6
(1) Konkurentsiseaduse § 6 lõike 1 kohaldamisel rakendatakse komisjoni määruse (EL) 2022/720
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete
kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (ELT L 134, 11.05.2022, lk 4–13) artikli 2 lõiget 2
riigisisese erisusega, kohaldades kõnealuse määruse artiklis 1 sätestatud erandit vertikaalsete
kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud ettevõtjate ühenduse ja üksikliikme vahel, või sellise ühenduse
ja üksiktarnija vahel, ainult juhul, kui kõik ühenduse liikmed on kaupade jaemüüjad ja kui
ühenduse ühegi liikme ega temaga seotud ettevõtja aastane kogukäive ei ületa 10 miljonit eurot.
ELi vertikaalsete kokkulepete grupierandi järgi on asjaomane käibe künnis 50 miljonit eurot.
Samas oli ELi grupierandist madalam riigisisene käibe künnis sätestatud Eestis ka enne 01.01.2025
vertikaalseid kokkuleppeid reguleerinud Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2023. a määruses nr 44 ning
enne seda (kuni 31.05.2022) kehtinud Vabariigi Valitsuse 27. mai 2010. a määruses nr 60.
Mõlemas määruses oli riigisiseseks käibe künniseks määratud 3,2 miljonit eurot.
Riigisisene käibe künnis on Eestis jätkuvalt vajalik järgmistel põhjustel.
Vastavalt Euroopa Komisjoni vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste punktile 69 ja
joonealusele märkusele 6011 põhineb ELi vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 2
lõikes 2 sätestatud käibe künnis 50 miljonit eurot Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ12 lisa
artiklis 2 sätestatud väiksete ja keskmise suuruse ettevõtjate (edaspidi VKEd) käibe piirmääral.
Aastatel 2022 ja 2023 oli VKEde osakaal ELis 51,8% kogu lisandväärtusest.13 Statistikaameti
andmete kohaselt oli VKEde osakaal Eestis 2022. aastal aga 81% kogu lisandväärtusest. Eurostati
andmetel andsid mikro- ja väikeettevõtjad ELis kõige suurema osa lisandväärtusest
mittefinantsettevõtjate majanduses Maltal (55,8% mikro- ja väikeettevõtjate kogulisandväärtusest),
Küprosel (52,9%) ja Eestis (52,6%). Keskmise suurusega ettevõtjad andsid kõige suurema osa
lisandväärtusest Eestis (26,0% keskmise suurusega ettevõtjate loodud kogulisandväärtusest), Lätis
ja Leedus (mõlemad 25,1%).14
Nende andmete põhjal selgub, et võrreldes teiste ELi riikidega moodustavad VKEd Eestis olulise
majandusjõu. See omakorda tähendab, et ELi vertikaalse grupierandi artikli 2 lõikes 2 sätestatud
50-miljonise käibe künnise kohaldamine tooks kaasa selle grupierandi Eestis ebaproportsionaalselt
laialdase kohaldamise. Samas tagamaks, et asjaomasest grupierandist saaks kasu proportsionaalselt
sama suur osa Eesti ettevõtjatest kui ELis üldiselt, on põhjendatud seni kehtinud riigisisese käibe
künnise tõstmine 3,2 miljonilt 10 miljoni euroni.
See künnis kujutab endast käibe ülempiiri, mis võimaldab ettevõtjal kvalifitseeruda
väikeettevõtjaks vastavalt Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikele 2, seega
aitab tagada, et asjaomast grupierandit kohaldatakse Eestis õiglaselt ainult mikro- ja
väikeettevõtjatele. Statistikaameti andmetel moodustavad mikro- ja väikeettevõtjad 57% Eesti
kogulisandväärtusest, lähenedes seega eespool viidatud 51,8% ELi üldisele tasemele. Seega tagab
11 Komisjoni teatis 2022/C 248/01 „Suunised vertikaalsete piirangute kohta“.
12 Commission Recommendation of 6 May 2003 concerning the definition of micro, small and medium-sized
enterprises (Text with EEA relevance) (teatatud nr C(2003)1422), Euroopa Liidu Teataja L 124, 20.05.2003, lk
0036–0041.
13 European Commission Annual Report on European SMEs: https://single-market-
economy.ec.europa.eu/document/download/b7d8f71f-4784-4537-8ecf-
7f4b53d5fe24_en?filename=Annual%20Report%20on%20European%20SMEs%202023_FINAL.pdf
14 Eurostat: EU small and medium-sized enterprises: an overview: https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-
eurostat-news/-/edn-20220627-1