Teenistuse korraldamine

2

SISUKORD 1. Lähteülesanne .............................................................................................................................. 3

1.1. Situatsiooni kirjeldus ............................................................................................................ 4

1.2. Hoonete võimalik elektrienergia tarbimine .......................................................................... 5

1.3. Transpordivahendite võimalik elektrienergia tarbimine ....................................................... 6

1.4. Elektrienergia tootmine ........................................................................................................ 7

1.5. Ruhnu saare kogemus ........................................................................................................... 9

1.6. Kesselaiu kogemus ............................................................................................................... 9

2. Kokkuvõte ................................................................................................................................. 10

LISAD ........................................................................................................................................... 11

Lisa 1. Koormusgraafiku sisend ................................................................................................ 11

Lisa 2. 30 kW tuuliku võimsuskõver ......................................................................................... 11

Lisa 3. Lauri Ulm CV (inglise keeles) ....................................................................................... 12

3

1. LÄHTEÜLESANNE

Viimsi vallavalitusele (edaspidi VV) esitati projekteerimistingimuste taotlus, mille kohaselt on

taotleja soov püstitada Kräsuli saarele, Pendikse maaüksusele ranna- ja kaldakaitsevööndisse

tuulegeneraator võimsusega 900 kW, mille kõrgus maapinnast on 75 m ja rootori diameeter 58 m.

Tulenevalt looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 9 on ranna ja kaldakaitsevööndisse lubatud rajada

erandina tehnovõrke ja -rajatisi ainult olemasolevate ehitiste tarbeks. Olemasolevate ehitistena

tuleb arvestada ehitistega, mis on saare peal juba olemas ning lisaks ka ajalooliste

vundamentidega, mille peale on võimalik taastada vanad hooned eelnevas mahus.

Viimsi vallavalitusel on otsuse tegemiseks vaja saada eksperthinnang, kus on välja toodud:

 milline on Viimsi vallas, Rohuneeme külas asuva Kräsuli saare kogu saare tarbeks

vajaminev elektrienergia kogus, arvestades saarel asuvaid ehitisi ja nende elektrienergia

tarbimist ning olemasolevaid ajalooliste hoonete vundamente ning nendele taastavate

hoonete hinnangulist elektrienergia tarbimisvajadust.

 analüüs ja andmed selle kohta, milline peab olema Kräsuli saarele püstitatava

tuulegeneraatori parameetrid - kõrgus, võimsus, rootori ja labade diameeter jms, et tagada

tuuleenergiast toodetud elektriga kogu saare elektrienergia vajadus arvestades tuuliku

asukohta, olemasolevaid ehitisi ja võimalikke taastatavaid hooneid.

4

1.1. Situatsiooni kirjeldus

Kräsuli saarel on 3 elamut, 2 abihoonet, kasvuhoone ja sadamarajatis (muul, sadamakai). Lisaks

on olemas 6 abihoone vundamendid, kuhu on võimalik hooned taastada. Vastavalt VV esitatud

andmetele oli 2023. aastal kogu Kräsuli saare elektrienergia tarbimine 4 009 kWh, mis jaotub

ühtlaselt kuude vahel. Vastavalt VV esitatud informatsioonile on Kräsuli saare hooned plaanis

tulevikus üle viia elektriküttele ning samuti võtta kasutusele elektrienergial töötavaid aluseid.

Kräsuli saar on ühendatud jaotusvõrguga Imatra AS elektrivõrgu kaudu ehk saarel on olemas püsiv

ühendus elektrivõrguga. On olemas informatsioon peakaitsmete kohta Kräsuli saarel, sh võimalike

abihoonete peakaitsmete osas. Üldjuhul on kinnistul üks liitumispunkt1 ehk peakaitse hoonete

kaupa ei oma tähendust. Peakaitse määrab milline on võimalik maksimaalne tipukoormus ehk

võimalik elektriseadmete üheaegne kasutus ning kui peakaitse pole väga väike (20A või väiksem

eramu puhul), siis üldjuhul ei oma peakaitse mõju tarbimisele (tarbijal on iga ajahetk võimalik

tööle panna kõik seadmed, mis soovib). Sama loogika kehtib näiteks laadimistaristule, ehk

laadimisvõimsus määrab kui kiiresti näiteks elektriauto või ka elektriga töötav veesõiduki aku täis

laetakse, aga ei suurenda elektrienergia tarbimist.

Joonis 1. Kräsuli saar

Allikas: Maa-amet, 2024

1 Imatra Elekter AS liitumistingimused p 4.9 https://imatraelekter.ee/media/IE-liitumistingimused_18.05.23-1.pdf

5

1.2. Hoonete võimalik elektrienergia tarbimine

Eksperthinnangu eesmärk on leida milline võiks olla sobiva elektrituuliku parameetrid kogu

Kräsuli saare elektrienergia tarbimisvajaduse rahuldamiseks. Kuna antud ülesande lahendamiseks

praeguses etapis, sh tuuliku valimiseks tuleb teha väga palju üldistusi, siis on mõistlik hinnata

võimaliku elektritarbimist samuti väga üldisel tasemel.

Kräsuli saare eluhoonete võimaliku elektrienergia tarbimise arvutamiseks arvestame eeldusega, et

eluhoonete aastane energiavajadus on 250 kWh/(m2a), mis vastab energiaklassile E. Tallinna

Tehnikaülikooli koostatud aruande „Hoonete arvutuslike energiamärgiste vastavus tegelikule

tarbimisele“ lõpparuande2 järgi vastab 76% olemasolevatest hoonetest E või paremale

energiatõhususeklassile. Antud arvutustes võetakse aluseks ehitusalune pind, mis on ca 10-30%

suurem võrreldes köetava pinnaga, mis on aluseks energiakasutuse määramisel. Seega tinglikult

võib antud juhul ehitusaluse pinna järgi leitud energiavajaduse lugeda energiatõhususeklassiks F

(Tallinna Tehnikaülikooli töö alusel vastab vähemalt 94% hoonetest energiatõhususeklassile F).

Antud juhul on eeldatud otse elektrikütet ehk kui kasutusele võtta soojuspumbad, väheneks

elektrienergia vajadus oluliselt. Kokkuvõttes antud metoodika alusel leitud eluhoonete võimalik

elektrienergia tarbimine pigem ülehindab hoonete reaalset elektrienergia vajadust.

Abihoonete (näiteks kuur, garaaž, saun jm) on eeldatud 10% energiavajadust võrreldes eluhoonega

ehk 25 kWh/(m2a) ehitusalusest pinnast, kuna üldjuhul on hooned kütteta ja ajutise elektrienergia

vajadusega (valgustus, saun). Väikesadamal hooned puuduvad, kuid arvestatud on võimalusega,

et paadid hakkavad kasutama kaldaelektrit ning alale paigutatakse valgustus. Kasvuhoonele on

rakendatud sarnaselt hoonega 250 kWh/(m2a) kordajat arvestades võimalusega, et soovitakse

hoida kõrgemat temperatuuri aastaläbi. Saadud tulemused on toodud Tabelis 1, mille alusel

Kräsuli saare hoonete aastane elektrienergia vajadus võiks olla kuni 61 992 kWh ehk ca 62

MWh, mis on üle 15 korra rohkem kui praegune kogu elektrienergia tarbimine saarel.

2 https://kredex.ee/sites/default/files/2022- 08/Hoonete%20arvutuslike%20energiama%CC%88rgiste%20vastavus%20tegelikule%20tarbimisele%20uuring.pdf

6

Tabel 1. Hoonete võimalik teoreetiline elektrienergia tarbimine

Asukoht Ehi s Ehitusalune pind Elektrienergia tarbimine kWh/(m2*a)

Aastatarbimine, kWh

Kaasiku Üksikelamu 70 250 17 500 Kaasiku Garaaž 137,1 25 3 428 Kaasiku Abihoone 14,4 25 360 Kaasiku Abihoone 60,7 25 1 518 Pendikse Abihoone - vundament 74 25 1 850 Pendikse Abihoone - vundament 67 25 1 675 Nõmme Abihoone - vundament 54 25 1 350 Männiku Väikesadam 3552 1 3 552 Männiku Elamu 42,3 250 10 575 Männiku Garaaž 62,4 25 1 560 Männiku Abihoone - vundament 70 25 1 750 Männiku Abihoone - vundament 94 25 2 350 Männiku Kasvuhoone 13,6 250 3 400 Männiku Abihoone - vundament 101 25 2 525 Nõmmemaja Elamu 34,4 250 8 600 Kokku, kWh 61 992

1.3. Transpordivahendite võimalik elektrienergia tarbimine

VV esitatud info alusel on Kräsuli saare elanikel soov saare hoolduseks kasutatav tehnika (UTV,

traktor, niiduk) viia üle roheenergiale. Lisaks soovitakse kasutusele võtta mandril käimiseks

elektrienergial töötavad alused. Saare elanike käsutuses on Alunaut AC-14 (2tk) alust, Buster-S,

Hivus-10 ja merelaev Laine. Kräsuli saarelt mandrile on ca 3 km.

Alunaut AC-14 või Buster-S bensiinimootoritega alustel on võimalik kasutusele võtta

elektrimootorid. Näiteks Torqeedo Cruise 12.0 RS TorqLink3 võiks pakkuda alternatiivi 25 HP

võimsusega bensiinimootorile. Antud mootor suudab töötada ca 12 kW võimsusega, mis võiks

tagada vähemalt 20 km/h kiiruse ehk 3 km läbimiseks kulub ca 10 minutit (1/6 tundi). Seega ühe

3 km sõidu energiakulu on 12 * 1/6 = 2 kWh. Kui päevas tehakse 2 sõitu mandrile (edasi-tagasi,

kokku 4 sõitu) ning seda 200 päeva jooksul aastas, siis oleks elektrienergia tarbimine aastas

2*2*2*200 = 1 600 kWh.

Lisaks on saarel kasutusel hõljuk Hivus-104, mille tavapärane kiirus on 50 km/h ning antud kiirusel

kütusekulu ca 20 l/h. Seega Hivus-10 kulub mandrile sõitmiseks ca 4 minutit, mille jooksul kulub

3 https://www.torqeedo.com/en/products/outboards/cruise/cruise-12.0-rs-torqlink/1280-00.html 4 http://www.baikalex.com/transportation/hivus.html

7

ca 1,5 l kütust. Diisli energiatihedus on ca 10 kWh/l ning diiselmootori efektiivsus on ca 35% ehk

energiakulu on ca 5,25 kWh. Kuna elektrimootori efektiivsus on ca 90%, siis on ühe 3 km otsa

elektrienergia vajadus ca 6 kWh. Eeldusel, et hõljukiga tehakse aastas 2 sõitu mandrile (edasi-

tagasi, kokku 4 sõitu) ning seda 100 päeva jooksul aastas, siis oleks elektrienergia tarbimine aastas

6*2*2*100 = 2 400 kWh.

Kasutusele on võimalik võtta elektriline murutraktor, näiteks Cub Cadet XT2 ES107, millel on 60

Ah 56 V aku (60*56 = 3,36 kWh) ning tööaeg 90 minutit, peale mida on vajalik 4 tundi laadida.

Seega oleks teoreetiliselt võimalik ühes päevas muru niita kuni 3 tundi, milleks kuluks

elektrienergiat (arvestades laadimise efektiivsusega 90%) umbes 7,5 kWh. Antud ajaga saab

näitena toodud murutraktoriga niita ca 2,4 hektarit, mis võiks olla piisav terve saare vajaduse

täitmiseks. Arvestades niitmisega iga nädal 6 kuu jooksul oleks kordade arv 24 ehk elektrienergia

kulu 180 kWh.

Kokkuvõttes on elektrisõidukite, töövahendite, niidukite jne elektrienergia kulu suhteliselt

marginaalne. Eeldades kõikide transpordivahendite ja töövahendite elektrienergia tarbimiseks

kuni 5 000 kWh/aastas peaks olema see piisav Kräsuli saare vajadusteks.

1.4. Elektrienergia tootmine

Mikrovõrkude arendamiseks ja optimaalse lahenduse arvutamiseks on levinud kasutada

programmi Homer Pro5, mille abil on võimalik luua stsenaariume ja leida optimaalseim lahendus.

Programm sobib nii võrgust eraldatud mikrovõrkude, kui ka võrguga ühendatud võrkude

kalkuleerimiseks.

Homer Pro sisendiks on määratud aastane elektrienergia tarbimine 67 MWh, arvestades

„Commercial“ tüüpkoormusgraafikut.

Tuulekiiruse jaotuskõvera leidmiseks Kräsuli saarel kasutab Homer Pro NASA POWER

tuulekiiruste andmebaasi, mis annab 30 aasta ajaloolise tuulekiiruse statistika. Kräsuli saare aasta

keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on andmebaasi alusel 7,02 m/s, mis senise

kogemuse põhjal võiks olla korrektne. Konservatiivsuse lisamiseks arvutustes vähendati aastane

keskmine tuulekiirus 6,0 m/s peale.

Sobivaima tuuliku tüübi valimiseks analüüsiti Tabelis 2 toodud tuulikute tüüpe.

5 https://homerenergy.com/

8

Tabel 2. Analüüsitud tuulikute tüübid

Nr Tuuliku tüüp Võimsus, kW Torni kõrgus Laba diameeter 1 Tuge 10 10 18 10 2 Eocycle EO25 30 23 16 3 Tuge 50 50 36 16 4 Northern Power NPS100C-21 100 29 21 5 EWT DW 61 900 75 61

Analüüsitud tuulikutest on stsenaarium 5 sarnane tuuliku tüübile, mida VV põhjal on Kräsuli saare

elanikel soov püstitada.

Tabel 3. Erinevate tuulikutega tootmise tulemused

Nr Tuuliku tüüp

Aastane toodang, kWh

Aastane toodang tarbimisest

Võrgust ostmise vajadus

1 Tuge 10 34 920 52% 48% 2 Eocycle EO25 (30 kW) 115 614 173% 13% 3 Tuge 50 175 705 262% 8% 4 Northen Power NPS100C-21 291 293 435% 4% 5 EWT DW 61 3 277 115 4892% 0%

Saadud tulemused on toodud Tabelis 3. Analüüsi põhjal selgub, et stsenaarium 5 ehk 900 kW tuulik

toodaks aastas 3 277 MWh elektrienergiat, mis on ca 49 korda rohkem kui teoreetiline aastane

Kräsuli saare tarbimisvajadus (67 MWh). Võrreldes praeguse aastase elektritarbimisega (4 MWh)

on vahe 820 kordne. Kuna tuul on varieeruv tootmisallikas, siis ei saa eeldada, et koguaeg on

elektrienergia tuulikust olemas. Hoolimata sellest arvutuslikult 900 kW tuuliku püstitamisel

suudetakse 99,9% ajast täita Kräsuli saare tarbimisvajadust, kuna tuulik ise on niivõrd oluliselt

üledimensioneeritud, ning saare vajaduse täitmiseks on vajalik väga väikene tuulekiirus.

Püstitades 10 kW tuuliku oleks aastane elektrienergia toodang ca 35 MWh, mis on ca 52%

eelduslikust aastasest võimalikust tarbimisest. 30 kW tuuliku korral on eelduslik toodang ca 115

MWh, mis on 73% rohkem kui Kräsuli saare enda vajadus. 30 kW tuuliku püstitamisel tekib

vajadus umbes 13% elektrienergiast osta võrgust, kuna tuult koguaeg ei ole. Selleks, et võrgust

tarbimine viia ca 1% juurde tuleks täiendavalt paigaldada ca 250 kWh akupank või samas

suurusjärgus PV park. Võimalik on ka nende kombinatsioon. Ülejäänud tuulikud 50 kW ja 100

kW toodavad juba kordades rohkem kui Kräsuli saare enda vajadus. Kuna Kräsuli saar ei ole

võrgust lahti ühendatud, siis puudub otsene vajadus ja otstarbekus tagada, et võrgust tarbimist ei

toimuks.

9

Kokkuvõttes Kräsuli saare potentsiaalse aastase elektrienergia tarbimise katmiseks

tuulikuga piisab ca 20-30 kW tuulikust, mille torni kõrgus on 20-25 m ja laba diameeter ca

16 m. Kui eesmärk on võrgust võimalikult vähe elektrienergiat tarbida, siis tuleks lisada ca

200-250 kWh akupank, PV lahendus või nende kombinatsioon.

1.5. Ruhnu saare kogemus

Ruhnu saarel elab 166 inimest ning pindala on 1 190 hektarit (Kräsuli saare pindala on 16,9

hektarit). Ajalooliselt toodeti Ruhnu saarel elektrienergiat diiselgeneraatoriga ning mõningal

määral tuulikutega, kuna saar ei ole ühendatud elektrivõrguga. Alates 2018. aastast kasutab saar

moodsaid taastuvenergia lahendusi, mis koosneb TUGE 50 elektrituulikust (50 kW), 160 kW

päikesepaneelidest, 222 kWh akupangast ja biodiislil töötavast diiselgeneraatorist. Ruhnu aastane

elektrienergia tarbimine on ca 500-600 MWh ning taastuvenergia kohapeal tootmine annab sellest

umbes poole.

1.6. Kesselaiu kogemus

Kesselaid asub mandri ja Muhu saare vahel ning on ca 175 hektarilise pindalaga. Kesselaiu

elektrivarustust on lahendatud etappide kaupa ning algas juba 2012 aastal. Esimeses etapis rajati

Kesselaiule kaks bensiinigeneraatorit, päikesepaneelid, väiketuulik ja akud. Osad süsteemid ehitati

käepärastest vahenditest (autoakudest akupank) ja on osutunud mitte kõige töökindlamaks.

Praeguseks on süsteemid kaasajastatud. Kesselaiul on kaks hoonete gruppi, mis mõlemad on

autonoomsed üksteisest.

Praeguseks on Kesselaiule ehitatud:

 2x5 kW tuulegeneraator;

 16 kW + 3,3 kW päikesepaneelid;

 2X5,5 kW bensiinigeneraator;

 100 kWh + 72 kWh akupank.

Kesselaiu aastane elektrienergia tarbimine ei ole teada.

10

2. KOKKUVÕTE

Viimsi vallavalitsusele esitati taotlus püstitada Kräsuli saarele 900 kW võimsusega

tuulegeneraator, mille kõrgus on 75 m ja rootori diameeter 58 m. Looduskaitseseaduse kohaselt on

ranna- ja kaldakaitsevööndisse tehnorajatiste rajamine lubatud ainult olemasolevate ehitiste

tarbeks. Seetõttu oli vaja hinnata Kräsuli saare elektrienergia vajadust ja määrata milline võiks olla

sobivate parameetritega tuulegeneraator.

Elektritarbimise prognoos:

Eluhoonete aastane energiavajadus on hinnanguliselt 250 kWh/m², mis teeb hoonete võimalikuks

aastaseks elektritarbimiseks kuni 62 MWh. Transpordivahendite (elektrilised paadid, murutraktor)

aastane tarbimine oleks umbes 5 MWh. Seega võiks saare kogutarbimine olla umbes 67 MWh

aastas.

Tuuleenergia tootmine:

Analüüsiti erinevaid tuulikuid (10 kW kuni 900 kW):

 10 kW tuulik kataks 52% saare tarbimisest.

 30 kW tuulik toodaks 173% vajalikust energiast.

 900 kW tuulik toodaks üle 3 277 MWh, mis on ca 49 korda suurem kui saare teoreetiline

tuleviku vajadus. Võrreldes praeguse vajadusega on vahe 820 kordne.

Optimaalne oleks 20-30 kW tuulik kõrgusega 20-25 m ja rootori diameetriga umbes 16 m.

Võrgust sõltuvuse vähendamiseks võiks lisada 250 kWh akupanga või päikesepaneelid.

Järeldus:

Kräsuli saare aastase elektrivajaduse katmiseks piisab 20-30 kW tuulikust koos võimaliku energia

salvestusega. 900 kW tuuliku püstitamine oleks ülemäärane, tootes oluliselt rohkem energiat kui

saar vajab. Soovitatav on kaaluda väiksemat tuulikut koos akupanga või päikesepaneelidega, et

tagada saare energiavajadus ja vähendada võrgust tarbimist.

11

LISAD

Lisa 1. Koormusgraafiku sisend

Lisa 2. 30 kW tuuliku võimsuskõver

1/2

Lauri Ulm - CV Tallinn, Estonia

E-mail: [email protected]

Mob nr: +372 52 09 295

LinkedIn (https://www.linkedin.com/in/lauri-ulm/)

Professional profile

Optimistic, outstanding, and ambitious renewable development team leader with over 12 years of experience in renewables. Enjoys

execution of large-scale projects out of the comfort zone. Experienced in M&A, project development, procurement, contracts etc. which has

resulted in multiple renewable projects which are now under construction. Has been recognized by the employer with a performer of a year

acknowledgement. Believes in lifelong education which has resulted in two master’s degrees, one in technical field – Electrical Power

Engineering, and other in business – MBA. Currently pursuing PhD degree from TalTech University. To develop variety of competences has

passed multiple training and personal development programs and co-operated with mentor.

Work experience

Chief Technology Officer, Rail Baltic Estonia 11.2024 –

Responsible for leading the team who is responsible for assuring the execution of the project, compliance of the

project, procurements etc.

Head of Wind Developments, Enefit Green AS 01.2021 – 10.2024

Responsible for leading the team who is responsible for all the wind developments of Enefit Green AS. In 2021 and in

the beginning of 2022 me and my team managed to make investment decisions for 2 wind parks in Lithuania, 1 in

Estonia and 1 in Finland with total capacity over 200 MW.

Head of Onshore Wind Developments, Eesti Energia AS 01.2017 – 12.2020

Responsible for wind development team from Estonia, Latvia and Lithuania. During that period Tolpanvaara project

was acquired and acquisition of Purtse project started.

Senior Project Manager, Eesti Energia AS 12.2015 -12.2016

The focus was set to lead a team to execute the largest onshore project in Baltic countries on that time – Tootsi.

Unfortunately, the process was stopped when the project was stuck in court appeals.

Head of Analysis and Project management department Renewable business unit, Eesti Energia AS 12.2014 -12.2015

Leading the development team to find new opportunities for construction of Co-generation plants, hydro plants and

wind parks.

Renewable Energy Development Manager, Eesti Energia AS 07.2012 -11.2014

Development of wind parks, for example Tootsi and Liivi Bay offshore wind park.

Network Analyst, Elektrilevi OÜ 09.2010 -07.2012

Working out principles of technological solutions. Also determining where to invest, how to benefit most taken into

account the constrains and what does it affect and mean for the company (goals).

Eletricity Network Designer, Eesti Energia Võrguehitus AS 06.2007 -09.2010

Designing network (finding the optimum solution, making calculation, drawing it to Autocad), negotiating with

landowners, interacting with local governments to get permit for construction.

Education

Doctor of Philosophy (PhD), Tallinn University of Technology

Doctoral studies related to wind parks, integration to the power grid, power forecasting and forecasting error.

2013 -

2/2

Strategic management (Master) - Aalto University School of Science

Exchange studies for 1 semester

2012 - 2012

Master of Business Administration - MBA (Masters’ degree). Tallinn University of Technology

Cum Laude

2010 - 2013

Master in Electrical Power Engineering. Tallinn University of Technology

2008 - 2010

Bachelor in Electrical Power Engineering. Tallinn University of Technology 2005 - 2008

EELNÕU

EHITUS- JA KOMMUNAALOSAKOND

OTSUS

Viimsi detsember 2024

Projekteerimistingimused tuuleelektrijaama

püstitamiseks ja elektrimaakaabelliini rajamiseks

Pendikse katastriüksusele, Kräsuli saarel

Võttes aluseks ehitusseadustiku § 26 lg 1, lg 2 ja lg 3 looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 1 ja lg 4 p 9 ning kooskõlas Viimsi Vallavalitsuse 02.08.2023 korralduse nr 225 „Volituste andmine ehitus- ja kommunaalosakonnale, keskkonnaosakonnale ja järelevalveosakonnale“ p-ga 2 määran projekteerimistingimused Viimsi vallas Rohuneeme külas Pendikse katastriüksusele tuulegeneraatori püstitamise ja elektrimaakaabelliini rajamise ehitusprojekti koostamiseks.

1. Projekteerimistingimuste andmise alused: 1.1. ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26 lg 1, § 26 lg 2, § 26 lg 3 1.2. looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 1 p 1 ja lg 3, § 38 lg 4 p 8 ja p 9

2. Projekteerimistingimuste andja Asutus: Viimsi Vallavalitsus Asutuse registrikood: 75021250 Telefon: 602 8800 E-post: [email protected] Volitatud ametiisikud: Enel Valli, Raido Kübarsepp

3. Katastriüksuse andmed Koha-aadress: Harjumaa, Viimsi vald, Rohuneeme küla, Pendikse Kinnistu: registriosa 6202 (kinnisasja koosseisus Pendikse, Kaasiku, Kumbli) Katastritunnus: 89001:003:0311 Krundi suurus: 3.68 ha Maa sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

4. Asjaolud 4.1. A.O. esitas 05.07.2022 projekteerimistingimuste taotluse nr 2211002/08291

tuuleelektrijaama püstitamiseks ja elektrimaakaabelliini rajamiseks Pendikse katastriüksusele, Kräsuli saarel.

4.2. Taotluse kohaselt on kavandatava tuuleelektrijaama toomisvõimsus 900 kW (kogukõrgus maapinnast 75 m, rootori diameeter 58 m ja masti kõrgus 46 m).

4.3. Viimsi vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakond andis 02.05.2023 keelduva haldusakti „Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine Pendikse katastriüksusele tuuleelektrijaama püstitamiseks ja elektrimaakaabelliini rajamiseks“.

4.4. 01.12.2023 tühistas Tallinna Halduskohus haldusasja nr 3-23-334 otsusega Viimsi vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna poolt 02.05.2023 antud haldusakti „Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine Pendikse katastriüksusele tuuleelektrijaama püstitamiseks ja elektrimaakaabelliini rajamiseks“ ja kohustas Viimsi

2

vallavalitsust otsustama A.O. (edaspidi taotleja) projekteerimistingimuste väljastamise taotluse üle kahe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.

4.5. Viimsi vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakond andis uute kaalutlustega teisel korral 01.03.2024 keelduva haldusakti nr 10-5.1/1067 „Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine Pendikse katastriüksusele tuuleelektrijaama püstitamiseks ja elektrimaakaabelliini rajamiseks“.

4.6. Tallinna Halduskohus tühistas 25.09.2024 haldusasjas nr 3-24-942 Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna 1. märtsi 2024. a otsuse nr 10 5.1/1067 ja kohustas Viimsi valda otsustama uuesti taotleja projekteerimistingimuste taotluse nr 2211002/08291 üle 60 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

4.7. 13.11.2024 esitas taotleja Viimsi vallavalitsusele tuuliku asukoha määramise ettepaneku, koos eskiisjoonisega.

5. Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused

5.1. EhS § 26 lg 3 p 3 kohaselt peab projekteerimistingimuste andmisel arvestama üldplaneeringus määratud tingimusi. Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu koosseisu Kräsuli saar ei kuulu, seega alal puudub üldplaneering.

5.2. EhS § 26 lg 3 p 2 kohaselt peab kohalik omavalitsus projekteerimistingimuste andmisel arvestama, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga. Pendikse katastriüksus paikneb Rohuneeme külas, Kräsuli saarel, kus ei ole kehtivat üldplaneeringut ja detailplaneeringut, millega oleks ehituskeeluvööndit vähendatud. LKS § 38 lg 1 p 1 tulenevalt on Kräsuli saarel ehituskeeluvöönd laiusega 200 m. LKS § 38 lg 4 p 8 ja p 9 kohaselt ei laiene ehituskeeld maakaabelliinile ja olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele.

5.3. Tallinna Halduskohus on oma 25.09.2024 otsuses haldusasjas nr 3-24-942 LKS § 38 lg 4 p 8 ja p 9 tõlgendanud laiendavalt ja leiab, et kui tuulik teenindab ka teisi saarel asuvaid kinnistuid peale Pendikse, ei ole see LKS § 38 lg 4 p 9 mõttega vastuolus – vastasel korral peaks iga majapidamine endale eraldi tuuliku püstitama, mis ei oleks sätte mõttega rohkem kooskõlas. Kohus möönis ka võimalust, et kaebaja taastab Kräsuli saarel veel ajaloolisi hooneid olemasolevatele vundamentidele, mis samuti võib elektritarbimist saarel tõsta ja et sellega tuleb PT andmisel arvestada.

5.4. Vabariigi Valitsuse 1.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ seletuskirja kohaselt on oma tarbeks kasutatavate väiketuulikute võimsus kuni 50 kW ja tavapäraseks maksimaalseks masti kõrguseks 30 meetrit. Kõrguspiirangu seadmise eesmärk on vältida väiketuulikute käsitamist olulise ruumilise mõjuga objektina.

5.5. Detailplaneeringu koostamine on nõutav § 125 lõikes 1, 2 ja 3 toodud olukordades. Lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone, samuti olulise avaliku huviga rajatise (näitlik loetelu PlanS § 125 lg 1 p 3) ja olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks. Olulise ruumilise mõjuga ehitiseks on ka tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Nimetatud määruse kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Juhul, kui soovitakse rajada üksikut tuulikut, mis ei asu linnas, alevis või alevikus, siis on kohalikul omavalitsusel õigus § 125 lõike 2 alusel koormata teatud juhud või alad detailplaneeringu koostamise kohustusega. Täiendavalt võib sama paragrahvi lõike 3 alusel ka kohaliku omavalitsuse volikogu olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida PlanS § 125 lõigetes 1 ja 2 ei ole ette nähtud. Viimsi vallavalitsuse hinnangul on taotleja soovitud parameetritega tuuliku puhul tegemist olulise avaliku huviga rajatisega, mille parameetrid ületavad oluliselt elektri tarbimisvajadust saarel ja väiketuuliku parameetreid ning mille püstitamisel

3

tuleks täiendavalt hinnata tuuliku poolt põhjustatud mõjusid ja kaasata protsessi avalikkus läbi detailplaneeringu menetluse PlanS § 125 alusel.

5.6. Viimsi Vallavalitsus esitas taotlejale 10.10.2024 teavituse haldusmenetluse uuendamise kohta ja küsis tulenevalt LKS § 38 lg 4 p 8 ja p 9 taotlejalt täiendavaid andmeid kõigi Kräsuli saarel energiat tarbivate ehitiste keskmise tarbimise kohta ühe aasta lõikes. Samuti infot selle kohta, mis on rajatava tuuliku tegelik kasutuseesmärk ja mida planeeritakse teha toodetud üleliigse elektrienergiaga, mida saarel olemasolevad ehitised ja võimalikud tulevikus rajatavad (vanadele vundamentidele rajatavad) ei suuda ära tarbida ning kui palju on Kräsuli saarel veel vanu vundamente, millele on võimalik ehitisi taastada korrektse loamenetluse käigus. Taotleja edastas vastuse, cit: „1.detsembri 2023 jõustunud kohtuotsuse kohaselt on oluline „arvesse võtta saare majapidamiste elektrienergia vajadust tervikuna“ (vt. 25.9.2024 otsus nr 3- 24- 942 lk 11 p 19.1). Oma kirjas aga küsite hoopis „Andmed Kräsuli saarel energiat tarbivate ehitiste keskmise tarbimise kohta ühe aasta lõikes“. Tegeliku tarbimise välja selgitamine ei ole kooskõlas kohtu antud suunistega. Saare keskmine tarbimine ühe aasta lõikes ei näita saare tegelikku vajadust olukorras, kus elektri hind on alates 2021 aasta sügisest enneolematult kõrge ja kus saare kogukonnal tuleb taluda pidevaid elektrikatkestusi. Sestap esitame allpool andmed lähtudes jõustunud kohtuotsuste (2 otsust) suunistest ja saare tegelikust vajadusest. Saare elektriga varustamiseks paigaldas Viimsi Elekter (tänane Imatra Elekter) saarele alajaama projektvõimsusega 600 A. Tuuliku kasutuse eesmärk on teenindada Kräsuli saarel asuvaid hooneid ja rajatisi (Nurme sadam, planeeritav tuulegeneraator, tuuleenergia salvestussüsteem jne). Üleliigne tuulest toodetud elektrienergia, mida tipupäevadel ei suudeta ära tarbida on kavas salvestada, et katta hoonete ja rajatiste energiavajadus tuulevaiksetel päevadel. Käesoleval hetkel on saarel kõik hooned omaniku taotluse alusel 2019. aastal kantud ehitisregistrisse. Samuti on registrisse kantud 6 vundamenti, millele on võimalik endised hooned taastada. Elamu, ehitisregistri kood 121308753 (Kaasiku katastriüksus, katastritunnus 89001:001:1239), peakaitsme suurus 32 A; Abihoone, ehitisregistri kood 121308759 (Kaasiku katastriüksus, katastritunnus 89001:001:1239), peakaitsme suurus 32 A Abihoone, ehitisregistri kood 121308730 (Kaasiku katastriüksus, katastritunnus 89001:001:1239), peakaitsme suurus 32 A; Elamu, ehitisregistri kood 1202711636 (Männiku katastriüksus, katastritunnus 89001:001:1803), peakaitsme suurus 32 A; Kasvuhoone, ehitisregistri kood 121308491 (Männiku katastriüksus, katastritunnus 89001:001:1803), peakaitsme suurus 32 A; Elamu, ehitisregistri kood 121306152 (Nõmmemaja katastriüksus, katastritunnus 89001:003:1104), peakaitsme suurus 32 A; Nurme sadam, ehitisregistri kood 221308973 (Männiku katastriüksus, katastritunnus 89001:001:1803), peakaitsme suurus 63 A; planeeritud tuulegeneraatori energiavajadus 63 A; planeeritav tuuleenergia salvestussüsteem 100 A; Ehitisregistrisse on kantud 6 vundamenti, millele on võimalik endised hooned taastada. Planeeritud peakaitsme suurus 6 x 32 A; Saare kogukonnal on soov saarel saare hoolduseks kasutatav tehnika (näiteks UTV, traktor, niiduk) viia üle roheenergiale; Saare kogukonnal on soov loobuda keskkonda saastavast ahiküttest ja kõikide hoonete küte üle viia roheenergiale (elektriküttele); Saare kogukonnal on soov tulevikus aastaringselt kasvatada osa oma toidust kohapeal; Transpordiühenduse pidamiseks saare ja mandri vahel on saare kogukonna kasutuses järgmised veesõidukid Alunaut AC-14 (2tk), Buster-S, Hivus-10 ja merelaev Laine. Saare kogukonnal on soov tulevikus ühendusepidamiseks soetada roheenergial töötavad alused. Piisava roheenergia koguse puhul on soov aluste ja tehnika laadimiseks rajada sadamasse roheenergia kasutamiseks laadimispunkt. Planeeritud võimsus 200 A“.

5.7. Kräsuli saar on ühendatud jaotusvõrguga Imatra AS elektrivõrgu kaudu ehk saarel on olemas püsiv ühendus elektrivõrguga. Viimsi vallavalitsus esitas 18.10.2024 nõudekirja elektrivõrgu ettevõttele Imatra Elekter AS, millega vallavalitsus soovis saada andmeid kõigi Kräsuli saarel asuvate elektrienergiat tarbivate ehitiste 2023 aasta kogutarbimise kohta. Imatra Elekter AS edastas Kräsuli alajaama 2023 aasta tarbimise andmed, mille kohaselt oli terve saare 2023 aasta kogutarbimine 4009kwh,

4

mis jaotub ühtlaselt kuude vahel. Kräsuli saarel on 3 elamut, 2 abihoonet, kasvuhoone ja sadamarajatis (muul, sadamakai). Lisaks on olemas 6 abihoone vundamendid, kuhu on võimalik hooned taastada.

5.8. Viimsi Vallavalitsus tellis tulenevalt menetluse käigus kogutud andmetest ja lähtudes LKS § 38 lg 4 p 8 ja p 9 sätetest eksperthinnangu Kräsuli saare elektrienergia vajaduse katmiseks vajaliku tuuliku parameetrite kohta. Eksperthinnangu koostajaks oli Lauri Ulm. Eksperthinnangu koostamisel on arvestatud Kräsuli saare elektritarbimise vajadusega selliselt, et kõik Kräsuli saarel juba olemasolevate ehitiste, ajaloolistele vundamentidele taastatavate ehitiste ja taotleja poolt esitatud soovidest tulenev elektri tarbimisvajadus oleks varuga tagatud.

5.9. Eksperthinnangu kokkuvõttes leiti, et eluhoonete ja nende juurde kuuluvate abihoonete aastane energiavajadus on hinnanguliselt 250 kWh/m², mis teeb Kräsuli saarel asuvate olemasolevate ja taastavate hoonete võimalikuks aastaseks elektritarbimiseks kuni 62 MWh. Transpordivahendite (elektrilised paadid, murutraktor) aastane tarbimine oleks umbes 5 MWh. Seega võiks saare kogutarbimine olla umbes 67 MWh aastas, mis on üle 15 korra rohkem kui praegune kogu elektrienergia tarbimine saarel 2023 aasta andmete järgi.

5.10. Eksperthinnangus analüüsiti erinevaid tuulikuid võimsusevahemikus 10kW kuni 900kW. Eraldi toodi välja, et 10 kW tuulik kataks 52% saare tarbimisest. 30 kW tuulik toodaks 173% vajalikust energiast ja 900 kW tuulik toodaks üle 3 277 MWh, mis on ca 49 korda suurem kui saare teoreetiline tuleviku vajadus. Võrreldes praeguse tarbimisvajadusega on vahe 820 kordne.

5.11. Ekspert jõudis järeldusele, et Kräsuli saare potentsiaalse aastase elektrienergia tarbimise katmiseks tuulikuga piisab ca 20-30 kW tuulikust, mille torni kõrgus on 20- 25 m ja laba diameeter ca 16 m. Kui eesmärk on võrgust võimalikult vähe elektrienergiat tarbida, siis tuleks lisada ca 200-250 kWh akupank, PV lahendus või nende kombinatsioon.

5.12. Eksperthinnangu järeldus taotleja soovile ja vallavalitsuse poolt esitatud lähteülesande oli järgmine: Kräsuli saare aastase elektrivajaduse katmiseks piisab 20-30 kW tuulikust koos võimaliku energia salvestusega. 900 kW tuuliku püstitamine oleks ülemäärane, tootes oluliselt rohkem energiat kui saar vajab. Soovitatav on kaaluda väiksemat tuulikut koos akupanga või päikesepaneelidega, et tagada saare energiavajadus ja vähendada võrgust tarbimist.

5.13. Eksperthinnangus on välja toodud kaks analoogset olemasolevat lahendust Eestis asuvatel saartel, milleks on Ruhnu ja Kesselaiu saar. Ruhnu saarel elab 166 inimest ning pindala on 1 190 hektarit (Kräsuli saare pindala on 16,9 hektarit). Ajalooliselt toodeti Ruhnu saarel elektrienergiat diiselgeneraatoriga ning mõningal määral tuulikutega, kuna saar ei ole ühendatud elektrivõrguga. Alates 2018. aastast kasutab saar moodsaid taastuvenergia lahendusi, mis koosneb TUGE 50 elektrituulikust (50 kW), 160 kW päikesepaneelidest, 222 kWh akupangast ja biodiislil töötavast diiselgeneraatorist. Ruhnu aastane elektrienergia tarbimine on ca 500-600 MWh ning taastuvenergia kohapeal tootmine annab sellest umbes poole. Kesselaid asub mandri ja Muhu saare vahel ning on ca 175 hektarilise pindalaga. Kesselaiul on kaks hoonete gruppi, mis mõlemad on autonoomsed üksteisest. Praeguseks on Kesselaiule ehitatud: 2x5 kW tuulegeneraator; 16 kW + 3,3 kW päikesepaneelid; 2X5,5 kW bensiinigeneraator; 100 kWh + 72 kWh akupank.

5.14. Taotleja poolt esitatud hoonete peakaitsmete andmete kohta on ekspertarvamuses välja toodud, et üldjuhul on kinnistul üks liitumispunkt ehk peakaitse hoonete kaupa ei oma tähendust. Peakaitse määrab milline on võimalik maksimaalne tipukoormus ehk võimalik elektriseadmete üheaegne kasutus ning kui peakaitse pole väga väike (20A või väiksem eramu puhul), siis üldjuhul ei oma peakaitse mõju tarbimisele (tarbijal on iga ajahetk võimalik tööle panna kõik seadmed). Sama loogika kehtib näiteks laadimistaristule, ehk laadimisvõimsus määrab kui kiiresti näiteks elektriauto või ka elektriga töötava veesõiduki aku täis laetakse, aga ei suurenda elektrienergia tarbimist. Eluhoonete võimaliku elektrienergia tarbimise arvutamisel on arvestatud eeldusega, et eluhoonete aastane energiavajadus on 250 kWh/(m2a), mis vastab energiaklassile E. Tallinna Tehnikaülikooli koostatud aruande „Hoonete arvutuslike

5

energiamärgiste vastavus tegelikule tarbimisele“ lõpparuande järgi vastab 76% olemasolevatest hoonetest E või paremale energiatõhususeklassile. Antud arvutustes võetakse aluseks ehitusalune pind, mis on ca 10-30% suurem võrreldes köetava pinnaga, mis on aluseks energiakasutuse määramisel. Seega tinglikult võib antud juhul ehitusaluse pinna järgi leitud energiavajaduse lugeda energiatõhususeklassiks F (Tallinna Tehnikaülikooli töö alusel vastab vähemalt 94% hoonetest energiatõhususeklassile F). Antud juhul on eeldatud otse elektrikütet ehk kui kasutusele võtta soojuspumbad, väheneks elektrienergia vajadus oluliselt. Kokkuvõttes antud metoodika alusel leitud eluhoonete võimalik elektrienergia tarbimine pigem ülehindab hoonete reaalset elektrienergia vajadust. Abihoonete (näiteks kuur, garaaž, saun jm) on eeldatud 10% energiavajadust võrreldes eluhoonega ehk 25 kWh/(m2a) ehitusalusest pinnast, kuna üldjuhul on hooned kütteta ja ajutise elektrienergia vajadusega (valgustus, saun). Väikesadamal hooned puuduvad, kuid arvestatud on võimalusega, et paadid hakkavad kasutama kaldaelektrit ning alale paigutatakse valgustus. Kasvuhoonele on rakendatud sarnaselt hoonega 250 kWh/(m2a) kordajat arvestades võimalusega, et soovitakse hoida kõrgemat temperatuuri aastaringselt.

5.15. Viimsi vallavalitsus tugineb projekteerimistingimuste väljastamisel Tallinna Halduskohtu 25.09.2024 otsuses haldusasjas nr 3-24-942 välja toodud põhjendustele ja Kräsuli saare elektritarbimise ning selle katmiseks vajaliku tuuliku dimensiooni kohta koostatud eksperthinnangule ning oma tarbeks kasutatavate väiketuulikutele sätestatud maksimaalsetele parameetritele. Viimsi vallavalitsuse hinnangul on ehitusseadustiku ja looduskaitseseaduse alusel võimalik anda projekteerimistingimused oma tarbeks kasutatava väiketuuliku ehitamiseks, mille kõrgus on kuni 30 meetri ja võimsus kuni 50 kW. Väiketuulikust suurema ja võimsama tuuliku püstitamiseks on vallavalitsuse hinnangul vajalik PlanS § 125 tulenevalt detailplaneeringu koostamine. Planeeringumenetluse käigus on võimalik vähendada ehituskeeluvööndit, otsustada võimsama tuulegeneraatori või mitme tuulegeneraatori kavandamine ja täpsustada nende ehitamise tingimused ning hinnata täpsemalt tegevusega kaasnevaid mõjutusi.

6. Projekteerimist puudutava maa-ala insener-tehnilised lahendused ja võrgud:

6.1. Projektis selgitada ja täpsustada olemasolevate või ümberpaigutamist vajavate maa- aluste kommunikatsioonide asukohad nende omanikega ja valdajatega.

6.2. Projekti asendiplaanil esitada kõik olemasolevad tehnovõrgud. 6.3. Ehitusprojekti joonistel esitada rajatiste asukohad koos kaitsevöönditega. 6.4. Rajatiste asukoha valikul arvestada nende sobivust teiste ehitistega ja tagada, et

nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ning võimaldaks hilisemalt teha nende hooldust ja remonti.

6.5. Projektis esitada andmed tuulikumasti projektsiooniala kohta (võimalik langemisraadius) ja sellel alal ohutuse tagamise kirjeldus.

6.6. Elektrituulik peab vastama kõigile selle toote osas kehtestatud keskkonna- tervise- ja ohutusnõuetele.

6.7. Projekteeritava tuuliku müratase peab vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetele. Ja selle tagamise lahendus peab olema projektis kajastatud.

6.8. Tuuliku maksimaalne kõrgus võib olla 30 meetrit, koos rootoriga. 6.9. Tuuliku maksimaalne võimsus võib olla 50 kW. 6.10. Tuuliku maksimaalne laba diameeter võib olla 16 meetrit, (rootoripindala 200 m2). 6.11. Mastitüübina soovitatavalt eelistada vabalt seisvat torumasti. 6.12. Kajastada projektis tuuliku täpne kirjeldus ja selle tehnilised parameetrid. 6.13. Projektis esitada elektri maakaabliliini asukoht asendiplaanil ja kaabli paigalduse

põhimõtted ning nõuded seletuskirjas. 6.14. Tuuliku asukoha valikul lähtuda projekteerimistingimustele lisatud eskiisjoonise

asendiplaanilisest lahendusest.

6

7. Nõuded projektile ja vormistusele:

7.1. Ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt tervisekaitse, tuleohutuse ja teistele õigusaktidele ning väljastatud projekteerimistingimustele.

7.2. Projekt peab olema koostatud ja allkirjastatud pädeva ning majandustegevuse registris registreeritud projekteerimise õigust omava ettevõtja poolt.

7.3. EhS § 24 lg 2 p 2 kohaselt peab ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostava pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud.

7.4. Projekt vormistada kaasajastatud, kuid mitte vanemal kui ühe aasta vanusel, topo- geodeetilisel alusplaanil ning vastavuses majandus- ja taristuministri määrusele 14.04.2016 nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostus-mõõdistamisele esitatavad nõuded“.

7.5. Geodeetiliste uurimistööde käigus mõõdistada tehnovõrkude asukohad ja kooskõlastada need võrkude valdajatega. Geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud projekti (sh olemasolevad ja projekteeritavad tehnovõrgud jms) koostamiseks vajalikus mahus. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse, sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta, ja kooskõlastataval joonisel näidatud geodeetilise alusplaani koostaja andmed ja töö number. Koostatud geodeetiliste uurimistööde aruanne tuleb esitada Viimsi Vallavalituse planeeringute osakonnale digitaalselt (joonise fail, seletuskiri jm) kontrollimiseks ja registreerimiseks enne ehitusloa taotluse esitamist.

7.6. Projekt peab vastama majandus- ja taristuministri määrusele 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ning olema vormistatud mõõtkavas M 1:500 ja digitaalsel andmekandjal, joonised DWG faili formaadis ning PDF-is, seletuskiri PDF-is, sh sisukord, seletuskiri, joonised, kooskõlastuste koondtabel jm. Väljastatud projekteerimistingimused ja muu projektiga seonduv informatsioon lisada projekti kausta.

7.7. Projekt peab sisaldama ehitamiseks vajalikel kaevetöödel teisaldatava pinnase mahte (m3), sh kogu väljakaevatava pinnase maht, utiliseeritava pinnase maht, tagasitäidetava pinnase maht, juurde veetava pinnase maht, sealhulgas eraldi liiv, killustik ja muld. Projektis näidata väljakaevatava pinnase ajutise ja alalise ladustamise asukohad ning utiliseeritava pinnase utiliseerimise asukohad.

7.8. Projekt peab sisaldama Viimsi Vallavolikogu 22.09.2022 määrusega nr 15 kehtestatud Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja § 33 lg 3 kohaseid andmeid - jäätmete hinnanguline kogus ja liigituskehtiva jäätmenimistu järgi; pinnasetööde mahtude bilanss; selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja asukohad; jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

7.9. Säilitatavale kõrghaljastusele tuleb tagada ehitusaegne kaitse vastavalt standardile EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“.

7.10. Ehitusprojekti vormistamisel võtta aluseks majandus- ja taristuministri juhendmaterjal – „Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel“.

7.11. Enne ehitustöödega alustamist taotleda ehitusluba. Ehitusloa taotlus teha ehitisregistri www.ehr.ee kaudu.

8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted: 8.1 Kajastada ehitusprojektis haljastuse taastamine. 8.2 Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Juhul, kui see ei ole võimalik, siis kajastada projektis raiutavad puud ja põhjus ning asendusistutuse kirjeldus. 8.3 Näidata asendiplaanil säilitatavate puude ümber 2m kaitsetsoon. Kui planeeritav ehitis ulatub puu kaitsetsooni, siis nihutada võimalusel ehitist, vastasel juhul näidata puud likvideeritavana.

9. Kaasamine

7

9.1. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg 2 kohaselt edastatakse projekteerimistingimuste otsuse eelnõu arvamuse ja vastuväidete ärakuulamiseks puudutatud isikutele.

9.2. Kohalik omavalitsus korraldab projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena EhS § 31 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 48 alusel.

9.3. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus avatud menetluse raames esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu kohta ettepanekuid ja arvamusi.

9.4. Projekteerimistingimuste menetlusest teavitati avalikkust 06.12.2024 ajalehes „Viimsi Teataja“ ja avalikustati projekteerimistingimuste eelnõu Viimsi Vallavalitsuse veebilehel.

9.5. Avaliku huvi korral korraldatakse asja arutamiseks avalik istung. 9.6. Viimsi Vallavalitsus edastas 06.12.2024 vastavalt HMS § 40 menetlusosalisele teate

ärakuulamismenetlusse kaasamise kohta (registreeritud 06.12.2024 Viimsi Vallavalitsuse dokumendiregistris 10-5.1/4542-8, lisatud PT väljastamise eelnõu), ja andis arvamuse ning vastuväidete esitamiseks 10 kalendripäeva.

9.7. Viimsi Vallavalitsus edastas 06.12.2024 projekteerimistingimuste eelnõu vastavalt ehitusseadustiku § 31 kohaselt arvamuse avaldamiseks või kooskõlastamiseks Keskkonnaametile, Transpordiametile, Kaitseministeeriumile, Päästeametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Imatra Elekter AS-ile ja Rohuneeme külas asuvate Pendikse, Männiku, Nõmmemaja, Kaasiku, Nõmme ning Kumbli kinnistute omanikele ning andis arvamuse ning vastuväidete esitamiseks 10 kalendripäeva.

10. Taotleja seisukohtade kaalumine

Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades Viimsi vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakond

OTSUSTAB:

1. Määrata projekteerimistingimused Viimsi vallas, Rohuneeme külas, Pendikse katastriüksusele

tuulegeneraatori ja elektri maakaabliliini kavandamise ehitusprojekti koostamiseks.

2. Teha otsus teatavaks projekteerimistingimuste taotlejale.

3. Otsus lisada Viimsi vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi ja ehitusregistrisse (EHR).

4. Käesoleva haldusakti peale on võimalik esitada vaie Viimsi Vallavalitsusele 30 päeva jooksul

projekteerimistingimuste andmisest arvates või vaidlustada see Tallinna Halduskohtus (Pärnu

mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast

projekteerimistingimuste andmise otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enel Valli Raido Kübarsepp

ehitusteenistuse juhataja tehnovõrkude vanemspetsialist

Lisad: 1.Pendikse tuuliku asukoha eskiisjoonis 2. Kräsuli saare tuuleenergeetika eksperthinnang