Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK182)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikogu juhatus

[email protected]

Teie 21.11.2024 nr 2-3/15-182

Meie 09.12.2024 nr 5-2/2958-2

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

(KK182)

Austatud Riigikogu liige Rene Kokk

Riigi panus soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamisse on strateegiliselt

oluline investeering ühiskonna ja majanduse kestlikkusesse. Rahaliste vahendite suunamine nende

valdkondade edendamisse aitab vähendada süsteemset ebavõrdsust ja tagada, et iga inimene saab

oma potentsiaali rakendada. See loob eeldused tõhusamaks ja kaasavamaks majanduseks, kus

tööjõu mitmekesisus on väärtus, mitte takistus.

Sooline võrdsus ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine on otseselt seotud riigi

majandusliku ja sotsiaalse heaolu tasemega. Soolisel ebavõrdsusel on negatiivne mõju nii inimese

põhiõiguste realiseerimisele ja elukvaliteedile kui ka majandusele ja ühiskonnale tervikuna.

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi keskmes on soolist ebavõrdsust põhjustavate

sooliste stereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamine, soolise segregatsiooni vähendamine

hariduses ja tööturul, naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse suurendamine, sh soolise

palgalõhe vähendamine, soolise tasakaalu saavutamise toetamine juhtimisel ja otsustamises,

õiguste kaitse tõhustamine ning soolise võrdsuse edendamiseks, sh soolõimeks vajaliku

institutsionaalse võimekuse toetamine. Vähemusrühmade võrdsete võimaluste poliitika

kujundamisel lähtutakse eelkõige võrdse kohtlemise seadusest, mis keelab isikute

diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude või

seksuaalse sättumuse tunnuse alusel.

Tulemusvaldkond ja programm on otseselt seotud riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtetega, sh peab kõigil olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus

osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse

sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast. Programm

panustab „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja tulemusvaldkonna mõõdiku „soolise võrdõiguslikkuse

indeks“ sihttaseme saavutamisse, muutusesse „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid

võimalusi hariduses ning tööturul“ ja tegevuskava mõõdiku „sooline palgalõhe“ sihttaseme

saavutamisse.

Programmi koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning

2 (2)

aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide

saavutamisse, eriti eesmärkidesse saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võimestada kõiki naisi

ja tütarlapsi ning vähendada ebavõrdsust riikides ja riikide vahel. Valdkond on läbivalt lõimitud

ka mitme teise säästva arengu eesmärgi saavutamisega. Sooliselt võrdsem ühiskond on inimeste

heaolu ja õiglase ühiskonna kõrval ka majanduslikult kasulik.  Teiste uuringute kõrval toob OECD

2022. aasta raport välja, et Eesti jääb ühiskonnas valitsevate püsivate sooliste erinevuste tõttu iga-

aastaselt ilma märkimisväärsest majanduskasvust. Soolise võrdsuse edendamine aitab parandada

inimressursside tõhusat kasutamist, vähendades tööturul esinevaid barjääre ja luues tingimusi

innovatsiooni ja ettevõtluse kasvuks.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ja tema kantselei ülesanded tulevad võrdse

kohtlemise seadusest ja soolise võrdõiguslikkuse seadusest. Volinik on sõltumatu ja erapooletu

asjatundja, kelle ülesandeks on jälgida soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduste

täitmist ning täita muid seadusega pandud ülesandeid. Volinik annab arvamusi võimaliku

diskrimineerimise asetleidmise kohta, nõustab ja abistab isikuid diskrimineerimiskaebuste

esitamisel ning analüüsib seaduste mõju meeste ja naiste ning erinevate tunnuste alusel jagunevate

isikute seisundile ühiskonnas. Samuti teeb volinik ettepanekuid õigusaktide muutmiseks ja

täiendamiseks, nõustab ning teavitab valitsusasutusi ja kohaliku omavalitsuse asutusi ning avaldab

aruandeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete rakendamise kohta. Volinik

panustab oma tegevusega kõigisse programmi mõõdikutesse, täpsemalt on voliniku tegevus seotud

mõõdikuga „Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise korral

võrdõigusvoliniku poole, %“.

Riigi ressursside kasutamine programmi eesmärkide saavutamiseks on hoolikalt kaalutud ja

efektiivselt suunatud, et saavutada parim võimalik tulemus. Programmi eelarvest moodustavad

suurema osa välisvahendid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teadaolevalt ei ole

plaanis täiendavaid ministeeriumide vahelisi ümberkorraldusi hetkel pooleli olevatele.

Mõjuanalüüsi seniste ümberkorralduse kohta ei ole koostatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisaadressaat: Riigikantselei

Agnes Einman

[email protected]