Arvamus

Lisa 1

1/2

Riigikohtu arvamus1 tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu kohta

1. TsMS § 150 lg 4 muudatused

Seletuskirja abil jääb mõneti arusaamatuks, kuidas see muudatus aitab kohtute töökoormust

optimeerida. Seletuskirja lause „Riigilõivu tagastamise avalduse ootamine ja eraldi

menetlemine ei ole kõigil juhtudel otstarbekas“ ei selgita muudatuse vajalikkust. Sisuliselt ei

ole siiski selle muudatuse vastu.

2. TsMS § 405 muutmine

On kaheldav, kas lihtmenetluse piirmäärade vähemalt sellises ulatuses tõstmine (koos

kõrvalnõuetega 10 000 euroni) on ikka õigustatud. Lihtmenetlus on olemuslikult ette nähtud

n-ö väiksemate tsiviilasjade lahendamiseks, selles menetluses on põhimõtteliselt piiratud

mitmed menetlusosaliste õigused. Sellisel juhul võib lihtmenetlus pikkamööda muutuda

põhimenetluseks. Määrade tõstmise asemel tuleks välja töötada lahendusi, mis aitaksid

lihtsustada nn põhimenetlust, ilma et see muutuks lihtmenetluseks.

3. TsMS § 415 muudatus

Seletuskirjast nähtub, et nt 2023. aastal tehti maakohtutes 5304 tagaseljaotsust ning kaja esitati

80 otsuse peale. Arvestades seda statistikat, mille kohaselt esitatakse kajasid nii vähestel

juhtudel, ei ole pakutud muudatusel olulist, laiemat tähtsust. Arvestades mh seda, et kaja

võidaksegi esitada pigem siis, kui tagaseljaotsusest on teada saadud selle otsuse täitmiseks

alustatud täitemenetluse raames, st ei ole tegemist pahatahtliku valikuga.

4. TsMS § 666 lg 3 muudatused

Ei toeta lahendust, et registri-, pankroti-, lähenemiskeelu asjades, samuti eestkoste- ja

kinnisesse asutusse paigutamise asjades võiks määruskaebusi lahendada üks ringkonnakohtu

kohtunik. Ringkonnakohus on kollektiivne kohus. Õiguskorra ja madalama astme kohtute

praktika ühtlustamise jaoks on tulemuslikum see, kui õigusküsimusi arutab konkreetset

kohtuasja lahendavas koosseisus kolm kohtunikku. Kuigi kehtivas õiguses on võimalik, et

teatud asju vaatab läbi üks ringkonnakohtu kohtunik, ei ole vajalik seda laiendada, v.a ehk

asjades, kus õiguslikke küsimusi peaaegu pole, tegemist on nt diskretsiooniga (nt

menetluskulude kindlaksmääramine vms).

Nt isikule eestkoste seadmine riivab intensiivselt tema põhiõigusi, arvestades eestkoste

seadmisega tekkida võivaid olulisi piiranguid eestkostetava varakasutus- ja käsutusõigusele,

tehingute tegemise õigusele, valimisõigusele. Ning nt ka kinnisesse asutusse paigutamise

asjades esitatud määruskaebusi peaks samal põhjusel läbi vaatama kolm kohtunikku, arvestades

isiku liikumisvabaduse täielikku piiramist ja tahtest olenematu ravi määramist.

Ringkonnakohus peab hoolikalt kontrollima, kas maakohtus olid tagatud kõik seaduses

ettenähtud menetluslikud garantiid ning esinevad kõik eestkoste seadmise / kinnisesse asutusse

paigutamise alused. See määruskaebemenetlus ei saa olla n-ö automatiseeritud, kus üks

ringkonnakohtunik lööb maakohtu kinnisesse asutusse paigutamise määrusele kinnitava templi

peale. Piisav ei ole seletuskirjast nähtuv põhjendus, et valitud asjade korral ei ole tegemist

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult

kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.

Lisa 1

2/2

õigusemõistmise asjadega PS § 146 tähenduses ja et neid asju võiks lahendada mõni

haldusorgan. Tehtavaid otsuseid peab saama kontrollida võimalikult kvaliteetselt.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiitsministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise kohta.

Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu kohta

Teie 20.11.2024 nr 8-1/8228-1

Meie 10.12.2024 nr 6-6/24-53