Regionaal- ja Põllumajandusministeerium_vastus

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Eve Kallas

Tartu Vallavalitsus

[email protected]

Teie: 03.12.2024

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 13-1/5048-1

Vastus selgitustaotlusele

Austatud proua Kallas

Saatsite 27.11.2024 Õiguskantsleri Kantseleile pöördumise, milles küsite volikogu liikme

õiguse kohta kuuluda tema enda soovil valitud volikogu komisjoni. Õiguskantsleri Kantselei

saatis Teie pöördumise 03.12.2024 vastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 lõike 1 alusel on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisalas mh regionaalpoliitika ja -arengu, kohaliku omavalitsuse poliitika ja kohalike

omavalitsuste finantsjuhtimise poliitika kavandamine ja elluviimine ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine. Ministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna pädevuses on anda

selgitusi vastutusvaldkonna seaduste tõlgendamise ja rakendamise kohta1 ning nõustada

kohaliku omavalitsuse üksusi omavalitsuslikes küsimustes.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) on Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi vastutusvaldkonna seadus ja seetõttu on ministeeriumil õigus

anda nimetatud seaduse tõlgendamise ja rakendamise kohta selgitusi.

Volikogu liige, kes ei ole ühegi volikogu komisjoni liige soovib saada arengu- ja

planeerimiskomisjoni liikmeks. Küsite, kas on õiguspärane pakkuda volikogu liikmele kohta

teises komisjonis kui oli tema soov?

Kirjutate, et volikogu esimees ja aseesimees pakkusid volikogu liikmele kohta teises komisjonis

põhjendustega, et arengu- ja planeerimiskomisjoni kõik kohad on täidetud, komisjoni

liikmeteks on kaks volikoguvälist liiget, kes kuuluvad samuti EKRE-sse2 ning kumbki neist ei

ole soovinud ise komisjoni liikme kohast loobuda.

KOKS § 47 lõike 13 kohaselt arvestatakse volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel

erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Sätestatud nõude, arvestada

volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu 1 Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi MSVS) § 3 kohaselt

annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tasuta selgitusi enda väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse

tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. MSVS alusel antud õigusalane

selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti

Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. 2 Pöördumise kohaselt kuulub EKRE-sse ka see volikogu liige, kes soovib saada arengu- ja planeerimiskomisjoni liikmeks.

2 (3)

volikogus, eesmärk on tagada kõigi valijatelt toetuse saanud poliitiliste jõudude (erakonnad ja

valimisliidud) kaasatus komisjonide töösse.

Poliitiline tasakaal ei tähenda siiski, et kõikides komisjonides peab volikogu liikmete

erakondlik või valimisliidu esindatuse proportsioon olema täpselt sama kui volikogus, vaid

esindajate osakaalu tuleb võtta komisjonide moodustamisel arvesse selliselt, et volikogu

komisjonide töös oleks tagatud üldiselt poliitiline tasakaal, sh opositsiooni ülekaal

revisjonikomisjonis ning koalitsiooni ülekaal teistes alalistes komisjonides. Ei pea arvestama

volikogusse valitud poliitiliste nimekirjade täpset proportsionaalset jaotust. Näiteks igas

volikogu komisjonis ei pea olema kõigist valimistel valituks osutunud nimekirjadest võrdeliselt

valimistel hääli saanud proportsioonile liikmeid. Komisjonide liikmete arvu (komisjonide

suuruse) määramisel lähtutakse nii volikogu liikmete arvust üldiselt, kui ka erinevate poliitiliste

jõudude esindajate esindatusest volikogus, kuid ka vajadusest tagada komisjonide

töövõimelisus. Kõigi komisjonide peale kokku tuleb tagada, et oleks tagatud nimekirjade

esindatus ja iga volikogu liige kuuluks vähemalt ühte komisjoni.

Kohalikul omavalitsusel on enesekorraldusõigus ning sellest lähtudes jätab KOKS volikogu

kehtestada täpsemad reeglid, kas ja kuidas ning millistel alustel n-ö volikoguväliseid isikuid

komisjonide töösse kaasatakse (nt osaleda koosolekul sõnaõigusega) või komisjoni liikmeks

arvatakse3. Volikoguväliste isikute komisjoni töösse kaasamisel tuleb samuti järgida head

poliitilist tava ja arvestada nende puhul samuti poliitilise tasakaalustatuse nõudega. Üldjuhul

kaasatakse komisjonidesse volikoguväliselt siiski valdkonna eksperte, konkreetsete

piirkondade ja huvirühmade esindajaid, kelle puhul ei ole nende poliitilised vaated määravaks.

Tartu valla kodulehe andmetel on 7-liikmelise arengu- ja planeerimiskomisjoni liikmeks kolm

volikoguvälist liiget. Praktika, kus komisjonide liikmeks on kinnitatud volikoguvälised isikud

selliselt, et opositsiooni esindavale volikogu liikmele komisjonis n-ö kohta ei jagu, on taunimist

väärt, kuna rikub ilmselgelt volikogu liikme õigust oma mandaati teostada. Volikogude

komisjonide koosseisude kinnitamisel tuleb esmalt tagada, et kõik volikogu liikmed on neisse

kaasatud ja alles siis kaaluda sinna volikoguväliste isikute kinnitamist.

Asjaolu, et komisjonis ei ole n-ö vabu kohti, ei saa olla takistuseks volikogu liikme komisjoni

liikmeks kinnitamisele. Komisjoni koosseisu muutmine toimub komisjoni esimehe esildusel

ning selle eelduseks ei ole komisjoni liikme loobumine komisjoni liikme kohast. Vastupidine

konstruktsioon muudaks absurdseks ja võimatuks poliitiliste jõudude, võimuvahekordade

muutumisel KOKS § 47 sätete kohaldamise – sh komisjonides volikogus esindatud poliitiliste

jõudude osakaalu tagamine ning voliniku õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

Kuigi igal volikogu liikmel on KOKS § 47 lõike 1 kolmanda lause järgi õigus kuuluda vähemalt

ühte komisjoni, ei ole seadusandja siiski andnud garantiid, et iga volikogu liige saaks kuuluda

tema enda soovil mistahes komisjoni. Määrav on volikogu ja komisjoni esimehe sõna.

Komisjoni esimehel on oma esildisega võimalik esitada volikogule kinnitamiseks volikogu

komisjoni koosseis, kus on arvuliselt rohkem koalitsiooni esindajaid, võimalusel arvestatakse

ka opositsiooni ettepanekuid, kes konkreetsetest volikogu liikmetest võiks vastava komisjoni

koosseisu kuuluda (vastavalt pädevusele).

Komisjoni koosseisust välja jäämine ei riku otseselt volikogu liikme õigust kuuluda vähemalt

ühte volikogu komisjoni, kui ta arvatakse mõne muu komisjoni koosseisu või ta on juba mõne

teise komisjoni koosseisus. KOKS sätete rikkumine oleks tuvastav juhul, kui volikogu liikmel

takistataks otseselt oma mandaadi teostamist ehk kuuluda vähemalt ühte komisjoni koosseisu.

3 Volikogu komisjoni moodustamise kord ning tegevuse alused ja kord tuleb sätestada valla või linna põhimääruses

(KOKS § 47 lg 2 ja § 8 lg 1 p 1).

3 (3)

Kokkuvõttes ei anna KOKS volikogu liikmele õigust nõuda mistahes volikogu komisjoni

koosseisu kuulumist. Küll, aga on taunimist väärt olukord, kus komisjonide liikmeks on

kinnitatud volikoguvälised isikud (olgu nad siis sama erakondliku kuuluvusega või mitte)

selliselt, et opositsiooni esindavale volikogu liikmele komisjonis n-ö kohta ei jagu.

Komisjoni esimehel (esimeestel) tuleb teha volikogule ettepanek komisjoni koosseisus

muudatuste tegemiseks, juhul, kui komisjonide koosseisu kujundamisel ei ole arvestatud

erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus (opositsiooni ülekaal

revisjonikomisjonis) ning senini mitte ühegi komisjoni liikmeks olev volikogu liige soovib

komisjoni liikmeks kinnitamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Uusjärv

kohalike omavalitsuste osakonna juhataja

Teadmiseks: Õiguskantsleri Kantselei

Eliko Saks

502 5936, [email protected]