TKS eelnõu

Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu selgitav lühikokkuvõte

Eelnõuga muudetakse tarbijakaitseseaduses tarbijavaidluste komisjoni puudutavaid sätteid ning

peamisteks muudatusteks on:

1. Luuakse komisjoni juhtliikme (esimehe) avaliku konkursi korras täidetavad

viieaastase tähtajaga ametikohad, et ühtlustada tarbijavaidluste menetlusi ja

parendada komisjoni otsuste kvaliteeti. Samuti võimaldab see esimeeste paremat

spetsialiseerumist kindlale vaidluste lahendamise valdkonnale. Praegu tegutseb

tarbijavaidluste komisjonis 14 esimeest oma põhitöö kõrvalt käsunduslepingu

alusel.

2. Lisaks võimaldatakse eelnõuga viia komisjonis kui lepitusorganis läbi

lepitusseaduse tähenduses lepitusmenetlust. Lepitusmenetluse eesmärk on

võimaldada komisjoni juhtliikme kui lepitusmenetlust läbiviiva isiku abil jõuda

mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppeni lihtsamal ja vähem bürokraatlikul moel.

Samuti on lepitusmenetluse käigus sõlmitud kompromiss sundtäidetav kohtutäituri

poolt, samal ajal kui komisjoni tehtud otsus on täitmiseks soovituslik.

3. Eelnõuga nähakse ette, et komisjoni otsuseid mittejärgivad kauplejad lisatakse

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel olevasse komisjoni otsuseid

mittetäitavate kauplejate nimekirja (n-ö must nimekiri) senise 12 kuu asemel 36

kuuks, et motiveerida kauplejaid komisjoni otsuseid siiski täitma, kuigi tegemist on

soovitusliku otsusega.

Tarbijakaitseseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

EELNÕU

KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Tarbijavaidluste komisjoni juhtliikme tasustamise alused

Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 42 lõike 2 alusel.

(1) Tarbijavaidluste komisjoni juhtliikmele makstakse põhipalka vahemikus 3500-3800 eurot

ühes kalendrikuus.

(2) Komisjoni juhtliikme töötasu täpse suuruse määrab ja selle maksab välja Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet.

Tarbijakaitseseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

EELNÕU

KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel.

§ 1. Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) tarbijavaidluste komisjoni poolt kogutud dokumentatsiooni andmestik.“;

2) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) andmed tarbijavaidluste komisjoni lahendite kohta säilitatakse kolm aastat alates otsuse

avalikustamisest.“;

3) määruse lisa täiendatakse punktiga XI järgmises sõnastuses:

„XI. Tarbijavaidluste lahendamise menetluse andmestik

11. Tarbijavaidluse lahendamise menetluse, tarbijavaidluste komisjoni otsuse ja otsuse täitmise

kohta kantakse andmekogusse tarbija poolt tarbijavaidluse algatamisel ja vastava avalduse

esitamisel seaduse alusel esitatavad andmed (TKS § 46) ja kinnitused avalduse esitamise

tingimustega nõustumise kohta. Tarbijavaidluse lahendamise menetlusekohta kantakse

andmekogusse täiendavalt järgmised andmed:

11.1. tarbija andmestik ja kontaktinfo – ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-

posti aadress;

11.2. menetluses esindaja kasutamisel tarbija esindaja andmestik ja kontaktinfo – ees- ja

perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

11.3. kaupleja nimi, registrinumber, telefoninumber ja e-posti aadress. Vajadusel lisatakse ja

kantakse andmekogusse ka täiendav info kaupluse nime, teenuse osutaja või veebipoe aadressi

kohta;

11.4. kaupleja esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress,

11.5. menetluse ja menetlustoimingute andmestik – menetluse number ja info avalduse

menetluse seisu (etapi) kohta (eelmenetlus, menetlusse võetud, lahendamisel komisjonis,

menetlus lõpetatud) ning menetlustähtajad;

11.6. tehingu valdkond, pooltevahelise tarbijalepingu andmed;

11.7. vaidluse asjaolud ja tarbija ja kaupleja vaidluse asjaolude kirjeldus, esitatavate tõendite

loetelu ja esitatud nõue;

11.8. tarbija poolt vaidluse lahendamiseks eelnevalt sooritatud toimingud ja suhtlus kauplejaga

– kauplejale kaebuse ja nõude esitamise aeg; kinnitus, kas kaupleja vastas pretensioonile või

mitte; kauplejaga peetud kirjavahetus;

11.9. muu avalduse sisu ja nõuet selgitavad andmed, poolte kirjavahetus ja vaidluse

lahendamiseks vajalik teave sõltuvalt vaidluse sisust ja esitatud nõude liigist;

11.10. asjas läbiviidud menetlustoimingute andmed – poolte esitatud taotlused, asjas koostatud

menetlusdokumendid ja nõusolekud menetlustoimingute läbiviimiseks, poolte asjas antud

selgitused ja muu vaidluse lahendamiseks vajalik info, muu asjassepuutuvad kolmandate

osapoolte edastatud andmed;

11.11. vaidluse lahendamiseks vajalike tõendite andmestik ja asjas kogutud tõendite andmed ja

vaidluse asjaolusid tõendavad dokumendid (akt, spetsialisti arvamus, ekspertiis, pildi-, video-

ja häälmaterjal) koos vastava dokumendi liigi andmetega ja sisuga;

11.12. menetluse muu andmestik (algus ja lõpp, menetluse kestvus ja tähtajad, vaidluse tulem

ja menetluse lõpetamise alus, valdkond, tooteliik, õiguslik probleem, asja arutamise aeg ja koht,

pooltega peetud teabevahetus asja lahendamise korraldamise osas, kutsed, protokollid,

märkused jm asja lahendamiseks vajalik menetlusinfo);

11.13. asjas tehtud lahendi sisu ja andmestik – resolutiivosa, põhjendav osa, asjaolude kirjeldus,

komisjoni seisukohad, õiguslikud põhjendused, vaidluse poolte ja komisjoni andmed;

rahuldatud nõude suurus, lahendi sisu lühikokkuvõte;

11.14. lahendi kuupäev, number, pooltele edastamise aeg, lahendi täitmise tähtaeg;

11.15. menetleja ees- ja perekonnanimi;

11.16. komisjoni esimehe ja liikmete ees- ja perekonnanimi;

11.17. muude menetluses osalenud isikute (tõlk, spetsisalist, ekspert) ees- ja perekonnanimi

ning roll.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2026. a.

Tarbijakaitseseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel

I kooskõlastusring

Nr Esitaja ja ettepaneku/märkuse

sisu

Arvestamine Põhjendus/selgitus

Justiitsministeerium

1. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium on

esitanud Justiitsministeeriumile

kooskõlastamiseks

tarbijakaitseseaduse,

riigilõivuseaduse ja täitemenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu

(eelnõu). Justiitsministeerium ei

kooskõlasta eelnõu osas, millega

muudetakse tarbijavaidluste

komisjoni otsused siduvaks ja

sundtäidetavaks. Teeme eelnõu

kohta järgmised märkused.

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud

viited siduvatele

otsustele, mida on

võimalik sundtäita

kohtutäituri kaudu.

Seega on jäädud senise

regulatsiooni juurde,

mille kohaselt on

komisjoni tehtud

otsused pooltele

täitmiseks

soovituslikud.

2. Peamine muudatus, mida eelnõuga

soovitakse teha, on muuta

tarbijavaidluste komisjoni (TVK)

otsus siduvaks ja sundtäidetavaks.

Märgime, et Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) § 146 kohaselt

mõistab õigust üksnes kohus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) menetlusreeglite

laiendamine TVK menetlusele ei

muuda TVK-d kohtuks ning

menetlusreeglite laiendamise

kaudu ei ole võimalik ületada

küsimust pakutud lahenduse

põhiseaduspärasusest.

Eesti õigusteaduses ei ole senini

veendumust, et kohtuväline

vaidluste lahendamine siduvate

otsustega on põhiseaduspärane ja kui

on, siis millistel tingimustel. Eesti

autoriteetsed õigusteadlased on

selles küsimuses vastandlikel

seisukohtadel. Senikaua, kui see

põhimõtteline küsimus on

Teadmiseks võetud. Teadmiseks võetud.

lahendamata, ei saa

Justiitsministeerium toetada

põhimõtteliste muudatuste loomist

ja laiendamist õiguskorras.

Selgitame veel, et

Justiitsministeeriumi käesoleva

aasta tööplaanis on kõnesolevas

põhimõttelises küsimuses analüüsi

tellimine, mille valmimisel

kujundame oma seisukoha. Seetõttu

ei saa me veel kooskõlastada eelnõu

osas, millega muudetakse

tarbijavaidluste komisjoni otsused

siduvaks ja sundtäidetavaks.

Eelnõu on plaanitud jõustuma 2026.

aastal ning selle kehtestamine ei ole

ajakriitiline. Justiitsministeerium

peab võimalikuks, et küsimus

kohtuväliste vaidluste siduvate

otsuste põhiseaduspärasusest on

võimalik lahendada selle ajaraami

sees.

3. Eelnõu § 1 p 1 (TKS § 31 lg 11) ja

§ 1 p 3 (TKS § 56 lg 3) – eelnõu

kohane TKS § 31 lg 11 sätestab

järgmist:

„(11) Vaidluste kohtuvälise

lahendamise üksus võib lahendada

vaidlust, mis on seotud kauplejaga,

kelle asutamiskoht on teises

Euroopa Liidu liikmesriigis, kui

tarbija elukoht on Eestis, kaupleja

on tarbijavaidluse lahendamisega

tarbijavaidluste komisjonis nõus ja

tarbijavaidluse lahendamisel

kohaldatakse Eesti õigust.“;

Samas jääb eelnõuga muutmata

kehtiva TKS § 36 lg 3, mis sätestab,

et kui vaidluse lahendamisel tekib

kohaldatava õiguse küsimus ning

tarbija ja kaupleja vahelisele

lepingule kohaldatav õigus

määratakse kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega

1 ja 2, tuleb arvesse võtta tarbija

hariliku viibimiskoha liikmesriigi

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud

TKS § 31 lg 11.

lepinguõiguse sätteid, millest tarbija

kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on

tühine.

Eelnõukohase TKS § 31 lg 11

sõnastusele tuginedes saab väita, et

kohtuvälise vaidluse lahendamise

üksuse pädevus on eelnõuga piiratud

nõnda, et üksus saab kohaldada

üksnes Eesti õigust. Tekib küsimus,

kas vaidluse lahendamise üksus ongi

üldse pädev lahendama piiriüleseid

vaidlusi, mille suhtes tuleks

otsekohalduvast Euroopa Liidu (EL)

määrusest tulenevalt kohaldada teise

liikmesriigi õigust. Seletuskirjast ei

selgu, kas see on eelnõu koostajate

eesmärk. Näiteks seletuskirjas TKS

§ 56 lg 3 selgitustes räägitakse

võimalusest, et Eesti komisjonis

lahendatakse vaidlust Eesti kaupleja

ja Soome tarbija vahel olukorras, kus

Eesti kaupleja on suunanud oma

tegevuse Soome, sõlmib lepinguid

Soome tarbijatega ja lepingule

kohaldub Soome õigus. Kui eelnõu

koostajate eesmärk on see, et TVK ei

kohalda teise riigi õigust ning sel

juhul tuleb vaidluse lahendamiseks

pöörduda kohtusse, siis palume seda

seletuskirjas selgitada.

Palume eelnõu ja seletuskiri selle

pilguga üle vaadata ja vajadusel

korrigeerida.

Palume seletuskirjas selgitada, mille

järgi toimub kohtualluvuse

(jurisdiction) ja kohalduva õiguse

määramine. Kuna neid valdkondi

reguleerivad otsekohalduvad EL

määrused, mis on Eesti õiguse suhtes

ülimuslikud, ei saa riigisisese

õigusega EL õigusest

eriregulatsiooni luua. Palume

seletuskirjas TKS § 31 selgituste

juures selgelt viidata EL

õigusaktidele, mis reguleerivad

tarbijavaidluste kohtualluvust ja

kohalduva õiguse määramist.

4. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 40 lg 1) –

eelnõukohase TKS § 36 järgi võib

TKS-s sätestatud juhul vaidluste

kohtuvälise lahendamise menetluse

tulemuseks vaidluste kohtuvälise

lahendamise üksuses olla tarbijale

siduv otsus. Kehtiva TKS järgi on

TVK tarbijavaidlusi lahendav

sõltumatu ja erapooletu üksus,

eelnõus aga kasutatakse üksuse

asemel terminit organ, viitega

riigivastutuse seadusele. Üksuse

terminit TKS § 40 lg 1 enam ei

sisaldu.

Selle terminimuudatuse tulemusel

jääb ebaselgeks TKS 5. ja 6. peatüki

omavaheline seos, sh kas TKS-s

üksuse kohta sätestatu kohaldub ka

TVK kui organi suhtes. Samuti on

ebaselge, kas TKS § 36 täiendus

puudutab ka TVK-d või üksnes TKS

5. peatükis sätestatud alustel loodud

üksusi, milleks TKS § 29 lg-st 2

tulenevalt võib olla ka eraõigusliku

juriidilise isiku poolt moodustatud

äriühing. Viidatud terminimuudatus

võib viia tõlgenduseni, et eraõiguslik

juriidiline isik, sh äriühing hakkab

Eestis kohtu asemel siduvate

otsustega vaidlusi lahendama.

Selline lahendus ei vasta Eesti

õigustraditsioonile ega ole

põhiseaduse järgi lubatav. Eelnõu

senise menetluse käigus on arutatud

üksnes TVK otsuste siduvust, kuid

ka selles osas ei ole arutelud

praeguseks lõppenud, mille tõttu

Justiitsministeerium seda lahendust

praegusel kujul ei toeta.

Terminimuudatus toob kaasa ka

ebaselguse selles, kas ja milline on

plaanitud TVK piiriülene pädevus

(vt märkust TKS § 31 lg 11 kohta).

Seletuskirja selgituste kohaselt

komisjoni pädevus ei muutu ning

komisjon lahendab vaidlusi, mis on

seotud Eestis asutatud kauplejaga.

Samas eelnõu tekst, sh TKS § 40 ja

Arvestatud. Säilitatud on TKS § 40

lg 1 TVK definitsioonis

termin üksus. Seos

riigivastutuse seaduse §

15 lg 2 p-s 1 nimetatud

organiga on sätestatud

eraldi lõikes.

56 seletuskirjas väidetut ei kajasta.

Palume selgitada, kas TKS § 29

kohase üksuse pädevus ongi

plaanitud olema laiem kui TVK

pädevus. Kui nii, siis palume seda

erisust seletuskirjas põhjendada.

Kui eelnõu koostamisel on eeldatud,

et TVK on ka edaspidi kohtuväliseid

vaidlusi lahendav üksus TKS § 29

mõttes ning sellele laienevad TKS 5.

peatüki asjakohased sätted, siis

palume säilitada TKS § 40 lg 1 TVK

definitsioonis termin üksus. Seos

riigivastutuse seaduse § 15 lg 2 p-s 1

nimetatud organiga palume sätestada

eraldi lõikes.

5. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 451 lg 4-6) –

eelnõukohase TKS § 451 lg 4 järgi

töödeldakse tarbijavaidlusasja

andmeid seadme ohutuse seaduse

(SeOS) §-s 12 sätestatud

andmekogus. SeOS § 12 alusel on

loodud Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve

infosüsteem ning kehtestatud

andmekogu põhimäärus (Majandus-

ja taristuministri 19.03.2020 määrus

nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve

infosüsteemi põhimäärus“). SeOS §

12 lg 4 ega põhimääruse § 4 ning

selles viidatud määruse lisa põhjal ei

ole arusaadav, milliseid

isikuandmeid millises infosüsteemi

andmestikus töödeldakse.

Kui tarbijavaidluse andmed kantakse

infosüsteemi dokumendiregistrisse,

ei kajasta dokumendiregistri

andmekoosseis käesolevast eelnõust

nähtuvaid võimalikke andmeid

(näiteks § 50 ja § 531, kuid võimalik,

et neid andmeid on rohkem). Seega

ei vasta kavandatud regulatsioon

isikuandmete kaitse üldmääruse

artikli 5 lõikes 1 sätestatud

põhimõtetele, eelkõige läbipaistvuse

Arvestatud. Eelnõud ning

seletuskirja on vastavalt

täiendatud ning juurde

on lisatud Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve

Ameti järelevalve

infosüsteemi

põhimääruse muutmise

määruse eelnõu.

nõudele (punkt a) ning keeruline on

hinnata plaanitava regulatsiooni

kooskõla eesmärgipärasuse ja

minimaalsuse põhimõttega (punktid

b ja c).

Eelnõuga plaanitud TKS § 451 lg 5

sätestab, et menetluse käigus

kogutud dokumente säilitatakse

arhiiviseaduses ja selle alusel antud

õigusaktides ettenähtud korras.

Kuivõrd seletuskiri üksnes kordab

eelnõu sõnastust ega anna

täiendavaid selgitusi, siis jääb

arusaamatuks, mis on selle sätte sisu

ja eesmärk.

Eelnõukohase TKS § 451 lg 6 järgi

võib menetluse käigus kogutud

andmeid ja dokumente säilitada kuni

kolm aastat pärast menetluse

ajendiks olnud õigusvaidluse

lahendamist. Märgime, et eelnõust

peaks selguma, kas kõiki andmeid ja

dokumente säilitatakse kolm aastat

või sätestatakse alamaktis erisusi.

Samuti peab olema nähtav, mis saab

andmetest ja dokumentidest pärast

säilitustähtaja möödumist.

Kui tarbijavaidlusasjade andmeid

töödeldakse andmekogus, tuleb

regulatsioon luua kooskõlas vastava

andmekogu normidega. Sealjuures

tuleb silmas pidada, et tulenevalt

eraelu puutumatuse põhiõiguse

riivest (PS § 26) ning olulisuse

põhimõttest peab seaduse tasemel

olema sätestatud, milliseid

isikuandmeid andmekogusse

kogutakse, mis eesmärgil neid

andmeid kogutakse ja kasutatakse

ning kui kaua neid kasutatakse.

Palume eeltoodud märkustest

tulenevalt tarbijavaidlusasja

andmete töötlemise regulatsioon

põhjalikult läbi mõelda ning eelnõu

ja seletuskirja vastavalt täiendada.

6. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 48 lg 2) –

eelnõukohane TKS § 48 lg 2 sätestab

järgmist:

„(2) Komisjon võib tarbija nõuet

rahuldavas otsuses otsustada, et

kaupleja hüvitab tarbijale

eksperdiarvamuse saamisega seotud

kulud ja käesoleva seaduse § 46

kohaselt tasutud riigilõivu kui

vaidlusaluse kauba või teenuse

mittevastavus lepingutingimustele

ilmnes ajal, mil võlaõigusseaduse

kohaselt eeldatakse mittevastavuse

olemasolu asja või teenuse

üleandmise ajal, ja kaupleja ei ole

tõendanud, et mittevastavus on

tekkinud hiljem.“

Sättega antakse TVK-le

kaalutlusõigus otsustada, kas

kaupleja peab tarbijale loetletud

menetluskulud hüvitama või mitte

(„võib otsustada“). Kaalutlusõiguse

kasutamise eelduseks on tarbija

nõude rahuldamine. Teiseks

eelduseks on seletuskirja kohaselt

asjaolu, et vaidlusaluse lepinguga

seotud tõendamiskoormus on

kauplejal, kuid kaupleja asjaolusid ei

tõenda. Arusaamatuks jääb, miks on

selline lisatingimus kehtestatud.

Teiseks märgime, et kõnealune säte

ei piira ega selgita, millistel

tingimustel võib komisjon selle

otsuse teha, st millal menetluskulud

hüvitatakse ja millal mitte. Leiame,

et regulatsioon ei ole praegusel kujul

ettenähtav ja võib kaasa tuua

tarbijate ebavõrdse kohtlemise,

mistõttu selline lahendus ei pruugi

olla põhiseaduspärane. Palume säte

ja selle seletuskiri selles valguses

parandada ja täiendada.

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja

on vastavalt muudetud.

7. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 49–491) –

eelnõus reguleeritakse detailselt

taandamisavalduse esitamine ja

läbivaatamine, kuid jääb ebaselgeks,

millised on õiguslikud tagajärjed,

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja

on muudetud ning

muudatuste kohaselt

algab nii komisjoni

juhtliikme kui ka

kui komisjoni liige end viivitamata

ei taanda. Mis saab toimingutest,

mille komisjoni liige on teinud enne

taandamist? Milliseid toiminguid

taandamiseks kohustatud komisjoni

liige tohib või ei tohi teha? Palume

eelnõu vastavalt täiendada.

kaasistuja taandumisel

tarbijavaidlusasja

läbivaatamine algusest

peale.

8. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 494) –

viidatud sätte kohaselt kohaldatakse

menetlusdokumendi

kättetoimetamisele TsMS-s

menetlusdokumentide

kättetoimetamise kohta sätestatut.

Seletuskirjas põhjendatakse seda

argumendiga, et komisjon ei ole

haldusorgan ja TsMS sätteid

kohaldatakse õigusselguse huvides.

TsMS § 3111 kohaselt toimetatakse

dokumendid üldjuhul kätte

infosüsteemi kaudu. Palume

seletuskirjas selgitada, millise

infosüsteemi kaudu hakkab TVK

dokumente kätte toimetama. Samuti

palume selgitada, kas TVK kasutab

menetlusdokumentide

väljastusteateid, pitseeritud

ümbrikuga kohtutäituri kaudu

kättetoimetamist ja ka avalikku

kättetoimetamist. TsMSis on

konkreetselt sätestatud, millised

menetlusdokumendid tuleb kätte

toimetada (TsMS § 306 lg 5).

Kõikidele menetlusdokumentidele

tsiviilkohtumenetluses ei kohaldata

rangeid kättetoimetamise reegleid

(TsMS § 310). Eelnõukohases TKS-

s taolisi erisusi ei tehta. Sellest võib

järeldada, et kõik

menetlusdokumendid tuleb kätte

toimetada. Samas ei sisalda eelnõu

loetelu menetlusdokumentidest,

need loetletakse seletuskirjas, millel

ei ole siduvat tähendust. Kas TVK

peab arvestama ka Riigikohtu

praktikaga tsiviilkohtumenetluses

TsMS alusel kättetoimetamise

kohta?

Arvestatud. Eelnõud ning

seletuskirja on

muudetud ning

muudatuste kohaselt

toimub

menetlusdokumentide

edastamine

Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve

Ameti (TTJA)

infosüsteemi ehk JVISe

kaudu.

Eeltoodud küsimustele viidates

leiame, et eelnõukohane üldine viide

TsMS regulatsioonile tekitab

ebaselgust selles, kuidas ja mil

määral tuleb TsMS-i TVK

menetlusdokumentide

kättetoimetamisele kohaldada.

Palume kättetoimetamise

regulatsiooni täiendavalt analüüsida

ning eelnõu ja seletuskirja vastavalt

täiendada.

9. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 502 lg 1 p 9) – kõnealusest sättest tulenevalt on

vaidluse keerukus üks avalduse

menetlusse võtmisest keeldumise

aluseid. Palume selgitada, kas selle

aluse all on silmas peetud ka

olukorda, kus otsekohalduvast EL

määrusest tulenevalt tuleb kohaldada

teise liikmesriigi õigust? Kui jah, siis

palume kaaluda vastava aluse

sõnaselget lisamist menetlusse TKS

§ 502 lg 1 loetelusse.

Arvestatud. Seletuskirjas on

selgitatud, et vaidluse

keerukuse all on silmas

peetud seda, kui

vaidluse lahendamiseks

on vajalik ajamahukas

ja kulukas ning

keerukas ekspertiis ja

tunnistajate kaasamine,

ei ole võimalik

tähtajaks lahendada

kohtuvälises

menetluses.

10. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 504) – TKS

§-ga 504 reguleeritakse avaldusest

loobumine. Seletuskirjas

selgitatakse: „Ka kehtiva seaduse

alusel on tarbijal võimalik avaldus

tagasi võtta, kuid täpsemalt ei ole

seda seaduses korraldatud.“.

Juhime tähelepanu, et loobumine ja

tagasivõtmine on erinevad

õigusinstituudid ja neil on erinevad

õiguslikud tagajärjed. TsMS § 432

tulenevalt tähendab loobumine seda,

et isik loobub õiguste teostamisest ja

loetakse, et isik ei saa uuesti vaidluse

lahendamiseks kohtusse pöörduda.

Tagasivõtmise korral ei loobu isik

õiguste teostamise õigusest.

Oleme seisukohal, et eelnõus tuleks

reguleerida tarbija õigus menetlusest

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja

on vastavalt muudetud

ning sätestatud on

avalduse

tagasivõtmine, mitte

avaldusest loobumine.

väljuda nii, et see ei mõjuta tema

õiguste teostamise õigust, sh õigust

pöörduda samas asjas kohtu poole.

Märgime, et ka tarbijavaidluste

kohtuvälise lahendamise direktiiv

2013/11/EL, millele seletuskirjas

viidatakse, ei räägi mitte avaldusest

loobumisest, vaid menetlusest

loobumisest. Menetlusest loobumist

EL õigusakti tähenduses ei peaks

võrdsustama nõudest loobumisega

riigisisese õiguse tähenduses.

Palume eelnõu ja seletuskirja

vastavalt korrigeerida.

11. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 512 ja § 544

lg 1 p 3) – viidatud paragrahvis

reguleeritakse õiguslikud tagajärjed

juhuks, kui lepitusmenetluses

kokkuleppeni ei jõuta. Sätte

sõnastusest ja seletuskirjast tuleneb,

et nähakse ette erinevad õiguslikud

tagajärjed olenevalt sellest, millistel

asjaoludel lepitusmenetlust alustati.

Kui tarbija ja kaupleja on vaidluse

lahendamist alustanud

lepitusmenetluses, siis on võimalik

üle minna komisjoni menetlusse

(TKS § 512 lg 1). Kui aga vaidlus

algab komisjonis ja sealt minnakse

üle lepitusmenetlusse, siis on tarbijal

õigus pöörduda samas asjas kohtusse

ehk TVK-s vaidlust jätkata ei saa (§

512 lg 2). Eelnõukohase TKS § 544 lg

1 p 3 järgi lõpetab komisjon sel juhul

tarbijavaidlusasja menetlemise.

Justiitsministeeriumi hinnangul ei

ole selline vahetegu põhjendatav.

Oleme seisukohal, et kui

lepitusmenetluses kokkuleppele ei

jõuta, peab jääma tarbija

otsustada, kuidas vaidlusega edasi

minna, olenemata sellest, millistel

asjaoludel lepitusmenetlust

alustati. Lepitusmenetlusse

sisenemine annab üksnes

indikatsiooni, et pooled on valmis

Teadmiseks võetud. Eelnõud ja seletuskirja

on vastavalt muudetud

ning nähtud ette

võimalus jätkata asja

lahendamist pärast

lepitusmenetluse

ebaõnnestamist

komisjoni

tavamenetluses.

lepituses osalema. See ei tähenda, et

asi lahendatakse lepitusmenetluses,

st jõutakse kokkuleppeni. Kui

lepitusmenetlus ebaõnnestub, peab

olema võimalik komisjoni menetlust

tarbija soovi korral jätkata. Vastasel

korral tekiks lihtsasti olukorrad, kus

nt kaupleja nõustub komisjoni

menetlusest üle minema

lepitusmenetlusse ja seejärel ei

nõustu seal osalema. Pakutud

regulatsiooni kohaselt tuleks tarbijal

sellisel juhul pöörduda kohtusse. See

muudab lepitusmenetluse

kasutamise riskantseks kui ka

halvendab tarbija positsiooni ja

tegelikult takistab tarbijatel

lepitusmenetluse kasutamist.

Palume eelnõu vastavalt

korrigeerida.

12. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 531 lg 1) –

eelnõu järgi võib tõendiks olla muu

hulgas eksperdiarvamus ja seletus.

Eelnõust ega seletuskirjast ei ole

arusaadav, mis on eksperdiarvamus

TKS tähenduses ning milliseid

tingimusi eksperdiarvamusele

kohaldatakse. Samuti ei ole selge,

mida käsitletakse seletusena TKS

tähenduses ning kelle seletust silmas

peetakse. Kas seletuse andjaks võib

olla ka tarbija või kaupleja? Tuleb

silmas pidada, et menetlusosalisel on

selge huvi asja teatud viisil

lahendamise vastu, seetõttu ei ole

asjakohane käsitada poole seletust

samaväärselt nagu dokumentaalset

tõendit. Palume seletuskirja ja

eelnõu vastavalt täiendada.

Arvestatud. Tõendite regulatsiooni

on eelnõus ja

seletuskirjas muudetud.

13. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 532 lg 2 ja §

40 lg 4) – eelnõu kohaselt võib

tunnistajaks olla kolmas isik, kellele

on teada tarbijavaidlusasjas tähtsust

omavad asjaolud. Viitega TsMS §-

dele 212 ja 213 selgitame, et kolmas

isik on konkreetse tähendusega

Teadmiseks võetud. Kuivõrd eelnõust ning

seletuskirjast on

eemaldatud viited

siduvatele otsusele, on

loobutud ka tunnistaja

kaasamisest

tarbijavaidluste

menetlusõiguse termin ning seda ei

saa kasutada tunnistaja

tähistamiseks. Kolmas isik on

menetlusosaline, kes võib olla

iseseisva nõudega või iseseisva

nõudeta kolmas isik. Tunnistaja

seevastu ei ole ei kolmas isik ega

menetlusosaline, vaid on

menetlusväline isik. Seetõttu palume

TKS § 532 lg-s 2 kasutada termini

kolmas isik asemel terminit

menetlusväline isik. Kuivõrd

tunnistaja ei saa olla kolmas isik

ning TVK ei lahenda kolmandate

isikute nõudeid, tuleks kolmas isik

ka eelnõukohase TKS § 40 lg-st 4

välja jätta

kohtuvälisesse

lahendamisse.

14. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 56 lg 3) –

viidatud säte ütleb järgmist:

„(3) Piiriülese vaidluse korral, kui

tekib kohaldatava õiguse küsimus

ning tarbija ja kaupleja vahelisele

lepingule kohaldatav õigus

määratakse kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega

1 ja 2, arvestatakse

tarbijavaidlusasja lahendamisel ja

otsuse tegemisel tarbija elukoha

liikmesriigi lepinguõiguse sätteid,

millest kõrvalekalduv kokkulepe on

tühine.“

Märgime, et eelnõus pakutud kordab

veidi muudetud sõnastuses sama,

mis juba sisaldub kehtiva TKS § 36

lõikes 3. Seletuskirja TKS § 56 lg 3

selgitustes viidatakse samale

direktiivi 2013/11 sättele, mis on

vastavustabeli kohaselt olnud

aluseks TKS § 36 lg 3

regulatsioonile (art 11 lg 1 p b). Kui

sätte sisu on sama, siis ei ole

kordamine lubatav ja säte tuleb

eelnõust välja jätta.

Samas märgime, et küsimus

kohaldatavast õigusest tuleb

lahendada menetluse alguses, mitte

Arvestatud. Kuivõrd kehtiva

seaduse § 36 lg 3 juba

reguleerib, kuidas

tuleks kohaldada EL

otsekohalduvat õigust,

siis on vastav säte

eelnõust eemaldatud.

Lisaks on kitsendatud

TKS § 36 lg 3

sõnastust, et tagada

direktiivi 2013/11/EL

artikli 11 lg 1 punkti b

korrektne ülevõtmine

Eesti õigusesse.

aga sisulise otsuse tegemisel, mida

reguleerib eelnõu kohane TKS § 56.

Juhul kui eelnõu kohane TKS § 56 lg

3 peab siiski sisaldama erisust

võrreldes kehtiva TKS § 36 lg-ga 3

ning sätte olemasolu on sisuliselt

vajalik, siis palume need erisused ja

põhjendused seletuskirjas

sõnaselgelt välja tuua ning säte tuua

regulatsioonis ettepoole, näiteks § 40

lõikeks 3.

Lisaks juhime tähelepanu, et nii

kehtiv TKS § 36 lg 3 kui ka eelnõu

kohane § 56 lg 3 reguleerivad

riigisiseselt seda, kuidas tuleks

kohaldada EL otsekohalduvat

õigust. See ei pruugi olla õiguslikult

korrektne. Märgime, et direktiivi

kohaldamisala on piiratud kaupade

müügi ja teenuste osutamisega, kuid

määruse nr 593/2008 kohaldamisala

ei ole esemeliselt piiratud, mistõttu

direktiivi 2013/11 art 11 lg 1 p b

kohane erand ei pruugi hõlmata

kõiki võimalikke tarbijavaidlusi ning

tekib küsimus, kas kõnealune erand

on Eesti õigusesse korrektselt üle

võetud. Palume seda analüüsida ja

vajadusel TKS § 36 lg 3 sõnastust

kitsendada.

15. Muudatuse tulemusena saab

edaspidi tarbijavaidluste komisjonis

hakata lahendama ka vaidlusi, mis

on seotud teises liikmesriigis

asutatud ettevõtjaga. Seletuskirja

mõjuanalüüsis ei ole hinnatud, kas ja

kuidas selline muudatus mõjutab

komisjoni senist tööd, sh

pöördumiste arvu, vajadust suhelda

kauplejaga muus keeles jms. Palume

mõjuanalüüsi vastavalt täiendada.

Teadmiseks võetud. Antud muudatus on

eelnõust eemaldatud.

16. Palume arvesse võtta ka käesoleva

kirja lisaks olevates failides jäljega

ja kommentaaridena tehtud

normitehnilised märkused ning

märkused eelnõu mõju kohta.

Arvestatud. Justiitsministeeriumi

poolt tehtud

kommentaaride ja

märkustega on

arvestatud.

17. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

reglemendi § 6 lõikele 5 palume

eelnõu esitada

Justiitsministeeriumile täiendavaks

kooskõlastamiseks pärast praegusel

kooskõlastamisel saadud arvamuste

läbivaatamist ja vajaduse korral

eelnõu parandamist, et enne eelnõu

Vabariigi Valitsusele esitamist

kontrollida selle vastavust hea

õigusloome ja normitehnika

eeskirjale.

Teadmiseks võetud. Eelnõu koos

seletuskirja ning

lisadega saadetakse

enne Vabariigi

Valitsusele edastamist

Justiitsministeeriumile

kooskõlastamiseks.

Rahandusministeerium

1. Rahandusministeerium jaoks

olulisim teema seoses eelnõuga on

komisjoni alaliste liikmete palkade

küsimus. Meie arusaamise kohaselt

soovib Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (TTJA) senised 12

käsunduslepingu alusel töötavat

komisjoni esimeest asendada

(esialgu) kolme avaliku teenistujaga

(komisjoni alalise liikmega) ning

siduda nende palgad kaudselt

kõrgemate riigiteenijate

ametipalkade seadusega (KRAPS) –

täpsemalt riikliku lepitaja

ametipalgaga. Ministri määruse

tasandi otsustada jäetakse nii

tuleviku komisjoni alaliste liikmete

arv kui ka nende palga suurus

(tarbijakaitseseadusesse (TKS)

luuakse vastav volitusnorm.

Seni (2022. aastal) on kulud eelnõu

seletuskirja kohaselt olnud ligi 120

000 eurot aastas. Eelnõu jõustumisel

lisanduks sellele eeldatav komisjoni

alaliste liikmete töötasu osa 74 000

eurot (kokku ligi 193 000 eurot) ning

lisaks kaasistuja tasu umbes 31 000

aastas.

Nimetatud lisakulud on vaid ühe

aasta kontekstis, sest kui alaliste

liikmete palk on seotud kaudselt

KRAPSiga, siis need kasvavad igal

aastal sõltuvalt indeksist 5–10% ja

Teadmiseks võetud.

kuna liikmete arv ei ole piiratud, siis

võib lisanduda ka veel mitu

ametikohta ning kulud suurenevad

veelgi. Ka kaasistujate tasud

kasvavad samuti igal aastal, kuna

kasvab töötasu alammäär. Tuues

võrdluse Töövaidluskomisjoniga,

siis seal on vaid juhatajad ja

kaasistujad. Kaasistujale makstakse

töövaidluskomisjoni istungil

osalemise aja eest tasu

Tööinspektsiooni eelarvest.

Lähtudes eelnevast:

1) me ei nõustu komisjoni

alaliste liikmete palkade sidumisega

KRAPSis välja toodud ametniku

(riikliku lepitaja) palgaga.

Indekseeritud palgamudel on

spetsiaalselt mõeldud ainult

kõrgematele riigiteenijatele ning

antud komisjoni alalised liikmed

seda ei ole. Senine halb praktika

mõningate ametikohtade kaudsel

sidumisel KRAPSiga ei saa ega tohi

olla põhjuseks jätkuva halva

riigivalitsemise praktika

viljelemisel;

2) kogu otsustusulatuse (nii

teenistujate arvu kui ka nende palga

suuruse osas) viimine ministri

tasandile toob endaga kaasa

ettenägematuid kulusid

riigieelarvele. Sellega ei saa

nõustuda;

3) lisaks, uus alalise komisjoni

liikmete töötasu kokku (193 000) on

senisest (120 000) suurem 61%.

Samas tasu arvutamise alus on sama.

Seega peab tõusu põhjuseks olema

töökoormuse (tundide arvu) tõus.

Eelnõust ei selgu, millega on

põhjendatud töökoormuse 61%-line

tõus.

Kokkuvõttes peame mõistlikuks

luua tähtajalised ametikohad

tarbijavaidluste menetlemiseks, kuid

Arvestatud. Tarbijavaidluste

komisjoni esimeeste

palkade regulatsiooni

on muudetud ning

eelnõuga nähakse ette,

et tarbijavaidluste

komisjoni esimeestele

makstakse palka samas

suurusjärgus kui

töövaidluskomisjoni

juhatajatele.

teeme ettepaneku, et plaanitud

ministri määruses „Tarbijavaidluste

komisjoni alalise liikme ja

kaasistujate tasustamise alused“ ei

mainitaks põhipalga suuruse juures

KRAPSis mainitud kõrgemaid

riigiteenijaid. Komisjoni liikmete

palga suurus on võimalik kehtestada

ka muul moel. Kuna seletuskirjas

tuuakse paralleele

Töövaidluskomisjoniga, siis võiksid

palkade suurused olla samad ehk

seal on kõik juhatajad ja saavad

hetkel 3800 eurot, mitte 4575 eurot

nagu seletuskirjas mainitud. Alates

1. aprillist 2024 tõuseb riikliku

lepitaja palk ning väljatoodud kulud

on sellise süsteemi kasutamisel juba

kõrgemad kui mõjudes välja

arvutatud.

Samuti, et komisjoni alaliste

liikmete töötasu suurus arvutataks

selliselt, et see jääks seletuskirjas

toodud summade (ja töömahtude

suurusjärku), arvestusega, et see

raha on juba TTJA eelarves olemas

või on kindel, et eelarve vastavalt

suureneb, vt ka märkust punktis 7.

2. Eelnõust ei selgu, kes kuuluvad ja

kuidas kujuneb asja arutava

komisjoni koosseis. See on

planeeritud sätestada ministri

määrusega tarbijavaidluste

komisjoni asjaajamis- ja töökorras

(seletuskirja lisa 2 § 1 lõige 1).

Leiame, et komisjoni koosseis peaks

olema sätestatud seaduse tasemel,

kuna tegemist on olulise

põhimõttega, mida ei hakata

arvatavasti tihti muutma. Samuti

lihtsustaks see ülejäänud eelnõu

sätetest arusaamist, sest hetkel

eelnõud lugedes jääb selgusetuks,

kuidas täpsel komisjon siiski

kujuneb – sätetest arusaamiseks on

vaja teada, mis arv isikuid

komisjonis on, nt eelnõu § 41, § 55

lõige 3.

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja

on täiendatud ning §

411 lg 2 kohaselt

määrab komisjoni

juhtiv esimees

tarbijavaidlusasja

menetleva esimehe,

lähtudes

tarbijavaidlusasja

olemusest ja esimeeste

töökoormusest ning §

44 lg 2 kohaselt vaatab

komisjoni esimees

tarbijavaidlusasja läbi

üldjuhul ainuisikuliselt,

v.a kui asjaolud ei ole

selged ning komisjoni

esimees peab

vajalikuks moodustada

kolmeliikmelise

komisjoni (§ 44 lg 3 ja

31).

3. TKS § 57 lõike 4 kohaselt võib

komisjoni otsuse vaidlustada kohtus,

lõivu arvestatakse samas korras, kui

hagi puhul. Kas siin tekib veidi

erinev hagi liik? Kas selle kõige

rakendamiseks ei ole tarvis linki

TsMS-ga? Või on see ilma

märkimisväärsete erisusteta

hagimenetlus ja viide

materiaalõiguses, sh lõivustamise

kohta ongi pigem informatiivne?

Seletuskiri võiks neid küsimusi

kajastada, hetkel selgitusi ei leidnud.

Samuti võiks eelnõust otsesõnu

selguda, kes tasub riigilõivu, kui

kaupleja esitab kohtusse taotluse, et

kohus vaataks komisjonile esitatud

avalduse läbi hagimenetluse korras

hagina. Sel juhul on hageja

komisjoni poole pöördunud tarbija ja

kostja kohtule taotluse esitanud

kaupleja. Avalduse eest tasutakse

riigilõivu summas, mille hageja

oleks pidanud tasuma hagi esitamise

korral. Antud juhul hageja hagi ei

esitagi, vaid see esitatakse nö tema

eest. Kuigi seletuskirjas on

selgitatud, et sellisel juhul tasub

riigilõivu kaupleja, kes on ühtlasi

kostja, siis eelnõust see üheselt nii

välja ei tule. Samuti oleks hea

selgitada seletuskirjas lõivu suuruse

kujunemist. Sellest ei pruugi lihtne

olla aru saada. Tuleb ka TsMSi

vaadata, osaliselt on

lõivuregulatsioon seal.

Teadmiseks võetud. Eelnõust on eemaldatud

tarbija kohustus tasuda

avalduse esitamise eest

tarbijavaidluste

komisjonile riigilõivu.

4. TKS § 451 lõike 6 kohaselt võib

menetluse käigus kogutud andmeid

ja dokumente säilitada kuni kolm

aastat pärast menetluse ajendiks

olnud õigusvaidluse lahendamist.

Sätte puhul tekib mitu küsimust.

Esiteks, kas õigusvaidluse

lahendamise all on siin mõeldud

tarbijavaidluste komisjoni poolt

vaidluse lahendamist või kui järgneb

kohtumenetlus, siis ka kohtuvaidluse

lahendamist, st tähtaega arvestatakse

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja

on täiendatud ning

eemaldatud sõna

„võib“, mis tähendab

seda, et

tarbijavaidlusmenetluse

käigus kogutud

andmeid säilitatakse

kolm aastat pärast

õigusvaidluse lõppu.

kohtuotsuse jõustumisest?

Iseenesest võib tarbijavaidluste

komisjoni menetluse käik ja selles

kogutud andmed/dokumendid olla

ka kohtumenetluses relevantsed.

Millised on andmete ja dokumentide

säilitamise poliitika kui avaldaja

avalduse tagasi võtab, kas seda

loetakse õigusvaidluse

lahendamiseks? Teiseks, mida

tähendab, et „võib säilitada“? Kas

see tähendab dokumente võib, aga ei

pea säilitama? Või et kas dokumente

tohib säilitada kuni selle ajani?

5. TKS § 544 lõike 1 punktis 2 oleks

täpsem sõnastada mitte „avaldaja

loobub avaldusest“, vaid „avaldaja

võtab avalduse tagasi“. Analoogia

võib leida TsMS-ist, mille kohaselt

hagi võetakse tagasi, kuid nõudest

loobutakse.

Arvestatud. Eelnõud ning

seletuskirja on vastavalt

muudetud.

6. Seletuskirja lisas 2 olevas ministri

määruse kavandi „Tarbijavaidluste

komisjoni asjaajamis- ja töökord“ §-

s 4 on puudu protokolli

allkirjastamise ja säilitamise sätted.

Hetkel need kehtiva TKS § 54

lõigetes 2 ja 3, kuid eelnõus need ei

sisaldu.

Teadmiseks võetud. Eelnõust on eemaldatud

kohustus istungeid

protokollida.

7. Palume seletuskirja 7. osa „Seaduse

rakendamisega seotud riigi ja

kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud“ selgitada

ja täiendada. Juhul kui

rakendamisega seotud kulude

katmist on juba riigi

eelarvestrateegias varasemalt

arutatud ja otsustatud vahendid

eraldada, siis palume välja tuua, et

kulud kaetakse valitsemisala

eelarvest. Juhul, kui kulude katmist

alles hakatakse arutama, siis

täiendada järgmiselt: „Kehtivas riigi

eelarvestrateegias ei ole eelnõuga

kaasnevate kuludega arvestatud.

Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate

kulude rahastamisvõimaluste üle

arutatakse järgmises riigieelarve ja

riigi eelarvestrateegia protsessis

Rahandusministeeriumi poolt

Arvestatud. Seletuskirja on

täiendatud.

valitsusele koondatava info alusel.

Juhul kui lisavahendeid ei eraldata,

kaetakse kulud valitsemisala

eelarvest.“

8. Eelnõu pealkirjas sisalduv seaduse

pealkiri riigilõivuseadus peaks

olema kokku kirjutatud. Sama

seletuskirja 3. osas „Eelnõu sisu ja

võrdlev analüüs“ § 2 selgituse

juures. Sealjuures märgime, et

seletuskirja pealkirjas on see õigesti

kirjutatud.

Teadmiseks võetud. Eelnõust ning

seletuskirjast on

eemaldatud viide

riigilõivuseadusele.

Riigikohus

1. Täname võimaluse eest avaldada

arvamust tarbijakaitseseaduse,

riigilõivu seaduse ja täitemenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu

kohta.

Riigikohus ei toeta eelnõu sellisel

kujul, et tarbijavaidluste komisjonid

kujundatakse ringi sisuliselt

täitevvõimu poolseks

õigusemõistmise organiks. PS § 146

esimese lause järgi mõistab õigust

üksnes kohus. Õigusvaidluse

lahendamine õigust kohaldades

siduva täitedokumendist

lahendiga on õigusemõistmine.

Töövaidluskomisjoni

menetlusmudeli aluseks võtmine ei

ole põhjendatud, kuna see põhineb

nõukogudeaegsel arusaamal

õigusemõistmisest, kus täitevvõim ja

kohtuvõim ei olnud selgelt eristatud

ega lahutatud. Riigikohtu arvates

tuleks tõsiselt kaaluda kogu sellise

kvaasikohtulike organite

ümberkorraldamist. Sisulise

õigusemõistmisega organiks peab

olema kohus. Kohtuväliselt saavad

aga tegutseda vahekohtud ja

lepitusorganid

kohtuväliste organitena, nagu see on

ka Euroopa teistes riikides.

Soovitame kaaluda tarbijavaidluste

komisjoni muutmist lepitusorganiks.

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud

viited sellele, et

tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsused on pooltele

siduvad ning

sundtäidetavad ning

jäädud on tänase

regulatsiooni juurde,

kus komisjoni poolt

tehtud otsused on

pooletele täitmiseks

soovituslikud.

Kaubandus-Tööstuskoda

1. 1. Tarbijavaidluste komisjoni

otsuste siduvaks muutmine

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud

viited sellele, et

Kehtiva seaduse kohaselt on

tarbijavaidluste komisjoni otsus

kauplejale täitmiseks soovituslik,

kuid eelnõu tarbijakaitseseaduse §

58 lõike 3 ja § 60 kohaselt on

edaspidi komisjoni jõustunud otsus

täitmiseks kohustuslik.

Kaubanduskoda on vastu komisjoni

otsuse siduvaks muutmist

järgnevatel põhjustel:

Otsuste siduvaks muutmine ei too

kaasa kõikide otsuste täitmist

kauplejate poolt. Kaubanduskoja hinnangul ei vähene

eelnõu jõustudes täitmata jäänud

otsuste number nullini. Üheks

põhjuseks on asjaolu, et otsused

jätavad täitmata kauplejad, kes on

majanduslikes raskustes. Kahjuks ei

ole jätkuvalt seletuskirjas välja

toodud statistikat, kui palju on

mustas nimekirjas olevate kauplejate

hulgas kauplejaid, kel on

majanduslikud raskused.

Kaubanduskoda palus 29.12.2021

esitatud arvamuses juba seletuskirjas

see info eelnevate aastate lõikes

välja tuua ning kuna seda infot ei ole

jätkuvalt seletuskirjas, siis palume

see nüüd lisada. Meie hinnangul on

selline statistika äärmiselt oluline,

sest annab parema pildi probleemi

olemusest. Kui statistika näitab, et

suurem osa komisjoni otsustest jääb

täitmata, sest kauplejal on

majanduslikud raskused, siis ei aita

otsuste siduvaks muutmine

probleemi lahendada, vaid muudab

olukorra keerulisemate

menetlusreeglite tõttu nii tarbijale

kui ka kauplejale halvemaks. Meie

tunnetus on, et ausad kauplejad

täidavad ka mittesiduvaid otsuseid,

kuid otsuste täitmata jätmine on

levinud just nende ettevõtete seas,

kel on majandusraskused.

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et

kui edaspidi on otsus õiguslikult

siduv, siis peab tarbija astuma

tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsused on pooltele

siduvad ning

sundtäidetavad ning

jäädud on tänase

regulatsiooni juurde,

kus komisjoni poolt

tehtud otsused on

pooletele täitmiseks

soovituslikud.

täiendavaid samme ja tegema teatud

kulutusi, et algatada otsuse

sundtäitmine, kui kaupleja ise ei

täida otsust. Kui tarbija ei astu pärast

komisjoni otsust täiendavaid samme,

siis ei too eelnõu kaasa täitmata

jäänud otsuste arvu vähenemist.

2. Võimalik vastuolu põhiseadusega

Justiitsministeerium on Euroopa

Komisjoni tarbijavaidluste

kohtuvälise raamistiku

läbivaatamise ettepaneku suhtes

toonud 01.02.2024 Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatud Eesti

seisukohtade seletuskirjas (lk 11)

välja, et Eestis ei ole jätkuvalt

lõppenud õigusteoreetilised arutelud

küsimuses, kas arvestades Eesti

Vabariigi põhiseaduse §-s 146

sätestatut, mille kohaselt mõistab

Eesti Vabariigis õigust üksnes

kohus, on haldusorganite juurde

loodud kohtuväliste vaidluste

lahendamise üksuste poolt siduvalt

õigusemõistmise ülesannete täitmine

üldse põhiseaduspärane, ja kui on,

siis millistele nõuetele see peaks

vastama.

Kaubanduskoja hinnangul ei ole

eelkirjeldatu põhjal õige ega

asjakohane muuta eelnõuga

komisjoni otsus õiguslikult siduvaks

ja täitemenetluse korras täidetavaks,

kui ei ole üheselt selge, kas selline

tegevus on üldse põhiseaduspärane.

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et

eelnevalt viidatud Euroopa

Komisjoni algatuse osas koostatud ja

Vabariigi Valituse poolt kinnitatud

Eesti seisukohta punktis 1.1. on

selgelt kirjas, et erilist tähelepanu

tuleb pöörata sellele, et direktiiviga

ei kehtestataks kohustust muuta

vaidluste kohtuvälise lahendamise

üksuste lahendid pooltele siduvaks.

Sellest seisukohast järeldame, et

Vabariigi Valitsus on alles hiljuti

Teadmiseks võetud. Vt vastust eelmisele

kommentaarile.

otsustanud, et on vastu

tarbijavaidluste komisjoni siduvatele

otsustele ning eelnõu peaks olema

kooskõlas selle seisukohaga.

3. Otsuste siduvaks muutmine võib

suurendada pahatahtlike nõuete

esitamist

Oleme seisukohal, et komisjoni

otsuste siduvaks muutmine võib

praktikas suurendada pahatahtlike

nõuete esitamist. Otsuste siduvus

võib ajendada pahatahtlikke tarbijaid

esitama avaldusi

tarbijavaidluskomisjoni lootuses, et

kui kaupleja jätab pahatahtliku

kaebuse tähelepanuta ja ei reageeri

komisjoni päringutele, siis rahuldab

komisjon tarbija taotluse lähtudes

tarbija esitatud nõudest ja kui

komisjoni otsused on siduvad, siis

on need täitemenetluses ka

täidetavad ehk pahatahtlikul nõude

esitajal on rahuldatud taotluse puhul

võimalik igal juhul kasu saada. See

risk on meie hinnangul kõrgem just

piiriüleste vaidluste puhul, näiteks

olukorras, kus otsuse tegemiseks

tuleb kohaldada ka teise riigi õigust.

Seda riski aitab mõnevõrra

leevendada nõue, et tarbija peab

avalduse esitamisel tasuma 15 eurot,

kuid see ei ole meie hinnangul piisav

eelkirjeldatud riski maandamiseks.

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

4. Siduvad otsused muudavad

komisjoni menetlusreeglid

oluliselt detailsemaks ning

seetõttu muutub menetlus nii

tarbija kui ka komisjoni jaoks

keerulisemaks.

Eelnõu koostamisel on aluseks

võetud töövaidluse lahendamise

seaduses kehtestatud

menetlusnormid, mis on oluliselt

põhjalikumad kui praegu kehtivad

menetlusnormid tarbijavaidluste

komisjoni jaoks. Lisaks sisaldub

Eelnõus mitmeid viiteid ka

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

tsiviilkohtumenetluse seadustikule.

Selle tulemusena on tarbijavaidluste

komisjoni menetlusnormid oluliselt

detailsemad ning pooltel on

keerulisem nendest aru saada.

Näiteks eelnõu § 494 kohaselt

menetlusdokumendi

kättetoimetamisele kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustikus

menetlusdokumentide

kättetoimetamise kohta sätestatut.

Teise näitena saab tuua eelnõu § 483,

mille kohaselt tarbijavaidlusasja

menetlemise peatamisele

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2.

Tarbija ja kaupleja ei pruugi viidatud

normide sisust aru saada. Lisaks

võib menetlusnormide detailsuse

suurenemisega tekkida oht, et

tarbijad peavad palkama endale

juristi, kes esindaks neid komisjonis.

Selle tulemusena kaasnevad tarbijale

täiendavad kulud või siis võib

väheneda tarbijate ligipääs

komisjonile ja ka rahulolu komisjoni

tööga. Seega võib otsuste siduvaks

muutmine minna vastuollu eelnõu

peamiste eesmärkidega muuta

menetlus lihtsamaks, kiiremaks ja

odavamaks.

5. Jääb ebaselgeks, miks ei ole

seaduse muutmise kõrval otsitud

muid võimalusi, kuidas

suurendada otsuste täitmist

vabatahtlikult kauplejate poolt.

Kaubanduskoda on saanud liikmetelt

tagasisidet, et TTJA võiks oma

kodulehel oluliselt paremini kuvada

mustas nimekirjas olevate kauplejate

nimekirja. Näiteks võiks see

nimekiri olla valdkondade lõikes, et

tarbijal oleks võimalik lihtsamini

otsingut teha. Samuti võiks mustas

nimekirjas olev kaupleja paremini

välja tulla Google otsingust. Seega

leiame, et olukorra parandamiseks ei

pea esimese meetmena muutma

seadust, vaid on võimalik kasutada

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

ka muid meetmeid otsuste paremaks

täitmiseks.

6. Siduvad otsused võivad

vähendada kaupleja

usaldusväärsust ja rahulolu

komisjoni menetluste osas. Kui

kauplejate rahuloluküsitluse

tulemused näitavad, et kauplejad ei

ole rahul komisjoni tööga, siis

võivad siduvad otsused veelgi

vähendada kaupleja rahulolu.

Näiteks kui kaupleja hinnangul ei ole

otsus kvaliteetne ja kui muuta sellise

otsuse täitmine kaupleja jaoks

kohustuslikuks, siis see vähendab

kaupleja rahulolu.

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

7. Komisjoni töös võib olla

ebaühtlane kvaliteet

Kaubanduskoja hinnangul võib

komisjoni töö kvaliteet olla ka

ebaühtlane, mistõttu ei ole

õigustatud otsuste siduvaks

muutmine. Oleme seisukohal, et

leidub komisjoni otsuseid, mis on

asjakohased ning sisaldavad

ekspertarvamust, kuid leidub ka

neid, mis on subjektiivsemad. Kuna

vaidluste lahendamine võib nõuda

spetsiifilisi teadmisi, siis peaks

komisjoni otsuste siduvaks

muutumise korral olema tagatud see,

et komisjoni otsused ei oleks

subjektiivsed ning tarbija poole

kaldu, vaid tugineksid

ekspertarvamustele. Sellise olukorra

tagamine tarbijavaidluste komisjonis

on Kaubanduskoja hinnangul

keeruline.

Lisaks on eelnõu § 56 lõike 3

kohaselt võimalus, et komisjonil

tuleb vaidluse lahendamiseks

kohaldada välisriigi õigust.

Seletuskirjas on välja toodud, et

näiteks kui Eesti kaupleja, kes on

suunanud oma tegevuse Soome ja

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

selle raames sõlmib lepinguid

Soome tarbijatega, kohaldub

lepingule Soome õigus ja seega,

sellise lepinguga seonduva vaidluse

lahendamisel Eesti komisjonis tuleb

arvestada Soome lepinguõiguse

sätetega. Tunneme muret, et kuidas

toimub sellisel juhul

menetlusnormide tõlkimine või kas

tarbija ja kaupleja võivad eeldada, et

komisjoni liikmed valdavad näiteks

soome, saksa või mõne muu riigi

keelt ja tunnevad vastava riigi

seadusandlust selliselt, et suudavad

menetluses oleva taotluse lahendada

õigesti ja õiglaselt. Komisjoni otsus

ei saa olla osapoolte jaoks siduv, kui

ei ole tagatud, et see on lahendatud

õiglaselt mõlema osapoole suhtes.

8. Ka paljudes teistes EL

liikmesriikides ei ole riikliku

kohtuvälise menetluse tulemuseks

siduvad otsused, nt Soomes, Taanis,

Austrias.1

Teadmiseks võetud. Jäädud on kehtiva

regulatsiooni juurde,

kus tarbijavaidluste

komisjoni otsused on

pooltele täitmiseks

soovituslikud.

9. Kaubanduskoja ettepanek:

Jätta eelnõust välja sätted, mis

muudavad tarbijavaidluste

komisjoni otsused õiguslikult

siduvaks.

Arvestatud. Eelnõust ja

seletuskirjast on

eemaldatud viited

siduvatele otsustele

ning jäädud on kehtiva

regulatsiooni juurde,

kus tarbijavaidluste

komisjoni otsused on

pooltele täitmiseks

soovituslikud.

10. Riigilõivu hüvitamine kaupleja

poolt

Eelnõu § 48 lõike 2 kohaselt võib

komisjon tarbija nõuet rahuldavas

otsuses kohustada kauplejat

hüvitama tarbijale tema tasutud

riigilõivu. Mõistame, et eelnõus

sätestatud § 48 lõike 2 koostamisel

on eeskujuks võetus

tsiviilkohtumenetlus, kus kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus

Teadmiseks võetud. Eelnõust ja

seletuskirjast on

eemaldatud tarbija

kohustus tasuda

tarbijavaidluste

komisjonile avalduse

esitamise eest

riigilõivu.

1 E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019, lk 36.

tehti (TsMS § 162 lg 1).

Kaubanduskoda palub täpsustada,

kuidas kohaldub eelnõu § 48 lg 2

olukorras, kus avaldus rahuldatakse

osaliselt.

Eelnõu seletuskirja punktis 6.2.1. on

kirjutatud, et eelnõuga on

kavandatud, et kaupleja hüvitab

tarbijale tema tasutud riigilõivu, kui

tarbijavaidluse menetlemine lõpeb

tarbijale positiivse otsusega ja tarbija

nõue kas rahuldatakse täielikult või

osaliselt. Eelnõu § 48 lg 2

sõnastusest on arusaadav, et

komisjonil on otsustusvabadus mitte

kohustus määrata tarbija nõude

rahuldamise korral kauplejale

kohustus hüvitada tarbija tasutud

riigilõiv. Siiski ei tule eelnõu § 48

lõike 2 sõnastusest välja see, kuidas

toimub riigilõivu hüvitamine tarbija

nõude osalise rahuldamise korral.

Kaubanduskoja hinnangul tuleb

täiendada eelnõud ja seletuskirja

selles osas, et milline on olukord

tarbija nõude osalise rahuldamise

korral. Eelnõu ja seletuskirja

täiendamine eelnimetatud osas tagab

õigusselguse kõigile osapooltele

ning tagab, et komisjoni tegevus

oleks ühetaoline.

Kaubanduskoja ettepanek:

Tuua eelnõus ja seletuskirjas

välja, kuidas kohaldub eelnõu § 48

lõige 2 olukorras, kus tarbija nõue

rahuldatakse osaliselt.

11. Riigilõiv

Eelnõu § 46 kohaselt tasub tarbija

tarbijavaidluste komisjonile esitatud

avalduse läbivaatamise eest

riigilõivu vastavalt

riigilõivuseadusele. Eelnõu § 2 p 2

näeb ette, et tarbijal tuleb

tarbijavaidluste komisjonile esitatud

avalduse läbivaatamise eest tasuda

riigilõivu 15 eurot. Hetkel on

riigilõiv summas 15 eurot

kehtestatud nõude suurusest

Teadmiseks võetud. Eelnõust on eemaldatud

tarbija kohustus tasuda

avalduse esitamise eest

tarbijavaidluste

komisjonile riigilõivu.

sõltumata. Kaubanduskoja

hinnangul võiks riigilõiv suuruses 15

eurot kehtida nõudele suuruses kuni

500 eurot ning peale seda oleks

riigilõiv proportsioonis esitatud

nõudega ehk

tarbijavaidluskomisjoni pöördumise

puhul võiks kehtida diferentseeritud

riigilõiv. Eelnõu kohaselt oleks nii

150-eurose nõude kui ka 6000-

eurose nõude korral riigilõiv sama

ehk 15 eurot. Kaubanduskoja

hinnangul nõude suurusest sõltuv

riigilõiv omaks avalduse esitajale

veel suuremat distsiplineerivat mõju

ning väldiks pahauskseid kaebuseid.

Juhul, kui komisjoni tehtud otsused

muutuvad siduvaks, siis on eriti

oluline, et oleks välistatud

pahatahtlike tarbijate kaebused

kauplejate vastu.

12. Juhime tähelepanu, et eelnõu

seletuskirja punkti 6.2.1. lõikes 4

kirjas olevad andmed ei ole

korrektsed. Punktis 6.2.1. on välja

toodud, et riigilõiv 15 eurot oleks

vastavalt OECD statistikale Eesti

kontekstis 0,7% igakuisest

netosissetulekust“. Antud andmed ei

ole eelnõu seletuskirjas korrektsed,

kuna kirjeldatud arvutuskäigu

kohaselt oleks justkui Eestis

igakuine keskmine netosissetulek

2 142, 86 eurot. Statistikaameti 2022

aasta andmete põhjal on

leibkonnaliikme netosissetulek kuus

keskmiselt hoopis 1018,0 eurot

kuus.2 Kaubanduskoda palub eelnõu

seletuskirja punkt 6.2.1. viia

vastavusse tegelike andmetega.

Teadmiseks võetud. Kuna tarbijapoolne

riigilõivu tasumise

kohustus on eelnõust

eemaldatud, siis ei ole

antud märkus ka enam

asjakohane.

13. Eelnõu § 57 lg 3 kohaselt võib tarbija

esitada kohtusse hagi

tarbijavaidlusasja lahendamiseks

rahuldamata osas, kui komisjon jätab

tarbija avalduse rahuldamata või

rahuldab selle osaliselt. Eelnõust ei

Teadmiseks võetud. Kuna siduvatest

otsustest on loobutud,

siis pole antud märkus

ka enam asjakohane.

2 Sissetulek | Statistikaamet

selgu, kuidas toimub riigilõivu

juurde tasumine eelnõu § 57 lg 3

sätestatud olukorras või kas tarbija

jaoks jääb sellises olukorras riigilõiv

samaks nagu on sätestatud eelnõu §

2 lõike 2 ehk 15 eurot.

Kaubanduskoja hinnangul on

oluline, et eelnõus oleks sätestatud,

kuidas sellisel juhul toimub

riigilõivu juurde tasumine või kas

selle suurus jääb samaks.

14. Kaubanduskoja seisukoht:

Kaubanduskoda toetab tarbijale

riigilõivu kehtestamist. Nõustume

seletuskirjas väljatooduga, et

riigilõivul on avalduse esitajale

distsiplineeriv mõju. Leiame, et

riigilõivu kehtestamine on hea

meede, et vähendada nö

pahatahtlike tarbijate kaebuseid

kaupleja vastu ning väga väikeste

summadega seotud avalduste

esitamist. Kaubanduskoda teeb

ettepaneku, et riigilõiv suuruses 15

eurot võiks kehtida nõudele

suuruses kuni 500 eurot ning

suuremate nõuete puhul võiks

riigilõiv olla proportsioonis

esitatud nõudega ehk

tarbijavaidluskomisjoni

pöördumise puhul võiks kehtida

diferentseeritud riigilõiv.

Teadmiseks võetud. Kuivõrd jäädud on

kehtiva regulatsiooni

juurde, mille kohaselt

on tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsused soovituslikud,

siis on jäänud ka

samaks kehtiv

regulatsioon ehk

vaidluse lahendamine

tarbijavaidluste

komisjonis on pooltele

tasuta.

15. Jõustunud otsuse avalikustamine

Eelnõu § 59 kohaselt avalikustatakse

jõustunud otsus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

462 lõigetes 2–4 sätestatud

tingimustel ja korras komisjoni

veebilehel. Eelnõu seletuskirjas on

täpsustatud, et sätte kohaselt võib

komisjon avalikustatavat otsust

töödelda viisil, mille tulemusel ei ole

otsusest võimalik tuvastada tarbija

nime, isikukoodi või sünniaega ega

aadressi.

Eelnõu seletuskirjas on juttu üksnes

tarbijast, kuid TsMS § 462 lg 2-4

Teadmiseks võetud. Kuivõrd eelnõud ja

seletuskirja on

muudetud ning jäädud

on kehtiva

regulatsiooni juurde,

siis eemaldatud on

viited otsuse

jõustumisele.

annab vastava õiguse ka kauplejale.

Kaubanduskoja hinnangul tuleb

eelnõu § 59 sätet täpsustada

vastavalt eelnõu seletuskirjale, et

oleks üheselt arusaadav ja selge, et

antud võimalus kehtib ainult

tarbijale.

Kaubanduskoja seisukoht:

Täpsustada eelnõu § 59 sõnastust

vastavalt eelnõu seletuskirjale, et

oleks üheselt arusaadav, et antud

võimalus kehtib ainult tarbijale.

16. Tarbijavaidlusasja menetlemise

peatamine

Eelnõu § 483 kohaselt kohaldatakse

tarbijavaidlusasja menetlemise

peatamisele tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2.

Seega peatatakse tarbijavaidlusasja

menetlus komisjonis juhtudel, kui a)

kui komisjoni otsus sõltub teise

käimasoleva kohtumenetluse

esemest; b) ajaks, kui lahendatakse

Riigikohtu menetluses olevat

põhiseaduslikkuse järelevalve asja,

kui Riigikohtu otsus võib mõjutada

tarbijavaidlusasjas kohaldamisele

kuuluva õigusakti kehtivust.

Praktikas võib esineda aga ka teisi

olukordi, mille käigus on vajalik

tarbijavaidlusasja menetlus peatada.

Näiteks võib tarbijavaidluskomisjon

vajada teatud olukordades vaidluse

lahendamiseks mõne organisatsiooni

või ameti (nt Konkurentsiamet)

seisukohta, kelle pädevusse teatud

asjaolude lahendamine kuulub,.

Kuna organisatsioonilt või ametilt

seisukoha saamine võib võtta aega ja

pidurdada tarbijavaidlusasja

menetlemist, siis on oluline, et

eelnõu näeks ette ka võimaluse

peatada tarbijavaidlusasja

menetlemine sellistes olukordades.

Kaubanduskoja seisukoht:

Näha eelnõus ette võimalus

peatada tarbijavaidlusasja

Arvestatud. Eelnõu § 48 lõiget 2

ning seletuskirja on

vastavalt täiendatud.

menetlemine olukorras, kus TTJA

komisjon ootab selgitusi

ametilt/organisatsioonilt, kelle

pädevuses võib teatud asjaolu

lahendamine ning mille välja

selgitamine on tarbijavaidlusasja

lahendamise seisukohalt oluline.

Eesti Pangaliit

1. Tarbijavaidluste komisjoni (TVK)

jõustunud otsuse sundtäidetavus

kohtutäituri kaudu. Eelnõu seletuskirjas põhistatakse, et

TVK otsuse täitmisele pööramine

võiks toimuda sarnaselt töövaidlus-

ja üürivaidluskomisjoni otsuste

loogikaga, sest need on juba

täitedokumentideks. On selgitatud,

et TVK alalistele liikmetele

kehtestatakse täiendavad

pädevusnõuded. Siiski paistab

sellise analoogia kasutamine meile

kaheldava väärtusega, kuna TVK,

sellises uues vaates, hakkab sisuliselt

mõistma õigust. Arvestades

tarbimisvaldkonna toodete ja

teenuste mitmekesisust, võib küsida,

kas pelgalt pädevusnõuete

tõstmisega on loogika muutus

õigustatav. Töövaidluskomisjonis

vaieldakse kitsalt vaid töösuhte

vaidlusi, üürikomisjonis üürisuhte

üle – seega otsustaja teadmised

saavad olla spetsiifilisemad.

Tarbijavaidluste mitmekesisus aga

kindlasti eeldab komisjoni alalistelt

liikmetelt palju laiapõhjalisemat

pädevust erinevates

alavaldkondades, et otsuste

kvaliteeti tagada. Eelnõust jääb

lahtiseks küsimus, kuidas toimub

komisjoni kandidaadi pädevuse

hindamine. Eelnõu määrab vaid

selle, et komisjoni alalised liikmed

nimetab ametisse viieks aastaks

avaliku konkursi alusel ja vabastab

ametist valdkonna eest vastutav

minister. Leiame, et kui liikme

pädevuse hindamine ei ole tagatud,

siis ei tohiks otsusele

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

täitedokumendi jõudu anda. Lisaks,

kui TVK otsus on tehtud selgelt

rahalise nõude kohta, on arusaadav,

et selle täitmist saab maksma panna

ka kohtutäituri vahendusel. Kui aga

tarbija vaidleb kaupleja poolt

kasutatava tingimuse üle, mis ei ole

n-ö rahasse pööratav ning seetõttu

tarbija nõue ei väljendu rahalises

nõudes, siis tekib küsimus, kuidas

täitur sellist otsust sundtäitmisele

pöörab. Seonduvalt teeme

ettepaneku, juhul kui TVK otsuse

sundtäidetavuse juurde siiski

otsustatakse jääda, sätestada, et

sundtäidetav on otsus rahalise

sissenõude või hüvitise maksmise

kohta.

2. Pangasaladusega puutumus Meie hinnangul ei ole TVK

menetlusega seonduvalt reguleeritud

pangasaladuse (tõendid menetluses)

edastamise teemat. KASis ei ole

sellist paragrahvi või lõiget, et pank

tohiks pangasaladust komisjoni

kohtuvälise lahendamise menetluses

edastada. Kinniseks kuulutamise

kontekstis tuleks selgelt sätestada

sarnaselt TsMS § 41

menetlusosaliste ja kohtuistungil

viibivate isikute saladuse hoidmise

kohustus ning vastavad

sanktsioonid. See on vajalik nt

tarbijavaidlustes, kus

menetlusosaline peab enda õiguste

kaitseks selgitama ärisaladust.

Mittearvestatud. Krediidiasustuste

seaduse (KAS) § 88 lg

3 p 2 kohaselt saab ka

klient (tarbija) anda

nõusoleku

pangasaladuse

avaldamiseks

tarbijavaidluste

komisjonile. Kuivõrd

menetlus

tarbijavaidluste

komisjonis algatakse

tarbija avalduse alusel

ning eelduslikult on

tarbija on huvitatud

oma kaebuse

lahendamisest, siis on

tarbijal võimalik anda

nõusolek

pangasaladuse

avaldamiseks. Seega

puudub vajadus KAS

muutmiseks.

3. Sõnastuslikud ettepanekud:

TKS § 57 . Kohtusse pöördumine

Lõige 4 Teeme ettepaneku lõikes 4

täpsustada, et riigilõivu tasub

kaupleja/kostja, kes esitab kohtule

taotluse. „Kui komisjon rahuldab

tarbija avalduse täielikult või

osaliselt, võib kaupleja esitada

kohtule taotluse, et kohus vaataks

Teadmiseks võetud. Kuna riigilõivu

puudutavad sätted on

eelnõust eemaldatud,

siis on antud

kommentaar

teadmiseks võetud.

komisjonile esitatud avalduse läbi

hagimenetluse korras hagina. Sel

juhul on hageja komisjoni poole

pöördunud tarbija ja kostja kohtule

taotluse esitanud kaupleja. Avalduse

eest tasub kostja riigilõivu summas,

mille hageja oleks pidanud tasuma

hagi esitamise korral.“ Ettepanek on

ajendatud ka umbisikulise tegumoe

asemel oleviku kindla kõneviisi

kasutamise eelistamisest

4. Lõige 5 Teeme ettepaneku lisada

täpsustuseks sõna „tarbijale“:

„Komisjonile esitatud avaldus

loetakse käesoleva paragrahvi lõikes

4 sätestatud juhul hagiavalduseks.

Kohus annab vajaduse korral

tarbijale tähtaja avalduse esitamiseks

hagimenetluses ettenähtud vormis,

poolte seisukohtade täiendavaks

põhjendamiseks ja lisatõendite

esitamiseks. Komisjonile esitatud

dokumente ei pea kohus pooltele

kätte toimetama.“

Teadmiseks võetud. Jäädud on tänase

regulatsiooni juurde,

mille kohaselt Kui

pooled komisjoni

otsusega ei nõustu ja

seda ei järgi, võivad nad

pöörduda sama

vaidluse

läbivaatamiseks

maakohtusse. Otsusega

mittenõustumisel on

kohtusse pöördumise

vorm hagiavaldus,

mitte vaie või kaebus

komisjonile komisjoni

otsuse peale.

6. Lõige 6 Teeme ettepaneku

ühtlustada terminite kasutust, kuna

tarbija esitab kohtusse hagi, kuid

kaupleja esitab taotluse mitte

avalduse: „Kui kohtule esitatakse

hagi või taotlus sellise

tarbijavaidlusasja läbivaatamiseks,

mida komisjon on juba lahendanud,

tuleb märkida see hagis või taotluses

ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või

taotluse saamise korral nõuab kohus

komisjonist välja tarbijavaidlusasja

lahendamise materjalid ja võtab

need toimikusse. Komisjonile

esitatud tõendid loetakse kohtusse

esitatuks.“

Teadmiseks võetud. Jäädud on tänase

regulatsiooni juurde,

mille kohaselt Kui

pooled komisjoni

otsusega ei nõustu ja

seda ei järgi, võivad nad

pöörduda sama

vaidluse

läbivaatamiseks

maakohtusse. Otsusega

mittenõustumisel on

kohtusse pöördumise

vorm hagiavaldus,

mitte vaie või kaebus

komisjonile komisjoni

otsuse peale.

7. Lõige 7 „Kui tarbija ei esita

käesoleva paragrahvi lõikes 5

sätestatud juhul avaldust

hagiavaldusele ettenähtud vormis

kohtu määratud ajaks, jätab kohus

avalduse läbi vaatamata. Sel juhul

komisjoni otsus vaidlustatud

Teadmiseks võetud. Jäädud on seni kehtinud

regulatsiooni juurde,

kus tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsused on pooltele

täitmiseks

soovituslikud.

ulatuses ei jõustu. Kohus juhib

sellele hageja tähelepanu, kui annab

tähtaja avalduse esitamiseks

hagiavalduse vormis.“ Kuivõrd

kaupleja on kohtuvälise vaidluse

lahendamise eripära tõttu kostja

rollis, mitte hageja, siis on mõistlik

reguleerida (või seletuskirjas

selgitada) täpsemalt ja üheselt

arusaadavalt menetluskulu jaotus

(riigilõivu tagastamine kostjale?)

olukorras, mil hageja ei esita kohtu

määratud ajaks oma avaldust

hagiavaldusele ettenähtud vormis.

8. TKS § 58 lõige 1 kohaselt jõustub

TVK otsus, kui punkt 1 „kumbki

pool ei ole esitanud kohtule kohtusse

pöördumise tähtaja jooksul

hagiavaldust või taotlust.“ Kuna

kaupleja ei saa ise esitada

hagiavaldust, vaid esitab kostjana

taotluse, et kohus vaataks avalduse

läbi, võiks sõnastust täpsustada

vastavalt.

Teadmiseks võetud. Jäädud on senise

regulatsiooni juurde,

mille kohaselt ei saa

tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsust maakohtus

vaidlustada.

9. Kuna komisjoni esimees korraldab

seletuskirja kohaselt komisjoni kui

organi tegevust ning otsuseid ja

kompromisse kinnitab komisjoni

alaline liige ("Alalised liikmed on

sisult praegused komisjoni

esimehed, kuid selguse mõttes

nimetatakse neid edaspidi alalisteks

liikmeteks"), teeme ettepaneku

täpsustada selguse huvides

seletuskirjas lk 4 olevat lauset

"Paragrahviga 3 muudetakse

täitemenetluse seadustiku § 2 lõiget

1 ning nähakse ette, et

täitedokumendid on komisjoni

jõustunud otsus ja kompromissi

kinnitav komisjoni esimehe otsus"

ning asendada sõna "esimehe"

sõnadega "alalise liikme".

Teadmiseks võetud. Kuivõrd eelnõust on

eemaldatud viited

siduvatele otsusele, on

loobutud ka

täitemenetluse

seadustikku

puudutavast

regulatsioonist.

Eesti Kaupmeeste Liit

1. Täname Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi

(MKM) võimaluse eest anda

tagasisidet tarbijavaidluste

komisjoni töö ümberkorraldamise

Teadmiseks võetud.

plaanile. Alljärgnevalt märgime,

milliseid punkte eelnõus toetame ja

millised on meie

muudatusettepanekud.

Esmalt tunnustame MKM-i otsimast

kompromisslahendusi erinevatelt

pooltelt laekunud tagasiside põhjal.

Mitmete ettevõtlusorganisatsioonide

ettepanekutega on pärast esimest

versiooni eelnõust arvestatud. Meie

hinnangul aitab valitud

lähenemisviis vähendada

tarbijavaidluste komisjoni

töökoormust seoses perspektiivitute

ja oportunistlike kaebuste

menetlemisega. Sellele aitab kaasa

riigilõiv tarbijatele kaebuse

esitamiseks. Samuti on positiivne, et

kaotatud on ettevõtte kohustus

tasuda menetlustasu ka siis kui

komisjoni otsus annab tarbijale

kasvõi osalise õiguse. Oleme nõus,

et menetlustasu nõudmine oleks

kahjustanud esmajoones

seadusekuulekaid kauplejad. Suurim

mõju olnuks alla paarisaja euroste

ostude korral, kus menetlustasu

oleks survestanud kauplejat ka

pigem põhjendamatutele

nõudmistele järele andma.

Täiendavalt peame positiivseks, et

kogu võimalik kauplejalt välja

mõistetav tulu ei liigu TTJA

eelarvesse, mis loonuks riski otsuste

kallutatuseks, vaid läheb

Rahandusministeeriumi kontrolli

alla.

2. Jääme neutraalseks otsuse osas

maksta komisjoni töös osalevatele

ekspertidele pakutud väikest tasu.

Tasu maksmine iseenesest on

positiivne kuna on väga keerukas

leida ettevõtete esindajaid komisjoni

koosseisu. Samas on tasu suurus

Teadmiseks võetud. Eelnõuga nähakse ette

võimalus maksta

komisjoni liikmetele

tasu istungil osalemise

aja ning tarbijavaidluse

lahendamise eest.

niivõrd madal, et erilist

lisamotivatsiooni see ei paku. Seega

ei lahenda tagasihoidlik tasumäär

komisjonide koosseisu ekspertide

leidmise probleemi, aga ei tekita ka

kellelegi kahju

3. Peamine murekoht, mida eelnõus

endiselt näeme on tarbijavaidluste

komisjoni otsuste sundtäidetavaks

muutmine. Kui otsuste kvaliteet

oleks hea ning tasakaalus, ei näeks

me selles suuremat murekohta. Ka

täna täidavad kaupmehed

vabatahtlikult 73% komisjoni

otsustest. Kaupmeeste liitu kuuluvad

esmajoones suured ja mainekad

kaubandusettevõtted, kes enamuse

tarbijatega tekkivatest vaidlustest

lahendavad kahepoolselt. Ettevõtte

hea maine hoidmiseks ja väiksemate

kaebuste puhul eelistatakse

tarbijatele isegi piiripealsetes

olukordades vastu tulla ning õigus

anda. Sellegipoolest on Kaupmeeste

liidu liikmete seas olnud vaidlusi

tarbijavaidluste komisjonis, kus on

istungitel osaletud kas abikohtuniku

või kaebealusena. Meie esindajate

tagasiside on, et komisjoni otsuste

kvaliteet sõltub eesistuja taustast ja

kompetentsist. On kohtuniku

taustaga eesistujaid, kes on pädevad

ja erapooletud ning kelle otsuseid

usaldatakse. Aga on ka selliseid

komisjoni juhte, kelle puhul on

tekkinud mulje, et otsused on

subjektiivsed, sisusse süvenetakse

pigem vähe ning kiputakse tarbijale

„kui nõrgemale osapoolele“

praktiliselt alati õigus andma.

Arutelud komisjoni eesistuja ning

abikohtunuke ringis on sellistes

olukordades madala kvaliteediga ja

otsused tunduvad pisut juhuslikud.

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud

viited sellele, et

tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsused on pooltele

siduvad ning jäädud on

senise regulatsiooni

juurde, kus komisjoni

poolt tehtud otsused on

pooltele täitmiseks

soovituslikud.

Kuna eelnõu ei taga Kaupmeeste

liidu hinnangul piisavalt ühtlaselt

kõrget otsuste kvaliteeti, ei saa me

tarbijavaidluste komisjoni otsuste

sundtäidetavaks muutmist toetada.

4. Lisaks teeme me ettepaneku seoses

nõuete rahalise ulatuse laia

diapasooniga kehtestada tarbijatele

diferentseeritud riigilõiv. Eelnõus

pakutud 15 eurone riigilõiv võiks

kehtida nõuetele suuruses kuni 500€

ning suuremate nõuete puhul võiks

riigilõiv olla proportsioonis esitatud

nõudega.

Teadmiseks võetud. Seoses siduvate otsuste

regulatsioonist

loobumisega on

eemaldatud eelnõust ka

tarbijapoolne kohustus

maksta riigilõivu

avalduse esitamisel

tarbijavaidluste

komisjonile.

II kooskõlastusring

Nr Esitaja ja ettepaneku/märkuse

sisu

Arvestamine Põhjendus/selgitus

Justiitsministeerium

1. Kohtuvälise vaidluse lahendamise

otsuse siduvus–täname

Justiitsministeeriumi poolt

esimesel kooskõlastusringil tehtud

olulise märkuse arvestamise eest ja

peame õigeks, et kohtuvälise

vaidluste lahendamise otsuste

siduvuse sätestamine on eelnõust

väljajäetud.

Teadmiseks võetud.

2. Lepitusmenetlus (eelnõust välja

jäänud osa)–võrreldes

kooskõlastamisel käinud

varasemate versioonidega on

eelnõuga nüüd välistatud

lepitusmenetluse võimaluste

kasutamine tarbijavaidluste

komisjonis. Sellega ei saa

nõustuda. Eesti toetab laiemalt

lepitusmenetluste kasutamist. See

on üldine seisukoht ja suund nii

riigisiseselt vaidluste kohtuvälisel

lahendamisel kui ka Euroopa

Liidus. Seletuskirjas (lk 3)

viidatakse ekslikult, et

kompromissi sätted on

olemuslikult sarnased

Arvestatud. Eelnõusse on uuesti

lisatud lepitusmenetluse

sätted (6.peatüki 4.

jagu).

lepitusmenetlusele, mistõttu

jäetakse lepitusmenetluse

võimaluste kasutamine eelnõust

välja. Kompromiss, nagu ka

tarbijavaidluste komisjoni otsus, ei

ole sundtäidetav. Seevastu

lepitusorgani kinnitatud kokkulepe

on sundtäidetav. Tarbijal peab

olema võimalus ise valida, millist

menetlusliiki ta soovib kasutada.

See,kas lepitusmenetluse

võimalust kasutatakse või kas

lepitusmenetluses osalemine

osutub edukaks, oleneb

menetlusosalistest, aga riik peaks

pakkuma tarbijavaidluste

lahendamise võimalust

lepitusmenetluses. Pigem tuleks

kaaluda võimalusi, kuidas senisest

enam suunata kauplejaid

lepitusmenetluses osalema.

Palume eelnõusse lepitusmenetlust

puudutavad

3. Eksperdiarvamuse kulud

(kavandatav tarbijakaitseseaduse

(TKS) § 46 lg 2)–kehtiv TKS

sätestab, et komisjon võib

otsustada, et eksperdiarvamuse

andmisega seotud kulud tasub

kaupleja, kui vaidlusaluse kauba

või teenuse puudused ilmnesid

kuue kuu jooksul kauba tarbijale

üleandmise või teenuse osutamise

päevast arvates ja kaupleja ei

tellinud eksperdiarvamust kauba

või teenuse puuduse olemuse ja

tekkepõhjuse väljaselgitamiseks.

Uue redaktsiooniga soovitakse

kehtestada, et 1) eksperdiarvamuse

andmisega seotud kulud tasub

kaupleja, kui vaidlusaluse kauba

puudused ilmnesid 12 kuu jooksul

kauba tarbijale üleandmise päevast

arvates ja kaupleja ei tellinud

eksperdiarvamust kauba või

puuduse olemuse ja tekkepõhjuse

väljaselgitamiseks ning et 2)

teenuse osutamisega seotud

eksperdiarvamuse kulud tasub

kaupleja, kui vaidlusaluse teenuse

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja

on vastavalt JuM

kommentaaridele

muudetud.

puudused ilmnesid kuue kuu

jooksul töö tarbijale üleandmise

päevast ja kaupleja ei tellinud

eksperdiarvamust teenuse või

puuduse olemuse ja tekkepõhjuse

väljaselgitamiseks. Muudatuse

põhjenduseks tuuakse

võlaõigusseaduse (VÕS) § 218lg

22ja § 642 lg 2 normid (mille

kohaselt teatud ajavahemiku

jooksul müüja/teenuseosutaja

vastutust eeldatakse). Nende

muudatustega korreleerub ka

kavandatav TKS § 46 lg 2, mille

kohaselt komisjon peab tarbija

nõuet rahuldavas otsuses

määrama, et kaupleja hüvitab

tarbijale eksperdiarvamuse

saamisega seotud kulud, kui

vaidlusaluse kauba või teenuse

mittevastavus lepingutingimustele

ilmnes ajal, mil võlaõigusseaduse

kohaselt eeldatakse mittevastavuse

olemasolu asja või teenuse

üleandmise ajal, ja kaupleja ei ole

tõendanud, et mittevastavus on

tekkinud hiljem. Selle lahendusega

ei saa täies mahus nõustuda,

kuivõrdtagajärjeks näib olevat see,

et juhul, kui mittevastavus ilmnes

pärast VÕS §-des 218ja 642

sätestatud aega (ehk pärast

ümberpööratud

tõendamiskoormise lõppu), aga

tarbija nõue samas ikkagi rahuldati

(sest kaupleja/müüja vastutab

tarbijale müügi puhul asja

lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis ilmneb

kahe aasta jooksul alates asja

ostjale üleandmisest, siis

ekspertiisi kulud jäetakse ikkagi

tarbija kanda. VÕS sätestab

eelduse vastutuse kohta juhul, kui

mingis ajavahemikus ilmneb

puudus, kuid komisjon võib

tuvastada, et tarbijast mõttesõltuv

puudus ilmnes ka hiljem. Ka

sellisel juhul peaks ekspertiisi

kulud kandma

müüja/teenuseosutaja ja mitte

tarbija.

Palume eelnevat silmas pidades

eelnõus kavandatud TKS §46

lõiget 2 muuta.

4. Piiriülestele vaidlustele

kohaldatav õigus (kavandatavad

TKS § 522 ja § 46 lg 2)–

kavandatava TKS §501 lõikes 4

sätestatakse, et kui komisjoni

menetluses on piiriülene vaidlus ja

tekib kohaldatava õiguse küsimus,

siis kohaldatav õigus määratakse

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse

(EÜ)nr593/2008, mis käsitleb

lepinguliste võlasuhete suhtes

kohaldatava õiguse määramist,

artikli 6 lõigetega 1 ja 2. Määruse

(EÜ) nr 593/2008 kohaselt

kohaldub tarbijalepingule tarbija

hariliku viibimiskoha õigus, kui

lepingu pooleks olev kaupleja

teostab oma tegevust või on

suunanud oma tegevuse tarbija

hariliku viibimiskoha liikmesriiki

ja leping jääb nende tegevuste

raamesse. Direktiivi nr

2013/11/EL (tarbijavaidluste

kohtuvälise lahendamise direktiiv)

art 11 lõige 1(b) sätestab, et

vaidluste kohtuvälise lahendamise

menetlustes olukorras, kus kerkib

kohaldatava õiguse küsimus ja mil

müügi-või teenuse osutamise

lepingule kohaldatav õigus

määratakse kindlakskooskõlas

määruse (EÜ) nr 593/2008 (nn

Rooma I määrus ehk lepingulistele

võlasuhetele kohalduvat õigust

kindlaks määrav EL määrus)

artikli 6 lõigetega 1 ja 2, ei tohi

tarbijat vaidluste kohtuvälise

lahendamise üksuse määratava

lahenduse tulemusel ilma jätta

selliste sätetega temale antavast

kaitsest, millest ei saa tema

hariliku viibimiskoha liikmesriigi

õiguse kohaselt lepinguga kõrvale

kalduda.

Selgitatud. Eelnõuga ei minda

direktiivis sätestatust

kaugemale, vaid

piiriülese vaidluse

korral kohaldatakse

tarbija hariliku

viibimiskoha õigust.

Siinkohal juhime tähelepanu

asjaolule, et tarbijavaidluste

kohtuvälise lahendamise direktiivi

(direktiiv nr 2013/11/EL) art 11

esitab sellise regulatsiooni (Rooma

I tarbijaid kaitsvate kohustuslike

normide kohaldumine)

rakendamisele selge lisatingimuse

–nimelt peaks tegu olema

olukorraga, kus kohtuvälise

vaidluse lahendamise organi

lahend on tarbija jaoks siduv

(„which aim at resolving the

dispute by imposing a solution on

the consumer“), mis Eesti õiguse

kohaselt nii ei ole. Eesti

tarbijavaidluste komisjoni

lahendid ei ole siduvad ei

kauplejale ega tarbijale. Kui Eesti

soovib minna direktiivis

sätestatust kaugemale (tegu näib

olevat mitte

maksimumharmoneeriva

direktiiviga), siis on see võimalik,

kuid vajab põhjendamist. Rooma I

määrus lubab küll tarbijalepingute

puhul kokku leppida muu kui

tarbija elukohariigi/hariliku

viibimiskoha riigi õiguses, kuid

viitab, et tarbijalt ei saa võtta

kaitset, mida pakuksid talle tema

elukohariigi/hariliku viibimiskoha

riigi tarbijaõiguse normid. Sellised

sätted siiski automaatselt

kohtuvälistele organitele ei

kohaldu ning vaidluse korral

peaksid pooled neid argumente ise

esitama ning lõppastmes kohtus

lahendama.

Palume piiriülestele vaidlustele

kohaldatava sätte lisamise vajadus

eeltoodust tulenevalt üle vaadata.

5. Tarbijavaidlusasja menetlusse

võtmisest keeldumise

alused(kavandatud TKS §

502lg1p7)–eelnõu kohaselt

keeldub komisjoni esimees

avalduse menetlusse võtmisest, kui

tarbija on varem esitanud sama

nõudega avalduse ja selle ise tagasi

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud

TKS § 502 lg 1 p 7.

võtnud. Tagasivõtmisel ei ole

selliseid tagajärgi, et peaks

õiguskaitse õiguse kaotama. Kui

tarbija loobuks nõudest, siis on

teine asi, aga see ei ole see olukord.

Avalduse tagasivõtmine nõude

olemasolu ei mõjuta (sarnane

näiteks TsMSseadustiku § 423 lg 1

p 2, § 424, 426 lg 1).Palume

kavandatud TKS § 502 lg 1 p 7

eelnõust välja jätta.

6. Eelnõu § 1 p 2 ja selle selgitamine

seletuskirja osas „Eelnõu sisu ja

võrdlev analüüs“ –vastavalt hea

õigusloome normitehnika eeskirja

(HÕNTE) § 43 lõike 1 punktile 3

selgitatakse seletuskirjas, miks

senine regulatsioon vajab

muutmist. Seletuskirja punktis

„Seaduse eesmärk“ on üldiselt

selgitatud, et eelnõu eesmärk on

suurendada menetlusosaliste

usaldust komisjoni ja seal

läbiviidava menetluse vastu,

parendada menetluse kvaliteeti

ning tõsta komisjoni töö

tulemuslikkust. Muudatused on

vormistatud kogu peatüki uuesti

sõnastamisega. Kuid seletuskirja

osas „Eelnõu sisu ja võrdlev

analüüs“ ei ole analüüsitud iga

kehtiva sätte puudusi ja kehtetuks

tunnistamise vajadust ega

põhjendatud kavandatud

regulatsiooni eeliseid. Kui

võrrelda kavandatavat ja kehtivat,

siis mitmed muudatused on lõigete

järjestuse muutmised või

sõnastuse mõningased

korrigeerimised. Kui need ei ole

selgitatud, ei ole ilmne, kuidas

need muudatused seaduse

eesmärki toetavad ja kas kõiki

muudatusi vaja on. Uue

regulatsiooni kehtestamisel tuleb

õiguskorra stabiilsust säilitada

niivõrd, kuivõrd see on võimalik ja

õigusselgus sellega ei vähene.

Seetõttu on üldjuhul esimeseks

eelistuseks alati muutmise seaduse

Selgitatud. Eelnõud koostajad on

kaalunud võimalust

muudatused vormistada

konkreetsete sätete

muudatustena, kuid

sellest on siiski

praktilistel kaalutlustel

loobutud.

Seda tulenevalt sellest,

et tarbijavaidluste

komisjoniga seotud

sätted on võrreldes

kehtiva seadusega

sõnastatud oluliselt

täpsemalt, sealjuures on

suurel määral võetud

eeskujuks töövaidluste

lahendamise seadus.

Terve 6.peatüki uuesti

sõnastamine tagab

suurema selguse, sh

komisjoni tegevust

reguleerivaid sätteid on

olulisel määral

lisandunud ning seega

on eelnõu koostajate

hinnangul mõistlik kogu

6. peatükk uuesti

sõnastada. Veel enam,

6. peatükki on lisatud

juurde ka eraldi jagu,

mis puudutab

lepitusmenetlust.

eelnõu koostamine. HÕNTE

käsiraamatu § 32 selgituspunktis 8

on selgitatud: "Muutmise seaduse

eelis on, et see võimaldab vahetult

võrrelda kehtiva ja uue

redaktsiooni erinevusi. Muutmise

seaduse eeliseid ja puudusi tuleb

kaaluda. Muutmise seaduse eelised

võivad kaaluda selle puudused üles

siis, kui: 1) muudatust on vaja

adressaadi jaoks esile tõsta; 2)

õigusloome tuleb keskendada

aktuaalsele muutmisülesandele; 3)

muudatuste maht on väike. "

Leiame et eelnõus ei tehta

muudatusi sel määral, et oli

põhjendatud kogu 6. peatüki

esitamine uues sõnastuses. Palume

kaaluda, kas on võimalik

muudatused vormistada

konkreetsete sätete muudatustena

ja seletuskirjas iga muudatuse

juures selgitada, miks senine

regulatsioon vajab muutmist. Kui

siiski soovitakse sätestada kogu

peatükk uues redaktsioonis, siis

palume sellegipoolest seletuskirja

osas: „Sisu ja võrdlev analüüs“

paragrahvide selgitustes võrrelda,

mida võrreldes kehtiva korraga

sisuliselt muudetakse.

HÕNTE § 37 lõige 4 sätestab:

„Seaduse peatükile või muule

struktuuriosale uue sõnastuse

andmisel tuleb võimaluse korral

õigusloome ökonoomia eesmärgil

säilitada struktuuriosasiseselt

sätete endine numeratsioon, et

vältida lisamuudatusi, mis on

tingitud sise- või välisviidete või

rakendusaktide muutmise

vajadusest.“. Viidatu tähendab, et

sama sisuga sätted peavad jääma

võimalikult suures ulatuses oma

senisesse asukohta. Lisaks sise- ja

välisviidete murele, mida nimetab

HÕNTE, on numeratsiooni

säilitamine oluline ka selleks, et

elektroonilises Riigi Teatajas oleks

tehniliselt võimalik säilitada viited

sätetega seotud kohtupraktikale.

Palume võimalusel sätete asukohta

mitte muuta ja muutmise vajadusel

kontrollida, kas kirjeldatud

probleeme ei teki.

7. Eelnõu § 1 punktis 2 kavandatud

TKS § 40 lõike 5 selgitus

seletuskirjas –palume seletuskirjas

põhjendada, miks riigivastutuse

seaduse kohaldamise piirang on

vajalik.

Arvestatud. Eelnõu seletuskirjas on

selgitatud riigivastutuse

seaduse kohaldamise

piirangut.

8. Eelnõu § 1 punktis 2 kavandatud

TKS §-d 41-43 –komisjoni

koosseisu osas on kavandatud

jagada isikud: juhtivesimees,

esimehed ja liikmed. Palume

parandada kavandatud sätete

sõnastusteloogikat.

Sõna „esimees“ tähendusest

tulenevalt ei saa komisjoni

koosseisus olla mitut esimeest ja

„juhtivesimees“ on kõneliiasus.

Tavapäraselt mõistetakse kõiki

komisjoni koosseisu kuuluvaid

isikuid komisjoni liikmetena ja

kohati on nii käsitletud ka

seletuskirjas. Liikmete

nimetamisel parema keele ja

arusaadavuse huvides teeme

ettepaneku nimetada komisjoni

liikmed lihtliikmeteks (ettevõtlus-

ja kutseliitude, tarbijaühenduste

esindajad, liitude ettepanekul ja

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti peadirektori

käskkirjaga kinnitatud komisjoni

liikmeks, tasu ei saa) ja

juhtliikmeteks (juhivad vaidluse

läbiviimist, minister nimetab

konkursiga ametisse, kohaldub

avaliku teenistuse seadus, saavad

tasu). Komisjoni tööjaotust ja

töökorraldust juhib komisjoni

juhataja (kes täidab samal ajal ka

juhtliikme rolli).

Kui ei arvestata meie kirja punkti 2

soovitust muuta olemasolevaid

sätteid ükshaaval ja jäädakse

eelnõu lahenduse juurde, et

Arvestatud osaliselt. Eelnõus nimetatakse

tänaseid komisjoni

esimehi juhtliikmeteks

ning liikmeid

kaasistujateks.

Samuti nimetatakse

komisjoni juhatajaks

komisjoni tööjaotust ja

töökorraldust juhtivat

esimeest.

Lisaks on arvestatud

JUM poolt tehtud

ettepanekuga

juhtliikmete, kaasistuja

ja juhataja tööd

puudutavate

paragrahvide

sätestamisel.

kavandatakse kogu 6. ptk uuesti,

siis palume kaaluda, kas paremat

selgust ei tagaks paragrahvide sisu

ümber jagada järgnevalt: 1)

komisjoni koosseis (lihtliikmed

juhtliikmed ja juhataja); 2) nõuded

juhtliikmele, juhtliikme

määramine ja pädevus (praegu

osaliselt kavandatud §-s 411); 3)

nõuded lihtliikmele, lihtliikme

nimetamine ja pädevus (praegu

osaliselt kavandatud §-des 412 ja

43 ); 4) juhataja pädevus ja

töökorraldamine.

9. Eelnõu § 2 punktis 2 kavandatud

TKS § 42 lõige 3 –sätestatakse, et

komisjoni esimehele makstakse

palka. Samas on sätestatud

järgmises paragrahvis, et rakendub

avaliku teenistuse seadus ja palga

maksmine tuleneb avaliku

teenistuse seadusest. Teeme

ettepaneku lõige 3 välja jätta.

Arvestatud. Eelnõust on vastavalt

muudetud.

10. Eelnõu § 1 punktis 2 kavandatud

TKS § 421 lõige 2 –sätestatakse, et

komisjoni esimehele kohaldatakse

avaliku teenistuse seadust, välja

arvatud § 51 lõiget 3. Palume

seletuskirjas põhjendada, miks

avaliku teenistuse seaduse

rakendamise piirang on vajalik.

Arvestatud. Eelnõu seletuskirjas on

selgitatud, miks

komisjoni

juhtliikmetele

(esimeestele) ei

kohaldata avaliku

teenistuse seaduse § 51

lõiget 3.

11. Eelnõu § 1 punktis 2 kavandatud

TKS § 441 – tarbijavaidlusasja

menetlemise kord ja andmete

säilitamine on kavandatud samasse

paragrahvi. Selguse ja õigusakti

parema struktureerituse huvides

soovitame sätestada andmete

säilitamine eraldi paragrahvis.

Arvestatud. Eelnõus on sätestatud

tarbijavaidlusasja

menetlemise kord ja

andmete säilitamine

eraldi paragrahvides.

12. Palume arvestada ka kirjale lisatud

eelnõu ja seletuskirja failides

jäljega tehtud täiendavate

märkustega.

Arvestatud. Arvestatud on JuM

poolt lisatud jäljega

tehtud täiendavate

märkustega.

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

1. TTJA peab põhjendatuks ja toetab

eelnõu peamist eesmärki, milleks

on tagada lihtne, kiire ja odav ning

erapooletu ja õiglane tarbija ja

kaupleja vahelise lepingulise

vaidluse kohtuväline lahendamine.

Eesmärgi saavutamiseks on

eelnõus ette nähtud

tarbijavaidluste komisjoni

(edaspidi TVK või komisjon)

regulatsiooni muutmine.

Teadmiseks võetud.

2. TTJA peab põhjendatuks ja toetab

eelnõu peamist eesmärki, milleks

on tagada lihtne, kiire ja odav ning

erapooletu ja õiglane tarbija ja

kaupleja vahelise lepingulise

vaidluse kohtuväline lahendamine.

Eesmärgi saavutamiseks on

eelnõus ette nähtud

tarbijavaidluste komisjoni

(edaspidi TVK või komisjon)

regulatsiooni muutmine.

Teadmiseks võetud.

3. Täpsustatud on mitmeid

menetluspõhimõtteid. Näiteks,

millal võib keelduda avalduse

menetlusse võtmisest ning

eelnõuga nähakse ette regulatsioon

menetlustoimingute tegemiseks

otsusega, mis kehtivas seaduses ei

ole täpsemalt reguleeritud. TTJA

hinnangul aitavad

menetluspõhimõtete

täpsustamised kaasa ka sellele, et

tarbijavaidluste kohtuväline

menetlus muutuks

menetlusosalistele

usaldusväärsemaks ja ka

läbipaistvamaks.

Teadmiseks võetud.

4. TTJA peab oluliseks, et eelnõus

sätestatud menetluspõhimõtted ei

tõstaks võrreldes käesolevaga

menetlusi läbiviivate TTJA

töötajate ja komisjonide

töökoormust, võttes arvesse ka

eelnõu § 44 lõikes 1 sätestatud

üldpõhimõtet. Sellega seonduvalt

teeme ettepaneku seletuskirjas

täpsustada, et eelnõu §-s 442

sätesatud komisjoni esimehe

menetluslikud otsused

Arvestatud. Eelnõud on vastavalt

täiendatud.

vormistatakse infosüsteemis

teatisena, mis edastatakse pooltele

5. Üldise tähelepanekuna märgime,

et kui eelnõuga kavandatavad

põhimõtted on fikseeritud ja

eelnõu kooskõlastajate arvamused

läbi töötatud, tuleks eelnõus üle

kontrollida nii viited kui ka

mõistete ühtlustamine. Näiteks,

eelnõu §-d 502 ja 504 viitavad sama

sätte raames nii avaldajale kui

tarbijale, selguse huvides teeme

ettepaneku piirduda läbivalt ühe

mõiste kasutamisega, kuivõrd

avaldaja saabki üksnes tarbija olla

(eelnõu § 50 lg 1). Seejuures

palume võimalusel kaaluda otseste

viidete vähendamist või vältimist,

kuivõrd need ei pruugi lihtsustada

sätete lugemist.

Teadmiseks võetud

6. Eraldi olete palunud TTJA-l

avaldada arvamust eelnõu lisade 4-

5 osas, mille osas selgitame

järgmist. 6.1. Eelnõu lisa 5

kohaselt, määruse nr 5 sätete

täiendamise eesmärgiks on muu

hulgas kajastada andmekogus

tarbijavaidluste lahendamisega

seotud andmestikku. Samas eelnõu

lisa 4 kohaselt on eelnõule lisatud

üksnes „Tarbijavaidluste

komisjoni lahendite andmestik“.

TTJA hinnangul, kuivõrd menetlus

on laiem kui üksnes lahendit

puudutav, peaksid andmekogus

sisalduma ka menetluse kohta

vajalikud andmed tervikuna.

Selline andmestiku kohta käivate

andmete laiendamine ühtib ka

eelnõu lisa 5 eesmärgiga. 6.2.

Seega pakume eelnõu lisa 4 punkti

XI osas välja järgmise sõnastuse:

XI. Tarbijavaidluste lahendamise

menetluste andmestik 11.

Tarbijavaidluse lahendamise

menetluse, tarbijavaidluste

komisjoni otsuse ja otsuse täitmise

kohta kantakse andmekogusse

tarbija poolt tarbijavaidluse

algatamisel ja vastava avalduse

Arvestatud. Eelnõu lisa, mis

puudutab TTJA

põhimääruse muutmist,

on vastavalt TTJA

ettepanekutele

muudetud.

esitamisel seaduse alusel

esitatavad andmed (TKS § 46) ja

kinnitused avalduse esitamise

tingimustega nõustumise kohta.

Tarbijavaidluse lahendamise

menetlusekohta kantakse

andmekogusse täiendavalt

järgmised andmed: 11.1. tarbija

andmestik ja kontaktinfo - ees- ja

perenimi, isikukood,

telefoninumber ja epostiaadress;

11.2. menetluses esindaja

kasutamisel tarbija esindaja

andmestik ja kontaktinfo - ees- ja

perenimi, isikukood,

telefoninumber ja e-postiaadress,

11.3. kaupleja nimi,

registrinumber, telefoninumber ja

e-postiaadress. Vajadusel lisatakse

ja kantakse andmekogusse ka

täiendav info kaupluse nime,

teenuse osutaja või veebipoe

aadressi kohta; 11.4. kaupleja

esindaja ees- ja perenimi,

isikukood, telefoninumber ja e-

postiaadress, 11.5. menetluse ja

menetlustoimingute andmestik -

menetluse number ja info avalduse

menetluse seisu (etapi) kohta

(eelmenetlus, menetlusse võetud,

lahendamisel komisjonis,

menetlus lõpetatud) ning

menetlustähtajad; 11.6. tehingu

valdkond, pooltevahelise

tarbijalepingu andmed; 11.7.

vaidluse asjaolud ja tarbija ja

kaupleja vaidluse asjaolude

kirjeldus, esitatavate tõendite

loetelu ja esitatud nõue; 11.8.

tarbija poolt vaidluse

lahendamiseks eelnevalt

sooritatud toimingud ja suhtlus

kauplejaga - kauplejale kaebuse ja

nõude esitamise aeg; kinnitus, kas

kaupleja vastas pretensioonile või

mitte; kauplejaga peetud

kirjavahetus; 11.9. muu avalduse

sisu ja nõuet selgitavad andmed,

poolte kirjavahetus ja vaidluse

lahendamiseks vajalik teave

sõltuvalt vaidluse sisust ja esitatud

nõude liigist; 11.10. asjas

läbiviidud menetlustoimingute

andmed - poolte esitatud taotlused,

asjas koostatud

menetlusdokumendid ja

nõusolekud menetlustoimingute

läbiviimiseks, poolte asjas antud

selgitused ja muu vaidluse

lahendamiseks vajalik info, muu

asjassepuutuvad kolmandate

osapoolte edastatud andmed;

11.11. vaidluse lahendamiseks

vajalike tõendite andmestik ja

asjas kogutud tõendite andmed ja

vaidluse asjaolusid tõendavad

dokumendid (akt, spetsialisti

arvamus, ekspertiis, pildi-, video-

ja häälmaterjal) koos vastava

dokumendi liigi andmetega ja

sisuga; 11.12. menetluse muu

andmestik (algus ja lõpp,

menetluse kestvus ja tähtajad,

vaidluse tulem ja menetluse

lõpetamise alus, valdkond,

tooteliik, õiguslik probleem, asja

arutamise aeg ja koht, pooltega

peetud teabevahetus asja

lahendamise korraldamise osas,

kutsed, protokollid, märkused jm

asja lahendamiseks vajalik

menetlusinfo); 11.13. asjas tehtud

lahendi sisu ja andmestik - -

resolutiivosa, põhjendavosa,

asjaolude kirjeldus, komisjoni

seisukohad, õiguslikud

põhjendused, vaidluse poolte ja

komisjoni andmed; rahuldatud

nõude suurus, lahendi sisu

lühikokkuvõte; 11.14. lahendi

kuupäev, number, pooltele

edastamise aeg, lahendi täitmise

tähtaeg. 11.15. menetleja ees- ja

perenimi; 11.16. komisjoni

esimehe ja liikmete ees- ja

perenimi; 11.17. muude

menetluses osalenud isikute (tõlk,

spetsisalist, ekspert) andmed ees-

ja perenimi ja roll

1

EELNÕU

05.12.2024

Tarbijakaitseseaduse muutmise seadus

§ 1. Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 36 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „vahelisele“ sõnadega „kaupade müügi- või

teenuse osutamise“;

2) seaduse 6. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. peatükk

Tarbijavaidluste komisjon

1. jagu

Üldsätted

§ 40. Tarbijavaidluste komisjoni staatus

(1) Tarbijavaidluste komisjon (edaspidi komisjon) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti juures tegutsev käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud lepingulisi vaidlusi (edaspidi

tarbijavaidlusasi) kohtuväliselt lahendav üksus.

(2) Komisjon on sõltumatu ja erapooletu ning lähtub tarbijavaidlusasja lahendades üksnes

õigusaktidest.

(3) Komisjon ei lahenda järgmisi tarbijavaidlusasju:

1) käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 nimetatud vaidlused;

2) vaidlused, mis on seotud surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest tuleneva

kahjunõudega;

3) vaidlused, mille kohustuslik kohtuvälise lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes.

(4) Tarbijavaidlusasja menetlusosalised on tarbija ja kaupleja (edaspidi käesolevas peatükis ka

pool või pooled).

(5) Komisjonile kohaldatakse riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1.

§ 41. Komisjoni koosseis

(1) Komisjonil on juhtliikmed ja kaasistujad.

(2) Komisjoni juhtliikmed nimetab ametisse viieks aastaks avaliku konkursi alusel ja vabastab

ametist valdkonna eest vastutav minister.

(3) Komisjoni juhtliikmete hulgast määrab valdkonna eest vastutav minister komisjoni juhataja.

(4) Komisjoni kaasistujad on mittetulundusühingute seaduses sätestatud alusel ja korras

asutatud kauplejate huve esindavate ettevõtlus- või kutseliitude ja käesoleva seaduse §-s 19

nimetatud tarbijate huve esindavate tarbijaühenduste esindajad või Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti teenistujad (edaspidi komisjoni kaasistuja).

2

(5) Komisjoni kaasistujad määrab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor

käskkirjaga neljaks aastaks.

(6) Komisjoni kaasistujate volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor.

(7) Komisjoni liikmel, kes osaleb komisjoni koosseisus tarbijavaidlusasja läbivaatamisel ja

lahendamisel, on hääleõigus.

§ 411. Nõuded juhtliikmele ja juhtliikme pädevus

(1) Komisjoni juhtliikmeks nimetatakse isik:

1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele

vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või välisriigi

haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni, mis vastab riiklikult tunnustatud magistrikraadile;

2) kes tunneb tarbijaõigust ja lepinguõigust ning kellel on teadmised või oskused tarbijavaidluse

kohtuvälise või kohtuliku lahendamise alal;

3) kes oskab eesti keelt vähemalt C1-tasemel;

4) kes on aus ja kõlbeline;

5) kellel ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

6) kes ei ole kohtuniku, komisjoni juhtliikme, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandatud

ega advokatuurist välja heidetud.

(2) Komisjoni juhtliikmele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, välja arvatud § 51 lõiget 3.

(3) Komisjoni juhtliige võib tarbijavaidlusasja menetluse ajal pooli lepitada ja teha ettepaneku

lahendada tarbijavaidlusasi lepitusmenetluses või teha tarbijavaidlusasja menetluse ajal

ettepaneku lahendada tarbijavaidlusasi kompromissiga.

§ 412. Nõuded komisjoni kaasistujale ja komisjoni kaasistuja määramine

(1) Ettepaneku määrata isik komisjoni kaasistujaks teevad käesoleva seaduse § 41 lõikes 4

nimetatud ettevõtlus- või kutseliidud ja tarbijaühendused või Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, kes esitavad isiku nõusolekul tema kohta järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) töökoht, e-posti aadress ning telefoninumber;

3) elulookirjeldus.

(2) Komisjoni kaasistuja volitused võib enne tähtaega lõpetada isiku esitanud käesoleva seaduse

§ 41 lõikes 4 nimetatud ettevõtlus- või kutseliidu ja tarbijaühenduse või Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti või komisjoni kaasistuja enda kirjalikul taotlusel.

(3) Komisjoni kaasistujaks võib määrata isiku: 1) kellel on tarbijaõiguste või majandusvaldkonna või muud tarbijavaidlusasjade

lahendamiseks vajalikud kutsealased teadmised;

2) kellel ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

3) kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel.

§ 413. Komisjoni juhataja pädevus ja töökorraldamine

(1) Komisjoni juhataja esindab ja juhib komisjoni ning korraldab komisjoni ülesannete täitmist.

3

(2) Komisjoni juhataja määrab igakordselt konkreetse tarbijavaidlusasja lahendamiseks

juhtliikme, lähtudes tarbijavaidlusasja olemusest ja juhtliikme töökoormusest.

§ 42. Komisjoni tegevusega seotud kulud

(1) Komisjoni tegevust rahastatakse riigieelarvest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile selleks eraldatud vahenditest.

(2) Komisjoni juhtliikme tasustamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

(3) Komisjoni kaasistuja tööd ei tasustata.

2. jagu

Menetlus komisjonis

§ 43. Menetluse üldpõhimõtted

(1) Tarbijavaidlusasja lahendab komisjoni juhtliige ainuisikuliselt.

(2) Kui tarbijavaidlusasja läbivaatamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite

alusel on tarbijavaidlusasja asjaolud ebaselged või keerulised, võib komisjon tarbijavaidlusasja

läbi vaadata ja lahendada kolmeliikmelises koosseisus. Selleks nimetab, lähtudes

tarbijavaidlusasja valdkonnast ja sisust, komisjoni juhtliige konkreetse tarbijavaidlusasja

läbivaatamiseks ja lahendamiseks kaks komisjoni kaasistujat, kellest üks on käesoleva seaduse

§ 41 lõikes 4 nimetatud ettevõtlus- või kutseliidu ja teine tarbijaühenduse esindaja.

(3) Kui tarbijavaidlusasja läbi vaatama ja lahendama nimetatud komisjoni kaasistujal ei ole

mõjuval põhjusel võimalik tarbijavaidlusasja menetlemisel osaleda, teavitab ta sellest

viivitamata komisjoni juhtliiget, kes nimetab uue komisjoni kaasistuja.

(4) Komisjoni ülesanne on lahendada tarbijavaidlusasi õigesti, võimalikult lihtsalt, kiirelt ja

väikeste kuludega.

§ 431. Tarbijavaidlusasja menetlemise kord

(1) Tarbijavaidlusasi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses.

(2) Pool võib esitada komisjonile kirjaliku taotluse tarbijavaidlusasja arutamiseks suulisel

istungil. Kui teabe ja tõendite alusel, mis koguti tarbijavaidlusasja läbivaatamist ette

valmistades, on tarbijavaidlusasja asjaolud selged, võib komisjoni juhtliige jätta rahuldamata

poole taotluse arutada tarbijavaidlusasja suulisel istungil.

(3) Komisjoni juhtliige võib vajaduse korral otsustada tarbijavaidlusasja arutamise suuliselt

poolte ärakuulamisega komisjoni istungil.

§ 432. Komisjoni juhtliikme menetluslik otsus

(1) Käesolevas seaduses sätestatud juhul tehakse poole taotluse lahendamiseks ning menetluse

juhtimiseks ja korraldamiseks mõeldud menetlustoiming komisjoni juhtliikme menetlusliku

otsusega.

4

(2) Menetluslikust otsusest peab nähtuma, kelle kohta on menetluslik otsus tehtud ning mis on

selle sisu ja põhjendus.

(3) Komisjoni juhtliikme menetluslik otsus vormistatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti järelevalve infosüsteemis teatisena, mis edastatakse pooltele.

§ 44. Poole esindamine menetluses

(1) Pool võib kasutada menetluses osalemiseks esindajat.

(2) Esindamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esindamise kohta sätestatut.

(3) Komisjoni juhtliige kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ega luba selle puudumise

korral isikul esindajana menetluses osaleda. Pool võib nõuda teise poole esindaja esindusõiguse

kontrollimist igas menetlusetapis. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

§ 45. Menetluskulude kandmine

(1) Tarbijavaidlusasja lahendamisel komisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

(2) Komisjon otsustab tarbija nõuet rahuldavas otsuses, et kaupleja hüvitab tarbijale osaliselt

või täielikult eksperdiarvamuse saamisega seotud kulud.

(3) Vaidluse lahendamine tarbijavaidluste komisjonis on pooltele tasuta.

§ 46. Menetluse avalikkus

(1) Tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis on avalik, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

(2) Komisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 42 lõikeid 1 ja 2.

§ 461. Menetluse kinniseks kuulutamine

(1) Komisjoni juhtliige kuulutab menetlusliku otsusega menetluse omal algatusel või poole

põhjendatud taotluse alusel kinniseks, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud alustel.

(2) Komisjoni menetluse kinniseks kuulutamisele ja kinnisele istungile isiku lubamisele

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluse kinniseks kuulutamise sätteid.

§ 47. Tarbijavaidlusasja menetlemise peatamine

(1) Tarbijavaidlusasja menetlemise peatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 356 lõikeid 1 ja 2.

(2) Menetluse peatamise vajaduse otsustab komisjoni juhtliige menetlusliku otsusega.

§ 48. Taandamiskohustus

5

(1) Komisjoni juhtliige või kaasistuja taandab ennast menetlusest viivitamata, kui esineb mõni

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 23 nimetatud asjaolu.

(2) Pool võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhul esitada avalduse komisjoni

juhtliikme või kaasistuja taandamiseks.

(3) Komisjoni juhtliikme või kaasistuja taandamise korral alustab komisjon tarbijavaidlusasja

läbivaatamist algusest peale.

§ 481. Taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine

(1) Taandamisavaldus esitatakse komisjonile hiljemalt istungil enne tarbijavaidlusasja sisulise

arutamise algust. Taandamisavalduse esitamisel istungil lükatakse istung edasi.

Taandamisavalduse võib istungil esitada üksnes juhul, kui pool sai taandamise alusest teada

pärast tarbijavaidlusasja sisulise arutamise algust.

(2) Kirjalikus menetluses esitatakse taandamisavaldus tarbijavaidlusasja menetlusse võtmise

otsuses märgitud tähtaja jooksul.

(3) Taandamisavalduse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse kolme tööpäeva

jooksul avalduse esitamisest arvates.

(4) Komisjoni kaasistuja taandamise avalduse vaatab läbi taandatavaga samasse komisjoni

koosseisu kuuluv komisjoni juhtliige. Taandamisavalduse rahuldamise korral nimetab

komisjoni juhtliige taandatud komisjoni kaasistuja asemel uue komisjoni kaasistuja.

(5) Komisjoni juhtliikme taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni juhataja, komisjoni

juhataja taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni juhtliige. Kui komisjoni juhtliikme

taandamise avaldus jäetakse rahuldamata ja avalduse esitaja pöördub komisjoni juhtliikme

taandamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole kirjalikult kolme tööpäeva

jooksul taandamisavalduse rahuldamata jätmisest otsusest teada saamisest arvates, vaatab

komisjoni juhtliikme taandamise avalduse läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

peadirektor.

(6) Komisjoni kogu koosseisu taandamise avalduse vaatab läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti peadirektor, kes määrab ka uue tarbijavaidlusasja läbi vaatava komisjoni

juhtliikme.

§ 482. Selgitamiskohustus

(1) Komisjoni juhtliige selgitab poolte kompromissi saavutamise huvides kummalegi poolele

asjakohase valdkonna nõudeid ja komisjoni seonduvat praktikat.

(2) Komisjoni juhtliige selgitab menetluse käigus vajaduse korral kummalegi poolele

menetlusega seotud asjaolusid, sealhulgas võib ta teha tarbijale ettepaneku avaldus tagasi võtta,

kui lähtudes komisjoni praktikast või kohaldatavate õigusaktide või kohtu otsuste alusel on

põhjendatud eeldada, et tarbijavaidlusasi lahendatakse tema kahjuks.

§ 483. Komisjoni sekretariaat

(1) Komisjoni sekretariaadi ülesandeid täidab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

6

(2)Tarbijavaidluse lahendamise valmistab ette ja lahendamist ettevalmistavaid

menetlustoiminguid viib läbi komisjoni sekretariaat.

(3) Komisjoni sekretariaat tagab ka komisjoni töö tehnilise korraldamise, sealhulgas istungi

ruumi broneerimise, ja otsuste avaldamise ning komisjoni ja komisjoni tegevuse kohta nõutava

teabe avaldamise ja aruannete esitamise.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel ning teeb taotluse korral

püsival andmekandjal ja muul sobival viisil kättesaadavaks käesoleva seaduse §-des 34 ja 37

nimetatud teabe komisjoni kohta ja komisjoni aastaaruande.

§ 484. Menetlusdokumendi edastamine

Menetlusdokumendi edastamine toimub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

infosüsteemis vastava teabe pooltele avalikustamise kaudu.

§ 49. Tarbijavaidlusasja andmete säilitamine

(1) Tarbijavaidlusasja andmeid töödeldakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järelevalve infosüsteemis.

(2) Menetluse käigus kogutud dokumente säilitatakse arhiiviseaduses ja selle alusel antud

õigusaktides ettenähtud korras.

(3) Menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kolm aastat pärast menetluse

ajendiks olnud tarbijavaidlusasja lahendamist.

3. jagu

Avalduse esitamine komisjonile ja menetluse alustamine

§ 50. Avalduse esitamine

(1) Tarbijal on õigus esitada avaldus tarbijavaidlusasja lahendamiseks, kui kaupleja on

keeldunud tarbija nõuet rahuldamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega.

(2) Avalduses märgitakse:

1) tarbija nimi, isikukood, telefoninumber või e-posti aadress;

2) kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress;

3) tarbijavaidlusasja sisu ja tarbija sõnaselge nõue;

4) faktilised asjaolud ja tõendid, millega tarbija nõuet põhjendab, tuues esile missugust asjaolu

ja millise tõendiga soovitakse tõendada, ning eelnenud teabevahetus kauplejaga;

5) tarbija kinnitus, et tarbijavaidlusasja ei menetle teine seaduse alusel ja korras tunnustatud

vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus või kohus, või samas tarbijavaidlusasjas ei ole

jõustunud kohtulahendit;

6) tarbija kinnitus, et ta on kaupleja poole varem nõudega juba pöördunud;

7) tarbijavaidlusasja suulise arutamise soovi korral tarbija sellekohane avaldus;

8) kui tarbija näeb võimalust kompromissile jõuda, siis tema ettepanek kompromissi sõlmimise

kohta;

9) lepitusmenetluse läbiviimise soovi korral tarbija sellekohane avaldus.

(3) Nõude esitamisel võib tarbija tugineda eelkõige võlaõigusseaduse §-s 101 sätestatud

õiguskaitsevahenditele.

7

(4) Avaldus esitatakse kirjalikult või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi

kaudu.

§ 501. Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

(1) Kui tarbija avaldus ei vasta käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud nõuetele, määrab

komisjoni sekretariaat mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

(2) Enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist on komisjoni juhtliikmel õigus vajaduse

korral vastaspoole seisukoht ära kuulata.

(3) Komisjoni juhtliige otsustab avalduse menetlusse võtmise 14 päeva jooksul nõuetekohase

avalduse saamise päevast või puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumisest arvates.

(4) Kui tarbija on avaldusele lisanud oma kompromissettepaneku, küsib komisjoni juhtliige

selle kohta vastaspoole seisukohta. Kui tarbija soovib lepitusmenetluse läbiviimist, küsib

komisjoni juhtliige selle kohta vastaspoole arvamust ja nõusolekut.

(5) Piiriülese vaidluse korral, kui tekib kohaldatava õiguse küsimus ning tarbija ja kaupleja

vahelisele lepingule kohaldatav õigus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega 1 ja 2, arvestatakse tarbijavaidlusasja

lahendamisel ja otsuse tegemisel tarbija elukoha liikmesriigi lepinguõiguse sätteid, millest

kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

§ 502. Avalduse menetlusse võtmata jätmine

Komisjoni juhtliige keeldub avalduse menetlusse võtmisest menetlusliku otsusega, kui:

1) tarbija ei ole enne pöördunud nõudega kaupleja poole;

2) nõue on perspektiivitu, sealhulgas ilmselgelt sisutühi või pahatahtlik, või tarbijal puudub

õiguskaitsevajadus või huvi menetlust jätkata;

3) samade poolte sama tarbijavaidlusasi samal alusel on lahendatud teise, seaduse alusel

tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse või kohtu menetluses;

4) vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro ja vaidluse

lahendamine ei ole praktika kujundamise seisukohast oluline;

5) vaidluse lahendamine ei ole avalduses märgitud faktiliste asjaolude ja tõendite pinnalt

lahendatav käesoleva seaduse §-s 521 sätestatud tähtaja jooksul;

6) tarbija ei ole kõrvaldanud avalduses esinenud puudusi määratud tähtaja jooksul;

7) tarbijavaidlusasja lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse käesoleva seaduse § 40 lõike 3

alusel;

8) vastaspoole suhtes on algatatud saneerimis-, pankroti- või likvideerimismenetlus;

9) tarbija nõue on juba komisjonis lahendatud.

§ 503. Avalduse täpsustamine

(1) Tarbija võib taotleda avalduses esitatud nõuete muutmist ja täiendamist.

(2) Pärast avalduse menetlusse võtmist võib tarbija taotleda:

1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks

avalduse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid;

2) nõude suurendamist, vähendamist, laiendamist ja kitsendamist;

3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.

8

(3) Nõuete muutmise ja täiendamise taotluse võib esitada ka suuliselt komisjoni istungil.

§ 504. Avalduse tagasivõtmine

(1) Tarbija võib avalduse vastaspoole nõusolekuta tagasi võtta igal ajal enne komisjoni otsuse

avalikustamist.

(2) Avalduse tagasivõtmine tehakse komisjonile teatavaks kirjalikult või istungil suuliselt.

(3) Avalduse tagasivõtmise korral lõpetab komisjoni juhtliige tarbijavaidlusasja menetlemise

menetlusliku otsusega.

(4) Avalduse tagasivõtmise korral ei või tarbija pöörduda sama nõudega uuesti komisjoni, kuid

see ei välista kohtusse pöördumist.

(5) Avalduse tagasivõtmise tagajärgi selgitatakse menetluse lõpetamise või menetlusse

võtmisest keeldumise otsuses.

§ 505. Avalduste liitmine

Komisjoni sekretariaat võib liita avaldused ühte menetlusse, kui nõuded samale kauplejale

põhinevad sarnastel asjaoludel ja õiguslikel alustel ning ühine menetlemine võimaldab nende

kiiremat lahendamist.

4. jagu

Lepitusmenetlus

§ 51. Lepitusorgan

(1) Komisjon on lepitusorganiks lepitusseaduse § 19 tähenduses. Lepitusmenetlusele

komisjonis kohaldatakse lepitusseaduses lepitusorgani tegevuse kohta sätestatut käesolevas

seaduses sätestatud erisustega.

(2) Komisjoni kaudu lepitusmenetluse läbiviimisel on lepitajaks komisjoni juhtliige, kes ei ole

sama tarbijavaidlusasja varem komisjonis menetlenud.

§ 511. Komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumine

(1) Komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumisel kohaldatakse lepitusavaldusele käesoleva

seaduse 6. peatüki 3. jaos avalduse ja avalduse menetlusse võtmise kohta sätestatut.

(2) Tarbija võib taotleda lepitusmenetluse alustamist komisjonis kuni tarbijavaidlusasjas otsuse

tegemiseni.

(3) Kui lepitusmenetluse alustamise taotlus esitatakse tarbijavaidlusasja menetluse kestel,

loetakse tarbijavaidlusasja menetluse aluseks olnud avaldus lepitusavalduseks.

(4) Avaldusele lisatakse poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

sõlmitud kokkulepe tarbijavaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses.

§ 512. Komisjoni ja kohtusse pöördumine

9

(1) Kui lepitusmenetluse tulemusena lepituskokkulepet ei sõlmita, jätkub sama

tarbijavaidlusasja menetlemine komisjonis.

(2) Kui tarbijavaidlusasja menetlemise kestel ei sõlmi pooled komisjonis alustatud

lepitusmenetluses kokkulepet, on tarbijal õigus otsustada, kas ta soovib jätkata

tarbijavaidlusasja menetlemist komisjonis või menetlus lõpetada.

5. jagu

Tarbijavaidlusasja menetlemine

§ 52. Avalduse läbivaatamise ettevalmistamine

(1) Pärast avalduse menetlusse võtmist saadab komisjoni sekretariaat avalduse kauplejale ning

annab talle võimaluse mõistliku aja jooksul vastata ja vastuväidete tõendamiseks tõendid

esitada.

(2) Kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet ja täidab selle, otsustab komisjoni juhtliige menetlusliku

otsusega menetluse lõpetamise. Kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet, kuid ei teavita komisjoni

nõude täitmisest, jätkab komisjon menetlust.

(3) Kaupleja poolt avaldusele vastamata jätmine või menetluses osalemisest loobumine ei

välista tarbijavaidlusasja lahendamist. Nimetatud juhul võetakse tarbijavaidlusasja

lahendamisel aluseks tarbija esitatud avaldus ja asjas kogutud tõendid.

(4) Komisjoni sekretariaat selgitab pooltele vajaduse korral lisatõendite esitamise vajadust ja

teeb tarbijavaidlusasja lahendamiseks vajalikud muud toimingud ning määrab tõendite

esitamise tähtaja.

§ 521. Menetluse tähtaeg

(1) Avaldus vaadatakse läbi ja otsus tehakse 90 päeva jooksul avalduse menetlusse võtmisest

arvates.

(2) Komisjoni juhtliige võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega kuni

90 päeva, kui tarbijavaidlusasi on eriti keerukas. Pooli teavitatakse tähtaja pikendamisest ja

tarbijavaidlusasja menetlemise lõpetamise eeldatavast ajast.

§ 53. Tõendamine

(1) Pool peab tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded, väited ja vastuväited.

(2) Komisjon hindab kõiki tõendeid igast küljest, täielikult ja objektiivselt ning otsustab

siseveendumuse kohaselt, kas poole esitatud väide on tõendatud või mitte.

(3) Komisjon võib koguda tõendeid omal algatusel, kui see on vajalik poole õiguste tõhusaks

kaitseks. Sellisel juhul jäävad tõendite kogumise kulud komisjoni kanda.

§ 531. Tõendid

10

(1) Tõendiks on igasugune teave, mille alusel teeb komisjon kindlaks poolte nõudeid ja

vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud tarbijavaidlusasja

õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

(2) Tõendiks võib olla dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ja eksperdiarvamus.

(3) Komisjon võib lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka menetlusosalise seletuse.

(4) Dokumentaalsele tõendile, asitõendile, vaatlusele ja eksperdiarvamusele kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-e 272–277, 285–291 ja 293–305, arvestades käesoleva

seaduse erisusi.

§ 54. Tarbijavaidlusasja arutamine istungil

(1) Komisjon võib omal algatusel või poole taotlusel korraldada menetluse käigus istungi, kui

see aitab kaasa tarbijavaidlusasja õigele ja tõhusale lahendamisele.

(2) Istungil osalevad tarbijavaidlusasja menetlemiseks määratud komisjoni liikmed ja

menetlusosalised. Istungile võib kutsuda eksperte ja ära kuulata nende eksperdiarvamuse.

Istungit juhatab komisjoni juhtliige.

(3) Komisjoni juhtliige võib asja arutamise istungi pidada ilma kolmeliikmelist komisjoni

moodustamata.

(4) Kui istungile kutsutud pool ei saa istungile ilmuda, teatab ta sellest komisjonile enne istungi

algust ja põhjendab istungile ilmumise takistust.

(5) Kui pool jätab istungile mõjuva põhjuseta ilmumata, vaadatakse tarbijavaidlusasi läbi tema

kohalolekuta.

§ 55. Istungi pidamise kord

(1) Komisjoni juhtliige teeb kindlaks istungil osalejate isikusamasuse ja esindajate volitused

ning komisjoni koosseisu taandamise aluste puudumise. Komisjoni juhtliige selgitab pooltele

menetluse tulemuse õiguslikku tähendust.

(2) Komisjoni juhtliige selgitab istungil vaidluse olemust ja asjakohaseid õigusnorme. Istungil

tutvutakse tõenditega ja uuritakse neid. Tarbija võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid

suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda kuni tarbijavaidlusasja sisulise

arutamiseni.

(3) Pooled võivad istungil esitada lisatõendeid. Nende esitamise korral antakse vastaspoolele

võimalus võtta seisukoht. Komisjoni juhtliige otsustab lisatõendite vastuvõtmise.

(4) Tarbijavaidlusasja sisulisel arutamisel kuulatakse ära poolte selgitused, tutvutakse

dokumentide ja tõenditega ning uuritakse neid ja kuulatakse ära poolte lõppseisukohad.

(5) Komisjoni juhtliige võib tarbijavaidlusasja arutamise edasi lükata juhul, kui:

1) komisjoni kaasistuja taandab ennast komisjoni istungilt;

2) poolel on mõjuv põhjus istungile mitte ilmuda;

3) ilmneb muu takistus, mida ei saa istungil kõrvaldada.

11

(6) Pärast tarbijavaidlusasja sisulist arutamist teatab komisjoni juhtliige sisulise lahendamise

kohta otsuse teatavakstegemise aja.

§ 551. Menetluskonverentsina peetav istung

(1) Komisjon võib istungi korraldada täielikult või osaliselt menetluskonverentsina nii, et

menetlusosalisel või tema esindajal on võimalik istungi ajal viibida muus kohas ja teha

menetlustoiminguid reaalajas.

(2) Menetluskonverentsina korraldatud istungil tagatakse nii pildi kui ka heli reaalajas

ülekandmise korral menetlusosaliste õigused ja muud istungi tingimused.

§ 552. Tarbijavaidlusasja lõpetamine kompromissiga

(1) Pooled ja komisjoni juhtliige võivad mis tahes menetlusetapis teha ettepaneku lahendada

tarbijavaidlusasi kompromissiga.

(2) Kompromissi võib sõlmida kuni tarbijavaidlusasjas otsuse avalikustamiseni. Kompromiss

võib olla tingimuslik.

(3) Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna.

(4) Komisjoni juhtliige kinnitab kompromissi menetlusliku otsusega, milles märgib

kompromissi tingimused ja millega ühtlasi lõpetab tarbijavaidlusasja menetluse.

(5) Komisjoni juhtliige ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus seaduse või heade

kommetega või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kui komisjoni juhtliige kompromissi ei

kinnita, teeb ta selle kohta põhjendatud otsuse ja jätkab tarbijavaidlusasja menetlemist.

§ 56. Menetluse lõpetamine

Komisjoni juhtliige lõpetab menetlusliku otsusega tarbijavaidlusasja menetlemise, kui:

1) pooled on sõlminud kompromissi ja komisjoni juhtliige kinnitab selle;

2) tarbija võtab avalduse tagasi;

3) kaupleja rahuldab tarbija nõude;

4) asjas tehakse sisuline otsus;

5) menetluse käigus ilmneb käesoleva seaduse §-s 502 sätestatud menetlusse võtmist välistav

asjaolu;

6) tarbija on avaldanud soovi lahendada tarbijavaidlusasi lepitusmenetluses ja kaupleja on

andnud selleks nõusoleku.

6. jagu

Tarbijavaidluse sisuline lahendamine, otsuse avaldamine ja selle järgimine

§ 57. Komisjoni otsuse kui sisulise lahendi tegemine

(1) Komisjon teeb tarbijavaidlusasja sisulise lahendamise kohta otsuse, kui tarbijavaidlusasja

asjaolud on selged ja see on lõpliku lahendi tegemiseks valmis.

(2) Enne otsuse tegemist annab komisjon pooltele lisaavalduste ja -tõendite esitamise tähtpäeva

ning teavitab pooli otsuse tegemise kuupäevast. Komisjoni juhtliige võib määratud tähtpäeva

muuta, kui seda tingib menetlusolukorra muutumine.

12

(3) Komisjoni otsus tehakse lihthäälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoni liikmel on

õigus eriarvamusele ja see kajastatakse komisjoni otsuses. Komisjoni liikmel ei ole õigust jääda

erapooletuks.

§ 58. Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

(1) Komisjoni otsus peab olema põhjendatud ning tuginema seadustele ja asjaolude õiguslikule

hinnangule. Komisjon ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning

komisjonil on õigus täpsustada nõude õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte

seaduslike õiguste ja huvide kaitsmiseks.

(2) Komisjon võib otsust tehes tugineda üksnes neile tarbijavaidlusasjas kogutud tõenditele ja

asjaoludele, millega pooltel oli võimalik tutvuda ja mille kohta arvamust avaldada.

§ 581. Otsuse sisu

(1) Komisjoni otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist ning kirjeldavast ja põhjendavast

osast.

(2) Otsuses märgitakse:

1) otsuse tegemise aeg;

2) tarbijavaidlusasja number;

3) otsuse teinud komisjoni koosseis või komisjoni juhtliikme nimi;

4) poolte nimed ning tarbija isikukood;

5) esindaja olemasolul esindaja andmed;

6) tarbija nõue;

7) istungi aeg või viide tarbijavaidlusasja menetlemisele kirjalikus menetluses.

(3) Otsuse resolutsiooniga lahendab komisjon nõuded ja veel lahendamata taotlused.

Resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka otsuse muude osadeta ning eristatav otsuse

muudest osadest. Resolutsioonis märgitakse komisjoni seisukoht tarbija nõude rahuldamise,

osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning kohtusse pöördumise võimalus.

(4) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse tarbija esitatud nõuded ning nende kohta esitatud väited

ja tõendid.

(5) Otsuse põhjendavas osas märgitakse komisjoni tuvastatud asjaolud ning nende põhjal tehtud

järeldused, tõendid, millele nimetatud järeldused tuginevad, samuti õigusaktid, mida komisjon

kohaldas. Komisjon põhjendab otsuses, miks ta ei nõustu ühe või teise poole faktiväidetega,

samuti seda, miks ta mõnda tõendit ei arvesta.

(6) Tarbija kasuks tehtud otsuses lahendatakse tarbija menetluskulude kauplejapoolne

hüvitamine vastavalt käesoleva seaduse § 45 lõikele 2.

§ 582. Otsuse vigade parandamine

(1) Komisjoni juhtliige parandab otsuse kirja- ja arvutusvead ning muud olulised ebatäpsused.

Enne vigade parandamist võib komisjoni juhtliige pooled ära kuulata.

(2) Otsuse parandamise kohta tehakse otsusele märge.

13

(3) Komisjoni otsuse vigade parandamise kohta sätestatut kohaldatakse ka komisjoni juhtliikme

menetlusliku otsuse vigade parandamisele.

§ 59. Otsuse avaldamine

(1) Komisjoni otsus tehakse pooltele kättesaadavaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti infosüsteemi kaudu kahe tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest arvates.

(2) Komisjoni otsus ilma vaidluses osalenud tarbija isikuandmeteta avaldatakse Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel kahe tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest arvates.

§ 60. Otsuse järgimine

(1) Komisjoni otsuse järgimiseks on kauplejal aega 30 päeva selle Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti veebilehel avaldamise päevale järgnevast päevast arvates, kui otsuses ei ole

määratud teist tähtaega.

(2) Komisjoni juhtliige võib poole põhjendatud taotlusel selgitada otsuse järgimist ja pikendada

otsuse järgimiseks antud tähtaega.

(3) Kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu ja seda ei järgi, võivad nad pöörduda sama vaidluse

läbivaatamiseks kohtusse. Otsusega mittenõustumisel on kohtusse pöördumise vorm

hagiavaldus.

(4) Kaupleja on kohustatud teavitama komisjoni sekretariaati otsuses märgitud tähtaja jooksul

kirjalikult otsuse järgimisest ja esitama seda tõendavad dokumendid või samas asjas kohtusse

pöördumisest ja kohtupoolsest hagiavalduse menetlusse võtmisest.

(5) Kui kumbki pool ei teavita komisjoni sekretariaati otsuse järgimisest või vaidluse

läbivaatamisest kohtus ega tõenda seda, kannab komisjoni sekretariaat kaupleja komisjoni

otsuseid mittejärgivate kauplejate nimekirja. Komisjoni sekretariaat teavitab kauplejat

nimekirja kandmisest viivitamata. Komisjoni otsuseid mittejärgivate kauplejate nimekirja

kantakse ka kaupleja, kes ei ole tähtaegselt järginud kompromisslepet kinnitanud juhtliikme

otsust.

(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avaldatakse kauplejate nimekiri, kes

ei ole järginud komisjoni otsuseid.

(7) Komisjoni sekretariaat kustutab nimekirja kantud kaupleja nimekirjast, kui:

1) kaupleja järgib komisjoni otsust pärast nimekirja kandmist;

2) kaupleja nimekirja kandmisest on möödunud üle 36 kuu.“.

§ 2. Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ……………………….2024

Algatab Vabariigi Valitsus

1

05.12.2024

Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on tagada lihtne,

kiire ja odav ning erapooletu ja õiglane tarbija ja kaupleja vahelise lepingulise vaidluse

kohtuväline lahendamine. Eelnõuga muudetakse tarbijakaitseseaduses kehtestatud

tarbijavaidluste komisjoni (edaspidi TVK või komisjon) reguleerivaid sätteid, et muuta

tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine menetlusosalistele usaldusväärsemaks ja

tulemuslikumaks.

Komisjoni kohta kehtiva korraga võrreldes on olulised järgmised muudatused:

1) eelnõuga luuakse komisjoni juhtliikme (esimehe) avaliku konkursi korras täidetavad

viieaastase tähtajaga ametikohad, et ühtlustada tarbijavaidluste menetlusi ja parendada

komisjoni otsuste kvaliteeti. Hetkel tegutseb tarbijavaidluste komisjonis 14 juhtliiget (esimeest)

käsunduslepingu alusel;

2) sätestatakse oluliselt täpsemini menetlusnormid, et tagada komisjonis asjade tõhusam

menetlemine;

3) eelnõuga sätestatakse poolte võimalus kasutada lepitusmenetlust, mille kasuks räägib see, et

lepitusorgani poolt kinnitatud kokkulepe on sundtäidetav. Seega nähakse vaidlevatele pooltele

võimalus kasutada lisaks olemasolevale tarbijavaidluste komisjoni menetlusele, sh

kompromissi sõlmimine ka lepitusmenetlust.

4) nähakse ette, et komisjoni otsuseid mittejärgivad kauplejad lisatakse Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) veebilehel olevasse musta nimekirja kolmeks

aastaks alates kaupleja nimekirja kandmisest. Selle eesmärk on distsiplineerida kauplejaid

tarbija kasuks tehtud otsuseid suuremas mahus täitma.

Õigusliku regulatsiooni ühetaolisuse ja läbipaistvuse huvides on komisjoni menetluskorra

uuendamisel eeskuju võetud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest ja normidest ning töövaidluse

lahendamise seaduses kehtestatud menetlusnormidest.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse

osakonna tarbijakaitse nõunik Mari-Liis Aas ([email protected], 625 6459) ja sama

osakonna õigusnõunik Kristina Jerjomina ([email protected], 625 6420). Eelnõu ja

seletuskirja koostamises osalesid sama osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Merike

Koppel (teenistusest lahkunud) ning TTJA tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja

Veiko Kopamees ([email protected], 620 1920). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse tarbijakaitseseaduse (TKS) redaktsiooni avaldamismärkega

RT I, 04.07.2024, 22.

2

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 73 võetakse eelnõu seadusena vastu Riigikogu

poolthäälte enamusega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega muu menetluses oleva

eelnõuga.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on suurendada menetlusosaliste usaldust komisjoni ja seal läbiviidava

menetluse vastu, parendada menetluse kvaliteeti ning tõsta komisjoni töö tulemuslikkust.

Peale eelnõus kavandatavate muudatuste on TTJA teinud komisjoni tegevuse parendamiseks

järgmised mitteregulatiivsed tegevused:

a) välja töötanud valdkonnapõhised avalduste vormid, et tarbijatel oleks lihtne kogu

vajalik info esitada juba avalduses,

b) võimaldanud kasutada TTJA-ga suhtlemiseks vestlusakent ning

c) pidevalt meedias kajastanud komisjoni olulisemaid otsuseid ja kirjeldanud enam levinud

probleeme küsimuse-vastuse vormis.

Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), et muuta TKS-is komisjoni

toimemudelit. VTK saadeti 28. septembril 2020 eelnõude infosüsteemi kaudu

kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks turuosalistele.1

VTK-s tugineti 2019. aastal Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tellimusel Ernst & Young Baltic ASi tehtud uuringule, milles hinnati Eestis kasutatava

tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise mudeli toimimist võrreldes teistes liikmesriikides

kasutatavate mudelitega, selgitati välja ettevõtjate ja tarbijate hinnang tarbijavaidlusi

kohtuväliselt lahendavate üksuste usaldatavusele ning tehti ettepanekuid võimalikeks

muudatusteks, et tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine paremini korraldada.

Kõnealune eelnõu on käinud kooskõlastusel Vabariigi Valitsuse eelmise, 51. koosseisu ajal,

kuid kuivõrd eelnõu kooskõlastamise ajal valitsus vahetus, siis tava kohaselt saadeti varasema

valitsusega kooskõlastatud eelnõu uuesti kooskõlastamiseks uuele valitsusele.

Võrreldes I kooskõlastusringiga on eelnõus tehtud järgmised põhimõttelised muudatused:

1) välja on jäetud viited sellele, et komisjoni tehtud otsused on kohtutäituri täidetavad, st

on jäädud senise korra juurde, mille kohaselt on komisjoni tehtud otsused soovituslikud

ning otsuse mittetäitmise korral lisatakse kaupleja TTJA veebilehel olevasse komisjoni

otsuseid mittejärgivate kauplejate nimekirja ehk n-ö musta nimekirja;

2) kuna otsuste täitmisega seoses on jäädud kehtiva korra juurde, on eelnõust välja jäetud

võimalus maksta komisjoni liikmetele tasu istungil osalemise ja tarbijavaidlusasja

lahendamise eest;

3) kui kehtiva seaduse alusel kantakse komisjoni otsust mittetäitnud kaupleja musta

nimekirja üheks aastaks, siis muudatuste tulemusel lisatakse kaupleja kõnealusesse

nimekirja kolmeks aastaks. Selle eesmärk on motiveerida kauplejaid komisjoni tehtud

otsuseid täitma või otsusega mittenõustumise korral maakohtu poole pöörduma;

4) loobutud on tarbija kohustusest maksta avalduse esitamisel riigilõivu 15 eurot.

1 Eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main#MW8vXiyC.

3

Tarbimiskeskkonna olukorda kirjeldab üldine tarbijatingimuste indeks, mis koosneb kolmest

järgmisest võrdse kaaluga komponendist:

1) tarbijate teadlikkus ja usaldus (usaldus tarbijate eest seisvate asutuste/organisatsioonide ning

hüvitusmehhanismide vastu, usaldus keskkonnamärgiste ja toote ohutuse vastu, tarbijate

kindlustunne e-ostlemisel);

2) tarbijakaitsenõuete järgimine ja nende täitmise tagamine (tarbijate ja kauplejate kokkupuude

ebaausate kauplemisvõtetega, järelevalve tarbijakaitsereeglite täitmise üle);

3) kaebused ja tarbijavaidlused (vaidluste kohtuvälise ja kohtuliku lahendamise lihtsus,

kauplejate teadlikkus ja valmisolek kasutada kohtuväliseid võimalusi tarbijavaidluste

lahendamiseks).

Tarbimiskeskkonna arengu jälgimise ja hindamise peamine instrument on Euroopa Komisjoni

koostatav tarbijatingimuste tulemustabel, mis kirjeldab ühtsetel alustel tarbijatingimusi kõigis

liikmesriikides, Islandil ja Norras iga kahe aasta tagant.

Eesti puhul oli 2019. aastal avaldatud tarbijatingimuste tulemustabeli andmetel nõrgimaks

komponendiks kaebused ja tarbijavaidlused. Selle komponendi väärtuseks EL-is keskmiselt oli

59,5 ja Eesti puhul 52,2. Võrreldes perioodiga 2014–2016 on Eesti näitaja langenud 8,6 punkti

võrra.2

Ka 2023. aastal avaldatud tarbijatingimuste uuringu andmetel oli Eesti puhul nõrgim

komponent tarbijavaidlused. Selle komponendi väärtus on EL-is keskmiselt 45,0 ja Eesti puhul

30,0. Võrreldes aastaga 2018 on Eesti näitaja langenud 2,7 punkti võrra.3

Eelnõu eesmärk on luua menetlusnormistik, mis võimaldab avalduste kiiret ja kvaliteetset

menetlemist komisjonis.

Lisaks võimaldatakse eelnõuga viia komisjonis kui lepitusorganis läbi lepitusseaduse4

tähenduses lepitusmenetlust. Lepitusmenetluse eesmärk on võimaldada komisjoni juhtliikme

kui lepitusmenetlust läbiviiva isiku abil jõuda mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppeni

lihtsamal ja vähem bürokraatlikul moel.

Tarbijavaidluste puhul on tegemist olukorraga, kus nõrgemas positsioonis olev tarbija vaidleb

majanduslikult tugevamal positsioonil oleva ettevõtjaga ja püüab nendevahelises õigussuhtes

oma õigusi maksma panna. Siiski võib ette tulla ka olukordi, kus nii tarbijale kui ka kauplejale

on probleemi lihtne ja kiire lahendamine olulisem kui oma õiguste kaitsmine, ja sellisel juhul

peaks olema tagatud võimalus kasutada lepitusmenetlust. Lepitusorgani kinnitatud kokkulepe

on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 punkti 25 kohaselt. Kui lepitusmenetluses

kokkuleppe sõlmimiseni ei jõuta, on probleem võimalik lahendada komisjoni tavamenetluses.

Tarbijal ei ole kohustust pöörduda vaidluse lahendamiseks komisjoni, vaid ta võib pöörduda ka

otse kohtusse. Samas, komisjonis on võimalik lahendada vaidlus lihtsamalt, kiiremini ja

väiksemate kuludega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2 Tarbijatingimuste tulemustabel: tarbijad tunnevad end ühtsel turul koduselt (2019). Euroopa Komisjon.

Tarbijatingimuste tulemustabel (ingl consumer conditions scoreboard) näitab, kuidas toimib ühtne turg EL-i

tarbijate seisukohast ja hoiatab võimalike probleemide eest. Tulemustabeli andmed võimaldavad Euroopa ja

riikide poliitikutel ja sidusrühmadel hinnata oma poliitika mõju tarbijate heaolule ja võrrelda tulemuslikkust läbi

aja. 3 Consumer conditions survey (2023). Euroopa Komisjon. https://commission.europa.eu/system/files/2023-

03/ccs_factsheet_estonia.pdf. 4 RT I, 10.12.2021, 2

4

TVK menetluskorda käsitleb TKS-i 6. peatükk. Kuna eelnõuga kavandatakse põhimõttelisi

muudatusi ja sätestatakse menetluskord senisest täpsemini, on eelnõus kogu 6. peatükk uuesti

sõnastatud. 6. peatükk koosneb kuuest jaost. Eelnõud koostajad on kaalunud ka võimalust

muudatused vormistada konkreetsete sätete muudatustena, kuid jäädud on siiski selle juurde, et

terve 6. peatükk sõnastatakse uuesti. Seda tulenevalt sellest, et komisjoni tööd puudutavaid

menetlusnorme on oluliselt muudetud, sh parema jälgitavuse ja selguse huvides on osades

paragrahvides olevad sätted vormistatud eraldi paragrahvideks, mis kehtiva seaduse alusel olid

ühes paragrahvis (näiteks juhtliikmete ja kaasitajate nimetamine ja nende pädevus on parema

jälgitavuse huvides sätestatud eraldi paragrahvides) ning täpsemini sõnastatud, s.t lisatud on

juurde komisjoni tegevust reguleerivaid sätteid. Samuti on lisatud juurde eraldi jagu (4.jagu),

mis puudutab lepitusmenetlusele kohalduvaid sätteid.

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse tarbijakaitseseadust,

täiendatakse § 36 lõiget 3 ja sõnastatakse uuesti 6. peatükk ning lisatakse rakendussäte.

Paragrahviga 2 sätestatakse seaduse jõustumine 2026. aasta 1. märtsil.

Eelnõu §-ga 1 täiendatakse TKS-i § 36 lõiget 3, et tagada direktiivi 2013/11/EL5 artikli 11 lõike

1 punkti b korrektne ülevõtmine Eesti õigusesse, kuivõrd kõnealune säte ei ole Eesti õigusesse

korrektselt üle võetud. Sellest lähtudes kitsendatakse TKS-i § 36 lõike 3 sõnastust selliselt, et

kohaldatava õiguse küsimus saab tekkida üksnes kaupade müügi- või teenuse osutamisega

seotud vaidlustes. Seega kitsendatakse komisjoni pädevust võrreldes kehtiva regulatsiooniga.

TKS-i § 36 lõike 3 sõnastuse kitsendamisega tagatakse direktiivi 2013/11/EL artikli 11 lõike 1

punkti b korrektne ülevõtmine Eesti õigusesse. Muus osas jääb lõike 3 sõnastus samaks

võrreldes kehtiva regulatsiooniga.

Lisaks esitatakse uues sõnastuses tarbijakaitseseaduse 6. peatükk, milles sätestatakse komisjoni

pädevus, selle moodustamine ja komisjoni menetluskord. Eelnõu 6. peatükk koosneb kuuest

jaost. Esimeses jaos sätestatakse komisjoni puudutavad üldsätted, nagu komisjoni pädevus,

komisjoni juhtliikmete pädevus ja nõuded neile ning teenistusele kohalduvad erandid,

komisjoni kaasistujate määramine, nõuded kaasistujale, komisjoni juhataja roll ning komisjoni

töökorralduse põhimõtted. Teises jaos sätestatakse komisjoni menetluse põhimõtted.

Kolmandas jaos reguleeritakse avalduse esitamist komisjonile. Neljandas jaos on kehtestatud

komisjonis kui lepitusorganis läbiviidava lepitusmenetluse erisused ja viiendas jaos on

sätestatud tarbijavaidluse läbivaatamise menetlus komisjonis. Kuues jagu sisaldab sätteid

komisjoni otsuse tegemise, selle vormistamise, edastamise ja järgimise kohta.

TKS-i §-s 40 sätestatakse komisjoni staatus. Võrreldes kehtiva TKS-iga on lisatud juurde viide

riigivastutuse seaduse § 15 lõige 2 punktile 1. Komisjon on üks vaidluste kohtuvälise

lahendamise üksus peale teiste üksuste, kellele on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium väljastanud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse

tunnustuse. Tarbijavaidluste komisjon lahendab lepingulisi vaidlusi, mis esitatakse Eestis

asutatud kaupleja vastu. Direktiivi 2013/11/EL artikli 5 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid

tagama, et nende tarbijavaidluste puhul, mille pool on nende territooriumil asutatud kaupleja,

saab tarbija esitada avalduse vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele, mis vastab direktiivis

sätestatud nõuetele. Direktiiv võimaldab liikmesriikidel kasutada mitmesuguseid vaidluste

kohtuvälise lahendamise menetlusi (näiteks lepitusmenetlus ja kokkuleppe sõlmimine, üksus

soovitab lahendust või määrab lahenduse).

Lõike 1 kohaselt on komisjon TTJA juures tegutsev tarbijavaidlusi kohtuväliselt lahendav

üksus, kelle pädevuses on lahendada kõnesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud riigisiseseid

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL, 21. mai 2013 , tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta

5

ja piiriüleseid lepingulisi vaidlusi. Lisaks kohalduvad tarbijavaidluste komisjonile kõik

käesoleva seaduse §-s 31 olevad vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele kohalduvad

sätted, kuivõrd tarbijavaidluste komisjon on üheks vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuseks.

Komisjonis lahendatav vaidlus on TKS-i 6. peatüki tähenduses tarbijavaidlusasi. Sellist sätet

kehtivas seaduses ei ole.

Lõike 2 järgi on komisjon sõltumatu ja erapooletu ning lähtub tarbijavaidluse lahendamisel

seadusest6 ja muudest õigusaktidest. Ka komisjoni liikmed peavad olema menetlust läbi viies

ja lahendit tehes erapooletud ning lähtuma üksnes õigusaktidest.

Lõikes 3 täpsustatakse olukorrad, mille puhul ei ole vaidluse lahendamine komisjoni pädevuses.

Need ei ole võrreldes kehtiva seadusega muutunud. Komisjoni pädevuses ei ole lahendada

vaidlusi, mis puudutavad mittemajanduslike üldhuviteenuste ja tervishoiuteenuste7 ning avalik-

õigusliku isiku pakutava haridusteenuse osutamist. Samuti ei kuulu komisjoni pädevusse

lahendada vaidlusi, kui kahjunõue tuleneb surmajuhtumist, kehavigastusest või

tervisekahjustusest, ega neid, mille kohtuvälise lahendamise kord on ette nähtud teistes

seadustes.

Lõike 4 kohaselt on tarbijavaidlusasja menetluse osalised tarbija ja kaupleja.

Lõike 5 kohaselt on tarbijavaidluste komisjon TTJA juures tegutsev kohtuväline tarbijavaidlusi

lahendav organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses. Tarbijavaidluste

komisjon on määratud tarbijakaitseseadusega sõltumatu kohtuväliseid tarbijavaidlusi

lahendava organina. Tarbijavaidluste komisjoni sidumine riigivastutuse seadusega sarnaselt

töövaidluskomisjoniga, määrab, et tarbijavaidluskomisjonis vaidluse lahendamisel tekitatud

kahju saab nõuda üksnes juhul, kui menetluse käigus on tarbijavaidluste komisjon toime pannud

kuriteo.

TKS-i § 41 kohaselt on komisjon kollegiaalne üksus, kuhu kuuluvad juhtliige ja kaasistujad.

Juhtliikmed on sisult senised komisjoni esimehed ja kaasistujad on aga ettevõtlus- või

kutseliitude ning tarbijaühenduste esindajad. Neid nimetatakse eelnõus kaasistujateks.

Komisjoni juhtliikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister viieks aastaks. Juhtliikmed

nimetab valdkonna eest vastutav minister, mitte TTJA peadirektor nagu kaasistujate puhul, et

tagada juhtliikmete sõltumatus TTJA-st. Kaasistujad määrab TTJA peadirektor käskkirjaga

neljaks aastaks. Erinevad tähtajad komisjoni juhtliikmete ja kaasistujate nimetamisel on

vajalikud selleks, et juhtliikmete ja kaasistujate väljavahetamine ei toimuks ühel ajal ja oleks

võimalik tagada komisjoni tegevuse sujuvus ja teatud järjepidevus. Vajaliku avaliku konkursi

komisjoni juhtliikmete nimetamiseks korraldab valdkonna eest vastutav ministeerium.

Kehtiva TKS-i kohaselt kooskõlastab valdkonna eest vastutav minister komisjoni juhtliikmete

nimekirja justiitsministriga ja kinnitab selle käskkirjaga. Ettepaneku isiku kandmiseks

komisjoni juhtliikme nimekirja teevad õigusemõistmise või õigusteenuse osutamisega seotud

isikute kutseühendused ning riigiasutused, esitades kandidaadi nime, töökoha ja

kontaktandmed. Seaduse kohaselt peab komisjoni juhtliikme kandidaadil olema magistrikraad

õiguse õppesuunal või sellele vastav kvalifikatsioon, isik peab tundma tarbijaõigust ja omama

vajalikke oskusi vaidluse lahendamise alal. Praegu on komisjoni juhtliikmete nimekirjas

14 isikut, kes tegelevad komisjonis tarbijavaidlusasjade lahendamisega lepingu alusel oma

põhitöö kõrvalt.

6 Näiteks võlaõigusseadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik. 7 Tervishoiuteenused on teenused, mida tervishoiutöötajad osutavad patsientidele nende tervise hindamiseks,

säilitamiseks või taastamiseks, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamine, väljastamine ja

nendega varustamine.

6

Komisjoni juhtliikme ametikoha loomine võimaldab järjepidevat tegelemist tarbijavaidluste

lahendamisega ja spetsialiseerumist teatud valdkondadele – see suurendab vaidlusi lahendavate

juhtliikmete asjatundlikkust ja kompetentsi ning võimaldab parendada otsuste kvaliteeti ja

tagada senisest ühetaolisem vaidluste lahendamise viis. 2019. aastal Ernst & Young Baltic ASi

tehtud uuringus8 toodi esile TVK otsuste ebaühtlane kvaliteet ja sisulise analüüsi puudulikkus

ning leiti, et otsuste põhjendamisel tuleks enam tähelepanu pöörata sellele, et otsust põhjendav

arutluskäik oleks pooltele arusaadavam. Kavandatavad muudatused peaksid avaldama

märkimisväärset positiivset mõju lahendite kvaliteedile ja menetluse tõhususele, suurendades

vaidlusosaliste üldist rahulolu menetlusega ja tarbijavaidluse lahendamisega.

Komisjoni juhtliige teostab avalikku võimu avaliku teenistuse seaduse9 § 7 lõike 3 punktide 2,

8 ja 9 tähenduses. Komisjoni juhtliige pakub kiiret ja efektiivset võimalust vaidlused lahendada.

Tegu on TTJA kui ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste

rakendamisega praktikas, iga vaidluse lahendamine loob ka ise sisuliselt valdkondlikku

praktikat. Sellist ülesannet pole avaliku võimu arendamise huvides võimalik anda üksnes

eraõiguslikus suhtes olevale isikule.

Komisjoni juhtliikmete seast määrab valdkonna eest vastutav minister juhataja, kelle

ülesandeks on juhtida komisjoni juhtliikmete tööd ja korraldada komisjoni menetluslike ja

vaidluste lahendamise ülesannete täitmine.

Komisjoni kaasistujad nimetab TTJA peadirektor neljaks aastaks. Kaasistuja ei teosta avalikku

võimu, vaid teeb üksnes avaliku võimu teostamist toetavaid tegevusi. Kaasistuja eesmärgiks

on, sarnaselt töövaidluskomisjoni liikmele ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni täiendavale

liikmele, näha vaidluse lahendamisel vaidlusasja eelkõige valdkondlikust, mitte juriidilisest

aspektist. Eeldatavalt on kaasistujatel valdkonnaspetsiifilised teadmised ning see aitab kaasa

konkreetse vaidlusasja efektiivsele ja kiirele lahendamisele. Samuti nähakse ette, et komisjoni

kaasistujad kinnitab või nende volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab TTJA peadirektor.

TKS-i §-s 411 sätestatakse nõuded juhtliikmele ning juhtliikme pädevus.

Peale nõuete, mis on sätestatud kehtivas seaduses, peab komisjoni juhtliige oskama eesti keelt

vähemalt C1-tasemel, olema ametikohale vajalike võimete ja isiksuseomadustega, aus ja

kõlbeline (laitmatu reputatsiooniga, viisakas) ning tal ei tohi olla kehtivat karistust tahtlikult

toimepandud kuriteo eest, samuti ei tohi ta olla tagandatud kohtuniku, notari või kohtutäituri

ametikohalt ega välja heidetud advokatuurist. Komisjoni juhtliikmele esitatavate

kvalifikatsiooninõuete puhul on võetud eeskuju töövaidluskomisjoni juhatajale ja riigihangete

vaidlustuskomisjoni liikmetele esitatavatest nõuetest ning kohtute seaduse10 §-ist 47, arvestades

komisjoni juhtliikme ameti erisusi kohtuniku ametikohast, mis on eluaegne.

Kvalifikatsiooninõuete ühtlustamine aitab parendada kohtuväliste vaidlusorganite töö

kvaliteeti, jäädes seejuures lihtsama värbamisprotsessi juurde.

Lõikes 2 sätestatakse erand, et komisjoni esimehele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 51

lõiget 3. Avaliku teenistuse seaduse rakendamise piirang on vajalik, et tagada komisjoni

erapooletus ning sõltumatus. Kuna komisjon on oma tegevuses sõltumatu, ei saa komisjon

juhinduda näiteks kõrgemalseisva juhi juhistest ja/või korraldustest.

Lõikes 3 nähakse ette, et komisjoni juhtliikme pädevuses on menetluse ajal pooli lepitada ja

teha ettepanek lahendada tarbijavaidlusasi lepitusmenetluses või kompromissiga.

8 Ernst & Young Baltic AS (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis –

lõpparuanne 17.12.2019. Tallinn: Riigikantselei. 9 RT I, 06.07.2023, 21 10 RT I, 11.03.2023, 19

7

Seega on võrreldes kehtiva seadusega komisjoni juhtliikmetele esitatavad nõuded sätestatud

oluliselt täpsemalt.

TKS-i §-s 412 sätestatakse nõuded komisjoni kaasistujale ning kaasistujaks määramisele.

Võrreldes kehtiva seadusega on kaasistujatele nõuete kehtestamine uuendus, mis on vajalik, et

parendada komisjoni menetluse ja otsuste usaldusväärsust.

Lõikes 1 sätestatakse, et ettepaneku määrata isik komisjoni kaasistujaks teevad ettevõtlus- või

kutseliidud või tarbijaühendused või TTJA. Seega jääb kehtima senine kord, mille alusel on

komisjoni kaasistujatena kaasatud üle 20 ettevõtlusliidu esindaja. Ettepaneku tegemisel

esitatakse isiku nimi, töökoht, e-postiaadress ja telefoninumber ning elulookirjeldus.

Lõikes 2 nähakse ette, et kaasistuja volitused võib enne tähtaega lõpetada isiku esitanud

organisatsiooni või isiku enda kirjalikul taotlusel.

Lõikes 3 sätestatakse nõuded kaasistujale. Kaasistujaks saab olla tarbijaõigust või teatud

majandusvaldkonda või kutseala tundev isik, kes ei ole süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise

eest ega ole pankrotivõlgnik ning kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel.

Põhiseaduse (PS) § 29 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta. Üks olulisimaid PS-i §-s 29 sätestatud põhiõigusi – õigus töötada vabalt valitud

tegevusalal – võimaldab igaühel teostada end kui isiksust. Tegevusala, elukutse ja töökoha

valikul on ette nähtud lihtne seaduse reservatsioon (PS-i § 29 lõike 1 teine lause). Seega võib

seadusega seda õigust piirata, kui piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust, see tähendab, et piirangud peavad olema

proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Seega on seadusandja näinud ette, et PS-i § 29 lõikes 1

sätestatud õigust on võimalik piirata. Ühe suure piirangurühma moodustavad kitsendused,

millega on sätestatud haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele, et

tagada nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate tarbijate heaolu.

Komisjoni juhtliikme ja kaasistujate kvalifikatsiooninõuete kehtestamise eesmärk on tagada

menetluse efektiivne läbiviimine ning vaidluse lahendamine õiguspäraselt, kiirelt ja väikeste

kuludega. Komisjoni juhtliimetele ja kaasistujatele kvalifikatsiooninõuete kehtestamine on

vajalik, et tagada pädev ning asjatundlik tarbijavaidluste lahendamise menetlus, mille tulemus

on õiguspärane lahend. Kui jätta kvalifikatsiooninõuded kehtestamata, ei ole võimalik tagada

asjatundlikku menetlust tarbijavaidluste komisjonis.

Seega ei ole komisjoni juhtliikmetele ja kaasistujatele kvalifikatsiooninõuete kehtestamine

ülemäärane ning on kooskõlas PS-i §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega.

Komisjoni juhtliikmetele ja kaasistujatele kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega tagatakse

objektiivne ja usaldusväärne komisjoni menetlus ja otsus.

TKS §-i 413 sätestatakse komisjoni juhataja pädevus ning töökorraldamine. Antud säte kehtivas

seaduses puudub, kuivõrd kehtiva seaduse kohaselt on komisjonil 14 käsunduslepingu alusel

töötavat juhtliiget, kuid uue regulatsiooniga luuakse 3 juhtliikme ametikohta, kellest üks on

juhataja, kes korraldab komisjoni tööd.

Antud sätte kohaselt esindab ja juhib komisjoni juhataja komisjoni ja korraldab komisjoni

ülesannete täitmist. Juhataja jaotab tarbijavaidlusasjad juhtliikmete vahel, lähtudes

tarbijavaidluse olemusest ja juhtliikmete töökoormusest.

TKS-i § 42 reguleerib komisjoni tegevusega seotud kulude kandmist. Võrreldes kehtiva

seadusega on komisjoni tegevusega seotud kulude kandmine ning menetlusosaliste kulud (§ 45)

sätestatud eraldi paragrahvides, et tagada nende kulude parem eristamine. Komisjoni

tegevusega seotud kulud kaetakse TTJA eelarvesse selleks eraldatud vahenditest. Eelnõus on

8

kavandatud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrus, millega näha

ette komisjoni juhtliikme töö tasustamise alused.

Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest TTJA-le

eraldatud vahenditest.

Kehtiva TKS-i alusel on majandus- ja taristuministri 15. märtsi 2016. a määrusega nr 23

„Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töötasustamise määr“ kehtestatud komisjoni esimehe töö

tasustamise määr,11 mille kohaselt on esimehe kuutöötasu aluseks kõrgemate riigiteenijate

kõrgeima ametipalga ja koefitsiendi 0,55 korrutis. Kehtiva seaduse alusel tasustatakse

komisjoni esimehi vastavalt töötatud tundide arvule, kusjuures ühe vaidluse menetlemise eest

makstav töötasu ei või ületada 170 eurot.

Lõikes 2 on volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega komisjoni

juhtliikmete tasustamise määrad. Ka kehtiva seaduse alusel on valdkonna eest vastutaval

ministril volitusnorm kehtestada määrusega komisjoni juhtliikmete tasustamise määr ja tasu

määramise alused. Seletuskirjale on lisatud komisjoni juhtliikmete tasustamist reguleeriva

alamakti kavand.

Lõikes 3 sätestatakse, et komisjoni kaasistujate tööd ei tasustata.

TKS-i 6. peatüki 2. jaos sätestatakse komisjoni menetluse üldpõhimõtted, menetluse vorm,

töökeel, poolte esindamine, selgituste andmine menetluses ning komisjoni juhtliikmete ja/või

kaasistujate taandumine.

TKS-i §-s 43 sätestatakse menetluse üldpõhimõtted. Võrreldes kehtiva TKS-iga on menetluse

üldpõhimõtteid tulenevalt komisjoni praktikast muudetud. Muudatused tulenevalt sellest, et

viimase statistika kohaselt lahendab komisjoni esimees (uue regulatsiooni kohaselt juhtliige)

suurema osa vaidluseid ainuisikuliselt.

Lõikes 1 sätestatakse, et üldjuhul vaatab komisjoni juhtliige tarbijavaidlusasja läbi ja lahendab

vaidluse ainuisikuliselt. Seda juhul, kui vaidluse asjaolud on selged. See võimaldab menetluse

kiiremat ja efektiivsemat läbiviimist.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui tarbijavaidlusasja käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on

vaidluse asjaolud ebaselged või keerulised, võib komisjoni juhtliige määrata kolmeliikmelise

komisjoni, kuhu kuuluvad lisaks juhtliikmele ka kaks kaasistujat, kellest üks on kauplejate ja

teine tarbijate esindaja. Konkreetse juhtliikme määrab komisjoni juhataja § 413 lõike 2 alusel.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui kaasistujaks nimetatud komisjoni liikmel ei ole mõjuval põhjusel

võimalik tarbijavaidlusasja menetlemisel osaleda, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni

juhtliiget. Sellisel juhul nimetab komisjoni juhtliige uue kaasistuja.

Lõikes 4 nähakse ette, et tarbijavaidluste komisjoni ülesanne on efektiivse menetluse

läbiviimine ning vaidluse lahendamine õiguspäraselt, kiirelt ja väikeste kuludega.

TKS-i §-s 431 sätestatakse tarbijavaidlusasja menetlemise kord. Need sätted on sisuliselt

samad, mis ka kehtivas seaduses (TKS § 51).

Lõikes 1 sätestatakse, et tarbijavaidlusasi vaadatakse läbi ja lahendatakse kirjalikus menetluses.

Lõikes 2 nähakse ette, et pool võib taotleda asja arutamist suulisel istungil. Komisjoni juhtliige

võib jätta poole taotluse rahuldamata, kui tarbijavaidlusasja lahendamise ettevalmistamise

käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged ja otsuse tegemine

tarbijavaidlusasjas on võimalik ilma suulise arutamiseta. Kehtiva seaduse alusel on asja suulist

arutamist võimalik taotleda vaid tarbijal, kuid eelnõuga kavandatav muudatus annab selle

võimaluse ka kauplejale. Muudatuse eesmärk on tagada poolte võrdsed võimalused. Sealjuures

näitab komisjoni praktika, et ligi 60% tarbijavaidlusasju lahendatakse kirjalikus menetluses ja

11 RT I, 19.02.2019, 33

9

kui tarbija ongi taotlenud asja suulist arutamist, siis sageli ei ilmu kaupleja istungile. Seetõttu

võib eeldada, et kavandatav muudatus ei mõjuta oluliselt komisjoni väljakujunenud praktikat.

Lõikes 3 sätestatakse komisjoni juhtliikme võimalus otsustada tarbijavaidlusasja menetlemisel

korraldada selle suuline arutamine ja poolte ärakuulamine komisjoni istungil. Selline võimalus

on ette nähtud ka kehtivas seaduses. Kui tarbijavaidlusasjas kogutud teabe ja tõendite alusel ei

ole võimalik vaidlust lahendada, võib olla mõistlik poolte suuline ärakuulamine, mille käigus

on pooltel võimalik jõuda kokkuleppeni.

TKS-i §-s 432 reguleeritakse menetluslike otsuste tegemist komisjoni juhtliikme poolt.

Menetluslike otsuste tegemise õigus on üksnes komisjoni juhtliikmel ja otsusest peab nähtuma,

kelle kohta on see tehtud ja mis on selle sisu. Kehtivas seaduses ei ole komisjoni

menetlustoimingute tegemist täpsemalt reguleeritud. Säte on vajalik, et tagada

tarbijavaidlusasja menetlemise läbipaistvus ja õiguspärasus. Lisaks sätestatakse, et juhtliikme

poolt tehtud menetluslikud otsused vormistatakse TTJA infosüsteemis teatisena, mis

edastatakse pooltele. Eelnev tähendab seda, et juhtliikme menetluslike otsuse edastamine

toimub infosüsteemi kaudu, kus pooltele tehakse autoriseeritud juurepääs

menetlusdokumentidele ja teatistele. Eraldi e-posti teel teatiste saatmist ei toimu, vaid

menetlusosaliste e-postiaadressile saadetakse infosüsteemi kaudu info, et TTJA infosüsteemi

on lisatud neid puudutav dokument ja/või komisjoni juhtliikme teatis.

TKS-i §-s 44 sätestatakse poole esindamine komisjoni menetluses. Kehtiv seadus (§ 46 lg 6)

sätestab vaid selle, et kui tarbija nimel esitab avalduse tarbija esindaja, lisatakse avaldusele ka

esindusõigust tõendav volikiri. Praegusel juhul sätestatakse poolte esindamine seaduses

täpsemini ning esindamise kohta sätestatakse eraldi paragrahv. See on vajalik parema selguse

tagamiseks.

Lõikes 1 sätestatakse, et pooled võivad komisjoni menetluses osaleda ise või kasutada esindajat.

Tarbija võib komisjoni poole pöörduda isiklikult või esindaja kaudu.

Lõikes 2 sätestatakse, et esindamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse

kohta sätestatut. Sätte kohaselt võib esindusõigus tuleneda nii tehingust (volitusega) kui ka

seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Tarbijat võib esindada ka tarbijaühendus, lähtudes

TKS-i § 19 lõike 2 punktis 6 sätestatud tarbijaühenduse õigusest.

Lõikes 3 sätestatakse komisjoni juhtliikme kohustus kontrollida esindaja esindusõiguse

olemasolu. Kui isikul esindusõigus puudub, keelab komisjoni juhtliige isikul menetluses

osaleda. Tarbijavaidluse poolel on õigus nõuda teise poole esindaja esindusõiguse kontrollimist

igas menetlusstaadiumis. Esindusõiguse olemasolu ei ole vaja kontrollida juhul, kui esindajaks

on advokaat. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

TKS-i §-s 45 nähakse ette menetluskulude kandmine. Kehtivas seaduses ei ole menetluskulude

jaoks sätestatud eraldi peatükki, vaid need on sätestatud mitmes erinevas sätted (TKS § 45 lg 5

ja § 53 lõiked 3 ja 4). Parema arusaadavuse tagamiseks on need sätted nüüd sätestatud ühes

paragrahvis.

Lõikes 1 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja lahendamisel komisjonis kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Lõikes 2 sätestatakse, et komisjon otsustab tarbija nõuet rahuldavas otsuses, et kaupleja hüvitab

tarbijale osaliselt või täielikult eksperdiarvamuse saamisega seotud kulud. Menetluskulude

kandmise jaotus kajastub komisjoni poolt tehtud otsuses. Kuna komisjoni poolt tehtud otsus on

täitmiseks soovituslik, siis ei ole ka menetluskulude kindlaksmääramise osa otsuses

sundtäidetav.

Lõikes 3 sätestatakse, et vaidluse lahendamine tarbijavaidluste komisjonis on pooltele tasuta.

TKS-i §-s 46 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis on avalik, kui seaduses ei

ole ette nähtud teisiti. Samamoodi on töövaidluskomisjonis asja lahendamine avalik. Eelnõu

10

kohaselt ei ole tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis avalik, kui seda tehakse

lepitusmenetluses või kui menetlus on kuulutatud kinniseks vastavalt eelnõu §-le 461.

Komisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele kohaldatakse TsMS-i § 42 lõikeid 1 ja 2, mille

kohaselt on avalikul istungil lubatud teha märkmeid, pildistada, filmida või helisalvestada

istungit ning kinnisel istungil võib komisjon lubada vaid märkmete tegemist. Kehtiv TKS-i

sätteid komisjoni menetluse avalikkuse kohta ei sätesta, kuid parema selguse ja läbipaistvuse

huvides see nüüd seaduses sätestatakse.

TKS-i §-s 461 nähakse ette, et tarbijavaidlusasja menetluse võib kuulutada kinniseks kas

komisjoni juhtliikme omal algatusel või poole põhjendatud taotluse alusel, kui see on poole

huvides ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel vajalik. Menetluse kinniseks

kuulutamisele ja kinnisele istungile isiku lubamisele kohaldatakse TsMS-i sätteid menetluse

kinniseks kuulutamise kohta.

Sätte eesmärk on võimaldada komisjoni istungi kinniseks kuulutamist, kui selleks on TsMS-ist

tulenev alus. Imperatiivne menetluse avalikkus komisjonis välistaks näiteks nende tarbijate

pöördumised, kelle vaidlus on seotud delikaatsete isikuandmetega, või nende kauplejate

osalemise menetluses, kellega seonduva vaidluse lahendamise käigus esitatava teabe puhul võib

olla tegemist ärisaladusega.

Kehtiv TKS ei sisalda sätteid komisjonis läbiviidava menetluse kinniseks tunnistamise kohta,

kuid praktikas on selleks vajadus, kuivõrd komisjonis lahendatakse ka vaidlusi, mis on seotud

delikaatsete isikuandmete ja/või kaupleja ärisaladusega.

TKS-i §-s 47 sätestatakse tarbijavaidluse menetlemise peatamine.

Lõikes 1 sätestatakse, et menetluse peatamisele kohaldatakse TsMS-i § 356 lõikeid 1 ja 2.

Tarbijavaidlusasja menetlus komisjonis peatatakse järgmistel juhtudel:

a) kui komisjoni otsus sõltub teise käimasoleva kohtumenetluse esemest;

b) ajaks, kui lahendatakse Riigikohtu menetluses olevat põhiseaduslikkuse järelevalve asja, kui

Riigikohtu otsus võib mõjutada tarbijavaidlusasjas kohaldamisele kuuluva õigusakti kehtivust.

Lõikes 2 sätestatakse, et menetluse peatamise vajaduse otsustamine on komisjoni juhtliikme

pädevuses.

Kehtiv TKS ei sisalda sätteid menetluse peatamise osas, kuid praktikas on selleks vajadus.

TKS-i §-s 48 nähakse ette komisjoni liikme taandumise kohustus. Komisjoni menetluse

usaldusväärsuse ja erapooletuse tagamiseks on komisjoni liikmete taandumise kohustus oluline,

hoolimata sellest, et tegemist on kohtuvälise menetlusega. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga

on taandamine reguleeritud täpsemalt kui kehtivas seaduses (TKS § 42). Täpsem reguleerimine

on vajalik, et tagada komisjoni töö parem läbipaistvus.

Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni juhtliige või kaasistuja peab ennast menetlemisest taandama,

kui esineb mõni TsMS-i §-s 23 nimetatud asjaolu.

Nii komisjoni juhtliige kui ka kaasistuja on kohustatud end taandama, kui esineb asjaolu, mille

ilmnemisel või mille ilmnemise kahtluse korral tekib poolel õigus esitada taandamisavaldus ja

komisjoni liikmel kohustus end taandada. Taandamise võimaldamine ja kohustamine on

oluline, et tagada erapooletus tarbijavaidlusasja lahendamisel ja otsuse tegemisel.

Eelnõus on õigusselguse huvides sätestatud komisjoni liikmete taandamise alused, viidates

asjakohasele sättele TsMS-is (TsMS-i § 23, kohtuniku taandumise alused). Ka kehtiva seaduse

säte sisaldab nii komisjoni esimehe kui ka liikme taandumise kohustust, sätestades nende

taandumise alused (TKS § 42), mis sisult kattuvad TsMS-i §-s 23 nimetatud alustega.

Lõikes 2 nähakse ette, et tarbijavaidluse pool võib seaduses ettenähtud juhul esitada avalduse

komisjoni juhtliikme või kaasistuja taandamiseks.

11

Lõikes 3 sätestatakse, et olukorras, kus komisjoni juhtliige või kaasistuja taandub, algab tarbija

esitatud avalduse läbivaatamine algusest peale.

TKS-i §-s 481 on sätestatud taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine täpsemalt kui

kehtivas seaduses, mille kohaselt lahendas taandamisavalduse TTJA peadirektor või tema

volitatud isik. Eelnõus on taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine sätestatud nii, nagu

seda on tehtud töövaidluskomisjonis asja menetlemise puhul. Seega on võrreldes kehtiva

seadusega (§ 43) taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine sätestatud oluliselt täpsemalt,

et tagada suurem läbipaistvus.

Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni liikme taandamise avaldus esitatakse tarbijavaidlusasja

menetlevale komisjoni koosseisule hiljemalt istungil enne asja sisulise arutamise algust. Hiljem

võib taandamisavalduse esitada üksnes juhul, kui pool sai taandamise alusest teada pärast

sisulise arutamise algust. Komisjoni liige esitab taandamise avalduse esimesel võimalusel

pärast seda, kui ta on taandamise aluseks olevast asjaolust teada saanud. Nii komisjoni liikmetel

kui ka menetlusosalistel on võimalik saada teavet menetlusega seotud isikute kohta ning kui

esinevad taandamise alused, mis takistava asja arutamist, tuleb sellest teada anda juba enne

istungit või siis hiljemalt istungi ajal, enne asja sisulise arutamise algust. Taandamisavalduse

esitamise korral istungil lükatakse istung edasi.

Lõikes 2 nähakse ette, et kirjaliku menetluse puhul määratakse taandamisavalduse esitamise

tähtaeg tarbijavaidlusasja menetlusse võtmise kohta tehtavas komisjoni juhtliikme otsuses.

Lõikes 3 sätestatakse, et taandamisavalduse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse

kolme tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates.

Lõikes 4 nähakse ette, et komisjoni kaasistuja taandamise avalduse vaatab läbi taandatavaga

samasse komisjoni koosseisu kuuluv komisjoni juhtliige. Taandamisavalduse rahuldamisel

asendab komisjoni juhtliige taandatud kaasistuja.

Lõikes 5 reguleeritakse komisjoni juhtliikme taandamise avalduse läbivaatamist. Kehtiva TKS-

i järgi lahendavad komisjonis vaidlusi 14 juhtliiget. Edaspidi on plaanitud, et tarbijavaidlusi

hakkab lahendama kolm liiget, kelle seast määratakse komisjoni juhataja. Vaidlust menetlema

määratud komisjoni juhtliikme taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni juhataja. Komisjoni

juhtliikme taandamisavalduse vaatab läbi komisjoni juhtliige. Taandamisavalduste jaotamise

otsustamine juhtliikmete vahel võib, aga ei pea olema enne kokku lepitud. Kui komisjoni

juhtliikme taandamise avaldus jäetakse rahuldamata, võib komisjoni juhtliikme taandamiseks

pöörduda kirjalikult kolme tööpäeva jooksul taandamisavalduse rahuldamata jätmise otsusest

teada saamisest komisjoni kaudu TTJA peadirektori poole. Kui tarbijavaidluse pool tuvastab

temaga seotud vaidlust lahendama määratud komisjoni juhtliikme taandamise aluseks oleva

asjaolu, pöördub ta asjakohase avaldusega komisjoni.

Lõikes 6 sätestatakse, et komisjoni kogu koosseisu taandamise otsustab ja uue

tarbijavaidlusasja läbi vaatava komisjoni juhtliikme määrab TTJA peadirektor.

TKS-i §-ga 482 reguleeritakse menetluse käigus pooltele selgituste andmist. Kehtivad seaduses

ei ole pooltele selgituste andmist eraldi reguleeritud, kuid praktikas seda tänased esimehed ka

teevad ning seega on oluline selgituste andmine ka seaduses selgelt sätestada.

Lõike 1 ja 2 kohaselt selgitab komisjoni juhtliige poolte kompromissi saavutamise huvides

vaidluse pooltele vaidlusaluse lepinguga seotud nõudeid ja komisjoni praktikat nendega seoses.

Menetluse käigus selgitab ta pooltele vajaduse korral menetlusega seotud asjaolusid ja võib

teha tarbijale ettepaneku avaldus tagasi võtta, kui komisjoni praktikast lähtudes on

kohaldatavate õigusaktide, komisjoni või kohtu otsuste alusel põhjendatud eeldada, et vaidlus

lahendatakse tema kahjuks.

TKS-i §-s 483 nähakse ette komisjoni juhtliikme võimalus kasutada TTJA teenistujate ehk

tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi abi tarbijavaidlusasja ettevalmistamisel, sealhulgas

poole esitatud teabe edastamine teisele poolele, lisatõendite kogumine, asjakohaste päringute

12

tegemine ka menetlusdokumentide vormistamisel ja edastamisel. TTJA-l on komisjoni abistav

roll ja see ei muutu võrreldes komisjoni reguleerivate kehtiva seaduse sätetega.

Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni sekretariaadi ülesandeid täidavad TTJA teenistujad ning

lõigetes 2 ja 3 sätestatakse komisjoni sekretariaadi ülesanded.. Lõikes 4 nähakse ette, et TTJA

ülesanne on avaldada oma veebilehel ning teha taotluse korral püsival andmekandjal ja muul

sobival viisil kättesaadavaks §-des 34 ja 37 nimetatud teabe komisjoni kohta ning komisjoni

aastaaruande. Selle sätte sisu on jäänud suures osas samas, mis kehtivas seaduses (TKS § 44).

TKS-i §-s 484 sätestatakse menetlusdokumendi edastamine. Kehtivas TKS-is ei ole täpsustatud,

kuidas komisjoni menetlusdokumendid pooltele edastatakse. TKS-i § 59 lõikes 1 on sätestatud,

et komisjoni otsuse ärakiri saadetakse pooltele posti või e-posti teel. Uue redaktsiooni kohaselt

edastatakse komisjoni menetlusdokumendid menetlusosalistele TTJA infosüsteemi (JVIS)

kaudu.

TKS-i §-s 49 sätestatakse tarbijavaidlusasja andmete säilitamine. Sellist sätet kehtiv TKS ei

sisalda, kuid suurema läbipaistvuse tagamiseks on oluline seaduses sätestada andmete, kuidas

ja mis alustel andmete säilitamine toimub.

Lõikes 1 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja andmeid töödeldakse seadme ohutuse seaduse §-s

12 sätestatud andmekogus ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve

infosüsteemis.

Lõikes 2 nähakse ette, et menetluse käigus kogutud dokumente säilitatakse arhiiviseaduses ja

selle alusel antud õigusaktides ettenähtud korras.

Lõikes 3 sätestatakse, et menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kolm

aastat pärast menetluse ajendiks olnud õigusvaidluste lahendamist. Menetluse käigus kogutud

andmeid ja dokumente säilitatakse kolm aastat ka juhul, kui tarbija on avalduse tagasi võtnud.

TKS-i 6. peatüki 3. jaos sätestatakse komisjonile avalduse esitamise kord.

TKS-i §-s 50 kehtestatakse avalduse esitamise tingimused. Kui tarbija soovib vaidluse

lahendada lepitusmenetluses, märgib ta seda avalduses ja võib avaldusele lisada oma

lepitusettepaneku. Lisaks sätestatakse sarnaselt kehtivale seadusele, et tarbija võib avalduse

esitamisel tugineda eelkõige võlaõigusseaduse §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahenditele.

Avaldus esitatakse kirjalikult või elektrooniliselt TTJA infosüsteemi kaudu. Kehtivas seaduses

on samuti sätestatud avalduse esitamine komisjonile (§ 46), kuid kõnealuses sättes on

reguleeritud ka komisjoni tegevused pärast seda kui tarbija on avalduse esitanud. Parema

selguse ja loetavuse huvides sätestatakse uues paragrahvis ainult avaluse esitamise tingimused

ning järgmises §-s § 501 on eraldi reguleeritud avalduse menetlusse võtmine.

TKS-i §-s 501 sätestatakse avalduse menetlusse võtmine. Parema selguse huvides on avalduse

menetlusse võtmise sätted sätestatud eraldi paragrahvis võrreldes kehtiva seadusega, kus

menetluse võtmise sätted on kirjas avalduse esitamise sätete juures. See tagab parema selguse

ning arusaadavuse pooltele.

Lõikes 1 sätestatakse, et kui tarbija avaldus ei vasta käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud

nõuetele (avalduses esinevad puudused), määrab komisjoni sekretariaat mõistliku tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks.

Lõikes 2 nähakse ette, et enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist on komisjoni

juhtliikmel õigus kuulata vajaduse korral ära ka vastaspoole seisukoht.

Lõike 3 kohaselt otsustab komisjoni juhtliige avalduse menetlusse võtmise hiljemalt

14 kalendripäeva jooksul avalduse saamise päevast või puuduste kõrvaldamise tähtaja

möödumisest arvates. Analoogne säte sisaldub ka kehtivas seaduses (TKS § 47 lg 4).

13

Kuivõrd selleks hetkeks ei pruugi veel olla selge, kas tegemist on kauplejaga või näiteks teise

tarbijaga, on sättes kasutatud sõna vastaspool, mitte kaupleja.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui tarbija on avaldusele lisanud oma kompromissettepaneku, küsib

komisjon selle kohta kaupleja seisukohta. Kui kaupleja nõustub tarbija väljapakutud

kompromissiga, siis kinnitab komisjoni juhtliige kompromissi otsusega. Samuti küsib

komisjoni juhtliige lepitusmenetluse läbiviimiseks ka kaupleja nõusolekut, kui tarbija oma

avalduses on seda soovinud. Kuigi lepitusseaduse § 22 lõige 2 sätestab, et seaduses sätestatud

juhtudel võib lepitusorgan poolt kohustada menetluses osalema, ei anta eelnõuga komisjonile

sellist võimalust. Erinevalt näiteks vaidlusest perekonnaasjas, kus poolte osalemine

lepitusmenetluses on vajalik just lapse huvide kaitseks, on kaupleja ja tarbija vaheline vaidlus

ja suhe loomult hoopis teistsugune ja ühe poole sundimine lepituses osalema võib viia hoopis

selleni, et tekib tugevam vastuseis. Lisaks võib kaupleja huvides olla just tavamenetluse

läbimine, et saada selgust ja teada ka edaspidi, milline on õige käitumine teatud olukorras.

Eeltoodust lähtudes ei looda komisjoni juhtliikmele võimalust kaupleja kohustamiseks ja

lepitusmenetlus saab toimuda üksnes siis, kui mõlemad pooled on sellega nõus.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui komisjon menetleb piiriülest vaidlust ja menetluse käigus tekib

kohaldatava õiguse küsimus, siis määratakse kohaldatav õigus kindlaks kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava

õiguse kohta)12 artikli 6 lõigetega 1 ja 2. Seejuures arvestatakse tarbijavaidlusasja lahendamisel

ja otsuse tegemisel tarbija elukohaliikmesriigi lepinguõiguse sätteid, millest kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine. Määruse (EÜ) nr 593/2008 kohaselt kohaldub tarbijalepingule tarbija

hariliku viibimiskoha riigi õigus, kui lepingupooleks olev kaupleja teostab oma tegevust või on

suunanud oma tegevuse tarbija hariliku viibimiskoha liikmesriiki ja leping jääb nende tegevuste

raamesse. Näiteks kui Eesti kaupleja, kes on suunanud oma tegevuse Soome ja sõlmib selle

raames lepinguid Soome tarbijatega, kohaldub lepingule Soome õigus. Seega, sellise lepinguga

seonduva vaidluse lahendamisel Eesti komisjonis tuleb arvestada Soome lepinguõiguse

sätetega. Kui pooled valivad kohaldatavaks õiguseks Eesti õiguse, ei tohi see siiski põhjustada

Soome tarbija ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud selliste sätetega, millest ei saa

kokkuleppel Soome õiguse alusel kõrvale kalduda. Kui ajutiselt Eestis viibiv Soome turist

sõlmib lepingu Eestis tegutseva kauplejaga, kohaldub sellele lepingule Eesti õigus. See säte

tuleneb direktiivist 2013/11/EL13. Artikli 11 lõike 1 punkt b sätestab, et liikmesriigid tagavad,

et vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustes, mille eesmärk on vaidluse lahendamine

tarbijale määratava lahenduse abil olukorras, kus tõusetub kohaldatava õiguse küsimus, kui

müügi- või teenuse osutamise lepingule kohaldatav õigus määratakse kindlaks kooskõlas

määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega 1 ja 2, ei tohi tarbijat vaidluste kohtuvälise

lahendamise üksuse määratava lahenduse tulemusel ilma jätta selliste sätetega temale antavast

kaitsest, millest ei saa tema hariliku viibimiskoha liikmesriigi õiguse kohaselt lepinguga

kõrvale kalduda. Sama põhimõte on sätestatud ka kehtiva seaduse § 57 lõikes 3.

TKS-i §-s 502 sätestatakse avalduse menetlusse võtmata jätmise alused. Menetlusse võtmata

jätmise alused on sätestatud ka kehtivas seaduses (§ 47), kuid uude regulatsiooni on lisatud

täiendavaid aluseid, kui komisjonil on õigus keelduda avaldust menetlusse võtmast. Uute

keeldumise aluste lisamine tuleneb komisjoni senisest praktikast.

Antud paragrahvis sätestatakse, et avalduse menetlusse võtmata jätmise otsustab komisjoni

juhtliige menetlusliku otsusega ja sättes loetletakse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise

alused. Keeldumise alused tulenevad osaliselt direktiivist 2013/11/EL ning kuivõrd tegemist ei

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse

kohta (Rooma I). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega

muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise

direktiiv).

14

ole maksimumharmoniseeriva direktiiviga, nähakse ette täiendavad alused, millal on komisjonil

võimalik keelduda tarbija avalduse menetlusse võtmisest.

Komisjon ei võta avaldust menetlusse järgmistel juhtudel:

1) kui tarbija ei ole enne pöördunud oma nõudega kaupleja poole ega ole sellega andnud

kauplejale võimalust probleem lahendada;

2) tarbijavaidlus on ilmselgelt sisutühi või pahatahtlik, või tarbijal puudub vajadus kaitse

järele või huvi menetlust jätkata. Näiteks:

a) erinevalt sidevahendi abil sõlmitud lepingust ei ole tarbijal õigust tavakaupluses

sõlmitud lepingust taganeda ja sellise nõude puhul tarbijal õiguskaitsevajadus

puudub;

b) võib esineda olukordi, kus nõue on sisutühi, nt kui tarbija nõuab piletiraha tagasi,

kuna komöödia ei olnud tema arvates naljakas;

3) samade poolte sama tarbijavaidlusasi samal alusel on lahendatud teise, seaduse alusel

tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse või kohtu menetluses;

4) vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro ja

vaidluse lahendamine ei ole oluline praktika kujundamise seisukohast;

5) vaidluse lahendamine ei ole avalduses märgitud faktiliste asjaolude ja tõendite pinnalt

lahendatav käesoleva seaduse §-s 521 sätestatud tähtaja jooksul;

6) kui avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks määrati tähtaeg, kuid need jäid

tähtajaks kõrvaldamata;

7) tarbijavaidluse lahendamine ei kuulu seaduse kohaselt komisjoni pädevusse;

8) tarbijavaidluse teiseks pooleks oleva kaupleja suhtes on algatatud saneerimis-, pankroti-

või likvideerimismenetlus. Sellisel juhul ei ole kauplejal oma vara vaba kasutamise

võimalust ja vaidluse menetlemine komisjonis ei annaks soovitud tulemust. Tarbija

nõue kaupleja vastu tuleks sel juhul esitada pankrotimenetluses;

9) avaldaja on esitanud nõude, mida komisjon on varem juba lahendanud.

Komisjoni menetlus peab olema lihtne, kiire ja tõhus ning eelkõige on see mõeldud lihtsamate

tarbijavaidluste kiireks lahendamiseks. Näiteks remondi- või ehitusteenustega seotud

suuremate nõuetega vaidlusi, mille puhul pooled ei ole valmis jõudma kompromissile ning

vaidluse lahendamiseks on vajalik ajamahukas, kulukas ja keerukas ekspertiis ning tunnistajate

kaasamine, ei ole võimalik kohtuvälises menetluses tähtajaks lahendada.

Uus on eelnõus see, et avaldust ei võeta menetlusse siis, kui vaidlusaluse kauba või teenuse

väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro. Kehtivas korras on alampiiriks 30 eurot, mis

on kehtinud juba üle kuue aasta. Arvestades inflatsiooni, on nõude esitamise alampiiri tõstmine

asjakohane ja vajalik. Siiski jääb komisjonile endiselt kaalutlusõigus. Näiteks juhul, kui

vaidluse lahendamine on oluline praktika kujundamise seisukohast, võib komisjon menetlusse

võtta ka alla 50 euro suuruse nõude.

TKS-i §-s 503 sätestatakse avalduse täpsustamine. Kehtivas TKS-is selline säte puudub, kuid

tulenevalt senisest komisjoni praktikast on selle sätte lisamisel praktiline vajadus.

Lõike 1 kohaselt on tarbijal võimalik pärast avalduse esitamist selles sisalduvate nõuete

muutmiseks või täiendamiseks esitada täiendavaid avaldusi. Komisjoni praktika näitab, et

tarbijavaidlusasja menetlemise käigus võib tarbija soovida oma nõuet menetluse kestel muuta

või täiendada. Selliste olukordade reguleerimiseks ja tarbijavaidlusasja kiire lahendamise

tagamiseks täpsustatakse avalduse muutmise/täiendamise võimalust.

Lõikes 2 täpsustatakse, millises ulatuses on võimalik taotleda avalduse täiendamist pärast

avalduse menetlusse võtmist. Võimalik on täiendada või parandada juba esitatud faktilisi või

õiguslikke väiteid, kui sellega ei muudeta avalduse aluseks olnud põhilisi asjaolusid. Võimalik

15

on taotleda nõude suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist, samuti esialgu

nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.

Lõikes 3 nähakse ette, et tarbija võib avalduse muutmist/täpsustamist taotleda ka suuliselt

komisjoni istungil.

TKS-i §-s 504 sätestatakse avalduse tagasivõtmine. Ka kehtiva seaduse alusel on tarbijal

võimalik avaldus tagasi võtta, kuid täpsemalt ei ole seda korda seaduses sätestatud. Parema

selguse tagamiseks on avalduse tagasivõtmise kord senisest täpsemini sätestatud.

Lõike 1 kohaselt võib tarbija avalduse tagasi võtta igal ajal enne tarbijavaidlusasjas tehtud

otsuse avalikustamist. Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi 2013/11/EL artikli 9

lõike 2 punkti a kohaselt peab tarbijal olema võimalus igal ajal avaldus tagasi võtta, kui

menetluse teostamise viis teda ei rahulda.

Lõike 2 kohaselt tehakse avalduse tagasivõtmine komisjonile teatavaks kirjalikult või istungil.

Lõike 3 kohaselt lõpetab komisjoni juhtliige menetlusliku otsusega tarbijavaidlusasja

menetlemise pärast seda, kui tarbija avalduse tagasi võtab. Kui tarbija võtab avalduse tagasi

enne menetluse alustamist, keeldub komisjoni juhtliige avalduse menetlusse võtmisest.

Lõikes 4 sätestatakse tagajärjed, kui tarbija otsustab avalduse tagasi võtta. Kui tarbija võtab

avalduse tagasi, kaotab ta õiguse pöörduda sama nõudega uuesti komisjoni poole. Tarbijale jääb

aga õigus pöörduda sama vaidlusega kohtusse.

Lõike 5 kohaselt tuleb tarbijale selgitada avalduse tagasivõtmise tagajärgi.

TKS-i §-s 505 sätestatakse avalduste liitmine. Sama säte on ka kehtivas seaduses (TKS § 49)

ning seda loogikat ei ole eelnõus muudetud. Sellest lähtudes võib sekretariaat liita avaldused

ühte menetlusse, kui nõuded sama kaupleja vastu põhinevad sarnastel asjaoludel ja õiguslikel

alustel ning avalduste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist.

TKS-i 6. peatüki 4. jagu

korraldab lepitusmenetluse läbiviimist komisjonis. Kehtiv TKS ei sisalda sätteid komisjoni kui

lepitusorgani kohta ega sätesta täpsemini lepitusmenetluse läbiviimist. Eelnõuga võimaldatakse

komisjoni poole pöördumise korral valida lepitusmenetlus komisjoni juhtliikme vahendusel.

Lepitusmenetlus ei ole avalik ja võimaldab jõuda vaidluse pooli rahuldava kokkuleppeni.

TKS-i §-s 51 sätestatakse, et komisjon on lepitusorgan lepitusseaduse § 19 tähenduses ja

komisjonis läbiviidavale lepitusmenetlusele kohaldatakse lepitusseaduses lepitusorgani

tegevuse kohta sätestatut TKS-st tulenevate erisustega. Seega kohalduvad komisjonile koos

käesolevast eelnõust tulenevate erisustega lepitusseaduse §-d 19–29, milles on sätestatud

komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumine, avalduse menetlusse võtmisest keeldumine,

lepitusmenetluse alustamine, lepituskohtumise läbiviimine, erialaasjatundjate ja tunnistajate

kaasamine, lepituskokkuleppe sõlmimise ettepanek, kokkuleppe kinnitamine, lepitusmenetluse

lõpetamine ja kokkuleppe täitmine ning kohtusse pöördumine. Komisjoni kui lepitusorgani

poole pöördumisele, lepitusmenetluse alustamisele, lepituskokkuleppe sõlmimisele ja kohtusse

pöördumisele kohaldatakse käesolevas eelnõus sätestatud erisusi. Komisjonis kui

lepitusorganis lepitusmenetlust läbiviiv isik on tarbijavaidluste komisjoni juhtliige, kes ei ole

sama vaidlust varem komisjonis menetlenud.

TKS-i §-s 511 sätestatakse komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumine.

Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumisel kohaldatakse

lepitusavaldusele käesoleva eelnõu §-s 50 avalduse esitamise kohta ja §-s 502 avalduse

menetlusse võtmata jätmise kohta sätestatut. Samadele nõuetele vastava avalduse esitamine

võimaldab lepitusmenetluse luhtumisel võtta tarbija taotlusel lepitusmenetluse aluseks olnud

16

avaldus komisjoni tavamenetlusse. Piirdumine ühe avaldusega on tarbijale lihtsam ning

vähendab ka komisjoni halduskoormust.

Lõikes 2 sätestatakse, et komisjonis alustatud tarbijavaidlusasja menetlemise kestel saab

taotleda lepitusmenetlusse minekut kuni tarbijavaidlusasjas otsuse tegemiseni.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui pooled lähevad lepitusmenetlusse komisjoni tavamenetluse kestel,

võib tarbija taotleda lepitusmenetluse alustamist tarbijavaidluse lahendamise alustamiseks

esitatud avalduse alusel.

Lõikes 4 sätestatakse, et avaldusele või siis taotlusele lepitusmenetluse alustamiseks tuleb

lisada poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tarbija ja kaupleja vahel

sõlmitud kokkulepe lepitusmenetluse läbiviimiseks. Tarbija ja kaupleja kirjaliku kokkuleppega

samaväärseks loetakse seda, kui tarbija on komisjonile esitatud avalduses osundanud

lepitusmenetluse soovile ja kui komisjoni esimehe pöördumisel kaupleja poole on kaupleja

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis andnud nõusoleku lepitusmenetluse läbiviimiseks.

TKS-i §-s 512 sätestatakse komisjoni ja kohtusse pöördumine olukorras, kui lepitusmenetlus

lõpeb lepituskokkuleppe sõlmimiseta, st juhul, kui lepitusosaline avaldab tahet lepitusmenetlus

katkestada või kui lepitaja katkestab lepitusmenetluse LePS-i § 11 lõikes 4 või 5 nimetatud

juhul. LePS-i § 11 lõike 4 kohaselt võib lepitaja lepitusmenetluse katkestada mõjuval põhjusel,

eelkõige juhul, kui kokkuleppe saavutamine lepitusosaliste vahel on vähe tõenäoline või kui

kõiki asjaolusid arvesse võttes ja lepitusosaliste huve kaaludes ei või oodata, et lepitaja jätkab

lepitusmenetlust, või kui juhtum olemuslikult ei sobi lepitusmenetluseks.

Lõige 1 sätestab, et kui lepituskokkulepe jääb sõlmimata, jätkub sama tarbijavaidlusasja

menetlemine komisjoni tavamenetluses, välja arvatud juhul, kui tarbija seda ei soovi. Kui

menetlus jätkub komisjoni tavamenetluses, siis komisjoni erapooletuse tagamiseks ei või seda

tarbijavaidlusasja menetleda komisjoni juhtliige, kes oli lepitusmenetluses samas asjas lepitaja.

Lõikes 2 nähakse ette, et kui tarbijavaidlusasjas algatatakse komisjoni menetlus ja selle kestel

soovib tarbija minna lepitusmenetlusse ning lepitusmenetluses kokkulepet ei sõlmita, on tarbijal

õigus otsustada, kas menetlust jätkatakse komisjoni tavamenetluses või lõpetatakse menetlus

ning pooltel on võimalik pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse.

TKS 6. peatüki 5. jaos sätestatakse tarbijavaidluse lahendamine komisjonis. Kehtiva seadusega võrreldes on eelnõus

kavandatud kord täpsem.

TKS-i §-s 52 sätestatakse tarbija avalduse läbivaatamise ettevalmistamine.

Lõikes 1 nähakse ette, et pärast tarbija avalduse menetlusse võtmist saadab komisjoni

sekretariaat avalduse kauplejale ja annab talle võimaluse mõistliku aja jooksul vastata ning

esitada oma vastuväited koos asjakohaste tõenditega.

Lõike 2 kohaselt, kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet ja täidab selle, teeb komisjoni juhtliige

menetluse lõpetamise otsuse. Kaupleja vastus, milles ta tunnistab tarbija nõuet, ning tõend

nõude rahuldamise kohta, saadetakse tarbijale ja pooli teavitatakse menetluse lõpetamisest. Kui

kaupleja tarbija nõuet küll tunnistab, aga ei teavita komisjoni otsuse täitmisest, jätkab komisjon

tarbija avalduse menetlemist.

Lõikes 3 sätestatakse, et kauplejapoolne tarbija avaldusele mittevastamine või menetluses

osalemisest loobumine ei välista tarbijavaidlusasja lahendamist ning sellisel juhul võetakse

tarbijavaidlusasja lahendamisel aluseks tarbija esitatud avaldus ning asjas kogutud tõendid.

Selle eesmärk on see, et komisjonil oleks võimalik teha asjas sisuline otsus ka siis, kui kaupleja

ei soovi tarbijavaidlusasja lahendamise menetluses osaleda või keeldub sellest.

Lõike 4 kohaselt selgitab sekretariaat pooltele vajaduse korral lisaselgituste või -tõendite

esitamise vajadust ja teeb muud vajalikud toimingud tarbijavaidlusasja lahendamiseks, sh

määrab tõendite esitamise tähtaja.

17

TKS-i §-s 521 sätestatakse tarbijavaidlusasja menetluse tähtaeg. Tarbijavaidlusasja

läbivaatamine ja asjas otsuse tegemine peab toimuma 90 päeva jooksul avalduse menetlusse

võtmisest arvates. Nimetatud tähtaeg tuleneb direktiivist 2013/11/EL. Komisjon võib

pikendada seda tähtaega, kui tegemist on eriliselt keeruka tarbijavaidlusasjaga. Pooli

teavitatakse tähtaja pikendamisest ja tarbijavaidlusasja menetlemise lõpetamise eeldatavast

ajast. Samamoodi on menetluse tähtaeg sätestatud ka kehtivas seaduses.

TKS-i § 53 sisaldab sätteid tõendamise ja tõendite hindamise ning kogumise kohta. Analoogsed

sätted tõendite esitamise ja hindamise kohta sisalduvad ka kehtivas seaduses (TKS § 46 lg 5 ja

§ 57 lg 2).

Lõike 1 kohaselt peavad pooled tõendama asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded, väited

ja vastuväited. Seejuures tuleb arvestada ka võlaõigusseaduses poolte tõendamiskoormise kohta

sätestatut.

Lõikes 2 reguleeritakse tõendite hindamist. Komisjon hindab tarbijavaidlusasjas esitatud

tõendeid objektiivselt ning teeb tõendite põhjal kaalutletud otsuse komisjoni esimehe või

komisjoni koosseisu siseveendumuse kohaselt.

Lõikes 3 sätestatakse komisjoni õigus koguda tõendeid omal algatusel, kui see on vajalik poole

õiguse tõhusaks kaitseks ja tarbijavaidlusasja lahendamiseks. Komisjonil on õigus omal

algatusel küsida pädeva järelevalveasutuse seisukohta vaidluse lahendamisel tähtsust omavates

küsimustes. Näiteks vaidlusaluse asja lepingutingimustele vastavusega seoses küsida

turujärelevalveasutuse seisukohta asja nõuetele vastavuse kohta.

TKS-i §-s 531 täpsustatakse, mida loetakse tarbijavaidlusasja lahendamisel tõendiks. Kehtivas

seaduses taoline säte puudub, kuid tõendite täpsem reguleerimine on vajalik suurema selguse

tagamiseks.

Lõikes 1 määratletakse tõendi mõiste: tõendiks loetakse igasugune teave, mille alusel teeb

tarbijavaidluste komisjon kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või

nende puudumise, samuti muud tarbijavaidlusasja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

Lõikes 2 sätestatakse, et tõendiks võib olla dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ja

eksperdiarvamus. Eelnõus reguleeritakse tõendeid samamoodi kui tsiviilkohtumenetluses, kuid

lihtsustatult, arvestades vajadusega säilitada komisjoni lihtne ja kiire menetlus.

Lõikes 3 sätestatakse, et komisjon võib lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks muu hulgas

ka menetlusosalise (nii tarbija kui ka kaupleja) antud seletuse. Komisjon hindab kõiki tõendeid

kogumis ning seega on komisjonil kaalutlusõigus otsustada, kas ta loeb menetlusosalise poolt

antud seletuse piisavaks tõendiks või mitte.

Lõikes 4 sätestatakse, et dokumentaalsele tõendile, asitõendile, vaatlusele ja

eksperdiarvamusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-e 272–277, 285–291 ja

293–305, arvestades käesoleva eelnõuga sätestatud eranditega. Komisjoni menetlusele ei ole

mõistlik luua tsiviilkohtumenetlusest erinevat tõendite regulatsiooni, kuid tõendite ja nende

esitamise puhul tuleb silmas pidada, et komisjon on kohtuväline organ, kelle menetlus peab

olema lihtne ja kiire.

Tõendi ja tõendi esitamise sätete puhul on kasutatud töövaidluskomisjonile tõendite

esitamisega sarnast sõnastust.

TKS-i §-s 54 sätestatakse tarbijavaidlusasja arutamine istungil samamoodi kui kehtivas

seaduses.

Lõike 1 kohaselt võib komisjon korraldada istungi omal algatusel või menetlusosalise taotlusel,

kui istungi korraldamine aitab kaasa tarbijavaidlusasja kiiremale ja õigele lahendamisele.

Komisjoni töökeel on eesti keel.

Lõikes 2 sätestatakse, et istungil viibivateks isikuteks on tarbijavaidlusasja menetleva

komisjoni liikmed ja menetlusosalised, sealhulgas asjakohasel juhul ka istungile kutsutud

18

ekspert. Istungi juhatajaks on tarbijavaidlusasja menetleva komisjoni koosseisu kuuluv

komisjoni juhtliige.

Lõikes 3 sätestatakse, et komisjon võib istungi pidada ka ainuisikuliselt ehk ilma

kolmeliikmelist komisjoni määramata.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui istungile kutsutu ei saa istungil osaleda, siis peab ta sellest teatama

enne istungi algust ja esitama istungile ilmumist takistava põhjuse.

Lõikes 5 nähakse ette, et kui tarbijavaidlusasja pool jätab mõjuva põhjuseta istungile ilmumata,

siis toimub tarbijavaidlusasja arutamine istungil tema kohalolekuta.

TKS-i §-s 55 sätestatakse istungi pidamise kord, mis sarnaneb kehtivas seaduses sisalduva

korraga.

Lõike 1 kohaselt teeb istungit juhatav komisjoni juhtliige kindlaks istungil osalejate

isikusamasuse ja esindajate volitused, kontrollib komisjoni liikmete taandamise aluste

puudumist ning selgitab läbiviidava menetluse tulemuse õiguslikku tähendust.

Lõigete 2 ja 3 kohaselt selgitab komisjoni juhtliige istungil tarbijavaidluse sisu ja vaidlusaluse

lepinguga ja lepingu esemega seotud asjakohaseid õigusnorme. Istungil tutvutakse esitatud

tõenditega ja pooled võivad esitada täiendavaid tõendeid, mille varasem esitamine ei olnud

võimalik. Vastaspoolele antakse võimalus esitada istungil esitatud lisatõendite kohta oma

seisukoht. Poolte esitatud tõendite vastuvõtmise otsustab komisjoni juhtliige. Istungil võib

tarbija kirjalikus avalduses esitatud nõudeid suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult

loobuda kuni tarbijavaidlusasja sisulise arutamiseni.

Lõike 4 kohaselt toimub istungil tarbijavaidlusasja sisuline arutamine, poolte selgituste ja

ekspertide ärakuulamine, dokumentide ja muude tõenditega tutvumine ja nende uurimine ning

poolte lõppseisukohtade ärakuulamine.

Lõike 5 kohaselt võib komisjoni juhtliige asja arutamise istungil edasi lükata, kui komisjoni

liige taandub istungil, kui vaidluse pool ei ilmunud istungile mõjuval põhjusel või kui ilmneb

muu takistus, mida ei ole võimalik istungil kõrvaldada.

Lõike 6 kohaselt teatab komisjoni juhtliige pärast tarbijavaidlusasja sisulist arutamist otsuse

teatavakstegemise aja.

TKS-i §-s 551 reguleeritakse istungi pidamist menetluskonverentsina. Asjakohane säte kehtivas

seaduses puudub. Samas on infoühiskonna ja e-teenuste arengut ning inimeste piiriülest

liikumist arvestades praktiline vajadus võimaldada istungi korraldamist ajakohaste

infotehnoloogiliste võimaluste abil.

Lõike 1 kohaselt võib komisjoni istungi korraldada menetluskonverentsina kas täielikult või

osaliselt. Menetlusosalisel või tema esindajal on võimalik istungi ajal viibida muus kohas ja

teha menetlustoiminguid reaalajas. Võimalik on menetluskonverentsi pidada ka viisil, kus osad

menetlusosalised viibivad istungiruumis ja teised muus kohas.

Lõike 2 kohaselt peab menetluskonverentsina korraldatud istungil olema tagatud nii pildi kui

ka heli reaalajas ülekandmise korral nii menetlusosaliste õigused kui ka muud istungi

tingimused. Välistatud peab olema kõrvaliste isikute sekkumine menetluskonverentsi ajal.

TKS-i §-s 552 täpsustatakse tarbijavaidlusasja menetlemisel kompromissi sõlmimist. Ka kehtiv

seadus võimaldab komisjoni menetluses lahendada vaidlus pooltevahelise kompromissiga, kuid

täpsemalt ei ole seda reguleeritud. Kompromissiga lõpeb ligi viiendik komisjonis

menetletavatest tarbijavaidlusasjadest ning seega on oluline kompromisside sõlmimise täpsem

reguleerimine.

Lõike 1 kohaselt võivad nii vaidluse pooled kui tarbijavaidlusasja menetlev komisjoni juhtliige

teha menetluse kestel ettepaneku vaidluse lahendamiseks kompromissiga.

Lõike 2 kohaselt on kompromissi sõlmimine võimalik kuni tarbijavaidlusasjas otsuse

avalikustamiseni. Vaidluse lahendamise võimaldamine kompromissiga on mõistlik, kuna

sellisel juhul ei ole kaotajaid ega võitjaid – vaidluse pooled leiavad oma probleemile lahenduse

19

ja jääb ära edasine vaidlemine komisjonis või kohtus. Kompromiss võib olla tingimuslik. See

tähendab, et üks pool on nõus täitma oma kohustusi ja rahuldama nõuet, kui teine pool tagab

selleks vajalikud tingimused.

Lõike 3 kohaselt võivad pooled esitada nende allkirjastatud kompromisslepingu komisjonile

kinnitamiseks. Kompromissi kinnitava otsusega lõpetatakse ühtlasi tarbijavaidlusasja menetlus.

Lõike 4 kohaselt kinnitab komisjoni juhtliige kompromissi otsusega, milles märgitakse

kompromissi tingimused ning millega ühtlasi lõpetatakse tarbijavaidlusasja menetlus.

Lõike 5 kohaselt ei kinnita komisjoni juhtliige kompromissi, kui tema hinnangul on see

vastuolus seadusega või heade kommetega või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kompromissiga ei või jätta tarbijat ilma talle seadusega antud õigustest. Kui kompromissi ei

ole võimalik kinnitada, teeb komisjoni juhtliige selle kohta otsuse, milles põhjendab

kompromissi kinnitamisest keeldumist. Kompromissi kinnitamata jätmisel jätkatakse

tarbijavaidlusasja menetlemist.

TKS-i §-s 56 sätestatakse komisjoni menetluse lõpetamise alused.

Antud sätte kohaselt lõpetab komisjoni juhtliige tarbijavaidlusasja menetluse, kui tarbija võtab

avalduse tagasi, kui kaupleja rahuldab tarbija nõude, kui komisjoni juhtliige kinnitab poolte

sõlmitud kompromissi, kui asjas tehakse sisuline otsus, kui menetluse käigus ilmneb mõni §-s

502 sätestatud menetlusse võtmist välistav asjaolu või kui tarbija soovil minnakse üle

lepitusmenetlusse ja kaupleja on andnud selleks nõusoleku. Menetluse lõpetamise alusena

nähakse ette samad alused mis juhul, kui komisjoni juhtliige jätab avalduse menetlusse võtmata,

sest kõnealused asjaolud, mis takistavad menetluse läbiviimist tarbijavaidluste komisjonis,

võivad selguda ka menetluse käigus ning sellisel juhul peab komisjoni esimehel olema alus

menetlus komisjonis lõpetada.

TKS-i 6. peatüki 6. jaos

sätestatakse nõuded komisjoni otsuse tegemisele ja otsuse sisule.

TKS-i §-s 57 sätestatakse komisjoni tarbijavaidlusasja sisulise otsuse tegemise tingimused ja

aeg.

Lõikes 1 antakse komisjonile kaalutlusõigus teha tarbijavaidlusasjas otsus siis, kui

tarbijavaidlusasja asjaolud on selged ja tarbijavaidlusasi on täielikult valmis, et teha asjas lõplik

lahend.

Lõikes 2 nähakse ette, et enne otsuse tegemist annab komisjoni juhtliige pooltele täiendavate

avalduste ja tõendite esitamise võimaluse ja määrab nende esitamise tähtpäeva ning teavitab

neid otsuse tegemise kuupäevast. Määratud tähtpäeva võib muuta, kui seda tingib

menetlusolukorra muutumine.

Seega võib praktikas ette tulla olukord, kus pool esitab lisatõendi vahetult enne otsuse tegemist.

Kusjuures, ka komisjoni juhtliige saab § 483 lõike 4 järgi vajaduse korral selgitada lisatõendite

esitamise vajadust. Juhul kui lisatõend esitatakse, on komisjonil käesoleva eelnõu § 56 lõike 2

järgi endiselt tarvis võimaldada teisel poolel tõendiga tutvuda ja arvamust avaldada. Seetõttu

võidakse ka otsuse tegemise tähtpäeva vajaduse korral edasi lükata, määrates uue tähtpäeva.

Lõike 3 kohaselt teeb komisjoni koosseis otsuse lihthäälteenamusega. Komisjoni liige võib

jääda eriarvamusele ja tema eriarvamus kajastatakse komisjoni otsuses. Komisjoni liige ei saa

jääda erapooletuks.

TKS-i §-s 58 sätestatakse komisjoni otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue. Ernst & Young

Baltic AS-i tehtud uuringus toodi esile, et komisjoni menetluses osalenute arvamuse kohaselt

on komisjoni otsused ebakvaliteetsed, kuna sarnaste asjaoludega olukordi lahendatakse

erinevalt, ning otsused on raskesti arusaadavad ja ebapiisavalt põhjendatud. Eelnõuga

kavandatavad muudatused peaksid aitama muuta komisjoni otsused kvaliteetsemaks.

20

Lõike 1 kohaselt peab komisjoni otsus olema põhjendatud ja tuginema seadustele ning

tarbijavaidlusasjas esitatud ja kogutud tõendite ja asjaolude õiguslikule hinnangule. Otsust

tehes hindab komisjon tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb

asjas kohaldada ja kas nõue tuleb rahuldada. Poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitse tagamise

eesmärgil ei ole komisjon seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja võib täpsustada nõude

õiguslikku kvalifikatsiooni ning otsustab ise, millist õigusakti kohaldada.

Lõike 2 kohaselt võib komisjon otsust tehes tugineda ainult tarbijavaidlusasjas kogutud

tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta pooltel oli võimalik

oma arvamust avaldada. Kui menetlusosaliste esile toodud asjaolusid hindab komisjon oma

otsuses menetlusosalistest erinevalt, siis peab ta olema enne nende tähelepanu sellele juhtinud

ja andnud võimaluse seisukoha avaldamiseks.

TKS-i §-s 581 sätestatakse komisjoni otsuse sisule esitatavad nõuded, mis on kehtiva seadusega

võrreldes üksikasjalikumad.

Lõikes 1 sätestatakse, et otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja

põhjendavast osas. Sama sisuga säte sisaldub kehtivas seaduses.

Lõikes 2 täpsustatakse otsuse sissejuhatuses kajastamist vajavaid andmeid. Otsuse

sissejuhatuses peab olema märgitud otsuse tegemise aeg ja koht, tarbijavaidlusasja number,

otsuse teinud komisjoni liikmete nimed, kui otsuse tegi mitmeliikmeline komisjon, ja komisjoni

esimehe nimi, kui otsuse tegi komisjoni juhtliige ainuisikuliselt, poolte ja nende esindajate

nimed ning tarbija isikukood, tarbija nõude ese, istungi toimumise aeg või viide

tarbijavaidlusasja lahendamisele kirjalikus menetluses ja andmed poole osalemise kohta

istungil.

Lõikes 3 täpsustatakse nõudeid otsuse resolutsioonile. Resolutsiooniga lahendab komisjon

selgelt ja ühemõtteliselt nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioonis peab olema

märgitud komisjoni seisukoht tarbija nõude rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata

jätmise kohta. Samuti märgitakse resolutsioonis otsusega mittenõustumise korral maakohtusse

pöördumise võimalus ning kaupleja kohustus teavitada komisjoni 30 päeva jooksul alates

otsuse ameti veebilehel avaldamise päevale järgnevast päevast otsuse täitmisest või kohtusse

pöördumisest. Resolutsioon peab olema eristatav otsuse muudest osadest, olema sõnastatud

selgelt ja olema arusaadav ning täidetav ka otsuse muude osadeta.

Lõikes 4 täpsustatakse nõudeid otsuse kirjeldavale osale. Otsuse kirjeldavas osas tuleb eelkõige

märkida tarbija esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited ja tõendid, mis kirjeldavad

tarbijavaidluse sisu. Kirjeldavas osas esitatakse andmed loogilises järjekorras ja lühidalt, tuues

esile olulisema.

Lõikes 5 täpsustatakse nõudeid otsuse põhjendavale osale. Otsuse põhjendavas osas peab olema

märgitud tarbijavaidlusasja menetlemisel tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused,

samuti tõendid, millele tarbijavaidluste komisjoni järeldused tuginevad. Otsuse põhjendavas

osas märgitakse ka õigusaktid, mida komisjon vaidluse lahendamisel kohaldas. Otsuses peab

põhjendama ka seda, miks komisjon ühe või teise poole faktiliste väidetega ei nõustu ja miks

ta mingit tõendit ei arvesta.

Lõikes 6 sätestatakse, et tarbija kasuks tehtud otsuses peab olema lahendatud asjakohasel juhul

tarbija tellitud ekspertiisile tehtud kulutuste kauplejapoolne hüvitamine vastavalt kõnesolevas

eelnõus kavandatud TKS-i sättele (§ 45 lg 2). Tarbija kasuks tehtud otsuses peab olema

lahendatud ka tarbijavaidlusasja lahendamise eest seaduse alusel ettenähtud menetlustasu

(ekspertiisikulu) kauplejapoolne kandmine.

TKS-i § 582 reguleerib otsuse vigade parandamist. Kehtivas TKS-is ei ole otsuses olevate

vigade parandamine eraldi reguleeritud, kuid läbipaistvuse huvides on vigade parandamise

täpne regulatsioon oluline.

21

Lõikes 1 nähakse ette, et komisjoni juhtliige võib igal ajal parandada otsuse kirja- ja

arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused. Enne vigade parandamist võib komisjoni juhtliige ära

kuulata ka pooled.

Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni otsusele tehakse märge otsuse parandamise kohta.

Lõikes 3 sätestatakse, et komisjoni otsuse vigade parandamise kohta sätestatut kohaldatakse ka

komisjoni esimehe menetlusliku otsuse vigade parandamisele.

TKS-i §-s 59 sätestatakse otsuse avalikustamine. Komisjoni jõustunud otsus avalikustatakse

TMS-i § 462 lõigetes 2–4 sätestatud tingimustel ja korras TTJA hallataval komisjoni veebilehel.

Sätte kohaselt võib komisjon avalikustatavat otsust töödelda viisil, mille tulemusel ei ole

otsusest võimalik tuvastada tarbija nime, isikukoodi või sünniaega ega aadressi. Selline

regulatsioon sisaldub pea samas sõnastuses ka kehtivad TKS-i §-s 59.

TKS-i § 60 reguleerib komisjoni otsuse järgimist. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga nähakse

ette, et komisjoni otsuseid mittejärgivaid kauplejad lisatakse TTJA poolt hallatavasse musta

nimekirja kolmeks aastaks senise 12 kuu asemel. Muudatuse tingib vajadus distsiplineerida

kauplejaid otsuseid täitma. Lisatud on juurde ka juhtliikme võimalus pikendada poolte

põhjendatud taotluse asemel otsuse järgmiseks antud tähtaega. Samuti nähakse ette, et mustas

nimekirjas avaldatakse ka kauplejate poolt täitmata jäetud kompromissotsused.

Lõikes 1 sätestatakse, et kauplejal on otsuse järgimiseks 30 päeva alates otsuse TTJA veebilehel

avaldamise päevale järgnevast päevast, kui otsuses ei ole määratud teist tähtaega. Seega, kui

komisjon on teinud otsuse tarbija kasuks, tuleb kauplejal selle aja jooksul teavitada komisjoni

otsuse täitmisest või kohtu poole pöördumisest.

Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni juhtliige võib poolte põhjendatud taotlusel pikendada otsuse

järgimiseks antud tähtaega.

Lõikes 3 nähakse ette võimalus, et kui vaidluse pool ei nõustu komisjoni otsusega, võib ta

pöörduda sama tarbijavaidluse läbivaatamisekskohtusse. Võrreldes kehtiva seadusega

täpsustatakse, et kohtusse pöördumise vorm on hagiavaldus, mitte kaebus ega vaie komisjoni

otsuse peale.

Lõike 4 kohaselt on kaupleja kohustatud komisjoni teavitama otsuse täitmisest või samas asjas

kohtusse pöördumisest.

Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse, et TTJA veebilehel avalikustatakse nende kauplejate nimed, kes ei

järgi komisjoni otsuseid. Seega on kaupleja kohustatud kõnesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud tähtaja jooksul komisjoni otsuse täitmisest või maakohtusse pöördumisest teavitama,

sest mitteteavitamisel lisatakse kaupleja komisjoni otsuseid mittetäitvate kauplejate nimekirja

(n-ö must nimekiri). Komisjoni otsuseid mittejärgivate kauplejate nimekirja kantakse ka

kaupleja, kes ei ole tähtaegselt järginud kompromisslepet kinnitanud juhtliikme otsust.

Lõikes 7 sätestatakse juhud, mil kaupleja eemaldatakse lõikes 4 kirjeldatud nimekirjast. Need

juhud on:

1) kaupleja teavitab komisjoni peale nimekirja kandmist, et ta on tarbija kasuks tehtud

otsuse siiski täitnud;

2) kaupleja nimekirja kandmisest on möödunud kolm aastat.

Kehtiva seaduse alusel kustutatakse kaupleja mustast nimekirjast siis, kui kaupleja nimekirja

kandmisest on möödunud 12 kuud. Uue redaktsiooniga nähakse ette, et kaupleja kustutatakse

kõnealusest nimekirjast siis, kui kaupleja on olnud mustas nimekirjas kolm aastat ning ta ei ole

selle aja jooksul tarbija kasuks tehtud otsust täitnud. Muudatuste eesmärk on motiveerida

kauplejaid aktiivsemalt otsuseid täitma või otsusega mittenõustumisel maakohtu poole

pöörduma. Kolmeaastase tähtaja määramisel on lähtutud tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) §-st 146, mille kohaselt on tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kolm aastat.

22

TKS-i ei täiendata üleminekusättega, mida kohaldatakse neile tarbijavaidlusasjadele, mille

läbivaatamine on uue redaktsiooni jõustumisel juba algatatud ja mida menetletakse enne

käesoleva seaduse jõustumist. TKS-i § 1 lõige 5 sätestab, et käesolevas seaduses ettenähtud

haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades käesoleva

seaduse erisusi. HMS-i § 5 lõige 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid

muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Oma

olemuselt on komisjoni tööd reguleerivad normid haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid

ning sellest tulenevalt, kui seadust muudetakse, kohaldatakse enne 1. märtsi 2026 algatatud

menetlustele menetluse alguses kehtinud õigusnorme.

Eelnõu § 2

reguleerib seaduse jõustumist. Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1.

märtsil.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/11/EL

tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta (ELT L 165, 18.06.2013, lk 63–71). Eelnõus

kavandatavad komisjoni menetluskorra muudatused on kooskõlas direktiivis sätestatud

nõuetega vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele ja menetlustele.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu eesmärk on luua lihtne ja efektiivne kohtuväline tarbijavaidluse lahendamise süsteem,

muutes komisjoni kehtivat menetluskorda eesmärgiga suurendada menetlusosaliste usaldust

komisjoni ja selles läbiviidava menetluse vastu, parendada menetluse kvaliteeti ning

tarbijavaidluste komisjoni tulemuslikkust.

Eelnõuga kavandatavatel muudatustel ei ole sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega

kohaliku omavalitsuse korraldusele. Küll aga on muudatustel mõju riigiasutuste korraldusele

(kohustused riigile).

Eelnõuga kavandatav olulisim muudatus on komisjoni juhtliikme ametikohtade loomine TTJA-

sse.

6.1. Tarbijavaidluste komisjoni juhtliikme ametikoha loomine TTJA-sse

Kavandatava muudatusega luuakse praeguste TTJA-s käsunduslepingu alusel töötavate 14

komisjoni esimehe asemel komisjoni juhtliikme ametikoht (eeldatavalt 3 ametikohta), mis

täidetakse avaliku konkursi korras. Ametikohale esitatavad nõuded on kehtestatud seaduses.

Kehtiva seaduse alusel on ettevõtlus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga kinnitatud

komisjoni juhtliikmete (esimeeste) nimekiri, kuhu kuulub 14 isikut, kelle tööd komisjoni

juhtliikmena tasustatakse käsunduslepingu alusel. Seega väheneb oluliselt juhtliikmete arv, kes

töötavad osalise koormusega muu põhitegevuse kõrvalt. Muudatusel on positiivne mõju ka

töökorraldusele, st komisjoni ja TTJA infovahetusele, menetluste läbiviimise tõhususele ja

komisjoni juhtliikmete poolsele teabevahetusele menetlusosalistega.

23

Muudatus avaldab eeldatavasti positiivset mõju komisjoni professionaalsusele, lahendite

kvaliteedile ja menetluse tõhususele, mille tulemusel suureneb vaidluspoolte üldine rahulolu

menetlusega ja tarbijavaidluste lahendamisega.

Juba tänasel päeval tegutseb komisjoni juures tarbijavaidluste komisjoni sekretariaat, mis

koosneb 14. ametnikust ning sekretariaadi juhatajast. Nende roll on ka tulevikus komisjoni töö

sujuv tagamine ning komisjoni abistamine. Käesoleval hetkel ei ole vajadust täiendavaid

ametnikke palgata, kuid see võib tulevikus muutuda, kuivõrd komisjoni laekuvate avalduste arv

on aasta-aastalt kasvutrendis.

Sihtrühm on TTJA.

6.1.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Kehtiva seaduse alusel makstakse komisjoni juhtliikmetele (tänased komisjoni esimehed)

töötasu vastavalt töötatud tundide arvule. Kuutöötasu aluseks on kõrgemate riigiteenijate

ametipalkade seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kõrgeima palgamäära ja koefitsiendi 0,55 korrutis,

mis praegu on 3664 eurot. Ühe vaidluse menetlemise eest makstav töötasu ei või ületada

170 eurot. Komisjoni juhtliikmete töötasudeks kulus 2023. aastal 107 571, 62 eurot.

Komisjoni juhtliikmete palgad ei ole seadusemuudatuste jõustumisel enam seotud kõrgemate

riigiteenijate ametipalkade seadusega (KRAPS) tulenevalt sellest, et komisjoni juhtliikmete

puhul ei ole tegemist kõrgemate riigiteenijatega, mis õigustaks juhtliikmete palkade sidumist

KRAPS-is oleva regulatsiooniga.

Kui arvestada komisjoni juhtliikme keskmiseks põhipalgaks 3500 eurot, kulub juhtliikmete

töötasudele 168 588 eurot aastas (koos maksudega). Muudatusega kaasnev komisjoni

juhtliikmete töötasudega seotud lisakulu on TTJA-le ca 61 000 eurot, mis kaetakse töö

ümberkorraldamisega säästetavatest vahenditest seoses menetluste tõhusamaks muutmisega ja

menetlusaegade lühendamisega. Töötasu määra alused kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

Mõju sihtrühmaks võib väheolulisel määral pidada ka ettevõtlus- ja kutseliite ning

tarbijaorganisatsioone, kes nimetavad komisjoni liikmeid, ning nende nimetatud isikuid.

TTJA andmetel on komisjoni liikmeid ligi 40. Menetluse suurem selgus ja komisjoni töö

suurem professionaalsus avaldab sihtrühma käitumisele siiski positiivset mõju ning motiveerib

neid rohkem nimetama komisjoni liikmeks oma valdkonna asjatundjaid, kes panustaksid

komisjoni töösse, aidates suurendada komisjoni valdkondlikku kompetentsi ja teha komisjonil

kvaliteetsemaid otsuseid.

Kavandatava muudatuse mõju ulatus on väheoluline, avaldumise sagedus väike ja muudatusel

ei ole ebasoodsaid mõjusid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid kulusid,

vaid need kaetakse TTJA eelarves sellest planeeritud vahenditest.

6.1.2. Muudatuse mõju tarbijatele

2023. aastal registreeriti tarbijavaidluste komisjonis 4086 tarbija avaldust ning aastate 2018–

2023 keskmine on 3150 avaldust aastas. Komisjoni juhtliikmete määramine avaldab kindlasti

positiivset mõju otsuse kvaliteedile, sest seadusemuudatuse jõustumise korral tegeleksid

komisjoni esimehed tarbijavaidluste lahendamisega põhitööna, mitte muude töökohustuste

kõrvalt. See omakorda suurendaks tarbijate kindlustunnet ja usaldust vaidluse kohtuvälise

24

menetlemise vastu. See võib omakorda suurendada ka tarbijavaidluste komisjonile esitatavate

pöördumiste arvu.

Muudatusega ei pikendata tarbijavaidluse menetlusaega komisjonis. Direktiivi kohaselt tuleb

vaidlus kohtuvälises menetluses lahendada 90 päeva jooksul pärast vaidluste kohtuvälise

lahendamise üksusele avalduse täieliku toimiku laekumise kuupäevast. Aastal 2023 lahendati

komisjonis vaidlused keskmiselt 56 päevaga.

6.1.3. Muudatuse mõju kauplejatele

AS-i Ernst & Young poolt 2019. a tehtud uuringu tulemusel selgus, et suur osa kauplejaid ei

ole komisjoni juhtliikmete tööga rahul, sh viidati juhtliikmete teadmiste vähesusele teatud

valdkondades. Kuivõrd muudatustega luuakse kolm juhtliikme ametikohta, siis võimaldab see

juhtliikmetel eri valdkondadele spetsialiseeruda, mis peaks eeldatavasti parandama komisjoni

lahendite kvaliteeti ning suurendama kauplejate rahulolu komisjoni tehtud otsustega.

6.1.4. Muudatuse mõju kohtule

Juhul kui vaidluspooled komisjoni otsusega ei nõustu (ning seda ei järgi), on neil võimalik

pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Kuivõrd kohtusse pöördumise vormiks

on hagiavaldus, mitte kaebus komisjoni otsuse peale, siis puuduvad TTJA-l andmed, kui sageli

ei ole pooled komisjoni tehtud otsusega rahul ning valivad võimaluse lahendada sama vaidlus

kohtumenetluses. Eeldatavasti kohtusse pöördumine väheneb, kuna komisjoni juhtliikmete

ametisse nimetamine võimaldab nende paremat spetsialiseerumist konkreetsetele

valdkondadele ning see peaks parandama otsuste kvaliteeti ning seega ka suurendama poolte

rahulolu komisjoni tehtud otsustega.

Seega jääb kohtute koormus tänu komisjoni tehtud otsuste kvaliteedi paranemisele kas samaks

või väheneb.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõus kavandatavad muudatused ei mõjuta kohalikke omavalitsusi. Komisjoni menetluskorra

muudatused puudutavad TTJA eelarvet, kuna komisjoni tegevust rahastatakse TTJA eelarvest.

Muudatuste rakendamisega kaasnevad kulud kantakse olemasolevas TTJA eelarves selleks

planeeritud vahenditest.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena rakendamiseks on vajalik kehtestada valdkonna eest vastutava ministri

määrusega komisjoni juhtliikmete tasustamise määr. Määruse kavand on lisatud seletuskirjale

(lisa 1). Eelpool mainitud määruse aluseks olev volitusnorm tuleneb TKS § 42 lõikest 2.

Peale selle on eelnõule lisatud majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmise

kavand, millega täiendatakse määrust, et oleks kajastatud tarbijavaidluste komisjoni menetluse

käigus kogutav andmestik ning andmete säilitamise tähtaeg (lisa 2).

25

9. Seaduse jõustumine

Seadus on planeeritud jõustuma 2026. aasta 1. märtsil. Komisjoni liikmete nimetamine uutel

alustel ja muudatused komisjoni menetluskorras eeldavad TTJA-lt mõningaid ettevalmistusi,

nendeks kulub vähemalt pool aastat.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Kaubandus-Tööstuskojale, TTJA-le, MTÜ-le Eesti Tarbijakaitse Liit, Eesti Omanike

Keskliidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Turismifirmade

Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Liisingfirmade Liidule,

Eesti Pangaliidule, Eesti Juristide Liidule, Eesti Advokatuurile, Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Kojale, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Harju Maakohtule, Pärnu

Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu

Ringkonnakohtule ja Riigikohtule.

Arvamusi ja ettepanekuid esitasid Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Kaubandus-

Tööstuskoda, Riigikohus, Eesti Pangaliit ja Eesti Kaupmeeste Liit. Suures osas on tehtud

ettepanekutega ka arvestatud. Täpsemalt saab arvestatud ja arvestamata jäetud ettepanekutega

tutvuda seletuskirja lisast nr 3.

Algatab Vabariigi Valitsus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

09.12.2024 nr 2-2/3133-1

Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu

esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Esitan Vabariigi Valitsuse istungile tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri koos lisadega;

3) eelnõu selgitav sisukokkuvõte.

Mari-Liis Aas

+372 625 6459 [email protected]