Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-1/8228-5 |
Registreeritud | 10.12.2024 |
Sünkroonitud | 11.12.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-1 Justiitsministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 8-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikohus |
Saabumis/saatmisviis | Riigikohus |
Vastutaja | Piret Elenurm (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1
1/2
Riigikohtu arvamus1 tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu kohta
1. TsMS § 150 lg 4 muudatused
Seletuskirja abil jääb mõneti arusaamatuks, kuidas see muudatus aitab kohtute töökoormust
optimeerida. Seletuskirja lause „Riigilõivu tagastamise avalduse ootamine ja eraldi
menetlemine ei ole kõigil juhtudel otstarbekas“ ei selgita muudatuse vajalikkust. Sisuliselt ei
ole siiski selle muudatuse vastu.
2. TsMS § 405 muutmine
On kaheldav, kas lihtmenetluse piirmäärade vähemalt sellises ulatuses tõstmine (koos
kõrvalnõuetega 10 000 euroni) on ikka õigustatud. Lihtmenetlus on olemuslikult ette nähtud
n-ö väiksemate tsiviilasjade lahendamiseks, selles menetluses on põhimõtteliselt piiratud
mitmed menetlusosaliste õigused. Sellisel juhul võib lihtmenetlus pikkamööda muutuda
põhimenetluseks. Määrade tõstmise asemel tuleks välja töötada lahendusi, mis aitaksid
lihtsustada nn põhimenetlust, ilma et see muutuks lihtmenetluseks.
3. TsMS § 415 muudatus
Seletuskirjast nähtub, et nt 2023. aastal tehti maakohtutes 5304 tagaseljaotsust ning kaja esitati
80 otsuse peale. Arvestades seda statistikat, mille kohaselt esitatakse kajasid nii vähestel
juhtudel, ei ole pakutud muudatusel olulist, laiemat tähtsust. Arvestades mh seda, et kaja
võidaksegi esitada pigem siis, kui tagaseljaotsusest on teada saadud selle otsuse täitmiseks
alustatud täitemenetluse raames, st ei ole tegemist pahatahtliku valikuga.
4. TsMS § 666 lg 3 muudatused
Ei toeta lahendust, et registri-, pankroti-, lähenemiskeelu asjades, samuti eestkoste- ja
kinnisesse asutusse paigutamise asjades võiks määruskaebusi lahendada üks ringkonnakohtu
kohtunik. Ringkonnakohus on kollektiivne kohus. Õiguskorra ja madalama astme kohtute
praktika ühtlustamise jaoks on tulemuslikum see, kui õigusküsimusi arutab konkreetset
kohtuasja lahendavas koosseisus kolm kohtunikku. Kuigi kehtivas õiguses on võimalik, et
teatud asju vaatab läbi üks ringkonnakohtu kohtunik, ei ole vajalik seda laiendada, v.a ehk
asjades, kus õiguslikke küsimusi peaaegu pole, tegemist on nt diskretsiooniga (nt
menetluskulude kindlaksmääramine vms).
Nt isikule eestkoste seadmine riivab intensiivselt tema põhiõigusi, arvestades eestkoste
seadmisega tekkida võivaid olulisi piiranguid eestkostetava varakasutus- ja käsutusõigusele,
tehingute tegemise õigusele, valimisõigusele. Ning nt ka kinnisesse asutusse paigutamise
asjades esitatud määruskaebusi peaks samal põhjusel läbi vaatama kolm kohtunikku, arvestades
isiku liikumisvabaduse täielikku piiramist ja tahtest olenematu ravi määramist.
Ringkonnakohus peab hoolikalt kontrollima, kas maakohtus olid tagatud kõik seaduses
ettenähtud menetluslikud garantiid ning esinevad kõik eestkoste seadmise / kinnisesse asutusse
paigutamise alused. See määruskaebemenetlus ei saa olla n-ö automatiseeritud, kus üks
ringkonnakohtunik lööb maakohtu kinnisesse asutusse paigutamise määrusele kinnitava templi
peale. Piisav ei ole seletuskirjast nähtuv põhjendus, et valitud asjade korral ei ole tegemist
1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult
kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
Lisa 1
2/2
õigusemõistmise asjadega PS § 146 tähenduses ja et neid asju võiks lahendada mõni
haldusorgan. Tehtavaid otsuseid peab saama kontrollida võimalikult kvaliteetselt.
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]
www.riigikohus.ee
Justiitsministeerium
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise kohta.
Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu kohta
Teie 20.11.2024 nr 8-1/8228-1
Meie 10.12.2024 nr 6-6/24-53
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 10.12.2024 15:52
Adressaat: <"Justiitsministeerium">
Teema: Arvamus
Tere!
Teile on saadetud Riigikohtu dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument
Arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise kohta, mis on
registreeritud 10.12.2024, numbriga 6-6/24-53.
KontaktinfoRiigikohusLossi 1750093 Tartue-post: telefon: 7309002, 7309037
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|