Ametiühingute ühispöördumine: menetluses olev töölepingu seaduseelnõu halvendab töötajate olukorda

Peaminister Kristen Michal

Valitsuse liikmed

Riigikogu

05.12.2024

Ametiühingute ühispöördumine:

menetluses olev töölepingu seaduseelnõu halvendab töötajate olukorda

Ühispöördumisele alla kirjutanud ametiühingud juhivad peaministri, Valitsuse ja Riigikogu liikmete

tähelepanu asjaolule, et menetluses oleva töölepingu seaduse eelnõu arvestab eelkõige tööandjate

huvidega.

Tasakaalustatud mahus töötajate õiguste kaitse tagamiseks teevad töötajate esindusorganisatsioonid

valitsusele ettepaneku peatada töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlus ning alustada

sotsiaalpartneritega läbirääkimisi kompromissile jõudmiseks.

Ametiühingute arvates on töölepingu seaduse täiendused ja muudatused, millega plaanitakse võtta laialdaselt

kasutusele nõndanimetatud muutuvtunnilepingud ja piirata iganädalase puhkeaja kestvust, eelnõus esitatud

kujul vastuvõetamatud. Nimelt peavad seadusemuudatused toetama õiglast töökeskkonda, arvestama Eesti

tööjõuturu eripäradega ning kindlustama töötaja kui tööturu nõrgema osapoole igakülgse kaitsega.

Kõnesoleva töölepingu seaduse eelnõus on aga tegemist töötaja positsiooni olulise nõrgestamisega tööturul.

Eelnõus välja toodud paindliku töötamise osa sihtgrupiks on haavatavaim osa töötajatest, seega peab

seadusesse kirjutatu olema selge ja arusaadav. Töötaja peab ühemõtteliselt mõistma lisatundidega töötamise

vabatahtlikkust ning võimalust keelduda paindlikust tööajast ka juhul kui tööandja survestab teda igapäevaselt

sel viisil töötama.

Eelnõus kirjeldatud paindliku tööaja kokkulepped ei taga seega töötajatele piisavat kaitset. Näiteks võimalus

maksta kuni 7-aastast last kasvatavale töötajale töölepingu alusel töötasu alammäära ka lisatundide tegemisel

võib viia väikelapsega vanema ebavõrdse kohtlemiseni ja süvendada seeläbi põhjendamatut palgaerinevust

ühes ettevõttes sama tööd tegevate töötajate vahel.

Paindliku tööaja käsitlus menetletavas töölepingu seaduse eelnõus ei taga seega töötajate majanduslikku

kindlustatust ning töötajate vabatahtlikkus paindliku töökorraldusega nõustumisel on vaid näiline.

Osalise tööajaga töötava inimese kokkulepitud töötunnid peavad moodustama tööajast suurema osa kui

lisatunnid.

Eelnõus olev puhkeaja lühendamine ei arvesta graafikuga töötajate vajadusega välja puhata ning halvendab

seeläbi töötajate heaolu, mis võib põhjustada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Lisaks kohtleb selline

lähenemine kontoritööd tegevaid ja graafikuga töötajaid ebavõrdselt.

Ametiühingute ettepanek on anda sotsiaalpartneritele seadusega õigus leppida tööalased erisused kokku

sektori- või ettevõttepõhistes kollektiivlepingutes kus erisustest tulenevat kahju on võimalik

kompenseerida muude tagatistega.

Euroopa Liidu piisava miinimumpalga direktiiviga on Eestile seatud eesmärk tõsta töötajate

kollektiivläbirääkimistega hõlmatus 80 protsendini, kuid töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

praegune versioon ei motiveeri tööandjaid sõlmima kollektiivlepinguid senisest suuremas mahus. Jääb

küsitavaks, kuidas planeeritakse direktiiviga Eestile pandud kohustusi täita. Seetõttu soovitame seadusandjal

kaaluda teisi regulatsioone, mis julgustavad tööandjaid otsima tasakaalu enda ja töötajate vajaduste vahel,

rääkides erisused eelnevalt omavahel läbi ning kinnitades kokkulepped kollektiivlepingutega.

Täna on tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu osas

ristuvatel arvamustel, mistõttu teevad ühispöördumisele alla kirjutanud ametiühingud ettepaneku seaduse

eelnõu menetlemine peatada ning alustada sotsiaalpartneritega läbirääkimisi kompromisside leidmiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Vask

Eesti Ametiühingute Keskliit

Neeme Tõnisson

Eesti Arstide Liit

Reemo Voltri

Eesti Haridustöötajate Liit

Jüri Lember

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing

Gert Raudsep

Eesti Teatriliit

Anneli Kannus

Eesti Õdede Liit

Riina Viiding

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon