Väljaminev kiri

Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõule

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Tänan võimaluse eest esitada arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse

eelnõule.

Ettepanekutega tutvumise järgselt laekus Harju Maakohtu kohtunikelt alljärgnevaid arvamusi.

1.Eelnõuga luuakse õiguslik alus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks kohtu omal algatusel.

Toetame sisuliselt esitatud muudatust. Seletuskirja kohaselt annab muudatus kohtule võimaluse

(mitte kohustuse) tagastada riigilõiv, kui selle on tasunud menetlusosaline ise. Oluline on

vältida kohtule lisatoimingute tegemist, et kontrollida, kas riigilõivu tagastamiseks vajalikud

andmed (eelkõige pangakonto number) on kohtule teada. Seletuskirjas selgitatu ei ole siiski

seadusest üheselt tuvastatav. Soovitame sõnastada paragrahvi 150 lõige 4: „Kohus võib

riigilõivu tagastada riigilõivu tasunud menetlusosalisele ka omal algatusel, kui tagastamiseks

vajalikud andmed on kohtule teada.“

2.Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa on üle 500 euro.

Toetame muudatust.

Teie 20.11.2024 nr 8-1/8228-1

Meie 10.12.2024 nr 6-3/24-414

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiitsministeerium

[email protected]

3. Selleks, et kohtunik saaks hagi tagamise avalduse lahendada mõistliku aja jooksul,

pikendatakse eelnõuga avalduse lahendamise tähtaega praeguselt ühelt tööpäevalt kolmeni.

Toetame muudatust.

4. Suurendatakse lihtmenetluse piirsummat. Muudatuse tulemusel suureneb nende kohtuasjade

hulk, kus kohtul on lubatud kasutada lihtmenetluse võimalusi. Kehtiva seaduse kohaselt on

lihtmenetluse rahaline piirmäär 3500 eurot põhinõudena ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot.

Eelnõu kohaselt oleks piirmäärad vastavalt 5000 ja 10 000 eurot.

Toetame muudatust.

5. Muudetakse tagaseljaotsuse peale kaja esitamise regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on

siduda tähtaja algus lahendiga, mitte täitemenetlusest teadasaamisega. Muudatuse tulemusena

ei ole menetlusosalisel enam võimalust valida, kas lahendist või täitemenetlusest teadasaamisel

esitada kaja, ja sellega menetlust venitada.

Toetame sisuliselt muudatust. Oluline on selgitada vähemalt seletuskirjas, et

tõendamiskoormus tagaseljaotsuse teadasaamisest langeb kostjale. Praktikas võib tekkida

küsimus, kuidas kindlaks teha „päeva, kui kostja sai tagaseljaotsusest teada“. See ei tohiks olla

samastatav kättetoimetamisega, muidu kaotaks säte mõtte ja olulise kaitse isikutele, keda ei ole

menetlusest/otsusest korrektselt või isiklikult teavitatud. Säte on ajale jalgu jäänud ka selles

mõttes, et sama sätte kaitse peaks laienema kõikidele fiktsioonidega kättetoimetamistele, sh

TsMS § 3111 lg 51, 3141, § 322-327 alusel, mida palju kasutatakse. TsMS § 3111, 3141 ja § 326

kasutatakse väga laialdaselt ja on eelistatum fiktiivne kättetoimetamine viis Ametlike

Teadaannete kaudu kättetoimetamise ees.

6. Teatud liiki hagita menetlustes tehtud lõpplahendite peale esitatud määruskaebused vaatab

läbi üks ringkonnakohtunik.

Kaaluda võiks, kas lähenemiskeelu kohaldamine, isiku kinnisesse asutusse paigutamine ja

pankrotimenetluse alustamine on asjad, mida vaatab läbi üksnes üks ringkonnakohtunik.

Tegemist on isiku põhiõiguseid äärmiselt piiravate meetmega, mis vajaksid siiski

kolmeliikmelise koosseisus kaalumist.

7. Kahetsusväärselt on puudu maksekäsu kiirmenetluse regulatsiooni edasiarendus, mis

võimaldaks maakohtule hagi menetlusse edasi saata üksnes need maksekäsumenetluse

vaidlused, kus on hagi esitatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

kohtu esimees