures on oluline, et turuosalised ei esita andmeid otse liidu andmebaasi. Muudatuse kohaselt toimub taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi tootmise ja tarbimise andmete vahetus elektrooniliselt riikliku päritolutunnistuste süsteemi kaudu.

Punktiga 34 täiendatakse § 3210 lõiget 2, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõike 2 teine lõik. Eestis (praegu) puuduvad registreerimistasud, kuid säte on oluline, kui registreerimistasude süsteem osutub vajalikuks tulevikus. Siis peab registreerimistasud luues arvestama erisusega alla 50 kW võimsusega tootmisseadmete ja taastuvenergiakogukondadega.

Punktiga 35 täiendatakse § 3210 lõikega 91, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõike 8 esimese lõigu punkt a ja teise lõigu punkt a, kohustades elektri ja gaasi tarnijaid tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma energiaallikate jaotuses päritolutunnistustega ning võimaldades kasutada ülejäänud osa päritolu tõendamiseks vastava energialiigi segajääki.

Punktiga 36 täiendatakse § 3210 lõiget 10, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõike 2 neljanda lõigu punkt c, punkt 8 ja punkti 8a esimene lõik ning lisatakse võimalus väljastada päritolutunnistusi juhul, kui tootja on saanud investeeringu- või tegevustoetust. Sellisel juhul väljastatakse päritolutunnistused otse tarnijale või kustutatakse tarbija kasuks. Tarnija või tarbija on isik, kes ostab energiat kas konkurentsitingimustes või elektrituruseaduse § 3 punkti 83 kohaste taastuvelektri müügilepingutega.

Punktiga 37 muudetakse § 3210 lõike 13 sõnastust, kuna liidu andmevahetuse sisu ning protsessid pole veel täpselt teada. Samuti on Eesti olemasolevaid lahendusi silmas pidades oluline, et turuosalised ei edastaks andmeid otse liidu andmebaasi, seega varasem sõnastus „samal ajal, kui taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi saadetis registreeritakse liidu andmebaasis“ ei vasta Eesti lahendustele. Muudatuse kohaselt toimub taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi tootmise ja tarbimise andmete vahetus elektrooniliselt riikliku päritolutunnistuste süsteemi kaudu.

Punktiga 38 täiendatakse seadust peatükiga 83 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“, mille eesmärk on aidata kaasa taastuvenergia eesmärkide täitmisele.

Eelnõuga täiendatakse EnKSi §-ga 3215 „Taastuvenergia alad“, mis koosneb kolmest lõikest. Eelnõu ja seletuskirja EnKS peatüki 83 numeratsioon arvestab Riigikogus menetluses olevat SE 359.

Taastuvenergia direktiivi 2023/2413 artiklist 15b tuleneb liikmesriikidele kohustus kaardistada alad, mis on vajalikud, et anda riiklik panus Euroopa Liidu 2030. a taastuvenergia üldeesmärgi saavutamisesse. Taastuvenergia aladena kaardistatakse nii maismaa- kui merealad, mis on taastuvenergia arendamiseks kasutusele võetud või mis selleks potentsiaalselt sobivad. Kaardistust ja selle ajakohastamist korraldab Kliimaministeerium. Keskkonnaagentuur on juba alustanud selleks ettevalmistavaid töid ja vastav lahendus peab valmima 21. maiks 2025.

Kaardil näidatakse riigi taastuvenergia potentsiaali ning olemasolevaid alasid, mis sobivad taastuvenergiajaamade rajamiseks ning nendega seotud taristuks. Taristu all peetakse silmas vajalikku energiavõrku ja salvestust. Alade kaardistamisel lähtutakse riiklikes energia- ja kliimakavades (edaspidi REKK) taastuvenergiatehnoloogiate prognoositavatest koguvõimsustest. Arvestatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kättesaadavust, eri liiki tehnoloogia potentsiaali taastuvenergia tootmiseks, prognoositavat energianõudlust ja asjakohase energiataristu olemasolu või selle rajamise või uuendamise potentsiaali. Soositud on alade mitmeotstarbeline kasutus. Info taastuvenergia arenduste ja potentsiaali kohta koondatakse automaatselt uuenevasse kaardirakendusse. Alade kaardistamisel arvestatakse mh energianõudlust (arvestatud ka REKKi trajektoorides) ning arvesse võetakse olemasoleva ruumilise planeerimise dokumendid. Kaardirakenduses on plaanis kasutada võimalikult palju olemasolevate andmekogude andmeid.

Lisaks Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri hallatavatesse andmekogudesse kogutavatele andmetele on kavas kasutada ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Maa-ameti (2025. a Maa- ja Ruumiamet), Eleringi ja Elektrilevi kogutavaid andmeid. Kaardistuse ettevalmistamisel on juhtroll Keskkonnaagentuuril, kes on kaardistuse koostamiseks vajalikke tegevusi juba alustanud. Kaardistusse koondatakse andmed Eestis olemasolevate taastuvenergiajaamade kohta, samuti kajastatakse kaardistuses võimalused taastuvenergiaallikate kasutamiseks. Andmete koondamine on oluline nii taastuvenergia eesmärkide saavutamise seisu hindamiseks ja valdkonnapoliitiliste otsuste kujundamiseks, aga ka uute taastuvenergiarajatiste planeerimiseks. Seni on iga taastuvenergia tehnoloogia kohta kogutud andmeid eraldi, kõik kavandatavad taastuvenergiajaamad ei pruugi eeldada planeerimismenetluse läbimist ja kogu taastuvenergia tervikpildi koostamine on eeldanud selle info vajajatelt lisatööd ja kaardikihtide kombineerimist. Direktiivist tulenev tähtaeg kaardistuse valmimiseks on 21. mai 2025.

Paragrahvi 3215 lõikega 3 sätestatakse seaduses uue mõistena eelisarendusalad, mis on osa taastuvenergia aladest, täpsemalt taastuvenergia ala maismaal, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud selle rajamise eelduseks olevas detailplaneeringus või eriplaneeringus, millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine ja puudub oluline piirülene keskkonnamõju;
2) alal tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks on asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed;
3) ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda piiranguvööndit, I ja II kategooria taimeliikide kasvukohti, kaitstavat looduse üksikobjekti ja Natura elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool kaitstavaid alasid;
4) keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole tuvastatud, et alal paikneks peamisi lindude ja käsitiivaliste rändeteid.
Eelisarendusalaks on ala, mis vastab kõigile nimetatud neljale kriteeriumile.

Eelisarendusalade määramisel lähtutakse looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõust, mille kohaselt on eesmärk kaitsta riiklikult Eesti maa-alast 30 protsenti. Alad, mis kuuluvad riikliku kaitse 30 protsendi hulka, ei kuulu eelisarendusalade hulka. Käesoleval ajal puudub ülevaade sellest, kus täpselt kulgevad rändeteed (eelkõige lindude, aga ka nahkhiirete rändeteed), tavaliselt käsitletakse neid planeeringutes eraldi. Keeruline on sealjuures teadaolevate andmete põhjal tõmmata ka kõigi liikide puhul täpselt piire. Peamiste rändeteede tingimuse hindamisel on aluseks keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Kui KSHs viidatakse selgesõnaliselt, et tegemist on peamise rändeteega, ei vasta ala eelisarendusala tingimustele. Rändeteede kaitse on juba riigisiseselt kehtestatud LKSi §-s 52, kus lõike 1 kohaselt tuleb ehitamisel tagada kaitsealuste liikide isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused ning lõike 2 kohaselt on võimalik seada ajutisi liiklemispiiranguid loomade rändeteede kaitseks. Erinevalt Natura 2000 võrgustiku aladest ja riigisiseselt kaitstavatest aladest, kuhu ei ole võimalik planeerimismenetluses tuuleenergiarajatisi planeerida, on peamiste rändeteedega alade puhul see siiski võimalik, kui võetakse tarvidusele leevendusmeetmed. Sellisel juhul on tegemist väljaspool eelisarendusala elluviidava taastuvenergia projektiga, mille maksimaalseks menetluse tähtajaks näeb direktiiv ette maismaal kaks aastat. Samas kui eelisarendusalal on taastuvenergia projekti menetluse maksimaalseks pikkuseks aasta.

Eelisarendusalade määramise mõte on leida taastuvenergiajaamade rajamiseks sobivaimad alad, millele nähakse ette üldisest korrast lühemad loamenetluse tähtajad ja KMH tegemine üksnes erandlikel juhtudel. Direktiivi kohaselt tuleb maismaa eelisarendusalal projekti loamenetlus teha ühe aastaga, merel kahe aastaga. Direktiiv jätab siinjuures liikmesriigi otsustada, millist taastuvenergia allikat ja tehnoloogiat eelisarendusalade määramine puudutab. Kuivõrd Eestis on taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks esmane tuuleenergia, puudutab eelisarendusalade määramine eelnõu kohaselt vaid tuuleenergia tootmist maismaal, sest maismaa on enam uuritud ja maismaal toimuva tegevuse mõjud on planeerimismenetluses järjest enam ammendavalt hinnatud. Seega on seatud tingimused, et planeeringutes peavad olema määratud sobilikud alad just tuuleenergiale. Merealasid direktiivi kohaseks eelisarendusalaks ei määrata, kuivõrd merel on tegevusega kaasnevat mõju vaja uurida suuremas mahus ja pikema aja jooksul. Vajalike uuringute tegemata jätmisega kaasneksid riskid, mille mõju ja ulatust on senise teadmise pinnalt keeruline hinnata (alates hävitavast mõjust merekeskkonnale kuni väljastatud lubade kehtetuks tunnistamiseni võimalikes kohtumenetlustes). Lisaks on mereala projektidel ka piiriülene mõju, mis välistab direktiivis ettenähtud KMH tegemata jätmise.

Eestis eelneb tuulepargi loamenetlusele väga põhjalik planeerimismenetlus ja KSH. Sellistes tingimustes ei ole mõistlik luua veel üht protsessi eelisarendusalade väljaselgitamiseks ja seetõttu on iga uut planeeringut käsitletud uue eelisarendusala määramisena. Seetõttu uueneb ajas ka taastuvenergia eelisarendusalade loetelu. Kõik maismaal asuvad alad, millele on kehtestatud planeering, on nii põhjalikult uuritud ja analüüsitud, et planeeringu kehtestamisega juba antakse hinnang tuuleenergia arenduse sobivusele. Kuna üldplaneeringule järgneb täpsem detailplaneering, siis eelnõu kohaselt üldplaneeringu kehtestamisega ala eelisarendusalaks ei saa. Küll aga loetakse eelnõu kohaselt eelisarendusalaks kõik maismaal asuvad alad, mis on detailplaneeringu või eriplaneeringuga tunnistatud tuuleenergia tootmiseks sobivaks ja vastavad lõikes 3 sätestatud tingimustele. Sealjuures kohalduvad eelisarendusala reeglid sõltumata sellest, kas eriplaneering on tehtud detailse lahendusega või ilma selleta. Teoreetiliselt ei saa välistada võimalust, kus üldplaneeringus valitakse asukoht täpsustusastmes, mis projekteerimistingimusi väljastada võimaldab. Sellisel juhul on see sarnane asukoha eelvaliku otsuse alusel KOVi kehtestatava eriplaneeringuga, millele järgneb samuti projekteerimistingimuste andmine. Senise praktika kohaselt ei ole ühtki üldplaneeringut tehtud sellise täpsusega, et üldplaneeringust oleks otse võimalik liikuda loamenetlusse. Seetõttu ei ole eelnõu kohaselt üldplaneeringu kehtestamisega võimalik eelisarendusala nõuetele vastavust saavutada.

Eriplaneering on 2024. a alguse seisuga algatatud 21 kohaliku omavalitsuse üksuses (KOV), mis tähendab, et tegemist on ka potentsiaalsete eelisarendusaladega. Tuuleenergia potentsiaali puudutav üldplaneering on algatatud 15 KOVis. Kui üldplaneeringutest jõutakse detailplaneeringu kehtestamiseni aladel, mis ei ole seniste eriplaneeringu menetlustega hõlmatud, on ka detailplaneeringutega alad eelisarendusalad.

Direktiivi eesmärk on kiirendada taastuvenergia loamenetlusi. Eelisarendusalal näeb direktiiv ette kiirema menetlusena loamenetluse üheaastase kestuse, sh ka KMH kestus. KMHd maismaatuuleparkide projektide senistes menetlustes üldjuhul tehtud ei ole, sest peamiselt on tuuleparkide keskkonnamõju hinnatud juba planeerimismenetluse käigus. Ilma KMH-ta koosneb maismaatuulepargi loamenetlus ehitusloa ja kasutusloa menetlusest, mille tähtaeg on juba kehtiva õiguse kohaselt 30 päeva ehk kokku 60 päeva. Seega on maismaatuulepargi loamenetlus lühem kui tähtaeg, mille direktiiv näeb ette eelisarendusalade n-ö kiirendatud loamenetlusele.

Paragrahviga 3216 lisatakse EnKSi taastuvenergia projekti menetlust käsitlevad sätted.

Lõikes 1 sätestatakse, millistest etappidest taastuvenergia projekti menetlus koosneb. Menetlus (loamenetlus) koosneb ajast, mis kulub taastuvenergiajaama, vajaliku taristu ja samas asukohas asuva salvestusseadme rajamiseks, käitamiseks, ajakohastamiseks ning võrguga ühendamiseks vajalikele tegevuslubadele, eeskätt ehitusluba, ehitusteatis, meretuulepargi hoonestusluba, kasutusluba, kasutusteatist ja keskkonnakaitseluba (eelkõige keskkonnaload ja keskkonnakompleksload, edaspidi kompleksluba)) menetluseks ning asjakohasel juhul KMH‑st. Samuti kuulub loamenetlusprotsessi võrgu jaoks nõuetekohaseks tunnistamise protsess, mille all peetakse silmas võrguühenduse valmimise järel võrguettevõttega võrgulepingu sõlmimist. Loamenetluse protsessi tähtaeg sisaldab üksnes selliseid menetlusetappe, mille kiirus sõltub haldusorganist.

Siinkohal ei loeta tegevuslubade hulka maapinna ettevalmistamiseks vajalikke dokumente, näiteks metsateatisi, puu- ja põõsarinde raie nõusolekuid jne. Kõigi vajalike tegevuslubade menetluste peale kokku on võimalik teha vaid üks KMH. Riigisiseselt on üksikute lubade tähtajad sätestatud vastavat luba reguleerivates eriseadustes. Kehtivad tegevuslubade menetlustähtajad on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Tegevuslubade menetlustähtajad (hõlmab aega ehitusloa taotlusest kuni kasutusloani, tähtaeg ei hõlma keskkonnamõju võimalikule hindamisele kuluvat aega)
Luba
Menetlustähtaeg (p)
Loa andja
Seadus
Ehitusluba/kasutusluba
30/30
KOV/TTJA
EhS15
Ehitusteatis/kasutusteatis
10 (+30) /10 (+30)*
KOV
EhS
Kompleksluba
180
KeA
THS16
Keskkonnaluba
90
KeA
KeÜS17
Hoonestusluba
180+90**
TTJA
EhS
*Kui kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ei alusta täiendavat kontrolli esimese kümne päeva jooksul, võib alustada ehitamist/kasutamist. Uue kontrolli vajaduse korral lisandub menetlusele kuni 30 päeva.
**Esmalt antakse 30 päeva asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks. Seejärel avaldatakse Ametlikes Teadaannetes teade ning 60 päeva jooksul on võimalik esitada konkureerivaid taotlusi. Pärast seda tehakse 90 päeva jooksul hoonestusloa algatamise otsus. See esmane protsess on mõeldud lõpliku taotleja välja selgitamiseks ega kuulu direktiivi mõistes loamenetluse aja hulka. Pärast KMHd ei ole määratud tähtaega hoonestusloa andmise otsustamiseks. Meretuulepargi ühendloa sätete kohaselt tehakse hoonestusloa andmise otsus 90 päeva jooksul pärast lisaandmete esitamist, milleks on taotlejal aega 180 päeva pärast KMH aruande nõutele vastavaks tunnistamisest.

Eestis enam levinud taastuvenergiajaamade (päikeseparkide, tuuleparkide ja biogaasijaamade) keskmine tegelik loamenetluse kestus erineb olulisel määral (vt tabel 2).

Tabel 2. Keskmised menetlusajad sõltuvalt taastuvenergiajaamast enne eelnõu

Ehitusluba/
kasutusluba (päevi)
Keskkonnaluba/
kompleksluba (kuud)
KMH
(kuud)
KOKKU
(päevi)
Maismaa tuulepargid
42/42*
-
Pole seni tehtud
84
Päikesepargid (>100 kW)
33/40 **
-
Pole seni tehtud
73
Biogaasijaamad
110/93 ***
11/12****
Pole seni tehtud
568
*Perioodil 2020–2024 keskmine menetlusaeg, millest on välja arvatud 2020. aasta kasutusloa ajakulu anomaalia. Sellega arvestamisel oleks kasutusloa menetlusaeg 70 päeva.
**Perioodil 2020–2024 keskmine menetlusaeg, millest on välja arvatud mõned üksikud anomaaliad, mis on võtnud aega üle 98 või 152 päeva. Nendega arvestamisel oleks keskmine ehitusloa menetlusaeg 42 päeva ja kasutusloa menetlusaeg 66 päeva.
***Ehitusloa keskmise menetlustähtaja arvestuses on menetlused tähtaegadega nii 26 kui ka 312 päeva ja kasutusloa keskmise menetlustähtaja arvestuses on menetlused tähtaegadega nii 63 kui ka 134.
****Keskmine aeg taotluse esitamisest loa väljastamiseni perioodil 2018–2024. Sees on ka aeg, mil taotlus oli taotleja käes täiendamiseks, st tegelik menetlusele kulunud aeg on lühem.

Keskkonnakaitselubasid (keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba) annab KeA. Ehituslubade ja kasutuslubade puhul on pädev asutus kas KOV või TTJA, hoonestuslubade puhul TTJA. Ehitustegevusega seotud taotlused esitatakse ehitisregistris (edaspidi EHR). Kui ehitusloa taotlust ja sellega seotud dokumente ei ole võimalik esitada EHRi kaudu, esitatakse need pädevale asutusele ning pädev asutus kannab andmed EHRi. Keskkonnakaitselubade taotlemine ja menetlemine ning loaga seotud kohustuste täitmine toimub keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu.

Ehitusseadustikus reguleeritud lubade ja keskkonnaseadustiku üldosa seadusega reguleeritud keskkonnalubade menetluse oluline erinevus on, et keskkonnakaitseloa taotlus võetakse menetlusse alles siis, kui selles esinevad puudused on kõrvaldatud ning see vastab nõuetele, kui seadusega ei ole sätestatud teisti. Ehitusseadustiku kohane taotlus võetakse menetlusse ka juhul, kui taotluses esinevad puudused, s.o hakkab kulgema menetlusaeg.

Keskkonnakaitseloa taotluse vaatab KeA läbi 21 päeva jooksul selle esitamisest ning vajaduse korral küsitakse enne taotluse menetlusse võtmist lisateavet. Taotluses esinevate puuduste kõrvaldamisele seatakse tähtaeg. Sama, 21-päevane tähtaeg hakkab kulgema alati uuesti, kui esitatakse täiendatud taotlus. Seega võib keskkonnakaitselubade taotluste menetlusse võtmise aeg sõltuvalt kavandatava tegevuse keerukusest ja taotluse ettevalmistamise kvaliteedist küündida mitme kuuni. Keskmine biogaasijaama taotluse menetlusse võtmise aeg on olnud kuus kuud.

Ehitusloa taotlus võetakse menetlusse kohe esitamisest ja puuduste kõrvaldamiseks antakse vajaduse korral tähtaeg pärast taotluse menetlusse võtmist. Puuduste kõrvaldamise aega menetlusaja hulka ei loeta. Taotluse menetlusse võtmisele ei eelne taotluse täielikkuse kontrolli ja kogu loamenetlusele kehtib üks 30-päevane menetlustähtaeg ehk loataotluse formaalsete ja materiaalsete nõuete kontroll toimub sama tähtaja jooksul ning nende eristamine on EhSis üksnes mõtteline.

Maismaatuuleparkide ja päikeseparkide loamenetluses tuleb taotleda ehitusluba ja kasutusluba või teatud juhtudel, näiteks alla 100 kW võimsusega elektritootmisrajatiste puhul, esitada ehitusteatis ja kasutusteatis. Maismaatuuleparkidele ja päikeseparkidele ei ole tavaliselt vaja taotleda keskkonnakaitseluba. Meretuulepargi rajamiseks tuleb alates 01.08.2024 jõustunud muudatuste tulemusel taotleda ühendloana meretuulepargi hoonestusluba. Varem algatatud menetlustes oli meretuulepargi rajamiseks vaja taotleda eraldi hoonestusluba, ehitusluba ja vee‑erikasutuse keskkonnaluba. Biogaasijaamade rajamisel on lisaks ehitusseadustikust tulenevatele lubadele vaja taotleda keskkonnakaitseluba.

Lõikega 2 lisatakse seadusesse säte, mis kirjeldab, mida tähendab taastuvenergiajaama ajakohastamine. See on taastuvenergiat tootva jaama ja taastuvenergiajaama võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste uuendamine, sh paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine tootmisvõimsuse asendamiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks.
Lõikega 3 täiendatakse seadust taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseade mõistega, mille kohaselt koosneb see energiasalvestusseadmest ja taastuvenergiajaamast, mis on ühendatud sama võrgu juurdepääsupunkti.
Lõikega 4 täpsustakse seadust, et oleks üheselt arusaadav, mida taastuvenergiaprojekti menetluse kestuse hulka ei loeta:
1. eelnõukohase seaduse § 3217 lõikes 3 nimetatud taotluse täielikkuse hindamise ja puuduste kõrvaldamise aega;
2. taastuvenergiajaama ehitamise või ajakohastamise aega, sest loamenetlusega kaasnevad load annavad juba õiguse rajatis ehitada;
3. taastuvenergiajaama võrgutaristuga ühendamiseks, võrgu stabiilsuse, töökindluse ja ohutuse tagamiseks tehtavate tegevuste aega;
4. projekti menetlusega seotud õiguskaitsevahendite kasutamise aega (vaided, kohtuvaidlus).
Sealjuures ei loeta loamenetlusprotsessi hulka maakasutuse piirangutega seotud menetlusi (nt omaniku nõusolek), kaevandusalade korrastamist.

Projekti menetlemise aja kulgemise arvestusse ei loeta ka aega, mille jooksul taotleja kõrvaldab taotluses puudusi. Puuduste kõrvaldamiseks määrataval tähtajal on n-ö edasilükkav mõju ja haldusorganile asja lahendamiseks ettenähtud tähtaja kulgemine peatub18. Puudustega taotlust ei saa menetleda, mistõttu juhul, kui taotluse läbivaatamiseks ettenähtud tähtaeg ei peatuks puuduste kõrvaldamise ajaks, seaks see ohtu menetlustulemuse õiguspärasuse, kuna järelejäänud aeg ei pruugi olla piisav menetlemiseks ja kõigi asjaolude väljaselgitamiseks.

Lõikes 5 viidatakse seaduse §-le 3219, mis sätestab, missuguste tähtaegade jooksul viiakse läbi kõik taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalikud menetlused. Kontaktpunkt kuvab lubade menetlustähtaegu, sh loa menetlemiseks veel järele jäänud aega.


Eelnõuga täiendatakse EnKSi §-ga 3217 „Taastuvenergia projekti menetluse alustamine“, mis koosneb neljast lõikest.

Direktiivi muudatustega on täienenud kontaktpunkti ülesanded. Kontaktpunkti ülesanded on aidata läbipaistval viisil taotlejal läbida kõigi tegevuseks vajalike tegevuslubade haldusmenetlus kuni pädevate asutuste ühe või mitme otsuseni loamenetluse lõpus; anda taotlejale kogu vajalik teave, sh juhised, ja kaasata asjakohasel juhul muid haldusasutusi; tagada kogu menetluse vältel ainult ühe KMH tegemine ja tagada direktiivis sätestatud tähtaegadest kinnipidamine. Direktiivi kohaselt arvestatakse projekti menetluse kestuse sisse ka KMH, mis konkreetse loamenetluse puhul loamenetluse kestuse kulgemise peatab. Kontaktpunkti funktsioneerimisel on aluseks eeskätt EhS, keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS), atmosfääriõhukaitse seadus (edaspidi AÕKS), jäätmeseadus (edaspidi JäätS), tööstusheite seadus (edaspidi THS), veeseadus (edaspidi VeeS), maapõuseadus (edaspidi MaaPS) ja metsaseadus (edaspidi MS).

Lõikes 1 kirjeldatakse taastuvenergia projekti menetluse kulgu. Menetlus algab taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti kaudu asjakohase taotluse esitamisest:
1) maismaal ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisest. Kui kavandatav tegevus eeldab keskkonnakaitseluba, tuleb ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel esitada ka keskkonnakaitseloa taotlus. Võimaliku kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju korral tuleb ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele ja keskkonnakaitseloa lisada andmed leevendusmeetmete kohta;
2) merel meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisest.
Meretuuleparkide puhul eelneb menetlusele alustamisele n-ö taotleja väljaselgitamise protsess, mille aeg ei kuulu aja arvestamise hulka. Taotluse esitamine ei käivita kohe loa saamise menetlust, vaid käivitab taotleja valiku menetluse.

Lõikes 2 sätestatakse, et kontaktpunkti ülesandeid täidab ehitisregister (EHR), (EhS § 36 lg 1, § 40 lg 1, 42 lg 8). Kontaktpunkti sätted on kavas üle võtta digitaalse kontaktpunkti loomisega, kuivõrd ehitusloa ja ehitusteatiste menetlused ning keskkonnaloa ja kompleksloa menetlused on riigisiseses õiguses elektroonilisele kujule viidud. Seega füüsilist asutust kontaktpunkti ülesannete täitmiseks ei looda ega nimetata. Samuti ei looda uut andmekogu ega keskkonda. Loamenetluse ühise kontaktpunkti ülesandeid täidab EHR. Olukorras, kus EHRis taotluse esitamisel võivad esineda ajutiselt tehnilised tõrked, saab küll esitada taotluse paberil, aga pädev asutus kannab andmed ja dokumendid siiski registrisse. Taastuvenergia projekti menetlus kontaktpunkti toel on kirjeldatud ka tabelis 3 ja joonisel 1.

2024. aastal suvel valmisid EHRi arendused, mis tulenesid taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise seadusest. Seda eelnõud puudutavad täiendavad arendused valmivad direktiivi ülevõtmise tähtajaks aastal 2025. Samuti toimub ka keskkonnakaitselubade taotlemine ja menetlemine keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Lisaks on plaanis mitu loamenetlusprotsessi digitaliseerivat tegevust, näiteks e-ehituse platvormi elluviimine ja KMH digitaliseerimine. Digitaalse kontaktpunkti loomiseks e-ehituse platvormi või EHR keskkonda tuleb kontaktpunktiks oleva keskkonnaga liidestada KOTKASega. Eraldi valmis 2024. a juunis Ehitusgiidi veebileht19, millele kontaktpunkt saab vajaduse korral viidata ning mis aitab kõigil huvilistel paremini orienteeruda ehitusvaldkonnale kohalduvates nõuetes. Kehtivate nõuete avalikkusele paremaks selgitamiseks arendatakse e-ehituse platvormi osaks olevat keskkonda, mille abil on võimalik anda eri profiiliga kasutajatele esmane info ehitistega seotud nõuete ja mõistete kohta ning suunata kasutaja valdkonna eest vastutava asutuse/organisatsiooni vastavat infot sisaldavale kodulehele või asjakohasele õigusaktile, standardile, juhendile või muule dokumendile. Sellega on täidetud ka direktiivi artikli 16 punkt 4 teha kättesaadavaks menetluste käsiraamat. Lisaks on juba koostatud „Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat“20. Samuti on oluline varustada asjasse puutuvad isikud keskkonnavaldkonna lubade tarvis läbiviidavate menetlusprotsesside juhendmaterjalidega. Ka MKMi tellitud analüüs toob ühe vajadusena välja ühise platvormi loomise planeerimismenetluseks21. Seda peavad just KOVid oluliseks, mistõttu on juba alustatud asjakohaseid IT-arendusi.

Tabel 3. Taastuvenergia projekti menetlus kontaktpunkti toel
Projekti menetluse alustamine
Taotleja esitab EHRis andmed kavandatava projekti kohta, sh keskkonnakaitseluba eeldava tegevuse ja leevendusmeetmete kohta, ning ehitusloa taotluse
Projekti menetlus
KOV
KeA

Ehitusloa taotluse menetlus algab taotluse esitamisest
Kui projekti elluviimiseks on vaja taotleda keskkonnakaitseluba, suunatakse taotleja KOTKASesse taotlust esitama


Toimub taotluse täielikkuse kontroll (kuni 30 p)


Taotlus hinnatakse nõuetekohaseks ning võetakse menetlusse
Leevendus-meetmed
KOV saadab leevendusmeetmed KeAle kooskõlastamiseks
KeA hindab leevendusmeetmete piisavust ja asjakohasust


KeA võib kooskõlastada leevendusmeetmeid, mille tulemuslikkust ei ole laialdaselt testitud, seades lisatingimusi meetmete toimivuse ja piisavuse seireks ning vajaduse korral lisaleevendusmeetmete rakendamiseks

Kui loa taotlusega ei esitata leevendusmeetmeid või kui need ei ole sobivad või piisavad, määratakse need vajaduse korral KMH käigus
KMH eelhinnang
KOV teeb ehitusloa andmise menetluses KMH eelhinnangu
KeA teeb keskkonnaloa või kompleksloa andmise menetluses KMH eelhinnangu

Kui ehitusloa KMH eelhinnangus selgub KMH vajadus, teeb KOV KeAle KMH algatamise ettepaneku ning ehitusloa menetlus peatub
Kui keskkonnaloa või kompleksloa KMH eelhinnangus selgub KMH vajadus, teeb KeA KMH algatamise otsuse
KMH
Kui KeAle on esitatud ehitusloa menetluses selgunud KMH algatamise ettepanek, sh nt leevendus- (ja hüvitus)meetmete väljatöötamiseks, teeb KeA ühise otsuse nii ehitusloa kui ka keskkonnakaitseloa KMH algatamise või algatamata jätmise kohta (30 p jooksul alates keskkonnakaitseloa taotluse menetlusse võtmisest).

Ehitusloa menetlus peatub, kuni KeA teeb KMH algatamata jätmise otsuse või kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseni
Keskkonnakaitseloa menetlus peatub KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseni

Kui KeA eelhinnangu põhjal puudub keskkonnakaitseloa menetluses KMH algatamiseks vajadus, teeb KeA KMH algatamata jätmise otsuse

Kui KeA teeb algatamata jätmise otsuse, võib KOV vajaduse korral teha KMH algatamise otsuse
Luba
Ehitusloa ja keskkonnakaitseloa menetlus jätkub, kui tehakse KMH algatamata jätmise otsus või kui KMH aruanne tunnistatakse nõuetele vastavaks

KOV annab välja ehitusloa või keeldub selle andmisest
KeA annab välja keskkonnakaitseloa või keeldub selle andmisest
Projekti menetluse lõppemine
Projekti menetluse tähtaja kulgemine lõpeb, kui antakse viimane taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalik tegevusluba


Joonis 1. Kontaktpunkti ülesehitus

Lõikes 3 sätestatakse, et taastuvenergia projekti menetluses hinnatakse enne tegevusloa taotluse menetlusse võtmist taotluse täielikkust. Direktiivi kohaselt tuleb pädeval asutusel eelisarendusaladel tehtava projekti puhul 30 päeva jooksul ja väljaspool eelisarendusala tehtava projekti puhul 45 päeva jooksul taotluse saamisest kinnitada, kas taotlus on täielik või on vaja esitada lisainfot. Loamenetluse tähtaeg algab, kui on kinnitatud taotluse täielikkust. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 15 on reguleeritud taotluses puuduste kõrvaldamise kord, sh on lõikes 3 sätestatud, et kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. HMSi kohaselt algab menetlus taotluse esitamisest, mitte puuduste kõrvaldamisest, ja seega on HMSi regulatsioon juba praegu taotlejale soodsam ja menetlustähtaegade kontekstis kiirem, kui direktiiv ette näeb, v.a keskkonnalubade puhul.

Eelnõu kohaselt puudutab taotluse täielikkuse kontroll eeskätt biogaasijaamade loamenetlust, sest tuuleparkide ja päikeseparkide rajamiseks tavaliselt keskkonnakaitselubasid ei nõuta. Kui taastuvenergia projekti elluviimiseks tuleb taotleda keskkonnakaitseluba, teeb Keskkonnaamet 30 päeva jooksul keskkonnakaitseloa taotluse menetlusse võtmise otsuse, hinnates, kas esitatud andmed on menetluse algatamiseks nõuetekohased ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletakse meretuulepargi hoonestusluba, teeb TTJA hoonestusloa taotluse esitamisest 90 päeva jooksul taotluse menetlusse võtmise otsuse, hinnates, kas esitatud taotlus ja andmed on hoonestusloa menetluse algatamiseks nõuetekohased ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaja kestuse hulka ei loeta konkureerivate hoonestuslubade taotluste menetlusega seotud toiminguid, sest konkurss kestab oluliselt pikemat aega. Ehituslubade menetluses säilib senine kord, kus 30 päeva jooksul tuleb taotluses kõrvaldada nii puudused kui ka viia läbi loamenetlus.

Lõikes 4 sätestatakse, et juhul kui Keskkonnaamet ei ole 30 päeva jooksul teinud keskkonnakaitseloa taotluse läbi vaatamata jätmise otsust, loetakse taotlus menetlusse võetuks. Nimetatud tähtaja hulka ei loeta aega, mille jooksul taotleja kõrvaldab taotluses puudusi.

Ehitusõiguses eristatakse ehitusõiguse tekkimiseks ehitusloa taotlemist ning ehitusteatise esitamist. Konkreetsemalt ei ole ehitusloa taotluse esitamisel toodud välja vormiliste eelduste kontrollimise etappi. Ehitusloa menetluses kontrollitakse nii formaalset kui ka materiaalset vastavust korraga ja seaduse järgi on selleks 30 päeva. Ehitusteatise menetluses on pädeval asutusel aega kõigepealt kümme päeva, et veenduda, et esitatud taotlus ei vaja lisakontrolli. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib alustada ehitamist. Kui on andmeid vaja siiski veelkord kontrollida, lähtutakse ehitusloa menetluse, sh ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina. Seega võib ehitusteatise menetlus olla 10 päeva + 30 päeva ning vältimaks menetlusprotsesside lisamist ning loamenetlusprotsessi pikendamist ei lisata ehitusõigusesse taotluse täielikkuse hindamise etappi.

Hoonestusloa puhul tehakse 90 päevaga otsus algatada hoonestusloa menetlus, kui konkureerivad taotlused puuduvad. Sellega hinnatakse ka taotluse täielikkust. Kui aga konkureerivad taotlused eksisteerivad, hinnatakse need 90 päeva jooksul. Oksjonile kulunud aega hoonestusloa loamenetluse hulka ei arvestata, sest selle käigus alles selgub taotleja, kelle suhtes hoonestusloa menetlus algatatakse. Tavapäraselt tehakse menetlusse võtmise otsus ja oksjoni võitja väljakuulutamine samal ajal.

Kehtiva korra kohaselt otsustab Keskkonnaamet KeÜSi § 49 lõike 1 kohaselt keskkonnaloa andmise nõuetekohase taotluse saamisest arvates, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Keskkonnaamet hindab kõigepealt taotluse nõuetele vastavust (taotlus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele) ehk kas andmekoosseis on piisav. Seejärel võetakse taotlus menetlusse. Nõuetele vastavuse hindamisele õigusaktides tähtaega ei ole sätestatud. Riigisiseses õiguses tuginetakse ennekõike HMS i§ 5 lõigetele 2 ja 4, mis sätestavad, et menetlus peab toimuma võimalikult kiirelt ja lihtsalt ning toiminguid tehakse viivituseta. Muudatuse kohaselt on Keskkonnaametil taotluse nõuetekohasuse hindamiseks aega 21 päeva.

Keskkonnakaitselube puudutavad otsused on seni olnud avalikult kättesaadavad KOTKASe kaudu ja jäävad seda ka tulevikus, kui otsused tehakse avalikuks ka digitaalse kontaktpunkti vahendusel. Sellega tagatakse vastavus taastuvenergia direktiivist tulenevale kohustusele teha loamenetlust puudutavad otsused üldsusele kättesaadavaks.

Haldusorgani rollist kontaktpunkti ülesannete täitmisel. EhSi kohaselt annab ehitusloa enamasti kohaliku omavalitsuse üksus (EhS § 39 lg 1). Samal asutusel on ka õigus otsustada KMH vajadus (EhS § 42 lg 2). KOV on haldusorgan (HMS § 8 lg 1) ja seega on seatud talle ka haldusmenetluse seadusest tulenev selgituskohustus. Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil digitaalse kontaktpunkti vahendusel menetlusosaliste õiguseid ja kohustusi, haldusmenetluse tähtaega ja selle kiirendamise võimalusi, vajaminevaid taotlusi ja tõendeid ning kohustuslikke toiminguid (HMS § 36 lg 1). Haldusorgan vastutab oma loamenetluse, sh tähtaegade jälgimise eest.

Eelnõuga täiendatakse EnKSi §-ga 3218 „Taastuvenergia projekti menetlemine“, mis koosneb seitsmest lõikest.

Direktiivi kohaselt tehakse juhul, kui KMH on vajalik, kõikides loamenetluse etappides ainult üks KMH. See peab olema kõikide seda taastuvenergia projekti puudutavate lubade jaoks ammendav. Kuna tegevuslubade taotlemise järjekord eri otsustajatelt ei ole Eesti õiguses sätestatud, kuid direktiivi järgi kõigi tegevuseks vajalike tegevuslubade menetluste peale kokku saab algatada vaid ühe KMH (vajaduse korral), peab selle algatatava KMHga tegema kõigi vajalike tegevuslubade andmiseks vajalikud uuringud ja hindamised. Seega peavad selle KMH algatamise ja läbiviimise menetlusse olema kaasatud kõik haldusorganid, kellelt on vaja saada mingiks tegevuseks vajalik luba. See tähendab ka seda, et taotlused kõigi vajalike lubade jaoks tuleb esitada samal ajal. Näiteks kui ehitusloa taotlus esitatakse KOVile, suhtleb KOV tegevuseks vajalike lubade andjatega (nt KeAga) ning annab arendajale teada, et ta peab esitama ka näiteks keskkonnakaitseloa taotluse. KOV on antud juhul kontaktpunkt ainult oma loamenetluse kontekstis. See vajab seaduse tasandil regulatsiooni, mistõttu on EnKSi täiendatud §-dega 3217 ja 3218. Ainult sellisel juhul on võimalik ühe ammendava KMH tegemine.

Lõikes 1 sätestatakse, et taastuvenergia projekti puhul viiakse läbi tegevusloa ja KMH menetlus. Need toimuvad tegevusloa ja KMH menetlust reguleerivatele normide kohaselt, kuid EnKSis sätestatud erisustega.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletava tegevusloa andmiseks on vajalik KMH, tehakse taastuvenergia projekti menetluses üks KMH algatamise otsus. Sealjuures tehakse üks kõikide tegevuslubade andmiseks vajalikku teavet koondav KMH. Muudatuse tulemusel on juhtroll just KeAl, kes kooskõlastab otsuse KOViga. KMHde liitmine aitab kaasa menetluste kvaliteedi parandamisele ja vähendab dubleerivaid otsuseid. Samale järeldusele jõuti ka Advokaadibüroo Sorainen OÜ koostatud analüüsis22.

Lõikes 3 sätestatakse erand, et KMHd ei algatata ehitistele päikeseenergiaseadmete ja samas asukohas paiknevate energiasalvestite paigaldamisel ja kõigi päikeseenergiaseadmete ajakohastamisel, kui sellega ei suurene kasutav ruum ega vajadus võtta lisaleevendusmeetmeid. Ehitised on nii rajatised kui ka hooned.

Lõikes 4 sätestatakse, et taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku tegevusloa andja teeb otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta 30 päeva jooksul tegevusloa taotluse menetlusse võtmisest. See erand ei kehti meretuulepargi hoonestusloa puhul.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui KeHJSi § 6 lõike 2 või 21 kohase ehitusloa menetluses eelhinnangu andmise käigus selgub KMH algatamise vajadus ja taastuvenergia projekti elluviimiseks on vaja taotleda ka keskkonnakaitseluba, teeb ehitusloa andja ehk KOV Keskkonnaametile ettepaneku ühise KMH algatamiseks. Kui Keskkonnaamet ettepaneku järel KMHd ei algata, teeb ehitusloa andja ise KMH algatamise otsuse. Seega kui KOV peab KMH tegemist vajalikuks, on tal õigus algatada KMH sõltumata asjaolust, et KeA seda keskkonnakaitseloa menetlemisel ei tee. Üldjuhul peaks ehitusloa menetluses KMH otsus tulema enne kui keskkonnaloa puhul, kuna KeAl on 30 päeva aega taotluse nõuetekohasust kontrollida ja menetlusse võtmisest 30 päeva eelhinnangu koostamiseks. Ehitusloa menetlus peatub kuni KeA KMH otsuseni. Senise praktika kohaselt ei ole KOVid taastuvenergia loamenetlustes KMH algatamist üldjuhul vajalikuks pidanud, sest planeerimisprotsessis on keskkonnamõju hinnatud planeeringu KSH käigus.

Lõikes 6 sätestatakse, et tegevusloa taotluse menetlus peatub kuni KMH algatamata jätmise või KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseni.

Lõikes 7 sätestatakse, et taastuvenergia projekti menetlus kestus loetakse lõppenuks, kui projekti elluviimiseks kõigi vajalike tegevuslubade menetlus on lõppenud.

Eelnõuga täiendatakse EnKSi §-ga 3219 „Taastuvenergia projekti menetluse kestus“, mis koosneb neljast lõikest.

Need muudatused hõlmavad kõiki loamenetlusi, mis algatatakse pärast eelnõu seadusena jõustumist. Sätestatud tähtajad kehtivad projekti kogumenetlusele (ei kehti üksikutele tegevuslubadele), st projekti menetluse kestuse jooksul tuleb menetleda kõik vajalikud tegevusload ja teha vajaduse korral KMH. Kehtestatavad tähtajad on esitatud tabelis 3.

Lõige 1 sätestab taastuvenergia projekti menetluse kestuse maismaal, mis on kuni kaks aastat. Kuni üks aasta alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel, taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamisel ja taastuvenergiajaama ajakohastamisel.

Lõige 2 sätestab taastuvenergia projekti menetluse kestuse merealal, mis on kuni kolm aastat. Alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel, taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamisel ja taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kaks aastat.
Enne eelnõu jõustumist meretuulepargi rajamise eesmärgil algatatud hoonestusloa menetluste puhul, milles on mindud üle ühendloa menetlusse, kohalduvad menetlustähtajad vastavalt sellele, kuidas on esitatud keskkonnakaitseloa ja ehitusloa taotlus. Nende menetluste puhul, mis uue meretuulepargi hoonestusloa menetlusse üle ei lähe, ei loeta hoonestusloa menetluse aega taastuvenergia projekti kogumenetluse sisse. Sellise lahenduse põhjuseks on asjaolu, et EhSis sätestatud hoonestusluba on olemuselt avaliku veekogu kasutamise õigus, mida eelnõu kohaselt ei loeta taastuvenergia projekti kogumenetluse sisse.

Lõige 3 sätestab taastuvenergia projekti menetluse kestuse eelisarendusalal, mis on kuni üks aasta. Kuni kuus kuud alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel, taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme ja võrguühenduse rajamisel ja taastuvenergiajaama ajakohastamisel.

Lõige 4 näeb ette, et nimetatud tähtaegu on võimalik põhjendatud juhul ja erakorraliste asjaolude tuvastamisel pikendada. Tabelis 4 on taastuvenergia projektide loamenetluse tähtajad.
Tähtaegade pikendamise aluseks olevate erakorraliste asjaolude hulka ei ole võimalik lugeda ajamahukaid uuringuid, mille tegemine on ette nähtud juba planeerimismenetluses. Erakorraliste asjaoludena peetakse silmas looduskeskkonna ootamatut muutust (näiteks uue elupaiga avastamist vms), millega ei saanud eelnevas menetluses arvestada. Samuti on siinkohal oluline rõhutada, et kestuse hulka ei loeta § 3216 lõikes 4 nimetatud aega, näiteks ehitamist, kohtuvaidlusi, taotluse täiendamist. Seega hõlmab tabelis 4 toodud tähtaeg ainult ametiasutuste toiminguid.

Tabel 4. Taastuvenergia projektide loamenetluse tähtajad
 
Menetluse kestus
Menetluse pikendamine
Taastuvenergia projekt maismaal
Üldjuhul
kuni 2 aastat
kuni 6 kuud
Kuni 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamine
kuni 1 aasta
kuni 3 kuud
Taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamine
kuni 1 aasta
kuni 3 kuud
Taastuvenergiajaama ajakohastamine
kuni 1 aasta
kuni 3 kuud
Taastuvenergia projekt merealal
Üldjuhul
kuni 3 aastat
kuni 6 kuud
Kuni 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamine
kuni 2 aastat
kuni 3 kuud
Taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamine
kuni 2 aastat
kuni 3 kuud
Taastuvenergiajaama ajakohastamine
kuni 2 aastat
kuni 3 kuud
Taastuvenergia projekt eelisarendusalal
Üldjuhul
kuni 1 aasta
kuni 6 kuud
Alla 150kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamine
kuni 6 kuud
kuni 3 kuud
Taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamine
kuni 6 kuud
kuni 3 kuud
Taastuvenergiajaama ajakohastamine
kuni 6 kuud
kuni 3 kuud

Eelnõuga täiendatakse EnKSi §-ga 3220 „Eelisarendusalale rajatava taastuvenergiajaama projekti loamenetluse erandid“, mis koosneb neljast lõikest.

Direktiivi kohaselt üldjuhul eelisarendusalal projekti loamenetluses KMHd ega ka KMH eelhinnangut ei tehta. Direktiivi alusel on eelnõusse kavandatud säte, mille kohaselt loamenetluse alguses võrreldakse projekti omadusi ja leevendusmeetmeid kehtestatud planeeringus sätestatuga. Sellise läbivaatamise eesmärk on veenduda, et projekt vastab planeeringu tingimustele, ei ületa planeeringus sätestatud piire ega ehitusõiguse alaseid näitajad, samuti tuvastatakse läbivaatamisel, et võrreldes planeerimismenetluse ja KSHga ei ole keskkonnaseisundis toimunud olulisi ettenägematuid muudatusi.

Selleks sätestatakse lõikega 1, et eelisarendusalal tuuleelektrijaama loamenetluses kontrollib tegevusloa taotluse menetleja (KOV) muuhulgas asjaolusid, kas kavandatava projektiga ei kaasne ettenägematut olulist keskkonnamõju, sh piiriülest keskkonnamõju, millega ei ole arvestatud keskkonnamõju strateegilisel hindamisel; kas kavandatava projekti mõju leevendusmeetmed on asjakohased ja piisavad. Tegemist ei ole KeHJSi-kohase KMH eelhinnanguga. Kui ettenägematut olulist keskkonnamõju loamenetluses ei tuvastata, siis KMH algatamata jätmise otsust ei tehta, kuid loa andmise otsuses mh selgitatakse kontrollitavaid asjaolusid.
Piirülese mõju korral ei kehti eelnõu kohane kiirendatud menetlus, vaid kehtib tavapärane KMH korraldus. Kui planeerimismenetluses antakse planeeringu kehtestamisega heakskiit taastuvenergia projekti põhimõttelisele lahendusele ja tuuakse loetelu leevendusmeetmetest, mida on võimalik kasutada, siis loamenetluses on juba selge nii konkreetne projekt kui ka valik, milliseid leevendusmeetmeid on kavas konkreetse projekti mõju leevendamiseks kasutada. Seega on oluline tegevusloa loamenetluses menetleja hinnang, kas konkreetse projekti mõjud on meetmetega leevendatavad, vältimaks vaidlusi protsessi järgmistes etappides.

Lõige 2 sätestab, et eelisarendusalal võib KMH algatada, kui on selgelt tõendatud järgmised asjaolud:
1) projekt avaldab tõenäoliselt ettenägematut olulist keskkonnamõju, mida ei olnud võimalik ette näha varasemal keskkonnamõju strateegilisel hindamisel;
2) ettenägematu olulise keskkonnamõju leevendamiseks ei ole piisavaid leevendusmeetmeid või hüvitusmeetmeid juhul, kui võimalikku kahju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada.

Planeerimismenetluses pakutakse välja ka võimalikke leevendusmeetmeid (direktiivis kasutatud ka terminit mitigation rulebook), mis ei ole veel esitatud konkreetse projekti täpsusega. Leevendusmeetmete variandid pakub välja arendaja või KeA. Loamenetluse alustamisel on arendaja teinud lõpliku projekti valiku ja valinud välja ka konkreetse projekti jaoks sobivad leevendusmeetmed. Kaalukatel põhjustel saab leevendusmeetmeid hiljem muuta, tagamaks, et leevendusmeetmed täidaksid eesmärki. Eelisarendusalal antakse projekti loamenetluses hinnang (Keskkonnaameti kooskõlastus), kas konkreetse projekti jaoks valitud leevendusmeetmed on sobivad ja asjakohased.

Kui loamenetluses ilmnevad erakorralised asjaolud ning selgub, et leevendusmeetmete rakendamine ei ole piisav, on ka eelisarendusalal võimalik loamenetluse protsessis välja töötada hüvitusmeetmed. See võib olla ka üks põhjus, miks eelisarendusalal algatatakse KMH. Kui tuvastatakse, et erakorralised asjaolud võivad põhjustada olulist keskkonnamõju või kavandatud leevendusmeetmed on ebapiisavad, on võimalik ka KMH algatamine. Eelisarendusalade puhul on tingimus, et projektiga tekitatav oluline mõju peab olema leevendatav leevendusmeetmetega. Seega kui planeeringus nähakse ette ülekaaluka avaliku huvi kohaldamine ning hüvitusmeetmed tegevusega tekitatava olulise keskkonnamõju kompenseerimiseks, ei ole tegemist eelisarendusalaga. Seega juhtudel, kui maismaatuulepargile eelnevas planeeringus on ette nähtud hüvitusmeetmed, ei ole loamenetlusse liikudes tegemist taastuvenergia projekti menetlusega eelisarendusalal, vaid taastuvenergia projekti menetlusega n-ö üldkorras.
Seetõttu sätestatakse lõikes 3, et kui eelisarendusalal tehakse KMH, tehakse KMH algatamise otsus 30 päeva jooksul tuuleelektrijaama tegevusloa taotluse menetluse algusest. KMH algatamata jätmise korral eraldi otsust ei tehta ja loamenetlus liigub vastavalt tähtajale lõpuni. Kuna antud juhul pole tegu KeHJSi-kohase eelhinnanguga ja eelhinnangut ei tehta, siis ei tehta eraldi ka algatamata jätmise otsust. Kui KOV annab ehitusloa, peab ta HMSi kohaselt selgitama ja põhjendama oma otsust (põhjendamiskohustus).

Lõike 4 kohaselt viiakse KMH läbi kuni kuue kuu jooksul või erakorraliste asjaolude ilmnemisel kuni ühe aasta jooksul KMH algatamise otsuse tegemisest.

Punktiga 39 täiendatakse EnKSi rakendussätteid §-ga 401, mille kohaselt korraldab Kliimaministeerium 2025. aasta 21. maiks taastuvenergia alade kaardistuse koostamise.

Rakendussätte § 402 lõigetega 1, 2 ja 3 sätestatakse tingimused, mis on vajalikud ühe KMH algatamise otsuse jaoks, kui taotleja on enne käesoleva sätte jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku ehitusloa ja keskkonnakaitseloa taotluse või ainult ehitusloa või ainult keskkonnakaitseloa. Kõik loetletud tingimused peavad olema täidetud. Rakendussäte on vajalik, et tagada arendaja õiguspärane ootus, kuna direktiiv kohaldub alles siis kui see on siseriiklikult üle võetud.

Kui loa taotleja on esitanud ehitusloa ja keskkonnakaitseloa taotluse, tehakse nende tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1) taotleja seda vähemalt ühes loamenetluses taotleb ja
2) kummagi loa menetluses ei ole enne käesoleva sätte jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust.

Kui loa taotleja on esitanud ainult keskkonnakaitseloa taotluse, tehakse taastuvenergiaprojekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajaduse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1) taotleja seda keskkonnakaitseloa taotluse menetluses taotleb;
2) keskkonnakaitseloa menetluses ei ole enne käesoleva sätte jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja
3) taotleja esitab ehitusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks.

Kui loa taotleja on esitanud ainult ehitusloa taotluse ja vaja on keskkonnakaitseluba, mida esitatud ei ole, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1) taotleja seda ehitusloa taotluse menetluses taotleb;
2) ehitusloa menetluses ei ole enne käesoleva sätte jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja
3) taotleja esitab keskkonnakaitseloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks.

Paragrahvi 402 lõikes 4 sätestatakse, et KMH algatamise või algatamata jätmise otsustab Keskkonnaamet.

Lõikes 5 sätestatakse, et juhul kui avaliku veekogu ja majandusvööndi piiritletud alal viiakse tuulepargi hoonestusloa menetlus läbi EhSi §1131 lõikes 1 nimetatud hoonestusloa menetlusena, ei loeta hoonestusloa menetluse aega taastuvenergia projekti menetlusaja sisse. Meretuuleparkide rajamiseks näeb EhS ette meretuuleparkide ühendloa. Kehtiva õiguse kohaselt nõutavate hoonestus-, ehitus- ja veeloa asemel tuleb edaspidi taotleda ühtset meretuulepargi hoonestusluba ning selle raames tehakse ka üks ja terviklik KMH. Seega täidab ühendluba ühtlasi ka direktiivist tuleneva nõude ühe KMH kohta kogu projekti menetluse jooksul. Kui ei minda üle meretuulepargi hoonestusloa menetlusse, kohalduvad rakendussätted vastavalt sellele, kuidas on esitatud keskkonnakaitseloa ja ehitusloa taotlus. Nende menetluste puhul, mis uue meretuulepargi hoonestusloa menetlusse üle ei lähe, ei loeta hoonestusloa menetluse aega taastuvenergia projekti kogumenetluse sisse. Taastuvenergia projekti kogumenetluse aega loetakse andmete sisestamisest EHRi ehitusloa ja veeloa taotlemiseks, sellest hetkest algab eelnõust tulenev uue taastuvenergia direktiivi kohane menetlus. Sellise lahenduse põhjuseks on asjaolu, et EhSis sätestatud hoonestusluba on olemuselt avaliku veekogu kasutamise õigus, mida eelnõu kohaselt ei loeta taastuvenergia projekti kogumenetluse sisse.

Lõikes 6 sätestatakse, et § 3220 taastuvenergia projekti loamenetluse erandeid eelisarendusaladel ei kohaldata enne käesoleva sätte jõustumist algatatud taastuvenergia projekti loamenetlustele.

Lõikes 7 sätestatakse, et EnKSi §-e 3211, 3213 ja 3214 (ülekaalukat avalikku huvi, leevendus- ja hüvitusmeetmeid) kohaldatakse vaid loamenetlustes, mis on algatatud pärast nõukogu määruse 2022/2577 jõustumist ehk 30. detsembrit 2022. Rakendussäte on vajalik, et tagada määrusega (otsekohalduv ülekaalukas avalik huvi) kehtivuse järjepidevus. Nimetatud paragrahvid on hõlmatud Riigikogus menetluses olevas SE-s 359.

Eelnõu § 5. Kaugkütte seaduse muutmine

Kaugkütte seaduse muudatusega täiendatakse § 4 lõiget 3, millega kohustatakse soojusettevõtjaid avaldama oma veebilehel vastavat teavet. Juba varasemalt on ettevõtted olnud kohustatud esitama teavet. Direktiivi üle võtuga lisandub teabe esitamise kohustus ka eelneva kalendriaasta keskmise suhtelise soojuskao kohta võrgus koos sama aasta tarbimistihedusega. Eestis on soojusettevõtteid, kellele muudatus kohaldub Konkurentsiameti 2024. aasta andmete põhjal kokku 70, tegevuslubadega soojusettevõtteid 28. Muudatusest teavitab asjaosalisi Konkurentsiamet.

Eelnõu § 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus (KeHJS)

Punktiga 1 kehtestatakse KeHJSi § 281 uues sõnastuses. Kehtiv § 281 jõustus 17. märtsil 2023. aastal ning käsitleb maismaatuulejaama keskkonnamõju hindamise erandit. Sätte kehtestamise tingis kiireloomuline vajadus luua kiirem ja efektiivsem loamenetlus, sh KMH, taastuvenergia projektidele, et kiirendada ühelt poolt energiakriisist, teiselt poolt kliimakriisist tulenevat taastuvenergia kasutuselevõttu. Seoses direktiivi 2018/2001 kolmanda muudatuste paketiga, millega nähakse taastuvenergia projektidele ette limiteeritud loamenetluse tähtajad, on vaja paragrahvi laiendada kõigile taastuvenergia projektidele.

Direktiiviga ettenähtud tähtaja sisse peavad mahtuma kõigi taastuvenergiajaama rajamiseks ja käitamiseks vajalike tegevuslubade menetlused, sh KMH. Direktiivis ettenähtud tähtajad on erinevad sõltuvalt taastuvenergia projekti asukohast (maal, merel, eelisarendusalal) ja mahust (uue taastuvenergiajaama rajamine või olemasoleva ajakohastamine) ning ulatuvad kuuest kuust kolme aastani (erijuhtudel võimalik ka pikendada). Nende tähtaegade järgimise eest vastutavad tegevuslubade andjad.

Selleks, et vältida mitme KMH menetluse detailset sätestamist KeHJSis, laiendatakse kehtivat § 281 eelnõukohase seadusega nii, et sama paragrahvi sätteid on võimalik kohaldada kõigile taastuvenergia projektidele. Selleks jäetakse menetlustoimingute tähtajad, milleks on vajalik arendaja kui tegevusest huvitatud isiku panus, otsustaja määrata. Need on eelkõige tähtajad KMH programmi ja aruande esitamiseks ning täiendamiseks. Otsustaja peab nende tähtaegade määramisel lähtuma konkreetse toimingu sisust ja mahust nii, et tähtaeg oleks loamenetluse kogutähtaja raames mõistlik ja proportsionaalne. Otsustajale endale mõeldud tähtajad sätestatakse seaduses, et tagada menetluse optimaalne kulgemine.

Seni ei ole üldjuhul maismaal päikese- ja tuuleparkidele KMHsid algatatud, kuna planeeringu koostamisel on tehtud KSH. KeHJSi § 6 lõike 4 alusel antud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ nähakse ette künnised, mille korral tuleb tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta anda KeHJSi § 6 lõigete 2 ja 21 kohane eelhinnang. Eelhinnangu kohustusega on viie ja enama tuulikuga elektrijaama, mille koguvõimsus on üle 7,5 MW, rajamine maismaal (määruse § 2 p 2), samuti hüdroelektrijaama rajamine teatud veekogudel (määruse § 11 p 4). Välistada ei saa aga eelhinnangu vajadust ka teiste taastuvenergia projektide korral, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju (määruse § 15 p 8 või § 16 alusel). Meretuulepargi korral on KMH kohustuslik (KeHJS § 6 lg 1 p 5), samuti hüdroelektrijaama korral, kui kinnihoitav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri (KeHJS § 6 lg 1 p 211).

Eelnõukohase § 281 lõiked 1, 2, 6–8, 11 ja 12 kehtivad kõigile taastuvenergiajaamadele. Lõikega 1 seotakse kogu paragrahvi kohaldamisala, milleks on energiamajanduse korralduse seaduse § 3212 lõikes 1 nimetatud taastuvenergia projekti KMH.

Lõikega 2 nähakse ette, et kui otsustaja otsustab KMH algatada (eelhinnangu tulemusel või kohustuslikus korras), määrab ta arendajale KMH programmi esitamiseks konkreetse tähtaja. Erinevus KMH tavamenetlusest on, et algatamise otsusele ei küsita asjaomaste asutuste arvamust (§ 11 lg 22 ei kohaldata vastavalt § 281 lõikele 12) ning ka asjaolu, et KMH programmi esitamiseks on tavapäraselt arendajal 18 kuud (§ 18 lg 7). Tähtaja seadmine on tingitud eelnõukohase seadusega EnKSi lisatavatest tähtaegadest taastuvenergia projektide loamenetlustele.

Paragrahvi 281 lõikega 6 nähakse otsustajale ette 14päevane tähtaeg KMH programmi nõuetele vastavuse kontrolliks ning lõikega 7 antakse erandina kohustus määrata arendajale teatud etappideks tähtajad.

Lõikega 8 võetakse üle taastuvenergia direktiivi artikli 16 b lõike 2 nõue, et juhul, kui otsustaja on kinnitanud KMH ulatuse (Eesti mõttes programmi), siis seda enam hiljem laiendada ei tohi. Lõikega 11 nähakse ette, et juhul, kui arendaja ei järgi otsustaja määratud tähtaegu dokumentide esitamiseks või täiendamiseks, siis jäetakse tegevusloa taotlus läbi vaatamata ja haldusmenetlus lõpeb. Säte on vajalik, et tagada otsustajale võimalus järgida talle pandud loamenetluse üldtähtaegade järgimise kohustust ning anda arendajatele selge sõnum tähtaegade mittejärgimise tagajärgedest.

Lõikes 12 loetletakse KeHJSi sätted, mida taastuvenergia projektide KMH läbiviimisel ei kohaldata. Nendeks on § 11 lõige 2 (KMH algatamise või mittealgatamise otsustamise tähtaeg), lõige 21 (selle otsustamise pikendamise võimalus), lõige 22 (KMH algatamise või mittealgatamise otsustamise otsuse eelnõu kooskõlastamine) ja lõige 7 (KMHde liitmine) ning § 18 lõige 7 (tähtaeg arendajale programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamiseks) ja lõige 8 (tähtaeg arendajale aruande esitamiseks).

Eelnõukohase §-ga 281 sõnastatakse eraldi sätted, mis kohalduvad kas ainult maismaal asuvatele projektidele või meretuuleparkidele. Meretuuleparkide erisus on tingitud asjaolust, et nende loamenetluse kogupikkuseks on kolm aastat (maismaal 1–2 aastat). Eelduslikult on tegemist suuremahuliste projektidega, mistõttu peab ka keskkonnamõju hindamise menetlus olema põhjalikum ning seega pole õigustatud teha tavamenetlusest olulisi erinevusi. Nii näiteks ei kohaldata meretuuleparkidele eelnõukohase § 281 lõikeid 3–5, mille kohaselt jäetakse ära KMH programmi avalikustamine. Maismaal on KMH programmi avalikustamise asemel ette nähtud konsulteerimine asjaomaste asutustega ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud puudutatud isikutega, kellele antakse võimalus esitada oma seisukoht (lg 3). Lõike 4 kohaselt tuleb seisukohad ja ettepanekud esitada 14 päeva jooksul otsustajale, kellel seejärel on samuti 14 päeva aega nendega tutvuda ning kujundada seejärel oma terviklik seisukoht KMH programmi kohta. Lõige 5 kohustab arendajat esitatud seisukohtadele ja ettepanekutele vastama ning programmi täiendama ning täiendatud programmi otsustajale esitama viimase määratud tähtajaks. Seejärel on otsustaja kohustatud selle läbi vaatama ja tunnistama nõuetele vastavaks (või tagastama täiendamiseks) 14 päeva jooksul.

Taastuvenergia projektide KMH korral ei tohi ära unustada ka võimalikke olulise piiriülese keskkonnamõjuga projekte, mille korral tuleb lähtuda piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) ja võimalike kahepoolsete lepingutega kokkulepitust. Kuigi Eestil kui päritoluriigil võib tähtaegade järgimisega esineda teatavaid väljakutseid, tuleb arvestada, et ka mõjutatavatele riikidele kehtivad taastuvenergeetika direktiivist tulenevad limiteeritud loamenetluse tähtajad, mistõttu võib eeldada tõhusamat kaasumist võimalikesse olulise piiriülese keskkonnamõjuga projektide menetlustesse.

Kuivõrd teatud taastuvenergia projekte puudutavad sätted tulenevad eelnõukohastest EnKSi täiendavates sätetest, on tabelis 5 ja 6 esitatud kronoloogilises järjekorras nimekiri menetlustoimingutest koos tähtaegade ja õiguslike alustega.

Tabel 5. Maismaal asuva taastuvenergia projekti KMH

Tegevus
Tegija
Tähtaeg päevades
Alus
1.
Loataotluse täielikkuse hindamine*
Otsustaja
30
EnKS § 3217lg 3
2.
KMH algatamine või mittealgatamise otsus (sh KMH eelhinnang)
Otsustaja
30
EnKS § 3218 lg 1–6
KeHJS § 11 (v.a lõiked 2, 21, 22 ja 7), § 281 lg 12
3.
Programmi koostamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 281 lg 2
4.
Seisukohtade esitamine
Asjaomased asutused, puudutatud isikud
14
KeHJS § 281 lg 4
5.
Seisukohtade läbivaatamine, enda seisukoha kujundamine, arendajale esitamine
Otsustaja
14
KeHJS § 281 lg 4
6.
Programmi täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 281 lg 5
7.
Programmi nõuetele vastavuse kontroll
Otsustaja
14
KeHJS § 281 lg 6
8.
Vajaduse korral programmi täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 281 lg 7
9.
KMH aruande koostamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 281 lg 7
10.
Aruande nõuetele vastavuse esmane kontroll
Otsustaja
14
KeHJS § 21 lg 2
11.
Avalikustamisest teavitamine
Otsustaja
14
KeHJS § 21 lg 1, § 16 lg 2, 3
12.
Avalik väljapanek, seisukohtade esitamine, avalik arutelu
Otsustaja, asjaomased asutused, huvitatud isikud
30 + avalik arutelu
KeHJS § 21 lg , § 16 lg 41, 5
13.
Esitatud seisukohtade läbivaatamine
Otsustaja
21
KeHJS § 21 lg 4
14.
Avalikustamise käigus esitatud seisukohtadele vastamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 281 lg 10
15.
Aruande esitamine nõuetele vastavaks tunnistamiseks
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 281 lg 7
16.
Aruande nõuetele vastavuse kontroll
Otsustaja
30
KeHJS § 22 lg 5
17.
Vajaduse korral aruande täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 22 lg 9

Tabel 6. Meretuulepargi hoonestusloa KMH

Tegevus
Tegija
Tähtaeg päevades
Alus
1.
Loataotluse täielikkuse hindamine*
Otsustaja
90
EnKS § 3217 lg 3
2.
KMH algatamine
Otsustaja
30
EnKS § 3218 lg 1–6
KeHJS § 11, § 281
3.
Programmi koostamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 281 lg 2
4.
Programmi nõuetele vastavuse esmane kontroll
Otsustaja
10
KeHJS § 16 lg 12
5.
Vajaduse korral programmi täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 16 lg 12
6.
Avalikustamisest teavitamine
Otsustaja
14
KeHJS §16 lg 2, 3
7.
Avalik väljapanek, seisukohtade esitamine, avalik arutelu
Otsustaja, asjaomased asutused, huvitatud isikud
21 + avalik arutelu
KeHJS § 16 lg 1
8.
Esitatud seisukohtade läbivaatamine, oma seisukoha kujundamine
Otsustaja
14
KeHJS § 17 lg 11
9.
Esitatud seisukohtadele vastamine
Arendaja
21
KeHJS § 17 lg 3
10.
Programmi täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 281 lg 9, § 18 lg 1
11.
Programmi nõuetele vastavuse kontroll
Otsustaja
30
KeHJS § 18 lg 2
12.
Vajaduse korral programmi täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 18 lg 6
13.
KMH aruande koostamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 281 lg 7
14.
Aruande nõuetele vastavuse esmane kontroll
Otsustaja
14
KeHJS § 21 lg 2
15.
Avalikustamisest teavitamine
Otsustaja
14
KeHJS § 21 lg 1, § 16 lg 2
16.
Avalik väljapanek, seisukohtade esitamine
Otsustaja, asjaomased asutused, huvitatud isikud
30
KeHJS § 21 lg , § 16 lg 41, 5
17.
Esitatud seisukohtade läbivaatamine
Otsustaja
21
KeHJS § 21 lg 4
18.
Avalikustamise käigus esitatud seisukohtadele vastamine
Arendaja
30
KeHJS § 21 lg 5
15.
Aruande esitamine nõuetele vastavaks tunnistamiseks
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 281 lg 7
16.
Aruande nõuetele vastavuse kontroll
Otsustaja
30
KeHJS § 22 lg 5
17.
Vajaduse korral aruande täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 22 lg 9
* Ei lähe taastuvenergia projekti menetluse tähtajas arvesse (alus: EnKS § 3216 lg 4 p 1)

Punktiga 2 muudetakse kehtiva KeHJSi § 282, mis käsitleb taastuvenergia projektide ajakohastamise KMH erisusi. Paragrahvi pealkirjas ja lõikes 1 muudetakse mõiste „taastuvelektrijaam“ mõisteks taastuvenergiajaam ning seotakse see vastava mõistega eelnõukohase seadusega EnKSi lisatava § 3212 lõikega 2. Ühtlasi jäetakse välja ka viide nõukogu määrusele 2022/2577, mille kehtivus lõpeb 30.06.2025 (osaliselt juba 30.06.2024). Kuna ajakohastamise mõiste lisatakse eelnõukohase seadusega EnKSi, ei ole selle kordamine paragrahvi lõikes 2 enam vajalik ega otstarbekas. Paragrahvi täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt merel asuva taastuvenergiajaama ajakohastamisel lähtutakse KMH läbiviimisel KeHJSi §-s 281 sätestatud maismaa taastuvenergia projekti KMH erisuste sätetest. Tegemist on kiirema KMH menetlusega kui uue meretuulepargi korral, samas on merealal ajakohastamise loamenetluste tähtaeg pikem kui maismaa taastuvenergiajaama korral, mistõttu ei pea menetluse kiiruse tõttu kohaldama kõige minimaalsemat KMH menetlust, mis on ette nähtud KeHJSi § 282 ülejäänud sätetega. Viimase puhul on lähtutud vaid hädapärastest nõuetest, mis tagaksid kiire ja samas siiski sisult õige tegevusloa väljastamiseks vajaliku info kogumise.
Võrreldes kehtiva §-ga 282 täpsustatakse eelnõukohase seadusega, et taastuvenergia projektide ajakohastamisel peab nii eelhinnangu andmisel kui võimaliku KMH ulatuse määramisel lähtuma vaid ajakohastamisega kaasneva muudatuse mõjuga, st ei arvestata olemasoleva tegevuse enda mõjuga (lõiked 21 ja 4).

Paragrahvi 282 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks, kuna nõukogu määrus 2022/2577 muutub kehtetuks ning selle sisu on võetud üle taastuvenergia direktiiviga.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga tuuakse sisse uued mõisted AÕKSi, EhSi, EnKSi, ELTSi. Uute mõistete kohta on esitatud info seletuskirja peatükis 3 ja lisas 2.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab direktiivile 2023/2413 (ülevõtmise kohustus), vt lisa 1 vastavustabel.

6. Seaduse mõju

Eelnõu seadusena jõustumisel kaasnevad olulisemad mõjud on rühmitatud viide valdkonda, mis tulenevad taastuvenergia direktiivist.

6.1. Päritolutunnistused
6.1.1. Vesinikule ja sünteetilistele kütustele päritolutunnistuste väljastamise võimaluse sätestamine ning süsteemihaldaja mõiste täpsustamine
Sihtrühmad: vesiniku ja/või sünteetilise kütuse tootjaid, tarnijaid ja tarbijaid, Elering
Sihtrühma 1 suurus: käesoleval ajal ei ole võimalik hinnata.
Sihtrühma 2 suurus: Elering, EMTA
Sihtrühmale 1 avalduva mõju suurus: ettevõtted peavad oma tegevuses arvestama päritolutunnistuste nõudega.
Sihtrühmale 2 avalduva mõju suurus: Elering ja EMTA peavad tegema IT-arendused.

Probleem ja praegune olukord
Uuesti sõnastatud direktiiviga (EL) 2018/2001 on sisse toodud muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused. Muudeks kui bioloogilist päritolu taastuvkütusteks loetakse vedelaid ja gaasilisi kütuseid, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass. Selleks, et tõendada, millist tüüpi on toodetud ja tarbitud kütus, tuleb võimaldada päritolutunnistuste väljastamine biometaani ning vesiniku kõrval ka sünteetilistele kütustele. Lisaks tuleb täpsustada, millised on need vesiniku ja sünteetilise kütuse tüübid ning millistele tingimustele need peavad vastama.

Lahendus
Kui soovitakse tõendada muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse tootmist, peab see vastama kriteeriumitele, mis on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184, 10. veebruar 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks. Lisaks täpsustatakse süsteemihaldaja mõistet, et ka vesiniku, sünteetiliste kütuste ning soojusenergia päritolutunnistuste väljastajaks oleks sõltumatu osapool.

Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, IT-arendused
Sünteetilise kütuse lisamine ning erinevate kütusetüüpide lisandumine nõuab arendusi päritolutunnistuste jaoks energiamajanduse korralduse seaduse § 3210 lõike 1 alusel loodud elektroonilises andmebaasis ja vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalses keskkonnas (edaspidi päriolutunnistuste elektrooniline andmebaas ja transpordistatistika kauplemisplatvorm). Lisaks on vaja täiendada kütuste tarbimisse andmise tõendamise lahendusi ja tagada andmete elektrooniline liikumine kütuse käitlemise andmekogusse. Euroopa Komisjonil on kavas kasutusele võtta liidu andmebaas muuhulgas gaasiliste kütuste väärtusahelate jälgimiseks ja kütuste Euroopa Liidu biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse kontrollimiseks. Kuna riigi ülesanne on tagada andmebaasis olevate andmete õigsus, siis on vaja luua päriolutunnistuste elektroonilise andmebaasi ja transpordistatistika kauplemisplatvormi elektrooniline ühendus liidu andmebaasiga, et kohalikud turuosalised saaksid raporteerida toodangust ja tarbimisse andmisest kohalike infosüsteemide kaudu. Arendused teeb valdavalt päritolutunnistuste süsteemi haldaja ehk põhivõrguettevõte, kütuse käitlemise andmekogu arendused tehakse EMTA juhtimisel.
Arendused valmivad hiljemalt direktiivi ülevõtmise ajaks ehk maiks 2025. Päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi ja transpordistatistika kauplemisplatvormi rahastus tuleneb taastuvenergiatasust. Arendusega ei ole seotud kolmandad isikud.

Mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
Muudatus puudutab vesiniku ja/või sünteetilise kütuse tootjaid, tarnijaid ja tarbijaid. Tootjatele tekib võimalus tõendada enda toodetud kütuse päritolu ning seeläbi suurendada enda usaldusväärsust energia/kütuse siseriiklikus müügis. Tarnijatel ja tarbijatel (nt tööstus- ja transpordisektor) tekib võimalus tõendada, et nende tarbitav või edasi müüdav energiaühik on jätkusuutlikult toodetud, ja tekib võimalus toodangu realiseerimiseks kohalikele kütusemüüjatele.

Mõju majandusele – halduskoormus
Lahendusega kaasneb mõju halduskoormusele. Ettevõtetele halduskoormus kasvu on kavas minimeerida protsesside digitaliseerimise ja infotehnoloogiliste lahenduste kasutusevõtmisega.
Hinnata ettevõtete infokohustust: kui kütust tootev ettevõte soovib tõendada, et toodetud on muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütust, tuleb tal oma toodang sertifitseerida, mis tähendab ettevõtjale lisakoormust ja -kulu.

6.1.2. Päritolutunnistuste väljastamine otse tarbijale või tarnijale
Probleem ja praegune olukord
Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 lõike 2 alapunktiga c on antud võimalus liikmesriikidel väljastada päritolutunnistusi otse tarnijatele või tarbijatele, kes energiat soetavad. Seni ei ole Eestis seda võimalust rakendatud.

Lahendus
Muudatusega luuakse võimalus väljastada energia tarnijale või tarbijale päritolutunnistus otse, kui tootja ise on saanud investeeringu- või tegevustoetust.

Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale – IT-arendused
Otse tarbijale päritolutunnistuse väljastamiseks tuleb päritolutunnistuste väljastajal ehk süsteemihaldajal täiendada päritolutunnistuste elektroonilist platvormi. Arendused valmivad hiljemalt direktiivi ülevõtmise ajaks ehk maiks 2025.
1. Selgeks teha, kes on saanud toetust – vältida topeltkasu.
2. Tagada päritolutunnistuste automaatne ülekanne tarbijale või tarnijale.

Mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
Ettevõtetel, kes said investeeringutoetust taastuvenergia tootmisseadmete rajamiseks, puudus võimalus tõendada müüdud toodangu päritolu. Tarnijad ja tarbijad saavad nüüd võimaluse päritolutunnistuse omandamiseks, ilma et tootja vahel oleks. Samuti on seni jäänud kasutamata päritolutunnistused, mis on väljastatud tootjale, kes on saanud investeeringutoetust või muud toetust riikliku toetuskava kaudu. Seega suureneb päritolutunnistuste hulk turul ja sellel on positiivne mõju energia tarnijatele ja tarbijatele.

6.1.3. Standardühiku murdosaks tegemine
Probleem ja tänane olukord
Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 lõike 2 esimese lõiguga antakse võimalus päritolutunnistuse standardühikut 1 MWh jagada murdosaks, tingimusel, et murdosa on 1 Wh kordne. Seni on Eestis rakendatud jäägipõhist lähenemist ehk kalendrikuu toodang ületab MWh, siis üle jääv toodang (alla 1 MWh) kantakse järgmisesse tootmisperioodi.

Lahendus
Muudatusega antakse süsteemihaldajale võimalus kasutada väiksemat ühikut päritolutunnistuste väljastamisel, mis tähendab, et muudatuse elluviimisel saab kogu toodetud energia samal tootmisperioodil päritolutunnistustega katta ning tarnijatele/tarbijatele edasi kanda. Samuti võimaldab paremini jälgida riigisiseseid füüsilisi energiavooge. Piiriüleste ülekannete tegemisel on vaja jälgida päritolutunnistuste vastuvõtja riigis kehtivaid reegleid.

Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale – IT-arendused
Lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi. Päritolutunnistuste väljastajal ehk süsteemihaldajal tuleb muudatuse lubamiseks täiendada päriolutunnistuste elektroonilist andmebaasi ja transpordistatistika kauplemisplatvormi hiljemalt direktiivi ülevõtmise ajaks ehk maiks 2025.

Mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
Muudatus lubab üle minna reaalajas päritolutunnistuste turule, mis on oluline tarbimis- ja tootmisprofiili kokkuviimisel ning tulevikus energia tarbimise tõendamisel.

6.1.4. Päritolutunnistuste sidumine konkreetsete võrkudega
Probleem ja praegune olukord
Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 lõike 8 eelviimane lõik viitab, et liikmesriigid peavad tagama, et kustutatud päritolutunnistused vastavad võrgu asjakohastele omadustele.

Lahendus
Riigisisese õiguse direktiivi muudatustega kooskõlla viimiseks on sätestatud kohustus siduda päritolutunnistused konkreetsete võrkudega, näiteks gaasi- või vesinikuvõrk. Samuti sätestatakse, et võrguväliselt toodetud energia päritolutunnistusega ei tohiks tõendada võrgust võetud energia tarbimist.

Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale – IT-arendused
Lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi. Päritolutunnistuste väljastajal ehk süsteemihaldajal tuleb muudatuse lubamiseks täiendada päriolutunnistuste elektroonilist andmebaasi ja transpordistatistika kauplemisplatvormi hiljemalt direktiivi ülevõtmise ajaks ehk maiks 2025.

Mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
Päritolutunnistused, mis puudutavad gaasivõrku, on praegu kasutusel transpordisektoris tarbitava biometaani päritolu tõendamisel ning seega on mõjutatud ennekõike biometaani tootjad, tarnijad ja tarbijad. Ligikaudu pooled biometaani eest väljastatud päritolutunnistustest väljastatakse tootjatele, kes toodavad biometaani võrguväliselt, ja osaliselt toimub biometaani transport võrku sisestamata tootmiskohast otse gaasitanklasse. Ekspordi puhul ei pruugi vastuvõttev riik aktsepteerida võrguväliselt toodetud biometaani, mistõttu on vaja see teave kajastada päritolutunnistusel.

6.2. Metsa biomass, säästlikkuse, KHG vähendamise kriteeriumid, küte- ja jahutus
Sihtrühm: biomasskütust tootvad ettevõtted, ca 90.
Sihtrühma suurus: teadaolevalt on üle 7,5 MW sooja- ja elektrienergiat tootvaid käitiseid ja oma tarbeks sooja tootvaid käitiseid 82.
Biomasskütustega seotud muudatuste eesmärk on ära hoida taastuvkütuste eluringiga tekkivaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. Valdav osa säästlikkuse kriteeriumitega reguleeritavatest biomasskütustest Eestis peaksid juba nendele kriteeriumitele vastama, sh tulenes biomassi säästlikkuse kriteeriumi nõue juba RED II-ga. Seega suureneb küll käitiste võimsuse piiri nihutamisega osa ettevõtete ja riigiasutuste koormus, aga seda on võimalik minimaliseerida IT-lahendusega. Teadaolevalt on üle 7,5 MW sooja- ja elektrienergiat tootvaid käitiseid ja oma tarbeks sooja tootvaid käitiseid 82. 46 neist on üle 20 MW, mis tähendab, et täiendavalt puudutab muudatus 36 käitist (suurem kui 7,5 MW aga väiksem kui 20 MW). Andmed pärinevad 2022. aastast keskkonnaotsuste infosüsteemist (KOTKAS). Nende andmete põhjal laieneb kohustus veel 25 ettevõttele: Leca Eesti Osaühing, AS VIREEN, AS E-Piim tootmine, Aktsiaselts ELVESO, Aktsiaselts Saku Maja, SW ENERGIA OÜ, Combimill Reopalu OÜ, AS Graanul Invest, N.R. Energy Osaühing, OÜ Vara Saeveski, Osaühing Elva Soojus, Combimill Sakala OÜ, OÜ Ebavere Graanul, OÜ Helme Graanul, Osaühing Põrguvälja Soojus, Danspin AS, Aktsiaselts Kadrina Soojus, Tamsalu Kalor AS, Aktsiaselts OG Elektra Tootmine, Thermory AS, Osaühing Valmos, Aktsiaselts Barrus, Aktsiaselts Salutaguse Pärmitehas, Aktsiaselts TOFTAN, Estonian Plywood AS, GreenGas OÜ. Valdavalt on tegu aga ettevõtete, millele juba kohustus kehtib, väiksema nimivõimsusega käitistega.
Sihtrühmale avalduva mõju suurus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 säästlikkuse kriteeriumid ja sellega seotud nõuded on üle võetud energiamajanduse korralduse seaduse §-ga 323 ja kliimaministri määrusega nr 35. Praegu on kohaldusalas elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvad ettevõtted, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste ning vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul. Kohaldusalasse jäävad ettevõtjad on pidanud järgima säästlikkuse kriteeriumeid ja sellega seotud nõudeid. Nõuded on vajalikud, et ettevõtja saaks tõendada, et kasutatud biomasskütuseid saab pidada taastuvenergiaks. Seega ei kaasne muudatusega olulist lisakoormust neile ettevõtetele, sh infokohustuse ja vastavuskuludena. Märkimisväärne osa Eestis toodetud elektri- ja soojusenergiast on saadud biomasskütustest; peamiselt tahketest, väiksemal määral ka gaasilistest ja vedelatest biokütustest. Kaugküttesektori kütusetarbimisest üle 60% moodustab biomass; lokaalküttesektoris on see väärtus üle 80%. Elektrienergia tootmisest moodustab biomass ca 18%. Kõik eelmainitud sektorid peavad olema hiljemalt 2050. aastaks süsinikuneutraalsed. Ei ole välistatud, et need eesmärgid tuleb täita juba 2040. aastaks. Eesmärgi täitmisel võivad aga tekkida tahtmatud negatiivsed tagajärjed elurikkusele, kui biomasskütuste tootmisel ei arvestata piisavalt biomassi päritoluga. Kui olemasolev biomasskütuste tootmist ja kasutamist reguleeriv seadust ei muudetaks, on oht, et suurenev nõudlus taastuvkütuste järele suurendab kahju elurikkusele. Muudatuste üks eesmärke on saavutada olukord, kus biomasskütuste tootmise ja tarbimise mõju elurikkusele on minimaalne ning biomasskütuste tarbijad saavad olla kindlad, et toodetav energia on taastuvenergia. Teine eesmärk on vähendada kütte- ja jahutussektori süsinikuheidet, soodustades nendes sektorites laialdasemat heitsoojuse kasutamist ning elektrifitseerimist. See lihtsustab esimese eesmärgi täitmist, sest vähendab nõudlust biomasskütuste järele. Biomasskütuseid kasutavad elektri-, soojus-, või jahutusenergiat tootvad käitised peavad vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkogust. Selline kohustus on oluline, sest käitistel pole keelatud kasutada säästlikkuse kriteeriumitele mittevastavat kütust. Kriteeriumitele mittevastavast kütusest toodetud energia pole sellisel juhul enam küll taastuvenergia ja selle süsinikuheidet arvestatakse sarnaselt fossiilkütuse heitega. Vältimaks olukorda, kus näiteks odava heitmekvoodi ühiku hinna või kõrgete biomasskütuste hindade puhul suureneks säästlikkuse kriteeriumitele mittevastavate biomasskütuste kasutamine, on mõistlik nõuda käitistelt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist võrreldes fossiilkütustega. See tähendab, et valdav osa suuremates käitistes kasutatavast biomasskütusest peaks vastama säästlikkuse kriteeriumitele, sest muidu ei täida need käitised KHG heitkoguste vähendamise eesmärki.

Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju
Maagaasi ja muude fossiilkütuste hinnatõusu korral suurenevad inimeste küttekulud. See mõjutab eriti tugevalt madala sissetulekuga inimesi. Muudatuste üks eesmärkidest on suurendada heitsoojuse ja taastuvkütuste kasutamist soojusenergia tootmisel. Importkütuste osakaalu vähenemine soojusenergia tootmisel vähendab ka järskude hinnatõusude tõenäosust juhul, kui maagaasi hind peaks maailmaturul järsult tõusma.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatustel on positiivne mõju riigi energiajulgeolekule, sest säästlikkuse kriteeriumitele vastavad biomasskütused ning muud taastuvenergiaallikad on pärit kas Eestist või riikidest, nagu Soome ja Läti. Samas fossiilkütused on tihtipeale pärit kaugemalt.

Mõju majandusele
Muudatus mõjutab ca 90 biomasskütust kasutavat käitist, mis peavad hakkama tulevikus näitama, et nende kasutatav biomasskütus vastab säästlikkuse kriteeriumitele. Importkütuste osakaalu vähenemine annab võimaluse luua rohkem töökohti, mis on seotud biokütuste ja taastuvenergia tootmisega. Märkimisväärset negatiivset majanduslikku mõju muudatustel ettevõtetele ega tarbijatele tõenäoliselt pole. Kohaldusalasse lisanduvate ettevõtjate jaoks tähendab rakendamine lisanduvat halduskoormust, kuna tuleb tõendada, et kasutatud biokütuseid saab pidada taastuvenergiaks, et seda saaks arvesse võtta Euroopa eesmärkide ja riiklike panuste saavutamisel. Otsesed kulud (st sertifitseerimine või auditeerimise tasud) tarneahela sertifikaadi eest on näiteks esimese auditeerimise, mille järel väljastatakse FSC või PEFC sertifikaat, kulu suurusjärgus 2000–2500 eurot/a, SBP sertifikaadi kulu on kaks korda suurem: 5000+ eurot. Lisandub iga-aastase auditi kulu. Kaudsete kulude kohta on vähe teada, näiteks mis sisaldab teatud sertifitseerimisstandardite täitmise kulusid, samas lisanduv konsultatsiooniteenus jääb suurusjärku 1000 eurot. Ettevõttel võib tekkida vajadus lisatööjõu rakendamiseks.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Muudatused peaksid vähendama biomasskütuste tootmise mõju elu- ja looduskeskkonnale. Lisaks peaks heitsoojuse ja muude taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine kütte- ja jahutusmajanduses vähendama fossiilkütuste põletamise mõju õhu kvaliteedile. Samas tuleb siinjuures välja tuua, et senine praktika säästlikkuse kriteeriumite täitmisel ei ole olnud edukas. Puudujäägid metsade majandamisel ja auditeerimisel on viinud tulemuseni, kus puit ja sellest tehtud tooted võivad kanda näiteks FSC märgist ka siis, kui tegevusega järjepidevalt loodus- ja kultuuriväärtusi kahjustatakse. See on seotud eeskätt agendiprobleemiga, kus sertifikaadi väljastaja on huvitatud väljastamisega seotud tulust, jättes süsteemselt kontrollimata tegelikkusele vastavuse.

Mõju regionaalarengule
Muudatusega kaasnev teavitustöö kulutõhusate meetmete ning rahastamismeetodite kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides, on suurima mõjuga vaesemates omavalitsustes, sest erinevad renoveerimistoetused koonduvad tihtipeale jõukamatesse omavalitsustesse, kus korteriühistud ja majaomanikud on teadlikumad rahastamismeetoditest.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste korraldusele
Ettevõtete arv, keda aruandluskohustuse laienemine mõjutab, pole väga suur. Praegu on võimalik aruandlusdokumente (auditi aruanne) esitada digitaalsete failidena keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Kavandamisel on aruandluskohustuse täitmise automatiseerimine ning arenduste rahastamiseks on ministri käskkirjaga 27.06.2024 nr 1‑2/24/268 eraldatud 200 000 eurot Kliimaministeeriumi energeetikaosakonnale. Täpne lahendus ning võimalusel olemasoleva süsteemi juurde lahenduse loomine on selgumisel, näiteks KOTKASele alamsüsteemi lisamine. Kuna tervikuna vajab biomassi säästlikkuse kriteeriumite täitmine järelevalvet, on plaanis suurendada KeA osa järelevalve teotamisel.

6.3. Muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kasutuselevõtt tööstussektoris
Sihtrühmad:
1) tööstusettevõtted, mis kuuluvad majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE REV. 2) B, C ja F jakku ning J jao 63 ossa liigitatud jakku;
2) Elering, kui tulevikus tekivad sellised ettevõtted, kes peab hakkama korraldama RFNBO päritolutunnistustega seotut.
Sihtrühm 1: 2024. a seisuga puudub
Sihtrühm 2: Elering
Sihtrühmale 1 avalduva mõju kirjeldus: praegu konkreetsed ettevõtted puuduvad, seega mõju puudub. Uuesti sõnastatud direktiivis (EL) 2018/2001 on sätestatud ja määratletud muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused. Muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütusteks loetakse vedelaid ja gaasilisi kütuseid, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass. Sealjuures seatakse direktiiviga eraldi eesmärk vastava kütuse kasutuselevõtuks tööstussektoris. Puudutatud sihtrühmad täna puuduvad. Muudatusega võtab Eesti kohustuse, et tulevikus tekkiv tööstussektor, mis kasutab vesinikku lõppenergia tootmisel, kasutaks muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütust (RFNBO) aastaks 2030 vähemalt 42%. See kohustus sätestatakse seaduses, et seeläbi ergutada laialdasemat RFNBO kasutuselevõttu.

Sihtrühmale 2 avalduva mõju kirjeldus: mõju käesolevalt Eleringile puudub.

Mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
2024. aasta juuli seisuga puuduvad Eestis ettevõtted, keda nimetatud muudatus puudutaks. Küll ei saa välistada, et tulevikus sellised ettevõtted tekivad. Sel oleks positiivne mõju: tekiksid uued töökohad ja suureneks maksutulu.

Mõju majandusele – halduskoormus
Kuna käesoleval ajal erasektorile ega avalikule sektorile lisakoormust ei teki, võib tulevikus kohustuse täitmise kontrollimiseks olla vaja luua tõendamismehhanism, mistõttu võib suureneda mõningal määral halduskoormus.

Mõju keskkonnale – kliimamuutused
RFNBO laialdasem kasutuselevõtt on asenduseks suurema KHG heitega fossiilkütustel põhinevatele sisenditele ja vähendab seeläbi kliimamuutusi põhjustavat KHG heidet.

6.4. Taastuvelektri energiasüsteemi lõimimise hõlbustamine
Sihtrühmad:
1) sõidukitootjad, kodumajapidamistes kasutavate akude ja patareide tootjad;
2) tarbijad;
3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused.

Sihtrühma 1 suurus: täpne sõidukitootjate, kodumajapidamistes kasutavate akude ja patareide tootjate arv on teadmata
Sihtrühma 2 suurus: kõik kõnealuseid tooted soetanud/soetamas Eesti elanikud
Sihtrühma 3 suurus: Elering, KeA, Elektrilevi
Sihtrühmale 1 avalduva mõju kirjeldus: suureneb koormus, kuna need ettevõtted peavad tegema kättesaadavaks andmed akude, sõidukite ja patareide kohta.
Sihtrühmale 2 avalduva mõju kirjeldus: avaneb võimalus panustada tarbimiskajasse. Tarbijad on teadlikumad, millist elektrienergiat tarbivad. Väikestel detsentraliseeritud elektritootmis- ja salvestussüsteeme omavatel ettevõtetel avaneb võimalus oma toodetega osaleda elektriturgudel, sh ülekoormuse juhtimises ning paindlikkus- ja tasakaalustamisteenuste osutamises.
Sihtrühmale 3 avalduva mõju kirjeldus: KeAle võivad lisanduda kulud järelevalve tegevuse tarvis uute ametikohtade loomisest või IT‑arenduste tegemisest. Võrguettevõtetele lisakulu ei teki, sest muudatuste tööprotsess on juba käimas. Ei kaasne olulisi mõjusid. Eleringis juba käib tööprotsess andmete (hinnapiirkonnas tarnitud taastuvatest allikatest elektrienergia osakaal, kasvuhoonegaaside heite määr ja nende prognoosid.) kogumiseks ja avalikustamiseks. Andmete kättesaadavaks tegemine parandab potentsiaalselt tarbijate teadlikkust ja võimaldab ettevõtetel uusi innovaatilisi ärisuundi arendada. Muudatusega ei kaasne muid olulisi mõjusid, sh mõjusid avaliku sektori töökorraldusele. Muudatuste tulemusel jagunevad mõjud tarbijate, jaotusvõrguettevõtjate ja järelevalveasutuste (KeA) vahel.

Mõju majandusele
Muudatused, mis suurendavad nutilaadimise funktsioonide, kahesuunalise laadimise kasutamist ja akuhaldussüsteemis olevale põhiteabe avalikustamist, toetavad sellega seotud ettevõtete arengut, sest võimalik on pakkuda tarbimise juhtimise teenust suuremale osale tarbijatest. Lisaks soodustab elektrienergia taastuvenergia ja KHG määra jagamise teave taastuvenergia projektide arendusi, sest tarbijad on aina enam keskkonnateadlikumad ja soovivad tarbida madalama CO2-sialdusega elektrit. Muudatused tarbimisharjumustes avavad uusi võimalusi ettevõtetele ja digilahendustele. Muudatused aitavad ära kasutada elektrisõidukites ja majapidamiste akudes peituvat võimalust koguda taastuvelektrit ajal, mil seda on külluses, ning suunata see tagasi võrku ajal, mil seda napib, et aidata kaasa suunata muutlikust taastuvenergia allikast toodetud elektrit süsteemi. Nuti- ja kahesuunaline laadimine aitab kaasa taastuvelektri veelgi ulatuslikumale kasutuselevõtule elektrisõidukiparkides transpordisektoris ning elektrisüsteemis tervikuna. Seega võib eeldada, et muudatused panustavad ka elektrihinna alandamisse.

Mõju ettevõtluskeskkonnale
Eleringil lasub kohustus avalikustada teave tarnitud elektrienergia KHG määra ja prognoosi kohta. Sellega ei kaasne Eleringile olulist lisatööd ega rahakulu, sest ettevõte juba edastab teavet taastuvenergia osakaalust.

Mõju halduskoormusele
Akude ja sõidukite tootjad peavad tegema kättesaadavaks akude ja patareide andmed. See suurendab mõnevõrra tootjate halduskoormust, kuid IT-lahenduste toel on võimalik seda minimeerida.

Mõju keskkonnateadlikkusele
Inimesed on teadlikumad ja teevad teadlikmaid tarbimisvalikuid.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Muudatused aitavad kaasa tarbimiskaja suurenemisele ja soodustavad laiemat rohelise elektri kasutuselevõttu. Selle tulemusel väheneb fossiilenergia tarbimine nii transpordis kui ka energeetikas ja seega on võimalik panustada kliima- ja elurikkusekriisi pidurdamisele.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste korraldusele
Peamine mõju avaldub KeAle, kes peab tegema muudatustega kaasnevate kohustuste täitmise järelevalvet. Selleks on KeAle ette nähtud tööjõukulu 47 000 eurot (üks täiskoht). Lisaks on võimalik, et tarvilikud on IT-lahendused, mille maksumus ja vajadus täpsustub tulevikus.

Mõju infotehnoloogilistele arendustele
Elering uuendab oma kodulehte, et oleks võimalik edastada paralleelselt teave KHG määra ja prognoosi kohta. See arendus on teostatav Eleringi veebilehel ja vajab uue funktsiooni loomist.

6.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine
6.5.1. Taastuvenergia alade kaardistus
Sihtrühmad: taastuvenergia arendajad, Keskkonnaagentuur. Uuesti sõnastatud direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 15b on sätestatud kohustus kaardistada alad, mis on vajalikud Euroopa Liidu 2030. a taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks. Seni on puudunud terviklik vaade, milline on Eesti taastuvenergia potentsiaal ja millised alad on taastuvenergia arendamiseks sobilikud ning andmed sobivuse kohta olnud laiali erinevates andmebaasides..
Sihtrühma 1 suurus: tuuleenergia arendusega tegelevaid ettevõtteid on ligikaudu 15
Sihtrühma 2 suurus: keskkonnaorganisatsioonid
Sihtrühmale 1 avalduva mõju: muudatuse tulemusel koondatakse andmed Eestis olemasolevate taastuvenergiajaamade kohta, samuti kajastatakse kaardistuses uued võimalused (näiteks päikesepaneelide paigaldamiseks sobivad hooned) taastuvenergiaallikate kasutamiseks. Taastuvenergia andmete koondamine on oluline nii taastuvenergia eesmärkide saavutamise seisu hindamiseks ja valdkonnapoliitiliste otsuste kujundamiseks, aga ka uute taastuvenergiarajatiste planeerimiseks. Info taastuvenergia arenduste ja potentsiaali kohta koondatakse automaatselt uuenevasse kaardirakendusse. Kaardirakenduses on plaanis kasutada võimalikult palju olemasolevate andmekogude andmeid. Lisaks Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri hallatavatesse andmekogudesse kogutavatele andmetele on kavas kasutada ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Maa-ameti (2025. a Maa- ja Ruumiamet), Eleringi ja Elektrilevi kogutavaid andmeid. Kaardistus annab nii taastuvenergia arendajatele kui ka keskkonnaorganisatsioonidele aimu, kuhu on planeerimisel taastuvenergia projektid.
Sihtrühmale 2 avalduva mõju: kaardistuse ettevalmistamisel on juhtroll Keskkonnaagentuuril, kes on kaardistuse koostamiseks vajalikke tegevusi juba alustanud. Direktiivist tulenev tähtaeg kaardistuse valmimiseks on 21. mai 2025. a. Selleks on Keskkonnaagentuurile raha eraldatud.

Mõju riigivalitsemisele – riigieelarve

Kaardistuse koostamise kulud kantakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks ettenähtud eelarvest. Keskkonnaagentuurile nähakse tegevuseks ette 35 000 eurot.

6.5.2. Eelisarendusalad, ühine kontaktpunkt ja taastuvenergia projekti menetlus
Sihtrühmad
1) Ettevõtjad, kes arendavad maismaatuuleparke ja päikeseparke ning nendega seotud võrguühendusi, ümbritseva keskkonna energia projekte ja biogaasi ja -metaani tootmise projekte. Tuuleenergia arendusega tegelevaid ettevõtteid on ligikaudu 15, lisanduvad ainult päikeseenergiale keskenduvad ettevõtted, Eestis projektide arendamisest huvitatud välismaa ettevõtted ning tulevikus loodavad ettevõtted. Kuivõrd muudatused kohalduvad uutele või parasjagu planeerimisjärgus olevatele tootmisüksustele, on keeruline hinnata, kui palju biogaasi- või biometaanijaamu ning ümbritseva keskkonna energiat kasutavaid käitiseid tulevikus rajatakse. Eestis tegutseb praegu 17 biogaasi- ja biometaanijaama. Ümbritseva keskkonna energiat kasutavad käitised ning neid käitavad ettevõtted on peaasjalikult soojatootjad. Oluline on aga märkida, et kõik soojatootjad ei pruugi olla paigaldanud ümbritseva keskkonna energiat kasutavaid seadmeid.
2) Lubade menetlemisega seotud asutused on KOVid, kelle territooriumile taastuvenergiaehitisi rajatakse, ja KeA, kes annab keskkonnakaitselubasid, samuti peab KeA hindama ja kontrollima KMH ärajätmisel väljapakutud leevendus- ja hüvitusmeetmete sobivust ja piisavust. KOVi üldplaneeringuga kavandatakse tuuleenergia kasutuselevõttu 19 KOVis (Saaremaa, Lääne-Harju, Lääneranna. Pärnu linn, Saarde, Tori, Põhja-Pärnumaa, Rapla, Paide linn, Valga, Väike-Maarja, Vinni, Rakvere vald, Viru-Nigula, Lüganuse, Lääne-Nigula, Kehtna, Türi ja Alutaguse). Nendest neli üldplaneeringut on juba kehtestatud (Lääne-Nigula, Kehtna, Türi ja Alutaguse). KOVi eriplaneering on 2024. aasta juuli seisuga käimas 21 omavalitsuses, sealhulgas on Tori vallas ja Põhja-Sakala vallas käimas kaks erinevat KOVi eriplaneeringu menetlust, Lüganuse vallas neli menetlust. Kokku on 21 valla peale 25 menetlust, kuna Tori ja Pärnu veavad ühte planeeringut koos. Lisaks kuuluvad siia loa andjad TTJA (meretuuleparkide puhul) ja KeA (keskkonnakaitseload).


Sihtrühmale 1 avalduva mõju kirjeldus
Sätestatud taastuvenergiajaamade loamenetluse tähtajad kiirendavad eeskätt biogaasijaamade loamenetluse kogukestust, sest muudatuste tulemusel on ehitusloa ja keskkonnakaitseloa menetlus paralleelne. Nii tuuleparkide kui ka päikeseparkide lubade menetlus on riigisisese õiguse kohaselt kiirem, kui direktiiv miinimumina ette näeb. Seega direktiivi ülevõtmine ei mõjuta vahetult menetlustähtaegu. Kuivõrd KMH võtab tavapäraselt aega vähemalt 1,5 aastat, suuremate projektide puhul oluliselt kauem, siis on vahetu positiivne mõju just neile projektidele, mis KMHd vajavad. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt avatakse aastaks 2030 5 – 7 uut biogaasijaama. Käesoleval ajal on koostamisel Kliimaministeeriumi tellitud analüüs, mis peaks andma täpsema hinnangu biogaasijaamade potentsiaalist Eestis.

Eelisarendusalade määramisest tulenev mõju on eeldatavalt väike. Eestis on seni maismaale rajatavate tuuleparkide loamenetlus olnud kiirem, kui on direktiivi kontekstis n-ö kiirendatud menetlus (maismaal 1 a). Direktiivi kohaselt peaks kiirem loamenetlus tulenema sellest, et eelisarendusalade korral loamenetluses KMHd ei tehta. Samas on Eestis planeerimismenetlus ja KSH nii põhjalikud, et seniste maismaatuuleparkide loamenetluste käigus pole üldjuhul jõutud KMH algatamise otsuseni. Samas võib muudatustel olla mõju tulevikus. Näiteks juhul, kui väga paljud projektid jõuavad samal ajal loamenetluse etappi või jääb planeerimis- ja loamenetluse vahele pikem periood, mille jooksul keskkonnaseisund muutub. Kui KMH vajadus eelisarendusalal tekib, tuleb projekti mõjude hindamiseks KMH teha kuue kuuga (erakorraliste asjaolude ilmnemisel kuni ühe aasta jooksul). KeA standardiseeritud taotlused ja juhendmaterjal tagab, et taotlused on kvaliteetsemad ja menetlus toimub kiiremini.

Sihtrühmale 2 avalduva mõju kirjeldus
Ühine kontaktpunkt lihtsustab KeA ja KOVi taastuvenergia projektide infovahetust ja koostööd. EHRi liidestus KOTKASega annab võimaluse jälgida paralleelselt mõlema loamenetluse tähtaegu ning kuvada taotlejale projekti menetlemise tähtaeg, mida saavad ka pädevad asutused kontrollida. Taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluste KMHd liidetakse ja juhul, kui taotleda tuleb ka keskkonnaluba, on KMH menetluse läbiviimisel juhtroll Keskkonnaametil. Keskkonnakaitseloa taotlus võetakse senise keskmise kuue kuu (arvestatud on nii KeA taotluse nõuetekohasuse kontrolli aeg, kui taotleja aeg taotluse täiendamisel) asemel menetlusse 30 päevaga, mis suurendab KeA töökoormust. Töökulusid on plaanis rahastada Eesti taaste- ja vastupidavuskavast, kus on KeAle, kes teeb mitmeid määruse rakendamiseks vajalikke tegevusi, arvestatud lisaraha (22 töökohta ehk 3,4 miljonit eurot kuni aastani 2026) mõju hindamise kiirendamiseks.

Tekib ühtne platvorm, mis sisaldab infot kogu projekti menetluse kohta. Projekti algatamine EHRis tagab selle, et osaliselt saab esitada andmeid üks kord ning EHR jagab terviklikku infot menetluse ajajoonest. Muudatus võib kaasa tuua kõige olulisema mõju KeAle nende töömahu kasvamisega, mis sõltub sellest, kas ja kui palju eelnõukohase menetlusega tegevusloa taotlusi ning leevendus- ja hüvitusmeetmeid kooskõlastada tuleb. Samas on KeAle loodud lisaks töökohti, et tagada loamenetlusega seotud ülesannete täitmine. Lisaks on oluline kaaluda paralleelselt ka teatud nõuete kaotamist, näiteks biogaasijaamade puhul eelhinnangu tegemise kohustusest loobumine. See ei pruugi olla tarvilik, kui kasutusele on võetud parem tehnoloogiline lahendus (paremad filtrid vms).

Mõju majandusele
Eesmärgil kehtestada raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks on majandusele kaudne positiivne mõju. Eesti kliimaambitsiooni suurendamise võimaluste analüüsi andmetel tuleb kliimaneutraalse Eestini jõudmiseks panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, KOVidel, valdkondadel ning füüsilistel ja juriidilistel isikutel, samuti eeldab see muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad arenevad pidevalt, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergialahendused on muutunud odavamaks ja majanduslikult otstarbekaks. See omakorda motiveerib taastuvenergiaga seotud lahendustesse investeerima nii energiatootjaid kui ka energiatarbijaid. Muudatused loamenetluses lühendavad protsessi kestust ja see loob eeldused alustada ka majandustegevust kiiremini.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Muudatustel on laiem positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale, sest need aitavad kaasa taastuvenergiale üleminekule ja seeläbi vähendavad nõudlust KHG õhku paiskava fossiilenergia järele. Ometi ei saa eitada teatavat negatiivset mõju, mis võib kaasneda lühemast loamenetlusest, sest suureneb surve pädevate asutuste tööle ja seega ka vigade arv. Selle vältimiseks on äärmiselt oluline taotluste standardiseeritud vormide ja juhendmaterjali olemasolu. KeA loodavad juhendid vähendaksid oluliselt tüüpvigade teket.

Mõju regionaalarengule
Eelisarendusalade määramine võiks viia kiirema taastuvenergia kasutuselevõtuni. Taastuvenergia laiem kasutuselevõtt toob kaasa ka kohaliku kasu instrumendi (tuulikutasu), mis toetab regionaalset arengut. Muudatustel on positiivne mõju maapiirkondades ning äärealadel ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime parandamiseks, kaasneb uute töökohtade loomine. Eelisarendusalade määramine ja loamenetluses tehtavad muudatused ei too kaasa olulist negatiivset mõju piirkondade arengule.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Mõjutatud on peaasjalikult KOVid, kellel on koos KeAga kontaktpunkti ülesannete täitmisel suur tähtsus. Mõlemad mõjutatud sihtrühmad peavad hakkama oluliselt rohkem ja kiiremini omavahel suhtlema, jälgima ühise kontaktpunkti kaudu kogu projekti loamenetluse kestust ja arvestama ühise KMH tegemise nõudega. Lühemad menetlustähtajad, mis võivad tuua kaasa vigade tegemise ohu, vajavad selle vältimiseks taotluste standardiseeritud vormide ja juhendmaterjali olemasolu. KeA loodav materjal peab tagama, et arendaja esitatud taotlus on kvaliteetsem ja täiuslik, mis tagab omakorda ka kiirema menetluse. Sealjuures aitavad loodavad materjalid kaasa selle riski vähendamisele, et taotlus lükatakse tagasi ja arendaja peab leidma juurde ressurssi taotluse muutmisele. Kvaliteetsemad taotlused on lõpptulemusena kasulikud nii arendajale kui ka riigiasutustele ja KOVile nii ajaliselt kui ka rahaliselt.

6.5.5. KeHJSi §-de 281 ja 282 muudatuste mõjude hinnang

Eelnõukohase § 281 muudatusega laiendatakse KMH kiirendatud menetlust kõigile taastuvenergia projektidele (seni kehtis see vaid maismaa tuuleelektrijaama rajamisele) ning täpsustatakse § 282 ajakohastamise korral tehtava KMH detaile. Muudatus võimaldab tegevuslubade menetlejatel kontrollida efektiivsemalt KMH menetluse kestust, et tagada taastuvenergia direktiivist tulenevate loamenetluse tähtaegade järgimine. Muudatuse mõju kattub taastuvenergia projektide kiirendamise mõjuga.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse jõustumisega kaasnevad tegevused on kirjeldatud eelmises peatükis. Direktiivi rakendamisega seotud kulud on seotud KeA töökoormusega, mille suurenemine sõltub sellest, kas ja kui palju taotlusi esitatakse. Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohaselt on reformi 8.1 elluviimiseks kava „RePowerEU“ raames ka KeAle, kes teeb mitmeid määruse rakendamiseks vajalikke tegevusi, arvestatud lisaraha (22 töökohta ehk 3,4 miljonit eurot kuni aastani 2026) mõju hindamiste kiirendamiseks. Sellega peaks olema tagatud Keskkonnaameti suutlikkus teha seaduses sätestatavaid toiminguid.

Lisaks suureneb KeA töökoormus seoses taastuvelektri energiasüsteemi suunamise hõlbustamisega. Selleks on ette nähtud tööjõukulu 47 000 eurot (1 täiskoht). Ühise kontaktpunkti kasutuselevõtuks on EHRi ja KOTKASe IT-arendusteks Eesti taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 raames ette nähtud 400 000 eurot.

Biomassi säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside kriteeriumite rakendamisega suureneb KeA töökoormus ja täiendada on vaja biomassi säästlikkuse kriteeriumite vastavushindamise süsteemi, milleks on juba eraldatud ministri käskkirjaga 27.06.2024 nr 1-2/24/268
200 000 eurot Kliimaministeeriumi energeetikaosakonnale.

8. Rakendusaktid

Taastuvenergia direktiivi artikli 20a lõike 3 järgi tuleb valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrus, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millele on sätestatud nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1542, 12. juuli 2023.

Päritolutunnistustega seotud muudatuste tõttu on vaja muuta 13. septembri 2022. a määrust nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“.

Rakendusaktide kavandid on seletuskirjas lisas 3.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma üldkorras. Seaduses üleminekuaega ei sätestata, sest direktiiv peab Eesti õigusesse olema üle võetud hiljemalt 21. maiks 2025.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks ka Elering AS, OÜ-le Elektrilevi, OÜ Viru Elektrivõrgud, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Keskkonnaametile, Transpordiametile, Konkurentsiametile, Eesti Omanike Keskliit MTÜ, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Inseneride Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonile, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing, Eesti Energia AS, Cleantech Estoniale, Sunly AS, Eesti Erametsaliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, AS Graanul Invest, OÜ Utilitas Wind, Eesti Gaasiliidule, AS Alexela, Neste Eesti AS, Olerex AS, JetOil AS, AS Terminal,  Orlen Eesti OÜ, Circle K Eesti AS, Eesti Transpordikütuste Ühing, AS Eesti Gaas. Teadmiseks saadetakse eelnõu Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Direktiivi ülevõtmisele eelnes neli kaasamisüritust huvirühmade esindajatega, mis jagunesid nelja valdkonda:
1) taastuvenergia tööstuses ja hoonetes, päritolutunnistused, andmete kättesaadavus;
2) biomassi säästlikkuse ja KHG vähendamise kriteeriumid, küte ja jahutus;
3) loamenetlus, eelisarendusalad, kontaktpunkt;
4) transport.

Eelnõu kohta esitasid kaasamise raames märkused ja ettepanekud AS Graanul Invest, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, OÜ Utilitas Wind, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Keskkonnaamet. Huvirühmade tehtud muudatused ja ettepanekud on arvesse võetud ja võimaluse korral lisatud sätete selgitustesse.