| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 18-1/241956/2407221 |
| Registreeritud | 09.12.2024 |
| Sünkroonitud | 10.12.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 18 Arvamused õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta |
| Sari | 18-1 Arvamused Riigikogule õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta |
| Toimik | 18-1/241956 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikogu Kantselei, Keskkonnakomisjon, Maaelukomisjon, Majanduskomisjon, Eurokomisjon |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu Kantselei, Keskkonnakomisjon, Maaelukomisjon, Majanduskomisjon, Eurokomisjon |
| Vastutaja | Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Peeter Tali
Igor Taro
Jaak Aab
Urmas Kruuse
Riigikogu Kantselei
Teie nr
Meie 09.12.2024 nr 18-1/241956/2407221
Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärgid
Austatud komisjoni esimees
Tänan Riigikogu selle eest, et arutate põhjalikult Eesti seisukohti Euroopa Liidu ülese 2040. a
kliimaeesmärgi kohta.
Eesti on võtnud endale tähtajalisi kohustusi seoses looduse kaitse ja kliimasoojenemise
peatamisega. Kõiki nende kohustuste täitmiseks vajalikke norme ei ole Riigikogu veel
kehtestanud. Enne veelgi suuremate kohustuste võtmist palun Teil läbi mõelda, kas Riigikogu on
valmis vastavad põhiõiguste piirangud kehtestama ja kas neid piiranguid on võimalik järgida.
Kliimasoojenemise vastu võitlemine mõjutab vahetult kõiki inimesi. Kui soovitakse võetud
kohustusi täita, tuleb seadustes sätestada selged õigused ja kohustused. Kliima kaitseks vajalikke
lahendamist ootavaid õigusküsimusi on lähemalt käsitletud õiguskantsleri 16.01.2023 ettekandes
Riigikogule.
Seega on asjakohane ja põhjendatud, et Eesti seisukohtade kujundamisel ja arutelul on lähtekohaks
ja Euroopa Liidu uute kliimaeesmärkidega nõustumise eeltingimuseks vajaliku tehnoloogia
olemasolu, kättesaadavus ja rakendatavus Eestis. Just sellist lähenemist eeldab Eesti Vabariigi
põhiseadus (PS), mille järgi peavad põhiõiguste piirangud olema proportsionaalsed (PS § 11) ning
eri huvide ja vajaduste vahel tuleb seadusega luua tasakaal (PS §-d 5, 19, 28, 31, 32, 53). Seetõttu
tuleb Eesti seisukoha sõnastamisel olla iseäranis hoolikas ning pöörata tähelepanu sellele, kas
väljendatakse nõustumist eesmärgiga või osutatakse küsimustele, mis vajavad lahendamist enne
eesmärgile toetuse avaldamist.
Põhiseaduse § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate
seaduste alusel. Isikute õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning
piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate
õiguste olemust (PS § 11). Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest (PS § 13) ning õiguste
ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste
kohustus (PS § 14).
2
Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versiooni artikli 191 lõike 3 järgi võtab Euroopa
Liit oma keskkonnapoliitikat ette valmistades muu hulgas arvesse kättesaadavaid teaduslikke ja
tehnilisi andmeid. Kättesaadavad tehnilised lahendused on seega Euroopa Liidu
keskkonnapoliitika nurgakivi ning sellest suuremat pingutust ei saa liikmesriikidelt eeldada ega
nõuda.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Evelin Lopman 693 8431