Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Kohtuvälise menetleja otsus üldmenetluses

Väärteoasi nr 951024000xxx

Tallinn, 29.08.2024

Käesoleva otsuse on teinud Andmekaitse Inspektsiooni nimel jurist Greete Kaljuste, juhindudes

väärteomenetluse seadustiku §-st 74.

Menetlusaluse isiku andmed:

a. Nimi: XX

b. Isikukood või sünniaeg: xxxxxx

c. Kodakondsus: x

d. Elu- või asukoht ja aadress: xx

e. Töökoht või õppeasutus: XXX, XXXX

f. Kontaktandmed: xxx g. Isikut tõendava dokumendi nimetus ja number: ID-kaart nr xxxx

Kaitsja andmed: -

Menetlusalune isik soovib/ei soovi, et kaitsja osaleks menetluses.

Menetlusalusele isikule on selgitatud väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigusi ja

kohustusi, mis on fikseeritud 28.03.2024 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis.

Otsuse tegemise aluseks olnud väärteoprotokolli kuupäev ning koostaja nimi: 30.07.2024,

Greete Kaljuste

Väärteo toimepanemise aeg ja koht:

Perioodil 02.09.2020 kuni 27.09.2023 421 korda, tervise infosüsteem (Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskus Pärnu mnt 132, Tallinn)

Väärteo lühikirjeldus: XXX OÜ õena tegi XX oma isikliku tuttava Xx kohta korduvalt

päringuid vahemikus 02.09.2020 kuni 27.09.2023 oma tööandja XXX OÜ nime alt ja vaatas ja

luges Xx isikuandmeid (terviseandmeid) tervise infosüsteemis. XX tegi Xx kohta viidatud

vahemikus dokumentide nimekirjade päringud (395 korral) ning 13.10.2021 kell 11:44,

22.09.2021 kell 10:11, 17.09.2021 kell 08:17, 23.08.2021 kell 06:43, 23.08.2021 kell 06:42,

14.05.2021 kell 15:50, 24.03.2021 kell 08:31, 12.03.2021 kell 10:55, 19.02.2021 kell 10:23,

12.02.2021 kell 11:09, 12.02.2021 kell 11:08, 01.02.2021 kell 06:58, 25.01.2021 kell 08:21,

20.01.2021 kell 07:40, 13.01.2021 kell 14:25, 07.01.2021 kell 09:38, 21.12.2020 kell 11:45,

07.12.2020 kell 07:40, 07.12.2020 kell 07:39, 26.10.2020 kell 07:22, 16.10.2020 kell 09:21,

12.10.2020 kell 07:15, 28.09.2020 kell 07:12, 18.09.2020 kell 08:31, 18.09.2020 kell 08:25 ja

02.09.2020 kell 09:29 toimus dokumentide vaatamise päring (26 korral kokku), millelt nähtusid

Xx terviseandmed. Kokku on tervise infosüsteemis dokumentide vaatamise ja dokumentide

nimekirjade päringuid 421.

2 (8)

1. Objektiivne kooseis.

XXX OÜ õena tegi XX oma isikliku tuttava Xx kohta korduvalt päringuid vahemikus

02.09.2020 kuni 27.09.2023 oma tööandja XXX OÜ nime alt ja vaatas ja luges Xx

isikuandmeid (terviseandmeid) tervise infosüsteemis1. XX tegi Xx kohta viidatud vahemikus

dokumentide nimekirjade päringud (395 korral) ning 13.10.2021 kell 11:44, 22.09.2021 kell

10:11, 17.09.2021 kell 08:17, 23.08.2021 kell 06:43, 23.08.2021 kell 06:42, 14.05.2021 kell

15:50, 24.03.2021 kell 08:31, 12.03.2021 kell 10:55, 19.02.2021 kell 10:23, 12.02.2021 kell

11:09, 12.02.2021 kell 11:08, 01.02.2021 kell 06:58, 25.01.2021 kell 08:21, 20.01.2021 kell

07:40, 13.01.2021 kell 14:25, 07.01.2021 kell 09:38, 21.12.2020 kell 11:45, 07.12.2020 kell

07:40, 07.12.2020 kell 07:39, 26.10.2020 kell 07:22, 16.10.2020 kell 09:21, 12.10.2020 kell

07:15, 28.09.2020 kell 07:12, 18.09.2020 kell 08:31, 18.09.2020 kell 08:25 ja 02.09.2020 kell

09:29 toimus dokumentide vaatamise päring (26 korral kokku), millelt nähtusid Xx

terviseandmed. Kokku on tervise infosüsteemis dokumentide vaatamise ja dokumentide

nimekirjade päringuid 421.2 Dokumentide nimekirjade päring näitas, kas ja mis uusi dokumente

on isiku kohta lisatud ja dokumendi vaatamise päring annab ligipääsu konkreetse dokumendi

sisule.

Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh andmete vaatamine, päringute tegemine jms) peab

lähtuvalt isikuandmete kaitse üldmääruse3 (IKÜM) artiklist 6 esinema õiguslik alus. Eriliigiliste

isikuandmete (sh terviseandmed) töötlemisel on lisaks vajalik, et esineks üks IKÜM artikkel 9

lõikes 2 toodud punktidest, mis lubaks eriliigilisi (antud juhul terviseandmeid) töödelda, ning

muul juhul on eriliigiliste andmete töötlemine keelatud.

Tulenevalt Xx edastatud andmejälgija väljavõtetest4 on näha, et XX on sisenenud tervise

infosüsteemi ja seeläbi töödelnud Xx eriliigilisi isikuandmeid. Viimane päring on tehtud

27.09.2023 09:07 ning peale Xx 28.09.2023 saadetud sõnumit XX-le, et rohkem ta teda ei

jälgiks, ei ole seda ka tehtud.5

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse logiväljavõte XX poolt tervise infosüsteemi tehtud

päringute osas Xx kohta näitab, et vahemikus 02.09.2020 kuni 27.09.2023 on tervise

infosüsteemis dokumentide vaatamise ja dokumentide nimekirjade päringuid tehtud 421

korda.6

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 593 alusel on tervishoiuteenuse osutajal

juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele TTKS § 41 lõigetes 1–12 sätestatud

eesmärkidel ja korras. TTKS § 3 alusel on tervishoiutöötaja mh õde, kes on registreeritud

Terviseametis. TTKS § 4 alusel on tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse osutaja.

Avalikust Terviseameti tervishoiutöötajate registrist nähtub, et XX on registreeritud

tervishoiutöötajana, kood xxxxxx7, seega on tal seadusest tulenev juurdepääsuõigus tervise

infosüsteemile. Samuti on näha sealt tervishoiutöötajate registrist, et ta töötab XXXX ja XXX

OÜ-s ja seega on XX-l juurdepääs tervise infosüsteemile läbi nende asutuste süsteemide

1 Seda kinnitab tõend: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse 05.12.2023 nr xx vastusele lisatud tabel

logidega XXX OÜ töötaja XX nimega tervise infosüsteemis Xx kohta; XXX OÜ vastusele lisatud tabel logidega

XXX OÜ sisemisest infosüsteemis Xx kohta. 2 Seda kinnitab tõend: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse 05.12.2023 nr xx vastusele lisatud tabel

logidega XXX OÜ töötaja XX nimega tervise infosüsteemis Xx kohta. 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R0679 4 Seda kinnitab tõend: Xx andmejälgija väljavõtte koopiad (27.03.2024 tõendite ülevõtmise määruses lisad 5-41); 5 Seda kinnitab tõend: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse 05.12.2023 nr xx vastusele lisatud tabel

logidega XXX OÜ töötaja XX nimega tervise infosüsteemis Xx kohta; Tervise ja Heaolu Infosüsteemide

Keskuse 25.04.2024 nr xx vastus logiväljavõttega; Xx ja XX 28.09.2023 kirjavahetusest kuvatõmmis. 6 Seda kinnitab tõend: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse 05.12.2023 nr xx vastusele lisatud tabel

logidega XXX OÜ töötaja XX nimega tervise infosüsteemis Xx kohta. 7 Seda kinnitab tõend: Terviseameti tervishoiutöötaja päringu väljatrükk (12.03.2024).

3 (8)

olemas. XXX OÜ kaudu on menetlusalune isik praegusel juhul ka päringuid teinud.8

XXXX on Xx-le varasemalt kinnitanud, et nende haigla infosüsteemi kaudu XX päringuid

teinud ei ole.9 Seda kinnitab ka Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse logiväljavõte kõigist

XX päringutest Xx kohta ja menetlusaluse isiku enda ütlused.10

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse logiväljavõtetest on näha 1 kirje XXXX all, kus logi

real on kirjas: „04.11.2022 12:45 Dokumendi registreerimine 1000171891 XX xxxxxx xxxxxxx

XXXX“.11 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse vastuses saadetud logiväljavõttest

nähtub, et tegu on XX poolt tehtud immuniseerimisega ja tema on dokumendi koostaja.12 Xx

kirjalikes ütlustes on ta kinnitanud, et on 04.11.2022 saanud vaktsiinisüsti ja tema

immuniseerijaks oli XX, kuigi tema teada pidi sissekande tegema XXX esindaja, kellele

õendusjuht edastas nimekirja vaktsineeritutega ja XX antud digilugu sissekannet teha ei

palutud.13 Selles päringu osas ei tuvastanud kohtuväline menetleja XX poolt süüteo, sh IKS §

71, toimepanemist, kuna kanne ei ole vale või alusetu ja andmed oli talle ilmselgelt teada.

Küsimus langeb asutuse sisekorra reeglite järgimisele.

IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt h annab peamise volitusnormi, mille alusel tervishoiutöötajad

saavad ilma nõusolekuta andmeid töödelda. Käesoleval juhul oleks võimalik kohaldada ka

artikkel 9 lõige 2 punkti a, ehk isiku vabatahtlik nõusolek, kuid Xx ütluste kohaselt tema

nõusolek puudus.14 Sealjuures on kõik ülejäänud IKÜM artikli 9 lõike 2 toodud alused antud

juhul asjakohatud.

IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkti h lubab eriliigiliste andmete töötlemise kui see on vajalik

ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks,

meditsiinilise diagnoosi panemiseks, tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi

võimaldamiseks või tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja -teenuste korraldamiseks,

tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingule ja eeldusel,

et lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud.

Esmane tingimus on see, et andmeid töötleb töötaja, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või

pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise kohustus, või

kui neid andmeid töödeldakse sellise isiku vastutusel või kui neid andmeid töötleb mõni teine

isik, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade

alusel samuti saladuse hoidmise kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 768 lg 1 alusel on

tervishoiuteenuse osutajale kehtestatud seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus. Teiseks

peab olema lisaks siseriikliku regulatsiooniga kehtestatud lisa kaitsemeetmed.

TTKS § 41 lõigetest 1–13 tulenevalt on lisakaitsemeetmed tervishoiuteenuse osutajale pandud

kohustus järgida tervishoiuteenuse osutajal töötlemisel kindlat eesmärki ja ulatust ning andmete

töötlemine dokumenteerida. Juurdepääsu terviseandmetele reguleerib tervishoiuteenuse

korraldamise seaduse § 41 lõiked 1– 12:

8 Seda kinnitab tõend: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse 05.12.2023 nr xx vastusele lisatud tabel

logidega XXX OÜ töötaja XX nimega tervise infosüsteemis Xx kohta; XXX OÜ vastusele lisatud tabel logidega

XXX OÜ sisemisest infosüsteemis Xx kohta. 9 Seda kinnitab tõend: Xx kirjavahetus XXXX-ga; 10 Seda kinnitab tõend: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse 05.12.2023 nr xx vastusele lisatud tabel

logidega XXX OÜ töötaja XX nimega tervise infosüsteemis Xx kohta; Menetlusaluse isiku XX ülekuulamise

protokoll 28.03.2024; 11 Seda kinnitab tõend: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse 05.12.2023 nr xx vastusele lisatud tabel

logidega XXX OÜ töötaja XX nimega tervise infosüsteemis Xx kohta; 12 Seda kinnitab tõend: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse 25.04.2024 nr xx vastus logiväljavõttega; 13 Seda kinnitab tõend: Xx kirjalikud ütlused 27.05.2024. 14 Seda kinnitab tõend: Tunnistaja Xx ülekuulamise protokoll 05.03.2024.

4 (8)

TTKS § 41 Isikuandmete töötlemine

(1) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on

õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke

isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

(11) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on

õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid:

1) tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõikes 1

nimetatud eesmärgist;

2) käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 7 sätestatud ulatuses ja eesmärgil.

(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud andmete töötlemise õigus

tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb üldarstiabi ja koolitervishoiu teenuse

osutamiseks. Andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb

eriarstiabi, iseseisva õendusabi ja iseseisva ämmaemandusabi tervishoiuteenuse osutajale

üksnes varem sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu olemasolul ning ennetustegevused on ellu

viidud mõistliku aja jooksul lepingu lõppemisest.

Seega kokkuvõtlikult lubatakse töödelda andmeid kolmel juhul:

1) TTKS § 41 lõige 1 alusel andmesubjekti nõusolekuta vajalikke isikuandmeid

tervishoiuteenuse osutamiseks;

2) TTKS § 41 lõige 1¹ punkti 1 alusel eriliigilisi isikuandmeid tervishoiuteenuse kavandamiseks

lähtudes sel juhul TTKS § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist15;

3) TTKS § 41 lõige 1¹ punkti 2 alusel tervishoiuteenuse kvaliteedinõuete tagamiseks lähtudes

sel juhul 15.12.2004 sotsiaalministri määrusest nr 128 Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise

nõuded, kus on toodud andmete töötlemise ulatus ja eesmärgid.

Tervishoiuteenust võib patsiendile osutada üksnes patsiendi nõusolekul. See tuleneb

võlaõigusseaduse §-st 766 ja tähendab, et kohustus teenust osutada eeldab patsiendi eelnevat

tahet, leping loetakse sõlmituks ka ravi alustamise või teenuse osutamisega või tuginedes tema

otsusevõimetuse korral eeldatavale tahtele (VÕS § 759).

Vaid seaduses sätestatud alustel ja ulatuses ei ole patsiendi nõusolek tervishoiuteenuse

osutamiseks vajalik (VÕS § 766 lg 6). Tervishoiuteenuse leping on oma olemuselt seega

vabatahtlik leping, mis on ka peamine eeldus lepingulise regulatsiooni kohaldamiseks.

Tulenevalt sellest, et isik on avaldanud soovi tervishoiuteenuse saamiseks (või saab –

otsusevõimetuse või sundravi korral), on TTKS § 41 alusel ka tervishoiutöötajal õigus töödelda

isikuandmeid, sh ka eriliiki isikuandmeid, kus viimane eeldab juba ravisuhte olemasolu.

Isikuandmeid töödeldes tuleb lähtuda ka üldpõhimõttest, et isikuandmeid ei või töödelda viisil,

mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas.

Perearstidel ja -õdedel on üldarstiabi osutamise eesmärgil õigus viia läbi nimistusse kuuluvate

isikute suhtes ennetustegevusi ehk TTKS § 41 lõige 1¹ punkt 1 olukord ning sel juhul ei ole

enam tegemist tervishoiuteenuse osutamisega TTKS § 41 lõige 1 alusel ehk lepingu täitmisega

(VÕS § 758). Vastav õigus tuleneb TTKS § 41 lõikest 12 , mille kohaselt § 41 lõige 1¹ punktis 1

nimetatud andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb

üldarstiabi ja koolitervishoiu teenuse osutamiseks. See aga ei tähenda, et perearsti nimistusse

kuulumine on katkematu tervishoiuteenuse osutamise leping perearstiga (VÕS § 758 mõttes)

ning vastav andmetöötlus (ennetus) tuleb dokumenteerida (TTKS § 41 lg 13). Seega peab

tervishoiutöötaja igal juhul dokumenteerima, mis tal plaanis oli ja kuidas plaan realiseerus sh

kas patsient tuli vastuvõtule või patsient ei soovinud vastuvõtule tulla, kas arst vormistas

saatekirja uuringule vms. Kuna Xx ei kuulunud XXX XX nimistusse, ei saa antud olukorras

15 s.o. tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,

diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi

halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist ning sel juhul tuleb ka lähtuda.

5 (8)

tegemist olla ka ennetustegevusega.16

Xx ütluste kohaselt puudus XX-l vahemikus 02.09.2020 kuni 27.09.2023 tervise infosüsteemi

terviseandmete kohta päringut tehes ravisuhe või muu tervishoiuteenusega seotud eesmärk Xx-

ga.17

XX on ülekuulamisel kinnitanud, et on talle etteheidetava teo toime pannud. Samuti on ta

kinnitanud, et ei ole edastanud andmeid kolmandatele isikutele. Menetlusalune isik on

kinnitanud, et oli Xx-ga varasemalt tuttav ja töötas koos temaga ka XXXX-s, mistõttu ta vaatas

andmeid isiklikust huvist, et tuvastada materjalidest, kuidas Xx-l läheb, kuna muudel

meetoditel ta tema tervisesse puutuvat informatsiooni kätte ei saanud. St, et menetlusalune isik

oli ka kursis, et Xx jäi töölt eemale tervisliku seisundi tõttu. XX on kinnitanud, et viimane

ravisuhe Xx-ga oli tal 2020.a jaanuaris ja nõusolekut andmete vaatamiseks pole ta saanud.18

Eeltoodust tulenevalt puudus menetlusalusel isikul kaebaja eriliigiliste isikuandmete

töötlemiseks õiguslik alus ja põhjendatud eesmärk, mis oleks lubanud päringuid teha. Seega on

leidnud kinnitust, et XX on isikuna, kellel on juurdepääs isikuandmetele oma tööülesannetest

lähtudes, vaadanud ebaseaduslikult vahemikus 02.09.2020 kuni 27.09.2023 Xx

terviseandmeid. XX ei vaadanud Xx terviseandmeid tervishoiuteenuse osutamiseks,

kavandamiseks või kvaliteedinõuete tagamiseks vaid lähtudes isiklikust huvist.

KarS § 157 ja § 1571 näevad ette koosseisu isikuandmete ebaseadusliku avaldamise korral ning

§ 1571 reguleerib neist just eriliiki isikuandmete ebaseadusliku avaldamise või neile

ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamisega seonduvat. IKS § 71 selliste andmete avaldamiste

olukordades ei kohaldu.

Tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu, et XX oleks jaganud päringute tulemusena

teada saadud eriliiki isikuandmeid (terviseandmeid) edasi kellelegi kolmandale, mis viitaks

KarS §-des 157 ja 1571 koosseisulisele teole.19 Seega kuna tõendamist pole leidnud, et XX oleks

eriliiki isikuandmeid ebaseaduslikult kellelegi avaldanud või neile juurdepääsu võimaldanud,

ei ole KarS § 157 või § 1571 koosseis täidetud ning saab vaadata IKS § 71 koosseisu.

Menetlusalusele isikule on eelnevast tulenevalt etteheidetav isikuandmete kaitse seaduse § 71

ehk isikuandmete ebaseadusliku vaatamise, lugemise ja nende kohta päringute tegemise eest

isiku poolt, kellel on juurdepääs isikuandmetele oma töö- või teenistusülesannetest lähtudes.

XX käitumises puuduvad KarS §-des 157 ja 1571 sätestatud süüteokooseisude tunnused. Seega

kuulub XX vastutusele võtmisele IKS § 71 alusel.

2. Subjektiivne koosseis

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseks tunnuseks tahtlus (kavatsetus, otsene

ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus (kergemeelsus ja hooletus). KarS § 17 lg 3 kohaselt ei

välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust.

KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab ette, et süüteokoosseisule

vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

16 Seda kinnitab tõend: Tunnistaja Xx ülekuulamise protokoll 05.03.2024; 17 Seda kinnitab tõend: Tunnistaja Xx ülekuulamise protokoll 05.03.2024; 18 Seda kinnitab tõend: Menetlusaluse isiku XX ülekuulamise protokoll 28.03.2024; 19 Seda kinnitab tõend: Tunnistaja Xx ülekuulamise protokoll 05.03.2024; Menetlusaluse isiku XX ülekuulamise

protokoll 28.03.2024;

6 (8)

XX pani teo toime kavatsetult, sest teadis tervishoiutöötajana, et tal puudub õigus tervise

infosüsteemi kasutamiseks ilma patsiendi eelneva nõusolekuta ja tervishoiuteenuse

osutamiseta. XX seadis endale eesmärgiks Xx andmete vaatamise tervise infosüsteemis,

veendumaks, milline on tema tervislik seisund ning tehes seda lähtudes enda isiklikust huvist.

3. Õigusvastasus ja süü

KarS § 27 järgi on õigusvastane koosseisuline tegu, mille õigusvastasus ei ole välistatud KarS-

i, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või tavaga.

Menetlusalune isik ei ole selliseid asjaolusid maininud ning menetleja ei ole käesolevas asjas

õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastanud.

KarS § 32 lg 1 järgi saab isikut õigusvastase teo eest karistada, kui ta on süüvõimeline ja puudub

seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. XX süüdivuses pole põhjust kahelda ning süüd

välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Seega tuleb lugeda tõendatuks, et XX pani toime deliktistruktuurile vastava teo IKS § 71 järgi

ning kuulub vastutusele võtmisele.

Vastulause: Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset.

Rikutud õigusnormid: isikuandmete kaitse seaduse § 71

Väärteo kvalifikatsioon: isikuandmete kaitse seaduse § 71

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning rahatrahvi määra põhjendus:

Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad (KarS § 57 ja 58). Karistusseadustiku

(KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistuse mõistmise aluseks süü ning karistuse määramisel

kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel. Riigikohtu otsuse nr

3-1-1-40-04 p 7 kohaselt toimub igasugune mõjustamine läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise

kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks – prognoosimaks,

milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest

hoiduma – arvestama ka süüdlase isikut.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja arvestanud konkreetse karistusmäära valikul

väärteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnustega.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuna väärtegu oli tahtlikult suunatud eriliigiliste

isikuandmete vastu isiku poolt, kellel on seadusest ja tööülesannetest tulenev

konfidentsiaalsuskohustus, peab karistus olema õiguskorra huvide kaitseks piisavalt tõhus.

Andmesubjekti terviseandmete näol on tegemist ühe delikaatsema isikuandmete liigiga, mis

vajab ühiskonnas erilist kaitset. XX-le on ühiskonna poolt usaldatud juurdepääs

terviseandmetele tingimusel, et ta tagab isikuandmete töötlemise seaduslikkuse sh töötleb

andmesubjektide isikuandmeid ainult tööülesannetest lähtuvalt. XX on seda usaldust rikkunud

7 (8)

lähtudes enda isiklikest huvidest, millega mõjutab ka tervishoiusüsteemi kui terviku

usaldusväärsust.

IKS § 71 sätestatud väärteokoosseisuga kaitstakse andmesubjektide privaatsust ja eraelu

puutumatust, mis on põhiseadusega kaitstud õigushüve. Seetõttu tuleb tagada isikuandmete,

eriti eriliigiliste isikuandmete, kõrgetasemeline kaitse (IKÜM pp 51-53).

Isikuandmete kaitse seaduse § 71 kohaselt isikuandmete ebaseadusliku kogumise, vaatamise,

lugemise, kasutamise, nendele juurdepääsu või nende kohta päringute või väljavõtete tegemise

eest isiku poolt, kellel on juurdepääs isikuandmetele oma töö- või teenistusülesannetest

lähtudes, kui puuduvad karistusseadustiku §-des 157 ja 1571 sätestatud süüteokoosseisud,

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 200 trahviühikut, mis on maksimaalne määr. Karistuse

määramisel on arvestatud asjaolu, et tegemist on eriliiki isikuandmetega, rikkumine on olnud

korduv ja toimunud umbes kolme aasta jooksul ning lõppes ainult peale Xx-i tähelepanu

juhtimist andmete vaatamisele. IKS § 71 koosseisu täitmiseks oleks piisanud aga juba ainult

ühest õigusliku aluseta tehtud päringust. Korduva vaatamise põhjuseks oli isiklik huvi, mis

polnud kuidagi seotud töökohustuste täitmisega või professionaalse huviga.

Üldpreventiivsest eesmärgist lähtuvalt tuleb anda signaal ka teistele isikutele, et selline tegu ei

tasu ennast ära. KarS-is sätestatud positiivne üldpreventsioon seab oma eesmärgiks avaldada

õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra

vastu. Arvestades, et menetlusalune isik on väärteo toime pandud tahtlikult, määrab kohtuväline

menetleja XX-le rahatrahvi, mis moodustab maksimaalse summa sanktsioonist – 200

trahviühikut ehk 800 eurot20. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistus

mõjutab menetlusalust isikut käituma edaspidi seadusekuulekamalt.

Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 73 lg 1 p-st 1 kohtuvälise menetleja ametnik

otsustas:

karistada isikuandmete kaitse seaduse § 71 alusel XX-irahatrahviga 200 trahviühiku

ulatuses, s.o 800 (kaheksasada) eurot.

Asitõendina kasutatava, arestitud või muu äravõetud objektiga toimimise viis: puudub

Edasikaebamise kord ja tähtaeg: menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse

peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on

kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav.

Rahatrahvi ja menetluskulude tasumine:

Kui rahatrahvi ei määratud ositi, tuleb rahatrahv tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, valides

sobiva panga arvelduskonto:

− SEB panka arvelduskontole nr EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X),

− Swedbank arvelduskontole EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X),

− LHV Pank arvelduskontole EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22),

− Luminor panka arvelduskontole nr EE701700017001577198 (BIC/SWIFT:

NDEAEE2X).

20 Karistusseadustik. - RT I, 04.07.2024, 25, § 47 lg 1 ls 2 kohaselt on trahviühiku suurus 4 eurot.

8 (8)

Saajaks märkida Rahandusministeerium, viitenumbriks 4100081857. Selgituseks märkida

menetlusaluse isiku nimi ja väärteoasja number.

Otsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui päevast, mil otsus on kohtuvälise menetleja

juures tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 45 päeva ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi

täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Greete Kaljuste

kohtuvälise menetleja ametnik

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Liisa Maria Kuuskmaa

vandeadvokaat

Advokaadibüroo Sorainen OÜ

[email protected]

Teie 08.11.2024 Meie 10.12.2024 nr 1.2.-1/24/2866-3

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie teabenõude/selgitustaotluse.

Telefonivestluses täpsustasite, et soovite saada teavet kehtivate otsuste kohta. Seetõttu ei arvesta

me allolevates vastustes tühistatud või kehtetuks tunnistatud otsuseid.

1) Alates 25. maist 2018 kuni teabenõudele vastamise kuupäevani IKS-i alusel määratud

kolme kõige suurema väärteotrahvi määramise otsused.

Vastus: me ei pea võimalikuks avaldada kahe suurima väärteotrahvi määramise otsuseid, lähtudes

VTMS § 62 lg-st 2, kuivõrd tegemist on jõustumata otsustega. Nende kohta võib leida üldist

teavet siit ja siit.

Kolmas otsus on lisatud käesolevale kirjale (lisa).

2) Alates 25. maist 2018 kuni teabenõudele vastamise kuupäevani isikuandmete kaitse

asjades tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise eest määratud kõige suurema

sissenõudmisele määratud sunniraha väärtus ning haldusakt, mille täitmata jätmise

eest on sunniraha sissenõudmisele määratud.

Vastus: inspektsioon saab küsitust aru nii, et hõlmatud peaksid olema

- need olukorrad, kus isikut teavitati sunniraha rakendamisest ja isik maksis määratud

sunniraha ise ära ning

- need olukorrad, kus nõue saadeti täitemenetluse algatamiseks kohtutäiturile, sh

olukorrad, kus isik on täitemenetluses nõude täitnud.

Siia ei ole sisse arvestatud need olukorrad, kus isikule saadeti sunniraha rakendamise teade ja ta

selle tulemusel täitis ettekirjutuse.

Suurimate sissenõudmisele määratud sunnirahasummade aluseks olevad haldusaktid:

a. sunniraha väärtus 5000 eurot, aluseks inspektsiooni 25.07.2022 ettekirjutus-hoiatus nr

2.1.-4/22/915, leitav siit;

b. sunniraha väärtus 5000 eurot, aluseks inspektsiooni 25.07.2022 ettekirjutus-hoiatus nr

2.1.-4/22/916, leitav siit;

c. sunniraha väärtus 4000 eurot, aluseks inspektsiooni 16.03.2020 ettekirjutus-hoiatus nr

2.1.-6/20/7, leitav siit;

2 (2)

d. sunniraha väärtus 4000 eurot, aluseks inspektsiooni 08.11.2021 ettekirjutus-hoiatus nr

2.1.-1/20/4478, leitav siit.

3) Alates 25. maist 2018 kuni teabenõudele vastamise kuupäevani IKS-i alusel määratud

väärteotrahvide kogusumma, eristades (i) ainult jõustunud väärteotrahvide

kogusummat ning (ii) jõustunud ja veel jõustumata väärteotrahvide kogusummat.

Vastus: väärteomenetluses määratud trahvide kogusumma perioodil 25.05.2018–09.12.2024 on

3972 eurot (jõustunud otsused) ja 70 000 eurot (jõustumata otsused), s.o kokku 73 972 eurot.

4) AKI poolt 25. maist 2018 kuni teabenõudele vastamise kuupäevani isikuandmete kaitse

asjades sissenõudmisele määratud sunnirahade kogusumma, eristades (i) ainult

jõustunud otsuseid ja (ii) jõustunud ja veel jõustumata otsuste alusel määratud

sunniraha kogusummat.

Vastus: täitmisele määratud, kuid vaidlustatud sunnirahade otsuseid selgitustaotlusele vastamise

seisuga ei ole. Määratud sunnirahade kogusumma on 41 900 eurot.

Juhime Teie tähelepanu sellele, et vastavalt meie asjaajamise korrale säilitatakse inspektsioonis

väärteomenetluse ja järelevalvemenetluse toimikuid, sh otsuseid viis aastat otsuse tegemisest.

Seetõttu ei pruugi kõik rohkem kui viie aasta tagused otsused enam edaspidi kättesaadavad olla.

Lugupidamisega

Agnes Järvela

jurist

peadirektori volitusel

Lisa. VTM otsus