„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine

EELNÕU

MINISTRI KÄSKKIRI

nr

Haridus- ja teadusministri 26. oktoobri 2023. a

käskkirja nr 291 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A

rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine

rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks"

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Muudan haridus- ja teadusministri 26. oktoobri 2023. a käskkirja nr 291 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine

rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“ lisasid 1 ja 2 ning kehtestan need uues sõnastuses.

2. Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.

3. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus

SA Eesti Teadusagentuur Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

6.12.2024 nr 8-2/24/5426

Haridus- ja teadusministri käskkirja muutmise eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS)

aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas

Lisad:

1. Eelnõu.pdf 2. Lisa 1_Mobilitas 3.0_TAT_käskkiri.pdf 3. Lisa 2_Mobilitas 3.0_TAT_ühikuhinnad.pdf

4. Seletuskiri.pdf

Pille Pikker 735 0215

[email protected]

1

Lisa 1 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“

„T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“

elluviimiseks toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1 Käskkirjaga korraldatakse Teadussüsteemi programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.4.

„Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine sekkumise „T&A rahvusvahelistumise

toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise ja

kasutamise tingimusi ning korda.

1.2 Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” erieesmärgi 1

„Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine“ saavutamisele.

1.3 Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegiliste sihtide „Arukas, tegus ja

tervist hoidev inimene“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eesti

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE

arengukava) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja

kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga

„10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal“. Toetatavate

tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid.

Toetatavad tegevused panustavad soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse

ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide edendamisse ja nimetatud põhimõtete hoidmist jälgitakse

järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Keskkonnatrendide indeks“.

1.4 Toetuse andmise eesmärk:

1.4.1 aidata kaasa Eesti teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamisele, selle

kõrgetasemelisuse ja konkurentsivõime tugevdamisele ning teaduse rahvusvahelistumisele.

2

1.4.2 Toetuse andmise tulemusena on kasvanud Eesti teaduse tipptase ning suurenenud Eesti

osalejate hulk EL raamprogrammi algatuses.

1.5 Käskkirjas kasutatud mõisted:

1.5.1 Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad on ettevõtluse ja majandusliku potentsiaaliga TAIE

arengukava fookusvaldkonnad, milleks on: digilahendused igas eluvaldkonnas;

tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine; nutikad ja kestlikud

energialahendused.

1.5.2 ERA-NET (European Research Area Networks) on teadus- ja arendustegevust rahastavate

asutuste võrgustikud ehk partnerlused, mille peamine eesmärk on teadlastele suunatud

projektikonkursside korraldamine. Lisaks sellele tegelevad ERA-NETid ka laiema

teaduskoostöö koordineerimisega oma teemavaldkonnas.

1.5.3 Euroopa Horisont on Euroopa Liidu (edaspidi EL) teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendis 28. aprillil 2021 ja mille perioodiks on

2021-2027. Raamprogrammi eesmärk on toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ELis, et

suurendada ELi tootlikkust ja konkurentsivõimet, aidata kaasa ülemaailmsete probleemide

lahendamisele ja toetada säästva arengu eesmärkide saavutamist.

1.5.4 Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, edaspidi ERC) toetab eesliiniteadust

ning uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke mõtteid uutes

teadusvaldkondades. ERC missiooniks on toetada tipptasemel teadust Euroopas. Selle eesmärgi

täitmiseks annab ERC välja viit tüüpi grante, mis on avatud kõigi teadusvaldkondade teadlastele

ning mille ainukeseks hindamiskriteeriumiks on teaduslik tipptase.

1.5.5 Euroopa teadusruumi (European Research Area, edaspidi ERA) algatused on EL liikmesriikide

teaduskoostöö ühisalgatused, mis on ellu kutsutud selleks, et parandada teadustegevuse ja

programmide kooskõla ning suunatust ühiste eesmärkide lahendamisele. ERA eesmärk on

võimaldada teadlastel, teadusasutustel ja äriühingutel vabamalt liikuda, omavahel konkureerida

ja teha koostööd piiriüleselt, et tugevdada EL-i liikmesriikide teadussüsteeme, suurendada

nende konkurentsivõimet ja võimaldada neil teha tõhusamat koostööd peamiste

ühiskonnaprobleemide lahendamiseks.

1.5.6 Marie Skłodowska Curie Action (edaspidi MSCA) järeldoktori grandi eesmärgiks on toetada

doktorikraadiga teadlase karjääri arengut läbi mobiilsuse. Grante rahastatakse „Euroopa

Horisondist“.

1.5.7 Mobiilsus on Eesti teadlase või teadus-arendusasutuse tugipersonali osalemine väljaspool Eestit

toimuval teadus-, arendus- ja innovatsiooni valdkonnaga seotud sündmusel, nt infopäeval,

koolitusel, seminaril, õppekäigul, osalemine innovatsiooniprojektides, järeldoktorantuuris vms

sündmusel või kogemuse omandamisel, millest osa võtmine eeldab liikumist ühest riigist teise.

1.5.8 Osaluskava on Eesti EL teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise strateegilise

raamistiku alusel iga-aastaselt koos eelarve planeerimisprotsessiga koostatav ülevaade ERA

algatustest, sh Euroopa Horisondi partnerlustest, milles Eesti osaleb.

3

1.5.9 TAIE arengukava fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi,

ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad.

1.5.10 Teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA-asutus) on juriidiline isik või asutus, mille

põhitegevuseks on teadus- ja arendustegevus, kõrvaltegevuseks on teadmussiire ning millel on

olemas teadus- ja arendustegevuseks vajalikud teadustöötajad ja infrastruktuur.

1.5.11 Grandisaaja on isik või asutus, kelle tegevustele või projektile annab toetust toetuse saaja,

elluviija või rahastamisvahendi rakendaja.

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1.4 nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste

elluviimist:

2.1 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine.

2.1.1 Toetus on suunatud ERC grandi taotlemisel teise hindamisvooru jõudnud ning seal hindeks A

saanud (sünergia grandi puhul kolmandasse vooru jõudnud) teadlasele uurimistöö ettepaneku

parendamiseks eesmärgiga esitada see täiendatult järgmises ERC grandi taotlusvoorus.

2.1.2 Toetust uurimistöö ettepaneku parendamiseks antakse ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2.

2.1.3 Toetuse määr on 86,59% ühikuhinnast, sh 70% EL toetus ja 16,58% riigipoolne

kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 13,42%.

2.2 MSCA järeldoktori grandi projektide elluviimise toetamine.

2.2.1 Toetus on suunatud MCSA järeldoktori grandi taotlusvoorus positiivse tulemuse (s.o vähemalt

70 punkti) saanud, kuid rahastusest ilma jäänud Eestis teadustööd jätkata soovivale teadlasele.

2.2.2 Toetust antakse ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2.

2.2.3 Toetuse määr on 86,59% ühikuhinnast, sh 70% EL toetus ja 16,58% riigipoolne

kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 13,42%.

2.3 Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemise toetamine.

2.3.1 Toetus on suunatud osaluskavas märgitud Euroopa partnerluste ja ERA-NET taotlusvoorudes

positiivse tulemuse saanud Eesti TA-asutuste poolt esitatud projektide elluviimiseks.

2.3.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering.

2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus.

2.4.1 Toetatakse Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse tegevuste elluviimist.

4

2.4.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering.

2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“.

2.5.1 Toetatakse Eesti Teadusagentuuri tegevusi Eesti teaduse ja teadlaste tuntuse suurendamiseks

ning Eesti kui atraktiivse teadus- ja arendustegevuse läbiviimise koha tutvustamiseks.

2.5.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering.

2.6 Horisontaalsed tegevused.

2.6.1 Toetatakse mh koolituste, seminaride ja võrgustumisürituste korraldamist ja läbiviimist, et tõsta

TA asutustes, ettevõtetes, kohalikes omavalitsustes ja avalikus sektoris töötavate teadlaste ja

administratiivse personali spetsiifilist kompetentsi, et edukalt osaleda TAI algatustes.

2.6.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering.

2.7 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43),

artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud välistustega.

3. Tulemused

3.1 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimise tulemusena on:

3.1.1 kasvanud ERC granditaotlemise võimekus Eesti teadlaste seas (tegevus 2.1);

3.1.2 kasvanud Eesti teaduse tipptase välisriigis omandatud pädevuse sissetoomise näol (tegevus

2.2);

3.1.3 kasvanud rahvusvahelistest teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalevate Eesti teadlaste

arv ning laienenud algatustes osalev sihtrühm (tegevus 2.3);

3.1.4 laienenud Eesti teadlaste rahvusvaheline võrgustik ja suurenenud nende koostöökontaktide arv

(tegevus 2.4);

3.1.5 kasvanud rahvusvahelisel tasandil teadlikkus Eesti teadusest ja suurenenud välispartnerite huvi

teaduskoostöö vastu Eesti osapooltega (tegevus 2.5).

3.2 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste

näitajatega (tabel 1):

5

Tabel 1. Tegevuste seire ja hindamise näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase

2022

Vahe-

sihttase

2024

Sihttase

2029 Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Tulemus-

näitaja

Eesti osalemine

Euroopa teadusruumi

tegevustes: panus

rahvusvaheliselt

koordineeritud TA-

tegevustesse.

Eurot elaniku kohta.

0 - 38

Arvestuslik Eesti asutuste lepingute maht (sh TA-asutused, ettevõtted ja

muud üksused) Euroopa horisondi raamprogrammis ning riiklik rahaline

panus rahvusvaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevusse eurodes,

normaliseerituna elaniku kohta. Näitaja sisendi annavad Eurostati andmed

rahvusvaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevuse riikliku

rahastamise kohta ning eCorda andmed, mis põhinevad ELi rahalisel

panusel osalejatele riigist. Riiklik rahastus ja Euroopa horisondi andmed

koondatakse ja normaliseeritakse (Eurostati rahvastikuandmed).

Näitaja puhul ei arvestata Teaming projekte (2*15 miljonit), nende summad

kaetakse eraldi toetuse andmise tingimustega ja selle tõttu ei ole

tulemusnäitaja sihttase sama meetme sihtasemega (44).

Väljund-

näitaja

Mobiilsusskeemides

osalejate arv 0 80 350

Arvestatakse käesoleva sekkumise raames toetatud mobiilsuses osalejate

kumulatiivset arvu kõikide tegevuste lõikes. Unikaalsed osalejad

arvestatakse ühe mobiilsuse tasemel, st kui sama isik osaleb erinevatel

välisriigis toimuvatel sündmustel, läheb inimene iga kord arvesse.

Osalejaid arvestatakse pärast toetatud mobiilsuse lõppemist (sh lähetus

ERC grandi hoidja juurde vmt väljaspool Eestit toimunud lähetused),

doktorantide puhul peetakse arvet mobiilsuses osalemise algusest.

Euroopa Liidu

raamprogrammide

tegevustes osalevate

organisatsioonide arv

0 80 250

EL raamprogrammides osalevate unikaalsete organisatsioonide (nt

ettevõte, MTÜ, KOV ja SA. Projektide lepingud rakenduskõrgkoolidega

sõlmitakse läbi ministeeriumi, kuid organisatsioonina läheb arvesse

RAKK) kumulatiivne arv. Kõik Eesti organisatsioonid, kes EL

raamprogrammi toetusskeemides osalevad. Loendatakse unikaalseid

organisatsioone. Ei arvestata Teaming projektidega seotud organisatsioone,

need kaetakse eraldi toetuse andmise tingimustega ja selle tõttu ei ole

näitaja sihttase sama meetme tasandi väljundnäitaja sihttasemega (350).

6

Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase

2023

Vahe-

sihttase

2024

Sihttase

2029 Selgitav teave

TATi spetsiifilised väljundnäitajad

tegevuse 2.1 „ERC grandi taotlemise edukuse

tõstmine“ raames toetust saanud teadlaste arv 0 6 20

Kui teadlane saab tegevusest toetust enam kui ühel korral,

arvestatakse iga kord eraldi toetuse saamiseks.

tegevuse 2.2 „ MSCA järeldoktori grandi

projektide elluviimise toetamine“ raames

toetatud teadlasaastate arv

0 35 220 Teadlasaasta on üks aasta (12 kalendrikuud), mille jooksul

teadlane on hõivatud alategevuse projekti täitmisega.

tegevuse 2.3 „Rahvusvahelistes teadus-,

arendus ja innovatsioonialgatustes osalemine“

raames toetust saanud projektide arv

0 5 55

Arvestatakse nii ühe- kui mitme kasusaajaga projekte. Kui

mitme kasusaajaga Euroopa Horisondi projekti

konsortsiumis on enam kui üks Eesti partner, arvestatakse

iga partner eraldi.

tegevuse 2.4 „Eesti Teadusagentuuri Brüsseli

esindus“ raames korraldatud

võrgustumisürituste arv

0 4 20

Võrgustumisürituseks võib olla nt Eesti teadlaste osalusel toimunud/toimuva ja Euroopa Horisondi raames rahastatud projekti lõppraporti tutvustamine koos aruteluga, kuhu

kutsutakse Euroopa Komisjoni ametnikud, Brüsselis resideeruvate teiste välisriikide Teadusagentuuride

esindajad ja teadlased, samuti teadusvaldkonna diplomaadid. Võrgustumisürituse eesmärgiks on uute koostööpartnerite leidmine läbi usaldusväärse ja

kõrgetasemelise teadustöö või projekti esitlemise.

tegevuse 2.5 Eesti teaduse välisturundus

„Research in Estonia“ raames korraldatud

turundusürituste arv

0 10 35

Arvestatakse üritusi (seminarid, infopäevad, messidel

osalemised jms), mille sisuks on Eesti teaduse ja teadlaste

tutvustamine rahvusvahelisele sihtrühmale, nt välisriikide

katusorganisatsioonidele, ülikoolidele, ettevõtetele, TA-

asutustele jt teaduskoostööst huvitatud osapooltele.

7

4. Rakendusasutus ja -üksus

4.1 Tegevuse rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

4.2 Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

5. Elluviija ja vahendusasutus

5.1 Tegevuse elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi elluviija).

5.2 Alategevust 2.3 rakendab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) EL ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakendamise elluviimise eest vastutava korraldusasutuse vahendusasutusena (edaspidi

vahendusasutus).

6. Sihtrühm

6.1 Tegevuse otsene sihtrühm on Eestis tegutsevad positiivselt evalveeritud TA-asutused, kõrgkoolid,

Eestis tegutsevad era- ja avaliku sektori asutused ning nende ja Eesti Vabariigi ministeeriumite

juures töötavad teadlased ja teadusadministraatorid.

6.2 Tegevuse kaudne sihtrühm on Eesti kõrgkoolide üliõpilased ja Eesti ühiskond tervikuna, mis TAIE

arengukava rakendamise tulemusena saab teadus- ja arendustegevustest tõhusamat kasu.

7. Grandisaajad ja nendele toetuse andmise tingimused

7.1 Grandisaajaks on positiivselt evalveeritud TA-asutused, riigi rakenduskõrgkoolid ja era- ning

avaliku ja kolmanda sektori asutused. Grandisaajale eraldab toetuse elluviija.

7.2 Tegevuse 2.1 toetust saab taotleda asutus, kelle juures töötab ERC granti taotlenud, teise

hindamisvooru jõudnud ja seal hindeks A saanud või sünergia grandi puhul kolmandasse vooru

jõudnud, kuid ERC rahastusest ilma jäänud teadlane.

7.2.1 Toetatakse ERC grandiga seotud teadustööd ja uue ERC grandi taotluse ettevalmistamisega

seotud kulusid, sh lähetuseks välisriikide TA-asutustesse edukate ERC grandihoidjate juurde.

7.3 Tegevuse 2.2 toetust saab taotleda asutus, kelle juurde soovib suunduda uurimistööd tegema MSCA

järeldoktori grandi taotlusega lävendi ületanud, kuid raamprogrammi rahastusest ilma jäänud

teadlane.

7.3.1 Toetatakse MSCA järeldoktori grandi uurimisprojekti elluviimist.

7.4 Tegevuste 2.1 ja 2.2 toetuseks esitatav taotlus peab sisaldama andmeid teadlase, projekti nimetuse,

eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise, eelarve ja ajakava kohta.

7.5 Tegevuse 2.3 raames toetatakse osalemist rahvusvahelistes teadus-, arendus- ja

innovatsioonialgatustes.

8

7.5.1 Rahvusvahelise teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatuse projektikonkursil osalemise vormi

kehtestab konkursi korraldav Euroopa Horisondi partnerlus, milles elluviija rahastajana osaleb.

Täpsed nõuded konkursil osalemiseks tehakse teatavaks vooru väljakuulutamisel.

7.5.2 Partnerluse projektikonkursil osalemise taotluste esitamise ja menetlemise korra ning

valikukriteeriumid ja -metoodika kehtestab konkurssi korraldav Euroopa Horisondi partnerlus.

7.6 Toetuse edasiandmiseks viib elluviija läbi vastavushindamise, mille käigus hinnatakse, kas taotlus

vastab TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele.

7.7 Tegevuste 2.4 ja 2.5 elluviimisel arvestab elluviija ÜM § 7 sätestatut.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

8.1 Tegevuste abikõlblikkuse periood jääb vahemikku 01. september 2022 – 31. august ning

horisontaalsetel tegevustel kuni 31 detsember 2029.

Tabel 2. abikõlblikkuse periood tegevuste lõikes

Tegevused Abikõlblikkuse periood

2.1 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine 01. jaanuar 2023 – 31. august 2029

2.2 MSCA järeldoktori grandihoidjate arvu suurendamine 01. jaanuar 2023 – 31. august 2029

2.3 Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemine

01. jaanuar 2023 – 31. august 2029

2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus 01. jaanuar 2023 – 31. august 2029

2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ 01. september 2022 – 31.

august 2029

2.6. Horisontaalsed tegevused 01. jaanuar 2023 – 31. detsember 2029

8.2 Juhul, kui antakse riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud abikõlblikud.

9. Tegevuse eelarve

9.1 Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 36 410 408 eurot, millest Euroopa

Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 25 487 286 eurot, riiklikust

kaasfinantseeringust 8 064 662 eurot ja toetuse grandisaajate omafinantseeringust 2 858 460 eurot.

9.2 Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes:

Tegevuse nr EL toetus Osakaalud

9

Riiklik kaas-

finantseering

Oma- finantseeri

ng

Kulud

kokku EL RF OF Kokku

Tegevused 2.1- 2.2 14 910 000 3 531 540 2 858 460 21 300 000

70,00 % 16,58% 13,42% 100,00%

Tegevused 2.3- 2.6 10 577 286 4 533 122 0 15 110 408

70,00 % 30,00% 0,00% 100,00%

Kokku 25 487 286 8 064 662 2 858 460 36 410 408 70,00

% 22,15% 7,85% 100,00%

10. Kulude abikõlblikkus

10.1 Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks

vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-

le 15 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja

siseriikliku õigusega.

10.2 Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 1.4 nimetatud eesmärkide ja punktis

2 toodud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud:

10.2.1 tegevuse 2.1 ja 2.2 kulud ühikuhinna alusel,

10.2.2 tegevuste 2.3-2.6 kulud tegelike kulude alusel, sh;

10.2.3 personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 ja § 21 lõikes 3 sätestatud tingimustele;

10.2.4 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22;

10.2.5 koolitustel, konverentsidel, õppevisiitidel ja üritustel osalemise ja nende korraldamise kulud,

sh nendega seotud osalemistasud;

10.2.6 välislähetuste lähetuskulud, sh tegevuse 2.4 Brüsseli büroo esindaja välislähetused Eestisse ja

tegevuse 2.5 raames Eestisse kutsutud väliskülaliste liikuvuse ja majutusega seotud kulud

Eestis;

10.2.7 info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud, sh

ürituste korraldamise kulud;

10.2.8 sisse ostetavate teenuste kulud;

10.2.9 teadustööga seotud laborite sisseseade (sh aparatuur, seadmed ja instrumendid), uuringute

teostamiseks vajaliku vahendite ja varustuse tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika

soetamise, paigaldamise, seadistamise, tegevuse raames soetatud seadmete uuendamise,

hoolduse ja remondiga seotud kulud (kohaldub tegevusele 2.3);

10.2.10 patentide ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud (kohaldub tegevusele

2.3);

10

10.2.11 teadusuuringuteks vajaliku tark- ja riistvaraga kaasnevad ning teadusuuringutega seotud

andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomise, arenduse ja repositooriumite kasutamisega

seotud kulud (kohaldub tegevusele 2.3).

10.3 Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud käskkirja eesmärkide elluviimisega.

10.4 Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks:

10.4.1 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu

alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku Eesti sisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud

tegelike kulude alusel.

11. Riigiabi

11.1 Toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud

mittemajandustegevusega.

11.2 Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) Euroopa

Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi

VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33

sätestatut.

11.3 Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla teadus- ja arendusprojektidele antav abi, Marie

Skłodowska-Curie meetmetele ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmetele

antav abi, kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi, investeeringuteks ettenähtud

abi teadusuuringute taristule või investeeringuteks ettenähtud abi katse- ja eksperimenditaristule

Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78,

edaspidi üldine grupierandi määrus) artikkel 25, 25b, 25c, 26 või 26a alusel ning sellisel juhul

kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

11.4 Kui antav toetus on vähese tähtsusega abi, peavad olema täidetud VTA määruse artiklites 1-5

sätestatud tingimused, sealhulgas peab abisumma vastama VTA määruse artiklis 3 toodule. Kui

ühele ettevõtjale on antud või antakse vähese tähtsusega abi komisjoni erinevate vähese tähtsusega

määruste alusel, tuleb arvesse võtta ka komisjoni teiste vähese tähtsusega abi määruste alusel antud

vähese tähtsusega abi. Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikkel 2 lõikes 2 nimetatud

ettevõtjaid.

11.5 Kui antav toetus on riigiabi, peavad olema täidetud kõik üldise grupierandi määruse artiklites 25,

25b, 25c, 26 või 26a toodud tingimused, sh abikõlblike kulude ja abi maksimaalse osakaalu osas.

11

11.6 Kui käskkirja lisa punktis 2.1 toodud tegevustele antav toetus on riigiabi, lähtutakse üldise

grupierandi määruse artiklis 25b sätestatust ning kui käskkirja lisa punktis 2.2 toodud tegevustele

antav toetus on riigiabi, lähtutakse üldise grupierandi määruse artiklis 25b sätestatust.

11.7 Kui toetus on riigiabi, siis ei anta toetust grandisaajale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva

otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud

toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat

käskkirja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli

1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

11.8 Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata artikli 2 punkti 18 kohaselt raskustes

olevaid ettevõtjaid ning ettevõtjaid, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,

millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse

tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

11.9 Elluviija hindab, kas antav abi on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse või üldise

grupierandi määruse nõuetele ning teavitab abi saajat, et antav abi on riigiabi ning abi summast.

Kannete tegemine riigiabi registrisse on elluviija ülesanne.

11.10 Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava alusel

viimase abi andmise päevast.

12. Toetuse maksmise tingimused ja kord

12.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28

lõigetele 1 ja 3.

12.2 Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse

määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3, ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele

1.

12.3 Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist

rakendusüksuse poolt.

13. Elluviija kohustused

13.1 Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija

kohustatud:

13.1.1 korraldama käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist;

12

13.1.2 koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks tegevuste aastase detailse aja- ja

tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks ning viima

tegevused vastavalt sellele ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult:

13.1.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuste eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite

lõikes;

13.1.4 esitama rakendusüksusele jooksva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esimese

eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest ja

esitama rakendusasutuse kinnitatud aja- ja tegevuskava koos eelarvega;

13.1.5 teavitama sihtrühma toetus- ja taotlusvõimalustest ning nõustama grandisaajaid toetuse

taotlemisel;

13.1.6 sõlmima grandisaajatega toetuse andmise lepingud ning maksma toetuse välja;

13.1.7 seirama sõlmitud lepingute täitmise korrektsust ja õigeaegsust, tagama lepingute täitmisest

tekkivate kulude abikõlblikkuse ning aruandluse;

13.1.8 viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis:

13.1.8.1 asjaoludest, mis takistavad elluviijat ülesandeid täitmast;

13.1.8.2 toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest;

13.1.8.3 toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist;

13.1.9 esitama aruandeid vastavalt punktis 13 sätestatule;

13.1.10tagama grandisaajale riigiabi andmisel vastavuse riigiabi reeglitele ning nende nõuetekohase

täitmise.

14. Aruandlus

14.1 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate

tegevuste elluviimise vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga).

Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

14.1.1 punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh selgitus näitaja ala- või

ületäitmise kohta;

14.1.2 ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

14.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

14.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

14.2 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise

lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes

peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust

punktis 1.3 nimetatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava

13

2021-2035 eesmärkide saavutamisele ja „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning puutumust

omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

14.3 Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande

kinnitamist rakendusüksuse poolt.

14.4 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas

aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

14.5 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

14.6 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

15.1 Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28-30

ja ühendmääruse §-dele 37-39.

15.2 Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele

toetuse andmise tingimuste alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis.

15.3 Abikõlbmatud kulud jäävad vastavalt ÜSS2021_2027 § 37 lõikele 5 elluviija enda tasuda või nõuab

elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist.

15.4 Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-

s 42 sätestatust.

16. Vaide lahendamine

16.1 Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

16.2 Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

16.3 Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.

Lisa 2

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“

Standardiseeritud ühikuhindade kasutamine tegevuses „Teadus- ja arendustegevuse

rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine“

1. Tegevuste 2.1 ja 2.2 rahastamine toimub standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt

Vabariigi Valituse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 18 lõikele 3 ning Euroopa

Komisjoni juhise „Juhised lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamise kohta Euroopa

Struktuuri- ja investeerimisfondide raames“, 27.05.2021 uuendatud versiooni punktile 4.4.

2. Ühikuhindadena tegevuste 2.1 ja 2.2 kohaste uurimisprojektide rahastamisel kasutatakse

siseriikliku personaalse uurimistoetuse stardigrandi määrasid, mis on kehtestatud vastavalt

teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 161 lõikele 1 Sihtasutus Eesti

Teadusagentuuri (edaspidi ETAG) poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga

kooskõlastatud tingimustel ja korras ning mida kasutatakse sarnase tegevuse rahastamiseks

riigieelarvelistest vahenditest. Siseriiklikult kehtestatud stardigrandi ühikuks on ühe kuu

uurimisprojekti töö.

3. Ühikuhind fikseeritakse toetuse andmise lepingus.

4. Ühikuhindu rakendatakse lisa 1 punktides 2.1. ja 2.2. nimetatud toetatavates tegevustes

ning nende määrad ja tüübid on järgmised:

4.1 tegevus 2.1 Euroopa Teadusnõukogu (edaspidi ERC) grandi taotlemise edukuse

tõstmine

4.1.1 ühikuhind vastab ETAG personaalse uurimistoetuste suure stardigrandi

(edaspidi suur SG) määrale;

4.1.2 ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid;

4.1.3 taotlemisel esitatakse eelarve kogu projekti perioodiks, mis grandimahus

arvestamisel jaguneb võrdsetes osades projekti eelarveaastate vahel;

4.1.4 ühikuhinda arvestatakse kalendrikuu põhiselt vastavalt taotletud perioodile;

4.1.5 ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kalendrikuu eest, näiteks kui

projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks.

4.2 Tegevus 2.2 Marie Skłodowska Curie Action (edaspidi MSCA) järeldoktori grandi

projektide elluviimise toetamine

4.2.1 ühikuhind vastab ETAG väike SG määrale;

4.2.2 ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid;

4.2.3 taotlemisel esitatakse eelarve kogu projekti perioodiks, mis grandimahus

arvestamisel jaguneb võrdsetes osades projekti eelarveaastate vahel;

4.2.4 ühikuhinda arvestatakse kalendrikuu põhiselt vastavalt taotletud perioodile;

4.2.5 ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kalendrikuu eest, näiteks kui

projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks.

5. Ühikuhinna maksmise aluseks on ETAGi ja teadus- ja arendusasutuse vahel sõlmitud

toetuse andmise leping ning selle lisad, milles on ära toodud osapoolte vastastikused

õigused, kohustused ja vastutus, samuti grandi eesmärk, tegevuskava, toetuse periood ja

eelarve maht.

6. Ühikuhinna väljamakse eelduseks on elluviija vormil grandisaaja poolne kinnitus, milles

on välja toodud kinnitusega kaetud periood, et projekti elluviimisel tehtud tegevused on

toimunud vastavalt projekti kehtivale tegevuskavale ja eesmärkidele. Ühikuhind makstakse

välja vastavalt toetuse andmise lepingus elluviija ja grandisaaja poolt kokku lepitud

perioodil, kvartaalselt. Kui toetuse andmise tingimuste (Lisa 1) punktis 2.1 ja 2.2 nimetatud

projektide vahearuannetest ja/või muudest ilmnenud asjaoludest selgub, et projektiga

seotud tegevusi mõnel kuul ei toimunud, on elluviijal õigus vastavate kuude eest makstud

toetus tagasi nõuda või jätta välja maksmata.

7. Kui riikliku toetusskeemi ühikuhindu muudetakse, korrigeeritakse ka ühikuhindade alusel

toetatavate tegevuste ühikuhindu. Korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad pärast

korrigeerimist esitatud taotlustele.

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „„„T&A rahvusvahelistumise

toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise

tingimused“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

Käesolev muudatus on eelkõige tingitud muutustest ühikuhinna aluseks olevates määrades, mille tõttu on vajalik muuta ka programmi käskkirja. Kuna 2025. aastast muutuvad siseriiklikult

kehtestatud uurimistoetuse määrad, mis on kasutusel ka käesoleva TATi tegevuste elluviimisel, muudetakse käskkirja lisa 2. Lisaks pikendatakse tegevuste abikõlblikkuse kuupäeva maksimaalse võimalikuni ja korrigeeritakse mõned ebatäpsused tekstis. Korrigeeritakse ka

TAT spetsiifilisi väljundnäitajaid, mis on TATi välja töötades seatud üsna madalad, kuid ilmselgelt on võimalik seada ambitsioonikamad eesmärgid ja tõsta indikaatorite sihttasemeid.

Muudatusettepanekud esitas tegevuste elluviija SA Eesti Teadusagentuur ja muudatused on

olulised tegevuste sujuvamaks elluviimiseks. Parema arusaadavuse huvides kehtestatakse ministri käskkiri ja selle lisad uue terviktekstina.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja

arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Pille Pikker (7350 215; [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735

0279; [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]), välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (735 0161, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735

0105, [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktide 2.1.1. ja 7.2. sõnastust täpsustatakse parema arusaadavuse huvides.

Korrigeeritakse käskkirja punkte 2.1.3. ja 2.2.3., kus on viidatud toetusele rakenduvale

omafinantseeringu kohustusele, mis on 13,41% toetuse summast. Sama dokumendi punktis 9.2.

on samade tegevuste omafinantseeringu mahuks 13,42%. Muudatusega viiakse vastavad

määrad kooskõlla. Omafinantseeringu mahuks on mõlema tegevuse puhul 13,42%.

Punkti 3.2. mõõdikute tabelit korrigeeritakse. TAT-i spetsiifiliste väljundnäitajate osas tegevuse 2.2. indikaatori sõnastus ja 2029. aastaks seatud sihttase ei lähe kokku käskkirja seletuskirjas välja tooduga. Käskkirjas on tegevus 2.2 mõõdikuna sõnastatud tegevuse raames

toetatud teadlasaastate arv ning 2029. aasta sihttasemeks märgitud 125. Käskkirja sõnastuse järgi oleks vaja programmi lõpuks saavutada 125 teadlasaastat , mitte 125 teadlast. Seega on

käskkirjas mõõdetud teadlasaastaid, kuid seletuskiri viitab isikutele. TATi muudatusega korrigeeritakse ebakõla ehk muudetakse indikaatori sihttaset (arvestatakse teadlasaastaid) ning

2

tõstetakse see 220-le. TATi tegevuse elluviimiseks kavandatud eelarve võimaldab sihttaseme

tõstmist. Lisaks korrigeeritakse ka tegevuse 2.3. väljundnäitajat. Viimase käskkirja muudatusega korrigeeriti väljundnäitaja sõnastust, mis muutis ka selle sisu, kuid korrigeerimata jäi

väljundnäitaja sihttase aastaks 2029. Praegu on sihttasemeks 20 toetatud projekti, kuid reaalsuses on see näitaja liiga väike. 20 toetatud projekti saavutatakse juba aastaks 2025. TATis

kavandatud eelarvega suudetakse toetada tõenäoliselt 55 projekti, mis seatakse ka 2029. aasta sihttasemeks.

Punkti 7.2. sõnastust korrigeeritakse, kuna senine sõnastus oli mitmeti mõistetav ja tekitas segadust.

Punkti 8.1. tabelis 2 korrigeeritakse ja tegevuste 2.1. kuni 2.6. abikõlblikkuse perioodi pikendatakse maksimaalse võimaliku ajani, milleks on 31. august 2029.a. Horisontaalseid

tegevusi on võimalik ellu viia kuni 31. detsembrini 2029.a. Toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel sai esialgu kehtestatud tegevuste abikõlblikkuse periood aasta võrra lühem kui

siseriiklikult võimalik. Põhjuseks oli eeldus, et kõik tegevused lähevad täiel määral käima kohe perioodi algusest. Paraku on näha, et nt tegevus 2.2. ehk Eestisse tulevate järeldoktorite arv on esimese kahe taotlusvooruga olnud tunduvalt väiksem kui algselt planeeritud. Põhjus seisneb

selles, et MSCA taotlusi Eestisse on vähe ja elluviija koos asutustega näevad vaeva, et MSCA taotluste arv Eesti asutustesse suureneks. Praeguse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega

arvestades on üsna keeruline saavutada elluviijal temale pandud ootusi järeldoktorite toetamiseks sellises mahus. Praeguse ajakava järgi on võimalik viimane taotlusvoor välja kuulutada 2026. aastal. Praeguse prognoosi järgi on ebarealistlik loota, et kahe taotlusvooruga

tõuseks hüppeliselt MSCA taotluste arv. Seega pikendatakse tegevuste abikõlblikkuse perioodi kuni 31. augustini 2029.

Eelpool kirjeldatud olukorraga on sarnane seis ka tegevuses 2.3, kus praeguse ajakava raames saaks viimaseid 3-aastaseid projekte vastu võtta 2025. aastal. Lisaks on mitmed tegevused omavahel ka seotud – nt Brüsseli esindus (tegevus 2.4) või Research in Estonia (tegevus 2.5.)

toetavad kõiki ülejäänud tegevusi. Elluviija on vastavalt ka eelarvet planeerinud ning eelarve muutmiseks vajadust ei ole. Abikõlblikkuse perioodi muutmine võimaldab kasutada ära

maksimaalselt kogu võimaliku struktuurivahendite perioodi ning vältida ka potentsiaalsete lünkade tekkimist tegevustes.

Parandatakse käskkirja punktis 11.6. olev viide. Nimetatud punktis tegevuse 2.2. puhul on viidatud üldise grupierandi määruse artiklile 25c, mis sätestab kaasrahastatavate teadus- ja

arendusprojektidega seotud abi, mis on seotud pigem tegevusega 2.3 ning võib tekitada segadust. Tegevus 2.2 puhul oleks õige viidata artiklile 25b.

Toetuse andmise tingimuste Lisa 2, millega kehtestatakse standardiseeritud ühikuhinna

kasutamine, muudetakse, kuna ühikuhinna arvestuse aluseks olevat dokumenti on muudetud

(Granditaotluse eelarve koostamise juhend: https://etag.ee/wp-content/uploads/2024/01/Lisa-

5_PSG-ja-PRG-eelarvejuhend-2025.pdf). Alates 2025. aastast on taotlusvooru suure SG määr

117 000 eurot aastas, so. 9750 eurot kuus ja SG väike määr 76 000 eurot aastas, so. 6333,33

eurot kuus.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

3

4. Käskkirja mõjud

Parema arusaadavuse huvides korrigeeritakse käskkirja sõnastust. Lisaks korrigeeritakse TAT

spetsiifilisi väljundnäitajaid, mis on seatud TATi välja töötades üsna madalad, kuid ilmselgelt

on võimalik seada ambitsioonikamad eesmärgid ja tõsta indikaatorite sihttasemeid. Käskkirja

muudatusega pikendatakse elluviidavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi maksimaalse

võimalikuni ning see võimaldab eelarve kasutamist kogu selleks ettenähtud mahus.

Korrigeeritakse ühikuhindu vastavalt lisa 2 punktile 7, kuna 2025. aastast muutuvad

siseriiklikult kehtestatud uurimistoetuse määrad. Siseriiklikud toetuse määrad on kasutusel ka

käesoleva TATi tegevuste elluviimisel.

5. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja saadetakse arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

Katrin Kiisler

teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja

EELNÕU

MINISTRI KÄSKKIRI

nr

Haridus- ja teadusministri 26. oktoobri 2023. a

käskkirja nr 291 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A

rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine

rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks"

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Muudan haridus- ja teadusministri 26. oktoobri 2023. a käskkirja nr 291 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine

rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“ lisasid 1 ja 2 ning kehtestan need uues sõnastuses.

2. Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.

3. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus

SA Eesti Teadusagentuur Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

6.12.2024 nr 8-2/24/5426

Haridus- ja teadusministri käskkirja muutmise eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS)

aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas

Lisad:

1. Eelnõu.pdf 2. Lisa 1_Mobilitas 3.0_TAT_käskkiri.pdf 3. Lisa 2_Mobilitas 3.0_TAT_ühikuhinnad.pdf

4. Seletuskiri.pdf

Pille Pikker 735 0215

[email protected]

1

Lisa 1 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“

„T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“

elluviimiseks toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1 Käskkirjaga korraldatakse Teadussüsteemi programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.4.

„Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine sekkumise „T&A rahvusvahelistumise

toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise ja

kasutamise tingimusi ning korda.

1.2 Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” erieesmärgi 1

„Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine“ saavutamisele.

1.3 Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegiliste sihtide „Arukas, tegus ja

tervist hoidev inimene“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eesti

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE

arengukava) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja

kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga

„10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal“. Toetatavate

tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid.

Toetatavad tegevused panustavad soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse

ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide edendamisse ja nimetatud põhimõtete hoidmist jälgitakse

järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Keskkonnatrendide indeks“.

1.4 Toetuse andmise eesmärk:

1.4.1 aidata kaasa Eesti teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamisele, selle

kõrgetasemelisuse ja konkurentsivõime tugevdamisele ning teaduse rahvusvahelistumisele.

2

1.4.2 Toetuse andmise tulemusena on kasvanud Eesti teaduse tipptase ning suurenenud Eesti

osalejate hulk EL raamprogrammi algatuses.

1.5 Käskkirjas kasutatud mõisted:

1.5.1 Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad on ettevõtluse ja majandusliku potentsiaaliga TAIE

arengukava fookusvaldkonnad, milleks on: digilahendused igas eluvaldkonnas;

tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine; nutikad ja kestlikud

energialahendused.

1.5.2 ERA-NET (European Research Area Networks) on teadus- ja arendustegevust rahastavate

asutuste võrgustikud ehk partnerlused, mille peamine eesmärk on teadlastele suunatud

projektikonkursside korraldamine. Lisaks sellele tegelevad ERA-NETid ka laiema

teaduskoostöö koordineerimisega oma teemavaldkonnas.

1.5.3 Euroopa Horisont on Euroopa Liidu (edaspidi EL) teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendis 28. aprillil 2021 ja mille perioodiks on

2021-2027. Raamprogrammi eesmärk on toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ELis, et

suurendada ELi tootlikkust ja konkurentsivõimet, aidata kaasa ülemaailmsete probleemide

lahendamisele ja toetada säästva arengu eesmärkide saavutamist.

1.5.4 Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, edaspidi ERC) toetab eesliiniteadust

ning uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke mõtteid uutes

teadusvaldkondades. ERC missiooniks on toetada tipptasemel teadust Euroopas. Selle eesmärgi

täitmiseks annab ERC välja viit tüüpi grante, mis on avatud kõigi teadusvaldkondade teadlastele

ning mille ainukeseks hindamiskriteeriumiks on teaduslik tipptase.

1.5.5 Euroopa teadusruumi (European Research Area, edaspidi ERA) algatused on EL liikmesriikide

teaduskoostöö ühisalgatused, mis on ellu kutsutud selleks, et parandada teadustegevuse ja

programmide kooskõla ning suunatust ühiste eesmärkide lahendamisele. ERA eesmärk on

võimaldada teadlastel, teadusasutustel ja äriühingutel vabamalt liikuda, omavahel konkureerida

ja teha koostööd piiriüleselt, et tugevdada EL-i liikmesriikide teadussüsteeme, suurendada

nende konkurentsivõimet ja võimaldada neil teha tõhusamat koostööd peamiste

ühiskonnaprobleemide lahendamiseks.

1.5.6 Marie Skłodowska Curie Action (edaspidi MSCA) järeldoktori grandi eesmärgiks on toetada

doktorikraadiga teadlase karjääri arengut läbi mobiilsuse. Grante rahastatakse „Euroopa

Horisondist“.

1.5.7 Mobiilsus on Eesti teadlase või teadus-arendusasutuse tugipersonali osalemine väljaspool Eestit

toimuval teadus-, arendus- ja innovatsiooni valdkonnaga seotud sündmusel, nt infopäeval,

koolitusel, seminaril, õppekäigul, osalemine innovatsiooniprojektides, järeldoktorantuuris vms

sündmusel või kogemuse omandamisel, millest osa võtmine eeldab liikumist ühest riigist teise.

1.5.8 Osaluskava on Eesti EL teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise strateegilise

raamistiku alusel iga-aastaselt koos eelarve planeerimisprotsessiga koostatav ülevaade ERA

algatustest, sh Euroopa Horisondi partnerlustest, milles Eesti osaleb.

3

1.5.9 TAIE arengukava fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi,

ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad.

1.5.10 Teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA-asutus) on juriidiline isik või asutus, mille

põhitegevuseks on teadus- ja arendustegevus, kõrvaltegevuseks on teadmussiire ning millel on

olemas teadus- ja arendustegevuseks vajalikud teadustöötajad ja infrastruktuur.

1.5.11 Grandisaaja on isik või asutus, kelle tegevustele või projektile annab toetust toetuse saaja,

elluviija või rahastamisvahendi rakendaja.

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1.4 nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste

elluviimist:

2.1 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine.

2.1.1 Toetus on suunatud ERC grandi taotlemisel teise hindamisvooru jõudnud ning seal hindeks A

saanud (sünergia grandi puhul kolmandasse vooru jõudnud) teadlasele uurimistöö ettepaneku

parendamiseks eesmärgiga esitada see täiendatult järgmises ERC grandi taotlusvoorus.

2.1.2 Toetust uurimistöö ettepaneku parendamiseks antakse ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2.

2.1.3 Toetuse määr on 86,59% ühikuhinnast, sh 70% EL toetus ja 16,58% riigipoolne

kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 13,42%.

2.2 MSCA järeldoktori grandi projektide elluviimise toetamine.

2.2.1 Toetus on suunatud MCSA järeldoktori grandi taotlusvoorus positiivse tulemuse (s.o vähemalt

70 punkti) saanud, kuid rahastusest ilma jäänud Eestis teadustööd jätkata soovivale teadlasele.

2.2.2 Toetust antakse ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2.

2.2.3 Toetuse määr on 86,59% ühikuhinnast, sh 70% EL toetus ja 16,58% riigipoolne

kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 13,42%.

2.3 Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemise toetamine.

2.3.1 Toetus on suunatud osaluskavas märgitud Euroopa partnerluste ja ERA-NET taotlusvoorudes

positiivse tulemuse saanud Eesti TA-asutuste poolt esitatud projektide elluviimiseks.

2.3.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering.

2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus.

2.4.1 Toetatakse Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse tegevuste elluviimist.

4

2.4.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering.

2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“.

2.5.1 Toetatakse Eesti Teadusagentuuri tegevusi Eesti teaduse ja teadlaste tuntuse suurendamiseks

ning Eesti kui atraktiivse teadus- ja arendustegevuse läbiviimise koha tutvustamiseks.

2.5.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering.

2.6 Horisontaalsed tegevused.

2.6.1 Toetatakse mh koolituste, seminaride ja võrgustumisürituste korraldamist ja läbiviimist, et tõsta

TA asutustes, ettevõtetes, kohalikes omavalitsustes ja avalikus sektoris töötavate teadlaste ja

administratiivse personali spetsiifilist kompetentsi, et edukalt osaleda TAI algatustes.

2.6.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering.

2.7 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43),

artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud välistustega.

3. Tulemused

3.1 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimise tulemusena on:

3.1.1 kasvanud ERC granditaotlemise võimekus Eesti teadlaste seas (tegevus 2.1);

3.1.2 kasvanud Eesti teaduse tipptase välisriigis omandatud pädevuse sissetoomise näol (tegevus

2.2);

3.1.3 kasvanud rahvusvahelistest teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalevate Eesti teadlaste

arv ning laienenud algatustes osalev sihtrühm (tegevus 2.3);

3.1.4 laienenud Eesti teadlaste rahvusvaheline võrgustik ja suurenenud nende koostöökontaktide arv

(tegevus 2.4);

3.1.5 kasvanud rahvusvahelisel tasandil teadlikkus Eesti teadusest ja suurenenud välispartnerite huvi

teaduskoostöö vastu Eesti osapooltega (tegevus 2.5).

3.2 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste

näitajatega (tabel 1):

5

Tabel 1. Tegevuste seire ja hindamise näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase

2022

Vahe-

sihttase

2024

Sihttase

2029 Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Tulemus-

näitaja

Eesti osalemine

Euroopa teadusruumi

tegevustes: panus

rahvusvaheliselt

koordineeritud TA-

tegevustesse.

Eurot elaniku kohta.

0 - 38

Arvestuslik Eesti asutuste lepingute maht (sh TA-asutused, ettevõtted ja

muud üksused) Euroopa horisondi raamprogrammis ning riiklik rahaline

panus rahvusvaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevusse eurodes,

normaliseerituna elaniku kohta. Näitaja sisendi annavad Eurostati andmed

rahvusvaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevuse riikliku

rahastamise kohta ning eCorda andmed, mis põhinevad ELi rahalisel

panusel osalejatele riigist. Riiklik rahastus ja Euroopa horisondi andmed

koondatakse ja normaliseeritakse (Eurostati rahvastikuandmed).

Näitaja puhul ei arvestata Teaming projekte (2*15 miljonit), nende summad

kaetakse eraldi toetuse andmise tingimustega ja selle tõttu ei ole

tulemusnäitaja sihttase sama meetme sihtasemega (44).

Väljund-

näitaja

Mobiilsusskeemides

osalejate arv 0 80 350

Arvestatakse käesoleva sekkumise raames toetatud mobiilsuses osalejate

kumulatiivset arvu kõikide tegevuste lõikes. Unikaalsed osalejad

arvestatakse ühe mobiilsuse tasemel, st kui sama isik osaleb erinevatel

välisriigis toimuvatel sündmustel, läheb inimene iga kord arvesse.

Osalejaid arvestatakse pärast toetatud mobiilsuse lõppemist (sh lähetus

ERC grandi hoidja juurde vmt väljaspool Eestit toimunud lähetused),

doktorantide puhul peetakse arvet mobiilsuses osalemise algusest.

Euroopa Liidu

raamprogrammide

tegevustes osalevate

organisatsioonide arv

0 80 250

EL raamprogrammides osalevate unikaalsete organisatsioonide (nt

ettevõte, MTÜ, KOV ja SA. Projektide lepingud rakenduskõrgkoolidega

sõlmitakse läbi ministeeriumi, kuid organisatsioonina läheb arvesse

RAKK) kumulatiivne arv. Kõik Eesti organisatsioonid, kes EL

raamprogrammi toetusskeemides osalevad. Loendatakse unikaalseid

organisatsioone. Ei arvestata Teaming projektidega seotud organisatsioone,

need kaetakse eraldi toetuse andmise tingimustega ja selle tõttu ei ole

näitaja sihttase sama meetme tasandi väljundnäitaja sihttasemega (350).

6

Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase

2023

Vahe-

sihttase

2024

Sihttase

2029 Selgitav teave

TATi spetsiifilised väljundnäitajad

tegevuse 2.1 „ERC grandi taotlemise edukuse

tõstmine“ raames toetust saanud teadlaste arv 0 6 20

Kui teadlane saab tegevusest toetust enam kui ühel korral,

arvestatakse iga kord eraldi toetuse saamiseks.

tegevuse 2.2 „ MSCA järeldoktori grandi

projektide elluviimise toetamine“ raames

toetatud teadlasaastate arv

0 35 220 Teadlasaasta on üks aasta (12 kalendrikuud), mille jooksul

teadlane on hõivatud alategevuse projekti täitmisega.

tegevuse 2.3 „Rahvusvahelistes teadus-,

arendus ja innovatsioonialgatustes osalemine“

raames toetust saanud projektide arv

0 5 55

Arvestatakse nii ühe- kui mitme kasusaajaga projekte. Kui

mitme kasusaajaga Euroopa Horisondi projekti

konsortsiumis on enam kui üks Eesti partner, arvestatakse

iga partner eraldi.

tegevuse 2.4 „Eesti Teadusagentuuri Brüsseli

esindus“ raames korraldatud

võrgustumisürituste arv

0 4 20

Võrgustumisürituseks võib olla nt Eesti teadlaste osalusel toimunud/toimuva ja Euroopa Horisondi raames rahastatud projekti lõppraporti tutvustamine koos aruteluga, kuhu

kutsutakse Euroopa Komisjoni ametnikud, Brüsselis resideeruvate teiste välisriikide Teadusagentuuride

esindajad ja teadlased, samuti teadusvaldkonna diplomaadid. Võrgustumisürituse eesmärgiks on uute koostööpartnerite leidmine läbi usaldusväärse ja

kõrgetasemelise teadustöö või projekti esitlemise.

tegevuse 2.5 Eesti teaduse välisturundus

„Research in Estonia“ raames korraldatud

turundusürituste arv

0 10 35

Arvestatakse üritusi (seminarid, infopäevad, messidel

osalemised jms), mille sisuks on Eesti teaduse ja teadlaste

tutvustamine rahvusvahelisele sihtrühmale, nt välisriikide

katusorganisatsioonidele, ülikoolidele, ettevõtetele, TA-

asutustele jt teaduskoostööst huvitatud osapooltele.

7

4. Rakendusasutus ja -üksus

4.1 Tegevuse rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

4.2 Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

5. Elluviija ja vahendusasutus

5.1 Tegevuse elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi elluviija).

5.2 Alategevust 2.3 rakendab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) EL ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakendamise elluviimise eest vastutava korraldusasutuse vahendusasutusena (edaspidi

vahendusasutus).

6. Sihtrühm

6.1 Tegevuse otsene sihtrühm on Eestis tegutsevad positiivselt evalveeritud TA-asutused, kõrgkoolid,

Eestis tegutsevad era- ja avaliku sektori asutused ning nende ja Eesti Vabariigi ministeeriumite

juures töötavad teadlased ja teadusadministraatorid.

6.2 Tegevuse kaudne sihtrühm on Eesti kõrgkoolide üliõpilased ja Eesti ühiskond tervikuna, mis TAIE

arengukava rakendamise tulemusena saab teadus- ja arendustegevustest tõhusamat kasu.

7. Grandisaajad ja nendele toetuse andmise tingimused

7.1 Grandisaajaks on positiivselt evalveeritud TA-asutused, riigi rakenduskõrgkoolid ja era- ning

avaliku ja kolmanda sektori asutused. Grandisaajale eraldab toetuse elluviija.

7.2 Tegevuse 2.1 toetust saab taotleda asutus, kelle juures töötab ERC granti taotlenud, teise

hindamisvooru jõudnud ja seal hindeks A saanud või sünergia grandi puhul kolmandasse vooru

jõudnud, kuid ERC rahastusest ilma jäänud teadlane.

7.2.1 Toetatakse ERC grandiga seotud teadustööd ja uue ERC grandi taotluse ettevalmistamisega

seotud kulusid, sh lähetuseks välisriikide TA-asutustesse edukate ERC grandihoidjate juurde.

7.3 Tegevuse 2.2 toetust saab taotleda asutus, kelle juurde soovib suunduda uurimistööd tegema MSCA

järeldoktori grandi taotlusega lävendi ületanud, kuid raamprogrammi rahastusest ilma jäänud

teadlane.

7.3.1 Toetatakse MSCA järeldoktori grandi uurimisprojekti elluviimist.

7.4 Tegevuste 2.1 ja 2.2 toetuseks esitatav taotlus peab sisaldama andmeid teadlase, projekti nimetuse,

eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise, eelarve ja ajakava kohta.

7.5 Tegevuse 2.3 raames toetatakse osalemist rahvusvahelistes teadus-, arendus- ja

innovatsioonialgatustes.

8

7.5.1 Rahvusvahelise teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatuse projektikonkursil osalemise vormi

kehtestab konkursi korraldav Euroopa Horisondi partnerlus, milles elluviija rahastajana osaleb.

Täpsed nõuded konkursil osalemiseks tehakse teatavaks vooru väljakuulutamisel.

7.5.2 Partnerluse projektikonkursil osalemise taotluste esitamise ja menetlemise korra ning

valikukriteeriumid ja -metoodika kehtestab konkurssi korraldav Euroopa Horisondi partnerlus.

7.6 Toetuse edasiandmiseks viib elluviija läbi vastavushindamise, mille käigus hinnatakse, kas taotlus

vastab TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele.

7.7 Tegevuste 2.4 ja 2.5 elluviimisel arvestab elluviija ÜM § 7 sätestatut.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

8.1 Tegevuste abikõlblikkuse periood jääb vahemikku 01. september 2022 – 31. august ning

horisontaalsetel tegevustel kuni 31 detsember 2029.

Tabel 2. abikõlblikkuse periood tegevuste lõikes

Tegevused Abikõlblikkuse periood

2.1 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine 01. jaanuar 2023 – 31. august 2029

2.2 MSCA järeldoktori grandihoidjate arvu suurendamine 01. jaanuar 2023 – 31. august 2029

2.3 Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemine

01. jaanuar 2023 – 31. august 2029

2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus 01. jaanuar 2023 – 31. august 2029

2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ 01. september 2022 – 31.

august 2029

2.6. Horisontaalsed tegevused 01. jaanuar 2023 – 31. detsember 2029

8.2 Juhul, kui antakse riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud abikõlblikud.

9. Tegevuse eelarve

9.1 Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 36 410 408 eurot, millest Euroopa

Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 25 487 286 eurot, riiklikust

kaasfinantseeringust 8 064 662 eurot ja toetuse grandisaajate omafinantseeringust 2 858 460 eurot.

9.2 Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes:

Tegevuse nr EL toetus Osakaalud

9

Riiklik kaas-

finantseering

Oma- finantseeri

ng

Kulud

kokku EL RF OF Kokku

Tegevused 2.1- 2.2 14 910 000 3 531 540 2 858 460 21 300 000

70,00 % 16,58% 13,42% 100,00%

Tegevused 2.3- 2.6 10 577 286 4 533 122 0 15 110 408

70,00 % 30,00% 0,00% 100,00%

Kokku 25 487 286 8 064 662 2 858 460 36 410 408 70,00

% 22,15% 7,85% 100,00%

10. Kulude abikõlblikkus

10.1 Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks

vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-

le 15 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja

siseriikliku õigusega.

10.2 Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 1.4 nimetatud eesmärkide ja punktis

2 toodud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud:

10.2.1 tegevuse 2.1 ja 2.2 kulud ühikuhinna alusel,

10.2.2 tegevuste 2.3-2.6 kulud tegelike kulude alusel, sh;

10.2.3 personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 ja § 21 lõikes 3 sätestatud tingimustele;

10.2.4 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22;

10.2.5 koolitustel, konverentsidel, õppevisiitidel ja üritustel osalemise ja nende korraldamise kulud,

sh nendega seotud osalemistasud;

10.2.6 välislähetuste lähetuskulud, sh tegevuse 2.4 Brüsseli büroo esindaja välislähetused Eestisse ja

tegevuse 2.5 raames Eestisse kutsutud väliskülaliste liikuvuse ja majutusega seotud kulud

Eestis;

10.2.7 info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud, sh

ürituste korraldamise kulud;

10.2.8 sisse ostetavate teenuste kulud;

10.2.9 teadustööga seotud laborite sisseseade (sh aparatuur, seadmed ja instrumendid), uuringute

teostamiseks vajaliku vahendite ja varustuse tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika

soetamise, paigaldamise, seadistamise, tegevuse raames soetatud seadmete uuendamise,

hoolduse ja remondiga seotud kulud (kohaldub tegevusele 2.3);

10.2.10 patentide ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud (kohaldub tegevusele

2.3);

10

10.2.11 teadusuuringuteks vajaliku tark- ja riistvaraga kaasnevad ning teadusuuringutega seotud

andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomise, arenduse ja repositooriumite kasutamisega

seotud kulud (kohaldub tegevusele 2.3).

10.3 Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud käskkirja eesmärkide elluviimisega.

10.4 Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks:

10.4.1 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu

alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku Eesti sisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud

tegelike kulude alusel.

11. Riigiabi

11.1 Toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud

mittemajandustegevusega.

11.2 Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) Euroopa

Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi

VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33

sätestatut.

11.3 Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla teadus- ja arendusprojektidele antav abi, Marie

Skłodowska-Curie meetmetele ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmetele

antav abi, kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi, investeeringuteks ettenähtud

abi teadusuuringute taristule või investeeringuteks ettenähtud abi katse- ja eksperimenditaristule

Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78,

edaspidi üldine grupierandi määrus) artikkel 25, 25b, 25c, 26 või 26a alusel ning sellisel juhul

kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

11.4 Kui antav toetus on vähese tähtsusega abi, peavad olema täidetud VTA määruse artiklites 1-5

sätestatud tingimused, sealhulgas peab abisumma vastama VTA määruse artiklis 3 toodule. Kui

ühele ettevõtjale on antud või antakse vähese tähtsusega abi komisjoni erinevate vähese tähtsusega

määruste alusel, tuleb arvesse võtta ka komisjoni teiste vähese tähtsusega abi määruste alusel antud

vähese tähtsusega abi. Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikkel 2 lõikes 2 nimetatud

ettevõtjaid.

11.5 Kui antav toetus on riigiabi, peavad olema täidetud kõik üldise grupierandi määruse artiklites 25,

25b, 25c, 26 või 26a toodud tingimused, sh abikõlblike kulude ja abi maksimaalse osakaalu osas.

11

11.6 Kui käskkirja lisa punktis 2.1 toodud tegevustele antav toetus on riigiabi, lähtutakse üldise

grupierandi määruse artiklis 25b sätestatust ning kui käskkirja lisa punktis 2.2 toodud tegevustele

antav toetus on riigiabi, lähtutakse üldise grupierandi määruse artiklis 25b sätestatust.

11.7 Kui toetus on riigiabi, siis ei anta toetust grandisaajale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva

otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud

toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat

käskkirja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli

1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

11.8 Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata artikli 2 punkti 18 kohaselt raskustes

olevaid ettevõtjaid ning ettevõtjaid, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,

millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse

tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

11.9 Elluviija hindab, kas antav abi on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse või üldise

grupierandi määruse nõuetele ning teavitab abi saajat, et antav abi on riigiabi ning abi summast.

Kannete tegemine riigiabi registrisse on elluviija ülesanne.

11.10 Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava alusel

viimase abi andmise päevast.

12. Toetuse maksmise tingimused ja kord

12.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28

lõigetele 1 ja 3.

12.2 Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse

määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3, ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele

1.

12.3 Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist

rakendusüksuse poolt.

13. Elluviija kohustused

13.1 Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija

kohustatud:

13.1.1 korraldama käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist;

12

13.1.2 koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks tegevuste aastase detailse aja- ja

tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks ning viima

tegevused vastavalt sellele ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult:

13.1.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuste eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite

lõikes;

13.1.4 esitama rakendusüksusele jooksva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esimese

eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest ja

esitama rakendusasutuse kinnitatud aja- ja tegevuskava koos eelarvega;

13.1.5 teavitama sihtrühma toetus- ja taotlusvõimalustest ning nõustama grandisaajaid toetuse

taotlemisel;

13.1.6 sõlmima grandisaajatega toetuse andmise lepingud ning maksma toetuse välja;

13.1.7 seirama sõlmitud lepingute täitmise korrektsust ja õigeaegsust, tagama lepingute täitmisest

tekkivate kulude abikõlblikkuse ning aruandluse;

13.1.8 viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis:

13.1.8.1 asjaoludest, mis takistavad elluviijat ülesandeid täitmast;

13.1.8.2 toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest;

13.1.8.3 toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist;

13.1.9 esitama aruandeid vastavalt punktis 13 sätestatule;

13.1.10tagama grandisaajale riigiabi andmisel vastavuse riigiabi reeglitele ning nende nõuetekohase

täitmise.

14. Aruandlus

14.1 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate

tegevuste elluviimise vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga).

Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

14.1.1 punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh selgitus näitaja ala- või

ületäitmise kohta;

14.1.2 ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

14.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

14.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

14.2 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise

lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes

peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust

punktis 1.3 nimetatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava

13

2021-2035 eesmärkide saavutamisele ja „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning puutumust

omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

14.3 Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande

kinnitamist rakendusüksuse poolt.

14.4 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas

aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

14.5 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

14.6 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

15.1 Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28-30

ja ühendmääruse §-dele 37-39.

15.2 Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele

toetuse andmise tingimuste alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis.

15.3 Abikõlbmatud kulud jäävad vastavalt ÜSS2021_2027 § 37 lõikele 5 elluviija enda tasuda või nõuab

elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist.

15.4 Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-

s 42 sätestatust.

16. Vaide lahendamine

16.1 Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

16.2 Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

16.3 Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.

Lisa 2

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“

Standardiseeritud ühikuhindade kasutamine tegevuses „Teadus- ja arendustegevuse

rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine“

1. Tegevuste 2.1 ja 2.2 rahastamine toimub standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt

Vabariigi Valituse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 18 lõikele 3 ning Euroopa

Komisjoni juhise „Juhised lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamise kohta Euroopa

Struktuuri- ja investeerimisfondide raames“, 27.05.2021 uuendatud versiooni punktile 4.4.

2. Ühikuhindadena tegevuste 2.1 ja 2.2 kohaste uurimisprojektide rahastamisel kasutatakse

siseriikliku personaalse uurimistoetuse stardigrandi määrasid, mis on kehtestatud vastavalt

teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 161 lõikele 1 Sihtasutus Eesti

Teadusagentuuri (edaspidi ETAG) poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga

kooskõlastatud tingimustel ja korras ning mida kasutatakse sarnase tegevuse rahastamiseks

riigieelarvelistest vahenditest. Siseriiklikult kehtestatud stardigrandi ühikuks on ühe kuu

uurimisprojekti töö.

3. Ühikuhind fikseeritakse toetuse andmise lepingus.

4. Ühikuhindu rakendatakse lisa 1 punktides 2.1. ja 2.2. nimetatud toetatavates tegevustes

ning nende määrad ja tüübid on järgmised:

4.1 tegevus 2.1 Euroopa Teadusnõukogu (edaspidi ERC) grandi taotlemise edukuse

tõstmine

4.1.1 ühikuhind vastab ETAG personaalse uurimistoetuste suure stardigrandi

(edaspidi suur SG) määrale;

4.1.2 ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid;

4.1.3 taotlemisel esitatakse eelarve kogu projekti perioodiks, mis grandimahus

arvestamisel jaguneb võrdsetes osades projekti eelarveaastate vahel;

4.1.4 ühikuhinda arvestatakse kalendrikuu põhiselt vastavalt taotletud perioodile;

4.1.5 ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kalendrikuu eest, näiteks kui

projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks.

4.2 Tegevus 2.2 Marie Skłodowska Curie Action (edaspidi MSCA) järeldoktori grandi

projektide elluviimise toetamine

4.2.1 ühikuhind vastab ETAG väike SG määrale;

4.2.2 ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid;

4.2.3 taotlemisel esitatakse eelarve kogu projekti perioodiks, mis grandimahus

arvestamisel jaguneb võrdsetes osades projekti eelarveaastate vahel;

4.2.4 ühikuhinda arvestatakse kalendrikuu põhiselt vastavalt taotletud perioodile;

4.2.5 ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kalendrikuu eest, näiteks kui

projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks.

5. Ühikuhinna maksmise aluseks on ETAGi ja teadus- ja arendusasutuse vahel sõlmitud

toetuse andmise leping ning selle lisad, milles on ära toodud osapoolte vastastikused

õigused, kohustused ja vastutus, samuti grandi eesmärk, tegevuskava, toetuse periood ja

eelarve maht.

6. Ühikuhinna väljamakse eelduseks on elluviija vormil grandisaaja poolne kinnitus, milles

on välja toodud kinnitusega kaetud periood, et projekti elluviimisel tehtud tegevused on

toimunud vastavalt projekti kehtivale tegevuskavale ja eesmärkidele. Ühikuhind makstakse

välja vastavalt toetuse andmise lepingus elluviija ja grandisaaja poolt kokku lepitud

perioodil, kvartaalselt. Kui toetuse andmise tingimuste (Lisa 1) punktis 2.1 ja 2.2 nimetatud

projektide vahearuannetest ja/või muudest ilmnenud asjaoludest selgub, et projektiga

seotud tegevusi mõnel kuul ei toimunud, on elluviijal õigus vastavate kuude eest makstud

toetus tagasi nõuda või jätta välja maksmata.

7. Kui riikliku toetusskeemi ühikuhindu muudetakse, korrigeeritakse ka ühikuhindade alusel

toetatavate tegevuste ühikuhindu. Korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad pärast

korrigeerimist esitatud taotlustele.

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „„„T&A rahvusvahelistumise

toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise

tingimused“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

Käesolev muudatus on eelkõige tingitud muutustest ühikuhinna aluseks olevates määrades, mille tõttu on vajalik muuta ka programmi käskkirja. Kuna 2025. aastast muutuvad siseriiklikult

kehtestatud uurimistoetuse määrad, mis on kasutusel ka käesoleva TATi tegevuste elluviimisel, muudetakse käskkirja lisa 2. Lisaks pikendatakse tegevuste abikõlblikkuse kuupäeva maksimaalse võimalikuni ja korrigeeritakse mõned ebatäpsused tekstis. Korrigeeritakse ka

TAT spetsiifilisi väljundnäitajaid, mis on TATi välja töötades seatud üsna madalad, kuid ilmselgelt on võimalik seada ambitsioonikamad eesmärgid ja tõsta indikaatorite sihttasemeid.

Muudatusettepanekud esitas tegevuste elluviija SA Eesti Teadusagentuur ja muudatused on

olulised tegevuste sujuvamaks elluviimiseks. Parema arusaadavuse huvides kehtestatakse ministri käskkiri ja selle lisad uue terviktekstina.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja

arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Pille Pikker (7350 215; [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735

0279; [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]), välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (735 0161, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735

0105, [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktide 2.1.1. ja 7.2. sõnastust täpsustatakse parema arusaadavuse huvides.

Korrigeeritakse käskkirja punkte 2.1.3. ja 2.2.3., kus on viidatud toetusele rakenduvale

omafinantseeringu kohustusele, mis on 13,41% toetuse summast. Sama dokumendi punktis 9.2.

on samade tegevuste omafinantseeringu mahuks 13,42%. Muudatusega viiakse vastavad

määrad kooskõlla. Omafinantseeringu mahuks on mõlema tegevuse puhul 13,42%.

Punkti 3.2. mõõdikute tabelit korrigeeritakse. TAT-i spetsiifiliste väljundnäitajate osas tegevuse 2.2. indikaatori sõnastus ja 2029. aastaks seatud sihttase ei lähe kokku käskkirja seletuskirjas välja tooduga. Käskkirjas on tegevus 2.2 mõõdikuna sõnastatud tegevuse raames

toetatud teadlasaastate arv ning 2029. aasta sihttasemeks märgitud 125. Käskkirja sõnastuse järgi oleks vaja programmi lõpuks saavutada 125 teadlasaastat , mitte 125 teadlast. Seega on

käskkirjas mõõdetud teadlasaastaid, kuid seletuskiri viitab isikutele. TATi muudatusega korrigeeritakse ebakõla ehk muudetakse indikaatori sihttaset (arvestatakse teadlasaastaid) ning

2

tõstetakse see 220-le. TATi tegevuse elluviimiseks kavandatud eelarve võimaldab sihttaseme

tõstmist. Lisaks korrigeeritakse ka tegevuse 2.3. väljundnäitajat. Viimase käskkirja muudatusega korrigeeriti väljundnäitaja sõnastust, mis muutis ka selle sisu, kuid korrigeerimata jäi

väljundnäitaja sihttase aastaks 2029. Praegu on sihttasemeks 20 toetatud projekti, kuid reaalsuses on see näitaja liiga väike. 20 toetatud projekti saavutatakse juba aastaks 2025. TATis

kavandatud eelarvega suudetakse toetada tõenäoliselt 55 projekti, mis seatakse ka 2029. aasta sihttasemeks.

Punkti 7.2. sõnastust korrigeeritakse, kuna senine sõnastus oli mitmeti mõistetav ja tekitas segadust.

Punkti 8.1. tabelis 2 korrigeeritakse ja tegevuste 2.1. kuni 2.6. abikõlblikkuse perioodi pikendatakse maksimaalse võimaliku ajani, milleks on 31. august 2029.a. Horisontaalseid

tegevusi on võimalik ellu viia kuni 31. detsembrini 2029.a. Toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel sai esialgu kehtestatud tegevuste abikõlblikkuse periood aasta võrra lühem kui

siseriiklikult võimalik. Põhjuseks oli eeldus, et kõik tegevused lähevad täiel määral käima kohe perioodi algusest. Paraku on näha, et nt tegevus 2.2. ehk Eestisse tulevate järeldoktorite arv on esimese kahe taotlusvooruga olnud tunduvalt väiksem kui algselt planeeritud. Põhjus seisneb

selles, et MSCA taotlusi Eestisse on vähe ja elluviija koos asutustega näevad vaeva, et MSCA taotluste arv Eesti asutustesse suureneks. Praeguse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega

arvestades on üsna keeruline saavutada elluviijal temale pandud ootusi järeldoktorite toetamiseks sellises mahus. Praeguse ajakava järgi on võimalik viimane taotlusvoor välja kuulutada 2026. aastal. Praeguse prognoosi järgi on ebarealistlik loota, et kahe taotlusvooruga

tõuseks hüppeliselt MSCA taotluste arv. Seega pikendatakse tegevuste abikõlblikkuse perioodi kuni 31. augustini 2029.

Eelpool kirjeldatud olukorraga on sarnane seis ka tegevuses 2.3, kus praeguse ajakava raames saaks viimaseid 3-aastaseid projekte vastu võtta 2025. aastal. Lisaks on mitmed tegevused omavahel ka seotud – nt Brüsseli esindus (tegevus 2.4) või Research in Estonia (tegevus 2.5.)

toetavad kõiki ülejäänud tegevusi. Elluviija on vastavalt ka eelarvet planeerinud ning eelarve muutmiseks vajadust ei ole. Abikõlblikkuse perioodi muutmine võimaldab kasutada ära

maksimaalselt kogu võimaliku struktuurivahendite perioodi ning vältida ka potentsiaalsete lünkade tekkimist tegevustes.

Parandatakse käskkirja punktis 11.6. olev viide. Nimetatud punktis tegevuse 2.2. puhul on viidatud üldise grupierandi määruse artiklile 25c, mis sätestab kaasrahastatavate teadus- ja

arendusprojektidega seotud abi, mis on seotud pigem tegevusega 2.3 ning võib tekitada segadust. Tegevus 2.2 puhul oleks õige viidata artiklile 25b.

Toetuse andmise tingimuste Lisa 2, millega kehtestatakse standardiseeritud ühikuhinna

kasutamine, muudetakse, kuna ühikuhinna arvestuse aluseks olevat dokumenti on muudetud

(Granditaotluse eelarve koostamise juhend: https://etag.ee/wp-content/uploads/2024/01/Lisa-

5_PSG-ja-PRG-eelarvejuhend-2025.pdf). Alates 2025. aastast on taotlusvooru suure SG määr

117 000 eurot aastas, so. 9750 eurot kuus ja SG väike määr 76 000 eurot aastas, so. 6333,33

eurot kuus.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

3

4. Käskkirja mõjud

Parema arusaadavuse huvides korrigeeritakse käskkirja sõnastust. Lisaks korrigeeritakse TAT

spetsiifilisi väljundnäitajaid, mis on seatud TATi välja töötades üsna madalad, kuid ilmselgelt

on võimalik seada ambitsioonikamad eesmärgid ja tõsta indikaatorite sihttasemeid. Käskkirja

muudatusega pikendatakse elluviidavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi maksimaalse

võimalikuni ning see võimaldab eelarve kasutamist kogu selleks ettenähtud mahus.

Korrigeeritakse ühikuhindu vastavalt lisa 2 punktile 7, kuna 2025. aastast muutuvad

siseriiklikult kehtestatud uurimistoetuse määrad. Siseriiklikud toetuse määrad on kasutusel ka

käesoleva TATi tegevuste elluviimisel.

5. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja saadetakse arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

Katrin Kiisler

teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja