Meretuulikute testimise ja uuringute keskus

Tere!

Palun registreerida päring DHS-s

Parimat!

Paul Kunimägi

Tere hommikust härra Kunimägi

Esmalt tänan Teid ja Teie kolleegi asjaliku 5. detsembri kohtumise eest. Vastavalt kokkulepitule saadan Teile nii minu tehtud presentatsiooni mõnevõrra nuditud variandi kui ka selle juurde kuuluvad ja meie projekti kohta käivad selgitused. See mille kohta me sooviksime saada Kaitseministeeriumi seisukohta on ära toodud allpooltoodud selgituste lõpuosas.

..............

Lühikirjeldus test elektrituuliku paigaldamise projektist Loksa ja (või) Kihnu rannikuvette.

1. 1. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga on meil plaan luua meretuuliku uurimiskeskus Eestis. Sellist pole terves Balti mere regioonis ehk siis hea võimalus erinevate oluliste ja meretuulikutega seotud uuringute tegemiseks enne reaalsete meretuuleparkide ehituse algust, arvestades ka näiteks jää pressi mõju tuulikutele ja kogu tuulepargi jäävälja liikumise uuringut/modelleerimist. Tuulikute labade liikumise ja tornidelt peegelduvate signaalide mõju uuring radaritele. Erinevate andurite ja sidevahendite testimine. Väga erinevad keskkonnaalased uuringud tuuliku juures nii vee peal kui vee all, kaasa arvatud vibratsiooni ja keskkonna muutuse uuringud pikema aja jookusl tuuliku ümbruses. Manuses on meie testtuuliku projekti mõnevõrra lühendatud presentatsioon. Idee on luua midagi sarnast Taanis asuva Osterild elektrituulikute uurimiskeskusega (manuses slaid), aga meie tuulik saab reaalse kasutuse ka omavalitsustele müüdava elektrienergia näol + muud elektrienergia kasutuse alad nagu soojuse tootmine, vesiniku tootmine, elektri salvestamine jne. Lisaks saavad testtuulikul läbi viia erinevaid reaalseid õppeprogramme Kuressaare ja Pärnu kutsehariduskoolid, kus hakatakse välja koolitama elektrituulikute tehnikuid. Mõelnud oleme ka Päästeameti erinevate õppuste korraldamise peale koos innovaatiliste päästevahendite testimisega. 

2. 2. Kuigi hetkel on võimalik meretuuleparke ehitada vaid 11 km kaugusele kaldajoonest, on kõikide asjaomaste ametkondadega saavutatud ühne arusaam mereala planeeringu täiendamise suhtes Loksa sadama ja Kihnu saare lähedases rannikumeres ja seda just ÜHE kuni 6MW elektrituuliku püstitamise näol. Ideaalis olekski seega hea püstitada üks testtuulik Loksa sadama rannikuvette ja teine Kihnu saare rannikuvette, kuna müõlemas on mereolud erinevad ja samas saaks teostatud erinevaid uuringuid arvestades just erinevaid jääolusid Loksa sadama lähedases ja Kihnu saare lähedases rannikuvees.

3. 3. Tänaseks oleme ülalmainitud kahe asukoha suhtes saanud niiöelda rohelise tule projektiga edasi liikuda Keskkonnaameti, TTJA ja Regionaal ja Põllumajandusministeeriumi (merealade planeering) poolt. Maksimaalne paigaldatava testtuuliku kõrgus nii Loksal kui Kihnu lähedal oleks 170 meetrit (tuuliku laba tipukõrgus) ja tuuliku võimsus oleks 6MW.

4. 4. Nii Kihnu saare kui Loksa linna omavalitsused on vägagi huvitatud oma rannikuvette elektrituuliku saamisest  ja on tegemas selles suhtes meiega igakülgset koostööd. Tuuliku poolt toodetud rohelist elektrit saavad omavalitsused kasutada väga erinevate eesmärkide saavutamiseks alates tavapärasest elektri kasutamisest ( ka rohesertifikaadiga toodete tootmisel) kuid projektile saab lisada toodetud elektriga mereveest magevee tootmise, vesiniku tootmise ja niiöelda üleliigse elektrienergia ladustamise konteiner tüüpi elektrisalvestites, soojusenergiana liivaakudes (Loksa linna soojamajandus). Kihnu omavalitsus sooviks tuuliku poolt toodetud elektrit kasutada ka elektril või vesinikul toimivates parvlaevades. Vesiniku tootmine seejuures toimuks Kihnu saarel samamoodi kui seda tehakse näiteks Aberdeeni linnas UK´s kus kogu linnatranspordi bussid ja prügimajanduse masinad toimivad vesinikul.

5. 5. Testtuulik(ud) paigaldatakse Soome rahvusvaheliselt tuntud projekteerimisettevõtte ELOMATIC (  https://www.elomatic.com/ ) disainitud pannkoogilaadsele metallist toodetud ballasteeritavale alusele (vaata lisatud slaide), mille tootenimetus on FLOATING FOUNDATION (FF) ja mille maksimaalne diameeter on 50+ meetrit (oleneb tuuliku võimsusest). &MW tuuliku phul on baasi diameeter 40 meetrit. FF´ide tootmisbasiks on hetkel valitud Loksa sadam, kuna seal on olemas juba nii tootmisbaas/võimekus, angaarid kui FF´ide veeskamiseks vajalik sadam. Hetkel on FF´ide tootmiseks vajaliku tehase püstitamine kaalumisel ka Paldiski sadamasse. FF´ide kaldal või angaarides valmimise järgselt need lükatakse merevette, misjärel kogu elektrituulik komplekteeritakse täismahus (torn, generaator, labad) sadamas kai ääres ning seejärel  pukseeritakse kahe puksiirlaevaga merealale, kus see ballasteemimisega mere põhja langetatakse. Eeldatav konstruktsiooni eluiga on 30+ aastat. Kogu Elomaticu baasi ehituse ja merealale installatsiooni animatsioon :  https://youtu.be/zIwb8dBMUGE?si=2SQhPvt97K7RT-oL

6. 6. Testtuuliku kasutusaeg oli algselt kasutatud generaatorit arvestades planeeritud vähemalt 5+ aastaks, kuid nii Loksa kui Kihnu omavalitsused on kindlalt soovinud saada tuulikut oma rannikuvette maksimaalselt pikaks ajaks ehk siis nad on nõus seda ka riiklikul tasandil taotlema. Kuna testtuulik on teisaldatav, siis on see olnud üks tõsiseid positiivseid argumente kogu projektile rohelise tule saamisel, kuna peale testtuuliku uuringuid on võimalik tuulik täiskomplektsena üles tõsta ja kas siis sadamasse tagasi pukseerida või viia mõnele teisele merealale meie riigis või väjaspool sedea. Mere põhi jääb peale meie planeeritud elektrituuliku eemaldamist puhtaks. Tavapäraste elektrituulikute paigaldamisel merre kasutatakse ´monopile´ tüüpi metallist aluseid, mida peale sügavale mere põhja rammimist enam kätte ei saa ehk siis sama mereala pole enam kasutatav  uue tuuliku paigaldamiseks ning ka keskkond saab saab seega reostatud väga pikaks ajaks.

7. 7. Keskkonnaalase eeluuringu teeks ettevõte ELLE (  https://www.environment.ee/ ) ja tuginedes eeluuringute tulemustele saab juba teha plaane täisuuringute korraldamiseks.

8. 8. Kuna Elomatic on siiski vaid patenteeritud meretuuliku aluste projekteerija, siis oleme otsinud Elomaticu metallist baaside tootjat Eestist ja tänaseks on selliseid metallist konstruktsioonide tootjaid leitud kolm ehk siis oleme leidnud reaalse kohaliku ettevõtluse kaasamise variandid (local content) just Eestist. Juhul kui Elomaticu tuuliku baaside tootmine Eestis saaks tehase püstitamise näol teoks, oleks ühe tehase töötajate arv kuni 2000. Arvestades juba täna tekkinud nõudlust FF´idele oleks tegelikult vajalik kahe tehas olemasolu Eestis, kuna sel juhul saaksime kaetud nii Eestis meretuuleparkide vajaduse kui ka toota baase välisturule ehk siis kaugematesse meretuuleparkidesse, kuna siin toodetud FF´id on pukseeritavad.

9. 9. Testtuulik(ud) iseenesest seega ei ole meie lõppeesmärk vaid meie suurem eesmärk ongi Eestis ühe või kahe tehase ülesehitus, mis hakkaks tootma Elomaticu pannkoogilaadseid baase (FF) meretuulikutele, mille võimusus on kuni 17 MW. Elomatic on tänaseks alustanud ka juba suurema võimsusega FF´ide baaside projekteerimist. Kõik Elomaticu projekteeritud baasid on sertifitseeritud Norra klassifitseerimisühingus DET NORSKE VERITAS ja on lisaks ka patenteeritud. Elektrituulikud koostatakse ehk siis pannakse kokku sadamas ning ülikalleid jack-up laevasid meretuuliku paigalduseks seega vaja pole. Pole vaja teostada ka monopile´de rammimist ja tuulikud on vajadusel täiskomplektsuses teisaldatavad, jääkindlad ja seega tunduvalt keskkonnasõbralikumad võrreldes monopile´dele paigaldatavate elektrigeneraatoritega. Samuti saab teha paindlikuks tuulikute merealale paigaldamise ajakava, kuna oleme vägagi paidlikud tuulikute paigaldamiseks vajalike ilmastikuolude suhtes. Jack-up laevade kasutuse puhul (päevane rent kuni 450 000 EUR päev) sellist paindlikkust tagada pole võimalik ja seega paigalduse maksumus võib olla tunduvalt kallim võrreldes meie FF´idele paigaldatud tuulikute merealale installeerimise protsessiga.

10. 10. Suuremate elektrituulikute komplekteerimine sadamas eeldatavasti alates 2027. aastast eeldab seda, et mõneks päevaks, kuniks teostatakse tuuliku torni, generaatori ja labade paigaldamist tuulikule on tuuliku maksimaalne laba kõrgus kuni 300 meetrit. See on siis hetkel kehtiva merealade planeeringu meretuuleparkide eeldatav kõrgus. Arvestades seda, et Tallinna Sadama Paldiski Lõunasadama 6A kail saavad lähiaastatel olema ladustatud mõneks ajaks vähemalt kuni 15 MW elektrituulikute tornid, saavutatakse meie projekti kohaselt maksimaalkõrgus vaid mõnedel päevadel kui labad on paigas ja toimuvad esmased generaatori testid. Merealale pukseerimise ajaks on labad fikseeritud asendis ja pukseerimise aeg kooskõlastatakse kõikide ametivõimudega vähemalt paar kuud enne pukseerimise algust.       

11. 11. Selle aasta veebruaris tutvustasin kogu projekti Norra kindlsutusettevõtte GARD tippjuhtkonnale Tallinnas minu poolt organiseeritud meretuuleparkide kindlustuse alase seminari raames ja GARD juhtkonna arvates on Elomaticu baasile ehitatud tuulik neile vägagi atraktiivne ja kindlasti annab võimaluse merre paigaldatava elektrituuliku kindlustussummat vähendada, kuna tuulikut on suuremate vigastuste korral (tulekahi, labade kahjustus jne.) võimalik sadamasse pukseerida ja seal remonditöid teostada ehk siis pole vaja kutsuda kohale ülikalleid jack-up tüüpi laevasid (broneerimisaeg 3-5 aastat).

12. 12. Lisaks tavapärastele meteuulikuga seotud uuringutele on kavas teha võimalikuks ka uute tehnoloogiate testimine tuulikul ehk siis uued sensorid/andurid/sidevahendid + innovatiivsete päästevahendite testimised.  

13. 13. Rannikumeres asuva tuuliku lähedusse võib paigaldada näiteks Prantsuse ettevõtte ROBIN (     https://www.robinradar.com/   )  lindude ja droonide liikumist reaalajas jälgiva radari, mis võimaldab tuuliku vajadusel 20-30 sekundiga seisma panna, kuniks linnuparv pole möödunud või drooni tegevus tuvastatud. Sellelaadseid radareid saab paigaldada ka tuuliku torni alusele. Robin´i esindajad on seega käinud juba ka Tallinnas oma tooteid tutvustamas.

14. 14. Elomaticu FF´ide aluste tootmise tehase kõrgus ei ole suurem kui hetkel Loksal asuvate angaaride kõrgus.

Seoses ülaltooduga palume meile edastada Kaitseministeeriumi seisukoht nii Loksale kui Kihnu rannikuvette paigaldatava testtuuliku ja selle kõrguse suhtes. Tuulikute asukohad on toodud siia meilile lisatud slaidide merekaartidel (vajadusel saab asukohta muuta, kuid mitte madalamasse vette). Tuulikute maksimaalne kõrgus ehk siis tuuliku laba maksimaalne kõrgus on 170 m. Kuna suuremate elektrituulikute aluste tootmist ja tuulikute komplekteerimise sadamas on planeeritud alustada eeldatavasti mitte varasemast kui 2027. aastast, siis palume võimalusel anda ka Kaitseministeeriumi seisukoht 2027. aastal kehtivate kõrgusepiirangute suhtes Loksa sadamas, Paldiski Põhja ja Paldiski Lõunasadamas. Seda just arvestusega, et meie plaanide kohaselt kestab tuulikute komplekteerimine ehk siis maksmaalse kõrguse saavutamine vaid mõned päevad ja komplekteerimise ning tuuliku merealale pukseerimise aeg kooskõlastatakse eelnevalt Kaitseministeeriumi ja muude ametkondadega, mis reguleerivad ohutut liiklust merel.    

...............

Palun kinnitada käesoleva meili kättesaamist ja eeldatavat päringule vastamise aega. Lisaküsimuste korral valmis kiirelt vastama.

Tervitades

 ( Phone : + 372 5059924  / + 372 5200270 / *  E-mail :  [email protected]

Täpsustan. 05.12 mitte 12.12.

12.12 kahjuks mulle ei sobi.

Paul Kunimägi

Tere taas ja 12. detsember ning 13:00 sobib ehk siis olen õigel ajal kohal. Tulen üksi ja ID on 35805240254 juhul kui seda kusagil vaja on. Võmalusel sooviks ehk ka ekraani, kuhu oma teemakohast presentatsooni näidata. HDMI kaabel on ehk ka juba olemas.

Tervitades

 ( Phone : + 372 5059924  / + 372 5200270 / *  E-mail :  [email protected]

Tere!

Õhuvägi saab tulla, või osaleb läbi VTC. Teeks siis 05.12 kl 13:00 Kaitseministeeriumis (Sakala 1).

Palun kinnitust. Siis saaksin kutse saata.

Palun saatke isiklik kood, siis saaksin sissepääsu teha.

Lugupidamisega

Paul Kunimägi

Tere hommikust ja küsin 5. kuupäeva kohtumise suhtes veel korra üle, kuna allpooltoodud meilile pole veel vastust saabunud.

Tervitades

 ( Phone : + 372 5059924  / + 372 5200270 / *  E-mail :  [email protected]

Tere päevast ja 5. detsembri panen oma kalendris Teiega kohtumiseks sobima ehk siis millisest kellaajast on jutt ja kuhu täpsemalt tulla?

Tervitades

 ( Phone : + 372 5059924  / + 372 5200270 / *  E-mail :  [email protected]

Tere!

Kahjuks on õhuvägi sel nädalal õppusel ja ma ei saanud inimesi juurde kutsuda.

Äkki järgmine nädal, neljapäev, 05.12 sobib kohtumiseks?

Paul Kunimägi  

Tänud taaskord kiirelt vastamast ja kokku saamise idee on teretulnud ja võiks selle planeerida võimalusel järgmisesse nädalasse kui saaksin kokku panna ka vastava detailse presentatsiooni, kus saaksin ehk kõikidele teid huvitavatele tehnilistele küsimustele anda ammendava vastuse ja seega ehk kergendada teiepoolset otsustusprotsessi. Mulle endale sobiks 27 või 28 november ehk siis palun andke teada, milline kuupäev teile sobib, kuhu täpsemalt ja mis ajaks tulla. Mingi kohtumise pikkkuse ajaline määratlus võiks samuti olla, kuna siis teaksin kui pika/detailse presentatsiooniga kohale tulla.

Tervitades

 ( Phone : + 372 5059924  / + 372 5200270 / *  E-mail :  [email protected]

Tere!

Seda võib käsitleda KaM ametliku seisukohana.

Paldiskis tuulikute kokkupaneku osas on vaja küsida Kaitseväe seisukohta. Vahemaa tuuliku ja radari vahel on vaid 10 km. Kaitsevägi küsib 15 km. Aga arvan, et kuna tegemist siiski ei ole ehitisega standardses mõistes vaid ajutise rajatisega,  tuulikuga, millel labad ei pöörle, siis võib selline variant ka võimalik olla. Kuna see on siiski uus info meie jaoks siis oleks vaja pigem kokku saada, kas või VTC teel ja teie lõplikust tegevusplaanist rääkida siis saaksime riske hinnata.

Andke teada, millal teil kohtumine sobiks. Siis kutsun õhuväelasi juurde.

Paul   

Tere hommikust!

Esmalt suur tänu kiirelt vastamast ja lootust andmast, et vähemalt kahe lokatsiooni suhtes on meil võimalik oma planeeringutega edasi liikuda. Loodetavasti on Teie vastus ametlik seisukoht, mis eeldab, et me ei pea enam esitama eraldi ja koos jooniste skeemidega ametlikku päringut Kaitseministeeriumile. Palun kinnitada.

Mis puutub Paldiskit, siis küsin vaid täiendavalt, et kuna Tallinna Sadam planeerib Paldiski Lõunasadama 6A kail hakata ladustama ja eriotstarbelistele laevadele laadima meretuuleparkide torne, mis oma kõrguselt on tunduvalt üle Teie poolt mainitud 28 meetri, siis kas ajutine ehk siis ainult ladustamise ja laevadele laadimise ajaks sadamaalale paigutatud meretuulikute tornid (ilma külge pandud generaatorite ja labadeta) on teie poolt aktsepteeritavad või on ka seal mingeid piiranguid? Küsin seda seepärast, et üks meie plaanidest on Paldiski Põhjasadamasse meretuulikute baaside tehase ehitus, mis eeldab seda, et tuulikud komplekteeritakse sadamaalal valmistatud ujuvatele metallist tehtud baasidele juba sadamas (generaator ja labad juba küljes) ja pukseeritakse need siis ujuvil meretuuleparkide alale ehk siis kas selline lühiajaline tuulikute komplekteerimine sadamas (mõned päevad kraanatõstete tarbeks) on Kaitseministeeriumi mõistes lubatud või on see siiski radarite tööd segav tegevus ja peaksime tuulikute komplekteerimise teema Paldiski Põhjasadamas oma plaanidest maha võtma.

Tervitades

 ( Phone : + 372 5059924  / + 372 5200270 / *  E-mail :  [email protected]

Tere!

Saime Teilt päringu, milles küsisite Kaitseministeeriumi eelarvamust meretuulikute uuringute ja testimise keskuse loomise kohta ja sel eesmärgil meretuuliku püstitamiseks Loksa, Paldiski või Kihnu lähistele rannikuvette.

Kaitseministeerium saab anda hinnangu lähtuvalt riigikaitse huvidest ja tuginedes varem läbiviidud hinnangutele Loksa, Kihnu ja Paldiski piirkondadesse elektrituulikute sh meretuulikute püstitamiseks.

Kaitseministeerium hinnangul on juba täna võimalik 170 m tipukõrgusega meretuulikute püstitamine Loksa ja Kihnu rannikuvetesse. Pärast nn Mandri-Eesti kompensatsioonimeetmete rakendumist, eeldatavalt 2025 lõpus, on võimalik meretuulikuid püstitada Loksa piirkonda ilma riigikaitseliste kõrgusepiiranguteta. Kihnu piirkonda on võimalik meretuulikut püstitada ilma kõrgusepiiranguteta alates 2027 aastast, kui on rakendunud avamere kompensatsioonimeetmed.

Paldiski Põhjasadama piirkonda ei ole täna ega ka pärast nimetatud kompenseerivate meetmete rakendamist võimalik püstitada üle 28 m kõrgusega meretuulikuid.

Lugupidamisega

Paul Kunimägi

Riigikaitseliste ehitiste töövõime juht

7170225

Õhtust!

Tänane keiss on siis selline, et oleme Eestisse loomas meretuulikute uuringute ja testimise keskust, mille oleks päris oma meretuulik võimsusega vähemalt 6 MW. Selliseid uurimiskeskuseid lähemal kui Põhjamere ala pole ehk siis oleksime kogu Balti mere regioonis esimesed. Vajaduse sellise testtuuliku järele on täiesti olemas, kuna ainult meie regioonis on talviti probleeme jääga, mille suhtes on vaja teha üsna palju uuringuid ning lisaks saab testtuulikut kasutada uue tuuleenergia tehnoloogia ja ohutust tagavate seadmete katsetamiseks, olgu need siis erinevad andurid, kontrollsüsteemid, sidevahendid või päästevahendid. Kõike seda saaks siis ka Eestis hiljem toota. Lisaks saaks testtuulikul oma õppeprogramme teostada Pärnu ja Kuressaare kutseõppeasutuste tuuleparkide tehnikud, kellede väljaõpe algab suht varsti. Tuuliku toodetud elektrienergia vastu tunnevad huvi nii Paldiski sadam, Loksa sadam kui ka näiteks Kihnu saar. Olen kõigi nende sadamate ja saare kohalike omavalitsustega suhelnud ja nad on koheselt valmis igati aitama, et selline testtuulik just nende lähedale rannikuvette püstitataks. Lubade saamise protsessi raames käisin läbi juba nii Regionaal ja Põllumajandusministeeriumi (merealade planeering) kui ka TTJA ja nende poolt on ´roheline tuli´ antud ehk siis jäänud on vaid Kaitseministeerium, kust peaks saama loa ÜHE kuni 6MW tuuliku püstitamiseks Loksa, Paldiski või Kihnu lähedale rannikuvette. Kõik kolm asukohta on äärmiselt huvitatud rohelist tuuliku poolt toodetud elektrist, mida saaks kasutada siis ka näiteks linnade soojamajanduses või Kihnu näitel ka magevee tootmiseks mereveest. Lisateemaks on vesiniku tootmine ehk siis võimalus viia linnade bussitransport ja prügiautod vesinikul toimivaks nii nagu see on näiteks Aberdeenis, UK´s. Elektrienergiat saaks tuulevaiksete ilmade puhuks ladustada konteinertüüpi salvestites ehk siis ka see on teema, mis huvitab kohalikke omavalitsusi. Testtuulik oleks ajutine, 5. aastaks, misjärel see on täiel määral merealalt eemaldatav ehk siis kogu tuuliku konstruktsioon ehitatakse Elomaticu poolt projekteeritud tuuliku ujuvale alusele, kus pole vaja rammida ega muud moodi mere põhja lõhustada ning mida saab vajadusel taas üles tõsta ja mujale viia ehk siis selline tuulik oleks keskkonnasõbralikult paigaldatud ja häiriks merekeskkonda minimaalselt. Erinevate uuringute teostamiseks oleme juba kokkuleppeid tegemas Tallinna Tehnikaülikooliga ehk siis Eestil oleks kogu Balti mere regioonis unikaalne võimalus osaleda uurimistöödes, mis on vajalikud nii Eesti vetes kui väljaspool Balti merd rajatavates meretuuleparkides.   

See kõik oleks teostatav, juhul kui saaks Kaitseministeeriumilt loa vähemalt ühe testtuuliku püstitamiseks kas siis Loksa rannikuvette, Paldiski Põhjasadama rannikuvette või Kihnu saare rannikuvette. Tuuliku generaatori kõrgus merepinnast oleks 95 meetrit ja labade diameeter 150 m. Ideaalvariandis võiks ju testtuulikud paigaldada nii Paldiski kui Loksa merealale ja ka Kihnu rannikuvette, kuna huvi sellise elektrit tootva üksuse vastu on väga suur kõigil kolmel asukohal/omavalitsusel.

Siit ka siis küsimus, et kellega võiks sellel teemal rääkida või  kus seda projekti presenteerida, et saaks loa tavapärasest meretuulikust poole väiksema tuuliku püstitamiseks sinna, kuhu praegu kehtiv kõrgusepiirangute kaart justkui luba ei anna.         

Ehk saab abi.

Tervitades

    ( Phone : + 372 5059924  / + 372 5200270 / *  E-mail :  [email protected]