Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

1.1.1. Keeleseaduse muutmine

Keeleseadus (KeeleS) jõustus 1. juulil 2011. aastal ning on püsinud sisuliste muutusteta

viimased 12 aastat. KeeleS-i mõjuanalüüsiga alustati 2023. aasta suvel. KeeleS-i

väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) ettevalmistamine oli vajalik peamiselt järgmistel

põhjustel:

1. Viimase paari aasta jooksul on algatatud mitmeid KeeleS-i ning teiste keeleoskust ja -

kasutust reguleerivate õigusaktide muutmise ettepanekuid, mille eesmärk on olnud

kaitsta Eesti Vabariigi Põhiseaduse (põhiseadus) §-ga 6 sätestatud eesti keelt kui

riigikeelt ning tagada eesti keele kasutamine kõikides eluvaldkondades.

2. Oluline on hinnata kehtiva õigusraamistiku aja- ja asjakohasust ühiskonnas toimunud

arengute kontekstis (tehnoloogia areng, rändesurve, muudatused haridussüsteemis jm).

3. Tarvis on hinnata eesti keele kaitseks seadusliku sekkumise vajadust ning analüüsida,

millised abinõud on eesti keele arenguks ja kaitseks parimad ning vajalikud seoses

majandustegevuse muutustega.

Esmalt kaardistati erinevates valdkondades KeeleS-i rakendamisel ette tulevaid probleemseid

olukordi ning sotsiaalset (sh demograafilist) ja majanduslikku mõju avaldavaid tegureid ning

olukordi. Alates 2023. aasta sügisest on Haridus- ja Teadusministeerium kohtunud eri

huvirühmadega, sh huvirühmade katusorganisatsioonide, ettevõtjate ja kaasuvate valdkondade

poliitikakujundajatega. Keelevaldkonna õigusruumi kitsaskohti on arutatud Eesti

keelenõukoguga. Samuti on koondatud mõjuvaldkondade kohta statistikat ning võetud arvesse

Keeleameti järelevalve tulemusi. KeeleS-i VTK valmis 2024. aasta juunis.

Eesti on teiste EL riikide kõrval muutunud rände sihtriigiks juba enne Ukraina sõjapõgenike

saabumist. Eestisse õppima, tööle või pererändega saabunud inimesed on eesti keele

potentsiaalsed õppijad ning isikud, kellele võivad laieneda eesti keele oskuse nõuded. KeeleS- i

VTK ja seaduse muutmise eelnõu ettevalmistamist on alustatud selleks, et kindlustada eesti

keele säilimine ja areng ning eesti keele senisest ulatuslikum kasutamine kõigis

eluvaldkondades.

1.1.2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse (RLS) muutmise seaduse eelnõuga täiendatakse seadust eesti keele

tasemeeksami toimingu eest riigilõivu kehtestamise ja tasumise kohustusega.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM)

keelepoliitika osakonnajuhataja Andero Adamson (tel 735 0225, [email protected]),

keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin Kõverik (tel 735 0754, [email protected]),

keelepoliitika osakonna peaekspert Pille Põiklik (tel 735 0223, [email protected]) ning

õigus- ja personaliosakonna õigusvaldkonna õigusnõunik Margit Kiin (tel 735 0199,

[email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis HTM-i õigus- ja personalipoliitika osakonna juhataja

Raina Loom (tel 7350187, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Anu Rooseniit (anu.rooseniit@keeletoimetus.

ee).

Märkused:

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälte enamus.

Eelnõu on seotud „Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse“ ning „Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse“

eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

1.3. Väljatöötamiskavatsus ning selle kohta saabunud tagasiside

Seaduseelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsus (VTK), mis saadeti

kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, arvamuse

avaldamiseks Eesti Keelenõukogule, Keeleametile, Eesti Keele Instituudile, Haridus- ja

Noorteametile, Eesti Töötukassale, Tööinspektsioonile, Eesti Tööandjate Keskliidule,

Kaupmeeste Liidule, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule,

Võru Instituudile, Seto Instituudile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Kurtide Liidule, Eesti

Viipekeeletõlkide Kutseühingule, Eesti Viipekeele Seltsile ning teadmiseks Riigikogule.

VTK-s käsitletud konkreetsete regulatiivsete ettepanekute kohta saabunud tagasisidest on

esitatud ülevaade allpool.

Käesoleva keeleseaduse muudatusega ei muudeta senist keelepoliitika suunda, ei leevendata

ega karmistata nõudeid riigikeele oskusele. Pigem korrigeeritakse senise järelevalvepraktika

ning keelevaldkonna seirete põhjal ilmnenud vajakajäämisi.

Kokku andis tagasisidet 21 organisatsiooni. Palju oli täpsustavaid tähelepanekuid, mis lahendati

peamiselt omavaheliste arutelude käigus.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

VTK-s käsitleti murdekeele staatust, kuivõrd 2023. aastal tõusetus taas murdekeelte määratluse

küsimus. VTK-s võimalikke regulatiivseid lahendusi ette ei nähtud, kuna valdkond vajab tuge

mitteregulatiivsete tegevustega.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi ReM) märkis, et VTK alapunktis 1.2. on

viidatud keeleteadlaste hinnangule. Juhiti tähelepanu, et ReM-i valitsemisalas koordineeritud

piirkondlikele arenguprogrammidele ja toidupiirkondade algatustele oleks toeks piirkonnakeele

ja põliskeele mõiste avamine keeleseaduse ja/või selle seletuskirja tasandil. Muuhulgas aitaks

see paremini mõtestada ja rakendada põhiseaduse preambulat. Eesti keel kui riigikeel ja meie

piirkondlikud keeled/identiteedid rikastavad üksteist olles samas mõlemad inglise jt võõrkeelte

mõjuväljas. Samuti märgiti, et nii kogukondliku kultuurilise paigaidentiteedi hoidmiseks kui ka

kohaliku turismi, põllumajanduse ja kalandusega seotud tootearenduses piirkonna kultuurilise

kapitali taaskasutuse võimestamiseks, võib keeleteadlaste pakutud termin „lõunaeesti keel“

jääda nõrgaks ühisnimetajaks, võrreldes keeles/kultuuris pika aja jooksul juurdunud „võro“,

„seto“, „mulgi“, „kodavere“, „kihnu“ jms piirkondlike/põliste keelte nimetustega, millega

inimesed end samastavad.

Murdekeele staatuse teema uuesti käsitlemist täheldasid Võru Instituut, Võrokeste Kongressi

Vanemate Kogu, Seto Kongressi Vanemate Kogu, Eesti Keelenõukogu ja Eesti Keele Instituut,

kuid ühist seisukohta lahenduse osas ei ole. On ettepanek käsitleda keeleseaduses Lõuna-Eesti

murdeid ühendavalt lõunaeesti keelena, aga ka tunnustada seto ja võru keelt iseseisvate

keeltena.

Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium on teinud ettepaneku käsitleda keeleoskuse analüüsis sihtrühma kitsamalt

ja keskenduda vaid tööjõu sellele osale, kellele rakenduvad keeleoskuse nõuded. Haridus- ja

Teadusministeeriumi seisukoht on, et keeleseaduse eesmärgist tulenevalt ei saa vaadelda kitsalt

pelgalt keelenõuetega tööealist elanikkonda, vaid peame pürgima eestikeelsema ühiskonna

suunas. VTK analüüs näitab, et eesti keelt oskava tööjõu nappus on kõigis sektorites. Eesti keele

õppe suhtes tuleb riigil tervikuna olla nõudlikum, et elanikkonna ühiseks suhtluskeeleks saaks

kujuneda eesti keel.

Kultuuriministeerium toetab täiskasvanute keeleõpe tõhustamise ettepanekut. Keeleõppe

süsteemsem ülesehitus ja standardimine vajab tähelepanu, sest ilma selleta ei pruugi tõhusam

järelevalve puudujääke korvata. Sunnirahade tõstmise osas oli Kultuuriministeerium

seisukohal, et keelepoliitika ei peaks rakenduma niivõrd riigi sunni-, jõu- ja karistusähvarduse,

vaid selgitamise, juhendamise, õpetamise jm mitteregulatiivse positiivse ja toetava tegevuse

tulemusena. HTM järgibki seda lähenemist. Küll aga tuleneb sunnirahade tõstmine

sunnimeetmete eesmärgist. Sunnimeetmed peavad olema motiveerivad. Paraku ei ole tänased

sunnirahad piisavalt motiveerivad, kuivõrd vaid 7% järelkontrolli sattunutest täidab

ettekirjutuse. Sunnirahad ei ole üle kümne aasta muutunud, samas keskmine palk on

kahekordistunud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) hinnangul oleks eesti keele

oskuse nõuete kontrollimine tööle asumisel tööandjatele liialt koormav ning võib seada ohtu

tööjõu kättesaadavuse teatud valdkondades. Sestap pooldab ministeerium, et tööandjad saaksid

olla värbamisel vabamad, pakkudes töökeskkonnas keele omandamise võimalusi, tagades

sealuures siiski eestikeelse teeninduse, kuid näiteks välisturismile suunatud valdkondades võiks

värbamine paindlikum olla.

Viipekeele terminiga seonduva muudatuse tulemusena ei tohi viipekeele kasutamise olukord

Eestis halveneda.

Lisaks on MKM tõstatanud küsimuse, reguleerida arekeele (lihtsa keele) kasutamine, et

avalikkusele suunatud ja kogu ühiskonda puudutav oluline riiklik info esitatakse lisaks eesti

kirjakeelele ka eesti viipekeeles ja arekeeles. HTM on seisukohal, et nii nagu võõrkeelde

tõlkimise ja võõrkeeles teenuste osutamise osas, peaks ka arekeele kasutus jääma iga asutuse

pädevusse. Igas valdkonnas tuleb ette erinevaid olukordi, mistõttu peaks lähtuma sellest, et

valdkonna eestvedaja ise analüüsib tõlkimise vajadust oma sihtrühmade vajadusest ja olukorra

põhiõiguslikust aspektist lähtuvalt. Küll aga saab HTM olla eestvedaja arekeele mõiste

sisustamisel ja tekstide hindamiseks vajalike tööriistade arendamisel keeletehnoloogia

lahendustega.

Siseministeerium

Emakeele loendi täiendamise ja näiteks teise emakeele lisamise protsessis tuleb analüüsida

paragrahvide 9 ja 11 rakendumise asjaolusid. Täpsustamist vajab, kas ka mitme emakeelega

isikule, kelle üks emakeeltest on eesti keel, rakenduvad paragrahvides sätestatud õigused. HTM

nõustub tähelepanekuga ja on valmis oma pädevuse piires analüüsi toetama.

Eesti Ametiühingute Keskliit

Ametiühingute Keskliidu hinnangul on tervitatav keeleseaduse muutmisega kaasnevad

meetmed tööturu korrastamiseks. Ametiühingute Keskliidu hinnangul ei tohiks tööandjad eesti

keele nõuetele mittevastavaid töötajaid palgatagi. See aitab vähendada madalapalgalise

välistööjõu kaasamist ning survestaks tööandjaid väärilist palka maksma. Samuti ei peaks

töötaja vastutama eesti keele oskuse omandamise eest.

Tööandjate esindajad

VTK ettevalmistamisel kohtuti Eesti Kaupmeeste Liidu liikmetega, Eesti Tööandjate Keskliidu

(edaspidi ka ETKL) esindajate ja liikmetega, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (edaspidi ka

EHRL) esindajatega ning kahe suurima platvormitöö pakkuja (Bolt, Wolt) esindajatega.

Vedajate keeleoskuse teemalistel kohtumistel osales ka Forus Takso Eesti esindaja. VTK-le

andis oma tagasiside ka Autoettevõtete Liit (edaspidi AEL).

ETKL-i hinnangul ei ole regulatiivne sekkumine ettevõtlussektoris ega ka mitmetes avalikes

teenustes asjakohane. Ettevõtlussektoris otsustavad kliendid teeninduskvaliteedi järgi, kas nad

seda kasutavad või mitte. Keeleõppe motivatsioonile aitaks kaasa hoopis nõuete alandamine

elementaarse suhtlemisoskuse A2-tasemele. Kohati on keelenõuded põhjendamatult kõrged.

AEL-i hinnangul ei pea juhid tänases teenuse osutamise vormis ja tehnoloogia toel sõitjatega

suhtlema, mistõttu võiks ühistranspordivahendite juhtide keelenõudeid leevendada. EHRL-i

hinnangul peaks säilima ootus, et eestikeelne teenindus on tagatud igas meeskonnas, kuid mitte

see, et iga teenindaja suudaks pärast tööle asumist kohe eesti keeles teenindada. EHRL-i arvates

peaksid tasuta keeleõppes, mis on riigile reaalne ja arvestatav kulu, osalema motiveeritud

õppijad, kes on valmis kursuse lõpus ka eksami sooritama. Tööandjate suurimaks mureks on

riigi seatud ootus tagada keelenõuetele vastavus, kuid töötaja enda vastutus selle juures peaks

oluliselt kasvama. Eesti keele tasuta õppimise võimaluste hulgas on aastatega juurde tulnud

eeskätt veebipõhiseid õppimislahendusi ning tasuta eesti keele õppimise võimalused on kõigile

järjest kättesaadavamad. Järelevalve peaks töötaja omavastutusele tõhusamalt tähelepanu

pöörama. Seetõttu peetakse ohumärgiks, et sunnirahade tõstmisel koheldakse karmimalt vaid

tööandjaid.

Eesti Keelenõukogu on teinud ettepaneku kaaluda võimalust muuta töölepingu seaduse

paragrahvi 10 lõiget 1 nii, et vajaliku keeleoskuse saavutamine muutuks üheks katseaja läbimise

tingimuseks. Keeleamet on teinud ettepaneku lisada töölepingu seaduse paragrahvi 88 lõike 1

punkti 2, mille kohaselt töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks on ka nõuetele mittevastav

keeleoskus. Olles konsulteerinud tööõiguse spetsialistidega, on HTM veendumusel, et

töölepingu seadus ei vaja muutmist, sest soovitud nõue on kehtiva seaduse alusel rakendatav.

Keeleoskuse nõue käib teadmiste ja oskuse alla. Siiski on oluline, et tööandja tähendaks

vajalikud puudused kirjalikult üles, et keeleoskuse mitteparanemisel oleks isiku töölt

vabastamine kooskõlas töölepinguseadusega.

Eesti keele tasemeeksami samal tasemel kolmandat või enamat korda sooritamisele riigilõivu

kehtestamise suhtes oldi toetavad. Samas märkisid Eesti Linnade ja Valdade Liit,

Justiitsministeerium ja Kultuuriministeerium, et sellel otsusel on teatav negatiivne mõju,

millega tuleks siiski arvestada. HTM arvestab tähelepanekuga, mistõttu määratav riigilõiv katab

vaid osaliselt eksami sooritamise kulud ning on pigem distsiplineeriva iseloomuga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. §-ga 1 muudetakse keeleseadust.

Keeleseaduse paragrahvi 3 ja 5 muutmisega tehakse eesti viipekeele staatus üheselt

mõistetavaks. Edaspidi ei kajastu eesti viipekeel eksitavalt punktis, mis kirjeldab eesti keele

staatust.

Varasem eesti keele, viibeldud eesti keele ja eesti viipekeele keeleseaduses kõrvuti mainimine

tekitas sihtrühmades segadust. Viibeldud eesti keelt (eesti keele erikuju) ja eesti viipekeelt

(iseseisev keel) aeti KeeleS-i lugemisel sageli segamini. Viibeldud eesti keel on suulise eesti

keele visualiseeritud vorm, samal ajal kui eesti viipekeel on eraldiseisev loomulik keel, millel

on oma grammatika ja leksika1. Eesti viipekeele kasutajaid on hinnanguliselt 4500, sh 2000

kurti. Rahvastikuregistris oli 01.01.2024. aasta seisuga viipekeele oma emakeeleks märkinud u

400 isikut. Samuti järeldati KeeleS-i lugedes ekslikult, et eesti viipekeel on riigikeele (või

sellega võrdsustatud) staatuses. 2022. aastal on õiguskantsler leidnud, et eesti viipekeel ei ole

põhiseaduse mõttes Eesti riigikeel, kuid et riigil on sellest hoolimata mitmeid viipekeelega

seotud kohustusi2, sh tuleb Eestil tunnustada viipekeelt (mida KeeleS ka teeb), tagada

viipekeele tõlketeenus ja kuulmispuudega inimeste ligipääs haridusele.

Kehtivas KeeleS-is on eesti viipekeele staatust täpsustatud § 5 lõikes 1, mis sätestab, et iga muu

keel peale eesti keele ja eesti viipekeele on võõrkeel. Selguse huvides ei ole otstarbekas

käsitleda eesti viipekeelt peatükis „Eesti keele staatus“, vaid teha seda KeeleS-is ühes kohas

ehk §-s 5. Nii on eesti viipekeele staatus üheselt mõistetav. Samuti täpsustatakse riigi kohustust

toetada eesti viipekeele kasutamist ja arendamist. Eesti viipekeel kui vaid Eesti aladel

eksisteeriv iseseisev keel väärib riigi tuge.

1 OK_2-2012.indd (emakeeleselts.ee) 2 Eesti viipekeele staatus ja kasutamine.pdf (oiguskantsler.ee)

Paragrahvi 6 lõiget 1 muudetakse selleks, et anda HTM-ile selgemad volitused

keelevaldkonna juhtimiseks ja korraldamiseks. Muudatuse mõjul soovitakse eelkõige koondada

oma haldusalasse ka täiskasvanutele pakutava eesti keele õppe korraldus. Sammu eesmärk on

aastaid killustatult ja ebatõhusana toiminud valdkond panna paremini täitma tööturu ja

ühiskonna vajadusi. KeeleS-i VTK ettevalmistamisel peetud vestlustest tööandjatega on selgelt

kõlama jäänud tööandjate soov, et tõhustataks riigi pakutavat täiskasvanute eesti keele tasuta

õpet. Tööandjate hinnangul tuleks keeleõpet pakkuda koostöös tööandjaga ja sihistatu lt

motiveeritud sihtrühmale. Kõigile nn elavas järjekorras pakkumine pole aastate jooksul

suuremat edasiminekut saavutanud. Nii 2017. kui ka 2020. aastal oli Eesti Integratsiooni

Monitooringu3 kohaselt teisest rahvusest elanike eesti keele enesehinnanguliste oskajate

osakaal 41%.4 2023. aasta monitooringus on see näitaja 46%. Samas on riik viimase viie aasta

jooksul suunanud täiskasvanute eesti keele kursuste korraldamisele kokku 68 miljonit eurot.

Sellele lisanduvad keeleõpet ja -oskust toetavad tegevused (nt keelekohvikud, keelesõbra

programm jms).

Tabel 1. Eesti keele õppes osalemine ja rahastus perioodil 2019–2023

Õppes osalejad

Asutus 2019 2020 2021 2022 2023 Kokku

JuM (RE) 453 383 564 527 594 2521

KUM (RE) 1887 5364 3930 3864 13 025* 28 070

KUM (ESF) 1008 768 432 264 1138 3610

Töötukassa (THP)

6800 4835 4246 6229 10 283 32 393

Töötukassa (ESF)

795 1457 2178 2651 1356 8437

SIM (AMIF) 46 247 247 248 71 859

SIM (RE) 100 121 226 77 19 543

Keeleamet (RE)

- - 40 82 25 147

Kokku 11 089 13 175 11 863 13 942 26 511 76 580

Rahastus (eurodes)

Asutus 2019 2020 2021 2022 2023 Kokku

JuM (RE) 166 324 99 785 240 277 277 547 219 000 1 002 934

KUM (RE) 429 477 2 426 701 2 071 824 1 947 356 6 159 064* 13 034 422

KUM (ESF) 483 840 344 064 342 623 228 000 646 200 2 044 727

Töötukassa (THP)

7 775 651 5 057 174 4 617 867 7 260 414 13 724 748 38 435 853

Töötukassa (ESF)

674 400 1 628 062 3 007 441 4 148 495 2 027 758 11 486 156

SIM (AMIF) 206 022 248 336 248 336 248 336 100 745 1 051 775

SIM (RE) 200 000 88 000 137 567 225 878 321 374 972 819

Keeleamet (RE)

- - 62 846 72 684 34 000 169 530

Kokku 9 935 714 9 892 122 10 728

781

14 408 710 23 232 889 68 198 216

3 Eesti Integratsiooni Monitooring 2020 | Kultuuriministeerium 4 Eesti ühiskonna lõimumismonitooring | Kultuuriministeerium

* Kultuuriministeeriumi RE real on mh 2023. aasta koostöö HTM-iga (u 300 õppekohta ja

300 000 eurot). Allikas: Riigikeele nõukoja andmekorje (kevad 2024. a)

Valdkonna keskse juhtimise ja tervikpildi puudusele on osutatud mitmetes varasemates

analüüsides.5 Tänaseni pakuvad eesti keele õpet ja keeleõpet toetavaid teenuseid eri

ministeeriumid (Kultuuriministeerium, sh Siseministeeriumi sihtrühmadele, MKM,

Justiitsministeerium ja HTM). Keeleseaduse § 6 sätestab, et keeleõpet suunab ja koordineerib

Haridus- ja Teadusministeerium, kuid asutuste vahelisest tihedamast infovahetusest ei ole

piisanud, et tänases killustatud juhtimise ja hajusa vastutusega süsteemis teenustest ajakohast

ja keskset ülevaadet saada. Arvestades nõudlust eesti keele õppe järele ning riigi vastutust

kasutada avalike vahendeid tõhusalt, vajab valdkond täiendavat korrastamist, et teenuste

pakkumine oleks tõhus, tulemuslik ja kvaliteetne ning nii pakkujatel kui ka õppijatel oleks hea

ülevaade valdkonnast tervikuna. Seetõttu on vajalik konkreetsemalt sätestada HTM-i juhtroll

keelepoliitika korraldamisel.

Paragrahvi 6 lõigete 3 ja 4 ning paragrahvi 61 lisamisega luuakse volitusnorm ministri

määruste kehtestamiseks, milles sätestatakse toetuste ja stipendiumide andmise tingimused ja

kord ning toetuse ja stipendiumi tagasinõudmise kord. KeeleS-i § 6 lg 1 ütleb, et

keelevaldkonda suunab ja koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium. Keelevaldkonna

arendamine ja suunamine vajab riigieelarvelist tuge.

Selgemini on reguleeritud keeleõppe rahastamine. Viimati nimetatud valdkonna rahastamist

puudutavad normid on sätestatud teistes valdkondlikes seadustes (näiteks PGS ja KõrgHS),

kuid keelevaldkond hõlmab ka selliseid teemasid, mida on vaja rahastada haridusasutuste

väliselt. Keelevaldkonna rahastamisel ei saa piirduda pelgalt toetuste andmisega, mis on

mõeldud eelkõige juriidilistele isikutele, vaid anda tuleb ka stipendiume, mis on mõeldud

füüsiliste isikute õpingute toetamiseks. Näiteks programmi „Eesti keele ja kultuuri

akadeemiline välisõpe“ tegevuste hulka kuulub kaks toetusmeedet ja kaks stipendiumi.

Seaduses puuduva volitusnormi tõttu on toetuste andmise aluseks olevad tingimused

kehtestatud erinevatel õiguslikel alustel ja mõnel juhul ka üksikaktidega (ministri käskkirjad).

Volitusnormina on kasutatud ka riigieelarve seaduse (RES) § 531 lõiget 1, mis ütleb, et minister

kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt

riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud

vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.

Keelevaldkonna rahastamist puudutavad sätted peavad olema reguleeritud valdkondlikus

seaduses. Kuna toetuse tagasinõudmine on olemuslikult sanktsioon, on vaja sätestada ka selge

volitusnorm tagasinõude reguleerimiseks.6

Muudatusel on positiivne mõju ministeeriumi valitsemisala eelarvevahendite otstarbekale

kasutamisele ja võrdsete võimaluste tagamisele. Süsteemne ja korrastatud rahastamissüsteem

võimaldab erinevatele ühiskonnagruppidele võrdse ligipääsu riigi antavatele vahenditele.

5 Vt nt TLÜ ja CentAR uuring (2018), Riigikontrolli aruanne (2019), täiskasvanud uussisserändajate eesti keele

õpitee mudeli REDEL (RITA-ränne) (2018); Civitta Eesti mõjuanalüüs INSA eesti keele majade tegevustest, Balti

Uuringute Instituudi uuringud 2022 ja 2023 6 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=5-24-7/13

Paragrahvi 10 lõike 1 ja paragrahvi 13 muutmisega lisatakse asutuste loendisse kohaliku

omavalitsuse valitsemisorganid ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

KeeleS-i 3. peatükk reguleerib suulist ja kirjalikku asjaajamiskeelt. Aeg-ajalt tekitavad

asjaajamiskeele kasutust reguleerivad punktid siiski küsitavust nii elanikele kui ka

Keeleametile päriselus tekkinud olukordade lahendamisel. Samuti on tekitanud küsimusi, mida

tähendab asutusesisene asjaajamiskeel. Keeleseadus juhindub asjaajamiskeele tõlgendamisel

põhiseaduse (PS) mõttest, kuna käesolev säte konkretiseerib PS § 6 ja § 52, mille kohaselt

riigikeel on eesti keel ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel.

PS § 52 kommentaarides on märgitud, et asjaajamine on igasugune ametlik suhtlemine ning

ametlike dokumentidega seonduv tegevus, näiteks koosolekute ja istungite pidamine või

dokumentide koostamine ja kasutamine. Asjaajamiskeelt tuleb mõista laias tähenduses – selleks

on seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalike ülesannete täitmisel teabe

edastamisel kasutatav keel, kusjuures hõlmatud on nii mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja

dokumenteeritud teabe edastamine kui ka suuline suhtlus.7 Kuna KeeleS reguleerib nii suulist

kui ka kirjalikku asjaajamiskeelt, ei kehti riigikeele kasutus mitte ainult dokumentaalsele

asjaajamisele, vaid ka suhtlusele.

Eesti on kujunenud rände sihtriigiks, mis võib aina enam hakata mõjutama eesti keele

positsiooni ühiskonnas. Vastutulelikkus rändajate vajadustele suurendab soovi pakkuda teavet

võõrkeeltes. Sestap on oluline kindlustada eestikeelne asjaajamine avalikus sektoris tervikuna

ning riigi eeskuju eesti keele kasutusala hoidmisel.

Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsus on omavalitsusorganid, millele ei laiene kohaliku

omavalitsuse asutuse mõiste. Omavalitsusorganite keelekasutust reguleerib ainult kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 41 lõige 1 ja 2. Siiski annab KeeleS-isse lisamine

asjaajamisele laiema mõiste ning volikogu ja valitsuse liikmete omavaheline ajaajamine (sh

komisjonides) toimuks sellisel juhul eesti keeles. Oluline on kindlustuda, et valitsemisorganite

liikmete vahetumisega olukord kohalike omavalitsusorganite eesti keele kasutuses ei halveneks.

Jätkuvalt on mureks volikogu liikmete eesti keele oskus (nt Narvas, Sillamäel jt). Volikogu

liikmeks saab kandideerida vaid Eesti kodanik, mis ei tähenda, et isik valdab eesti keelt.

Varasemalt on arutatud ka kandideerimisel keeleoskuse nõude seadmist, kuid head lahendust

selle kontrollimiseks ei ole leitud. Samas on õiguskantsler viidanud, et täna kehtiv õigusruum

on piisav ning keeleoskusele nõuete kehtestamine ei ole vajalik. Volikogusse kandideerija peab

teadma, et volikogu töökeel on eesti keel, ja sellega aegsasti arvestama8.

Avalik-õiguslik juriidiline isik on loodud seaduse alusel avalikes huvides. Välisõppejõudude,

-teadustöötajate ning -üliõpilaste kasvava osakaalu tõttu on oht, et eestlastest üliõpilased peavad

hakkama ülikooliga suhtlema võõrkeeles.

Tabel 2. Võõrriigi kodakondsusega akadeemilised töötajad

7 https://pohiseadus.ee/sisu/3475/paragrahv_6 ja https://pohiseadus.ee/sisu/3523/paragrahv_52 8 Volikogu töökeel.pdf (oiguskantsler.ee)

Kodakondsus 2020/21 2021/22 2022/23 2023/24

EHISes registreeritud võõrriigi kodakondsusega akadeemiline töötaja

403 490 504 567

% akadeemiliste töötajate koguarvust 10% 11% 11% 12% Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem

KeeleS ei reguleeri töökeelt, vaid asjaajamiskeelt. Avalik-õiguslikule juriidilisele isikule

eestikeelse asjaajamise nõuet ei ole sätestatud üheski vastavas avalik-õigusliku juriidilise isiku

kohta käivas seaduses, mistõttu on oluline see lisada KeeleS-isse.

Keeleseaduse VTK-le antud tagasisides on välja toodud tähelepanek, et seoses paragrahvide 10

ja 13 muutmisega, vajaks analüüsi ka paragrahvi 11 vajalikkus. HTM-i hinnangul on paragrahv

11 vajalik ka tulenevalt põhiseadusest, mis sätestab püsielanike, kelle keel ei ole eesti keel,

õigused asjaajamiskeelele.

KeeleS-i muudatus annab Keeleametile järelevalvepädevuse kohaliku omavalitsuse volikogu

ja valitsuse keelekasutuse kontrolli üle. Keeleameti õiguste ja kohustuste teostamiseks

täiendatakse seaduse § 31 lõike 1 punkti 4, mille alusel on järelevalveorganil õigus teha

KOV-i valitsuse liikmele või tema tööandjale ettekirjutus. Samuti on õigus teha ettekirjutus

ametiisikule (kelleks on volikogu liige, vallavanem ja linnapea) nõuete rikkumise lõpetamiseks

ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks.

Lisaks on paragrahvis 13 täpsustatud mõistet „välissuhtlus“, mida ka VTK tagasisides paluti

täpsustada, kas välise all on mõistetud asutuse või riigi välist suhtlust. „Välissuhtlus“ on

asendatud sõnadega „suhtlus välisriigi esindajaga“.

Paragrahvi 10 lõike 4 muutmisega ning paragrahvi 10 täiendamisega lõikega 5

täpsustatakse mõistet ametiisik. Kohaliku omavalitsuse volikogule ja valitsusele ning teistele

avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele suulise ja kirjaliku asjaajamise nõuete kehtestamisega

kaasnevad isikud, kes ei ole ametnikud ega töötajad. Need on ametikohale nimetatavate ja

valitavate positsioonide esindajatega, nagu näiteks volikogu liikmed (sh esimees), palgalised

valla- või linnavalitsuse liikmed, linnapead ja vallavanemad. Kehtivas KeeleS-is on ametiisiku

mõiste kasutusel, kuid ebaühtlaselt, kord Keeleameti ametniku mõistes ning järgmisena

järelevalve subjektina. Paragrahvi 10 lõikega 5 antakse ametiisikule konkreetne tähendus ning

see võimaldab ka järgnevates sätetes selgust luua.

Paragrahvi 18 lõikega 1 täiendatakse audiovisuaalse teose tõlkimise nõudeid. Keeleseaduse

eesmärke silmas pidades ei saa võimaldada võõrkeelde dubleeritud filmide levikut Eestis, sest

see ei toeta tervikuna eestikeelse ühiskonna loomist ning kindlustamist. Võõrkeelest teise

võõrkeelde pealeloetud tekstiga filmid on lubatud vaid laste- ja koguperefilmidele. Käesolev

muudatus puudutab vaid filmide näitamist, ega reguleeri kuidagi filmitööstust.

Paragrahvi 23 lõike 4 muudatustega ning lõike 41 lisamisega tagatakse parem õigusselgus ning

muudatus on vaid normitehniline.

Eelnõuga muudetakse keeleseaduse paragrahvi 23 lõiget 4 ning sätestatakse vastav

volitusnorm. Kehtivas seaduses on volitusnorm sätestatud paragrahvi 23 lõike 4 teises lauses,

millele eelneb volitusnormi täpsustus. Tulenevalt HÕNTE nõudest esitada volitusnorm

ühelauselises lõikes, nähakse volitusnormi täpsustav säte ette järgnevas lõikes.

Keeleseaduse paragrahvi 23 lõikega 4 delegeeritakse Vabariigi Valitsusele paragrahvi 23

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute keeleoskuse nõutava taseme ja kasutamise nõuete

kehtestamine.

Keeletaseme ja eesti keele kasutamise nõuete kehtestamine kujutab endast isiku põhiõiguste

(õigus vabale eneseteostusele, õigus valida endale tegevusala) riivet. Põhiseaduse § 3 lõike 1

esimese lause kohaselt võib riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas

olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamisena tuleb mõista ka keeleoskustasemete ja keele

kasutamise nõuete kehtestamist. See tähendab, et põhiseadusest tulenevalt tuleb nõuded

kehtestada seaduses. Riigikohtu senist praktikat arvestades ei saa välistada keeleoskusnõuete

kehtestamist ka madalama astme õigusaktiga seaduse alusel (Põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi otsus 3-4-1-1-98 p V).9 Põhiseaduse preambuli kohaselt on riigi üks eesmärke eesti

rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Eesti keel on rahvuse ja kultuuri olemuslik

komponent.

Põhiseaduse § 52 lõikega 1 on määratud kindlaks, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste

asjaajamiskeel on eesti keel. Põhiseaduse § 51 lõike 1 alusel on igaühel õigus pöörduda

riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada

eestikeelseid vastuseid.

Keeleseaduse eelnõu § 23 lõike 1 kohaselt peavad lisaks sättes nimetatud isikutele oskama ja

kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks,

ka linna- või vallavalitsuse ning linna- või vallavolikogu liikmed ning teiste avalik- õiguslike

juriidiliste isikute liikmed. Põhiseaduse § 14 sätestab põhiõiguste adressaadid, ehk need, kes on

kohustatud tagama põhiõigusi. Põhiõiguste adressaadina on loetletud riigiasutused ja kohalikud

omavalitsused, kuid põhiõiguste adressaatideks loetakse ka kõik teised asutused ja organid,

kelle kohustus on tagada põhiõigusi. Seega seadusandja on kehtestanud asutuste ja organite

(põhiõiguste adressaatide) teenistujatele eesti keele valdamise üldise nõude ning volitab

Vabariigi Valitsust täpsustama nõutavat taset, lähtudes töö iseloomust ja töö- või ametikoha

keelekasutusolukorrast.

Keeleseaduse § 23 lõike 2 kohaselt kehtestatakse eesti keele oskuse nõuded äriühingu,

mittetulundusühingu ja sihtasutuse töötajale ning füüsilisest isikust ettevõtjale ja tema töötajale

ning seadusest tuleneva kohustusliku liikmelisusega mittetulundusühingu juhatuse liikmele, kui

see on õigustatud avalikes huvides ning lähtudes töö iseloomust ja töö- või ametikoha

keelekasutusolukorrast.

Nimetatud paragrahvi osas ei ole seadusandja ette näinud eesti keele valdamise üldist nõuet,

nagu § 23 lõike 1 puhul, kuid Riigikohtu üldkogu on asunud seisukohale, et vähem intensiivseid

piiranguid võib täitevvõim kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva

volitusnormi alusel ka määrusega (RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p-d 21 ja 22).

Keeleseaduse delegatsiooninormi sisu „Vabariigi Valitsus täpsustab nõutavat taset, lähtudes töö

iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast“ on korrektne, sest selle

formuleeringuga seotakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavad keeleoskuse nõuded

tasemega, mis on tööalaseks suhtlemiseks vajalik.

9 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-1-98

Vabariigi Valitsusele antud delegatsiooninormis on antud määrusandliku volituse selge

eesmärk, sisu ja ulatus. Volitusnormi ei tehta sisulisi täiendusi.

Paragrahvi 23 lõike 5 muudatusega täiendatakse isikute loetelu, kellele ei kohaldata teatud

ajaperioodil eesti keele oskuse nõudeid. Loendisse on lisatud rahvusvahelise õppekava alusel

võõrkeelt või võõrkeeles õpetavad õpetajad, abiõpetajad või õpetajat abistavad töötajad ning

õpetajad, kes õpetavad võõrkeelt. Mõistete tõlgendamisel segadust loonud terminid

„välisekspert“ ja „välisspetsialisti“ on Siseministeeriumi soovitusel keeleseaduses ühtlustatud

välismaalaste seadusega ning mõisted on asendatud tippspetsialisti mõistega.

Esmalt aitab see tagada, et Eestis toimivatel rahvusvahelistel koolieelsetel lasteasutustel ja

koolidel10 on võimalus tagada neile vajalik välismaalt saabunud õpetajate arv, et pakkuda Eestis

kvaliteetset rahvusvahelist haridust. Eesti keele oskus õpetajate kvalifikatsiooninõudena, mille

puudumine ei luba kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt õpetajat palgata, paneb

rahvusvahelised koolid põhjendamatult ebasoodsasse olukorda, arvestades, et neis ei viida õpet

läbi Eesti riiklike õppekavade alusel ega eesti keeles. Alates 2024. aastast kehtib rahvusvahelise

õppekava alusel töötavatele õpetajatele eesti keele oskuse nõue B1-tasemel, kuid riiki vahetult

saabunud õpetajal ei ole reeglina olnud võimalust eelnevalt oma kodumaal eesti keele oskust

B1-tasemele viia. Seetõttu on põhjendatud neile õpetajatele esimesel viiel aastal eesti keele

oskuse nõudeid mitte kohaldada, eriti arvestades, et paljud sellised õpetajad ei viibi riigis sellest

perioodist kauem. Eesti keele seadmine eeltingimuseks kitsendaks oluliselt koolide võimalust

tuua Eestisse pädevaid õpetajaid ning piiraks Euroopa Liidu kodanike vaba liikumist. Kui

õpetaja jääb Eestisse pikemalt, kehtib talle viie aasta möödumisel eesti keele oskuse nõue B1-

tasemel (kui ta töötab rahvusvahelise õppekava alusel). 2023/24. õppeaastal oli rahvusvahelise

õppekava alusel alus- või üldharidust pakkuvates asutustes tööl u 260 õpetajat, kellest u 150

eesti keele oskus vastas juba nõuetele.

Võõrkeelt õpetavate õpetajate lisamine loetellu aitab rikastada Eestis võõrkeeleõpetust,

sealhulgas neis keeltes, mille õpetajaid Eestis napib. Alates 2023/24. õppeaastast on koolidel

kohustus pakkuda teise kohustusliku võõrkeele õppega alustavatele õpilastele valikut vähemalt

kahe võõrkeele vahel11. See on oluliselt tõstnud nõudlust eri keelte õpetajate järele, et koolid

saaksid pakkuda (enamasti) vene keele kõrval teisigi võõrkeeli. Riikliku õppekava muudatus

on viinud võõrkeeleõppe olulise mitmekesistumiseni (mis on olnud „Eesti keele arengukava

2021–2035“12 üks taotlustest). Enamik Eesti koolides võõrkeeli õpetavatest õpetajatest on Eesti

taustaga, kuid on keeli, mille õpetajaid kas ei ole Eestis ette valmistatud, ei ole seda tehtud

piisavalt hulgal või soovivad koolid rikastada võõrkeeleõpet, pakkudes võõrkeele kursuseid,

mida õpetavad emakeelsed kõnelejad. Võimalus õppida võõrkeelt emakeelse õpetajaga, kes

saab ka vahetult sihtkeele kultuuri vahendada, rikastab võõrkeeleõpet ning toetab õpilaste

motivatsiooni. Ajutiselt Eestisse saabuvate võõrkeelt õpetavate õpetajate kaasamine sellesse

protsessi toetab Eesti noorte võõrkeeleõpet ja seega on mõistlik võimaldada selliste ekspertide

kaasamist, kellel muidu oleks samuti keeruline Eesti koolides tööle asuda, kui selle

eeltingimuseks on juba eelnev eesti keele oskus B2-tasemel. Kui õpetaja jääb Eestisse tööle

pikemalt, hakkab talle viie aasta möödumisel kehtima eesti keele oskuse nõue B2-tasemel (see

10 https://hm.ee/uldharidus-ja-noored/alus-pohi-ja-keskharidus/rahvusvaheline-haridus-eestis 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020?leiaKehtiv, § 15 (33) 12 https://hm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-

programmid#eesti-keele-arenguka

kehtib riikliku õppekava alusel töötavatele võõrkeelt õpetavatele õpetajatele). Näiteks võib tuua

võõrkeelset süvaõpet pakkuva Kadrioru Saksa Gümnaasiumi, Tallinna Prantsuse Lütseumi jt

koolid, kuid samu võimalusi võivad soovida oma õppekava täiendamiseks kasutada kõik Eesti

koolid. Võõrkeelt õpetavatele õpetajatele eesti keele nõuet esimesel viiel aastal mitte

kohaldades antakse koolidele võimalus kaasata võõrkeeleõppesse väliseksperte.

Võõrkeele õpetajatena töötas 2023/24. õppeaastal 2947 õpetajat. Neist vaid 332 (ehk u 11 %)

oli mitte Eesti kodakondsusega. Paraku ei saa EHIS-e andmete alusel hinnata, kui suur hulk

teise riigi kodakondsusega õpetajatest on hiljuti ehk alla viie aasta tagasi Eestisse saabunud.

Samas nende 332 õpetaja hulgas on ka rahvusvahelise õppekava alusel töötavad võõrkeele

õpetajad. Nende 332 õpetaja hulgas on vaid 82 õpetajat, kelle eesti keele oskus on alla B2

taseme. B1 tasemel on neist 61 õpetajat. Muudatus ei anna keelenõuetest vabastamise erisust

vene keele kui emakeele õpetajatele. Vene kodakondsusega töötab võõrkeeleõpetajana

2023/24. õppeaasta andmetel 88 õpetajat, kuid nendest valdav osa on Eestis viibinud üle viie

aasta ning neist vaid neljandikul on keelenõuded täitmata (ehk eesti keele oskus alla B2 taseme).

Sealjuures B1 tasemel on 18 õpetajat. Mistõttu kavandatav muudatus neid ei puuduta. Ukraina

kodakondsusega võõrkeele õpetajaid töötas 2023/24. õppeaasta andmetel 47. Neist valdav osa

(33 õpetajat) töötab inglise keele õpetajana. Kavandatav muudatus võib osadele Ukraina

kodakondsusega õpetajatele mõneks ajaks soodustus olla, kuid juba paari aasta pärast tuleb

neilgi eesti keele oskust B2-tasemel tõendada.

Keelenõuete täitmise erisus oli välisõppejõududel juba varasemalt. Käesoleva muudatusega

vaid ajakohastatakse sõnastust.

Varasemalt seaduses kasutatud mõisted „välisekspert“ ja „välisspetsialisti“ on loetelus

asendatud mõistega „tippspetsialist“. HTM ja Keeleamet saavad regulaarselt päringuid

välisspetsialisti ja väliseksperdi mõiste tõlgendamiseks. Kusjuures suur osa juhtumeid on

seotud sooviga siduda tavatöö eksperdi staatusega. Seetõttu on mõistlik täpsustada, et eksperdi

ja spetsialisti staatuses mõistetakse välismaalaste seaduses määratletud tippspetsialisti.

Välismaalaste seaduses tähenduses on tippspetsialist mis tahes valdkonnas erialast

ettevalmistust omav välismaalane, kes saab Eesti keskmisest palgast välismaalaste seaduses

reguleeritud määras kõrgemat palka.

Paragrahvi 24 lõikega 2 muudetakse eesti keele tasemeeksamite korraldust nii, et edaspidi

kinnitab eksamite läbiviijad ja hindajad Haridus- ja Noorteameti peadirektor. Amet on

tasemeeksamite korraldaja ning muudatus lihtsustab eksami sooritamisega kaasnevat

töökorraldust. Läbiviijate ja hindajate tagamine eksamiprotsessis on eksamite korraldamise osa,

mistõttu on otstarbekas anda ka see ülesanne Haridus- ja Noorteametile.

Paragrahv 24 lõige 4¹ on uus lõige, mis puudutab eksamil osalevate isikute tuvastamist.

Lisatava lõike vajadus on tingitud sellest, et eesti keele tasemeeksameid digitaliseeritakse ning

e-eksamite puhul on mõistlik kasutada Eesti riigis väljatöötatud lahendust – automaatse

biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (ABIS), mille kasutamine loob võimaluse

tuvastada eksaminand biomeetriliste andmete alusel. Lisaks, tasemeeksamitega mõõdetakse

eesti keele oskust, mis on muu hulgas üheks tingimuseks Eesti kodakondsuse ja alalise elaniku

elamisloa saamisel. Teise isiku isikut tõendava dokumendiga tasemeeksami sooritamine on

kuritegu (karistusseadustiku § 349 - tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine), mille tulemusel

võivad Eesti kodakondsuse saada isikud, kes ei vasta kodakondsuse saamise tingimustele.

Pelgalt isikut tõendava dokumendi alusel isiku tuvastamine eksami ajal ei ole võimaldanud

praktikas täielikult välja selgitada juhtumeid, kus eksamile registreerunud isik saadab enda

asemel eksamit sooritama endaga sarnase isiku, ja selliseid rikkumisi on hiljem raske tuvastada.

Tasemeeksamid on kõrge panusega eksamid, kus täpne isikutuvastus on kriitilise tähtsusega.

Seadusemuudatus annab Haridus- ja Noorteametile õigusliku aluse kasutada ABISes olevaid

biomeetrilisi isikuandmeid, et saada suurem kindlus, et tasemeeksamile tulnud inimene on see,

kes ta väidab end olevat.

Haridus- ja Noorteameti kohustus on välistada võimalus, et teise isiku nimele väljaantud tähtsa

isikliku dokumendi kasutamine annaks dokumendi omanikule võimaluse valedel alustel

omandada sellega kaasnevaid õigusi nagu riigi poolt antav kodakondsus või alalise elaniku

elamisloaga kaasnev staatus ja hüved . Arvestades kodakondsuse ja alalise elaniku elamisloaga

kaasnevat staatust ja hüve ning teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi

kasutamisega kaasnevat kuritarvitamise võimalusi, on biomeetrilise isikutuvastamise

kasutamine selle riski maandamiseks kohane. Teised vähem koormavamad isiku tuvastamise

meetmed (k.a isiku tuvastamine dokumendi alusel) ei võimalda isiku tuvastamist sama

efektiivselt kui biomeetriline tuvastamine. PS § 26 kohaselt saab eraelu puutumatust piirata

üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras (selleks muudetaksegi keeleseadust), muuhulgas

avaliku korra kaitseks ja kuriteo tõkestamiseks (eelpool kirjeldatud kodakondsuse ja alalise

elaniku elamisloaga kaasnev staatus ja sellega kaasneva kuriteo toimepanemine). Haridus- ja

Noorteametil on kohustus tagada, et tasemeeksamitel ei pandaks toime nii suure mõjuga

kuritegusid, ning seetõttu on vaja kasutada biomeetrilist isikutuvastust. Biomeetrilise

tuvastamise sätestamine tasemeeksami sooritaja isikusamasuse tuvastamisel on

proportsionaalne meede.

Paragrahv 24 lõige 6 on uus lõige, mis seab kohustuseks alates kolmandast korrast sama

keeletaseme tasemeeksami sooritamisel tasuda riigilõivu. Riigilõivu määr sätestatakse

riigilõivuseaduses. Muudatusega suureneb eksaminandide vastutus, sh esimestel kordadel

mõeldakse eksamile tulemine põhjalikumalt läbi. Eksamikorralduses vähendatakse kulusid,

sealhulgas eksami läbiviijate ja hindajate töökoormust, ning piiratakse eksamiülesannete liigset

eksponeerimist. Aastatel 2019–2023 käis enne positiivse tulemuse saamist eksamit kolm ja

enam korda tegemas 2092 inimest ehk 7,58%, kokku 6588 soorituskorda.

Muudatus mõjutab kõiki eksaminande, kes eksamit sooritavad, sh kodakondsuse või pikaajalise

elamisloa taotlejad ja tööalase keelenõudega isikud. Vähemalt 65-aastane kodakondsust taotlev

isik on riigilõivu tasumisest vabastatud. Juba täna on tasemeeksami sooritamisest täielikult

vabastatud:

- sügava ja püsiva psüühilise puudega isikud;

- mõõduka, raske või sügava vaimse alaarenguga isikud;

- nägemispuudega isikud, kellel esineb (WHO klassifikatsiooni alusel): raske

vaegnägevus OD-OS 0,12; 0,05 korrektsiooniga paremini nägeval silmal;

- isikud, kellel esineb pimesus OD-OS 0,05-0;

- liitpuudega isikud, kellel esineb samaaegselt: kuulmis- ja nägemispuue = pimekurtus,

k.a. isikud, kellel esineb mõõdukas või raske vaegnägevus ja kuulmislangus (40 dB või

rohkem); kuulmis- või nägemispuue, millega kaasneb mõõdukas, raske või sügav

vaimne alaareng.

Lisaks on eksaminandidel võimalik terviseseisundi alusel taotleda erisusi eksami sooritamises,

kui see võib eksami edukat sooritamist mõjutada.

Alla 18-aastaseid isikuid ei vabastata riigilõivu maksmisest. Eesti keele tasemeeksamite

sihtrühm on tööealised isikud, kellel on eesti keele oskust vaja enamasti tõendada nende

töökoha iseloomust sõltuvalt. Alaealised isikud saavad eesti keele oskust puudutavad tõendid

põhikooli ja ka gümnaasiumi lõpetamisel. Vastavalt keeleseaduse paragrahvi 26 lõikele 1

väljastatakse põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel eesti keele kui teise keele eksami

sooritanule eesti keele tasemeeksami tunnistus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel

kehtestatud korras. Kui isikutel on vaja eesti keele oskust täiendavalt tõendada mõnel muul

tasemel, mis ei ole kaetud põhikooli lõpueksami või riigieksamiga, on neil võimalik kaks korda

käia kõnealuse taseme eksamil tasuta.

Täna on eesti keele riiklikud tasemeeksamid tasuta ja eksami sooritamiseks puuduvad

eeltingimused (nt ei ole kohustust eelnevalt vahetult läbida keelekursus). Samas on

tasemeeksamil osalemine elanikele mitmel juhul vajalik (nt tööalase eesti keele oskuse

tõendamiseks13, Keeleameti ettekirjutuse täitmiseks, haridustee jätkamiseks, kodakondsuse

taotlemiseks, pikaajalise elamisloa saamiseks), mistõttu eksameid ka arvukalt sooritatakse.

Kuivõrd eksamile jõuavad inimesed sageli vahetu vajaduse tõttu, teadvustamata sealjuures eri

keeleoskustasemete olemust ja nende saavutamiseks vajalikku ettevalmistust, käiakse

tasemeeksamil vahel ka nö proovimas. See tekitab eksamisüsteemile arvestatava koormuse ja

riigile lisakulu (viimasel viiel aastal on enam kui kolm korda eksamil käinute testimisele

kulunud keskmiselt 117 000 eurot aastas). Seetõttu on otstarbekas kehtestada alates kolmandast

eksamikorrast samal keeleoskustasemel riigilõiv, mis suunaks eksaminande eksamile

registreerimist eelnevalt põhjalikumalt läbi mõtlema.

Ettepaneku kohaselt on eesti keele tasemeeksami riigilõiv igal keeleoskustasemel 50 eurot, mis

on orienteeruvalt 50% keskmisest eksami korraldamise kulust eri tasemeil (eksami keskmine

maksumus 2023. aasta andmetel oli A2-tasemel 105 eurot, B1-tasemel 70, B2-tasemel 90 ja

C1-tasemel 100 eurot ühe sooritaja kohta). Selline riigilõivu määr on võrreldav teiste teenuste

lõivudega: nt ID-kaardi ja passi taotlemine on 45 eurot. Sõidueksami riigilõiv on 50 eurot.

Selline riigilõiv ei piira seega liialt eksaminandide ligipääsu eksamile, eriti arvestades, et igal

keeleoskustasemel saab jätkuvalt eksamit kaks korda tasuta sooritada. Lõivu sisseseadmisel

konkreetse taseme kolmandast eksamikorrast on eksaminande suunav mõju, et eksamile

registreerumine eelnevale põhjalikumalt läbi mõeldaks. Korduvalt eksamile registreerunute ja

eksami tegijate kulu on riigile märkimisväärne. Eksaminandile on toeks tasuta eksamieelsed

konsultatsioonid, mis toimuvad enne igat eksamiperioodi. Konsultatsioonidele saab tulla

eksamile registreerumata ehk seda toetavat teenust riigilõivu sisseseadmine ei piira. Nii

eksamite kui ka konsultatsioonide ajad on aasta aega ette teada ning seega on eksaminandidel

kõik võimalused eksamile tulek enne registreerumist hoolikalt läbi mõelda ja eksamiks

valmistuda.

Lähiriikides on keeleeksamid tasulised. Näiteks Lätis on riigikeele eksami tasu 52 eurot.

Soomes on algtaseme eksam 153 eurot, kesktaseme eksam 155 eurot ja kõrgtaseme eksam 195

eurot. Poolas on algtaseme eksam 60 eurot, kesktaseme eksam 176 eurot ja kõrgtaseme eksam

200 eurot. Poolas tuleb tunnistuse saamiseks lisaks maksta 20 eurot. Rootsis on eksamite tasud

275–295 eurot, Taanis on tasu 221 eurot ja Hollandis 95–150 eurot.

Paragrahvi 25 lõiget 3 muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 33 lõikes 2 sätestatud

analoogiat järgides selliselt, et vaidekomisjon teeb vaidlustatud tasemeeksami tulemuse kohta

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/127072024003?leiaKehtiv

otsuse, kas jätta eksami tulemus muutmata, tõsta eksami tulemust või langetada eksami

tulemust. Muudatus on tingitud praktikas tekkinud vajadusest hindamisotsust teatud juhtudel

ka allapoole korrigeerida. Tegu on näiteks juhtudega, kus kahe hindaja antud punktid ei erine

sel määral, et suunata töö kolmandale hindamisele, aga vaiet läbivaatava ekspertkomisjoni otsus

on sarnane madalama hinde pannud hindaja otsusega. Pärast eksamitulemuse teatavaks

tegemist esitatakse arvukalt põhjendamata vaideid, kasutades sageli loogikat, et vaidlustajal ei

ole midagi kaotada. See tekitab eksamisüsteemile arvestatava lisakoormuse ja sunnib korduvalt

tegema tööd, mis on eksamikorralduse ja -hindamise protsessis juba kvaliteetselt tehtud.

Eksamitulemuse langetamise võimalus võiks panna vaide esitajat oma otsust põhjalikumalt

kaaluma.

Paragrahv 28 lõike 1 muudatusega korrigeeritakse mõistet „ametiisik“, kuivõrd seadus

nimetab edaspidi järelevalvet tegevat isikut Keeleameti ametnikuks. Järelevalvet tegev

ametiisik oleks segadust tekitav, kuna eelnõu koostajad soovivad nimetada ametiisikuks

valitaval või nimetataval ametikohal olevaid isikuid (nt valla- ja linnavolikogu liikmed, valla-

ja linnavalitsuse liikmed).

Paragrahvi 29 muutmisega antakse valdkonna eest vastutavale ministritele volitus kehtestada

täiskasvanute eesti keele koolitajale kvalifikatsiooni, õpi- ja töökogemuse nõuded määrusega.

Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolituse läbiviimiseks

taotletava tegevusloa andmise käigus tuleb hinnata koolitajate kvalifikatsiooni, kuid nõudeid

sellele ei ole seni kehtestatud, ehkki kehtiva KeeleS §282 lg 2) näeb ette, et tegevusloa taotlejal

peab olema õppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks vajalik arv nõutava pädevusega

õpetajaid. Muudatusega antakse alus kehtestada määrusega (vt näidist seletuskirja lisa 1).

vastavad nõuded eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitust läbi

viivatele koolitajatele.

Muudatusest johtuvalt vajab täiendamist paragrahvi 28³ lõige 4. Paragrahvi täiendatakse

punktiga 3, millega täiendatakse tegevusloa taotluses esitatavate dokumentide loetelu ning

täpsustatakse sõnastust punktis 2.

Põhiõiguste riive (PS § 29)

Eelnõuga nähakse täiskasvanute eesti keele koolitajale ette nõuded, mis kujutab endast

põhiseaduse § 29 riivet. Põhiseaduse §29 lõikes 1 on sätestatud oluline majanduslik põhiõigus:

inimese õigus valida endale vabalt tegevusala, elukutse ja töökoht. Õigus olla majanduslikult

aktiivne ja teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese ja tema

perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Põhiseaduse § 29 lõikes 1 sätestatud õigus hõlmab

isiku õigust, et riik ei sekkuks põhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku

õigusesse. Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö ei ole siiski absoluutne. Tegu

on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel

piirata inimese valikuõigust. Vahel on seadusandja teiste isikute õiguste ja vabaduste, aga ka

isiku enda kaitsmise argumendil kohustatud PS § 29 lg-s 1 toodud õigust piirama. Need

kitsendused peavad olema proportsionaalsed (PS § 11; RKPJKo 27.03.2012, 3-4-1-1-12). Ühe

suure piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded

teatud elukutsetele või töökohtadele, et tagada nende valdkondade esindajatega kokku

puutuvate tarbijate, patsientide või klientide ohutus ja heaolu. Nii on muu hulgas põhjendatud

haridus- ja kogemusnõuded kohtunikele ja arstidele. Osal juhtudel, nt teatud töökohtade puhul

meditsiini- või haridussektoris, võib olla põhjendatud kehtestada ka piisava eesti keele oskuse

nõue: kui inimene ei valda piisavalt eesti keelt, võib piirata tema õigust valida vastav töökoht

(vt RKHKo 07.03.2003, 3-3-1-20-03 ja PS § 6 komm-d).14

Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive

oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on

meede siis, kui see järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne

kitsamas tähenduses.

a. Täiskasvanute eesti keele koolitajale nõuete kehtestamise eesmärk on tagada

(täiskasvanud) inimeste õigus kvaliteetsele haridusele. See eesmärk on legitiimne.

b. Sobiv on meede, mis vähemalt aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Meede on

kohane ehk sobiv, kui see vähemalt soodustab püstitatud eesmärgi saavutamist.

Täiskasvanute eesti keele koolitajale nõuete kehtestamine aitab kaasa kvaliteetse

hariduse saavutamisele. Seega on tegu sobiva meetmega.

c. Täiskasvanutele suunatud koolituste kvaliteeti mõjutab kõige enam koolitaja, seega

on koolituse kvaliteeti võimalik tagada täiskasvanute eesti keele koolitajale nõuete

kehtestamise abil. Nõuete kehtestamata jätmisega ei ole võimalik koolituse

kvaliteeti sama efektiivselt tagada. Seega on täiskasvanute eesti keele koolitajale

nõuete seadmine vajalik meede, et tagada koolituste kvaliteet.

d. Täiskasvanute eesti keele õppe koolitused võimaldavad paindlikult reageerida

tööturu või ühiskonnaelu muutustele. Samuti aitab isikul täita temale pandud

kohustust omandada teatud keelenõue ning sooritada keelenõuete eksam

positiivselt. Selleks, et tagada koolituste mõjusus, on vaja tagada nende kvaliteet.

Koolituste kvaliteedi tagamine kaalub üles tegevusala valimise vabaduse riive.

Eelnevale tuginedes on eelnõu koostajad seisukohal, et täiskasvanute eesti keele koolitajale

nõuete kehtestamine on proportsionaalne meede, et tagada inimeste õigus kvaliteetsele

haridusele. Selline tegevusvabaduse riive on nimetatud eesmärkide saavutamiseks sobiv,

vajalik ja mõõdukas.

Paragrahv 31 lõike 1 muudatustega kaasajastatakse mõisteid, mis on koos avaliku teenistuse

seadusega (ATS) muutunud. ATS näeb ette avaliku teenistuse, milles tegutsevad ametnikud ja

töötajad. Punkti 4 muudatusega täiendatakse järelevalve volitust teha ettekirjutus kohaliku

omavalitsuse valitsemisorganitele ja ametiisikutele.

Paragrahvi 32 muudatusega tõstetakse füüsilise isiku sunniraha määra ning kehtestatakse

sunniraha ka juriidilisele isikule. Korrakaitseseadus, mille põhimõtteid rakendatakse ka

keeleseaduse järelevalves, sätestab, et korrakaitseorganil on õigus teha järelevalve subjektile

ettekirjutus ning rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel

ja korras. Sunniraha ülemmäär on 9600 eurot, kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti

(korrakaitseseaduse § 23 lg 4).

Seadusemuudatusega tuuakse korrakaitseseaduses sätestatud sunniraha ülemmäär

keeleseadusesse, kuid erisus nähakse ette sunniraha rakendamisel juriidiliste isikute ja füüsiliste

14 Põhiseaduse kommentaarid, p 1, 2 ja 9.

isikute suhtes. Juriidiliste isikute sunniraha ülemmäär on 9600 eurot, füüsiliste isikute puhul

aga 1280 eurot.

KeeleS-i paragrahv 1 sätestab, et seaduse eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt

ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades.

Seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostatakse

riiklikku ja haldusjärelevalvet. Järelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmise tagamiseks

ettenähtud meetmed peaksid kindlustama nõuete täitmise. KeeleS näeb ettekirjutuse täitmata

jätmisel ette sunniraha rakendamise võimaluse ning eesti keele kasutamise kohustuse rikkumise

eest rahatrahvi.

Sunniraha rakendamine on erinevalt rahatrahvist mittekaristuslik ja seega leebem meede, mille

eesmärk on motiveerida füüsilist või juriidilist isikut täitma talle tehtud ettekirjutust. Kuna see

on mittekaristuslik ja motiveeriv meede, on selle kasutamine Keeleameti kui järelevalve asutuse

praktikas eelistatum, kuid praktika näitab, et meetmed ei ole enam tõhusad.

Sunnirahad ei ole viimase kümne aasta jooksul tõusnud, mistõttu ei ole sunnirahadest

hoidumine enam motiveeriv. Vaid 7% järelkontrolli juhtumitest lõpevad sellega, et inimene

omandab nõutud keeleoskustaseme. Samuti on praktikas sunniraha määramisel rakendatud

pigem leebemat ja nõustavamat lähenemist. Keskmine seni määratud sunniraha on olnud vaid

10–11% maksimaalsest määrast, mistõttu ei ole need summad mõjutanud inimesi eesti keelt

õppima. Sunniraha eesmärk on motiveerida ettekirjutuse saajat seadust täitma, kuid praktikas

on näha, et niivõrd väikese sunniraha hoiatused ei pane isikuid tegema ühe-kaheaastaseid

pingutusi keele omandamiseks. Sunniraha ülemmäär on püsinud muutumata üle 20 aasta, kuid

keskmine brutopalk on tõusnud 4,3 korda. Lisaks liiguvad töötajad ühe tööandja juurest teise

juurde ning katkenud keeleõppega alustatakse siis uuesti, kusjuures eesti keele oskus ei parane,

vaid vahetatakse tööandjaid.

Keeleseaduse VTK tagasisides olid tööandjad mures, et sunnimeetmete tõstmisega ei

karmistuks värbamine, vaid et seletuskirja tasandil saaks reguleeritud ka õppija vastutus. Õppija

vastutuse tõstmisega nõustusid ka mitmed ministeeriumid. Sunnimeetmete eesmärk on

motiveerida nõudeid täitma ning olla ennekõike preventiivse iseloomuga. Värvates keeleoskuse

nõuetele mittevastavat töötajat, peab tööandja võtma endale vastutuse tagada keeleõppeks

vajalik ressurss (eeskätt võimaldada aega riigi pakutavatel kursustel osalemiseks) ja pakkuda

igakülgset tuge keeleõppe võimaluste leidmisel. Tunnustavalt tuleb suhtuda nendesse

tööandjatesse, kes pakuvad ettevõtte siseseid keeleõppe võimalusi. Töötajal on vastutus eesti

keele õppega aktiivselt ja tulemuslikult tegeleda, et keelenõuetele vastav keeleoskuse tase

võimalikult kiiresti saavutada. Järelevalve käigus tuleb kaaluda mõlema osapoole pingutusi nii

järelevalve hetkel kui sellele eelneval perioodil. Järelevalves tuleb arvesse võtta tööandja panust

pakkuda oma töötajale eesti keele õppimiseks vajalikke võimalusi (sh luues keeleõpet toetavat

eestikeelset töökeskkonda) ning töötaja tahet neid kasutada.

Sunniraha tuleb kohaldada ennekõike seal, kus haldusakti täitmine eeldab selle adressaadilt

teatud tegutsemist, tegevusetust või talumist (vrd ATSS § 5 lg 1 ls 1) või kus adressaadil tuleb

täita kohustus, mida ei saa olemuslikult täita teised isikud (nn mitteasendatavad kohustused)

ning mis on seega isikuga lahutamatult seotud. Sunniraha kuulub seega rakendamisele seal, kus

kohustuse saab täita meetme adressaat vahetult ise.

Järelevalve hindab tasakaalustatult mõlema osapoole vastutust ning teostatud tegevusi eesti

keele oskuse saavutamiseks nõutaval tasemel ja rakendab sunnimeetmeid osapoolele, kes ei ole

oma vastutust kanda soovinud. Sunnimeetmete rakendamisel lähtutakse nende eesmärgist.

Sunnimeetmed peavad olema ennekõike motiveerivad, mistõttu esmakordse järelevalve käigus

nõustatakse ja tehakse hoiatus. Sunniraha osakaal kasvab järelkontrollides, võttes arvesse

osapoolte passiivsust ettekirjutust täita. Tööandja ülesanne on tagada eestikeelne teave ja

teenindus. Vajadusel korraldada tööd nii, et ka eesti keelt alles õppivad töötajad saaksid koos

eesti keelt juba valdavate töötajatega koos tegutseda nii, et oleks toetatud keele õppimiseks

vajalik keskkond ja tarbijale on tagatud eestikeelne teenindus.

Eelnõu koostajad märgivad, et järelevalve käigus tehtud lepingu lõpetamise ettepanek ei ole

ettekirjutus, see ei pane kohustust lepingu lõpetamiseks. Tööandja või lepingu teine pool võib

seda teha, kuid soovi korral on võimalik olukord lahendada selliselt, et näiteks isik asub

keeleõppesse, võttes seega vastutuse töösuhte püsimajäämise eest. Seni võib tööandja nt

teenindaja töö ümber korraldada ja ta tegutseb koos kolleegiga, kes valdab keelt, või töötab

selliselt, et ei pea kliendiga otse suhtlema.

Paragrahvide 33-37 muutmisega tõstetakse keeleseaduse nõuete rikkumistega seotud

trahvimäärasid juriidilistele isikutele. Kuivõrd riik plaanib tõsta 01. jaanuarist 2025. aastal

trahviühikute määrasid 4 eurolt 8 euroni (ehk neid kahekordistades), vajavad proportsionaalset

tõstmist ka juriidilistele isikutele määratavad trahvid. Lisaks tuleb arvesse võtta, et

trahvimäärasid ei ole vähemalt kümne aasta jooksul tõstetud, kuigi nt keskmine palk on

Statistikaameti andmetel kahekordistunud. Statistikaameti andmetel oli 2012. aastal keskmine

brutopalk 887 eurot, 2022. aastal aga 1685 eurot.

Eelistatud järelevalve meetmeks on sunniraha rakendamine. Kui sunniraha eesmärk on

motiveerida isikut tegu sooritama või sellest hoiduma, siis rahatrahvi eesmärk on isikut juba

teo eest karistada ning seetõttu peab trahvimäär olema suurem, kui sunniraha. Muudatuse

eesmärk on muuta juriidiliste isikute toimepandavad keeleseaduse rikkumised sellise

tagajärjega tegudeks, mille eest määratavate trahvide suurus oleks selges seoses õigusrikkumise

sisuga. Sanktsiooni ülemmäära tõstmisel ja seaduses kehtestamisel on väärtegude menetlejal

karistuse suuruse määramisel ka suurem kaalutlusruum olenevalt juhtumi asjaoludest.

Karistusseadustiku § 47 lõike 2 järgi võib kohtuväline menetleja juriidilisele isikule väärteo

eest kohaldada rahatrahvi suuruses 100–400 000 eurot. Seadus võib ette näha rahatrahvi

kohaldamise erineval alusel ja määras, võttes arvesse reguleeritava valdkonna eripära.

Karistusseadustikus ja teistes eriseadustes sätestatud rahatrahvide määra arvutamise

põhimõtted ei sobitu täielikult keeleseaduses sätestatud väärtegude eest kohaldatavate

rahatrahvide määrade arvutamisega. Kui füüsilise isiku trahvimäär on seotud tema

sissetulekuga, siis praktikas on levinud, et juriidilise isiku rahalise karistuse määr on sageli

seotud selle isiku varalise seisundiga. Trahvimäär arvestatakse %-na majandusaasta käibest või

sanktsiooni ülemmäära tõstmine aitab efektiivsemalt ära hoida selliseid rikkumisi, mis muul

juhul oleksid ettevõtjale kasulikud.15

Keeleseaduse kontekstis ei ole õigusrikkumised seotud juriidilise isiku tulu teenimise

võimalusega, nagu võib olla finantssektori rikkumiste puhul. Eelnõu koostajad on seisukohal,

et trahvimäärade suurus peab olema selline, mis tagaks üldpreventiivsete eesmärkide

saavutamise.

15 Riigikogu XIV koosseisu seaduseelnõu 94 SE seletuskiri, lk 16.

Ühiskonna ootused järelevalvele on ajas kasvanud. Olukord, kus tööandja saab palgata

keelenõuetele mittevastava töötaja, andes võimaluse töökeskkonnas eesti keel vajalikul

tasemele kiiremini omandada, toob aga riigile kaasa ootuse järelevalvet tõhustada. Rände

taustaga töötajate avatum värbamine tagab tööandjatele paindlikkuse majandust käimas hoida,

kuid värbamisel tehtavad mööndused ei tohi muutuda normiks. Nendele kõrgendatud ootustele

vastamiseks peab järelevalve käima kaasas ühiskonnas toimuvate muutustega, olema paindlik,

kuid samas asjatundlik ja usaldusväärne. Selleks, et järelevalve meetmetel oleks nii otsene kui

ka ennetuslik mõju, on vaja tõhustada järelevalve läbiviimist. Sihtrühmaga kohtumisel

väljendati, et järelevalve ei jõua vajalike isikuteni ning osadel isikutel tekib karistamatuse

tunne. Nii võib tekkida olukord, kus sunniraha ülemmäära tõstmine ei avalda soovitud mõju,

kuna peetakse vähetõenäoliseks, et järelevalve inspektor üldse isikuni jõuab.

Eespool toodud probleemide analüüsist saab järeldada, et ainult mitteregulatiivsed lahendused

ei sobi seetõttu, et probleeme süvendab osaliselt kehtivas seaduses olevate sunnirahade ja

trahvimäärade väiksus, mistõttu ei ole võimalik seadust muutmata seda efektiivsemalt

rakendada. Varasemalt trahvimäärad ei täida enam oma karistusõiguslikku eesmärki. Rahatrahv

ei ole juriidilisele isikule ei hoiatav ega ka mõjus.

„Riigi eelarvestrateegia 2024–2027“16 punkti 3.2 kohaselt on uue valitsuskoalitsiooni üks

eesmärk vähendada eelarvepuudujääki, mille saavutamiseks on juba vastu võetud mitu

maksumuudatust, mis sisalduvad eelarvestrateegia aluseks olevas majandusprognoosis. Siiski

sisaldab ka eelarvestrateegia mitut eelarvepositsiooni parandavat tulumeedet, nagu näiteks

mootorsõidukimaksu, magustatud jookide maksu ja riigikaitsemaksu kehtestamist,

keskkonnatasude, trahvide ja riigilõivude tõstmist.

Eelarvestrateegias (lk 170) tuuakse välja, et valitsus on kokku leppinud ka taastuvenergiatasu

reformis, mis suurendab tulusid alates 2025. aastast. Samuti plaanitakse tõsta riigilõive

(peamiselt Transpordiameti toimingutele) ja teekasutustasu ning kahekordistada

trahvimäärasid.

Eelnõu kohaselt suurendatakse keeleseaduses sätestatud nõuete rikkumise eest juriidilise isiku

trahvi määr sarnaselt trahviühiku tõusuga ja majanduses toimunud kasvule. Ühtlasi on soov

eelnõuga tasandada erinevate rikkumiste puhul rakenduvad trahvimäärad. Kui senine kõrgeim

trahvimäär 3200 kahekordistada tulenevalt trahviühikute tõusust ja sellele lisanduvalt veel

kahekordistada tulenevalt viimase kümne aasta jooksul toimunud majanduskasvust, tuleks

trahvimäära tõsta 12 800 eurole. Eelnõu koostaja teeb ettepaneku kehtestada kõigi rikkumiste

puhul juriidiliste isikute kõrgeimaks rahatrahviks 10 000 eurot, mis arvestab sunnirahade

proportsionaalsust ja on eelnõu koostaja hinnangul piisavalt preventiivne keelenõuete

täitmiseks. Rahatrahvi suurus on määratud kuni 10 000 eurot, mistõttu jääb järelevalvele

kohustus kaaluda väärteo menetluses rikkumise mõju ning määrata sellest tulenevalt

proportsionaalne rahatrahv. Sunnimeetmete tõstmise eesmärk on suurendada preventiivset

mõju, et keelenõuete täitmine oleks motiveeriv.

Paragrahvi 35 lõike 1 muutmisega parandatakse kehtiva keeleseaduse sunnimeetmete

peatükki, paragrahvi 35 ekslikult jäänud sõnastust. KeeleS-i § 4 lg 1 ütleb, et kirjakeele normi

kohaldamine on nõutav vaid ametlikus suhtluses. Seetõttu vajab § 35 lõike 1 sõnastus

16 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigi-eelarvestrateegia

parandamist, et kirjakeele normi rikkumise eest ei karistata avalikku kohta paigaldatud viidal

ja sildil, välireklaamis, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaamis,

ning veebilehel, ettevõtte liiginimetuse eksponeerimisel ja nime ümberkirjutamisel, samuti

eestikeelse olulise teabe eesti keeles esitamata jätmise eest kaubamärkide kasutamisel

tegevuskoha tähisena või reklaamis ning olulise võõrkeelse teabe eesti keelde tõlkimata jätmise

eest avalikel üritustel.

Riigilõivuseaduse muutmisega täiendatakse seaduse 4. peatüki 1. jagu 4. jaotisega ning

määratakse eesti keele tasemeeksami samal tasemel kolmandat või enamat korda sooritamiseks

ja tasumiseks riigilõiv 50 eurot.

3. Eelnõu terminoloogia

KeeleS-i muutmise eelnõuga võetakse kasutusele uus nimetus „ametiisik“ ning § 23 lõikes 5

mõiste „tippspetsialist“.

Ametiisik seaduse eelnõu tähenduses on valitaval või nimetataval ametikohal töötav isik või

kollegiaalorgani liige, kes ei ole ametnik ega töötaja. Ametiisikuteks on näiteks valla- või

linnavolikogu liige, volikogu esimees, aga ka valla- või linnavalitsuse liige, kes ei ole samas

omavalitsuses ühtlasi ka ametnik.

Tippspetsialisti käsitatakse seaduse eelnõus samas tähenduses nagu on sätestatud välismaalaste

seaduses. Välismaalaste seaduse paragrahvi 106 lõike 14 punkti 3 tähenduses on mis tahes

valdkonnas erialast ettevalmistust omav välismaalane, kellele Eestis registreeritud tööandja

kohustub maksma erialase töö eest tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti

viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega. Sama

seaduse paragrahv 1907 kohaselt peab Euroopa Liidu sinise kaardi (kõrget kvalifikatsiooni

nõudval ameti- või töökohal töötamine) kehtivusajal välismaalasest tippspetsialistile makstav

tasu olema 1,24 korda Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmine brutokuupalk.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on puutumus Euroopa Liidu kodaniku seaduse1 vaba liikumise regulatsiooniga.

Keeleseaduse § 23 lõike 5 muudatuste eesmärk on tagada töötajate vaba liikumise õiguse teostamine ning kõrvaldada põhjendamatud piirangud, mis keelenõuete kaudu rakenduksid.

5. Seaduse mõjud

Eelnõu eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine

peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades.17 Eelnõu koostajad on seisukohal, et võimalikud regulatiivsed nõuded on põhiseadusega kooskõlas ning proportsionaalsed

taotletava eesmärgiga. Eesti keel on Eesti ühiskonna toimimise keel, riigikeeles toimub avalik suhtlus (vt PS §-d 51 ja 52). Kui isik elab riigis, mille keelt ta ei oska või ei oska seda piisavalt hästi, jääb ta ühiskonnaelust eemale ning tal on kesisemad võimalused tööd leida.18

Viimastel aastatel on avalikes debattides kõlanud erinevad seisukohad eesti keele positsiooni

teemal avalikus ruumis ja teeninduses. Osundatakse, et eesti keelt on hakatud võõrkeelega

asendama ning igas eluvaldkonnas (nt teenindus) ei ole võimalik enam eesti keelega hakkama

17 https://pohiseadus.ee/sisu/3475/paragrahv_6 18https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Eestikeelsele%20%C3%B5ppele%20%C3%B

Cleminek.pdf

saada. Debattides on erinevaid teemasid, nt kas Eesti avalikus ruumis on proportsionaalselt liiga

palju võõrkeelset teavet, eestikeelse teeninduse kättesaadavus on kahanemise trendis, kas eesti

keele mitteoskamist tuleks rahaliselt täiendavalt karistada ning kui rangelt tuleks üleüldse eesti

keele positsiooni ühiskonnas kaitsta.

Keeleseaduse regulatiivsete ja mitteregulatiivsete lahendustega:

• avaliku ruumi keelekasutus paraneb ja kaebuste hulk väheneb (sh eestikeelne teenindus

ning töötajate keeleoskusnõuete täitmine, kaubamärgid ning äri- ja ettevõttenimed);

• eesti keele piirkondlike erikujude staatuse ja kasutamisega seotud küsimused leiavad

kogukondade heakskiitu ning suudetakse tagada kasv kõigis murdekeelte rühmades ja

vanusegruppides;

• eesti keele kasutusala on kindlalt kaitstud ja hoitud;

• õigusnormide selgus ning keelekasutust reguleerivate sätete kooskõla teiste

õigusaktidega on tagatud.

Erinevatel muudatustel on mõju eesti keele kasutamisele, riigieelarvele, majanduse arengule,

halduskoormusele, regionaalarengule, elanike toimetulekule.

Kavandatav muudatus I: eesti viipekeele staatuse selgem reguleerimine

Mõju valdkond: sotsiaalne

Mõju sihtrühm: viipekeele kasutajad, nende pereliikmed, avalike teenuste osutajad

Avalduv mõju: Eelnõuga kavandatav muudatus ei mõjuta viipekeele kasutusala ega piira

viipekeeles teenuste kasutamist. VTK tagasisides on mitmed osapooled täheldanud, et

planeeritava muudatusega ei halveneks viipekeele kasutajate seisund. Eelnõu koostajad

märgivad, et planeeritav muudatus on vaid õigusselguse tagamiseks ning ei halvenda viipekeele

kõnelejate seisundit. Täiendusena on viipekeele regulatsiooni lisatud, et riik toetab eesti

viipekeele kasutamist ja arendamist. See tagab riikliku toe viipekeele kasutajatele.

Kavandatav muudatus II: keelevaldkonna korralduse reguleerimine

KeeleS § 6 lg 1 ütleb, et keelevaldkonda, sealhulgas keeleõpet, eestikeelse oskussõnavara ja

eesti keelele suunatud keeletehnoloogia arendamist ning rakendamist ja eesti keele alast teadus-

ja arendustegevust suunab ja koordineerib HTM. Lõige 2 sätestab, et riik toetab eestikeelse

laiale kasutajaskonnale suunatud ja õppeotstarbelise tarkvara kasutamist. Riigis toimunud

muudatused on oluliselt mõjutanud keeleõppevaldkonda, sealhulgas täiskasvanute keeleõpet.

Valdkonda on vajalik tugevamini juhtida ning senine suunamine ja koordineerimine ei taga

valdkonna jõulisemat arengut.

Samuti vajab valdkond riigi toetust erinevate projektide, programmide ning stipendiumide abil,

kuid keeleseaduses puuduvad valdkonna rahastamist reguleerivad sätted üldse.

Mõju valdkond: sotsiaalne ja mõju majandusele

Mõju sihtrühm: riik, ühiskond, tööandjad

Keelevaldkonna toetuste reguleerimine on oluline, et tagada riigi tugi erinevatele keeleõppe- ja

seda toetavatele tegevustele. Regulaarse ja läbipaistva rahastusega saab riik olla toeks

rändetaustaga inimestele eesti keele õppe juures. Rändetaustaga inimeste toetamine on otseselt

seotud majandusega, luues juurde eesti keele oskusega tööjõudu ning tagades inimestele

sotsiaalse toimetuleku. Seetõttu on mõju keeleõppe toetamisele positiivne, kuna võimaldab

suurendada elanikkonna toimetulekut, vähendab sotsiaalvaldkonna kulusid ning leevendab

tööandjate tööjõu nappust. Samuti on mõju elukestva õppe elavnemisele, mis võimaldab

rändetaustaga isikutel järjest enam osaleda elukestvas õppes eesti keeles ning seeläbi tõsta oma

kvalifikatsiooni.

Keeleõppevaldkonna toetustega on võimalik soodustada ka Eestist väljarännanud eestlaste

tagasipöördumist ning nende Eestisse õppima asumist. Väliseesti noorte Eestiga sidumisel on

majandust mitmekesistav ning Eesti elanikkonda suurendav mõju.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – puudub oluline

mõju.

Mõju valdkond: sisejulgeolek

Mõju sihtrühm: riik ja ühiskond

Mõju riigi julgeolekule on positiivne. 2023. aasta Riigikogu otsusega heaks kiidetud „Eesti

julgeolekupoliitika alused“ ütleb, et Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti

Vabariigi iseseisvus ja sõltumatus, eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine. Üheks

julgeolekupoliitika tegevusvaldkonnaks on ühiskonna sidusus ja riigi kerksus.

Julgeolekupoliitika punktis 4.1. on öeldud, et Eesti on ühise identiteedi ja ühiste väärtustega

ühiskond, mille on sidusaks põiminud keel, kultuur, demokraatlikud normid ja väärtused.

KeeleS-i muudatused teenivad ühiste väärtustega ühiskonna kujunemist.

Kavandatav muudatus III: eestikeelne asjaajamine

Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – puudub oluline mõju.

Mõju valdkond: mõju majandusele – puudub oluline mõju.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju sihtrühm: avalik-õiguslikud organisatsioonid ja kohalikud omavalitsused

Keeleseadusega laieneb eesti keeles asjaajamise nõue avalik-õiguslikele juriidiliste isikutele ja

kohaliku omavalitsuse valitsemisorganitele. Muudatus mõjutab avalik-õigusliku juriidilise

isiku ning kohaliku omavalituse volikogu ja valitsuse asjaajamist. Muudatuse jõustumisel saab

edaspidi avalik-õigusliku juriidilise isiku ning kohaliku omavalituse volikogu ja valitsuse

asjaajamine toimuda üksnes eesti keeles. Seega peavad avalik-õiguslik juriidiline isik, kohaliku

omavalituse volikogu ja valitsus hoolitsema selle eest, et tema asjaajamisega tegelevad

füüsilised isikud valdavad eesti keelt. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on seotud ka

rahvusvahelise koostööga, mistõttu eelduslikult on avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel põhjust

arvestada tõlke vajadusega.

Eestis tegutsevate avalik-õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisega tegelevad füüsilised isikud

valdavalt oskavad eesti keelt ning seetõttu ei tekita eestikeelse asjaajamise nõue olulisi

probleeme, sh ei too kaasa mõju. Ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud saavad suuremate

probleemideta senist tegevust jätkata. Seadusemuudatusega kaotatakse eespool viidatud lünk

õiguslikus regulatsioonis ning tagatakse ülikoolide ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute

eestikeelne asjaajamine, mis ei välista võõrkeelte kasutamist suhtluses välisriigi esindajaga.

Muudatusega välistatakse eelkõige võimalus, et Eesti üliõpilane peaks Eestis tegutseva

ülikooliga suhtlema võõrkeeles, samuti tagatakse ülikooli õppejõududele ja töötajatele õigus

eestikeelsele asjaajamisele ning eestikeelne tööalane teave.

Kohalike omavalitsuste tasandil on eesti keele oskusega probleeme vaid üksikutes kohalikes

omavalitsustes. Muudatustega laieneb eestikeelse asjaajamise nõue kohaliku omavalitsuse

valitsemisorganite kogu asjaajamisele. Muudatus võib osades kohaliku omavalitsuse volikogu

liikmetes ebamugavust tekitada, kuna asju tuleb edaspidi ajada vaid eesti keeles, kuid selle

muudatusega tugevneb eesti keele staatus ning tagatakse kogu avaliku sektori ühetaoline ja

võrdne kohtlemine.

Kavandatav muudatus IV: õigus eestikeelsele teenindusele ja teabele

Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – puudub oluline mõju.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju sihtrühm: ettevõtjad, tööturul osalejad, tööturule sisenejad

Muudatuse eesmärk on vähendada eesti keele oskuseta inimeste arvu Eesti ühiskonnas ja

seeläbi tagada eesti keele kasutamisnõuete täitmine kõigis valdkondades. Probleeme eesti keele

oskuse nõuete täitmisega on eeskätt teenindavas sektoris, aga ka teistes valdkondades. Riigi ja

tööandjate huvi on parandada suhtumist keeleõppesse ning oluline on tõsta õppija enda

vastutust. Kuivõrd tööjõuturule sisenemisel piiraks keeleoskuse olemasolu kontrollimine

tuhandete inimeste tööturule jõudmist ning mõjutaks märkimisväärselt mitmetes sektorites

majandust, oleks otstarbekam keskenduda tööandjate mõjutamisele, et töötajad saavutaks

eestikeelseks suhtluseks vajaliku eesti keele oskuse. Tööandjad ise on valmis reguleerima

olukorda palgatõusude abil nii, et eesti keele oskusega töötaja saab kõrgemat tasu, koostöös

riigiga toetama tööajast keeleõppes osalemist jt toetustegevusi. Lisaks on tööandjate hinnangul

oluline tõhustada järelevalvet, et säiliks nõudlikkus eesti keele õppe suhtes.

Lahenduskäik ei piira tööturule sisenemist, kuid seab keeleoskusnõude täitmisele selged piirid.

Tööandjatel säilib kohustus tagada igas valdkonnas eestikeelne teenindus. Hinnanguliselt on

tööhõives u 43 000 isikut, kes ei oska üldse eesti keelt (Statistikaamet 2023), sh sektorites, kus

eesti keele oskusele ei ole nõudeid seatud. Täna on järelevalves prioriteediks haridustöötajad

seoses eestikeelsele õppele üleminekuga, mistõttu ei jõuta süsteemselt ja tõhusalt teiste

sektoritega tegeleda. Järelevalves reageeritakse peamiselt kaebustele. Tööandjad on mures, et

keelenõudeid mittetäitev töötaja ei pruugi järelevalvesse sattuda aastaid. Seetõttu aitaksid

suuremad sunnirahad motiveerida eesti keelt omandama. Järelevalves nähakse ette mõistlikud

ajad keeleõppeks ja arvestatakse isiku eraelust tulenevaid asjaolusid, mistõttu ei saa meetmeid

pidada isikule kahjutekitavateks.

Alternatiiv, kus eesti keele oskuse nõudeid kontrollitakse juba tööjõuturule sisenedes, paneb

suurema vastutuse tööandjale, millega tänastes tööjõu nappuse oludes toime ei tulda.

Tööandjate hinnangul oleks sellise lähenemise mõju sedavõrd suur, et mitmes kohas tuleks

tegevus sulgeda, kuna ei ole piisavalt eesti keele oskusega inimesi ja teatud töödele eestlased

asuda ei soovigi (nt lihtsamate oskusnõuetega töökohad). Tööta jääks vähemalt paarkümmend

tuhat inimest. Riigil jääks sellisel juhul saamata palgalt makstav maksutulu. Ainuüksi

teenindussektori mediaani arvestades jääks sellise lahenduse juures riigil aastas saamata u 106

mln eurot (sh 22 mln tulumaksu ja 84 mln sotsiaal- ja ravikindlustusmaksu). Tööjõuturult välja

jäetud inimeste edasine toimimine ühiskonnas tekitab toimetuleku raskusi nende peredele ja

riigi kulusid toimetuleku toetamiseks.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju sihtrühm: järelevalveasutus (Keeleamet)

Järelevalve tõhustamine mõjutab Keeleameti tegevust, mida tuleb korrastada olemasolevate

ressurssidega. Kõrgemad sunnirahad ja trahvid distsiplineerivad töötajaid ja tööandjaid

tegelema eesti keele oskuse nõuete täitmisega. Järelkontrollidest vabanev ressurss on võimalik

suunata uute valdkondade süsteemsemale kontrollile. Kuivõrd kõrgemad sunnimeetmed

rakenduvad alles 2026. aastal, siis avaldub mõju viibega.

Kavandatav muudatus V: eesti keele tasemeeksamite korraldus ja riigilõivu kehtestamine

Mõju valdkond: sotsiaalne

Mõju sihtrühm: eesti keele eksami sooritajad, keeleõppe pakkujad

Kuivõrd kehtestatav riigilõiv katab vaid osaliselt eksamite korraldamisega seotud kulud ning

on tasakaalus teiste riigilõivudega, siis ei kitsenda muudatus oluliselt inimeste võimalusi

tööturule siseneda või keeleoskustaset tõendada. Muudatuse eesmärk ei ole lõivuga katta

eksamikorralduse kogukulu ega eksaminande liialt piirata, vaid suunata nad eksamile tulemist

hoolikamalt läbi mõtlema. Vähemalt 65-aastane kodakondsust taotlev isik ning erinevat liiki

puudega isikud on riigilõivu tasumisest vabastatud.

Eelduslikult tõstab riigilõivu kehtestamine ootusi keelekursustele. Elanikkonna ja tööandjate

ootus on tõhustada keeleõpet, mis ühtlasi aitab keeleeksamiteks tõhusamalt valmistuda ja

sedakaudu sooritada eksam positiivsele tulemusele. Seega avaldab muudatus kaudselt

positiivset mõju täiskasvanute keeleõppe kvaliteedile.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju sihtrühm: eesti keele eksami sooritajad, tööandjad

Inimesed võivad hakata sama taseme eksami sooritamist alates kolmandast korrast edasi

lükkama, sest tunnetavad vajadust täiendavaks keeleõppeks ja keeleoskuse tõendamine eksamil

nihkub hilisemaks. Hinnanguliselt on see mõju vähene, sest aastatel 2019–2023 tegi sama

taseme eksamit kolm ja enam korda 7,58% eksami sooritajatest. Mõju on suurem kõrgema

taseme eksamitel. Kolm ja enam korda on eksamil käinud A2-tasemel 1,2%, B1-tasemel 7,64%,

B2-tasemel 9,59% ja C1-tasemel 12,41% eksaminandidest. Mõju võib olla ka tööandjatele, kel

võib olla huvi oma töötajate keeleõppe- ja eksamikulusid hüvitada. See võikski olla jagatud

vastutus, kus tööandja toetab töötajat vajaliku keeletasemeni jõudmisel ja aitab hüvitada

eksamitega kaasnevaid kulusid.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Riigilõivu kehtestamine avaldaks eksamikorraldusele positiivset mõju sellega, et kaoksid ära

eksamile pidevad registreerujad, kes enne eksamit registreeringu tühistavad (on isikuid, kes

ennast igale eksamile registreerivad ja siis viimasel võimalikul hetkel aja tühistavad).

Levinud on ka praktika, et isik ei tühista eksamisoovi, vaid saadab pärast eksamit arstitõendi ja

registreerub kohe uuele eksamile. Kõigi nende isikute puhul on eksamikorraldusega seotud kulu

juba tehtud.

Kavandatav muudatus VI: haldussunnivahendite ja trahvimäärade tõstmine

Mõju valdkond: sotsiaalne

Mõju sihtrühm: ettekirjutuse saajad, väärtegude toimepanijad

Keskmine sunniraha, mis ettekirjutusega määrati, jäi varasematel aastatel alla 100 euro.

Sunniraha eesmärk on motiveerida ettekirjutuse saajat täitma seadust, kuid praktikas on näha,

et niivõrd väikese sunniraha hoiatused ei pane isikuid tegema ühe- või kaheaastaseid pingutusi

keele omandamiseks. Tulemused avalduvad ka Keeleameti 2023. aasta tegevuse aruandes,

milles selgub, et keeleoskusnõuete täitmise järelevalves kontrolliti 3644 isiku keeleoskust

tõendavaid dokumente. Tegeliku keeleoskuse vastavust kehtestatud nõuetele kontrolli 1791

töötajal, mille kohta koostati kontrollakt. Tegeliku eesti keele oskuse esmakontrollis kontrolliti

848 töötajat, neist 262 (31%) keeleoskus vastas nõutavale tasemele. Eksami sooritamise

ettekirjutus tehti 513 ja ettekirjutus täiendada eesti keele oskust 54-le töötajale. Keeleoskuse

järelkontrollis ilmnes, et 943 ettekirjutuse saanud töötajast on vaid 63 (7%) ettekirjutuse täitnud.

Viimastel aastatel ei ole väärtegusid algatatud. Rikkumistele on järelevalve reageerinud

sunniraha hoiatuste ja sunnirahade määramisega. Eelnõu muudatuse tagajärjel kasvab

ettekirjutuse täitjate arv ning pikemas perspektiivis hakkab sunniraha ja rahatrahvide määr

avaldama ennetavat mõju.

Eeldatav positiivne mõju avaldub selles, et isikud käituvad seaduskuulekamalt ja on

motiveeritumad eesti keelt õppima, ettevõtted loovad selleks soodustavaid tingimusi ning

hoiduvad ettekirjutustest või väärteo toimepanemisest. Nii sunniraha kui ka trahvi suurus

avaldab otsest mõju isiku toimetulekule ja tema rahalistele vahenditele. Füüsiliste isikute puhul

võib olla täiendavaks mõjutajaks järelevalveameti ettepanek töölepingu lõpetamiseks või

ametist vabastamiseks. Kuna ühe keeletaseme omandamiseks kulub hinnanguliselt aasta või

paar, hakkab mõju nähtavalt avalduma alles 2026. või 2027. aastal. Seoses eestikeelsele õppele

üleminekuga on hakatud keelenõuete vajalikkust teadvustama ning juba alates 2022. aastast on

märgata aktiivsemat osalemist keelekursustel, eriti õpetajate seas. Kuid seaduse jõustumisest

kulub kindlasti teatud aeg, kuni ühiskond teadvustab suuremate sunnirahade ning rahatrahvide

olemasolu.

Tööandjatega kohtumisel nenditi, et piisava keeleoskuseta isikud tunnevad ennast suhteliselt

turvaliselt, sest arvatakse, et järelevalve nendeni kunagi ei jõua. Seetõttu hindab eelnõu

koostaja, et ainuüksi sunniraha või trahvimäära tõstmine isikuid veel massiliselt ei heiduta.

Oluline mõju saavutatakse alles siis, kui järelevalve tegutseb aktiivselt igas sektoris ning annab

sellega sõnumi, et eesti keele õppimine on tööle jäämise eelduseks. Mõju avaldumiseks on vaja

korrastada ka täiskasvanute keeleõppe süsteem, sest kui isik ei saa õppida eesti keelt, ei saa riik

anda välja ettekirjutust, mida isik reaalselt täita ei saa või mille täitmine on takistatud.

Muudatustega kaasneb ebasoovitav risk, et suuremat sunniraha ega rahatrahvi ei suudeta tasuda

ning isik ei ole asunud ka keelt õppima. Seega ei saavutata haldussunniga ega määratud

karistusega soovitud eesmärki. Sunnirahade ja rahatrahvide sissenõudmine suurendab

järelevalveameti töökoormust ja toob kaasa lisakulusid.

Mõju on oluline, kui arvestada sihtgrupina eesti keelt mitteoskavaid isikuid. Hinnanguliselt on

tööhõives u 43 000 isikut, kes ei oska üldse eesti keelt (Statistikaamet 2023), sh sektorites, kus

eesti keele oskusele ei ole nõudeid seatud.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju sihtrühm: teenindussektori asutused; asutused ja ettevõtjad, kellel on vaja värvata teatud

keelenõuetega isikuid.

Sihtrühmale avalduv mõju on majanduslikku laadi, seisnedes nii rahalise kui ka

töökorraldusliku mõjuna. Suurt mõju avaldab regulatsioon muukeelsete kollektiividega

töökeskkondadele, kus on nõutud teatud taseme keeleoskus, kuid see võib jääda vajaka

suuremal osal tööjõust. Suurema osa personali keeleõppele suunamine võib häirida

töökorraldust (nt vahetustega töö puhul). Mõju aitab leevendada keeleõppe korraldamine

asutuses kohapeal ja iseõppimisele motiveerimine. Ettevõtjal on tööjõu valikul vaja senisest

enam tähelepanu pöörata kandideerija keeleoskusele.

Eelnõuga kaasneb mõningane majandusklik mõju ettevõtetele ja asutustele, kelle on kohustus

kontrollida isikute keelenõuet või korraldada töö ümber selliselt, et eestikeelne teenindus oleks

tagatud. Samuti tuleb neil täita keeleseadusest tulenevaid muid nõudeid (reklaamid, viidad,

sildid jne). Samas on nimetatud kohustused olnud ettevõtetel ja asutustelt ka seni, sest uusi

keelenõudeid eelnõuga juurde ei looda.

Tööandjate huvi on parandada suhtumist keeleõppesse ning oluline on tõsta õppija enda

vastutust. Kuivõrd tööjõuturule sisenemisel keeleoskuse olemasolu kontrollimine piiraks

tuhandete inimeste tööturule jõudmist ning mõjutaks märkimisväärselt mitmetes sektorites

majandust, oleks otstarbekam keskenduda tööandjate mõjutamisele, et töötajad saavutaksid

eestikeelseks suhtluseks vajaliku eesti keele oskuse. Tööandjad ise on valmis reguleerima

olukorda palgatõusu abil nii, et eesti keele oskusega töötaja saab kõrgemat tasu, koostöös riigiga

toetama tööajast keeleõppes osalemist jt toetustegevusi. Lisaks on tööandjate hinnangul oluline

tõhustada järelevalvet, et säiliks nõudlikkus eesti keele õppeks.

Võib eeldada, et aktiivsem järelevalvetegevus võib tuua suuremad sunnirahad ja rahatrahvid

sellistele ettevõtetele, kes tegutsevad sektoris, kuhu ei ole võimalik värvata piisavalt eesti keele

oskusega isikuid või kes ei ole suutnud oma tööd ümber korraldada. Tasub märkida, et

sunniraha ei määrata kohe esimese järelevalve tulemusel. Sunniraja ja rahatrahv ähvardab neid

isikuid, kes vaatamata korduvatele ettekirjutustele ei ole teinud jõupingutusi oma tegevust

seadusega kooskõlla viia. Eelnõu majanduslik mõju on keskmine.

Mõju valdkond: mõju riigiasutusele

Mõju sihtrühm: järelevalveasutus, kohtuväline menetleja (Keeleamet)

Koos sunnirahade ning trahvimäärade tõstmisega on kavandatud järelevalve tõhustamine ning

senisest suurem kontroll. Pärast sunnimeetmete tõstmist on paari aasta jooksul Keeleameti töö

mahtu võimalik vajadusel suurendada, et jõuda enamatesse sektoritesse. Selleks on vaja

arvestada lisapersonaliga. Pikemas perspektiivis, kui sunnirahade ja trahvide määrad tõusevad,

on isikud õiguskuulekamad ning panevad vähem rikkumisi toime. See annab Keeleametile

võimaluse pöörata suuremat tähelepanu teavitus- ja ennetustööle. Selle tulemusena paraneb

eesti keele kasutamine ühiskonnas.

Ebasoovitav risk seisneb selles, kui Keeleameti tööd ei õnnestu teostada nii, et oleks kaetud

võimalikult lai järelevalvatavate ring. Täna on seoses eestikeelsele õppele üleminekuga

järelevalves prioriteediks haridustöötajad, mistõttu ei jõuta süsteemselt ja tõhusalt teiste

sektoritega tegeleda, kuid järelevalve tegevus peab olema aktiivsem ja sihistatum ka teistes

sektorites, kus on rohkem probleeme. Näiteks tervishoius ja sotsiaalhoolekandes on

hinnanguliselt 3200 töötajat, kelle eesti keele oskuseks on hinnatud „saab igapäevase

suhtlemise piires aru“, mis aga ei ole piisav pädevaks ja turvaliseks suhtluseks patsientidega.

Mõju on oluline. Järelevalveasutus on see, kellele on pandud kohustus keeleseaduse täitmist

jälgida ning vajadusel määrata sunniraha või nõuete rikkumise eest selle toimepanijat karistada.

Mõju valdkond: regionaalareng

Mõju sihtrühm: ettevõtjad, tööturul osalejad, tööturule sisenejad

Eelnõu muudatus puudutab rohkem neid piirkondi, kus elavate isikute emakeel ei ole eesti keel.

Sellisteks piirkondadeks on eelkõige Ida-Virumaa ja Harjumaa. Eelnõuga ei muudeta seni

kehtinud keelenõudeid. Tööturule sisenemine on takistatud vaid neile ametikohtadele, millele

on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded ning eesti keele oskus on kvalifikatsiooni osa. Muus osas

ei takista keeleoskuse puudumine tööturule sisenemast, kui tööandja on valmis isiku tööle

võtma ning ta keeleõppesse suunama.

Eelnõu koostaja hindab mõju keskmiseks, kuna eelnõu muudatus ei too kohe kaasa töölepingute

lõpetamisi vaid pigem innustab töötajaid keeleõppesse suunduma.

Kavandatav muudatus VII: väliseksperdi eesti keele oskuse nõuded

Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – puudub oluline mõju.

2023. aastal registreeriti 494 tippspetsialisti alusega tähtajalist töötamist. Vaid üksikutes

valdkondades, kuhu tippspetsialiste tuua ning kus töö iseloom võimaldab võõrkeeles toimimist,

on kehtestatud keelenõuded (nt meditsiin). Keelenõuetest vabastamise erisuse tegemisega ei

looda olukorda, kus Eestisse on võimalik tuua suurel hulgal isikuid, kellele ei kohanduks eesti

keele oskuse nõue ja kes sedakaudu kasvataksid oluliselt võõrkeelset elanikkonda. Ka

rahvusvahelise õppekava alusel tegutsevate koolide ja akadeemiliste töötajate osas pakub erisus

ennekõike positiivset mõju majandusele ning väga marginaalset mõju demograafiale.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju sihtrühm: tähtajaliselt riiki saabuvad tippspetsialistid, võõrkeelt ja võõrkeeles õpetavad

õpetajad ning akadeemilised töötajad

Mõju majandusele on tugevalt positiivne. Eesti majandus vajab tippspetsialiste ning juhul, kui

nendele kehtestuksid kohe Eestisse saabudes keelenõuded, oleks see innovatsiooni kandvates

sektorites piirav tingimus. Eelduslikult võiks tippspetsialist kvalifikatsioonilt sobituda

ametitesse, millele on kehtestatud C1-keeletaseme nõue. Selle taseme saavutamine võtab aega

vähemalt 3–5 aastat, mistõttu keelenõetest mõneks ajaks vabastamine soodustab kõrgelt

kvalifitseeritud tippspetsialistide värbamist.

Samasugune mõju on võõrkeelt või võõrkeeles õpetavatele akadeemilistele töötajatele. Neile

on kehtestatud B1-keeletaseme oskus, mida on võõrsilt keeruline omandada, kui Eestisse tööle

asumine ei ole piisavalt varakult ette teada. Samuti on selline mõju üldhariduskoolides

võõrkeelt ja võõrkeeles õpetavatele õpetajatele. Heade kandidaatide värbamine võib takerduda

eesti keele nõuete taha, mis aga ei ole proportsionaalne võõrkeelt või võõrkeeles õpetavate

tähtajaliselt riigis viibivatele õpetajate ja akadeemiliste töötajate jaoks.

Eesti eesmärk on olla avatud uutele teadmistele ja oskustele, mistõttu § 23 lõike 5 planeeritava

muudatustega soodustatakse uute teadmiste ja oskustega inimeste värbamist, tõstetakse

hariduse kvaliteeti õppe mitmekesistamise abil ning toetatakse kõrghariduse konkurentsivõime

hoidmist.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – puudub oluline

mõju.

Kavandatav muudatus VIII: audiovisuaalse teose võõrkeelde dubleerimine

Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõuga ei reguleerita lastele suunatud sisuga teoste dubleerimist, mistõttu ei mõjuta muudatus

laste ja noorte kultuuritarbimist. Eestikeelsele õppele üleminek on alles käivitunud ja seetõttu

ei saa eeldada, et eesti keele mõistmine ühiskonnas tervikuna on sedavõrd heal tasemel, et eesti

keelde dubleeritud filmidest saadaks aru. Eriti puudutab see Harjumaa ja Ida-Virumaa lapsi.

Eelnõu koostajad loodavad, et koos eestikeelsele õppele üleminekuga väheneb vajadus teistesse

võõrkeeltesse dubleerimise järele ning kasvab eestikeelse kultuuri ja meelelahutuse tarbimine.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju sihtrühm: kinod

Võõrkeelest võõrkeelde dubleeritud filmide näitamist kehtiv seadus ei reguleeri. Seetõttu on

kinodes hakatud rohkem näitama vene keelde dubleeritud filme ja need seansid on nt Ida-

Virumaal olnud vaatajate seas eelistatumad. Eelnõuga plaanitav muudatus võib vähendada

kinode müügitulu, kuid hinnanguliselt ei ole mõju sedavõrd suur, et kaaluks üle muudatusest

saadava positiivse mõju.

Mõju valdkond: regionaalareng – puudub oluline mõju.

Praktikas on levima hakanud vene keelde dubleeritud filmid ja ennekõike mõjutab muudatus

Ida-Virumaa piirkonda. Koos eestikeelsele õppele üleminekuga on oluline toetada laiapindselt

avalikus ruumis eesti keele kasutamist. Vene keelde dubleeritud filmide levik seda aga ei toeta.

6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele olulist kulude või tulude

kasvu. Riigilõivu kehtestamine, sunniraha ja rahatrahvid on distsiplineeriva iseloomuga ning

eelnõu koostaja ei planeerinud nende arvelt riigieelarvet täita. Seaduse eelnõu jõustumise eel

on kavas teavitada elanikke ja tööandjaid, et selgitada muudatuste sisu ja nende võimalikku

mõju füüsilistele ja juriidilistele isikutele keelenõuete mittetäitmisel. Eelnõu koostaja soov on

suunata isikud õiguspärasemalt käituma ning vähendada järelevalvega kaasnevat

halduskoormust.

Riigilõivu kehtestamisega vähenevad kulutused kolmandat ja enamat korda samal tasemel

tehtavatele eksamitele. Kui hakatakse hoolikamalt eksamile tulemist planeerima, saab vabaneva

ressursiga katta tasemeeksamite korralduse tõusvaid kulusid. Viimastel aastatel on oluliselt

kasvanud eksaminandide arvud ning üldise elukalliduse tõusu taustal ka üldised eksamite

korraldamise kulud. Seetõttu ei ole lähitulevikus oodata kulude vähenemist, vaid pigem

ressursside ümberjaotust eksamikorralduse sees.

Keeletaseme eksami korralduses biomeetriliste andmete kasutusele võtuks on Siseministeerium

ja tema haldusalas olev Politsei- ja Piirivalveamet andmete vahetamiseks vajalike arendustega

arvestanud. Kodakondsuse ja alalise elaniku elamisloa taotluste menetlemisel on oluline, et

keeletaseme eksamitel on eksaminand tuvastatud biomeetriliste andmete abil.

7. Rakendusaktid

7.1. Seaduses sisalduvad volitusnormid

Eelnõu sisaldab volitusnorme valdkonna eest vastutavale ministrile (haridus- ja

teadusministrile) keelevaldkonna toetuste ja stipendiumide regulatsiooni kehtestamiseks.

Samuti annab volitusnormi mittesihipäraselt kasutatud toetuste ja stipendiumide tagasinõuete

korra kehtestamiseks.

7.2. Muutmist vajavad määrused

Eelnõuga seoses on vajalik muuta Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2008. aasta määrust nr 68

„Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused

ning eksami läbiviimise kord“ ning haridus- ja teadusministri 13. juuni 2011. aasta määrust nr

24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord“.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Muudatuste jõustumiseks ei ole vaja määrata konkreetset

kuupäeva, välja arvatud tasemeeksamitele riigilõivu kehtestamisega seotud muudatused, mis

jõustuvad alates 1. juulist 2026. aastal. Muudatustega kohanemiseks vajab sihtrühm

üleminekuaega, kuna tehtavad muudatused toovad sihtrühmale kaasa kohustuse oma tegevust

ümber korraldada.

Sunnirahad ja trahvimäärad tuleb jõustada uue eelarveaasta alguses 2026. aastal.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu ja rakendusaktide koostamisse on olnud kaasatud Justiitsministeeriumi, Eesti Keele

Instituudi, Haridus- ja Noorteameti ning Keeleameti esindajad.

Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Keelenõukogule, Eesti Töötukassale, Tööinspektsioonile, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioonile, Kaupmeeste Liidule, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti

Ametiühingute Keskliidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Kurtide Liidule, Eesti

Viipekeeletõlkide Kutseühingule, Eesti Viipekeele Seltsile, Eesti Noorteühenduste Liidule,

Eesti Kunstiakadeemiale, Eesti Maaülikoolile, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale, Tallinna

Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile ning Tartu Ülikoolile.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ………………….. 2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa 1

Haridus- ja teadusministri määrus

Kvalifikatsiooni-, õpi- või töökogemuse nõuded koolitajale, kes viib läbi eesti keele

tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitust

Määrus kehtestatakse …. alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Käesolev määrus sätestab täiskasvanud õppijaid eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistava

täienduskoolitusasutuse koolitajate kvalifikatsiooni-, õpi- või töökogemuse nõuded.

(2) Käesoleva määrusega sätestatud kvalifikatsiooninõuete vastavust hindab Keeleamet.

§ 2. Täienduskoolitusasutuse eesti keele kui teise keele koolitaja kvalifikatsiooni-, õpi- või

töökogemuse nõuded

(1) Täienduskoolitusasutuse eesti keele kui teise keele koolitaja kvalifikatsiooninõuded on eesti

filoloogi või eesti keele kui võõrkeele/teise keele õpetaja haridus kõrghariduse tasemel.

(2) Muu filoloogilise kõrgharidusega koolitaja puhul arvestatakse, et koolitaja on eesti keele

õpetamiseks vajalikud teadmised ja oskused omandanud täienduskoolitustel ning tal on eesti

keele õpetamise või eesti keele mitteformaalse õpetamise kogemus vähemalt 120 akadeemilist

tundi.

(3) Muu kõrgharidusega koolitaja puhul arvestatakse, et koolitaja on eesti keele õpetamiseks

vajalikud teadmised ja oskused omandanud täienduskoolitustel ning tal on eesti keele õpetamise

või eesti keele mitteformaalse õpetamise kogemus vähemalt 120 akadeemilist tundi.

(4) Kui eesti keele kui teise keele koolitaja ei ole omandanud vähemalt üht keeleseaduse § 26

lõikes 3 nimetatud haridustaset eesti keeles, tõendab tema eesti keele oskust eesti keele C1-

taseme tunnistus.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub …..

…

haridus- ja teadusminister

…

kantsler

EELNÕU

29.11.2024

Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Keeleseaduse muutmine

Keeleseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 5. Eesti viipekeel, võõrkeel ja vähemusrahvuse keel“;

3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. Riik toetab eesti viipekeele kasutamist ja arendamist.“;

4) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja koordineerib“ lauseosaga „, koordineerib ja viib ellu“;

5) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Keeleprogrammide, -projektide, -uuringute ja -õppe toetamise, toetuse tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Keelevaldkonna stipendiumi, selle suuruse ning maksmise, stipendiumi tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

6) seadust täiendatakse paragrahviga 61 järgmises sõnastuses:

„§ 61. Keelevaldkonna toetuste ja stipendiumide tagasinõudmine

(1) Toetuse ja stipendiumi andja nõuab toetuse või stipendiumi (edaspidi toetus) tagasi, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja:

1) on teadlikult esitanud valeandmeid; 2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid; 3) ei ole kasutanud toetust sihipäraselt;

4) ei täida toetuse saaja kohustusi.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates.

(3) Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse summat tähtajaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud

kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetuse summa. Toetuse

tagasimaksmisel laekunud maksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel tagastamisele

kuuluv toetus.“;

7) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, valla- või linnavolikogu, valla- või

linnavalitsuse ja teiste avalik-õiguslike asutuste asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nõue kehtib ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja

riigi osalusega mittetulundusühingule. Avalik-õiguslike ülikoolide asjaajamises võib võõrkeelse õppe ja rahvusvaheliste lepetega seotud toimingute korral kasutada mõlemale poolele sobivat keelt.“;

8) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „ametnik“ sõnadega „ja ametiisik“;

9) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Ametiisik käesoleva seaduse tähenduses on valitaval või nimetataval ametikohal töötav isik või kollegiaalorgani liige, kes ei ole ametnik ega töötaja.“;

10) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigiasutusel, kohaliku omavalitsuse asutusel, valla- või linnavolikogul, valla- või linnavalitsusel ja teistel avalik-õiguslikel asutustel ning nende ametnikul, töötajal ja ametiisikul

on õigus kasutada suhtluses välisriigi esindajaga mõlemale poolele sobivat keelt.“; 11) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Audiovisuaalse teose võõrkeelde dubleerimine on lubatud vaid lastele suunatud teoste puhul.“;

12) paragrahvi 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;

13) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määruses reguleeritakse eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid, lähtudes töö iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast.“;

14) paragrahvi 23 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Eesti keele oskuse nõudeid ei kohaldata välismaalasele, kes viibib Eestis tähtajaliselt kuni viis aastat ning töötab:

1) tippspetsialistina; 2) võõrkeelt või võõrkeeles õpetava akadeemilise töötajana; 3) rahvusvahelise õppekava alusel võõrkeelt või võõrkeeles õpetava õpetaja, abiõpetaja või

õpetajat abistava töötajana; 4) võõrkeelt õpetava õpetajana.“;

15) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „valdkonna eest vastutav minister “ tekstiosaga

„Haridus- ja Noorteameti peadirektor“;

16) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(4¹) Tasemeeksamile lubamisel kontrollib Haridus- ja Noorteamet eksami sooritaja

isikusamasust automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmete alusel. Kui isikusamasuse tuvastamine automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmete alusel ei ole võimalik, tuvastab Haridus- ja Noorteamet tasemeeksami sooritaja isikusamasuse isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel.“;

17) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Sama taseme tasemeeksamit kolmandat või enamat korda tegev isik tasub eksami sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

18) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vaidekomisjon lahendab vaide 30 päeva jooksul pärast selle saamist ning teeb vaidlustatud tasemeeksami tulemuse kohta ühe järgmistest otsustest:

1) jätta eksami tulemus muutmata; 2) tõsta eksami tulemust;

3) langetada eksami tulemust.“; 19) paragrahvi 28 lõikes 1 asendatakse sõna „ametiisikul“ sõnaga „ametnikul“;

20) paragrahvi 283 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „õppevahendite“ sõnadega „ja

õppekeskkonna“; 21) paragrahvi 283 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) eesti keele kui teise keele koolitaja kvalifikatsiooni-, õpi- või töökogemust tõendavad

dokumendid.“; 22) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 29. Nõuded eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistava koolituse õppekavale ja koolitaja

kvalifikatsioonile

(1) Tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse õppekavas peab

olema määratud asjaomase keeleoskustaseme õppe eesmärk, sisu ja maht ning kavandatud õpiväljundite seos käesoleva seaduse lisas kirjeldatud keeleoskustasemetega.

(2) Nõuded täiskasvanute eesti keele koolitaja kvalifikatsioonile, õpi- ja töökogemusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

23) paragrahvi 31 lõike 1 punktis 1 ja 2 asendatakse sõnad „avaliku teenistuja“ sõnaga

„ametniku“;

24) paragrahvi 31 lõike 1 punktis 2 ja 3 asendatakse sõnad „avalik teenistuja“ sõnaga

„ametnik“;

25) paragrahvi 31 lõike 1 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) teha riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, valla- või linnavolikogule, valla- või

linnavalitsusele, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse hallatavale asutusele ja muule avalik-õiguslikule asutusele, äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või nende

ametnikule, töötajale või ametiisikule ettekirjutusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks;“;

26) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse sõnad „Ameti ametiisik“ sõnaga „Keeleametnik“;

27) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 1280 eurot ja juriidilisele isikule

9600 eurot.“; 28) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „kohaliku omavalitsuse asutuse,“

tekstiosaga „valla- või linnavolikogu, valla- või linnavalitsuse,“;

29) paragrahvi 33 lõikes 3 asendatakse arv „2600“ arvuga „10 000“; 30) paragrahvi 34 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „10 000“;

31) paragrahv 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eesti keele kasutamise nõuete rikkumise eest – avalikku kohta paigaldatud viidal ja sildil, välireklaamis, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaamis, ning

veebilehel, ettevõtte liiginimetuse eksponeerimisel ja nime ümberkirjutamisel, olulise teabe eesti keeles esitamata jätmise eest kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või

reklaamis ning olulise võõrkeelse teabe eesti keelde tõlkimata jätmise eest avalikel üritustel, samuti kirjakeele normi rikkumise eest ametlikus keelekasutuses – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.“;

32) paragrahvi 35 lõikes 2 asendatakse arv „1300“ arvuga „10 000“;

33) paragrahvi 36 lõikes 2 asendatakse arv „2600“ arvuga „10 000“;

34) paragrahvi 37 lõikes 2 asendatakse arv „1300“ arvuga „10 000“.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

Riigilõivuseaduse 3. osa 4. peatüki 1. jagu täiendatakse 4. jaotisega järgmises sõnastuses:

„4. jaotis

Keeleseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 581. Eesti keele tasemeeksami korduvaks sooritamiseks registreerimine Isik tasub eesti keele tasemeeksami samal tasemel kolmandat või enamat korda sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu 50 eurot.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 17 jõustub 2026. aasta 1. juulil.

2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 27, 29, 30 ja punktid 32–34 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

3) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ............................. 2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ………………….. 2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Riigikantselei

Ministeeriumid

10.12.2024 nr 8-1/24/5453

Seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks:

Eesti Keelenõukogu, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Kaupmeeste Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Puuetega Inimeste

Koda, Eesti Kurtide Liit, Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing, Eesti Viipekeele Selts, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja

Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool

Kätlin Kõverik 735 0754

[email protected]

Margit Kiin 735 0199 [email protected]