Eelnõu kooskõlastamine

Justiitsministri 08. juuli 2023 käskkirja nr 46 „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ muutmise

käskkirja eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Euroopa Sotsiaalfond+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on aluseks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu

Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L

231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud

ja Euroopa Komisjoni kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava elluviimiseks kehtestas justiitsminister 08. juuli 2023. a

käskkirjaga nr 46 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine noorte

õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“

toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra (edaspidi TAT käskkiri).

TAT käskkirja muutmise ja selle seletuskirja koostas Justiitsministeeriumi üldosakonna eelarve- ja

strateegiatalituse välisvahendite koordinaator Annika Leevand (tel 620 8174, e-post:

[email protected]), kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse tiimijuht Stanislav Solodov (tel

620 8120, e-post: [email protected], sama talituse projektijuhid Reelika Rattus (e-post:

[email protected]), Peter Gornicheff (e-post: [email protected]), Joelle Marcelle Antson (tel

5347 2800, e-post: [email protected]), Terje Smitt (tel 529 3080, e-post:

[email protected]) ja vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse juhataja Merike Sirendi (tel 515

6309, e-post: [email protected]). TAT käskkirja muutmise on kooskõlastanud

Rahandusministeeriumi üldosakonna õigustalituse juhataja Marju Lepmets (tel 5885 1437,

[email protected]).

TAT käskkirja muutmist on 24.10.2024 taotlenud elluviija ja selle on eelkõige tinginud vajadus kaasata

suurem ring partnereid TAT käskkirja tegevuste elluviimiseks. Samuti täpsustatakse ka teisi TAT

käskkirja punkte, mille vajadus on tekkinud vanglate tööhõive muudatustega (nt punkt 4.2

töövahendusteenuse ja üldkasuliku töö osas), tegevuste elluviimise käigus (nt punkt 4.4

erikoolitusprogrammi ning teiste koolitus- ja arendustegevuste osas) või TAT käskkirja teksti parema

selguse tagamiseks (nt punkt 4.5 hindamiste ja uuringute ning punkt 4.6 kommunikatsiooni osas,

sihtrühma muudatused kõigis TAT käskkirja tegevustes).

TAT käskkirja muutmise taotlus saadeti arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Rakendusüksus

esitas enda kommentaarid koos Riigi Tugiteenuste Keskuse mitteametliku tagasisidega. TAT käskkirja

muutmise seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes justiitsministri 08. juuni 2023. a käskkirjaga nr 46

kehtestatud TAT käskkirja seletuskirjaga või täpsustab neid.

TAT käskkirja muudatusega laiendatakse partnerite ringi ja lisatakse lisaks partneriks olevale

prokuratuurile, kus tegevusi viib ellu Riigiprokuratuur (edaspidi Riigiprokuratuur), partneritena juurde

veel Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), Tallinna Vangla, kus tegevusi viib ellu kriminaalhoolduse

arenduse osakond (edaspidi Kriminaalhooldus), Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ning

Riigikohus. Partnereid kaasatakse selleks, et tulla paremini toime kriminaaljustiitssüsteemi ees seisvate

väljakutsetega, tõhustada kriminaaljustiitssüsteemi ja arendada koostööd ning kohaldada

korduvkuritegevuse vähendamiseks mõju omavaid vanglakaristust asendavaid ja mittekaristuslikke

mõjutusvahendeid. Kriminaalhoolduses on vaja suurendada kriminaalhooldajate kompetentsi töös

noorte õigusrikkujatega tema suunamisel õiguskuulekale teele ja koostöövõimalusi teiste asutustega.

Kohalikul tasandil on vaja rohkem välja arendada ja rakendada mittekaristuslikke mõjutusvahendeid,

mille mõju noore käitumise muutmisele ja iseseisvale toimetulekule on seda suurem. Lisanduvate

partnerite tegevused võimestavad TAT käskkirja tegevuste eesmärkide täitmist ja efektiivset

eelarvejuhtimist. Samuti mitmekesistuvad valdkonna spetsialistele suunatud koolitused kitsamates

kohtusüsteemi puudutavates valdkondades.

2. Muutmise käskkirja sisu

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.1 lisatakse TAT käskkirjale projekti eeldatav eelarve

elluviija ja partnerite vahel kogu perioodi peale kokku. Iga-aastase projekti detailse eelarve prognoosi ja

ülejäänud aastate prognoosid esitab elluviija rakendusasutusele iga-aastase tegevuskava lisas, mis

esitatakse jaanuaris.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.2 muudetakse riigi eelarvestrateegia ja

Justiitsministeeriumi programmi elluviimise aastaid, kuna uus strateegia ja programm on juba valitsusele

esitatud.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.3 täiendatakse TAT käskkirja põhitegevuse pealkirja,

kuna TAT käskkirja tegevustega ei arendata mitte üksnes kriminaaljustiitssüsteemi, vaid ka

valdkonnaülest koostööd ja valdkonna spetsialiste, sh väljaspool kriminaaljustiitssüsteemi.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.4 täiendatakse TAT käskkirja kõrvaltegevuse pealkirja,

kuna hindamine ei ole uuringu sünonüüm. Uuringud on eelkõige vajalikud TAT käskkirja sekkumiste

planeerimiseks ja väljatöötamiseks ning hindamised juba ellu viidud TAT käskkirja sekkumiste

hindamiseks.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.5 lisatakse täiendav õiguslik alus noore sihtrühma

arvamiseks, mis oli ekslikult välja jäänud. Punkti täiendatakse kriminaalmenetluse §-ga 203¹, mis

käsitleb kriminaalmenetluse lõpetamist kuriteoga tekitatud kahju heastamise tõttu. Ka nimetatud alusel

kriminaalmenetlusest vabanenud noor võib vajada tugiisiku- ja/või majutusteenust. Nimetatud alus oli

nimetatud punktis 5 „TAT-i sihtrühmad“, kuid nüüd tuuakse see alus ka konkreetse tegevuse alla.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.6 muudetakse tegevuse eesmärki vastavalt muutunud

tegevuse kirjeldusele. Eesmärk on pakkuda noorele õigusrikkujale rohkem tänastele vajadustele

vastavaid tööharjutamise ja rehabiliteerimise võimalusi. Koolitusprogrammi vajadus ja sisu selgub uue

tööharjutuse kontseptsiooni väljatöötamisel ja see ei ole enam eraldiseisev tegevus.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.7 tuuakse tegevuse kirjeldusse töövahendusteenuse

asemel sisse tööga harjutamine ning muudetakse kriminaalhoolduses üldkasuliku töö tegemise

põhimõtteid, et see oleks noorele kasulik kogemus. Töövahendusteenus ja teised tegevused nagu

koolitusprogramm, mentorlus, nõustamised ei ole enam asjakohased ja jäetakse seni kehtinud

sõnastuses välja, kuid see ei tähenda, et lisaks tööharjutusele ei või pakkuda teisi sekkumisi nagu

näiteks koolitustegevusi, koostöövorme, infotehnoloogilisi rakendusi vms. Tegevuse kirjelduse osas

jäetakse välja üleliigne sihtrühma loetelu, kuna see dubleerib punktis 4.2.4. sihtrühma kirjeldust.

Tööharjutuse võimaluste loomine (elluviija)

Tegevusega luuakse tööturule sisenemise toetamiseks võimalused tööharjumuse tekitamiseks, mis

arvestavad erinevate õigusrikkumistaustaga noorte eripärasid ning lihtsustavad ja kiirendavad neil töö

leidmist vanglas, kriminaalhoolduses kui ka hiljem ühiskonnas. Vanglas on hulk kinnipeetavaid, kelle

eripära on alamotiveeritus osaleda taasühiskonnastavates tegevustes, samas peab vangla võimalikult

paljudele kinnipeetavatele looma tingimused end mõtestatud tegevusega hõivata.

Tegevuste muutmise on tinginud vanglateenistuses toimunud viimaste aastate muutused.

Töövahendusteenus planeeriti TAT käskkirja siis, kui kinnipeetavate tööhõive mudel tugines AS Eesti

Vanglatööstuse ärimudelile. 2024. aastal likvideeriti AS Eesti Vanglatööstus ja loodi Vanglate

Ettevõtluskeskus, sh kujundati ümber vangla tööhõive kujundamise põhimõtted. Keskuse eesmärk on

suurendada tööhõivet nii vanglas sees kui ka leida partnereid, kelle juurde saaksid tööle asuda

avavanglas karistust kandvad inimesed. Viimastel aastatel on jätkunud vangide arvu vähenemine.

Seoses sellega paigutati osa Tartu Vangla kinnipeetavaid ümber Tallinna vanglasse ja suleti

kinnipidamiseks ettenähtud mitu Tartu vangla hoonet. Koos üldise langustrendiga vangide arvus, on ka

TAT sihtrühma noorte arv vähenenud: muutus kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arvudes on

vastavalt 2022: 383 ja 2024: 270 ning 2022: 966 ja 2024: 770. Seisuga oktoober 2024 on noorte

kinnipeetavate arv Tallinna vanglas 142, Viru vanglas 68 ja Tartu vanglas 421. Arvestades Vanglate

Ettevõtluskeskuse loomist ja sellele antud rolli vanglas tööhõive kujundamisel, Töötukassa uusi ESF+

kaasrahastatud teenuseid noortele2 ja langustrendi TAT sihtrühma noorte arvus vanglates ja

kriminaalhoolduses, ei ole otstarbekas kulutada seni planeeritud sedavõrd suurt ressursi High:Five

eeskujul töövahendusteenuse väljatöötamisse. Eesmärgipärasem on keskenduda väiksema

ressursikuluga tegevusele, mis panustab sihtrühma toetamisele sisenemaks vangistusjärgselt tööturule.

Tööharjutuse võimaluste väljatöötamine eeldab koostööd Vanglate Ettevõtluskeskuse, töötukassa,

ettevõtjate (tööandjate), vanglateenistuse ja teiste pooltega. Huvitatud tööandja on eeldatavalt ettevõte,

kes tegutseb tööjõupuudusega valdkonnas,3 või kellele on oluline vastutustundlik ettevõtlus, nt kelle

missioon on aidata ühiskonnas tõrjutud gruppe (nt noored õigusrikkujad).

Sekkumine võib olla ka näiteks koostöövorm (grupitöö, juhendatud tegevus) või koolitustegevus, mida

viiakse ellu vanglas või kriminaalhoolduses või muus asukohas, näiteks teenuseosutaja vahendusel.

Sekkumise eesmärk on õigusrikkumistaustaga noori inspireerida, motiveerida, julgustada ja arendada

selliseid üldoskuseid, mis toetavad õiguskuulekat eluviisi, sh toetada tööturule sisenemist või õppesse

siirdumist. Samalaadse näitena võib nimetada töötukassa4 tegevusi, nagu värbamispäevad, programm

„Minu esimene töökoht“, tööklubid.

Üldkasuliku töö kaasajastamine (partner: Kriminaalhooldus)

Üldkasulik töö pakub ühelt poolt noorele õigusrikkujale emotsionaalset võimalust rehabiliteeruda, teiselt

poolt võtta reaalse tasuta töö tegemise näol vastutust oma teo eest. Lisaks peab see võimaldama

õppida noorel midagi uut ja positiivset. Tänane üldkasulik töö keskendub kohustuslike tundide ära

tegemisele. Üldkasuliku töö kaasajastamise eesmärk on muuta fookust ja keskenduda töö sisule ja

taastava üldkasuliku töö põhimõttele – tehtav töö on kasulik kogemus noorele ja panustab tagasi

ühiskonda ehk kahjude heastamisele. Kui seni pidi üldkasuliku töö partneritel ja juhendajatel olema

puhas taust, siis nüüd antakse ka nende tööle taasühiskonnastav tähendus – tööandjaid tuuakse esile

ja pakutakse võimalust oma teadmiste ja oskuste täiendamiseks. Muudatuse elluviimiseks on

üldkasuliku töö tegemiseks vajalik leida partnerid, kes suudavad juhendamise kõrval luua sisulist

väärtust, näiteks kaasates selleks kogemuskaaslasi või käivitada noori ühendav kaasamisvorm

(välisriikides nt kohviröst Hollandis, jalgrattatöökoda UK-s, mesindus Georgias).

Tegevuse elluviimiseks korraldatakse üldkasuliku töö maine parandamiseks teavitustegevusi (nt videod,

juhendmaterjalid), juhendajate e-kursusi jt õppe- ja koostöövorme.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.8 täpsustatakse tegevuse tulemusi, mida uute

tegevustega soovitakse saavutada.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.9 eemaldatakse alused, mis puudutavad vanglast või vahi

alt vabanenud noori õigusrikkujaid, kuna uued tegevused (tööharjutus koos Vanglate

Ettevõtluskeskusega) puudutab ainult noori kinnipeetavaid. Juba olemasolevad alused katavad ära

1 Vanglateenistuse päringuandmed. 2 https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toootsingud/noorele 3 https://www.tootukassa.ee/et/baromeeter/poster?period=361&area=all (seisuga aprill 2024) 4 https://minukarjaar.ee/et

noored, kellel on määratud üldkasuliku töö kohustus. Sihtrühmas tehakse muudatused seoses

asendunud tegevusega ja tehakse teisi täpsustusi.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.10 näha ette uus partner ja temaga sõlmitav

partnerlusleping. Elluviija (sh koos Vanglate Ettevõtluskeskusega) tegeleb tööharjutuse võimaluste

pakkumisega vanglas ja partnerina Kriminaalhooldus tegeleb üldkasuliku töö kaasajastamisega

väljaspool vanglat.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.11 eemaldatakse üleliigne tegevuse kirjeldust puudutav

osa.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.12 ühtlustatakse mõisteid, kuna sekkumisi (sh digioskuste

arendamist) töötatakse välja ja rakendatakse nii vanglas kui kriminaalhoolduses. Punktiga ühtlustatakse

mõisteid ja jäetakse katusmõistetena sisse vaimset tervist tugevdavad, käitumisriske maandavad ja

peresuhteid toetavad sekkumised. Vaimset tervist toetavad erinevad psühhoteraapia sekkumised nagu

kognitiiv-käitumisteraapia (nt eseregulatsiooni (mindfulness) tugevdamine) ja pereteraapia.

Käitumisriske maandavad tegevused aitavad noori õigusrikkujaid motiveerida ja jõustada, omandada

uusi hoiakuid ja oskusi enda vastutustundlikuma tegutsemise suunamiseks.

Tegevused sisaldavad sekkumiste, mudelite ja programmide väljatöötamist või edasiarendamist, nende

kasutamiseks vanglateenistujate koolitamist ning sekkumiste pakkumist (kas vanglateenistujate või

erialaspetsialisti poolt) noortele kinnipeetavatele või kriminaalhooldusalustele. Digioskuste

arendamiseks konkreetse riistvara soetamine otsustatakse vajaduspõhiselt ja eraldi tegevusena ette ei

nähta. Muuhulgas võib olla vajadus uuendada vanglate digiseadmeid koos vajaliku tarkvaraga, et

nüüdisaegset õpet ellu viia. Oluline on arendada e-õppe võimalusi näiteks keeleõppes, üldhariduses ja

mikrokraadide omandamisel.

Kriminaalhoolduse kaasajastamine ja töötajate kompetentside tõstmine (partner:

Kriminaalhooldus)

Kriminaalhooldustööks puudub täna töötajate süsteemne ja sisukas väljaõpe. Kuigi kogemuslikult on

kriminaalhooldaja valdkonna parim asjatundja, on lähenemine muutusteks motiveerimisele ajale jalgu

jäänud ning põhineb teaduspõhisuse asemel igapäevateadmisel ja -hoiakutel. Vajalik on noorte

õigusrikkujatega töötavate kriminaalhooldajate kompetentsi kasvatamine, et toetada edu töös

kriminaalse käitumise põhjustega. Tegevuse eesmärk on suurendada kriminaalhoolduse edukalt

läbinute noorte õigusrikkujate osakaalu ja seeläbi vähendada vangistuse täitmisele pööramist. Selleks

on vajalik kriminaalhooldaja väljaõppe loomine, töökohal juhendamise toetamine, autonoomia ja

paindlikkuse suurendamine.

Kaasajastamiseks ja töötajate kompetentside tõstmiseks on vajalik

 suurendada kriminaalhooldaja võimalusi kriminaalhooldustöö paindlikuks korraldamiseks ja

juhtumipõhiseks lähenemiseks;

 arendada turvalise koostöö (TUKO) raamistikku;

 tekitada kompetents tööks äärmusliku ideoloogiaga noortega.

Paindlikuks tööks on vaja vähendada tarbetut bürokraatiat, sh võtta kasutusele uudseid lähenemisi

käitumiskontrolliga pandud kohustuste järelevalve tagamisel (nt alkoholitarvitamise keelu kontroll).

Käitumiskontroll peab võimaldama kriminaalhooldusalusel võtta rohkem vastutust, et tekiks sisemine

motivatsioon kohustusi täita. Juhtumipõhiseks lähenemiseks on vajalik uute praktikate kasutuselevõtt,

näiteks „minu plaan“5, inimese tugevustest lähtumine (CARE6; korrektsioonitöö baasoskuste ja

kuritegevusest irdumise7 koolitus), tugigrupid, vabatahtlikud kogemuskaaslased.

5 Tähendab eelkõige mõtteviisi, kus hooldusalune võtab suurema vastutuse enda käitumiskontrolli plaani üle.

Plaani peab kinnitama kriminaalhooldaja. 6 https://epry.ee/care-koolitused/ 7 https://www.iriss.org.uk/resources/insights/how-why-people-stop-offending-discovering-desistance

Turvalise koostöö (TUKO) raames on fookuses noorte kriminaalhooldusaluste juhtumid, mis on

keskmisest kõrgema riskiga, kus noore abi- ja sekkumisvajadus on suur. TUKO raamistiku eesmärk on

toetada kannatanu ja kogukonna turvalisust ning noore kriminaalhooldusaluse iseseisvat toimetulekut

läbi vangla, KOVi, politsei jt vajalike partnerite kaasamise võrgustikutöösse, kus ühise hindamise

tulemusena luuakse riskide maandamise plaan ja viiakse see koordineeritult ellu. Kriminaalhoolduse

poolt on oluline partnerasutusi kaasata, hoida ja positiivselt mõjutada võrgustikutöösse. Vajadusel

otsitakse koostöökohti või tehakse koostööd juba olemasolevate koostööformaatidega (nt Ringist Välja

mudel, turvalisuse nõukogud).

TUKO koolitus on üks osa TAT käskkirja tegevuse 4.4 „Kriminaaljustiitssüsteemi, koostöö ja

spetsialistide arendamine“ all ellu viidavast erikoolitusprogrammist, kuna TUKO koondab laiemat

sihtrühma ja on suunatud koostöö ja sidususe suurendamisele kriminaalhoolduse ja teiste valdkonna

spetsialistide vahel, mis on valdkonnaüleseid teemasid hõlmava erikoolitusprogrammi eesmärk.

Aktuaalse teemana on esile kerkinud noorte radikaliseerumise probleem. Kaitsepolitseiameti 2023-2024

aastaraamatus8 on peatükk „Lapsed äärmusluse püünises“, milles juhitakse tähelepanu, et viimastel

aastatel äärmuslus just laste ja noorte vaates muutumas virtuaalsest probleemist reaalseks ehk

äärmuslik käitumine on jõudnud tänavatele. Äärmusluse ennetust koordineerib Eestis laiemalt

Siseministeerium. Samas on juba täna mitmeid alaealisi ja täiskasvanud noori sattunud

kriminaalmenetluses kahtlustavana politsei ja prokuratuuri vaatevälja ning olnud ka kriminaalhooldusel.

Täpset arvu ei ole võimalik öelda, kuid hinnanguliselt on äärmusluse püünisesse langenud sadu noori,

kelle ideoloogia, sh väljendatavad kavatsused ja käitumine olnud reaalsed ja see viitab vajadusele

sisulisele tööle ehk sekkumisele nende deradikaliseerimiseks. On tõenäoline, et lähiaastatel satub

äärmuslike vaadetega noori rohkem kriminaalhooldusesse ja vanglasse.

Radikaliseerunud noori on nii kohtueelses menetluses kui ka vanglas ja kriminaalhoolduses.

Radikaliseerunud noortega tööks on vajalik alustada töötajate teadlikkuse tõstmisega, sest täna on see

madal. Teadlikkuse tõstmise eesmärk on anda töötajatele oskused märgata noortes äärmusluse

elemente (käitumine, välised tunnused jms). Samal ajal on vajalik koolitada töötaja(d), kellel tekib

kompetents selliste noortega sisuliselt töötada, mis eelkõige tähendab üks-ühele vestlusi.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.13 täpsustatakse uute tegevustega lisanduvaid tulemusi,

mida uute tegevustega soovitakse saavutada ning ühtlustatakse mõisteid.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.14 laiendatakse noorte sihtrühma ja lisatakse alused, mis

kaasnevad partneri lisandumisega (radikaliseerunud noored, spetsiifilised grupid). Sihtrühma osas

ühtlustatakse mõisteid (nt valdkonna spetsialistide alla kuuluvad ka vanglateenistus, tervishoiutöötajad,

terapeudid, arstid, vaimse tervise spetsialistid, perenõustajad, väliseksperdid, haridusasutused) ja tuues

sisse uute tegevustega kaasnevad partnerid (nt võrgustikutöö partnerid, sihtrühma kirjeldus punktis TAT

käskkirja seletuskirja punktis 5 „TAT-i sihtrühmad“).

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.15 nähakse ette uus partner ja temaga sõlmitav

partnerlusleping. Elluviija viib ellu vanglas ja vanglateenistuses noorte õigusrikkujate vaimset tervist ja

peresuhteid toetavate sekkumiste väljatöötamist ja rakendamist ning partnerina Kriminaalhooldus viib

ellu noorte õigusrikkujate kriminaalhoolduse kaasajastamist ja kriminaalhooldajate kompetentside

tõstmist.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.16 täiendatakse TAT käskkirja põhitegevuse pealkirja,

kuna TAT käskkirja tegevustega ei arendata mitte üksnes kriminaaljustiitssüsteemi, vaid ka

valdkonnaülest koostööd ja valdkonna spetsialiste, sh väljaspool kriminaaljustiitssüsteemi.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.17 laiendatakse tegevuse eesmärke partnerite

lisandumisega, koolituste pakkumisega ja suurema koostöö tegemisega kriminaaljustiitssüsteemi sees

ja väljaspool seda.

8 https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Aastaraamat%202023-2024.pdf

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.18 täpsustatakse erikoolitusprogrammi kirjeldust

programmi väljatöötamisel saadud teadmiste kohaselt, eristatakse muud koolitus- ja arendustegevused

erikoolitusprogrammist ning täiendatakse tegevuse kirjeldust lisanduvate partnerite tegevustega.

Tegevuse kirjeldus sisaldab järgmisi valdkondi, mis jagunevad elluviija ja partneri vahel järgmiselt:

1) erikoolitusprogramm (elluviija);

2) valdkondlikud koolitus- ja arendustegevused (elluviija);

3) taastav õigus ja valdkondlik kompetents (elluviija);

4) taastava õiguse teenuseosutamise mudeli arendamine (partner: Sotsiaalkindlustusamet);

5) noorte erikonsultandid ja erikohtlemise mudel (partner: Riigiprokuratuur);

6) lühisekkumised noortele (partner: PPA);

7) koolitused kohtusüsteemis (partner: Riigikohus)

Erikoolitusprogramm (elluviija)

Töötatakse välja terviklik erikoolitusprogramm, mille raames arendatakse valdkonna spetsialistide,

KOV töötajate ja teenuseosutajate noortega tööks vajalikke kompetentse. Erikoolitusprogrammis olevad

koolitused võimaldavad õpperuumi kokku tuua erinevate valdkondade spetsialistid ning seeläbi

ühtlustada süsteemiüleselt teadmiste, oskuste ja hoiakute baasi, et tagada ühtsetele põhimõtetele ja

koostööle tuginev lähenemine noorele.

Erikoolitusprogrammi väljatöötamisse kaasatakse erinevate sihtgruppide esindajaid ja vajadusel teisi

programmi sisusse või elluviimisesse panustavaid pooli.

Erikoolitusprogrammi välja töötamisega on selgunud sihtrühma vajadused ja jõutud järeldusele, et

mikrokraadi õpe ei ole TAT raames eelistatud formaat spetsialistide koolitamiseks. Koolitusprogrammi

sisustamisel on valdkonna spetsialistidel jt pooltel erinevad vajadused (kõik ei vaja kõiki

erikoolitusprogrammi osi) ja võimalused. On organisatsioone, kes ajaressursi vähesuse tõttu ei saa

võimaldada töötajatel osaleda pikaajalisel koolitusel või nt mikrokraadi õppes.

Erikoolitusprogramm on planeeritud koosnema väiksematest koolitustest või programmi osadest, et

arvestada spetsialistide erinevate koolitusvajaduste ja -võimalustega. Oluline on spetsialistidele tagada

piisav ja ühtlane ettevalmistus ja teadmised tööks. Koolitusprogramm koostatakse põhimõttel, et

osalejal on võimalik valida talle vajalikud koolitused, koostada endale nn individuaalne õppeprogramm,

mis tähendab, et puudub kohustus osaleda kogu programmis, kuid see võimalus on olemas (olenevalt

spetsialisti rollist). Koos asutustega selgitab elluviija iga koolituse sisu ja ülesehituse, tellib neid

vajaduspõhiselt ning pakub koolitusi perioodiliselt (nt igal aastal, vajadusel sagedamini või harvemini).

Selline formaat võimaldab koolitustele ligipääsu laiemale spetsialistide ringile, sh ka kogenud

spetsialistidele, kellel osa teadmisi on juba olemas ja kes võivad vajada vaid valitud teemades oma

teadmiste täiendamist/värskendamist. Otseselt teiste riikide olemasolevaid programme

erikoolitusprogrammi eeskujuks ei võeta, kuid see võimalus jäetakse TAT käskkirja sisse.

Valdkondlikud koolitus- ja arendustegevused (elluviija)

Täiendavalt erikoolitusprogrammile viiakse ellu teisi valdkondlikke koolitus- ja arendustegevusi, mis

toetavad valdkonna spetsialistide, KOV töötajate ja teenusepakkujate tööd õigusrikkumistaustaga

noorega. Tegevused võimaldavad arendada kompetentse ning pakkuda tööalast tuge töös spetsiifiliste

sihtgruppidega või teemadel, mida pole või on vähe või ebapiisavalt käsitletud erikoolitusprogrammi või

muude TAT tegevuste raames.

Koolitus- ja arendustegevused võivad keskenduda näiteks spetsialisti tööle tõsiste käitumishäiretega (nt

agressiivsed, suitsiidsete mõtetega, ennast vigastavad noored), probleemse ja kahjustava

seksuaalkäitumisega või teiste noortega, kellega töötamine vajab eriteadmisi ja -lähenemisi. Keerulistes

juhtumites võib spetsialistidele pakkuda ka psühholoogilist nõustamist ja tuge, nt supervisiooni,

kovisiooni, teraapia või muus vormis.

Samuti võib spetsialiste arendada teemadel, mis seonduvad konkreetsete tööalaste funktsioonidega (nt

noore hindamine, taasühiskonnastamine, rehabilitatsioon) või muudel tööks olulistel teemadel (nt

tööalased meetodid, lähenemised, spetsialistide koostöö).

Koolitus- ja arendustegevusi võib läbi viia erinevates formaatides (nt koolitus, seminar, töötuba, loeng,

kursus, programm, e-õpe, koolitajate koolitus, nõustamine jne) ning vajadusel võib nende aluseks võtta

ka teistes riikides olemasolevaid programme. Et toetada jätkusuutlikke muutusi spetsialistide tööalastes

lähenemistes ja -praktikates, võib korraldada eraldi koolitustegevusi (nt infoseminar, ülevaatekoolitus)

spetsialistide/asutuse juhtidele.

Vajadusel töötatakse välja spetsialistide tööks vajalikke materjale, juhiseid, metoodikaid, mudeleid,

meetodeid, tööriistu vm ning toetatakse spetsialistide poolt nende kasutamist (nt väljaõpe, tugi

rakendamisel).

Taastav õigus ja valdkondlik kompetents (elluviija)

Taastav õigus on ohvrikeskne konfliktide ja õigusrikkumiste käsitlemise viis, mis lähtub põhimõttest, et

karistus üksi ei muuda käitumist, vaid püsiva muutuse loob avatud dialoog mõjutatud osapoolte vahel.

Nii öelda traditsioonilises (karistuslikus) menetlusprotsessis selliseks dialoogiks üldjuhul võimalust ei

ole. Taastav õigus annab kahju kannatanule võimaluse saada vastused küsimustele, millele saab

vastata ainult toimepanija. Protsess sisaldab endas oma loo, tunnete ja vajaduste jagamist ning teise

hinnanguvaba kuulamist. Protsessi tulemusel on toimepanijal võimalus oma teoga tekkinud

emotsionaalset ja materiaalset kahju heastada, mis toetab omakorda kannatanu ja teiste osapoolte

õiglustunde taastumist. Oma teo eest päriselt vastutuse võtmine suurendab toimepanija õiguskuulekat

käitumist ja ühiskonna turvalisust. Oluline on rõhutada, et taastava õiguse kasutamine ei kaota ega

automaatselt asenda süüteomenetlust, vaid seda on võimalik kasutada ka paralleelse protsessina.

Näiteks, konfliktivahendust saab rakendada nii kergemate rikkumiste kui ka raskete kuritegude korral.

Üha rohkem pööratakse töös noortega tähelepanu mõtteviisi muutusele eelistada karistava lähenemise

asemel taastavat lähenemist. Paradigmamuutuse toetamiseks ja taastava õiguse rakendamisega

alustamiseks luuakse tegevuskava ja viiakse läbi taastava õiguse koolitusi, sh koolitatakse juurde

koolitajaid, et toetada loetletud tegevustega taastava õiguse jätkusuutlikku arendamist. Taastava õiguse

koolituste peamine eesmärk on pakkuda valdkonna spetsialistidele ja teenusepakkujatele ning noorele

õigusrikkujale senisele mõtteviisile alternatiivset, taastava õiguse vaadet.

Tihedamat võrgustikutööd eeldavad raskemad juhtumid, kus noorel esineb näiteks vaimse tervise häire

ja/või paneb noor järjepidevalt kogukonnas toime uusi süütegusid või on tegemist juhtumiga, mille

(kriminaalkorras) menetlemine ei ole otstarbekas, sest eelkõige on poolte vahel vaja luua võimalus

turvaliselt dialoogi pidada, näiteks kasutades taastavat nõupidamist (ingl conferencing). Taastav

nõupidamine on üks põhilisi taastava õiguse meetodeid. Selle käigus kohtuvad kannatanu ja

kahjutekitaja ning puudutatud isikud. Osapooltel on võimalik väljendada oma kogemust ja kuulda teise

oma ning selle abil jõuda kokkulepeteni edasise suhtes. Lisaks on kaasatud nende toetus- või

usaldusisikud (nt perekond või sugulased, sõbrad), vajadusel ka kogukonnaliikmed või ameti esindajad

(nt kriminaalhooldaja, ohvriabitöötaja, sotsiaalprogrammi läbiviija, lastekaitse- või sotsiaaltöötaja, kooli

esindaja jt). Oluline on, et osalevad ainult isikud, keda lahendatav sündmus vahetult on puudutanud või

kes saavad lahenduse leidmisele otseselt kaasa aidata.9

Taastav õigus on möödunud aastatel saanud mitmete projektitegevuste toel hoo sisse ja on seetõttu

Eestis üha enam levinud. Justiitsministeeriumi poolt andis olulise tõuke 2018-2023. aastatel ellu viidud

9 https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/taastava-oiguse-kontseptsioon

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud kindlaksmääratud projekt

„Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“10 (edaspidi projekt „Alaealiste erikohtlemise süsteemi

loomine“), mis lõppes 30.04.2024. Alates 2020. aastast pakub Eestis taastava õiguse

konfliktivahenduse teenust Sotsiaalkindlustusamet11, kasutades selleks Belinda Hopkinsi mudelit.

2020–2024 aastatel on koolitatud ligikaudu 135+ vabatahtlikku konfliktivahendajat ja 19 koolitajat. TAT-

i raames on võimalik Belinda Hopkinsi mudeliga jätkata, koolitades õigusrikkumistaustaga noortega

töötavaid spetsialiste ja teenusepakkujaid. Samuti on võimalik alustada uute taastava õiguse praktikate

juurutamise ja kasutamisega. Selleks on vajalik teha koostööd teiste riikide valdkonnaekspertidega, sest

Eestis vastav asjatundmus puudub. Näiteks on võimalik teha koostööd Euroopa taastava õiguse

foorumi12 võrgustikku kuuluvate organisatsioonidega. Nende hulka kuulub ka Sotsiaalkindlustusamet.

Elluviija peamiseks eesmärgiks on muu hulgas tuginedes taastava õiguse kontseptsioonile

strateegiliselt juhtida taastava õiguse mõtteviisi juurutamist ja valdkondliku kompetentsi suurendamist.

Eesmärgi saavutamiseks on elluviija üks kesksetest ülesannetest koordineerida sihtrühma kuuluvate

teiste ministeeriumide, allasutuste ja partneritega moodustatud juhtrühma tööd. Näiteks on moodustatud

kaks töörühma:

 kriminaaljustiitssüsteemi ja sotsiaalvaldkonna asutuste ning teiste sektorite ülene

koostöövõrgustik;

 vanglateenistuse töörühm, taastava õiguse ja mõtteviisi arendamiseks vanglateenistuses.

Valdkondliku kompetentsi suurendamine tähendab spetsialistide seas taastava mõtteviisi juurutamist,

so teadlikkuse tõstmist ja koolitamist. Koolitusvajadus tugineb juhtrühmade kohtumistest saadud

tagasisidele ja sõltub eelkõige iga organisatsiooni küpsusest (nn küpsusmaatriks), mis peegeldab

hetkeseisu ja visiooni. Näiteks iga-aastane taastava õiguse kuu on üks tegevusvormidest, kuidas

teadlikkust laiemalt ühe kuu jooksul tõsta.

Taastava õiguse teenuseosutamise mudeli arendamine (partner: SKA)

Projektis „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ sai alguse alaealistele taastava õiguse teenuste

osutamine. Taastava õiguse teenus on üks ohvriabiteenustest (ohvriabi seaduse § 15 lg 2) ja

teenuseosutajaks on Sotsiaalkindlustusamet. Taastava õiguse teenuseosutajad (vabatahtlikud;

ohvriabitöötajad) on vahendust rakendanud eelkõige alaealistega seotud juhtumites, mida menetlevad

politsei ja prokuratuur. Väiksemas mahus vahendatakse juhtumeid 18+ vanuses noortega ning viiakse

läbi vahendust vahendusmenetluse raames. Kuriteoohvril (kahju kannatanu) on aga õigus taotleda

taastava õiguse protsessi igas menetluse etapis, sh karistuse kandmise faasis või selle järgselt, sh

kriminaalhoolduses.

Selleks, et laiendada taastava õiguse teenuse pakkumist TAT sihtrühma noortele ja arvestada

rahvusvahelisi soovitusi on vaja jätkata taastava õiguse teenuse arendamist, mh:

1) töötada välja taastava õiguse teenuse osutamise kulutõhus korraldusmudel, katsetades

kogukonnapõhist lähenemist;

2) analüüsida taastava õiguse täiendavate metoodikate kasutuselevõtmist;

3) suurendada vabatahtlike arvu vastavalt piirkondlikele vajadustele, pakkuda väljaõpet, tuge ja

arenguvõimalusi nende motivatsiooni ja pädevuse hoidmiseks;

4) arendada taastava õiguse teenuseosutajate (ohvriabitöötajad, vabatahtlikud) oskusi töötamaks

erinevat liiki juhtumitega ning toetada ohvrite kahjudest taastumist;

5) viia ellu teavitustegevusi taastava õiguse teenuse teadlikkuse tõstmiseks nii teenusele

suunavate asutuste (nt politsei, prokuratuur, kohus, kriminaalhooldus, vanglad) kui ühiskonnas

laiemalt;

10 https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/lapsed-ja-noored/nooresobralik-oigussusteem 11 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-ennetustoo/taastav-oigus 12 https://www.euforumrj.org/en/our-organisational-members

6) hinnata teenuse kvaliteeti, sh küsida regulaarselt osapoolte rahulolu teenusega ning koostada

igal aastal teenuse osutamise kohta kokkuvõte.

Noorte erikonsultandid ja erikohtlemise mudel (partner: Riigiprokuratuur)

Projektis „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ sai alguse alaealiste konsultantide mudel

alaealiste erikohtlemiseks. Prokuratuuri alaealiste konsultantide mudeli eeskujul töötatakse välja

noorte täiskasvanute erikohtlemise mudel ja värvatakse tööle konsultandid. Konsultant on

prokurörile toeks, kui püütakse leida sobivaimad lahendused konkreetsele noorele, et hoida ära

edasised rikkumised. Konsultant on justkui vahelüli eri teenusepakkujate, spetsialistide ja prokuröri

vahel ning samavõrd oluline on, et lahenduste üle otsustamisse kaasatakse ka noor ja tema vanemad.

See töö on loominguline, eeldades konsultandilt avatust, leidlikkust ja paindlikkust. Seadus pakub mitut

võimalust meetmete kombineerimiseks ja parima lahenduse leidmiseks ning alaealiste puhul on see

häid tulemusi toonud. Kuigi seadus võimaldab samasugust paindlikkust kasutada ka kuni 21aastaste

täiskasvanute puhul, ei ole nüüdseks tekkinud praktikat, mis sedalaadi paindlikkust toetaks. Seetõttu

ongi TAT-i raames eesmärk töötada välja noorte täiskasvanute erikohtlemise mudel.

Lühisekkumine noortele (partner: PPA)

Projektis „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ sai alguse alaealistele lühisekkumiste pakkumine.

Tegevuse lisamise eesmärk on laiendada politseitöös lühisekkumise kasutamise praktikat ka 18+

noortega. Selleks võetakse kasutusele uuringus „Alaealiste õigusrikkumistele suunatud lühisekkumiste

analüüs“13 pakutud teisi lühisekkumisi, mida on võimalik täisealiste noortega kasutada. Vajadusel

töötatakse välja muid lähenemisviise, koostöövorme ja mudeleid, mis on politseitöös noortega

töötamiseks vajalikud.

Lühisekkumise kasutuselevõtt eeldab sobiva sekkumise valikut ja selle kohandamist, sekkumise

praktiliseks elluviimiseks politseitöötajate oskuste ja teadmiste arendamist, sekkumise piloteerimist ja

tulemuste seiret.

Koolitused kohtusüsteemis (partner: Riigikohus)

Perioodil 2024-2027 tekib pensionile jäämise õigus kokku 24 Eesti tsiviil- ja kriminaalkohtunikul, sh ühel

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liikmel, mis moodustab 10% ametis olevast kohtunikkonnast, ning 12% kogu

tsiviil- ja kriminaalkohtunikest. Kohtunike põlvkonnavahetusest tõukuvad ka liikumised kohtusüsteemi

siseselt, kus staažikamad maakohtunikud astuvad ametisse kõrgemalasuvates kohtutes, tingides

alaealisi ja noori täiskasvanuid puudutava menetluskompetentsi täiendava väljavoolu esimese astme

kohtutest, mida saab korvata ametisse astuvate kohtunike süsteemse koolitamisega.

Kohtunike põlvkonnavahetuse valguses ning johtuvalt Kohtute seaduse §-is 37 lg 41 ettenähtud nõudest

tagada kohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud asjades, on kohtu töötajaid vaja koolitada ka

TAT käskkirja sihtrühma kuuluvate noorte erikohtlemise osas. Kohtu töötajate koolitamine alaealisi ja

noori täiskasvanuid puudutavatel teemadel tagab nende eakohase kohtlemise aitab karistuse

määramisel või mittemääramisel teha mõjusaid otsuseid, sh leides sobivaid sekkumisi (nt taastav õigus)

ja toe võimalikult varakult (nt vaimse tervise sekkumised, peresekkumised), mida kasutatakse juba

alaealisi puudutavate tsiviilasjade lahendamisel. Kohtunike koolitus hõlmab nii tsiviil- kui ka

süüteokohtunikke, kuivõrd õigusrikkumistaustaga noortega puutuvad kokku mõlemad.

Koolitustegevuse vajalikkust kinnitab ka kohtunike koolitusstrateegia 2021-202414, mille punkti 7.2.2.

kohaselt pööratakse õiguskoolituste kavandamisel tähelepanu valdkondadele, kus kohtunike

spetsialiseerumine on seadusega ette nähtud. Sarnast põhimõtet kordab ka kohtunike

koolitusstrateegia 2025-202715, mille punktide 7.4.1-7.4.2 järgi luuakse spetsialiseerunud kohtunike

13 Uuringus „Alaealiste õigusrikkumistele suunatud lühisekkumiste analüüs“ (lk 39) tehtud ettepanekud.

Kättesaadav: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/alaealiste-oigusrikkumistele-suunatud-luhisekkumiste-analuus 14 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/Strateegia_2021-2024.pdf 15 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/protokollid/Kohtunike_koolituse_strateegia_2025-27-

kinnitatud.pdf

arutelufoorum ja toetatakse võrgustamist ja korraldatakse ümarlaudu. Koolituste korraldamine mitte

ainult kohtu töötajatele, vaid ka vajadusel teistele TAT-is nimetatud valdkonna spetsialistidele aitab täita

koolitusstrateegias seatud eesmärke, toimub praktikate vahetamine ja kitsaskohtade väljatoomine.

Koolitusi kavandatakse mh järgnevates valdkondades:

 kohtumenetluse oskuslik juhtimine;

 karistuste mõistmine, sh alaealisele ja noorele täiskasvanule kohaldatavad mõjutusvahendid;

 alaealiste ja noorte täiskasvanutega suhtlemine (sh küsitlemine);

 kinnise lasteasutuse teenuse rakendamine;

 traumateadlikkus ning suurt traumat kogenud noorte ja alaealiste psühholoogia;

 riskikäitumine ja sõltuvushäired;

 alaealiste ning noorte täiskasvanutega seotud kohtupraktika ja aktuaalprobleemid.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.19 täpsustatakse ja täiendatakse tegevuste tulemusi

olemasolevate tegevuste elluviimisel saadud teadmiste ja uute partnerite lisamise tõttu.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.20 lisatakse sihtrühma alla TAT käskkirja punktis 9

nimetatud noor, kellega partneritel hakkab olema kokkupuuteid, samuti ühtlustatakse mõisteid (nt

valdkonna spetsialistide alla kuuluvad ka taastava õiguse eksperdid). Tegevuste tulemusel võib olla

vajalik kaasata ka poliitikakujundajad vastavate seadusandlike muudatuste tegemiseks.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.21 nähakse ette uued partnerid ja nendega sõlmitavad

partnerluslepingud. Elluviija tegeleb taastava õiguse mõtteviisi, teadlikkuse ja kompetentside

arendamisega ning SKA tegeleb taastava õiguse teenuse arendamisega. Elluviija tegeleb

erikoolitusprogrammi ja muude koolitus- ja arendustegevustega baaskoolituste ja kompetentside

arendamiseks ning Riigikohus tegeleb noorte õigusrikkujat puudutavate teemakoolitustega

kohtusüsteemis. PPA arendab ja rakendab noorte lühisekkumisi kogukondlikul tasandil.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.22 täpsustatakse kõrvaltegevuse pealkirja eristades

kehtivas TAT käskkirjas tegevuse kirjelduse all väljatoodud tegevusi: hindamisi ja uuringuid.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.23 täpsustatakse selgemas sõnastuses tegevuse

eesmärki.

Hindamiste, uuringute ja analüüside tulemused aitavad kujundada kriminaalpoliitika strateegilisi

eesmärke ning nende saavutamist TAT raames teadmis- ja andmepõhiselt toetada.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.24 täpsustatakse selgemas sõnastuses tegevuse

kirjeldust kustutades ebavajaliku või viies osa tekstist käskkirja seletuskirja.

TAT-i elluviimisel võib olla vajadus teha analüüs (nt hindamine) või uuring (sh küsitlus, ülevaade,

hinnang vm), et saada uuritavast valdkonnast põhjalik ülevaade ja koguda vajalikku temaatilist sisendit

TAT tegevuste paremaks kavandamiseks, elluviimiseks ja jätkutegevuste planeerimiseks.

Näiteks võib muu hulgas uurida alaealiste hälbiva käitumise levikut Eestis ja võrrelda omavahel

tendentse alaealiste õiguserikkumiste toimepanemises ja kuriteo ohvriks langemises nii ajalises

mõõtmes kui rahvusvaheliselt16.

16 Eesti on varem osalenud mitmes enesekohase hälbiva käitumise rahvusvahelises uuringus (ingl international

self-reported delinquency study) ehk uuringutes ISRD-2 ja ISRD-3 ning 2023. aasta lõpuks valmib ISRD-4

aruanne.

Vt ISRD-2 aruannet:

https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/5._eesti_alaealiste_halbiv_kaitu

mine.pdf.

Uuringute läbiviimise vajadus sõltub TAT elluviimisest. Näiteks võib olla vajadus uuringuteks, kui

kavandatud tegevus vajab elluviimiseks täiendavaid teadmisi (nt kinnipeetavate kasutajauuring,

sihtrühma ja spetsialistide hoiakud), kui planeeritud tegevus ei käivitu või ei too oodatud tulemust ja

tekib vajadus leida alternatiivne lahendus (nt vaimse tervise sekkumised) või kui kerkib esile uus

probleemvaldkond, mis vajab eelnevat uurimist (nt mittekaristuslikud mõjutusvahendid). Uuringu

tegemine võib olla vajalik enne tegevustega alustamist, elluviimise ajal või pärast nende lõppemist.

TAT tegevuste hindamine on kavandatud kahel korral projekti jooksul – vahe- ja lõpphindamisena.

Hindamise käigus analüüsitakse tegevuste eesmärkide saavutamist, tulemusi ja mõju (näiteks

paranenud toimetulek, osalus tööturul või hariduses, vähenenud retsidiivsus, mittekaristuslike

mõjutusvahendite kohaldamine), võimalikke kitsaskohti, arenguvõimalusi või muid olulisi aspekte. TAT

tegevuste hindamiste tulemusel võib olla vajadus muuta TAT tegevusi ja sekkumisi, sh partnerite omi.

Lisaks hinnatakse üks kord aastas tegevuse tulemuslikkust meetme nimekirja tulemusnäitajate (osalus

tööturul) ja TAT-i spetsiifiliste tulemusnäitajate (retsidiivsus) abil ning vajaduse korral tehakse sellest

lähtudes muudatusi sekkumise praktikas või plaanitud TAT-i sekkumistes.

Oluline on analüüsida teenust kasutanute toimetulekut, eri poolte rahulolu loodud sekkumise kvaliteedi

ja ülesehitusega ning arvestada seda TAT tegevuste ettevalmistamisel või rakendamisel. Vajaduse

korral küsitakse TAT-i tegevustes osalejatelt luba temaga teenuse kasutamise ajal või selle järel

ühendust võtta. Uuringusse kaasatakse TAT-i sihtrühmad ja teised valdkonnaga kokkupuutuvate

asutuste töötajad.

Uuringute ja analüüside tegemine tellitakse üldjuhul teenusena kolmandalt poolelt, näiteks ülikoolilt või

uuringufirmalt. TAT raames võivad uuringuid tellida ja läbi viia ka TAT partnerid, kui uuring on partneri

ülesannete täitmiseks ja TAT eesmärkide saavutamiseks vajalik.

TAT-i tulemusnäitajate iga-aastase seirega ja võimalike väiksemate analüüsidega tegeleb elluviija

iseseisvalt ning kajastab tulemused vahearuannetes.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.25 täpsustatakse hindamiste ja uuringute tulemust.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.26 ühtlustatakse hindamiste ja uuringute sihtrühma

mõisteid.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.27 täpsustatakse kommunikatsiooni tegevuse kirjeldust

sellega, et kõik teavitustegevused ei pea olema kommunikatsioonistrateegiaga seotud.

Teavitustegevuste vajadus võib tekkida TAT käskkirja tegevuse käigus kogu projekti perioodi jooksul.

TAT-i perioodi alguses loodav kommunikatsioonistrateegia on aluseks iga-aastaste teavitustegevuste

planeerimiseks. Teavitustegevusi aitab ellu viia kommunikatsiooninõunik.

TAT raames võivad teavitustegevusi tellida ja läbi viia ka TAT partnerid, kui need on partneri ülesannete

täitmiseks ja TAT eesmärkide saavutamiseks vajalik.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.28 täpsustatakse, et kommunikatsioonitegevus ei hõlma

ainult neid, kes osalevad TAT käskkirja sekkumistes, vaid tegevustes laiemalt, samuti täpsustatakse

ühiskonna kaasamise osa, sest ühiskonda tervikuna ei ole võimalik alati kaasata.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.29 kasutatakse sihtrühma osas üldmõisteid, mis on TAT

käskkirja seletuskirjas (allpool) täpsemalt lahti selgitatud. Kuna partnerite kaasamise ja teiste TAT

käskkirja tegevuste rakendamisega on tekkinud vajadus ühtlustada mõisteid (nt haridusasutused,

Vt ISRD-3 aruannet:

https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/laste_kaitumise_uuring_2014.pd

f

riigiasutused, Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa on juba nimetatud valdkonna spetsialistide

kirjelduse all) ja lisada sihtrühmades täpsustusi seoses uute partneritega (nt võrgustikuliikmed), siis

loetakse kehtiva TAT käskkirja seletuskirja punkt 5 „TAT-i sihtrühmad“ tekst käesoleva TAT käskkirja

muutmise seletuskirja tekstiga punkti 5 „TAT-i sihtrühm“asendatuks.

Peatükis kirjeldatakse TAT-i tegevustes osalevaid sihtrühmasid. Iga konkreetse TAT-i tegevuse puhul

on tegevuse sihtrühma vajaduse korral täpsustatud või kitsendatud, oleneva vajaduse korral tegevuse

eesmärkidest.

Õigusrikkumistaustaga noor

Käesoleva TAT-i kohaselt on TAT-sihtrühma noor 14–29aastane mees- või naissoost noor, kes on:

a) süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust;

b) vanglast vabanenud, sõltumata vanglast vabanemise ajast, sh ennetähtaegselt;

c) vahistatu või vahi alt vabanenud, sõltumata vahi alt vabanemise ajast;

d) kriminaalhooldusalune (määratud käitumiskontroll);

e) kohtueelses või kohtumenetluses süüdistatav või kahtlustatav;

f) kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud (KarS § 73–74);

g) vangistuse asemel saanud muu karistuse (KarS § 69–692) või alaealisele või noorele

täiskasvanule kohaldatud mõjutusvahendi (KarS § 87).

h) noor, kelle puhul on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS-i §-de

201, 202, 203 või 203¹ alusel;

i) on kinnise lasteasutuse teenusel või sellelt väljunud;

j) korduvalt väärtegusid toime pannud ja kellele määratakse mõjutusvahend või kohustus (VTMS

§ 30 lg 1 punktid 3 ja 4).

TAT-i peamine sihtrühm on õigusrikkumistaustaga noor, kelle teod on kriminaalkorras karistatavad

(sihtrühm a–h). Sihtrühma noortele on iseloomulikud ootamatud muutused toimetulekus, suutlikkuses

tuge vastu võtta ja nende motivatsioon kõigub. Pöördeline muutus käitumises võib juhtuda kiiresti. Kuna

TAT-i eesmärk on aidata noortel ühiskonnas õiguskuulekalt hakkama saada, tuleb tagada noortele sujuv

ja toetatud jõudmine TAT-iga pakutavatesse sekkumistesse. Vastasel juhul on risk, et TAT-i sihtrühma

kuuluv noor jääb oma probleemidega hätta ja halvemal juhul sooritab (uue) kuriteo. Kuigi KLAT-s viibiv

ja väärteo toime pannud noor (sihtrühmad i ja j) ei ole peamised TAT-i sihtrühmad, on oluline jätta

võimalus vajaduse korral paindlikult reageerida. Seda näiteks, kui KLAT, PPA, KOV-i töötaja, noore

lähedane vms isik või spetsialist näeb noore riskikäitumise ennetamisel lahendusena suunata noor TAT-

i raames pakutavasse sekkumisse. Ka noor ise saab abivajadusega pöörduda mõne valdkonna

spetsialisti või otse teenuseosutaja poole.

Valdkonna spetsialistid

Valdkonna spetsialistid on kriminaaljustiitssüsteemi17 (nt PPA, prokuratuur, kohtud, vanglateenistus,

advokatuur), Vanglate Ettevõtluskeskuse, haridusasutuste, tervishoiuasutuste,

Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Töötukassa, teiste riigiasutuste (nt Sise-, Majandus- ja

Kommunikatsiooni-, Sotsiaalministeerium) ja põhiseaduslike institutsioonide töötajad18 ja juhid, Eesti ja

välisriikide eksperdid, taastava õiguse vabatahtlikud, KLAT-i osutajad ja kriminaaljustiitssüsteemi

välised võrgustikuliikmed – kõik, kes otseselt või kaudselt puutuvad kokku TAT-i sihtrühma noorte või

tema juhtumiga (st töötamist noort ja õigusrikkumist puudutavate otsustega, noore võrgustikuga jms).

Otsene kokkupuude TAT sihtrühma noorega on spetsialistidel, kes puutuvad või võivad tööalaselt

vahetult kokku TAT sihtrühma noore või tema juhtumiga. Kaudne kokkupuude TAT sihtrühma noorega

on näiteks spetsialistidel, kes juhivad, koordineerivad, nõustavad või arendavad õigusrikkumistaustaga

noortega seotud valdkonda või valdkonnas töötavaid spetsialiste. Samuti spetsialistidel, kes omavad

17 Termini kriminaaljustiitssüsteem mõistesisu on defineeritud käskkirja punktis 2. 18 Töötaja ei pea tingimata töötama asutuses töölepingu alusel (nt kohtunikud, prokurörid, vabatahtlikud), oluline

on, et ta puutub tööalaselt otseselt või kaudselt kokku noore õigusrikkujaga.

valdkondlikke ekspertteadmisi või töötavad õigusrikkumistaustaga noortega seotud valdkonnas, kuid ei

oma vahetut kokkupuudet konkreetse TAT sihtrühma noore või tema juhtumiga.

Enamasti on esmakokkupuude õigusrikkujaga PPA töötajal (sh abipolitseinik), kes kaitseb avalikku

korda ja reageerib korda ohustavatele sündmustele. See, milliseid töömeetodeid kasutades PPA töötaja

toimepandud õigusrikkumisele reageerib, võib olla oluline mõju noore edaspidisele käitumisele.

Prokuratuuri töötajal on oluline roll kohtueelses menetluses töös noore õigusrikkuja või tema juhtumiga

ning ka noore TAT-i sekkumistesse suunamisel. Näiteks on võimalik alaealisele õigusrikkujale

kohaldada erinevaid mõjutusvahendeid, mis võivad olla seotud TAT-i sekkumistega.

Kohtu töötajal on oluline roll kohtumenetluses töös noore õigusrikkuja või tema juhtumiga. Kohtunikul

on pädevus kohtumenetluses otsuse langetamisel kaaluda, kas määrata noorele vangistus, vabastada

ta tingimisi karistusest või asendada vangistust muu karistuse või mõjutusvahendiga. Lisaks on

kokkupuude noortega, kes on vanglas otsustamaks nende tingimisi ennetähtaegselt vabastamist või

noorte kriminaalhooldusalusega otsustamaks nende karistuse täitmisele pööramist.

Advokatuuri töötajad ja liikmed (vandeadvokaat, vandeadvokaadi abi) töötavad selle nimel, et tagada

süüteomenetluses noorele professionaalne õigusabi ja juriidiline nõustamine.

Vanglateenistusse kuuluvad vanglate, kriminaalhoolduse, Sisekaitseakadeemia Vanglateenistuse

kolledži ja JuM-i vanglate osakonna töötajad.

- Vanglate töötajad on näiteks vanglate juhid, inspektor-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad,

psühholoogid, kaplanid, valvurid ja teised, kes puutuvad kokku vanglas TAT-i sihtrühma

noortega. Vanglas planeeritakse karistuse täideviimist ja korraldatakse vajalikud sammud noore

vanglast vabanemiseks.

- Kriminaalhoolduse põhieesmärk on muuta ühiskond turvalisemaks, rakendades vangistuse

alternatiive. Tallinna Vangla alla kuuluvad kriminaalhoolduse osakonnad ja vastuvõtu punktid

asuvad igas Eesti maakonnas. Kriminaalhooldajad puutuvad noortega kokku peamiselt

käitumiskontrolli raames, mille käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale

kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse

kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist.

- Vanglateenistuse kolledž pakub nii rakenduskõrgharidust kui ka kutseõpet. Kutseõppe erialadel

kestab õpe kuni üks aasta, rakenduskõrgharidus omandatakse kolme aastaga. Õppetöö toimub

Tallinnas ning praktikate ajal vanglates üle Eesti. Kolledži õppetöö kaudu toimub nii tulevaste

kui ka teenistuses olevate vanglateenistujate harimine ja täiendkoolitamine.

- Vanglate osakond on vanglateenistuse keskasutus, kes juhib ja arendab vanglate ning

kriminaalhoolduse valdkonna tööd.

Vanglate Ettevõtluskeskus on 2024. aastal loodud eesmärgiga leida üha enam väliseid

koostööpartnereid avalikust- ja erasektorist. Vanglate ettevõtluskeskus tegutseb senise AS

Vanglatööstuse asemel kõigis kolmes Eesti vanglas. Keskuse eesmärk on suurendada tööhõivet nii

vanglas sees kui ka leida partnereid, kelle juurde saaksid tööle asuda avavanglas karistust kandvad

inimesed.

KLAT-i osutajad ja Sotsiaalkindlustusameti KLAT koordineerivad töötajad puutuvad kokku noortega, kes

on KLAT-il. KLAT-ga seotud töötajate roll on valmistada noort ette teenuselt väljuma nii, et tagatud oleks

noore toimetulek ja heaolu. Sageli on neil töötajatel säilinud kontakt KLAT-lt väljunud noortega, kelle

puhul võib abivajadus ilmneda aja möödudes.

Sotsiaalkindlustusameti üheks ohvriabiteenuseks on taastava õiguse teenus (ohvriabi seadus § 15 lg 2

p 6), mida pakuvad vabatahtlikud vahendajad ja ohvriabitöötajad. Samuti on võimalik kokkupuude TAT

sihtrühma noortega läbi Sotsiaalkindlustusameti pakutavate MDFT19 või Ringist Välja20 sekkumiste või

19 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/mitmedimensiooniline-pereteraapia 20 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ringist-valja-mudel

laste heaolu osakonna töötajate, kelle vastutusalas on riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, laste ja

perede heaolu toetavate meetmete rakendamine ning kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsetöö

korraldamisel.

Eesti Töötukassa viib ühe põhiülesandena ellu tööpoliitikat, mille eesmärk on tööealise elanikkonna

võimalikult suur tööhõive ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine. TAT-i elluviimisel on

töötukassa ja tema töötajad oluline koostööpartner nii tulemusnäitajate hindamisel kui ka võimalike

uudsete lähenemiste või ideede väljatöötamisel.

Haridusasutused, eelkõige kutsekoolid ja ülikoolid, on kaasatud TAT-i tegevuste planeerimisse ja

ettevalmistamisse ning eri liiki koolitustegevuste elluviimisse.

Tervishoiuasutuste töötajad, eelkõige terapeudid, arstid, vaimse tervise spetsialistid ja perenõustajad

kaasatakse TAT-i tegevuste plaanimisse, ettevalmistamisse ja elluviimisse.

Eksperte kaasatakse TAT tegevuste väljatöötamise või elluviimise etappides, mis nõuavad eriteadmisi

või mille puhul on Eesti spetsialistide kompetents vähene või on tegemist tegevusega (nt praktika,

metoodika), mis vajab Eesti oludele kohandamist. Näiteks taastava õiguse, äärmusluse ja

deradikaliseerimise, organiseeritud kuritegevuse vm valdkonnaga seotud teadmised ja töömeetodid.

KOV-i töötajad

KOV-i töötajate peamine roll on hoida noorega usalduslikku suhet ja tagada neile abivajaduse korral

asjakohane sotsiaalhoolekanne. Näiteks, abivajadusega noor võib kuuluda mõne TAT-i sekkumise

sihtrühma, kuid see eeldab, et KOV-i töötajate teadlikkust ja initsiatiivi – töötaja hindab abivajadust ja

suunab noore teenusele. KOV puhul on sihtrühmaks ka linna või valla juhid, kelle vastutada on nt TAT

tegevustes kohalikul tasandil koostöö arendamine või tööpraktikate juurutamine vms.

Teenuseosutajad

Teenuseosutajad on eri liiki teenuste pakkujad, kes viivad ellu TAT-i sekkumisi või pakuvad neile sarnast

teenust, näiteks tugiisikud, mentorid, nõustajad, koolitajad, tööandjad, innovatsioonivaldkonnas

tegutsevad isikud ja organisatsioonid, nõustamist sisaldava majutusteenuse töötajad jt.

Teenuseosutajateks võivad olla mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud või muud juriidilised

isikud, samuti eraisikud.

Poliitikakujundajad

Poliitikakujundajad on elluviija organisatsioonisisesed, teiste ministeeriumide ja asutuste tippjuhid, kes

vastutavad riikliku poliitika kujundamiseks vajalike otsuste vastuvõtmise eest. TAT-i tegevuste mõju

hinnatakse jooksvalt TAT-i abikõlblikkuse perioodil ning sellest lähtudes on võimalik otsustada, kas ja

milliste tegevustega ning kuidas jätkata pärast Euroopa Sotsiaalfondi+ rahastamisperioodi lõppu.

Õigusrikkumistaustaga noore lapsed, vanemad ja lähedased

Lähedased on noore pereliikmed või teised toetavad isikud, kes on tema riskialtist elustiilist ja käitumise

tagajärgedest enim mõjutatud. Need inimesed on eelkõige noore (kasu)ema, (kasu)isa, õde, vend,

vanaema, vanaisa. Aga ka noore abikaasa või elukaaslane ning laps või lapsed. Samuti noore

sugulased, näiteks tädi ja onu või eestkostja, kes on temaga usalduslikus ja toetavas kontaktis.

Ühiskond laiemalt

TAT-i eesmärkide saavutamine – vähenenud retsidiivsus ja suurenenud osalemine tööhõives –

panustab turvalisema ühiskonna tagamisse. Ühiskonna üldine teadlikkuse kasv toetab sihtrühma noorte

taasühiskonnastamist.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.30 täpsustatakse muutunud tegevustega kaasnenud

abikõlblikke kulusid, üldistatakse mõisteid ja ei tooda välja ühte konkreetselt digiseadet (arvutit).

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.31 nähakse abikõlblike kuludena ette, kui TAT tegevuste

käigus loodud videoklippide või filmide levitamisega tekivad kulud.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.32 muudab RA TAT käskkirjale lisatud projekti eeldatava

eelarvet siis, kui tegevuste eelarverida tegevuste 4.1-4.6 lõikes suureneb rohkem kui 15% kinnitatud

eelarvereale plaanitud summast perioodi 2023-2029 peale kokku. Reeglina saab RA sellise info iga-

aastaselt esitatud tegevuskavast ja sellele lisatud eelarve prognoosidest või nende muudatustest.

3. Muutmise käskkirja vastavus ELi õigusele

TAT käskkirja muutmise käskkiri vastab järgmistele ELi määrustele:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Projekti valikukriteeriumide täitmine

TAT käskkirja suuremad muudatused on seotud partnerite lisamisega kriminaalhoolduse

kaasajastamisel, taastava õiguse teenuseosutamisel, uute lühisekkumiste piloteerimisel ja koolituste

korraldamisel kohtusüsteemis, mille vastavust 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

üldiste valikukriteeriumidega hinnatakse.

TAT käskkirja vastavad muudatused on kooskõlas nimetatud valikukriteeriumidega, arvestades

järgnevat:

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele

Partnerite lisamine aitab toetuse elluviijal täita talle Riigikogu 20.11.2020 otsusega „Kriminaalpoliitika

põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“ seatud prioriteete kriminaalpoliitika elluviimisel. Eduka

kriminaalpoliitika eelduseks on tervishoiu-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri- ja spordisüsteemide koostöö

nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil – kriminaaljustiitssüsteem üksi ei suuda kuritegusid

ennetada ja kahjusid vähendada. Kuritegevuse ennetamine ning sellest tuleneva kahju vähendamine

peab olema riiklikult juhitud, ent kohalikul tasandil ellu viidud ning toimuma koostöös partneritega.

Elluviija saavutab koos partneritega järgmisi „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“21 nimetatud prioriteete:

a) kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, kiire, sõltumatu, inimkeskne ja ohvrisõbralik, sh

õiguskaitsetöötajate ettevalmistus annab sellised teadmised ja oskused, mis soodustavad

tehnoloogia kasutamist, kogukondliku sekkumise ja taastava õiguse rakendamist ning seavad

keskmeks ohvri õigused, võimalikult paljudes juhtumites seatakse eesmärgiks ohvri ja

kurjategija vahel kahju heastamine (taastav õigus) ning ohvriabiteenused ja taastava õiguse

võimalused on kättesaadavad nii menetluse kestel kui ka väljaspool menetlust.

Tõhus kriminaaljustiitssüsteem eeldab õiguskaitse töötajate kompetentside tõstmist, valmisolekut tulla

toime tulevikuriskidega ning koostöö parandamist nii õigusahela sees kui partnerasutustega Eestist ja

rahvusvaheliselt. Õiguskaitseasutustelt oodatakse suuremat teadlikkust ohvri vajadustest ja ohvri

21 RT III, 13.11.2020, 6 ja selle seletuskiri

kohtlemise eripäradest. Taastavat õigust võib rakendada kriminaalmenetluse mis tahes etapis, alates

kohtueelsest menetlusest, lõpetades karistuse kandmisega. Õigusrikkuja ja kannatanu vaheline

vahendusteenus ja teised taastava õiguse meetodid mõjutavad kuritegevusest irdumist, sh nii

mõttemallide muutmisel kui ka juba alanud muutumisprotsessi toetades.

b) lapsed ja noored ei satu kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja, noorte õigusrikkumised

vähenevad ning tagatakse noorte õigusrikkujate eakohane kohtlemine, sh ennetatakse

noorte sattumist õigusrikkumiste spiraali, ennetatakse juba õigusega pahuksisse sattunud

noorte edasisi õigusrikkumisi, kujundades alaealiste õigusrikkujatega seotud menetluse

erinevate osaliste koostööl põhinevaks, pakkudes noortele karistussüsteemiväliseid lahendusi

ja tõenduspõhiseid, eelkõige perekeskseid programme.

Täna on puudu mitmetest sekkumistest noortele, sh perepõhistest, mis tegeleks kogu noort ümbritseva

vahetu keskkonnaga. Muuta tuleb spetsialistide tööpraktikaid nii et keerukamates alaealiste ja noorte

juhtudes sekkuvad võrgustikuliikmed (kriminaalhooldus, politsei, prokuratuur, KOV, noore pere,

mobiilsed noorsootöötajad, kool jt), kes oleksid samas inforuumis, võtaksid vastutust ja toetaksid noort

oma käitumist muutma. Igale õigusrikkujale, tuleb karistuse valikul läheneda individuaalselt, tema

arengut ja vajadusi arvestades ja kaasates parimal moel tema vanemaid või hooldajaid. Erilist

tähelepanu tuleb pöörata spetsiifilistele gruppidele, milleks on näiteks radikaalid ja töötada mh teiste

riikide parimaid praktikaid arvesse võttes välja vajalikud sekkumised ja neid rakendada.

c) ennetatakse (korduv)kuritegevust, sealhulgas sõltuvusest ja vaimse tervise häiretest

tingitud õigusrikkumisi, tõhustatakse karistuspoliitikat ja toetatakse kuritegevusest

eemaldumist, sh korduvkuritegevus on riigi erilise tähelepanu all ning korduvkuritegevuse

ärahoidmisele pööratakse tähelepanu nii kriminaaljustiitssüsteemis kui ka väljaspool seda

(näiteks toimetuleku-, haridus-, tööhõive- ja tervishoiuvaldkonnas), väheneb vangistuses

viibimise aeg ning suureneb kogukondlike karistuste osakaal, kriminaalhoolduse

keskendutakse taasühiskonnastamisele ning kinnipeetavate inimväärikale kohtlemisele.

Edaspidi peaks vähenema vangistuste osakaal ning suurenema kogukondlike karistuste määr, mis

oleksid tõhusamad ja rehabiliteerivamad kui vangistus, samas peaks vähenema ka vangistatute ja

kriminaalhooldusaluste koguarv. Kogukondlikud ehk alternatiivkaristused (nt üldkasulik töö, tingimisi

vangistus) on sisuliselt kõik vanglale alternatiivsed karistused, mille eesmärgiks on õigusrikkuja poolne

tegude heastamine ühiskonnale ning mille sisuks on muuhulgas õigusrikkumiste põhjustega tegelemine.

Karistusjärgne käitumiskontroll (kriminaalhooldus) peab olema intensiivne, vastama vabanenu

vajadustele ja riskidele, kaasama eri osalisi ja toetama õiguskuulekat elu. Partneri tegevused ei dubleeri

teisi TAT käskkirjas kirjeldatud tegevusi. Vanglast vabanenutele lisaks käitumiskontrollile pakutakse

täiendavaid toetavaid sekkumisi (nt taastav õigus, jätkutugi).

Kriminaalpoliitika elluviimisesse panustavad ja TAT tegevustega on seotud Justiitsministeeriumi

programmi 2025-2028 tegevusega 3 „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus“, mida

noorte kriminaalhooldusaluste valdkonnas toetab tegevus 4 „Karistuse täideviimise korraldamine“.

Karistuspoliitika tõhustamine tähendab, et väheneb vangistuses, sealhulgas kinnises vanglas, viibimise

aeg ning suureneb kogukondlike karistuste, nagu elektroonilise järelevalve ning avavangla osakaal.

Eeskätt suureneb kriminaalhooldusel vähemohtlike ja nooremate õigusrikkujate arv.

Kriminaalhoolduses ja vanglatöös keskendutakse taasühiskonnastamisele ning kinnipeetavate

inimväärikale kohtlemisele. Kinnipeetavaid valmistatakse vabanemiseks ette: neile pakutakse

mõtestatud tegevust ja võimalikult paljudele tagatakse tõenduspõhised sotsiaalprogrammid ning

ühiskonna vajadustele vastavad õppimis- ja töötamise võimalused.

Tallinna Vangla kriminaalhoolduse arenduse osakond tegeleb kriminaalhoolduse arendamise ja

kaasajastamisega. Kriminaalhoolduse kaasajastamise eesmärk on suurendada kriminaalhoolduse rolli

kuritegude ennetamisel ning suurendada kriminaalhoolduse eduka läbimise osakaalu.

Kriminaalhooldajate tegevuse põhipingutus on kriminaalhooldusaluste järelevalve ja toetamine katseajal

selliselt, et noorte motivatsioon oma käitumist muuta püsiks kõrge ning kriminaalhooldus lõpeks edukalt.

Rõhuasetus kriminaalhoolduse kaasajastamisele on mh tinginud vanglateenistuses toimunud

muutustest seoses kinnipeetavate arvu vähenemisega (Tartu Vangla osaline sulgemine ja

kinnipeetavate ümberpaigutamine Tallinna vanglasse; eesmärk suurendada vanglast tingimisi enne

tähtaega vabanejate osakaalu).

Kriminaalhoolduse kaasajastamisega taotletakse suurema kompetentsi andmist kriminaalhooldajatele,

et nad saaksid kasutada rohkemaid tööriistu töös noortega ning koostöö edendamist (turvalise

võrgustikutöö raamistik) eri tasandite spetsialistidega. Uuenenud kriminaalhoolduses on võimalik

noorest lähtuvalt mõjusamalt sekkuda ja teha koostööd kohalikul tasandil noore

taasühiskonnastamiseks. Selleks, et töötada radikaliseerunud noortega koolitatakse

kriminaalhoolduses välja töötaja(d), kelle ülesandeks saab mh teiste töötajate edasikoolitamine.

SKA toel taastava õiguse teenuse laiendamine TAT sihtrühma noortele aitab paremini saavutada

mittekaristuslike sekkumiste mõju (nt kahju heastamine) suuremale hulgale noortele, mis aitab ennetada

uusi õigusrikkumisi. Oluline on, et ohvri ja kurjategija vaheline vahendusteenus ja teised taastava

õiguse meetodid on kättesaadavad nii menetluse kestel kui ka väljaspool menetlust, sh

kriminaalhoolduses. Tegevuste tulemusel on võimalus muuta teenus jätkusuutlikuks ka pärast projekti

lõppu.

PPA kaasamine kogukondlike mittekaristuslike sekkumiste pakkumisel noortele täiskasvanutele aitab

arendada valdkonda edasi, ennetada õigusrikkumisi ja võimalusel kasutada hiljem väljatöötatud

praktikaid ka teistes kriminaaljustiitssüsteemi struktuurides. Tihtipeale on õiguskaitseorganitest just

politsei, kellega noor õigusrikkuja esmalt kokku puutub. Nimetatud sihini jõudmiseks on politsei töötajatel

keskne roll, sest nende töömeetodid, oskused, väärtused jms kujundavad süüteomenetluse protsessi

kõigile selles osalejatele. Politsei töötajatel on olemas vajalikud teadmised ja kogemused ning neil on

kaalukas roll otsustamaks, milline on konkreetsele noorele sobivaim viis tema õigusrikkumisele

reageerimiseks, hoidmaks ära edasisi rikkumisi.

Riigikohtu täiendav tugi kohtusüsteemi osalejate koolitamisel suurendab kohtunike jt kohtu töötajate

teadlikkust noorte täiskasvanute erikohtlemisel, arvestab nende eakohaseid eripärasid ja aitab seeläbi

paremini mõista, kas üldse või millist karistust noorele kohaldada, et mitte tekitada juurde kahjusid ning

ennetada uute õigusrikkumiste toimepanemist.

TAT käskkirja tegevused koos partneritega aitavad lahendada rakenduskava erieesmärgis väljatoodud

kitsaskohti abivajaduse hilinemise, vajaduste hindamise killustatuse ning toetuse andmise osas eri

süsteemide – sotsiaal- ja tervishoiu-, haridus- ja õiguskaitsesüsteem – vahel ning pakub tegevusi, mis

hõlmavad eri tasandite ja sektorite vahelise koostöö edendamist, meetmeid laste ja noorte riskikäitumise

ja sotsiaalse tõrjutuse ohu ennetamist, kriminaalõigussüsteemiga seotud laste ja noorte toetamist,

varajast sekkumist ning (korduv)kuritegude ennetamist.

Partnerite kaasamine aitab saavutada suuremat mõju strateegilise arengudokumendi, rakenduskava ja

meetme tegevuste eesmärkide täitmisel noorte õigusrikkujate korduvkuritegevuse vähendamisel.

2. Projekti põhjendus

Kriminaalhoolduse kaasajastamisega soovitakse lahendada kitsaskohti praeguses töös noorte

kriminaalhooldusalustega.

Suurim probleem on kriminaalhooldajate puudulik väljaõpe – nii valdkondlik kui ka nõustamis- ja

koostööoskuste osa. Kriminaalhoolduses on palju tööks heade eeldustega inimesi, kuid professionaalne

valdkondlik teadlikkus ja oskused on ebaühtlased ja -piisavad. Inimeste käitumise muutuse toetamise

valdkonnas on kriminaalhooldustöö alused tugevas mahajäämuses võrreldes tänapäevase

arusaamadega (nt korrektsioonitöö alused, positiivne koostöösuhe, töö tugevuste ja ressurssidega,

võimekuse järgi kohandumine). Töö sisulises osas domineerib kogemuse puudus individuaalseks

lähenemiseks ning rutiinne töö.

TAT käskkirja muudatusega suurendatakse võrgustikutööd ja kriminaalhooldajate kompetentsi, kuna

kriminaalhoolduse töömeetodid, oskused, väärtused vms kujundavad noorte hooldusaluste

kuritegevusest eemaldumise protsessi. Kriminaalhoolduses kasutatavad mitmekülgsed ja noorte

vajadustest lähtuvad sekkumised peavad toetama iseseisvust ning kuritegevusest eemaldumist.

Taastava õiguse teenuse kättesaadavuse laiendamisega jätkatakse tööd, millega alustati projektis

„Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“. Projektiga „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“

raames arendati koostöös SKA-ga välja vabatahtlikel põhinev mudel taastava õiguse teenuse

pakkumiseks (ohvriabi seaduse § 15 lg 2). Taastava õiguse teenuseosutajad (vabatahtlikud;

ohvriabitöötajad) kasutavad konfliktivahendust ja vahendusmenetlust eelkõige alaealiste konfliktidega

seotud juhtumites, kus menetlevaks pooleks ja teenusele suunajaks on politsei ja prokuratuur.

Väiksemas mahus vahendatakse 18+ vanuses noorte juhtumites.

Mittekaristuslike mõjutusvahendite kasutuselevõtuga jätkatakse tööd, millega PPA alustas projektis

„Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“. Projektist „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“

rahastati PPA-s alaealiste õigusrikkujate mõjutamiseks lühisekkumiste väljatöötamist ja rakendamist

politsei igapäevatöös. Kasutusele võeti kaks lühisekkumist: 1) „paku ise lahendus“ ja 2) „korduskontakt“

ning täiendati olemasolevaid mõjutusmeetmeid (nn eneseanalüüsi mina-töölehed). Sekkumisi kasutati

politseitöö praktikas alaealistega, et luua muutus läbi mitteformaalse ja kaasava tegevuse. Samuti

töötati välja E-kursus “Taastava õiguse ja mittekaristuslike mõjutusmeetmete rakendamine”, mida

politseiametnikud saavad endale sobivas tempos läbida. Praegu puuduvad noortele täiskasvanutele

kohandatud lühisekkumised, mida sarnaselt alaealistele töös rakendada. TAT käskkirja muutmisega

laiendab PPA mittekaristuslike meetmete kasutamist ja võtab kasutusele lühisekkumise 18+ vanuses

korduva õigusrikkumise toime pannud noorte hulgas.

Kohtusüsteemis koolitamisega jätkatakse tööd, millega alustati projektis „Alaealiste erikohtlemise

süsteemi loomine“. Lisaks alaealiste erikohtlemise teemadele keskendutakse koolituste korraldamisel

noortele täiskasvanutele, sest tänased teadmised ja oskused spetsiifiliselt noorte õigusrikkujate

erikohtlemise valdkonnas on vähesed.

Partnerite kaasamisega panustatakse vastavalt näitajate hindamise metoodikale TAT käskkirja

väljundnäitajatesse „Koolitusel osalenud spetsialistide arv“. Partnerite noortele õigusrikkujatele

suunatud sekkumised jäävad eeldatavasti alla 32 akadeemilise tunni ja seega need ei panusta

väljundnäitajasse „Sekkumist/programmi saanud noorte arv“. Juhul, kui sekkumine noorele ületab 32

akadeemilise tunni piiri, siis rakendub partnerile andmekorje kohustus ja noor satub valimisse, millega

panustatakse väljundnäitajasse „Sekkumist/programmi saanud noorte arv“, arvutatakse

tulemusnäitajaid „Osalus tööturul“ ja „Retsidiivsus kriminaalhooldusaluste hulgas“ või „Retsidiivsus

vanglast vabanenute hulgas“.

3. Projekti kuluefektiivsus

Projekti vahendid on piisavad selleks, et TAT eesmärkide saavutamiseks kaasata täiendavalt partnereid

(eelarve lisatud TAT käskkirjale).

TAT käskkirja tegevuste elluviimise käigus on selgunud, et uute sekkumiste (sh välisriikide praktika)

analüüs, kontseptsiooni või lähteülesande koostamine, tagasisidestamine partneritega, hankemenetlus,

väljaõpe ja rakendamine võtavad ebamõistlikus ulatuses ajaressurssi ja seetõttu on TAT tegevuste

käivitame ja eelarve kasutus väiksem ja aeglasem. TAT eesmärkide tegevuste ja eelarve efektiivsemaks

ja tulemuslikumaks elluviimiseks on vaja kaasata partnerasutusi, kellega sõlmitakse leping, milles

määratakse ülesanded, vastutusvaldkonnad ja eelarve. TAT ülest vaadet jäävad omama ja tegevusi

koordineerima (tegevuskava, seire vms) elluviija projektijuhid vastavalt enda valdkonnale.

Projekti eelarvest finantseeritakse Kriminaalhoolduse arendamise ja elluviimisega seotud otsesed

personalikulud; töötajate väljaõppe ja toetamisega seotud kulud; teavitustegevuste ning kvaliteedi

hindamisega seotud kulud.

Projekti eelarvest finantseeritakse SKA taastava õiguse metoodikate ja korraldusmudeli arendamise,

analüüsimise ja elluviimisega seotud otsesed personalikulud; ohvriabitöötajate, vabatahtlike ja teiste

töötajate taastava õiguse teenuseosutamisega seotud väljaõppe ja toetamisega seotud kulud;

teavitustegevuste ning kvaliteedi hindamisega seotud kulud.

Projekti eelarvest finantseeritakse PPA lühisekkumise arendamise, analüüsimise ja elluviimisega

seotud otsene personalikulu; töötajate väljaõppega seotud kulud; teavitustegevuste ning kvaliteedi

hindamisega seotud kulud.

TAT eelarvest finantseeritakse Riigikohtu korraldatavad koolituskulud.

4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia

Partnerite ringi laiendamine aitab saavutada õigusrikkumiste ennetuses veelgi suuremat mõju ja

muutust süsteemis. Süsteemimuutuste esilekutsumine koos uute tööpraktikate juurutamisega eeldab

suuremat koostööd ning vastutuse jagamist vastava valdkonna eest vastutavate institutsioonide ja

nende juhtidega. Kaasatavatel partneritel on juba praegu siseriiklikest õigusaktidest tulenevalt õigus ja

kohustus vastavaid valdkondi arendada. Elluviija ja partneri vaheline täpsem tegevuste kirjeldus,

ülesanded, õigused ja kohustused määratakse kindlaks partnerluslepingus.

Tegevuse tulemusi on ettenähtud ajalises raamis ja kvaliteedis võimalik saavutada, kuna

ettevalmistustööd on TAT käskkirja muudatuse ettevalmistamisega juba toimunud ja süsteemisisene

valmisolek on olemas. Partnerite vastava valdkonna ülesanded ja vastutus on ette nähtud järgmistes

seadustes ja asutuste põhimäärustes.

Kriminaalhooldusseaduse § 1 alusel valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse

käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse

kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude

toimepanemisest.

Tallinna Vangla põhimääruse § 62 lõike 11 alusel on kriminaalhoolduse arenduse osakonna

põhiülesanne analüüsida ja toetada üle-eestilist kriminaalhooldustööd ning valmistada ette ja

koordineerida muudatuste elluviimist.

Ohvriabiseaduse § 14 lõike 1 kohaselt korraldab ohvriabi SKA. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on SKA

ülesanded ohvriabi korraldamisel järgmised: 1) ohvriabiteenuste korraldamine; 2) hüvitiste maksmise

korraldamine; 3) ööpäevaringse ohvriabi kriisitelefoni 116 006 pidamine; 4) ohvriabi täienduskoolituste

korraldamine; 5) ohvriabi vabatahtlike kaasamine ja juhendamine; 6) ennetus- ja teavitustegevuste

korraldamine.

SKA põhimääruse § 6 punkti 5 alusel on ameti ülesanded muu hulgas ohvriabi- ja lepitusteenuse

korraldamine. SKA põhimääruse § 8 punkti 7 alusel on ameti osakonnaks muuhulgas ohvriabi ja

ennetusteenuste osakond, mille põhiülesanded on ohvriabipoliitika rakendamine ning teenuste ja toe

korraldamine psühholoogilist traumat kogenud inimestele, sealhulgas süüteohvritele ja nende

lähedastele, ennast ja teisi kahjustava käitumisega lastele ja noortele ning rahvusvahelise kaitse

saajatele.

Politsei- ja Piirivalveameti seaduse § 1 lõike 2 alusel on politsei täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis

kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse ning kelle põhiülesanneteks on avaliku korra kaitsmine,

piirihalduse asjade korraldamine, merel otsingu- ja päästetööde korraldamine ning kodakondsuse ja

migratsiooni valdkonna asjade korraldamine.

Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse § 8 alusel on ameti ülesanded muu hulgas süütegude

ennetamine ja riikliku järelevalve teostamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras (p 1) ja

süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras (p 2).

Politsei tegeleb õigusrikkumise ennetamise, väljaselgitamise kui ka lahendamisega.

Kohtute seaduse § 37 lõike 41 kohaselt kehtestab kohtute haldamise nõukoda kohtunike tööjaotusplaani

koostamise täpsemad alused, sealhulgas kohtunike spetsialiseerumise põhimõtted. Tööjaotusplaaniga

tuleb tagada kohtunike spetsialiseerumine mh alaealistega seotud asjadele. Sellest johtuvalt peab

Riigikohus tagama kohtunike tööjaotuse, mh spetsialiseerumise alaealistega seotud asjadele, sh

alaealistega seotud õigusrikkumistele, kus spetsialiseerumine on asja õigeks lahendamiseks

möödapääsmatult vajalik.22 Alaealistele spetsialiseerumise vajadus tuleneb ka mitmetest

rahvusvahelistest ja riigisisestest suunistest. Vastavalt ÜRO lastekaitse konventsiooni artiklile 3 tuleb

igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes ka kohtute poolt esikohale seada lapse huvid.23 Laste ja

ka noorte täiskasvanutega seotud kohtuasjadele spetsialiseerumise eelis avaldub antud sihtrühma

vajaduste ja eripärade mõistmises, leidmaks sobivaimaid sekkumisi probleemkäitumise.

Kohtute seaduse § 74 lõike 1 kohaselt peavad kõik kohtunikud oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt

täiendama ning osalema koolitustel. Kohtute seaduses ettenähtud spetsialiseerumisnõue eeldab ka

põhjalikumaid koolitusi ning arutelusid just alaealiste ja noorte täiskasvanute asjadega tegelevatele

kohtunikele.24 Alaealistega seotud õigusrikkumistele on spetsialiseerunud süüteokohtunikest 22,4% (17

kohtunikku 76 süüteokohtunikust). Kriminaalmenetluses kohtusse saadetud isikutest olid vahemikus

2022 kuni 2024 (seisuga 8.10.2024) alaealised ja noored ligi kolmandik süüdistatavatest (29,3-31,0%25).

Seega on noori puudutavate eriteadmiste olemasolu kohtusüsteemis möödapääsmatult vajalik.

Kohtunike koolitust viib kohtute seaduse § 44 lõigete 1 ja 2 alusel ellu Riigikohus, kes koostab kohtunike

koolituse strateegia ning kohtunike koolitusprogrammi. Kohtunike kompetentsimudelist26 tulenevalt

mõistab kohtunik oma ametist tulenevat vastutust inimese ja ühiskonna ees. Seega lasub kohtunikel

vastutus korraldada kohtumenetlus viisil, mis soodustab õigusrikkumistaustaga noorte pöördumist

õiguskuulekale teele.

5. Muutmise käskkirja eelarve

Projekti eelarve koos partnerite hinnanguliste eelarvetega on lisatud TAT käskkirja lisaks 2.

6. Käskkirja mõjud

Partnerite kaasamisega suurendatakse TAT käskkirja tegevuste mõju noorte õigusrikkujate

korduvkuritegevuse ennetusele ja nendes käitumuslike muutuste esilekutsumisele, taastava õiguse

teenuse pakkumisele, mittekaristuslike mõjutusvahendite kohaldamisele, spetsialistide väljaõppele ja

koolitamisele ning koostöö arendamisele. Partnerite lisamine aitab TAT käskkirja tegevusi

valdkonnaüleselt juhtida ja suunata ning tagada projekti tegevuste jätkusuutlikkus.

7. Käskkirja rakendamine

22 Kohtute seaduse kommenteerid väljaanne, lk 174-175. 23 Lapse õiguste konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/24016. 24 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (alaealiste õigusrikkujate

kohtlemise muutmine) 453 SE seletuskiri, muudatusettepanek nr 4. 25 Justiitsministeeriumi andmed 9.10.2024. 26 Kinnitatud koolitusnõukogu otsusega 16.09.2024.

TAT käskkirja lisa punkti 4.4.2 muudatusi koolitus- ja arendustegevuste osas rakendatakse

tagasiulatuvalt alates 1. maist 2024, kuna erikoolitusprogrammist eraldi spetsiifiline valdkondlik koolitus

kompulsiivses seksuaalkäitumises toimus mais 2024.

TAT käskkirja lisas täiendatud punkti 4.4.5 ning lisatud punkte 4.2.5 ja 4.3.5 partnerite kaasamise ja

täiendatud TAT käskkirja punkti 1 ja TAT käskkirja lisa punkti 15.12 eeldatava projekti eelarve osas

rakendatakse alates 1. detsembrist 2024, mil partnerid saavad enda tegevuste ettevalmistamisega ja

eelarve kasutamisega alustada ega pea ootama käskkirja allkirjastamist.

TAT käskkirja TAT käskkirja lisa punkti 1.1.4 muudatusi rakendatakse alates käskkirja allkirjastamisest vajadusest viidata uuenenud programmidokumendile. Ülejäänud TAT käskkirja punkte rakendatakse alates 01. veebruarist 2023, kuna need täpsustavad mh elluviija tegevusi, mis algasid 01. veebruarist 2023.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Rahandusministeeriumile,

Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile

ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tallinna Vanglale,

Sotsiaalkindlustusametile, Politsei- ja Piirvalveametile, Riigikohtule, Riigi Tugiteenuste Keskusele,

seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.

Käskkirja eelnõu on läbinud mitteametliku kooskõlastuse Riigi Tugiteenuste Keskusega, kelle

kommentaaridega on arvestatud.

EELNÕU

MINISTRI KÄSKKIRI

Justiitsministri 08. juuni 2023. a käskkirja nr 46 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja § 52 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimäärus“ punkti 19 alusel: 1. Muudan ministri 08. juuni 2023. a käskkirja nr 46 „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse

vähendamine“ (edaspidi nimetatud „käskkiri“) järgmiselt: 1.1. Käskkirja punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud):

„1. Kehtestan toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks“ (lisa 1) koos projekti eeldatava eelarvega (lisa 2).“.

1.2. Käskkirja lisa punkt 1.1.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt muudatus alla joonitud):

„1.1.4. TAT on seotud „Riigi eelarvestrateegia 2025–2028“ (tegevuspõhise riigieelarve raamistik, edaspidi TERE raamistik) Justiitsministeeriumi programmi 2025-2028 tegevusega „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus“, mille eesmärk muu hulgas on kriminaaljustiitssüsteemi tõhusus, inimesekesksus ja ohvrisõbralikkus ning mille üks tegevusi on õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse ennetamine, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist.“.

1.3. Käskkirja lisa punkt 4 esimese lõigu alapunkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (täiendus alla joonitud): „4) kriminaaljustiitssüsteemi, koostöö ja spetsialistide arendamine.“;

1.4. Käskkirja lisa punkt 4 teise lõigu alapunkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (täiendus alla joonitud): „4) tegevuste hindamine ja uuringud.“;

1.5. Käskkirja lisa punkt 4.1.4 alapunkti h) muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (täiendus alla joonitud): „h) noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS-i §-de 201, 202, 203 või 203¹ alusel;“.

1.6. Käskkirja lisa punkti 4.2.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud):

„4.2.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on pakkuda õigusrikkumistaustaga noorele tööharjutust soodustades sellega noorte tööhõivet, iseseisvat toimetulekut, töötamisega harjumist, rehabiliteerimise võimalust ja õiguskuulekat käitumist.“.

1.7. Käskkirja lisa punkti 4.2.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud):

„4.2.2. Tegevuse kirjeldus Tegevuse tulemusel töötatakse välja innovaatilised ideed ja lahendused, mis arvestavad erinevate õigusrikkumistaustaga noorte eripärasid ning lihtsustavad ja kiirendavad neil töö

09.12.2024 nr 8-1/8625-1

leidmist nii vanglas, kriminaalhoolduses kui ka hiljem ühiskonnas. Vanglas keskendutakse kinnipeetavate tööga hõivamisele, millega tekitatakse tööharjumust. Lihtsustamaks õigusrikkumistaustaga noore võimalusi end rehabiliteerida ja tööd leida, muudetakse üldkasuliku töö tegemise põhimõtteid, et tehtav töö on noorele kasulik kogemus ning panustab tagasi ühiskonda. Sekkumisena võidakse kasutada ka mitmesuguseid koostöövorme, koolitustegevust, infotehnoloogilisi rakendusi ning muid sobivaid vahendeid ja võimalusi.“.

1.8. Käskkirja lisa punkti 4.2.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud): „4.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusel on õigusrikkumistaustaga noorel tööturule sisenemiseks ja seal püsimiseks vajalik tööharjumus ning enda teo heastamiseks kaasaegsemad rehabiliteerimise võimalused.“.

1.9. Käskkirja lisa punkt 4.2.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud): „4.2.4. Tegevuse sihtrühm Sihtrühma kuulub 14–29aastane õigusrikkumistaustaga noor, kes on sekkumisega nõus ja kes vastab ühele järgmistest tingimustest: a) on süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust; b) on vahistatu; c) kriminaalhooldusalune, kellele on määratud käitumiskontroll; d) kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud (KarS-i § 73–74); e) vangistuse asemel on määratud muu karistus (KarS-i § 69) või kellele on kohaldatud alaealisele või noorele täiskasvanule kohaldatavat mõjutusvahendit (KarS-i § 87); f) noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS-i §-de 201 või 202 alusel.

Sihtrühma kuuluvad veel vanglateenistus, Vanglate Ettevõtluskeskus, ettevõtted, tööandjad, vabaühendused, kutsekoolid ja kõrgharidusasutused, innovatsiooni valdkonnas tegusevad isikud ja organisatsioonid ning Eesti Töötukassa.“.

1.10. Käskkirja lisa punkti 4.2 täiendatakse punktiga 4.2.5 järgmises sõnastuses: „4.2.5. Tegevuse partner Tegevuse partner on Tallinna Vangla, kus tegevusi viib ellu kriminaalhoolduse arenduse osakond. Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles määratakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.“.

1.11. Käskkirja lisa punkt 4.3.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud): „4.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on parandada vanglas või kriminaalhooldusel olevate õigusrikkumistaustaga noorte säilenõtkust ja sotsiaalseid oskusi ning arendada vanglateenistuses kasutatavaid töömeetodeid.“.

1.12. Käskkirja lisa punkt 4.3.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud): „4.3.2. Tegevuse kirjeldus Tegevuste elluviimisel keskendutakse noortele, kellel on vaimse tervise häired, ja võetakse kasutusele käitumisriske maandavaid sekkumisi. Vanglateenistuses pakutakse perekeskseid sekkumisi, mis on mõeldud peresuhete toetamisele. Vanglas viibivatele või kriminaalhooldusel olevatele lastevanematele pakutakse sekkumisi, et aidata neil teadvustada lapsevanema rolli ning arendada oskusi, et ennetada laste käitumisprobleeme ja tulla toime arenguküsimustega. Vanglateenistuse töötajatele antakse täiendavad kompetentsid noorte õigusrikkujate toetamisel, sh võimalusi kriminaalhooldajale juhtumikorraldamisel ja võrgustiku arendamisel. Oskuste parendamiseks ja tööturul konkurentsivõime suurendamiseks arendatakse kinnipeetavate või kriminaalhooldusaluste digioskusi. Tähelepanu pööratakse ka spetsiifilistele gruppidele (näiteks äärmusliku maailmavaatega noored) ja neile sekkumise väljatöötamisele.“.

1.13. Käskkirja lisa punkt 4.3.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt muudatus alla joonitud): „4.3.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusena on suurenenud vanglateenistuse töötajate kompetents, paranenud õigusrikkumistaustaga noorte säilenõtkus ja sotsiaalsed oskused. Samuti on sekkumiste ja perekesksete tegevuste tulemusel paranenud õigusrikkumistaustaga noorte suhted perega, vanemlikud oskused ja digioskused. Tegevuse tulemusel on kaudne mõju õigusrikkumise toimepanemise riski vähendamisele.“.

1.14. Käskkirja lisa punkt 4.3.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud):

„4.3.4. Tegevuse sihtrühm Sihtrühma kuulub 14–29-aastane õigusrikkumistaustaga noor, kes on sekkumisega nõus ja kes vastab ühele järgmistest tingimustest: a) on süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust; b) on vahistatu; c) on kriminaalhooldusalune, kellele on määratud käitumiskontroll; d) kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud (KarS-i § 73–74); e) vangistuse asemel saanud muu karistuse (KarS-i § 69–69²) või kellele on kohaldatud alaealisele või noorele täiskasvanule kohaldatavat mõjutusvahendit (KarS-i § 87); f) noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS-i §-de 201, 202, 203 või 203¹ alusel. Sihtrühma kuuluvad veel valdkonna spetsialistid, kohaliku omavalitsuse töötajad, koolitajad, õigusrikkumistaustaga noorte lapsevanemad ja lähedased.“.

1.15. Käskkirja 4.3 täiendatakse punktiga 4.3.5 järgmises sõnastuses: „4.3.5 Tegevuse partner Tegevuse partner on Tallinna Vangla, kus tegevusi viib ellu kriminaalhoolduse arenduse osakond. Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles määratakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.“

1.16. Käskkirja lisa punkti 4.4 peakirja täiendatakse järgmises sõnastuses (täiendus alla joonitud): „4.4. Kriminaaljustiitssüsteemi, koostöö ja spetsialistide arendamine“.

1.17. Käskkirja lisa punkti 4.4.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud): „4.4.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärgiks on arendada kriminaaljustiitssüsteemi, spetsialistide kompetentse ja omavahelist koostööd töös õigusrikkumistaustaga noortega, juurutada taastavat mõtteviisi ja laiendada taastava õiguse kättesaadavust.“.

1.18. Käskkirja lisa punkti 4.4.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud): „4.4.2. Tegevuse kirjeldus Lähtudes nooresõbralikust õigussüsteemist, varasematest kogemustest ja vajadusel teiste riikide kogemustest töötatakse õigusrikkumistaustaga noortega töötavate spetsialistide töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamiseks välja erikoolitusprogramm. Valdkondlike koolitus- ja arendustegevuste, mis võivad toimuda nii erikoolitusprogrammi raames kui eraldi, käigus täiendatakse valdkonna spetsialistide, teenuseosutajate ning kohaliku omavalitsuse töötajate oskusi ja teadmisi ning pakutakse neile tööks vajalikku tuge. Taastava õiguse mõtteviisi juurutamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks koordineeritakse kriminaaljustiitssüsteemi ja valdkondade ülest koostööd. Taastava õiguse koolitustega ja muude teadlikkust tõstvate tegevustega pakutakse karistavale mõtteviisile alternatiivset lähenemist töös õigusrikkujatega. Laiendatakse taastava õiguse teenuse kättesaadavust õigusrikkumistaustaga noorte juhtumites ning arendatakse teenuse korraldusmudelit. Nooresõbraliku õigussüsteemi ja prokuratuuri alaealistega tegelevate konsultantide mudeli eeskujul töötatakse välja noorte täiskasvanute erikohtlemise mudel, mille raames värvatakse prokuratuuri tööle konsultandid, kes on prokuröridele toeks, et leida õigusrikkumistaustaga noorele sobivaimad sekkumised, hoidmaks ära edasisi rikkumisi. Mittekaristusliku meetmena töötatakse välja (lühi)sekkumisi, mida eduka piloteerimise tulemuse korral hakkavad hiljem kasutama praktikas Politsei- ja Piirivalveameti töötajad.

Kohtusüsteemis viiakse noorte erikohtlemise kinnistamiseks läbi koolitusi.

1.19. Käskkirja lisa punkti 4.4.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud): „4.4.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusel on välja töötatud erikoolitusprogramm ning toimunud koolitus- ja arendustegevuste tulemusena on õigusrikkumistaustaga noortega töötavad spetsialistid saanud töötamiseks vajalikud teadmised ja oskused ning vajaliku juhendamise ja toe, mille tõttu nende enesekindlus on kasvanud, hoiakud, mõtteviis ja väärtused muutunud noori toetavamaks, keskendudes rohkem nende arengule, rehabilitatsioonile ja kaasamisele. Noorte täiskasvanute erikohtlemise mudel, noorte vajadustest lähtuvad ja taastaval õigusel põhinevad töömeetodid, taastava õiguse teenus ning piloteeritud mittekaristuslikud (lühi)sekkumised tagavad tõhusa töö õigusrikkumistaustaga noortega ning toetavad nende õiguskuulekust.“.

1.20. Käskkirja lisa punkti 4.4.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud): „4.4.4. Tegevuse sihtrühm Tegevuse sihtrühma kuuluvad teenuseosutajad, valdkonna spetsialistid, poliitikakujundajad, kohaliku omavalitsuse töötajad ning 14–29-aastane õigusrikkumistaustaga noor vastavalt käskkirja punktile 5.“.

1.21. Käskkirja lisa punkti 4.4.5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (täiendus alla joonitud): „4.4.5. Tegevuse partner Tegevuse partnerid on Sotsiaalkindlustusamet, Prokuratuur, kus tegevusi viib ellu Riigiprokuratuur ning Politsei- ja Piirivalveamet ja Riigikohus. Elluviija sõlmib partneritega lepingud, milles määratakse partnerite õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.“.

1.22. Käskkirja lisa punkti 4.5 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (täiendus alla joonitud): „4.5. Hindamine ja uuringud.“

1.23. Käskkirja lisa punkti 4.5.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud): „4.5.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärgiks on läbi viia analüüse ja uuringuid, et TAT tegevusi teadmis- ja andmepõhiselt kavandada, ellu viia ning tulemusi hinnata.“.

1.24. Käskkirja lisa punkti 4.5.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud): „4.5.2. Tegevuse kirjeldus Tegevuse osana võib läbi viia analüüse ja uuringuid, mis annavad põhjaliku ülevaate uuritavast valdkonnast ja seeläbi vajaliku temaatilise sisendi TAT tegevuste paremaks kavandamiseks, elluviimiseks või jätkutegevuste planeerimiseks. TAT vahe- ja lõpphindamisel hinnatakse TAT raames pakutud sekkumiste tulemuslikkust ja mõju, näitajate saavutamist, sihtrühma arvamusi või suhtumist või muid olulisi aspekte. Oluline on analüüsida sekkumises osalenud õigusrikkumistaustaga noore edasist elukäiku ja toimetulekut ning eri osaliste rahulolu teenuse kvaliteedi ja ülesehitusega.

1.25. Käskkirja lisa punkti 4.5.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud):

„4.5.3. Tegevuse tulemus Tegevuste tulemusel on valminud hindamine, uuring, hinnang, analüüs, küsitlus või ülevaade, mis annab põhjaliku ülevaate uuritavast valdkonnast, sekkumiste tulemuslikkusest ning ettepanekutest rakendamise või juhtimise parendamiseks ja praktika muutmiseks.“.

1.26. Käskkirja lisa punkti 4.5.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud): „4.5.4 Tegevuse sihtrühm Hindamisse ja uuringutesse võib kaasata TAT-i tegevuste sihtrühmad, ettevõtted, haridusasutused, riigi-, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ning ühiskond laiemalt.“.

1.27. Käskkirja lisa punkti 4.6.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud): „4.6.2. Kommunikatsiooni kirjeldus

TAT-i kommunikatsiooni efektiivseks juhtimiseks ja planeerimiseks viiakse ellu teavitustegevusi ning koostatakse kommunikatsioonistrateegia, milles nähakse ette kommunikatsiooni sihtrühmad, korraldatavad teavitusüritused ja -tegevused ning vajalikud vahendid ja materjalid sihtrühmani jõudmiseks, tegevuste elluviimiseks või toetamiseks, lähtudes teavitusnõuetest, kommunikatsiooni ja abikõlblike kulude tegemise põhimõtetest ning muudest asjakohastest põhimõtetest.“.

1.28. Käskkirja lisa 4.6.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud):

„4.6.4 Kommunikatsiooni sihtrühm Kommunikatsiooni sihtrühma kuuluvad isikud, asutused, organisatsioonid ja teenuseosutajad, kes osalevad TAT-i tegevuste ettevalmistamisel, arendamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel ning need, kes osalevad TAT-i sekkumistes teenuse saajatena või osutajatena või kellel on kokkupuude TAT-i tegevustega ning ühiskond laiemalt.“.

1.29. Käskkirja lisa punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatus alla joonitud): „5. TAT-i sihtrühmad TAT-i sihtrühma kuuluvad õigusrikkumistaustaga noored, valdkonna spetsialistid, kohaliku omavalitsuse töötajad, teenuseosutajad, poliitikakujundajad, õigusrikkumistaustaga noore lapsed, vanemad ja lähedased ning ühiskond laiemalt. Õigusrikkumistaustaga noorteks käesoleva TAT-i kontekstis loetakse 14–29-aastane mees- või naissoost õigusrikkuja, kes on: a) süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust; b) vanglast vabanenud, sõltumata vanglast vabanemise ajast, sh ennetähtaegselt; c) vahistatu või vahi alt vabanenud, sõltumata vahi alt vabanemise ajast; d) kriminaalhooldusalune, kellele on määratud käitumiskontroll; e) kohtueelses või kohtumenetluses süüdistatav või kahtlustatav; f) kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud (KarS-i § 73–74); g) vangistuse asemel saanud muu karistuse (KarS-i § 69–69²) või alaealisele või noorele

täiskasvanule kohaldatud mõjutusvahendi (KarS-i § 87); h) noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS-i §-de

201, 202, 203 või 203¹ alusel; i) on kinnise lasteasutuse teenusel või sellelt väljunud; j) korduvalt väärtegusid toime pannud ja kellele määratakse mõjutusvahend või kohustus

(VTMS-i § 30 lg 1 punktid 3 ja 4). 1.30. Käskkirja lisa punkti 9.4.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (muudatusalla joonitud):

„9.4.2. majutusteenuse, tugiisikuteenuse, tööharjutuse (sh veebilahenduste), taasühiskonnastamise (sh digi- ja elektroonikaseadmete ja vajaliku tarkvara soetamine ja/või rentimine) ja programmide ettevalmistamise, arendamise ja elluviimise kulu;“.

1.31. Käskkirja lisa punkti 9.4.7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (täiendus alla joonitud): „9.4.7. kommunikatsioonitegevuste kulu, sh kommunikatsioonistrateegia koostamine, kommunikatsioonispetsialisti teenuse või personalikulu ühendmääruse §-s 16 tähenduses, teavitustegevuste (sh seminaride, teabepäevade, koostöökohtumiste, koolituste, konverentside, kampaaniate) korraldamise kulu, sh korraldusteenuste, teavitusmaterjalide, teavitusvahendite, meenete ja märgiste tellimise, trükkimise, kujundamise, levitamise kulu ning videoklippide või -filmide tootmise või nende levitamisega seotud kulu;“.

1.32. Käskkirja lisa punkti 15 täiendatakse punktiga 15.12 järgmises sõnastuses: „15.12. RA muudab TAT-i lisas olevat projekti eeldatavat eelarvet, kui tegevuste eelarverida perioodi peale kokku suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast.“.

2. Käskkirja punkti 1.18 „Valdkondlike koolitus- ja arendustegevusi“ puudutavas osas rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. maist 2024.

3. Käskkirja punkte 1.1, 1.10, 1.15 ja 1.21 uute partnerite kaasamise osas rakendatakse alates 1. detsembrist 2024.

4. Käskkirja punkti 1.2 rakendatakse alates käskkirja allkirjastamisest.

5. Ülejäänud käskkirja punkte rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. veebruarist 2023. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Siseministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Tallinna vangla Politsei- ja Piirivalveamet Sotsiaalkindlustusamet Riigikohus Justiitsministri 08. juuni 2023. a käskkirja nr 46 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks“ muutmine Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiitsministri 08. juuni 2023. a käskkirja nr 46 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks“ muutmise eelnõu. Palun eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1) käskkirja muutmise eelnõu 2) käskkirja muutmise eelnõu lisa 2 3) käskkirja muutmise eelnõu seletuskiri 4) käskkirja terviktekst koos muudatustega

Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Seirekomisjon Euroopa Komisjon Annika Leevand 620 8174 [email protected]

Meie 09.12.2024 nr 8-1/8625-1

TERVIKTEKST MUUDATUSTEGA

MINISTRI KÄSKKIRI Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 ning kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirja ning Vabariigi Valituse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 40 lõike 2 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks“ (lisa 1) koos projekti eeldatava eelarvega (lisa 2).

2. Määran tegevuste elluviijaks Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna ja partneriks kriminaaljustiitssüsteemi arendamisel Riigiprokuratuuri.

3. Käskkiri toetab „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ Euroopa Liidu erieesmärgi h „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamist.

4. Rakendada käskkirja tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist 2023.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister

09.12.2024 nr 8-1/8625-1

KINNITATUD

Justiitsministri 8.06.2023 käskkirjaga nr 46 Lisa 1

muudetud justiitsministri 16.03.2024 käskkirjaga nr 26 muudetud justiitsministri …. käskkirjaga nr …

Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.02.2023–31.12.2029

Elluviija

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond

Partnerid

Prokuratuur, Tallinna Vangla, Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigikohus

Rakendusüksus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Rakendusasutus

Justiitsministeerium

1. Reguleerimisala, seosed Eesti riigi eesmärkide ja programmidega

Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 elluviimiseks Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2022. a otsusega kehtestatud meetmete nimekirja meetme 21.4.7.4 „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus“ sekkumise „Noorte retsidiivsuse vähendamisele suunatud erinevad tegevused. Sihtrühm: noored, spetsialistid, võimalikud teenuse osutajad (nimetatud kui Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine)“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.1. Seosed horisontaalsete põhimõtete, Eesti riigi eesmärkide ja programmidega

1.1.1. Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (edaspidi ESF+ määrus) artikli 4 punktis 1 toodud poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“ erieesmärgiga h „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“.

1.1.2. Toetatavad tegevused, sh toetavad sekkumised on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, artiklis 9 ja ESF+ määruse artiklis 6 sätestatud horisontaalsete põhimõtetega soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, võrdsete võimaluste loomisel ja ligipääsetavuse tagamisel seeläbi, et muu hulgas tagavad TAT-i tegevused sõltumata soost, rahvusest ja erivajadustest võrdsed võimalused tööturul osalemiseks ja tõrjutuse vähendamiseks.

1.1.3. Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu poolt 12. mail 2021 vastu võetud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja on seotud „Eesti 2035“ strateegilise sihiga „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja sihiga „Avatud, hooliv ja koosmeelne ühiskond“ ja selle alasihiga „Koosmeelne ühiskond“ ning nende sihtide saavutamist hinnatakse järgmiste näitajatega:

1.1.3.1. soolise võrdõiguslikkuse indeks, millesse panustatakse seeläbi, et arvestatakse õigusrikkumistaustaga noorte soolist erinevust nende olukorra ja vajaduste analüüsimisel;

1.1.3.2. hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, millesse panustatakse seeläbi, et aidatakse vähendada õigusrikkumistaustaga noorte ebasoodsamat kohtlemist ja sotsiaalset tõrjutust;

1.1.3.3. ligipääsetavuse näitaja, millesse panustatakse seeläbi, et erivajadusega inimestele on tagatud juurdepääs toetatavatele tegevustele.

1.1.4. TAT on seotud „Riigi eelarvestrateegia 2025–2028“ (tegevuspõhise riigieelarve raamistik, edaspidi TERE raamistik) Justiitsministeeriumi programmi 2025-2028 tegevusega „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus“, mille eesmärk muu hulgas on kriminaaljustiitssüsteemi tõhusus, inimesekesksus ja ohvrisõbralikkus ning mille üks tegevusi on õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse ennetamine, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist.

1.1.5. TAT-i tegevused on seotud Riigikogu 12. novembri 2020. a otsusega „Kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“, millega muu hulgas toetatakse kuritegevusest irdumist ja kuritegevuse ennetamist. Need kaks tegevust puudutavad ka noori.

1.1.6. TAT-i tegevused on seotud Justiitsministeeriumi „Vägivallaennetuse kokkuleppega 2021– 2025“, mille fookuses on muu hulgas noortega seotud vägivald.

1.1.7. TAT-i tegevused on seotud Sotsiaalministeeriumi „Heaolu arengukavaga 2016–2023“, mille üks üldeesmärk on sotsiaalse ebavõrduse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ja suurem sotsiaalne kaasatus muu hulgas noortega seotud valdkonnas.

1.1.8. TAT-i tegevused on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi „Noortevaldkonna arengukavaga 2021–2035“, mille üks eesmärk on pakkuda kõigile noortele võrdseid võimalusi mitmekülgseks arenguks, eduelamuseks, kogemustepagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks.

1.1.9. TAT-i tegevused on seotud sama punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele suunatud rakenduskava Siseministeeriumi meetme „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ sekkumise „Riskikäitumisega noorte toetamine, kohaliku tasandi võrgustikutööl põhinevate koostöömudelite ja ennetustöö edendamine: spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks ja koolitused ennetusalase kompetentsi arendamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks“ elluviimisega noorte riskikäitumisega seotud valdkonnas ja spetsialistide pädevuse tõstmisega.

1.1.10. TAT-i tegevused on seotud sama punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele suunatud rakenduskava Sotsiaalministeeriumi meetme „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ sekkumise „Laste riskikäitumise ennetamine“ elluviimisega noorte riskikäitumisega seotud valdkonnas ning perede toetamisega vanglateenistuses.

1.1.11. TAT-i tegevused on seotud sama punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele suunatud rakenduskava Haridus- ja Teadusministeeriumi meetme „Noortevaldkonna arendamine“ sekkumise „Teenused riskinoortele: Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimisega noorte riskikäitumisega seotud valdkonnas.

1.1.12. TAT-i tegevused on seotud sama punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi f täitmisele suunatud rakenduskava Haridus- ja Teadusministeeriumi meetme „Noortevaldkonna arendamine“ sekkumise „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimisega noorte riskikäitumisega seotud valdkonnas.

1.1.13. TAT-i tegevused on seotud taaste- ja vastupidavuskavas nimetatud tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna investeeringu 3 „Noorte tööturumeetmed“ Töötukassa sekkumise „Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks“ elluviimisega noorte tööpuudust vähendavate tööturumeetmete arendamise ja rakendamisega.

1.1.14. TAT-i tegevused on seotud sama punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele suunatud rakenduskava meetme „Karistuste täideviimise korraldamine“ sekkumise „Kinnipeetavate keeleõppe ja lõimumistegevusega“ elluviimisega seeläbi, et nimetatud programmi tegevused on suunatud kõigile süüdimõistetutele või vahistatutele sõltumata vanusest, sh TAT-i tegevuste sihtrühmaks olevatele noortele.

1.1.15. TAT-i tegevused on seotud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 19. novembri 2019. a käskkirjaga nr 74 kehtestatud toetuse andmise tingimuste „Vanglast vabanenute jätkutugi“ (edaspidi jätkutoe programm) tegevustega, mille eeskujul arendatakse välja õigusrikkumistaustaga noorte tugiteenused, arvestades selle sihtrühma eripära ja vajadusi.

1.1.16. TAT-i tegevused on seotud sotsiaalministri 5. novembri 2019. a käskkirjaga nr 72 heaks kiidetud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ kindlaks määratud projektiga „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ (edaspidi nooresõbralik õigussüsteem), mille eeskujul arendatakse välja erikoolitusprogramm ja noorte täiskasvanute erikohtlemise mudel ja kasutatakse taastava õiguse praktikaid.

1.1.17. Tegevuste toetamisel lähtutakse 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest.

1.1.18. Toetatavad tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile.

2. TAT-i käskkirjas kasutatavad terminid

2.1. Jätkutugi – kogukondlik sekkumine, mida pakutakse vanglast või kinnise lasteasutuse teenuselt väljunud noorele.

2.2. Kriminaaljustiitssüsteem – kogu süüteomenetlus ning sellega seotud protsess, institutsioonid (nt politsei, prokuratuur, kohus, kriminaalhooldus, vangla), pooled (nt menetleja, konsultant, prokurör, kohtunik, kriminaalhooldaja, kannatanu, toimepanija) ja menetlustoimingud (nt ülekuulamine, järelevalve, sanktsioonide valik ja määramine).

2.3. Retsidiivsus – korduvkuritegevus, mida mõõdetakse uues kuriteos kahtlustatavana ülekuulamise protokollide alusel ühe aasta möödumisel karistuse kandmisest või käitumiskontrolli või muu mõjutusvahendi täitmise algusest.

2.4. Sekkumine – meetme tegevus, programm, teenus või muu selline lähenemine, mis on mõeldud või mida osutatakse TAT-i sihtrühma noorele, on hangitud TAT-i tegevuste tulemusena ning mille otsene või kaudne eesmärk on ennetada kuritegude toimepanemist ja toetada õigusrikkumistaustaga noore aitamist tööturule või õppesse.

2.5. Vangistusalternatiiv – kogukonnas pakutav sekkumine, mille eesmärk on ennetada kuritegude toimepanemist ja aidata õigusrikkumistaustaga noori osalema tööturul või õppes.

2.6. Õigusrikkumistaustaga noor – 14–29aastane mees- või naissoost noor, kelle käitumisele on iseloomulik riskialdis ja hoolimatu elustiil, mille tagajärjel on ta toime pannud väär- või kuritegusid. Seda terminit kasutatakse TAT-i käskkirjas kui üldmõistet, iga sekkumise all on sihtrühma vajaduse korral täpsustatud.

3. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on soodustada ja edendada õigusrikkumistaustaga noorte osalust ühiskonnaelus, toetada nende iseseisvat toimetulekut, jõudmist õppetegevusse ja tööturule ning seal püsimist, et ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist ja õigusrikkumistaustaga noorte retsidiivsust.

4. Toetatavad tegevused

Toetatavad tegevused on seotud järgmise nelja põhitegevusega:

1) iseseisvumist ja õiguskuulekust toetavad sekkumised kogukonnas; 2) tööturule sisenemise toetamine; 3) taasühiskonnastamist toetavad sekkumised vanglateenistuses; 4) kriminaaljustiitssüsteemi arendamine, koostöö ja spetsialistide arendamine.

Toetatavad tegevused on seotud järgmise kahe kõrvaltegevusega:

1) tegevuste kommunikatsioon; 2) tegevuste hindamine ja uuringud.

4.1. Iseseisvumist ja õiguskuulekust toetavad sekkumised kogukonnas

4.1.1. Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on pakkuda õigusrikkumistaustaga noortele vangistusalternatiivi ja jätkutuge, et soodustada nende muutumist, õiguskuulekat ja iseseisvat eluviisi ning järkjärgulist ühiskonnaeluga kohanemist. Teenuste abil toetatakse õigusrikkumistaustaga noorte valmisolekust tööturule siseneda või õppida ning nendes tegevustes püsida.

4.1.2. Tegevuse kirjeldus

Varasema jätkutoe programmi tegevuste eeskujul arendatakse välja kindla õigusrikkumistaustaga noore vajadustest lähtuv kogukondlik sekkumine, mida saab kasutada nii vangistusalternatiivina kui ka jätkutoena. Õigusrikkumistaustaga noorte lõimimiseks kogukonda ja nende toimetuleku soodustamiseks pakutakse nõustamist koos majutusteenuse ja tugiisikuteenusega. Nimetatud teenus sisaldab õigusrikkumistaustaga noore juhendamist, motiveerimist ja toetamist. Olenevalt sihtrühma keerukusest peavad pakutavad tegevused olema mitmekesised, võimaldades eri lähenemisi kombineerida konkreetse õigusrikkumistaustaga noore vajaduste ja võimaluste järgi.

4.1.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemuseks on järjest väiksem osakaal noori, kes saadetakse karistust kandma vanglasse, eelistades sealjuures vangistusalternatiivina pakutavat sekkumist, mis võimaldab riskikäitumist peatada õigusrikkumistaustaga noort ühiskonnaelust isoleerimata. Õigusrikkumistaustaga noortele pakutakse kogukondlikku jätkutuge, mis tagab järkjärgulise ja turvalise naasmise ühiskonda.

4.1.4. Tegevuse sihtrühm

Sihtrühma kuulub 14–29-aastane õigusrikkumistaustaga noor, kes on sekkumisega nõus ja kes vastab ühele järgmistest tingimustest:

a) süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust; b) vanglast vabanenud, sõltumata vanglast vabanemise ajast, sh ennetähtaegselt; c) vahistatu või vahi alt vabanenud, sõltumata vahi alt vabanemise ajast; d) kriminaalhooldusalune, kellele on määratud käitumiskontroll; e) kohtueelses või kohtumenetluses süüdistatav või kahtlustatav; f) kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud (KarS-i § 73–74); g) vangistuse asemel saanud muu karistuse (KarS-i § 69–69²) või kellele on kohaldatud

alaealisele või noorele täiskasvanule kohaldatavat mõjutusvahendit (KarS-i § 87); h) noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS-i §-de 201,

202 või 203 või 203¹ alusel; i) on kinnise lasteasutuse teenusel või sellelt väljunud; j) korduvalt väärtegusid toime pannud ja kellele määratakse mõjutusvahend või kohustus

(VTMS-i § 30 lg 1 punktid 3 ja 4).

Sihtrühma kuuluvad veel valdkonna spetsialistid, kohalike omavalitsuste töötajad, Eesti Töötukassa ja teiste riigiasutuste töötajad, teenuseosutajad, õigusrikkumistaustaga noore lähedased, poliitikakujundajad ja laiemalt kogu ühiskond.

4.2. Tööturule sisenemise toetamine

4.2.1. Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on pakkuda õigusrikkumistaustaga noorele tööharjutust soodustades sellega noorte tööhõivet, iseseisvat toimetulekut, töötamisega harjumist, rehabiliteerimise võimalust ja õiguskuulekat käitumist.

4.2.2. Tegevuse kirjeldus

Tegevuse tulemusel töötatakse välja innovaatilised ideed ja lahendused, mis arvestavad erinevate õigusrikkumistaustaga noorte eripärasid ning lihtsustavad ja kiirendavad neil töö leidmist nii vanglas, kriminaalhoolduses kui ka hiljem ühiskonnas. Vanglas keskendutakse kinnipeetavate tööga hõivamisele, millega tekitatakse tööharjumust.

Lihtsustamaks õigusrikkumistaustaga noore võimalusi end rehabiliteerida ja tööd leida, muudetakse üldkasuliku töö tegemise põhimõtteid, et tehtav töö on noorele kasulik kogemus ning panustab tagasi ühiskonda. Sekkumisena võidakse kasutada ka mitmesuguseid koostöövorme, koolitustegevust, infotehnoloogilisi rakendusi ning muid sobivaid vahendeid ja võimalusi.

4.2.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusel on õigusrikkumistaustaga noorel tööturule sisenemiseks ja seal püsimiseks vajalik tööharjumus ning enda teo heastamiseks kaasaegsemad rehabiliteerimise võimalused.

4.2.4. Tegevuse sihtrühm

Sihtrühma kuulub 14–29aastane õigusrikkumistaustaga noor, kes on sekkumisega nõus ja kes vastab ühele järgmistest tingimustest: a) on süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust; b) on vahistatu; c) kriminaalhooldusalune, kellele on määratud käitumiskontroll; d) kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud (KarS-i § 73–74); e) vangistuse asemel on määratud muu karistus (KarS-i § 69) või kellele on kohaldatud alaealisele või noorele täiskasvanule kohaldatavat mõjutusvahendit (KarS-i § 87); f) noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS-i §-de 201 või 202 alusel.

Sihtrühma kuuluvad veel vanglateenistus, Vanglate Ettevõtluskeskus, ettevõtted, tööandjad, vabaühendused, kutsekoolid ja kõrgharidusasutused, innovatsiooni valdkonnas tegusevad isikud ja organisatsioonid ning Eesti Töötukassa.

4.2.5. Tegevuse partner

Tegevuse partner on Tallinna Vangla, kus tegevusi viib ellu kriminaalhoolduse arenduse osakond.

Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles määratakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

4.3. Taasühiskonnastamist toetavad sekkumised vanglateenistuses

4.3.1. Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on parandada vanglas või kriminaalhooldusel olevate õigusrikkumistaustaga noorte säilenõtkust ja sotsiaalseid oskusi ning arendada vanglateenistuses kasutatavaid töömeetodeid.

4.3.2. Tegevuse kirjeldus

Tegevuste elluviimisel keskendutakse noortele, kellel on vaimse tervise häired ja võetakse kasutusele käitumisriske maandavaid sekkumisi. Vanglateenistuses pakutakse perekeskseid sekkumisi, mis on mõeldud peresuhete toetamisele. Vanglas viibivatele või kriminaalhooldusel olevatele lastevanematele pakutakse sekkumisi, et aidata neil teadvustada lapsevanema rolli ning arendada oskusi, et ennetada laste käitumisprobleeme ja tulla toime arenguküsimustega. Vanglateenistuse töötajatele antakse täiendavad kompetentsid noorte õigusrikkujate toetamisel, sh võimalusi kriminaalhooldajale juhtumikorraldamisel ja võrgustiku arendamisel. Oskuste parendamiseks ja tööturul konkurentsivõime suurendamiseks arendatakse kinnipeetavate või kriminaalhooldusaluste digioskusi. Tähelepanu pööratakse ka spetsiifilistele gruppidele (näiteks äärmusliku maailmavaatega noored) ja neile sekkumise väljatöötamisele.

4.3.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusena on suurenenud vanglateenistuse töötajate kompetents, paranenud õigusrikkumistaustaga noorte säilenõtkus ja sotsiaalsed oskused. Samuti on sekkumiste ja perekesksete tegevuste tulemusel paranenud õigusrikkumistaustaga noorte suhted perega, vanemlikud oskused ja digioskused. Tegevuse tulemusel on kaudne mõju õigusrikkumise toimepanemise riski vähendamisele.

4.3.4. Tegevuse sihtrühm

Sihtrühma kuulub 14–29-aastane õigusrikkumistaustaga noor, kes on sekkumisega nõus ja kes vastab ühele järgmistest tingimustest: a) on süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust; b) on vahistatu;

c) on kriminaalhooldusalune, kellele on määratud käitumiskontroll; d) kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud (KarS-i § 73–74); e) vangistuse asemel saanud muu karistuse (KarS-i § 69–69²) või kellele on kohaldatud alaealisele või noorele täiskasvanule kohaldatavat mõjutusvahendit (KarS-i § 87); f) noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS-i §-de 201, 202, 203 või 203¹ alusel.

Sihtrühma kuuluvad veel valdkonna spetsialistid, kohaliku omavalitsuse töötajad, koolitajad, õigusrikkumistaustaga noorte lapsevanemad ja lähedased.

4.3.5 Tegevuse partner

Tegevuse partner on Tallinna Vangla, kus tegevusi viib ellu kriminaalhoolduse arenduse osakonda.

Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles määratakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel

4.4. Kriminaaljustiitssüsteemi, koostöö ja spetsialistide arendamine

4.4.1. Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärgiks on arendada kriminaaljustiitssüsteemi, spetsialistide kompetentse ja omavahelist koostööd töös õigusrikkumistaustaga noortega, juurutada taastavat mõtteviisi ja laiendada taastava õiguse kättesaadavust.

4.4.2. Tegevuse kirjeldus

Lähtudes nooresõbralikust õigussüsteemist, varasematest kogemustest ja vajadusel teiste riikide kogemustest töötatakse õigusrikkumistaustaga noortega töötavate spetsialistide töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamiseks välja erikoolitusprogramm. Valdkondlike koolitus- ja arendustegevuste, mis võivad toimuda nii erikoolitusprogrammi raames kui eraldi, käigus täiendatakse valdkonna spetsialistide, teenuseosutajate ning kohaliku omavalitsuse töötajate oskusi ja teadmisi ning pakutakse neile tööks vajalikku tuge.

Taastava õiguse mõtteviisi juurutamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks koordineeritakse kriminaaljustiitssüsteemi ja valdkondade ülest koostööd. Taastava õiguse koolitustega ja muude teadlikkust tõstvate tegevustega pakutakse karistavale mõtteviisile alternatiivset lähenemist töös õigusrikkujatega. Laiendatakse taastava õiguse teenuse kättesaadavust õigusrikkumistaustaga noorte juhtumites ning arendatakse teenuse korraldusmudelit.

Nooresõbraliku õigussüsteemi ja prokuratuuri alaealistega tegelevate konsultantide mudeli eeskujul töötatakse välja noorte täiskasvanute erikohtlemise mudel, mille raames värvatakse prokuratuuri tööle konsultandid, kes on prokuröridele toeks, et leida õigusrikkumistaustaga noorele sobivaimad sekkumised, hoidmaks ära edasisi rikkumisi. Mittekaristusliku meetmena töötatakse välja (lühi)sekkumisi, mida eduka piloteerimise tulemuse korral hakkavad hiljem kasutama praktikas Politsei- ja Piirivalveameti töötajad.

Kohtusüsteemis viiakse noorte erikohtlemise kinnistamiseks läbi koolitusi.

4.4.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusel on välja töötatud erikoolitusprogramm ning toimunud koolitus- ja arendustegevuste tulemusena on õigusrikkumistaustaga noortega töötavad spetsialistid saanud töötamiseks vajalikud teadmised ja oskused ning vajaliku juhendamise ja toe, mille tõttu nende enesekindlus on kasvanud, hoiakud, mõtteviis ja väärtused muutunud noori toetavamaks, keskendudes rohkem nende arengule, rehabilitatsioonile ja kaasamisele. Noorte täiskasvanute erikohtlemise mudel, noorte vajadustest lähtuvad ja taastaval õigusel põhinevad töömeetodid, taastava õiguse teenus ning piloteeritud mittekaristuslikud (lühi)sekkumised tagavad tõhusa töö õigusrikkumistaustaga noortega ning toetavad nende õiguskuulekust.

4.4.4. Tegevuse sihtrühm

Tegevuse sihtrühma kuuluvad teenuseosutajad, valdkonna spetsialistid, poliitikakujundajad, kohaliku omavalitsuse töötajad ning 14–29-aastane õigusrikkumistaustaga noor vastavalt käskkirja punktile 5.

4.4.5. Tegevuse partner

Tegevuse partnerid on Sotsiaalkindlustusamet, Prokuratuur, kus tegevusi viib ellu Riigiprokuratuur, Politsei- ja Piirivalveamet ja Riigikohus

Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles määratakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

4.5. Hindamine ja uuringud

4.5.1. Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärgiks on läbi viia analüüse ja uuringuid, et TAT tegevusi teadmis- ja andmepõhiselt kavandada, ellu viia ning tulemusi hinnata.

4.5.2. Tegevuse kirjeldus

Tegevuse osana võib läbi viia analüüse ja uuringuid, mis annavad põhjaliku ülevaate uuritavast valdkonnast ja seeläbi vajaliku temaatilise sisendi TAT tegevuste paremaks kavandamiseks, elluviimiseks või jätkutegevuste planeerimiseks.

TAT vahe- ja lõpphindamisel hinnatakse TAT raames pakutud sekkumiste tulemuslikkust ja mõju, näitajate saavutamist, sihtrühma arvamusi või suhtumist või muid olulisi aspekte. Oluline on analüüsida sekkumises osalenud õigusrikkumistaustaga noore edasist elukäiku ja toimetulekut ning eri osaliste rahulolu teenuse kvaliteedi ja ülesehitusega.

4.5.3. Tegevuse tulemus

Tegevuste tulemusel on valminud hindamine, uuring, hinnang, analüüs, küsitlus või ülevaade, mis annab põhjaliku ülevaate uuritavast valdkonnast, sekkumiste tulemuslikkusest ning ettepanekutest rakendamise või juhtimise parendamiseks ja praktika muutmiseks.

4.5.4. Tegevuse sihtrühm

Hindamisse ja uuringutesse võib kaasata TAT-i tegevuste sihtrühmad, ettevõtted, haridusasutused, riigi-, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ning ühiskond laiemalt.

4.6. TAT-i kommunikatsioon

4.6.1. Kommunikatsiooni eesmärk

Kommunikatsiooni eesmärk on TAT-i tegevuste abikõlblikkuse perioodil tagada TAT-i tegevuste sihtrühma ja avalikkuse teavitamine ning teadlikkus TAT-i tegevuste eesmärgist, sisust, elluviimisest ja tulemustest, lähtudes struktuurivahendite andmisest avalikkuse teavitamise nõuetest.

4.6.2. Kommunikatsiooni kirjeldus

TAT-i kommunikatsiooni efektiivseks juhtimiseks ja planeerimiseks viiakse ellu teavitustegevusi ning koostatakse kommunikatsioonistrateegia, milles nähakse ette kommunikatsiooni sihtrühmad, korraldatavad teavitusüritused ja -tegevused ning vajalikud vahendid ja materjalid sihtrühmani jõudmiseks, tegevuste elluviimiseks või toetamiseks, lähtudes teavitusnõuetest, kommunikatsiooni ja abikõlblike kulude tegemise põhimõtetest ning muudest asjakohastest põhimõtetest.

4.6.3. Kommunikatsiooni tulemus

Kommunikatsiooni tulemusel on õigusrikkumistaustaga noored ja nende lähedased teadlikumad nendele pakutavatest abisaamise võimalustest ning valdkonnas töötavad spetsialistid on teadlikumad, kuidas toetada õigusrikkumistaustaga noori nende iseseisvumisel, toimetulekul ning tööturule või õppetegevusse jõudmisel ja seal püsimisel. Samuti oskavad õigusrikkumistaustaga noored ja nende

lähedased leida informatsiooni, kellelt, kuidas ja millist abi taotleda. Kommunikatsiooni tulemusel on paranenud ühiskonna teadlikkus õigusrikkumistaustaga noortega tehtavast tööst, TAT-i sekkumiste sisust ja tulemustest.

4.6.4. Kommunikatsiooni sihtrühm

Kommunikatsiooni sihtrühma kuuluvad isikud, asutused, organisatsioonid ja teenuseosutajad, kes osalevad TAT-i tegevuste ettevalmistamisel, arendamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel ning need, kes osalevad TAT-i sekkumistes teenuse saajatena või osutajatena või kellel on kokkupuude TAT-i tegevustega ning ühiskond laiemalt.

5. TAT-i sihtrühmad

TAT-i sihtrühma kuuluvad õigusrikkumistaustaga noored, valdkonna spetsialistid, kohaliku omavalitsuse töötajad, teenuseosutajad, poliitikakujundajad, õigusrikkumistaustaga noore lapsed, vanemad ja lähedased ning ühiskond laiemalt. Õigusrikkumistaustaga noorteks käesoleva TAT-i kontekstis loetakse 14–29-aastane mees- või naissoost õigusrikkuja, kes on:

a) süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust; b) vanglast vabanenud, sõltumata vanglast vabanemise ajast, sh ennetähtaegselt; c) vahistatu või vahi alt vabanenud, sõltumata vahi alt vabanemise ajast; d) kriminaalhooldusalune, kellele on määratud käitumiskontroll; e) kohtueelses või kohtumenetluses süüdistatav või kahtlustatav; f) kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud (KarS-i § 73–74); g) vangistuse asemel saanud muu karistuse (KarS-i § 69–69²) või alaealisele või noorele

täiskasvanule kohaldatud mõjutusvahendi (KarS-i § 87); h) noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS-i §-de

201, 202, 203 või 203¹ alusel; i) on kinnise lasteasutuse teenusel või sellelt väljunud; j) korduvalt väärtegusid toime pannud ja kellele määratakse mõjutusvahend või kohustus

(VTMS-i § 30 lg 1 punktid 3 ja 4).

6. TAT-i tulemused ja näitajad

Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Toetatavate tegevuste seire ja hindamise näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase (2020)

Sihttase (2024)

Sihttase (2029)

Selgitav teave näitaja ja meetodi kohta

Meetmete nimekirja näitajad

Tulemusnäitaja osalus tööturul

55% 60% 70%

Nende sekkumises osalenute osakaal, kes on üks kuu pärast sekkumise lõppu tööturul.

Meetod: päring riiklikest registritest

Väljundnäitaja koolitusel osalenud spetsialistide arv

0 150 500

Valdkondlike teadmiste, kompetentside parendamiseks mõeldud koolitused, milles osalevad sihtrühmaga töötavad spetsialistid.

Meetod: registreerimislehtede alusel (ühik on osaluskord).

Väljundnäitaja sekkumist/ programmi saanud noorte arv

0 100 500

Sekkumisena käsitatakse: a) pikema aja vältel toimuvaid sekkumisi ja programme, mille jooksul toimub erinevaid

koolitusi, nõustamisi vms tegevusi; b) lühema aja vältel toimuvaid üksiktegevusi (nt oskuste arendamise koolitused). Meetod: sekkumise või programmi lõpetanud või lõpetatuks loetud osalejate nimekirja alusel.

Projekti spetsiifilised näitajad

Tulemusnäitaja retsidiivsus kriminaal- hooldusaluste hulgas 25% 24% 21%

Kriminaalhoolduse algusest ühe aasta jooksul uues kuriteos kahtlustatavate osakaal (ülekuulamise protokolli järgi).

Meetod: päring riiklikest registritest

Tulemusnäitaja retsidiivsus vanglast vabanenute hulgas 36% 35% 33%

Vanglast vabanemisest ühe aasta jooksul uues kuriteos kahtlustatavate osakaal (ülekuulamise protokolli järgi).

Meetod: päring riiklikest registritest

Väljundnäitaja erikoolitus- programm

– – 1 Väljatöötatud koolitus- programmide arv

Väljundnäitaja hindamine – – 2 Tehtud hindamiste arv

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

TAT-i tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.02.2023–31.12.2029.

8. Eelarve

Tabelis 2 on esitatud TAT-i eelarve jaotus ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu vahel, näidates ära otseste abikõlblike kulude kogusumma ja kaudsete kulude määr. Tegevuste täpne eelarve esitatakse TAT käskkirja punkti 13.3.1 kohaselt.

Tabel 2. TAT-i eelarve

Toetuse andmise tingimused

ESF+ toetus (70% abikõlblikest kuludest) eurodes

Riiklik kaasfinantseering (30% abikõlblikest kuludest) eurodes

Kokku eurodes

Kaudsete kulude määr (osakaal otsestest personalikuludest)

Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine

6 658 729 2 853 741 9 512 470 4%

9. Abikõlblikud kulud

9.1. Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

9.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse

elluviijale ja partnerile ühtse määra alusel vastavalt punktis 8 toodud kaudsete kulude määrale abikõlblikest otsestest personalikuludest.

9.3. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

9.4. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh

9.4.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu, sh projektijuhtimise ja kommunikatsioonispetsialisti tasu;

9.4.2. majutusteenuse, tugiisikuteenuse, tööharjutuse (sh veebilahenduste), taasühiskonnastamise (sh digi- ja elektroonikaseadmete ja vajaliku tarkvara soetamine ja/või rentimine) ja programmide ettevalmistamise, arendamise ja elluviimise kulu;

9.4.3. nõustamisteenuste, töötubade, sotsiaal- või mentorlusprogrammide, loengute, kursuste, seminaride, konverentside, koolituste, õppe, koolitajate koolituste, kohtumiste, värbamispäevade, tööklubide, mõttetalgute, teraapiate, programmide, supervisiooni, kovisiooni või muude sekkumiste ja tegevuste korraldamise ja seal osalemise kulu (sh osalejate majutus-, transpordi-, toitlustus- ja muud kulud), sh lektori, koolitaja, mentori, terapeudi, psühholoogi, psühhiaatri, vaimse tervise õe, eriarsti, väliseksperdi, konsultandi tasu ja tema kulud seoses koolitusega või reisimise või mõlemaga (sh nende majutus-, lennupiletite, sõidu-, toitlustus- ja muud reisikulud); ruumide ja tehnika rendi, toitlustuse, tõlkimise, fotograafi, tehnilise toe ja nelja peamise puudeliigiga (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) ja osalejate ligipääsetavusega seotud kulud (sh vajaduse korral viipekeele tõlge, kirjeldustõlge, kirjutustõlge);

9.4.4. koolitusprogrammide, koolitus- ja õppematerjalide (sh raamatud, käsiraamatud, teaduskirjandus, e-õppematerjalid, interaktiivsed veebirakendused töövahenduseks ja nende veebirakenduste testimiseks), metoodikate, mudelite, meetodite, infomaterjalide ja juhiste väljatöötamise, soetamise ja tõlkimise kulu (sh materjalide ja e-kursuste toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine, levitamine ja tootmine (nt õppevideod), koolitusmaterjalide koostajate ja hindajate eksperditasud);

9.4.5. TAT elluviimise projektijuhtide, kommunikatsiooninõuniku, valdkonna spetsialistide ja teenuseosutajate õppereiside ja väliskoolituste (sh konverentside) lähetuskulu või neil osalemise kulu välisriikidesse (Euroopa Liidu liikmesriigid, Ühendkuningriik ja Euroopa Majanduspiirkonna riigid), sh majutus-, transpordi-, kindlustuse, toitlustuse, päevaraha, lennupiletite, osalemistasu ja muud kulud (nt viisakulud) ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu (nt turismimaks), asutusesisese lähetuste korra ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud piirmäärade kohaselt;

9.4.6. TAT-i sekkumiste ja programmide projektijuhtide ja kommunikatsioonispetsialisti koolituste, inspiratsioonipäevade, konverentside ja muudel sarnastel üritustel osalemise kulu ja osalemistasu;

9.4.7. kommunikatsioonitegevuste kulu, sh kommunikatsioonistrateegia koostamine, kommunikatsioonispetsialisti teenuse või personalikulu ühendmääruse §-s 16 tähenduses, teavitustegevuste (sh seminaride, teabepäevade, koostöökohtumiste, koolituste, konverentside, kampaaniate) korraldamise kulu, sh korraldusteenuste, teavitusmaterjalide, teavitusvahendite, meenete ja märgiste tellimise, trükkimise, kujundamise, levitamise ning videoklippide või -filmide tootmise või nende levitamisega seotud kulu.

9.4.8. hindamiste, uuringute, analüüside, küsitluste, ülevaadete, hinnangute tellimise kulud;

9.4.9. erisoodustus ja sellelt tasutav maks.

9.4.10. Abikõlblikud on ka kulud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TAT-i käskkirjas ette nähtud tulemuse saavutamiseks ja kulu tekib TAT-i käskkirjas nimetatud toetatavate tegevuste käigus (ühendmääruse § 15 lg 2).

9.5. Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetust makstakse ühendmääruse §-des 24–27 sätestatud tingimuste kohaselt.

10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja selle eest on tasutud. Kaudseid kulusid makstakse ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.

10.3. Elluviija esitab rakendusüksusele (edaspidi RÜ) e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse üks kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt üks kord kvartalis.

10.4. Elluviija sisestab riigihanke raames sõlmitud lepingu kohta info ja dokumendid e-toetuse keskkonna vastavasse moodulisse.

10.5. Pärast maksetaotluse esitamist määrab RÜ elluviijale kuludokumentide esitamise tähtaja. Elluviija esitab RÜ-le kulu tekkimise aluseks olevad dokumendid, sh need riigihanke läbiviimisega seonduvad dokumendid, mis ei sisaldu riigihangete registris.

10.6. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

10.7. RÜ kontrollib 80 kalendripäeva jooksul dokumentide saamisest maksetaotluse ja sellele lisatud kuludokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning tegevuste vastavust TAT-i käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab RÜ elluviijale nende kõrvaldamise tähtaja. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.

10.8. RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.

10.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui RÜ on lõpparuande kinnitanud.

11. Riigiabi

Käesoleva TAT-i raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

12. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused

Toetatavates tegevustes ei ole ÜSS2021_2027 § 2 punkti 6 tähenduses lõppsaajaid.

13. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused

13.1. ÜSS2021_2027 § 2 punkti 4 ja ühendmääruse § 43 lõike 4 järgi kohalduvad elluviijale toetuse saaja kohta sätestatud kohustused.

13.2. Elluviija peab täitma ühendmääruse §-s 10 ja 11 sätestatud kohustusi, sh asutusesisest hankekorda.

13.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud tegema järgmist: 13.3.1. esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) selleks ettenähtud vormil kinnitamiseks järgmise

eelarveaasta projekti tegevuste detailse kirjelduse ja eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa (edaspidi tegevuskava), sh tuleb andmed esitada ka partneri kohta, 15 tööpäeva jooksul alates TAT-i kinnitamisest ja järgnevatel aastatel 20. jaanuariks;

13.3.2. RA vaatab tegevuskava läbi ja annab tagasisidet 10 tööpäeva jooksul; 13.3.3. esitama tegevuskava pärast selle kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 13.3.4. taotlema jooksval aastal tegevuskava muutmist juhul, kui: 13.3.4.1. tegevuste eelarverida suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud

summast; 13.3.4.2. tegevuste eelarvereale plaanitud summa jaotus muutub aastate kaupa rohkem kui 15%; 13.3.5. teavitama RA-d, kui tegevuste detailset kirjeldust tegevuskavas muudetakse oluliselt; 13.3.6. rakendama projekti kinnitatud tegevuskava kohaselt;

13.3.7. esitama RÜ-le e-toetuste keskkonnas jooksva aasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul TAT-i kinnitamisest ja igal järgneval aastal 10 tööpäeva jooksul tegevuskava kinnitamisest;

13.3.8. esitama e-toetuste keskkonnas RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui tegevuste eelarve kulud erinevad rohkem kui 25% punktis 13.3.7 esitatud prognoosist;

13.3.9. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

13.3.10. koguma ja töötlema tegevuses osalejate andmeid, sh koolitatavate andmeid koolitustel ja sekkumistes või programmides osalenud isikute kohta;

13.3.11. esitama punktis 13.3.10 nimetatud ja kogutud andmed TAT-i tegevuste toimumise ja osalejate arvu tõendamiseks e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi kaudu RÜ-le iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. Jooksva aasta teise kvartali andmed esitatakse RÜ-le hiljemalt 31. juuliks. TAT-i tegevustes osalejate andmete kogumiseks (isikute registreerimiseks) on elluviijal soovituslik kasutada e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi;

13.3.12. lähtuma ESF+st toetatud projekti ja selle tegevuste elluviimisel avalikkuse teavitamisel Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“;

13.3.13. viivitamata teavitama RA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmisest: 13.3.13.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 13.3.13.2. TAT-i muutmise vajalikkusest.

13.4. sõlmima partneriga partnerluslepingu, milles muu hulgas nähakse ette partneri tegevuste eelarve, ülesanded, vastutus, õigused ja kohustused TAT-i tegevuse elluviimisel.

13.5. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist.

13.6. Tegevuse elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse.

13.7. Elluviija ja partner säilitavad dokumente ÜSS2021_2027 § 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõike 1 kohaselt viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates.

13.8. Partner täidab ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–11 ja 13−16 ning §-s 11 nimetatud kohustusi.

13.9. Lisaks lähtub partner punktis 13.8 nimetatud nõuete täitmisel oma tegevuses elluviijaga sõlmitud partnerluslepingust. Muu hulgas peab partner:

13.9.1. esitama elluviija ettenähtud vormil ning partnerluslepingus nimetatud tähtajaks elluviijale alusandmed punktis 13.3.1 nimetatud tegevuskavasse partneri tegevuste ja eelarve kulukohtade ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus teha partneri tegevuste ja eelarve kohta ettepanekuid;

13.9.2. viima tegevusi ellu kinnitatud tegevuskava järgi ja taotlema tegevuskava muutmist, kui ilmneb vajadus muuta punktis 13.3.4 sätestatut;

13.9.3. esitama elluviijale partneri kulude kohta andmed punktis 13.3.7 nimetatud prognoosi tarbeks. Andmed esitatakse elluviija ettenähtud vormil ja elluviija määratud tähtajaks;

13.9.4. esitama elluviijale partneri tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise kohta alusandmed punktides 14.1 ja 14.3 nimetatud aruannetesse partnerluslepingus nimetatud tähtajaks. Elluviijal on õigus küsida partnerilt lisainfot ja teha tegevuste elluviimise asjus ettepanekuid;

13.9.5. esitama elluviija nõudmisel lisainfot eelarve kasutamise kohta jooksva aasta või aastate kaupa.

14. Aruandlus

14.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT-i tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande e-toetuste keskkonna kaudu ning lisab RA väljatöötatud vormil täpse ülevaate tehtud tegevuste, näitajate saavutamise, tegevuste tulemuslikkuse ja esinenud probleemide või riskikohtade ja nende ennetamise võimaluste kohta iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja 20. juuliks 30. juuni seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates.

14.2. Kui TAT-i tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on väiksem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

14.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT-i tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonnas ning lisab RA väljatöötatud vormi 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõpevad enne, kui lõpeb abikõlblikkuse periood, esitatakse lõpparuanne 45 päeva jooksul TAT-i tegevuste lõppemisest arvates.

14.4. Lõpparuandes esitatakse peale vahearuandes nõutud teabe ka teave TAT-i tegevuste panusest strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse, mis on loetletud käesoleva käskkirja punktis 1.1.3 ja millega jälgitakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

14.5. Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on väiksem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

14.6. Projekti vahearuannete ja lõpparuande sisestamisel e-toetuste keskkonda kajastatakse info e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutu järgi.

14.7. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti vahearuannete ja lõpparuande esitamist tähtajaks, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

14.8. RÜ kontrollib üldjuhul 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti vahearuanded ja lõpparuanne on täidetud nõuetekohaselt.

14.9. Kui projekti vahearuannetes ja lõpparuandes puuduseid ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d, et esitatud aruanne on nõuetekohane. RA-l on õigus esitada oma seisukohad RÜ-le viie tööpäeva jooksul. Kui RA hinnangul aruannetes puuduseid ei esine, kinnitab RÜ aruande.

14.10. Kui projekti vahearuannetes ja lõpparuandes esineb puuduseid, annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Aruanded kinnitab RÜ viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui puudused on kõrvaldatud.

14.11. RA-l ja RÜ-l on õigus vajadust mööda küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

15. TAT-i muutmine

15.1. RA-l on õigus muuta TAT-i käskkirja enda, RÜ, auditi, seirekomisjoni või elluviija algatusel.

15.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT-i muutmise taotlus).

15.3. RA vaatab TAT-i muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul selle kättesaamisest ja annab selle kohta hinnangu.

15.4. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT-i muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

15.5. RA edastab TAT-i muutmise taotluse pärast esialgse hinnangu andmist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga, olenevalt muudatuste sisust ja ulatusest.

15.6. TAT-i muutmise eelnõu kooskõlastatakse ühendmääruse § 48 kohaselt. RA kujundab kooskõlastamisel esitatud seisukohtade kohta arvamuse, küsib vajaduse korral lisainfot elluviijalt ja kooskõlastab TAT-i lõpliku teksti RÜ-ga.

15.7. Elluviijal on võimalik TAT-i muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. RA nõusolekul võib TAT-i muutmist taotleda sagedamini.

15.8. RA võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT-i edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

15.9. TAT-i muutmine kinnitatakse RA juhi käskkirjaga. RA saadab kinnitatud TAT-i viie tööpäeva jooksul RÜ-le.

15.10. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT-i eelarve muutmiseks, kui TAT-i aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT-i eduka elluviimise tagamiseks, teavitades eelarve muutmise ettepaneku tegemisest elluviijat.

15.11. RA-l on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 määratud tingimuste kohaselt. RA võib toetuse summat vähendada ühendmääruse § 37 lõikes 4 nimetatud juhul, kui elluviijal on tekkinud eelarvevahendite jääk, mida ei kasutata, või esineb muu põhjus, mis tingib toetuse summa vähendamise.

15.12. RA muudab TAT-i lisas olevat projekti eeldatavat eelarvet, kui tegevuste eelarverida perioodi peale kokku suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast.

16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

16.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ, lähtudes ühendmääruse §-dest 34–37, sealhulgas hindab RÜ finantskorrektsiooni põhjendatust, kui TAT-i tulemust ei saavutata või saavutatakse osaliselt.

16.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis ühendmääruse § 37 lõike 4 kohaselt väheneb projekti abikõlblike kulude eelarve (toetus, kaasfinantseering, sh kaudsed kulud) finantskorrektsiooni võrra.

16.3. Toetuse tagasimaksmise ajatamisel lähtutakse ühendmääruse §-st 38.

17. Vaiete lahendamine

Vaide esitamine ja menetlemine toimub ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 nimetatud regulatsiooni kohaselt.

18. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist 2023.

.