Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 75 „Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ muutmine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Meie: 09.12.2024 nr 1.4-3/1235

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 75 „Perioodi

2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ muutmine“ eelnõu. Palume kooskõlastust

kolme tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

Eelnõu, EN_KSM_maaruse_muutmine.pdf

Seletuskiri, SK_KSM_maaruse_muutmine.pdf

Birgit Pai

+372 5689 0596

[email protected]

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 75

„Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise

toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 15 lõike 2 ja § 38 lõike 3 alusel.

§ 1. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 75 „Perioodi 2023–2027

keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ muutmine

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 75 „Perioodi 2023–2027

keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse arv „70“ arvuga „65“;

2) paragrahvi 6 lõiget 6 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

,,15) lepalehine toompihlakas – 1400 istikut hektari kohta.“;

3) paragrahvi 6 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt:

,,(12) Happelise mulla lupjamise lisategevuse eest antakse toetust põllu kohta, mille kohta on

koostatud ja PRIA e-teenuse keskkonna kaudu hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks esitatud

lubiväetise kasutamise soovitusega lubjatarbekaart, mis lähtub maaeluministri 19. detsembri

2018. a määruse nr 75 ,,Maaparandushoiutööde nõuded“ lisast „Põllumajandusmaal muldade

lubjatarbe määramine“ ja taimedele omastatava kaltsiumi sisaldusest.“;

4) paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotleja peab kogu põllumajanduslikus majapidamises tehtud põllumajandusliku tegevuse

kohta veeseaduse alusel peetavat põlluraamatut elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonnas või

PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud e-teenuse keskkonnas (edaspidi e-põlluraamat).

(2) Taotleja esitab e-põlluraamatusse kantud andmed PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu.“;

5) paragrahvi 11 olemasolev tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2

järgmises sõnastuses:

,,(2) Taotleja esitab andmed lõikes 1 nimetatud arvestuse kohta PRIA-le elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks.“;

2

6) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ,,raames“ tekstiosaga ,,või mille on

korraldanud teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses

või kutseõppeasutus kutseõppeasutuse seaduse tähenduses“;

7) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

,,(3) Taotleja teeb lõikes 2 sätestatud tegevuse tõendamiseks asukohapõhise pildi PRIA

heakskiidetud mobiilirakendust kasutades.“;

8) paragrahvi 24 olemasolev tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2

järgmises sõnastuses:

,,(2) Vahekultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise korral teeb taotleja vahekultuuri

kasvatamise tõendamiseks asukohapõhise pildi PRIA heakskiidetud mobiilirakendust

kasutades.“;

9) paragrahvi 25 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad ,,tuhka või lisaks tuhale muud“;

10) paragrahvi 25 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

,,(3) Lubiväetise päritolu tõendav dokument peab olema kohapeal kontrollimiseks

kättesaadav.“;

11) paragrahvi 29 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

,,(2) Paragrahvi 8 punktis 3 sätestatud nõuetele vastavust ja pärandniidu vastavust toetuse

saamise nõuetele kontrollib Keskkonnaamet.“;

12) paragrahvi 34 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„(10) Taotleja võib pidada põlluraamatut elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonnas või PRIA

e-teenuse keskkonnaga liidestamata muus e-teenuse keskkonnas kuni 2025. aasta 30. aprillini.

Alates 2025. aasta 1. maist peab taotleja pidama põlluraamatut elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonnas või PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud e-teenuse keskkonnas.

(11) 2025. aastal kohaldatakse § 11 põllumajandusmaa kohta, millel kasvatakse põhikultuurina

tali- või suvinisu.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määruse § 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 1. mail 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 21. detsembri 2022. a

määruse nr 75 „Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus“

muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike

2, § 15 lõike 2 ning § 38 lõike 3 alusel.

Määrusega muudetakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrust nr 75 „Perioodi 2023–

2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ (edaspidi määrus nr 75).

Määruses tehtavad muudatused tulenevad peamiselt „Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava)

muutmisest.

Määruses nr 75 tehtavad muudatused on sisulised. Olulisemateks muudatusteks on turvasmuldade

osatähtsuse alandamine, mis on seotud maa heas põllumajandus- ja keskkkonnaseisundis

hoidmise standardiga, mis käsitleb mulla ja süsinikuvarude kaitset. Koolituse nõude puhul

laiendatakse sobilike koolituste pakkujate nimekirja. Täiendatakse happelise mulla lupjamise

lisategevuse nõuet, mille kohaselt ei ole taotlejal enam kohustust kasutada tuhka. Elektroonilise

põlluraamatu pidamise puhul muudetakse nõuet selliselt, et alates 2025. aasta 1. maist peab

taotleja pidama põlluraamatut elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

(edaspidi PRIA) e-teenuse keskkonnas või PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud e-teenuse

keskkonnas (edaspidi ka liidestatud eratarkvara). Lisaks täpsustatakse, et 2025. aastal tuleb

taotlejal lämmastikubilanssi pidada ja andmed 1. detsembriks esitada ainult nende põldude kohta,

millel kasvatatakse põhikultuurina tali- või suvinisu.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna otsetoetuste valdkonna nõunik Birgit Pai (625 6146,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule on teinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6127,

[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse määruse nr 75 § 3 lõikes 5 arv ,,70“ arvuga ,,65“. Muudatus

on seotud toetuse minimaalse ja maksimaalse ühikumääraga. Keskkonnasõbraliku majandamise

toetuse põhitegevuse ühikumäär sõltub sellest, mis kultuuri kasvatatakse ja kas seda kultuuri

kasvatakse mahepõllumajanduslikul maal või mitte. Seejuures on toodud, et

mahepõllumajanduslikul maal kasvatatava köögivilja eest antakse toetust, kui köögivilja põllu

põhimullana on üle 70 protsendi ulatuses turvasmullad (M, S, R, AM) või erodeeritud (E, e) ja

deluviaalmuldade (D) kompleks. Käesoleva muudatusega tuuakse köögivilja kasvatamise korral

põllu põhimulla osatähtsus 70 protsendilt 65 protsendile. See tähendab, et taotlejale antakse nii

mahepõllumajanduslikul maal kui mitte mahepõllumajanduslikul maal kasvatatava köögivilja

eest toetust, kui köögivilja põllu põhimullana on üle 65 protsendi ulatuses turvasmullad (M, S, R,

AM) või erodeeritud (E, e) ja deluviaalmuldade (D) kompleks.

Muudatus on seotud maaeluministri 29. detsembri 2024. a määruse nr 68 ,,Maa heas

põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“

§ 3 lõikega 21. Nimetatud määruse kohaselt loetakse alates 2025. aastast maa heas põllumajandus-

ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude (edaspidi HPK) 2 puhul turvasmullaga

põllumajandusmaaks põld, millel on turvasmulla osatähtsus vähemalt 65 protsenti. Lävendi

langetamise põhjus oli toonane läbirääkimiste tulemus Euroopa Komisjoniga ning oluline oli, et

nõue kohalduks rohkematele turvasmuldadega põldudel ja 65 protsenti oli maksimum määr,

millega toona Euroopa Komisjoniga kokkuleppe saavutati. Selleks, et vähendada erinevates

toetustes olevate nõuete protsentide erinevust ja vähendada seeläbi taotlejate halduskoormust on

vajalik, et ka keskkonnasõbraliku majandamise toetuse raames sätestatud protsent ühilduks HPK

2 nõudega.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 75 § 6 lõiget 6 punktiga 15, mille kohaselt

kehtestatakse lepalehise toompihlaka istutustihedus, mis on vähemalt 1400 istikut hektari kohta.

Toompihlakas (Amelanchier) on levinud peamiselt põhjapool parasvöötmes ja kasvab ka Eesti

tingimustes. Teadaolevalt on Eestis köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuuridega isevarustatuse tase

madal ja kasvupinnadki on üldises plaanis langustrendis, seega on oluline võimalikult paljude

puu- ja köögiviljade ning marjakultuuride kasvatamise toetamine läbi erinevate toetusmeetmete.

Alates 2020. aastast on toompihlaka kasvatamine olnud aga tõusutrendis. PRIA taotlemise

andmetele tuginedes on näha, et toompihlaka kasvatamise eest on toetusi 2022. aastal taotletud

10,86 hektari kohta ning 2023. aastal 10,26 hektari kohta. Tuginedes Eesti Maaülikooli

spetsialiste teadmistele, siis Eestis kasvatatakse viljade saamise eesmärgil ainult lepalehist

toompihlakat (Amelanchier alnifolia). Seega lepalehisele toompihlakale seatakse, nagu teiste

kultuuride puhul, minimaalne istutustihedus, mis on vähemalt 1400 istikut hektari kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 3 sõnastatakse määruse nr 75 § 6 lõige 12 ümber. Muudetud sõnastuse

kohaselt lisatakse viide maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75

,,Maaparandushoiutööde nõuded“ lisale ,,Põllumajandusmaal muldade lubjatarbe määramine“.

Viite lisamine on vajalik eelkõige selleks, et sätestada lubjatarbekaardi koostamise aluseks võetud

metoodika. Nimetatud lisa järgi arvestatakse lubjatarbe arvutamisel mitmeid parameetreid,

milleks on mulla happesus ehk pH väärtus, orgaanilise süsiniku sisaldus, mullatüüp ja mulla

veerežiim. Need on Eesti tingimustes ühed olulisemad näitajad, mille kaudu arvutatakse

lubjatarve, sest lubjatarbe arvutamiseks ei piisa ainuüksi pH väärtuse olemasolust.

Mullatüübi arvestamine on vajalik, kuna erinevate uuringute põhjal on teada, et näiteks

mineraalmuld vajab lupjamist juba siis, kui liikuva kaltsiumi sisaldus on alla 1500 mg/kg, kuid

turvasmuldade puhul tekib lupjamise vajadus siis, kui liikuv kaltsium on alla 5500 mg/kg. Samuti

on erinevate mikroelementide kättesaadavus taimele seotud mullatüübiga, millel see kasvab.

Näiteks mulla puhul, mis on kerge lõimisega ja happeline, on molübdeeni ja seleeni kättesaadavus

taimedele pärsitud. Molübdeen on aga väga vajalik mikroelement liblikõieliste taimede

mügarbakteritele. Mulla vee režiimi mängib samuti olulist rolli. Näiteks lutsern on tundlik

mangaani suhtes, mis muutub taimele toksiliseks just märjas ja happelises mullas. Orgaanilise

süsiniku ja mulla pH vahel on aga väga tihe seos. Nimelt, mida happelisem on muld, see tähendab

mida kõrgem on mulla pH väärtus, seda madalam on aga selles mullas orgaanilise süsiniku

sisaldus. Orgaaniline süsinik näitab meile, mis seisus on mulla huumusvaru. Huumus on mulda

sattunud orgaaniline materjal, mis ajapikku laguneb ja salvestab endas taimede kasvuks vajalikku

süsinikku. Eesti teadlaste poolt välja töötatud metoodika on avaldatud ka materjalis „Väetamise

ABC“, mis ühtib nimetatud lisas 1 toodud metoodikaga, kuid mis ei ole juriidiliselt siduv

dokument, mida on aga määruse nr 75 lisa ,,Põllumajandusmaal muldade lubjatarbe määramine“.

Alates 2024. aasta novembrist on PRIA e-teenuse keskkonnas põldude haldamise teenuses

taotlejatele avatud uus tööriist ehk lupjamissoovituse funktsioon ja Maaelu Teadmuskeskus

(edaspidi METK) enam lubjatarbekaarte ei väljasta. Küll aga võtab PRIA e-teenus lubiväetise

kasutamise soovitusega lubjatarbekaardi koostamisel automaatselt arvesse ainult METK laboris

analüüsitud mullaproovide tulemused, mis tähendab, et PRIA e-teenuses on lupjamissoovituse

funktsiooni kasutamisel algandmeteks mullaproovid, mis on analüüsitud METK laboris. Seega

METK oma poolt arvutab oma algoritme kasutades lubjatarbe ja PRIA e-teenuse

lupjamissoovituse funktsioon pärib põllu geomeetria järgi mullaproovi punktidele välja arvutatud

lupjamissoovitused ja koostab selle põhjal lubjatarbekaardi. Happelise mulla lupjamise

lisategevuse elluviimisel saab taotleja vajaliku lubjatarbe soovituse koos lubjatarbekaardiga kätte

PRIA e-teenuse keskkonnast.

Taotleja, kelle mullaproovid on analüüsitud mujal kui METK laboris päritakse põldude kohta,

millel soovitakse ellu viia happelise mulla lupjamise lisategevust, lõimise ja orgaanilise süsiniku

andmed EstSoil kaardilt. Igal juhul tuleb taotlejal jälgida, et happelise mulla lupjamise

lisategevuse ellu viimise korral on tal lubjatarbekaart PRIA keskkonnas olemas hiljemalt

kohustuseaasta 1. detsembriks.

Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 13 reguleeritakse e-põlluraamatuga seonduv. Määruse nr 75 § 10

sisu muutub. Esiteks peab taotleja hakkama pidama põlluraamatut elektrooniliselt PRIA e-

teenuse keskkonnas või PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud e-teenuse keskkonnas alates 1.

maist 2025. aastal. Kuigi e-põlluraamatu pidamise kohustus rakendus kohustusliku nõudena

alates 15. juulist 2023, ei olnud nõutud, et e-põlluraamatut peetaks PRIA e-teenuse keskkonnaga

liidestatud e-teenuse keskkonnas ehk liidestatud eratarkvaras.

See tähendab, et kuni 30. aprillini 2025 on lubatud taotlejal kasutada ka sellist eratarkvara, mis ei

ole PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud, kuid alates 1. maist 2025 on taotlejal kohustus

kasutada eratarkvara, mis on liidestatud PRIA e-teenuse keskkonnaga. Kui aga taotleja, kes peab

e-põlluraamatut eratarkvaras, mis ei ole hiljemalt 1. maiks 2025. aastal PRIA e-teenuse

keskkonnaga liidestatud, siis ei saa lugeda nõuet täidetuks. Kuigi olles suhelnud erinevate Eesti

turul tegutsevate eratarkvaradega, on nad hinnanud, et liidestuse loomine hiljemalt 1. maiks 2025.

aastal ei ole problemaatiline. Küll aga, kui tulevikus peaks tekkima turule uusi eratarkvarasid, siis

ka nemad peavad selle tingimusega oma arenduste käigus arvestama, kui nad soovivad pakkuda

oma kasutajatele teenust, millega kasutaja saab muuhulgas ära täita ühe keskkonnasõbraliku

majandamise toetuse põhitegevuse tingimuse.

Liidestuse tegelik vajadus on tingitud PRIA ja eratarkvarade sujuvas andmevahetuses. Liidestus

on vaja selleks, et taotleja ise ei peaks andmeid mitmeid kordi sisestama erinevates süsteemides,

kui ka selleks, et PRIA kontrolli tehes omaks vajalikke andmeid. Kuna liidestuse loomine on

eratarkvarade jaoks ajamahukas, vajab lisatööd ja ressursse, tuleb anda eratarkvaradele võimalik

ajaline puhver, mille käigus eespool mainitud liidestus luua. Seega taotleja, kes 2025. aastal peab

e-põlluraamatut eratarkvaras, peab arvestama, et kui tema kasutatav eratarkvara ei ole liidestunud

PRIA e-teenuse keskkonnaga hiljemalt 1. maiks 2025. a, siis ei ole see põhitegevuse elluviimise

nõue täidetud. Seejuures tuletame meelde, et Excelis peetavat põlluraamatut ei käsitleta e-teenuse

keskkonnana, kuna tegemist on kasutaja arvutisse paigaldatud tabelarvutusprogrammiga. E-

teenus on aga teenus, mida osutatakse ja kasutatakse elektrooniliste kanalite kaudu, peamiselt

internetis või mobiiltelefoni teel ja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse e-põlluraamatu

nõude puhul võetakse arvesse üksnes PRIA e-teenuse keskkonnas või PRIA e-teenuse

keskkonnaga liidestatud e-teenuse keskkonnas peetavat põlluraamatut.

Teiseks peab taotleja esitama e-põlluraamatusse kantud andmed PRIA-le elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu (eelnõu § 1 p 4). Toodud muudatused jõustuvad 1. mail 2025. aastal

(eelnõu § 2). See tähendab, et taotleja võib pidada põlluraamatut elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonnas või PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestamata muus e-teenuse keskkonnas kuni 2025.

aasta 30. aprillini (eelnõu § 1 p 13). Kuna alates 1. maist 2025 peab taotleja pidama põlluraamatut

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonnas või PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud

eratarkvaras, siis on taotlejal võimalik alates samast kuupäevast oma andmeid ka PRIA-ga

liidestatud eratarkvarast PRIA-le esitada.

Eelnõu § 1 punktiga 5 loetakse § 11 olemasolev tekst lõikeks 1 ja täiendatakse paragrahvi

lõikega 2, mille kohaselt taotleja esitab lämmastikubilansi arvestuse PRIAle elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks. 1. detsember peaks olema

kuupäev, mil aktiivsed põllutööd on juba tehtud ja saagid põldudelt koristatud.

Lämmastikubilansi koostamiseks on oluline, et oleks olemas e-põlluraamatus andmed põllu

kohta. PRIA e-teenuse keskkond on seotud toetuste taotlemisega, seega on taotlejal andmed

põldude kohta juba olemas ning PRIA e-põlluraamatu teenus asub samas kohas,.

Lämmastikubilansi arvutamiseks on vaja teada eelkõige järgmisi andmeid:

- kasvatatav kultuur,

- kasvatatava kultuuri külvisenorm,

- mineraalväetamisega väetamise lämmastiku kogus tegevaines,

- orgaaniliseväetisega väetamise lämmastiku kogus tegevaines,

- kasvatatava kultuuri saagikus,

- proteiini kuivaine %,

- allakülv (olemasolul),

- vahekultuur (olemasolul) ja

- mullaproovide analüüsi tulemused.

Kui taotleja peab e-põlluraamatut eratarkvaras, siis pärast 1. maid 2025, mil eratarkvara on

liidestatud PRIA e-teenuse keskkonnaga, ei ole taotlejal sisuliselt vaja teha muud, kui pidada e-

põlluraamatut ja sisestada eratarkvarasse tehtud põllumajanduslikke tegevusi. Liidestuse tõttu

saavad andmed liikuda eratarkvarast PRIA e-teenuse keskkonda, kus lämmastikubilansi arvestus

tehakse automaatselt olemasolevate andmete põhjal. Taotlejal pole vajalik ise lämmastikubilansi

arvutust algatada ega käivitada. PRIA e-põlluraamatus on NPK kalkulaator üks e-põlluraamatu

tööriistadest. NPK kalkulaatori alt leiabki taotlejal lämmastikubilansi arvestuse. Lisaks

lämmastikubilansile ehk NPK kalkulaatorile on taotlejale avatud tööriistadeks veel

huumusbilansi kalkulaator ja lupjamissoovituse funktsioon. Need tööriistad on avatud kõigile

taotlejatele tasuta kasutamiseks. Seejuures võib taotleja lämmastikubilansi nõude täitmiseks

kasutada teisi tööriistu kui NPK kalkulaator. NPK kalkulaator annab muuhulgas soovituse lisaks

lämmastikule ka fosfori ja kaaliumi kasutamisele.

Kuna tegemist on esimese lämmastikubilansi nõude rakendamise aastaga, on lämmastikubilansi

koostamise käigus saadud tulemus eelkõige oluline ja vajalik taotleja enda vaatest. See tähendab,

et lämmastikubilansi tulemuse õigsuse tagamine on eelkõige taotleja enda huvides. See tähendab,

et 2025. aastal ei kontrollita taotleja lämmastikubilansi arvestuse tulemuse õigusust. Rõhutame,

et tegemist on taotlejale mõeldud abistava tööriistaga, mis aitab tal paremini planeerida

lämmastikväetiste kasutamist.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse nr 75 § 16 lõiget 1 nii, et koolitustegevusena

läheksid arvesse ka teadus- ja arendusasutuste ning kutseõppeasutuste läbiviidud koolitused. Seni

on need arvesse läinud juhul, kui need on läbiviidud „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ alusel

antava teadmussiirde pikaajaliste programmide rakendamise toetuse või strateegiakava alusel

antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse määruse nr 75 § 18 lõikega 3, mille kohaselt tuleb taotlejal

teha PRIA heakskiidetud mobiilirakendust kasutades asukohapõhine pilt tõendamaks, et on

kasutanud maasikaridades multši. Heaks kiidetud mobiilirakendust tegevuste tõendamiseks on

rakendatud varasemalt ka orgaanilise multši kasutamise lisategevuse puhul. Mobiilirakenduse

kasutamise eeliseks on mh vähendada PRIA töökoormust. Mõnevõrra suurendab see taotleja

halduskoormust, kuid pikemas perspektiivis soovime suunata taotlejat kasutama rohkem

digitaalseid lahendusi ning vähendada taotleja enda ajakulu kohapealses kontrollis osalemisel.

Alates 2023. aastast rakendunud pinnaseiresüsteemile ning vastavalt komisjoni rakendusmääruse

(EL) 2022/11731 artiklitele 10 ja 11, võivad liikmesriigid kasutada lisaks kohustuslikele

Copernicuse Sentineli satelliidi piltidele ka muid vähemalt samaväärse väärtusega andmeid nagu

näiteks asukohamärgisega fotod. Asukohamärgisega fotode tegemine ja nende edastamine eeldab

vastava rakenduse s.o äpi kasutuselevõttu, millega tehtud fotode asukoht ja aeg on valideeritud

ning tagatud on fotode autentsus. Seetõttu ei ole PRIA heakskiidetud mobiilirakendust kasutades

tehtud asukohamärgisega foto võrreldav niisama telefoniga tehtud ja e-posti teel saadetud fotoga,

kuna viimati nimetatu metaandmed on lihtsasti manipuleeritavad ega anna kindlust foto

autentsuses.

PRIA on välja töötanud ning kasutusele võtnud vastava mobiilirakenduse (Iva äpp)

asukohamärgisega fotode tegemiseks. Nimetatud mobiilirakendust kasutatakse

pinnaseiresüsteemi kohaldamiseks ning see on vajalik juhtudeks, kui pinnaseiresüsteemi käigus

on tuvastatud mittevastavus toetuse nõuete täimisel. Kuna pinnaseiresüsteem on

kontrollisüsteemist eraldiseisev, mis on mõeldud erinevate toetuste raames põllumajanduslike

tegevuste seiramiseks, jälgimiseks ja hindamiseks, tähendab, et tuvastatud mittevastavuse korral

ei järgne koheselt nt toetuse vähendamine, vaid taotlejale antakse võimalus tegevused vastavusse

viia, sealhulgas enda poolt tehtud tegevusi tõendada. Juhul, kui PRIA-l ei ole võimalik

olemasolevate usaldusväärsete ja kättesaadavate seireandmete pealt vastavust tuvastada (nt

kultuuri tuvastada), tuleb läbi viia järeltegevused, milleks võib kasutada eelnimetatud

mobiilirakendust asukohamärgisega fotode tegemiseks. Peamiselt kasutatakse antud funktsiooni

toetusõiguslikkuse nõuete seiramiseks.

Teisisõnu tähendab, et taotlejale edastatakse fotoülesanne, mille puhul saadab PRIA taotlejale e-

kirja, milles palutakse teha hiljemalt etteantud kuupäevaks asukohamärgisega foto olukorrast

põllul, millega tõendatakse tegelikku olukorda põllul. Foto tuleb teha PRIA vastavas

mobiilirakenduses (Iva), st väljaspool rakendust tehtud fotosid ei saa kasutada. Lisaks fotole

salvestab rakendus ka foto tegemise asukoha, suuna ning aja. Juhul, kui fotodelt ei olnud võimalik

reaalset olukorda põllul hinnata või fotoülesannet ei täidetud tähtajaks, võib PRIA-l olla tarvis

olukorra hindamiseks läbi viia kohapealne kontroll.

Täpsemad juhised ning infomaterjal nimetatud mobiilrakenduse kasutamiseks ning ülesande

täitmiseks on leitav ka PRIA veebilehel https://www.pria.ee/infokeskus/iva.

Eelnõu § 1 punktiga 8 loetakse määruse nr 75 § 24 olemasolev tekst lõikeks 1 ja paragrahvi

täiendatakse lõikega 2, mille kohaselt tuleb vahekultuuri lisategevuse elluviimise korral teha oma

tegevuse tõendamiseks asukohapõhine pilt, kasutades PRIA heakskiidetud mobiilirakendust.

Muudatuse vajalikkust on kirjeldatud eelmises punktis.

Eelnõu § 1 punktiga 9 jäetakse määruse nr 75 § 25 lõike 2 esimesest lausest välja sõnad ,,tuhka

või lisaks tuhale muud“. Eesti muldade üheks iseärasuseks ja probleemiks on piirkonniti

karbonaadivaese lähtekivimi tõttu muldade hapestumine ja seda enim Lõuna- ja Kagu-Eestis.

Hapestunud mullad ei paku meile vajalikke ökosüsteemiteenuseid ning takistavad

põllumajandusmaa tootmispotentsiaali säilitamist või selle tõstmist. Tuha kasutamise üheks

miinuseks on asjaolu, et tuhk on kõrge väävli sisaldusega ning pikaaegsemal kasutamisel

akumuleerub mulda. Kui mullas tõuseb väävlisisaldus oluliselt, siis hakkab see negatiivselt

mõjuma taime kasvule, pärssides selle kasvu ja arengut, kuna kõrge väävli sisalduse korral Ca ja

Mg leostuvad mullast. Uuringud on ühtlasi näidanud, et tuhaga lupjamisel on mulla

neutraliseerimise seisukohalt üsna lühiajaline mõju ja pikemas perspektiivis viib see hoopis mulla

happelisemaks muutumiseni ja seda lupjamise eelnevast tasemest veelgi kehvemasse seisu.

Samuti võib tuha keemiline koostis olla partiiti erinev.

1 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183,

08.07.2022, lk 23–34).

Seetõttu peame vajalikuks antud nõude juurest jätta välja kohustus kasutada lupjamisel tuhka.

Taotlejale jääb võimalus valida väetiseregistrisse registreeritud lubimaterjalide osas, millega oma

põlde lubjata ning seejuures võib ta seda teha vajadusel tuhaga, kuid kohustust tal enam ei oleks.

Probleem lisaks väävli sisaldusele on ka tuha kättesaadavus ja seda just Lõuna- ja Kagu-Eesti

piirkonnas. Kuna enamus tuhka leidub Põhja-Eestis, siis peavad Lõuna- ja Kagu-Eestis asuvad

põllumajandustootjad transportima Põhja-Eestist vajalikku materjali, mis on aga kulukas. Samuti

võib aastati tekkida probleeme üleüldise tuha kättesaadavusega ja seda ka Põhja-Eestis

piirkonnas.

Eelnõu § 1 punktiga 10 sõnastatakse ümber määruse nr 75 § 25 lõige 3, mille kohaselt lubiväetise

päritolu tõendav dokument peab olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav. Sõnastuse

muutmine on seotud eelmise punktiga.

Eelnõu § 1 punktiga 11 sõnastatakse määruse nr 75 § 29 lõige 2 ümber, mille kohaselt § 8 punktis

3 sätestatud nõuetele vastavust ja pärandniidu vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib

Keskkonnaamet.. Muudatus on seotud vajadusega viidata § 8 punktile 3, kuna baasnõude

kontrolli teeb Keskkonnaamet, kes lisaks kontrollib ka pärandniitudega seonduvat.

Eelnõu punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 75 § 34 lõiked 6 ja 7. Kuna määruse nr

75 § 10 sisu muutub – muutub see, kus tuleb põlluraamatut pidada, ning lisandub kohustus e-

põlluraamatusse kantud andmeid esitada PRIA-le (eelnõu § 1 p 4), siis võib määruse nr 75 § 34

lõige 6 tekitada segadust (,,Taotleja täidab §-s 10 sätestatud nõuet alates 2024. aasta 15. juulist.“).

Seetõttu tunnistatakse see lõige kehtetuks. Enne 1. maid 2025 kehtinud põlluraamatu pidamise

nõude sisu kajastub edaspidi ka eelnõu § 1 punktiga 13 lisatavas rakendussättes. Lisaks jõustub

andmete esitamise kohustus ning säte, mille kohaselt peab taotleja pidama põlluraamatut

elektrooniliselt kas PRIA e-teenuse keskkonnas või PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud e-

teenuse keskkonnas, 1. mail 2025. aastal. Taotleja võib pidada põlluraamatut elektrooniliselt

PRIA e-teenuse keskkonnas või PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestamata muus eratarkvaras

kuni 2025. aasta 30. aprillini.

Määruse nr 75 § 34 lõige 7 tunnistatakse samuti kehtetuks, kuna kohustus arvestada

lämmastikubilanssi rakendub 2025. aastast. Taotleja peab esitama andmed nimetatud arvestuse

kohta PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu hiljemalt kohustuseaasta 1.

detsembriks.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse määruse nr 75 § 34 lõikega 10, mille muudatuse sisu on

kirjeldatud põhjalikumalt eelnõu § 1 punkti 4 selgituste juures.

Lisaks täiendatakse määruse nr 75 § 34 lõikega 12, mille kohaselt kui 2025. aastal kasvatatakse

põhikultuurina suvi- või talinisu, siis nende põldude kohta tuleb taotlejal arvestada

lämmastikubilanss ning selle tulemus tuleb esitada PRIA e-teenuse keskkonnas hiljemalt

kohustuseaasta 1. detsembriks. Kui taotleja otsustab keskkonnasõbraliku majandamise toetust

taotleda, siis on tal 2025. aastal kohustus lämmastikubilanssi arvestada nende põldude kohta, kus

kasvatatakse põhikultuurina suvi- või talinisu. Kui taotleja, kes taotleb keskkonnasõbraliku

majandamise toetus 2025. aastal ei kasvata põhikultuurina suvi- või talinisu, siis ei ole tal vajadust

lämmastikubilanssi arvestada. Seega muude kultuuride puhul lämmastikubilansi arvestamine ei

ole kohustuslik, küll aga võib taotleja seda teha kui soovib. 2026. aastast rakendub aga nõue juba

kõikidele põldudele, kus lämmastikku sisaldavat väetist kasutatakse või kasvatatakse

lämmastikku siduvat kultuuri.

Eelnõu § 2 kohaselt jõustuvad eelnõu § 1 punktid 4 ja 5 1. mail 2025. a. Seda seetõttu, et taotleja

võib pidada põlluraamatut elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonnas või PRIA e-teenuse

keskkonnaga liidestamata muus e-teenuse keskkonnas kuni 2025. aasta 30. aprillini. Alates

2025. aasta 1. maist peab taotleja pidama põlluraamatut elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonnas või PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud e-teenuse keskkonnas. Kuna alates 1.

maist 2025 peab taotleja pidama põlluraamatut elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonnas või

PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud eratarkvaras, siis on taotlejal võimalik oma andmeid (sh

ka lämmastikubilansi andmeid) eratarkvarast PRIAle PRIA e-teenuse kaudu esitada alates 1.

maist 2025.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks järgmised õigusaktid:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide

koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade

(ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL)

nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 183, 08.07.2022, lk.23–34);

3) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises

põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja

arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22);

4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse

haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34);

5) Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille

liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette

nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52–

94).

4. Määruse mõjud

Muudatused puudutavad keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejaid, keda oli 2024. aasta

taotlemise andmete põhjal kokku ca 2200.

Muudatuste mõju keskkonnale on positiivne, kuna kavandatud muudatuse kohaselt loobutakse

lupjamisel tuha kasutamise kohustuslikkusest. See tähendab, et alates 2025. aastast ei ole taotlejal

enam kohustust kasutada lupjamisel tuhka või tuhka ja sellele lisaks lubiväetist. Tuha puhul on

täheldatud, et materjal on kõrge väävli sisaldusega ja pikaaegsemal kasutamisel akumuleerub

mulda. Kui aga mullas tõuseb väävlisisaldus oluliselt, siis hakkab see pärssima taime kasvu.

Seega alates 2025. aastast võib taotleja ise valida missugust lubiväetist ta otsustab kasutada

lupjamisel. Siiski tuleb taotlejal jälgida, et lupjamisel kasutatav lubiväetis on kantud

väetiseregistrisse.

Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitusest korraldusele on kaudselt positiivne,

kuna mõned tehtavad muudatused puudutavad otseselt ka PRIA inspektoreid. Üheks selleks

näiteks on muudatus, mille kohaselt peab vahekultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise

puhul taotleja tegema sarnaselt orgaanilise multši kasutamise lisategevusele, asukohapõhise pildi

kasutades PRIA heakskiidetud mobiilirakendust (Iva äpp). Seega selle asemel on taotlejal

kohustus esitada vahekultuuri kasvatamisest pilt, mille ta saab esitada Iva äpi kaudu. Mõnevõrra

suurendab see taotleja halduskoormust, kuid pikemas perspektiivis soovime suunata taotlejat

kasutama rohkem digitaalseid lahendusi ning vähendada seeläbi taotleja ajakulu kohapealses

kontrollis osalemisel.

Lisaks tehakse muudatus e-põlluraamatu pidamise puhul, mille kohaselt tuleb hiljemalt 1. maiks

2025 taotlejal kasutada eratarkvara, mis on PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud. Liidestuse

eesmärk on sujuva andmevahetuse tagamine, mis tähendab, et andmed liiguvad eratarkvarast

PRIA-sse sujuvalt. Taotlejal ei oleks seetõttu vaja eraldi PRIA keskkonda andmeid sisestada.

Sama kehtib ka lämmastikubilansi arvestuses. Taotleja, kes kasutab liidestatud eratarkvara saab

tänu liidestusele andmeid sujuvamalt PRIA keskkonnaga vahetada ning lämmastikubilansi

arvestus tehakse juba PRIA süsteemis automaatselt ilma, et taotleja peaks eraldi arvestust

algatama või käivitama. Seejuures tuleb taotlejal aga jälgida, et põllul tehtud tegevuste kohta

kantakse andmed e-põlluraamatusse.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne kulutusi ega tulusid riigieelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määruse § 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 1. mail 2025. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PRIAle.