Aktsiaselts TALLINNA SADAM Paldiski Lõunasadama keskkonnaloa nr L.VV/325236 muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1 (27)

Lisa EELHINNANG

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja

muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning

eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava

tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:

• taotlus1,

• Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmed,

• Maa-ameti kaardirakenduse kaartide andmed,

• Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööde keskkonnamõju

hindamise aruanne2 (Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH),

• Paldiski Lõunasadamate kinnistute - Rae põik 16, Rae põik 18B, Suurekivi, Paldiski

Lõunasadama, Liitsihi tulepaagi nr 391 ja 392, Rae põik 14A ja Rae põik 14b

detailplaneering3 (Paldiski Lõunasadama DP);

• Paldiski Lõunasadamasse kai 6A rajamise keskkonnamõjude hindamise aruanne4 (kai

6A KMH),

• Ekspertarvamus Paldiski Lõunasadama vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/325236

muutmise taotluse kohta5 (ekspertarvamus),

• Paldiski Lõunasadama sissesõidukanali ja pöörderingi süvendustööde eelne, -aegne ja

- järgne keskkonnaseire6,

• Paldiski lõunasadama kai nr 6a rajamisega seotud keskkonnaseire heljumi seire7,

• 2022 aastal süvenduspinnase seire8.

1 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 23.07.2024 taotlusena nr T-KL/1025033-2

menetluse nr M-129172 all. 2 Corson, 2014. „Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööde keskkonnamõju hindamise

aruanne“, töö nr 1240. Heaks kiidetud 01.09.2014 kirjaga 11-2/14/1316-10. Kättesaadav taotluse nr T-

KL/1025033-2 lisas 5. 3 K. Enno Arhitektibüroo OÜ, 2008. „Paldiski Lõunasadamate kinnistute - Rae põik 16, Rae põik 18B,

Suurekivi, Paldiski Lõunasadama, Liitsihi tulepaagi nr 391 ja 392, Rae põik 14A ja Rae põik 14b

detailplaneering. 4 TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2011. „Paldiski Lõunasadamasse kai 6a rajamise keskkonnamõjude

hindamise aruanne“. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Paldiski-LS-kai-6a-KMH-

aruanne.pdf (31.10.2024). 5 Jonne Kotta, 2024. Ekspertarvamus Keskkonnaameti küsimustele (kiri nr. DM-129172-8 27.08.2024) Paldiski

Lõunasadama vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/325236 muutmise taotluse kohta. Kättesaadav: KOTKAS

17.10.2024 kirja nr DM-129172-9 all.

6 Kättesaadav taotluse nr T-KL/1025033-2 lisa 6. 7 Kättesaadav taotluse nr T-KL/1025033-2 lisa 3. 8 Seire aruanne kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/permits/public_permit_assignments_view?permit_assignment_submission_id=30902&rep

resented_id=&permit_id=133638 (31.10.2024).

2 (27)

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/325236 (keskkonnaluba) on antud aktsiaseltsile

TALLINNA SADAM (registrikood 10137319, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Sadama tn 25, 15051) Keskkonnaministeeriumi 25.09.2014 otsusega nr 742.

Keskkonnaluba anti Paldiski Lõunasadama (Lõunasadama tee 11, Paldiski linn, Lääne-Harju

vald, Harju maakond) akvatooriumi ja sissesõidutee süvendamiseks mahus kuni 2 600 000 m³

ja süvenduspinnase kaadamiseks Pakri kaadamisalale. Keskkonnaluba anti kehtivusega kuni

26.09.2024.

Aktsiaselts TALLINNA SADAM esitas 23.07.2024 keskkonnaloa muutmise taotluse. Taotluse

kohaselt sooviti muuta keskkonnaloa lõppemise tähtajaks 27.09.2044. Loa muutmine on

vajalik, kuna aktsiaselts TALLINNA SADAM arengukava kohaseid süvendustöid ei jõutud

teostada loa kehtivuse ajal seoses majandusolukorraga maailmas. Tegevusega kaasnevaid

keskkonnamõjusid on hinnatud varasemalt keskkonnamõjude hindamise käigus9 (vt joonis 1).

Keskkonnaamet pikendas keskkonnaloa kehtivust keskkonnaloa muutmise menetluse lõpuni

11.09.2024 korraldusega nr DM-129596-2.

Joonis 1 . Süvendatava ala asukoht ja teostusskeem Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH

aruande joonis 2.1. kohaselt.

Paldiski Lõunasadama akvatooriumi süvendustööde teostamine (sh laevade pöörderingi ja

sissesõidutee süvendamine) on vajalik tagamaks sadama arenguplaanist tulenevad sügavused

laevade sissesõiduks ja vastuvõtuks ning Sadama Eeskirjas10 deklareeritud sügavuse ja ohutu

laevade navigatsiooni tagamiseks Paldiski Lõunasadama akvatooriumis ja sissesõidul. Lisaks

9 Corson OÜ, 2014. Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööde keskkonnamõju

hindamise aruanne. Töö nr 1204. Heaks kiidetud 01.09.2014 kirjaga 11-2/14/1316-10. 10 Paldiski Lõunasadama Sadama Eeskiri kättesaadav Sadamaregistris https://www.sadamaregister.ee/sadam/333

(31.10.2024).

3 (27)

soovitakse laiendada pöördeala (vt joonis 2). Süvenduspinnas kaadatakse olemasolevale Pakri

kaadamisalale EE-022.

Kavandatud tegevus ei ole seotud ühegi Natura 2000 ala kaitse-eesmärgiga.

Joonis 2: Sinisega on märgitud süvendusala ja kaadamisala, rohelisega Natura2000 ala.

Töödeks kasutatakse pinnasepumpsüvendajat, ühekopalist ekskavaatorit ja pinnaseveopraame.

Keskkonnaloa muutmistaotluse kohaselt ei ole tööde iseloom ega maht muutunud.

Tegevuse iseloom ega asukoht ei ole muutunud oluliselt võrreldes Paldiski Lõunasadama

süvendamise KMH aruandes käsitletuga. Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt

teavet, et jätta KMH algatamata.

1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“11 kohaselt on tõhus ja kestlik merealade kasutamine

riigile oluline.

Eesti mereala planeeringu12 kohaselt on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke.

Ranniku sobivaimad sadamakohad on juba kasutusel, looduslikult ebasoodne sadamakoht

tähendab suuri kulusid. Sellest tulenevalt on mõistlik investeerida olemasolevatesse

sadamatesse.

Paldiski Lõunasadam paikneb Paldiski linnas, Lääne-Harju vallas (haldusreformi eelselt

Paldiski linn). Alal kehtib Paldiski linna üldplaneering13. Kehtiva üldplaneeringu järgselt on

planeeritava maa-ala sihtotstarbed- sadamamaa ja sadamamaal asuv riigikaitse reservmaa.

Kehtiv üldplaneering eeldab sadama-alade arenguid ja nende arengutega seoses kogu linna

ettevõtluse arengut. Sadamate arenemisega nähakse ette laadimiskaide ja terminalide juurde

11 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kättesaadav:

https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/ (16.10.2024). 12 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav:

https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (18.10.2024) 13 Paldiski linna üldplaneering kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 määrusega nr 15. Kättesaadav:

https://laaneharju.ee/paldiski-linna-uldplaneering (31.10.2024).

4 (27)

ehitamist, võimaldamaks senisest suuremate laevade töötlemist ning mitmekesisemate kaupade

valikut, mida on võimalik töödelda.

Paldiski Lõunasadama alal kehtib Paldiski Lõunasadama DP14, millega kavandatakse

muuhulgas kai 6A rajamist ning seatakse vastav ehitusõigus.

Pakri uus kaadamisala asukoht on kooskõlastatud Transpordiametiga (endine Veeteede Amet)

varasemalt loa andmisel ning on kooskõlas Eesti Merealaplaneeringuga.

Käesoleva taotluse kohaselt ei planeerita uusi rajatisi ega uue kaadamisala loomist. Hooldatakse

olemasolevat sadamat. Taotluses nimetatud tegevuses ei ole vastuolu kehtivate planeeringute

ega õigusaktidega.

Seega puudub vastuolu kehtivate planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega. Planeeritavate tegevuste osas on otsustajal piisavalt teavet, et jätta

KMH algatamata.

1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Planeeritava tegevuse käigus ei kasuta eraldi ressursina maad, mulda, pinnast, muud maavara,

vett, loomastikku ega taimestikku.

Süvendatavaks pinnaseks on 80% möllsavi ja 20% mölline peenliiv. Pinnas ei ole sobiv

kasulikuks kasutamiseks.

Loodusvarade, nende omaduste ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime

kohta on otsustajal piisavalt teavet. Keskkonnaloa muutmisel ei muutu vee erikasutustööde

maht ega iseloom ega loodusvarade kasutus. Loodusvarade, nende omaduste ja taastumisvõime

ning looduskeskkonna vastupanuvõime kohta on otsustajal piisavalt teavete, et jätta KMH

algatamata.

1.4. Tegevuse energiakasutus

Planeeritud vee erikasutustöödega kaasnevad märkimisväärsed energiakulud – süvendamine,

süvenduspinnase transport kaadamisalale. Energiakasutust viiakse miinimumini kasutades

töödeks sobivaimat tehnikat.

1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

1.5.1. Heited vette

Veekeskkonnas toimuvate tööde (süvendamine, kaadamine) otseste mõjude väljundalaks on

sadama akvatoorium koos lähialaga Pakri lahes. Kaadamise mõjude väljundalaks on

kaadamisala koos lähialaga.

Kai 6A KMH aruande kohaselt ei ole setted Paldiski Lõunasadama akvatooriumis ja selle

14 RAE PÕIK 16, 18B, SUUREKIVI, PALDISKI LÕUNASADAMA, LIITSIHI TULEPAAGI NR 391, 392,

RAE PÕIK 14A JA 14B detailplaneering kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 11.11.2008 määrusega nr 53.

5 (27)

lähipiirkonnas reostunud ning nende teisaldamine ja kaadamine on keskkonnale ohutu (kai 6A

KMH ptk 2.2.1.). Ka 2022 aastal tehtud süvenduspinnase seire15 kohaselt ei täheldatud olulist

reostust Paldiski Lõunasadama akvatooriumi alal (vt joonis 2 ja tabel 1). Reostustunnuseid

esines vaid pinnases vahetult kai servas, kus tegemist oli ajaloolise jääkreostusega. Proovis PLS

1-1 ületas tributüültina (TBT) sisaldus Keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28

„Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete

ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende

kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused,

ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ toodud piirarvu. Teistes võetud proovides jäi

TBT sisaldus pinnases kõigis proovides alla määramispiiri. Seega on antud pinnase (v.a. proovi

PLS 1-1 piirkonnas) kasutamine kaadamiseks sobiv, eemaldatavat setendit ei pea käsitlema

jäätmena ja ei pea üle andma ohtlike jäätmete käitlejale. Käesolevalt on tehtud PLS 1-1 alal

täitetööd, st reostunud pinnas on in situ konserveeritud.

Joonis 2. Süvenduspinnase proovipunktid

15 Seire aruanne kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/permits/public_permit_assignments_view?permit_assignment_submission_id=30902&rep

resented_id=&permit_id=133638 (31.10.2024).

6 (27)

Tabel. Pinnaseanalüüside tulemused. Allajoonituna on toodud Eesti õigusaktides sätestatud

piirmäära ületav tulemus.

Seega võib eeldada, et ka laiemalt Paldiski Lõunasadama akvatooriumis ja sissesõidul on

süvenduspinnas ilma oluliste reostusilminguteta. Süvendatava pinnase keskmised (aritm

keskmine PLS2-PLS6) saasteainete sisaldused on järgnevad: Hg <0,2 g/kg, Cd 0,064 g/kg, Cr

15,3 g/kg, Ni 7,26 g/kg, Pb 7,9 g/kg, Zn 20,44 g/kg, Cu 9,6 g/kg, TBT <0,3 µg/kg, PAH 4,2

µg/kg, naftasaadused 5,1 g/kg.

Seega võib eeldada, et süvendamise käigus ei vabane setetest olulisel määral saasteaineid. Uued

pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi16 p 5.5.

kohaselt, kuna on olemas teave, mis ei ole vanem kui viis aastat. Siiski, tegemist on aktiivselt

kasutatava sadamaalaga ning keskkonnaluba antakse pikemaks ajaperioodiks, seega ei

ole välistatud setete reostumine suuremate avariide korral sadamas või merereostuse

jõudmisel piirkonda.

Lisaks, süvendustööde teostamisel satub vette tagasi hinnanguliselt 10% süvendtava pinnase

mahust. Samuti paiskub vette heljumit kaadamisel. Modelleerimise tulemused selgus (Paldiski

Lõunasadama süvendamise KMH aruanne ptk 4.2.), et kui Paldiski Lõunasadama lähedal

toimuvate süvendustööde korral tuul kiirusega kuni 15 m/s puhub edelas, siis süvendustöödega

kaasneva vette sattuva pinnasest moodustuv heljumi pilv jääb põhiliselt paigale ja settib mere

põhja tagasi ligikaudu 400 m läbimõõduga alale süvenduskoha ümbruses. Loodetuulte korral

on heljumi levik kuni 1,3 km. Muude tuulte suundade korral on heljumi levik ca 750 m.

Kaadamisel püsib heljum kaadamisala piires, kui suurema tuule kiirusega kaadamine teostada

kaadamisala keskel ja väiksema tuule kiiruse korral kaadamisala piiri lähedal.

16HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (16.10.2024).

7 (27)

Paldiski Lõunasadama sissesõidukanali ja pöörderingi süvendustööde eelne, -aegne ja - järgne

keskkonnaseire17 kui ka Paldiski lõunasadama kai nr 6a rajamisega seotud keskkonnaseire

heljumi seire18 aruannete kohaselt põhjustas vette sattunud pinnas lühiajalist ja lokaalset mõju,

piirdudes peamiselt sadama akvatooriumil süvendatava alaga ning selle vahetu lähipiirkonnaga.

Kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinesid valdavalt suuremate tuulesündmuste korral.

Süvendusperioodil kogutud veeproovidest määratud heljumi kontsentratsioonid jäid

vahemikku 4,9-19,8 mg/L ning vee läbipaistvus oli vahemikus 0,5-1,5 m. Kaks nädalat peale

süvendustööde lõppu jäid heljumi kontsentratsioonid vahemikku 3,2-5 mg/L ja vee läbipaistvus

oli 1,9-2,8 m, seega oli taastunud Pakri lahe heljumi normaalne looduslik foon.

2022 aastal tehtud süvenduspinnase seire kohaselt sisaldavad setted mõningal määral ka

orgaanilisi setteid. Toitainete, fosfori ja lämmastiku ühenditel on positiivne korrelatsioon

orgaanilise aine hulgaga, sest orgaanilises aines on suur lämmastiku sisaldus, ühtlasi on seal

teatav kogus fosforit. Mida peeneteralisem on sete, seda rohkem toitaineid see seob. Toitained

jõuavad setetest veesambasse läbi detriidi resuspensiooni. Pakri lahe rannikuveekogumis on

maksimaalne sekundaarne fosforikoormus võrreldes maismaalt pärineva koormusega väike ja

oluliselt veekogumi seisundit ei mõjuta. Peamised toitainete allikad asuvad veekogumi valgalal

(lämmastiku puhul ca 2400 t/a ja fosfori puhul 43 t/a) või jõuavad toitained veekogumisse läbi

atmosfääri. Punktallikad (otselasud) on tunduvalt väiksema panusega19. Tööde mõjul

veesambasse vabaneva fosfori hulka võib hinnata häiritava setete pindala ja ühe pindalaühiku

kohta setetes oleva mobiilse fosfori kontsentratsiooni korrutisena. Kui arvesse võtta ka

veekvaliteedi parameetrite looduslikku muutlikkust piirkonnas, võib väita, et süvendamise

mõju veekvaliteedile eutrofeerumise kontekstis on loodusliku muutlikkuse taustal

väheoluline20.

Sadama töötamisel on potentsiaalseteks vee- ja pinnasereostuse allikaks transpordivahendid,

hoiustatav kaup ja laevade lassimine-lossimine. Reostusohu vältimiseks peab sadama rajatiste

maalt sadevee kokku koguma ja käitlusse suunama. Vajalik on keskkonnaluba, kus

reguleeritakse sadamaalalt sadevee kogumine ja puhastamine (veeseadus (VeeS) § 187 p 6).

Aktsiaseltsil TALLINNA SADAM on sadevee juhtimiseks kehtiv tähtajatu keskkonnaluba nr

L.VV/332188.

Avariiolukordadest tulenevaid heiteid vette on käsitletud ptk 1.7.

Otsustajal on piisavalt teavet võimalike vette paisatavate saasteainate (ohtlikud ained, heljum,

toitained) osas, et jätta KMH algatamata. Asjaoludes ei ole ilmnenud olulisi muutusi.

1.5.2. Heited õhku

Mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO, CO2,

summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu,

17 Kättesaadav taotluse nr T-KL/1025033-2 lisa 6. 18 Kättesaadav taotluse nr T-KL/1025033-2 lisa 3. 19 Lips, U., Luik, A.-T. ja Väli, G. 2024. Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse

osakaalu hindamine toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud

reostuskoormuste määratlemine. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-

07/Max%20reostuskoormuste%20vahearuanne%202_03.07.2024.pdf. (01.11.2024). 20 Skepast&Puhkim OÜ, 2023. Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne. Projekt

nr 2013_0056. Nõutele vastavaks tunnistatud Kliimaministri 29.12.2023 otsusega nr 7-12/23/3224-23.

Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-01/Loode-Eesti-

meretuulepargi_KMHA_heakskiitmiseks_vol3_12122023.pdf (01.11.2024).

8 (27)

Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen ja

indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir- või

sihtväärtusi ei ületata. Mõju on vaid tööde aegne. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid

muutusi õhukvaliteedi osas antud piirkonnas.

Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH aruande kohaselt on süvendustööde mõju

õhukvaliteedile olematu või suhteliselt väike.

Otsustajal on piisavalt teavet välisõhku lisanduva koormuse osas, et jätta KMH algatamata.

Asjaoludes ei ole ilmnenud olulisi muutusi.

1.5.3. Müra

Süvendustöödega kaasneb mõningane mürafooni tõus. Kopp ekskavaatori on müratase ca 109

dB21. Välisõhus levivat mürataset reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid

sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid” (määrus nr 71) lisa 1, mis jõustus 01.02.2017. Vastavalt määrus nr 71 lisas 1 toodule

rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00 7.00 asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset.

Sadama akvatoorium jääb Paldiski Lõunasadama peahoonest ligi 500 m kagu suunas.

Lähipiirkonda jäävad tootmismaad (vanametalliterminal, biodiislitehas), raudtee,

riigikaitsemaa (kasarmud -1000 m) ja elamumaa -1500 m kaugusel. Kasarmutel ja Paldiski

linna elamumaadel sadama akvatooriumiga otsene visuaalne kontakt puudub. Tööde

läbiviimisel tõuseb ajutiselt müratase piirkonnas. Arvestades eelpool toodud maksimaalset

süvendustehnoloogiast põhjustatud müra, ei jõua see olulisel määral elamuteni.

Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Asjaoludes

ei ole ilmnenud olulisi muutusi.

1.5.4. Vibratsioon, valguse, soojuse ja kiirguse reostus

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus

on lühiajaline ning valdavalt seotud ehitusel kasutatavate masinate diiselmootoritega. Valguse,

soojuse ja kiirguse võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga.

Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Asjaoludes

ei ole ilmnenud olulisi muutusi.

1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Süvenduspinnase ei ole sobiva konsistentsiga, et see sobiks kasulikuks kasutuseks (vt p 1.3.).

Setted Paldiski Lõunasadama akvatooriumis ja selle lähipiirkonnas ei ole reostunud (vt p

1.5.1.). Seega on lubatav pinnase kaadamine olemasolevale Pakri kaadamisalale. Siiski,

tegemist on aktiivselt kasutatava sadamaalaga ning keskkonnaluba antakse pikemaks

ajaperioodiks, seega ei ole välistatud setete reostumine suuremate avariide korral

sadamas või merereostuse jõudmisel piirkonda. Lähtuvalt eeltoodust on oluline

21 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine.

9 (27)

regulaarne setete uuring lähtuvalt HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendile.

Tugevalt reostunud pinnas tuleb käidelda jäätmena maismaal.

Jäätmekäitlus Paldiski Lõunasadamas on korraldatud vastavalt aktsiaselts TALLINNA

SADAM kehtivale Laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kavale.

Otsustajal on piisavalt teavet tekkivate jäätmete osas, et jätta KMH algatamata. Asjaoludes ei

ole ilmnenud olulisi muutusi.

1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Vee erikasutustöödeks kasutatakse ekskavaatorit, ühekopalist süvendajat, pumpsüvendajat,

kaadamispraami.

Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii.

Looduskeskkonnale olulise mõjuga rannikureostuse teke ei ole ehitusmasinate leketest

võimalik nende kütusepaakide mahtuvuse tõttu22. Eeldus heast koostööst ja ladusast info

liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning töökorras tehnika kasutamisest aitab

vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat kahjulikku mõju. Süvendustööde

teostamiseks kasutatavad süvendajad ja setteid vedavad alused peavad vastama

kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele.

Paldiski Lõunasadama ohuolukorrakavas on esitatud tegevuskava, kuidas käituda õlireostuse

ilmnemisel, õlireostuse lokaliseerimisel ja likvideerimisel. Võimaliku ohuolukorra tekkimisel

lähtutakse Paldiski Lõunasadama ohuolukorra lahendamise plaanist, lisaks on sadamal

reostustõrjeplaan. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja

seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine.

Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Ei ole

muutunud tegevuse iseloom, maht ega tehnoloogia.

1.8. Tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.1. Olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

2.1.1. Sadama kirjeldus

Lõunasadam asub Harju maakonnas Pakri poolsaare edelaosas Paldiski linna kaguosas,

linnakeskuse vahetus läheduses ca 58 ha suurusel maa-alal. Paldiski Lõunasadamas on võimalik

lastida−lossida naftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti, puitu ning konteiner- ja ro-ro laevu.

22 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-

0067.

10 (27)

Lisaks täidab Paldiski Lõunasadam reisisadama funktsioone. Sadam on kantud

sadamaregistrisse koodiga EEPLS, sadamateenuseid osutatakse sõltumata veesõiduki

suurusest, navigatsiooniperiood on 1. jaanuar - 31. detsember. Sadamat haldab aktsiaselts

TALLINNA SADAM.

Paldiski Lõunasadama olemasolevat olukorda ja seal planeeritavaid tegevusi on põhjalikult

käsitletud Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH aruandes.

Tabel 2. Sadamaregistri kohaselt asuvad sadamas järgmised kaid.

Nimetus Liik Sügavus kai ääres

(m) EH2000

Pikkus(m)

nr 1, vedellasti kai Statsionaarne kai 11.5 193

nr 2, sega- ja puistlasti ja ro-ro kai Statsionaarne kai 11.2 230

nr 3, abikai Statsionaarne kai 8.8 123

nr 3A, ro-ro kai Statsionaarne kai 8.8 107

nr 4, ro-ro ja konteinerkai Statsionaarne kai 8.3 163

nr 5, sega- ja puistlasti kai Statsionaarne kai 8.3 152

nr 6, sega-, ro-ro- ja puistlasti kai Statsionaarne kai 8.5 225,5

nr 7, vedellasti kai Statsionaarne kai 15.5 249

nr 8, sega- ja puistlasti kai Statsionaarne kai 12.5 160

nr 9, sega- ja puistlasti kai Statsionaarne kai 12.8 247,5

2.1.2. Varasemad keskkonnaload

Varasemalt toimunud tegevusi ja väljastatud vee erikasutuslubasid on käsitletud Paldiski

Lõunasadama süvendamise KMH aruande ptk-s 4.1.3.

Lisaks KMH aruandes toodule on Keskkonnaamet 01.03.2021 aastal andnud 01.03.2021

korraldusega nr DM-112413-9 keskkonnaloa nr KL-511943 Paldiski Lõunasadamas

süvendamiseks mahus 350 000 m³, tahkete ainete paigutamiseks mahus 650 000 m³ ja

kaadamiseks Pakri kaadamisalale seoses kai 6A rajamisega. Esitatud vee seire aruannete

kohaselt on tööd suures mahus ellu viidud 2024 aastal.

Käesolevalt muutmisel olev keskkonnaluba nr L.VV/325236 on antud Paldiski Lõunasadama

akvatooriumi ja sissesõidutee süvendamiseks mahus kuni 2 600 000 m³ ja süvenduspinnase

kaadamiseks Pakri kaadamisala. Andmed seni tehtud tööde kohta on esitatud tabelis 3.

Kavandatud töödel puudub vastuolu varasemate töödega.

11 (27)

Tabel 3. Vee erikasutus aastaaruannete kohaselt ellu viidud vee erikasutus.

aasta Süvendamine m³ Kaadamine m³

2014 111 000 111 000

2015 0 0

2016 10 500 10 500

2017 0 0

2018 6015 6015

2019 8 900 8 900

2020 685 000 685 000

2021 0 0

2022 0 0

2023 462 547 462 547

Kokku 598 962 598 962

Loaga lubatav maht 2 600 000 2 600 000

Võimalik tööde maht tulevikus 2 001 038 2 001 038

2.1.3. Tegevuse õiguslik alus

Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnisomand ulatub

avaliku veekogu kaldajooneni ja kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133

lg 1). Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek.

Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse

kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2).

Sadamat haldab aktsiaselts TALLINNA SADAM. Sadama maa-ala kinnistud kuuluvad e-

kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt aktsiaseltsile TALLINNA SADAM. Paldiski

Lõunasadamale on määratud akvatoorium Vabariigi Valitsuse 19.12.2000 määrusega nr 443.

Käesolevalt planeeritakse vee erikasutust olemasoleva akvatooriumi ja sissesõidu

süvendamiseks ning pöördeala laiendamiseks. Seega on taotlejal õiguslik alus soovitud tööde

elluviimiseks.

Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Asjaoludes

ei ole ilmnenud olulisi muutusi.

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Süvendusala loodusvarasid, looduslikku seisundit ja veekeskkonda on ja Pakri kaadamisala

loodusvarasid, looduslikku seisundit ja veekeskkonda on käsitletud Paldiski Lõunasadama

süvendamise KMH aruandes.

12 (27)

2.2.1. Geoloogia

Paldiski Lõunasadama maa-ala asub absoluutkõrguste vahemikus 0-15m, kõige kõrgem on

territooriumi kirdenurk. Maapind on valdavalt tasane laskudes laugelt Paldiski lahe suunas.

Pinnakattes valdab veeristik, kruus ja lokaalmoreen.

Peeneteralise liiva fraktsioonide sisaldus ed muutuvad Pakri lahe lõunaosa põhjasetetes suurtes

piirides 1.48%-95.20%. Üldjoontes võib välja tuua trendi, mis väljendub peeneteralise liiva

fraktsiooni sisalduse suurenemises rannale lähemal asuva mereosa põhjasetetes.

2.2.2. Veekeskkond

Paldiski Lõunasadama akvatoorium ja sissesõiduala ning Pakri kaadamisala paiknevad Pakri

lahe (VEE3138000) merealal. Pakri laht kuulub Pakri lahe rannikuvee (EE_6)

pinnaveekogumisse.

Aastatel 2001-2010 TTÜ Meresüsteemide instituudi poolt läbi viidud mõõdistused on

näidanud, et Pakri lahe vesi on looduslikult suhteliselt läbipaistev, läbipaistvus ulatub 5-6

meetrini suvisel ja kuni 11 meetrini sügis-talvel. Loodusliku heljumi kontsentratsiooni foon

Pakri lahes on olnud 2-5 mg/L, kuid maksimaalne looduslik muutlikkus võib olla 1-10 mg/L.

Paldiski Lõunasadama lähedane piirkond ja Pakri lahe lõunaosa on lainetuse eest hästi kaitstud.

Jääkate moodustub harva ja enamasti vaid madalale mandripoolsele rannikule. Samas on ka

suvel vesi suhteliselt jahe. Küllalt suurt mõju avaldab piirkonna veetemperatuurile tuule suund.

2.2.3. Rannaprotsessid

Rannaprotsessid kujutavad endast ranniku ning rannalähedase merepõhja muutust looduslike -

ja antropogeensete mõjude tulemusena. Looduslikest jõududest põhjustavad intensiivsemaid

rannaprotsesse Pakri lahes tuulelained. Kõige sagedamini puhuvad Soome lahel edelatuuled

ning sekundaarne maksimum korrespondeerib ida tuultele. Tuule tingimuste 10 m/s korral

kasvab oluline lainekõrgus, 0.7 m sadama lähedal ning ligi pooleteise meetrini pinnasepuiste

alal. Siiski, üldine lainetuse foon lahes on madal. Lisaks soodsatele meteoroloogilistele

tingimustele on Paldiski Lõunasadam ka hästi varjatud ning see kokku põhjustabki madala

lainetusereziimi sadama juures.

Setete resuspensiooni ning hõljumi levikut Pakri lahe lõunaosas mõjutavad peamiselt lääne-,

loode- ja põhjatuuled. Ehitus ja süvendustööde piirkonnas on tugevamad piki rannikut suunatud

hoovused põhja- ja kirde-, mille korral toimub voolamine lahe lõunaosa suunas ning lääne-,

edela- ja lõunatuule korral, mil voolamine toimub loodesuunas. Loode-, ida- ja kagutuule korral

formeerub süvenduspiirkonnas suletud tsirkulatsiooni pesa, ning hoovuse kiirused on üldiselt

väiksemad, kui avatud piki rannikut toimuva voolamise korral.

2.2.4. Elustik

Paldiski Lõunasadama ümbruse madalmere põhjataimestiku koosluste struktuur ja biomass on

sarnased Soome lahe lõunaranniku lahtedele, valitsevateks on pehmed ja liivased põhjad.

13 (27)

Vahetult Lõunasadama akvatooriumis põhjataimed ei kasva, põhjuseks on suured sügavused ja

taimede kasvuks ebasobilik merepõhja iseloom.

Pakri lahe põhjaloomastiku kooslused on tüüpilised Soome lahe lääneosale. Piirkonna

põhjaloomastiku liigiline mitmekesisus on kõrvalasuvatest merealadest mõnevõrra suurem.

Valdavaks on otse aluspõhjale kinnitunud bentilised liigid nagu söödav rannakarp jt. Paldiski

Lõunasadama akvatoorium ja selle lähiümbrus on sadama tegevuse tõttu tugeva antropogeense

mõju all, mille tulemus on mudased pehmed põhjad ja nendele vastav põhjaelustik selles

piirkonnas (7 liiki, domineerisid erinevad limused).

Pakri lahe kalastiku kooslus on iseloomulik Soome lahe lääneosa rannikumerele. Senised

uuringud näitavad, kalade arvukus (sealhulgas dominantliikide arvukus) ja liigiline

mitmekesisus Pakri hoiualal ei erine oluliselt teistest Soome lahte jäänud juba läbi uuritud

piirkondadest. Arvukamateks liikideks on lest, räim ja merisiig. Arvukad on ka ahven,

hõbekoger ja mudilad. Pakri lahes lõunaosa on aktiivne kalade sigimisala.

Pakri laht koos Kurkse väina ja kõrvalasuva Lahepera lahega on Soome lahe suudme

lõunaranniku tähtsaim veelindude koondumis- ja pesitsusala, kus igal aastal kujunevad välja ka

talvituvate lindude kolooniad. Ka Pakri poolsaare ja sellega piirneva madalmere linnustik on

rikkalik. Kokku on siin loetletud 138 linnuliiki, neist pesitsevaid 125 liiki. Poolsaare linnustikus

on ainulaadne Pakri neemel asuv krüüslite koloonia, mis on lõunapoolseim maailmas ja Eestis

ainulaadne.

2.2.5. Pakri kaadamisala

Pakri kaadamisala kasutamisel võtmisega on paremini arvestatud Natura aladele esitatavad

nõuded. Pakri kaadamisala keskkonnaseisundit ja sobivust suuremahulisteks kaadamisteks on

käsitletud Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH aruandes – uue kaadamisala määramine

oli üheks oluliseks leevendusmeetmeks. Kaadamiskoha pindala on 400 ha. Kaadamiskoha

sügavus kasvab lõunast 59 meetrilt põhjasuunas 64 meetrini. Valdav sügavus on hinnanguliselt

60-63 m.

Pakri kaadamiskoht on hüdrodünaamiliselt aktiivne mereala, kus lokaalse tuule poolt tekitatud

hoovused on nõrgad kuid domineerib kahekihiline voolamine piki samasügavusjooni, mis on

kõige tugevamad ida- ja läänekaarte tuulte korral.

Kaadamiskohast kagusse jääva Pakri loodus- ja linnualani on ca 1 km, ala on avamereala, kus

püsivaid lindude kogunemiskohti pole. Sellest johtuvalt tuleks oletada, et kaadamistegevus

antud piirkonnas ei vähenda lindude asupaiku.

2.2.6. Muutused mõjutatavas keskkonnas

Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava (VMK23) veekogumite koondseisundiinfo 202324 kohaselt on Pakri lahe

rannikuveekogumi ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks. Mittehea seisundi näitajateks on

varasemast Chl_a, FP_biom; 2022 aastast tsink ja selle ühendid. Kesise seisundi põhjuseks on

varasemast eutrofeerumine, 2022 aastast potentsiaalne lokaalne reostus. Rannikuveekogumi

23 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (24.10.2024). 24 Pinnaveekogumite seisundiinfo kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (24.10.2024).

14 (27)

keemiline seisund on hinnatud halvaks. Mittehea seisundi näitajateks on Hg kalas.

Rannikuveekogumi koondseisund on hinnatud halvaks. Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud Pakri lahe rannikuveekogumi

seisundi eesmärgiks hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg))).

Eesti Merestrateegia25 kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks

mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia

üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi

funktsioneerimise ja struktuuri.

Riikliku keskkonnaseire aruannete põhjal, mis on leitavad seireveebis26 ei ole Pakri lahe

keskkonnaseisund oluliselt muutunud viimase 10 aasta jooksul. Rannikumere püsiseire

aruannete27 põhjal on näha, et Pakri lahe veekogumi seisundi pikaajalised andmeread on olnud

stabiilsed.

Põhjaloomastiku üldbiomass oli Pakri lahes stabiilselt suur või väga suur (> 60 g m²) aastatel

2005–2017. Seega on tegemist piirkonnaga, kus üldbiomass on järjest üle kümne aasta olnud

kõrge. Aastatel 2018–2019 langes kordades põhjaloomastiku biomass Lahepere lahes ja Pakri

lahes. Väike põhjaloomastiku üldbiomass võrreldes varasemate aastatega oli kindlasti tingitud

sellest, et mõlemas lahes levis nendel aastatel arvukalt ümarmudil, kelle peamiseks

toiduobjektiks on teiste karpide kõrval ka balti lamekarp (Macoma balthica), kes annab peamise

osa põhjaloomastiku üldbiomassist. 2021–2022 põhjaloomastiku üldbiomass tõusis tasemele,

mis oli enne 2018. aastat. Lahepere ja Pakri lahtedes võib balti lamekarbi suur arvukus ja

biomass tänapäeval olla tingitud ka sellest, et viimastel aastatel on karpidest toituva ümarmudila

arvukus seal palju madalam kui mõned aastad tagasi. Pakri saarte piirkonnas (Soome lahe

lääneosa) levisid täiskasvanud balti lamekarbi isendid 2019 aasta andmetel kõikidel

uurimisaastatel kuni 65 m sügavuseni. Seega keskkonnaseisund balti lamekarbi sügavusleviku

indikaatori põhjal on Soome lahe lääneosas hea.

2022. aastal tungis Eesti merealadele uus võõrliik, põnguskilbiliste (Cumacea) seltsi kuuluv

vähk Nippoleucon hinumensis, keda leiti esmakordselt Pakri lahes ja Liivi lahe loodeosa

rannikuveekogumis. Liik levis mõlemas piirkonnas vähearvukalt ja väikese biomassiga.

Setete akumulatsiooniprotsessid on 2018. aasta rannikumere seire jaamadest ülekaalus vaid

Pakri lahes (jaam PW, Väike-Pakri saare ja Pakri poolsaare vahel, XY: 6577400.77,

501889.07), kus orgaanika sisaldus setetes oli suur.

Kaugseire aruannete28 põhjal jääb Pakri lahe rannikuveekogumi vesi klorofüll-a alusel hinnates

enamasti kesisesse klassi. Secchi ketta sügavuse järgi on Pakri lahe vee seisund enamasti heas

või isegi väga heas seisundis.

Paldiski Lõunasadama sissesõidukanali ja pöörderingi süvendustööde eelne, -aegne ja - järgne

keskkonnaseire29 linnustiku seire näitas, et veelinnud väldivad süvendatud sadama

25 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti

merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-

etapp-mereala-m (24.10.2024). 26 http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2129&Itemi d=3 27 TÜ Eesti Mereinstituut, Mereseire aruanded aastatel 2018-2022. 28 TÜ Eesti Mereinstituut, Riikliku keskkonnaseire rannikumere kaugseire allprogramm. 29 Kättesaadav taotluse nr T-KL/1025033-2 lisa 6.

15 (27)

sissesõiduteed ning pöördeala. Siiski, kõik suuremad merelindude koondumiskohad asusid

sadamapiirkonnast pisut eemal, nii Laoküla kui Pakri panga alusel mereosal ning

süvendustööde mõju võib hinnata pigem väga lokaalseks, mis ei mõjuta olulisel määral rändel

peatuvate merelindude heaolu. Põhjataimestik oli üldiselt sarnane varasemalt teostatud

uuringute tulemustega. Olulist seost taimestiku koosluste seisukorra ja teostatud süvendustööga

ei leitud. Muutusi, mis viitaks keskkonnaseisundi halvenemisele 2020. aasta vaatluste käigus ei

tuvastatud. Kaadamisala põhjaloomastik on mõjutatud kaadamistegevusest. Põhjaloomastiku

koolsute struktuur viitab mõõdukale eutrofeerumise ja kaadamise mõjule. Lisaks näitaks

kalastiku seire, et süvendusel puudus mõju kalakoosluste kujunemisele või paiknemisele.

Süvendusala ja kaadamisala näol on tegemist juba varasemalt korduvalt mõjutatud alaga. Seega

mõjutatud merepõhja ala ei muutu.

Ekspertarvamuses analüüsiti, kas Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH aruandes on

piisvas mahus käsitletud tegevuse mõju merepõhja elupaikadele. Ühtlasi käsitleti olukorda

laiema pöördeala korral. Ekspertarvamuses jõuti järeldusele, et Paldiski Lõunasadama

akvatooriumi ja sissesõidutee süvendamise keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise

käigus asjakohaselt hinnatud. Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee

süvendamine ei oma mereelupaikadele lisanduvat keskkonnariski.

Seega, kuna Pakri lahe seisund ei ole 10 aasta jooksul oluliselt muutunud ning ka seire käigus

ei ole ilmnenud olulisi muutusi, võib KMH aruande aluseks olevaid andmeid ning nende põhjal

tehtud analüüse ja järeldusi lugeda asjakohasteks.

Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Asjaoludes

ei ole ilmnenud olulisi muutusi.

2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Mõjualasse jääb Pakri hoiuala (KLO2000167), mis on ühtlasi ka Natura 2000 Pakri linnu ja

loodusala ning II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kirjuhahk (Polysticta stelleri; KLO9121476)

elupaik.

Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide veealuste liivamadalate (1110), jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate

lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220),

väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni

kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal

mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste

madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ning

soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata

rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas

(Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus

16 (27)

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas

(Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas

(Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-

tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus

arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii).

Pakri loodusala (RAH0000006) kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud

kaitstavad elupaigatüübid - veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130),

rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud

(1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), vähe- kuni

kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad

niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280),

puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad

laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad – *9180). Lisaks ka loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille

isendite elupaiku Pakri loodusalal kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk

(Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella

rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna)30.

Pakri linnuala (RAH0000632) kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast

puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus

stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus

olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps

cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus)30.

Kõiki eelnevalt nimetatud kaitstavaid liike ja elupaigatüüpe on käsitletud Paldiski

Lõunasadama süvendamise KMH aruandes.

Pakri hoiuala, Natura linnu ja loodusala ning piirkonnas esinevat kaitsealust liiki kirjuhahka

on Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH aruandes piisavalt käsitletud ja sellele infole saab

tugineda ka edaspidi.

Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH aruanne on tehtud 2014. aastal, kuid 2017. aastal on

piirkonnas registreeritud elupaigatüüp karid (1170), mis on ka Pakri loodusala kaitse-

eesmärgiks. Osa elupaigast jääb ka planeeritava tegevuse mõjualasse. Lisaks on erinev ka

süvendusala asukoht võrreldes olemasolevas Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH

käsitletuga (laiem sissesõiduala). Laiem sissesõiduala asub vähesel määral Pakri hoiuala

territooriumil.

Nende erinevuste kompenseerimiseks on tellitud ekspertarvamus, mis jõuab järeldusele, et ei

ole oodata, et planeeritavad süvendustööd halvendaks oluliselt karide elupaikade seisundit.

Uurimisala lähistel paiknevate karide näol on tegemist segupõhjadega, kus domineerivad

peamiselt oportunistlikud niitjate vetikate liigid, filtreerijad või detriidist toituvad merekarbid

ja tõruvähid. Planeeritud süvendustööd avaldavad neile pigem positiivset mõju. Siit tulenevalt

30 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“

17 (27)

võib väita, et Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendamine ei oma

mereelupaikadele lisanduvat keskkonnariski. Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja

sissesõidutee süvendamise keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või

keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud.

Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Asjaoludes

ei ole ilmnenud muutusi.

2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra

ja vibratsiooni tase. Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH aruandes ptk 2.2. on käsitletud

sotsiaal-majanduslikud tingimused, teemat on käsitletud ka kai 6A KMH aruande ptk 2.1 ja

Paldiski Lõunasadama DP ptk 8.

Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud normid, millega

keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada. Häirivuse all mõeldakse

tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja soovimatuna (WHO

1980) ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida.

Välisõhu ja vee kvaliteet halvenemist vee erikasutuse käigus ette näha ei ole. Kõik muutused

on ajutise iseloomuga (vt p 1.5).

Süvendustööde iseloomust lähtudes ei tõsta suurtel vahemaadel oluliselt sadama poolt tekitatud

üldist mürataset, kuna käsitletava ala ja müratundlike hoonete vahel asub palju teisi

müraallikaid (raudtee, vanametalliterminal, kütuseterminal), millede poolt põhjustatud

taustmüra tase on oluliselt kõrgem kui süvendustööde müratasemed.

Paldiski Lõunasadama arendamine on tähtis, mitte ainult Paldiski linna arengu seisukohast vaid

ka Eesti Vabariigi merenduspoliitika elluviimiseks. Suurema süvisega laevade vastuvõtmiseks

meresõiduohutuma sadama sissesõidutee ja akvatooriumi süvendamine suurendab sadama ja

seda kasutatavate inimeste turvalisust võimalike naftareostusavariide suhtes. Koos sadama

ohutumaks muutmisega kaasnevad paremad võimalused ettevõtluse teostamiseks Paldiski

Lõunasadamas, mis omakorda loob töökohti ja eeldatavalt ka töö parema tasustamise läbi tõstab

inimeste heaolu. Paldiski elanikele avarduvad võimalused leida tööd kaasaja nõuetele vastavas

keskkonnas lahkumata oma elukohast kaugele. Paldiski Lõunasadamal on oluline roll Eesti

taastuvenergeetika eesmärkide saavutamisel, kuna sadam võimaldab tuuleparkide detailide

transportimist sadamasse ja nende vaheladustamist.

Sadama hooldustööd on sotsiaal-majanduslikult põhjendatud ja logistiliselt õigustatud

lahendus, arvestades, et piirkond on eelkõige tootmis- ja tootmisala. Kavandatu vastab Paldiski

linna ja Eesti Vabariigi majanduse arendamise huvidele.

Teostades süvendus- ja kaadamistööd vastavalt sadama eeskirjale ja Paldiski Lõunasadama

süvendamise KMH aruandes esitatud leevendusnõuete kohaselt ei ole inimese tervisele, varale

ja heaolule negatiivse mõju ohtu. Ei ole toimunud muutusi asjaoludes. Otsustajal on piisavalt

teavet, et jätta KMH algatamata.

18 (27)

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.1. Mõju suurus

Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõju liigist. Lisaks veel:

• tööde mahust;

• läbiviimise ajast;

• läbiviimise logistilistest lahenditest;

• kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast;

• meteoroloogilistest tingimustest.

Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju Pakri lahe mereelustikule on käsitletud Paldiski

Lõunasadama KMH aruande ptk 4.4. ning seire aruandes31.

3.1.1. Mõju merepõhjaelustikule

Süvendamine ja kaadamine toovad kaasa merepõhja elustiku vahetu kao (see kaevatakse välja

või kaetakse kaadatava pinnasega). Lisaks kaasneb mõju merekeskkonnale heljumi tekke ja

leviku näol. Heljumiga väheneb vee läbipaistvus, mis põhjustab üldiselt põhjataimestiku

produktsiooni vähenemist ja taimede kinnitussubstraadi kattumist settimisel heljumi raskema

fraktsiooniga.

Töid kavandatakse olemasolevas sadamas, olemasoleva sissesõidu alal ja olemasoleval

kaadamisalal, st tegemist on juba varasemalt mõjutatud merepõhjaga ja sealne põhjaelustik on

eelduslikult regulaarsetest töödest tingitult vähene ja juba mõjutatud. Sissesõidu ala

laiendamise ala on varasemalt mõjutatud ala (heljum).

Seireuuringud näitasid, et piirkonna põhjataimestiku seisund on olnud viimastel aastatel

stabiilne ja olulist muutust põhjataimestiku liigilises koosseisus ja keskmises katvuses pole

süvendustööde tõttu täheldatud. Sarnaselt näitasid seireuuringud, et Pakri lahe piirkonda

asustavad inimtegevustele vastupidavad põhjaloomastiku liigid ning süvendamistööde

tagajärjel veesambasse sattunud hõljum ei avalda negatiivset mõju suurselgrootute liikidele.

Ekspertarvamuses tuuakse välja, et kuna piirkonnas domineerivad merekarbid Macoma

balthica ja Mytilus trossulus, kelle jaoks heljum on lisatoiduks, siis nende liikide seisund

süvendustööde tagajärjel kohati isegi paraneb. Tingituna suurest veevahetusest lahe ja avamere

vahel on süvendustööde mõju siiski lokaalne ja lühiajaline.

Seireuuringud näitasid, et kaadamisala põhjaloomastik on mõjutatud kaadamistegevusest.

Põhjaloomastiku koolsute struktuur viitab mõõdukale eutrofeerumise ja kaadamise mõjule.

Paldiski Lõunasadama KMH aruande lk 75 välja toodud, et kaadamisel püsib heljum

kaadamisala piires, kui suurema tuule kiirusega kaadamine teostada kaadamisala keskel

ja väiksema tuule kiiruse korral kaadamisala piiri lähedal. Lisaks on KMH aruande ptk

8.2. toodud täpsemad suunised süsteemseks kaadamiseks.

Kuigi süvendamisel on vahetu merepõhja kao pindala 1,5 km², kaadamisel 3,89 km²,

seireuuringute kohaselt pehmetel põhjadel elustik taastub. Siiski on otstarbekas rakendada

meetmeid heljumi leviku piiramiseks (sh süsteemne kaadamine, vt ptk 3.8.2.).

31 Kättesaadav taotluse nr T-KL/1025033-2 lisa 6.

19 (27)

3.1.2. Mõju kalastikule

Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik vee erikasutuseks kudeaeg ja sellele järgnev

larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas

ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel

tekkida probleemid hingamisega32. Kalamarja heljumiga katmine põhjustab ka

hapnikupuudust, mis viib kas marja hukkumisele või pöördumatutele protsessidele marjateras,

mille tulemusena on võimalikud erinevad mutatsioonid. Alates maimustaadiumist Vältides töid

kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade

noorjärke ega marja.

Paldiski Lõunasadama KMH aruande ptk 8.2. kohaselt ei peaks süvendamise ja kaadamise töid

tegema ajavahemikul 01. aprillist kuni 10. juuli, samas peab jääma võimalus tööde ajastamisel

arvestada vee temperatuuri. Lisaks tuleb nii süvendamise kui ka kaadamise töid vältima tugeva

tuulega. Nimetatud meetmed oli seatud ka keskkonnaloale.

Kalastiku seire tulemuste kohaselt ei ole süvendustööd ja kaadamistööd, mis on seni tehtud

kalade kudemise välisel ajal, mõjutanud oluliselt kalastikku Pakri lahes.

Seega kehtima jäävad seni keskkonnaloas määratud meetmed.

3.1.3. Mõju linnustikule

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

15 mg/l33.

Lisaks võivad mõjud linnustikule toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et

näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra – 65-

85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90 -95 dB juures juba lahkusid pesalt34. Eriti

ohtlik on pesapoegadele pidev müra35. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate

häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit36. Mõnedel juhtudel on soovitatud rakendada ka

500 m laiust puhverala37.

32 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401. 33 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf

(25.10.2024). 34 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 35 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure

on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S.,

Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness.

PLoS ONE 7: e39200. 36 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-

0067. 37 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from

boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science.

University of Victoria.

20 (27)

Paldiski Lõunasadama KMH aruande ptk 8.2. kohaselt peaks süvendamise ja kaadamise töid

vältima tugeva tuulega. Lisaks tuleb tööd peatada, kui seire käigus seirejaamad tuvastavad

kõrge kontsentratsiooniga (ületab neli korda kaadamise eelset mõõdetud looduslikku fooni)

heljumi kandumist Pakri poolsaare lääneranna alla 15 m sügavasse rannikumerre ning Pakri

neeme krüüslite toitumis- ja pesitsusalale; Väike-Pakri ja Suur-Pakri vahelisse väina suudmesse

(saartevahelises madalmeres on põhilised kalade koelmualad).

Linnustiku seire tulemuste kohaselt ei ole süvendustööd ja mõjutanud oluliselt Pakri lahe

piirkonnas pesitsevaid või rändel peatuvaid linde.

Lähtudes looduskaitseseaduse (LKS) kohasest isendikaitsest38 on oluline on pidada kinni

Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH aruande ptk 8.2. ja 8.3. toodud seirenõuetest

ning reguleerida vee erikasutustööde elluviimist lähtuvalt heljumi pidevseire tulemustest.

Süvendus- ja kaadamistööd tuleb koheselt katkestada, kui heljumiseire käigus seirejaamad

tuvastavad kõrge kontsentratsiooniga (ületab neli korda kaadamise eelset mõõdetud

looduslikku fooni) heljumi kandumist:

• Pakri poolsaare läänerannal alla 15 m sügavusse madalasse rannikumerre (otsene mõju

vee läbipaistvusele, põhjataimestikule ja –loomastikule ning seeläbi ka antud

rannikumere osas toituvatele veelindudele, kellele on see oluline kogunemise ja

toitumisala).

• Pakri neemele krüüslite pesitsus- ja toitumisala ning madal rannikumeri on siin oluline

ka teiste samas piirkonnas toituvatele ja ränneteks kogunevatele veelindudele.

• Väike-Pakri idaranda (otsene mõju vee läbipaistvusele, põhjataimestikule ja –

loomastikule ning seeläbi ka antud rannikumere osas toituvatele veelindudele, kellele on

see oluline kogunemis- ja toitumisala).

• Pakri saarte vahelisse väina, kus on põhilised kalade koelmualad ja ka veelindude

toitumis- ning pesitsemiskohad.

Selguse mõttes tuleb lisada Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH aruandes toodud tööde

korraldamise tingimused sama detailselt ka keskkonnaloa koosseisu (vt ptk 3.8.3.).

3.1.4. Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained)

Süvendus- ja kaadamistööde käigus põhjasette häirimine võib vabastada setetes akumuleerunud

toitained ja ohtlike aineid veesambasse. Eelduste kohaselt ei ole süvenduspinnas saastunud (vt

ptk 1.5.1.). Arvestades tööde mahtu ei ole eeldada setetest vabanevat olulist toitainete koormust.

VMK-s on markeerinud probleemina setetesse akumuleerinud ohtlikud ained.

Meetmeprogramm peab vajalikuks meetmeid merepõhja setete saastatuse hindamiseks ja

põhjasetetest edasise reostuse liikuma pääsemise vältimiseks. HELCOM Läänemere

tegevuskava „Baltic Sea Action Plan 2021“39 toob välja, et süvenduspinnase kontroll on

oluliseks meetmeks hea merekeskkonna saavutamiseks. Merekeskkonna hea seisundi

saavutamisel on oluline merekeskkonna ulatuslikum kaitse ja keskkonnahäiringute vältimine

38 Looduskaitseseadus § 55 lg 6, lg 61 39 Baltic Sea Action Plan 2021. Kättesaadav: https://helcom.fi/media/publications/Baltic-Sea- Action-Plan-2021-

update.pdf (06.11.2024)

21 (27)

(keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 1 p 4 ja p 5, § 3).

Elavhõbedat satub Läänemere keskkonda peamiselt fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel läbi

atmosfääri sadestumine. Seega on nimetatud ainete piirnormide ületamine põhjustatud

Läänemere üldisest seisundist. Siiski võib setetesse sattuda erinevaid ohtlike aineid avariide

korral või sadamas kauba käitlemisel.

Tegemist on aktiivselt kasutatava suure kauba-ja tööstussadamaalaga, st on olemas

potentsiaalsed reostusallikad. Lisaks, keskkonnaluba antakse pikemaks ajaperioodiks, st ei ole

välistatud sadama veeala setete reostumine, samuti ka kaugemalt merereostuse kandumine

sadamasse. Seega tuleb teostada regulaarset süvenduspinnase seiret lähtuvalt HELCOM

Süvendamise ja kaadamise juhendile (vt ptk 3.8.5.). Süvenduspinnase seire tulemusi tuleb

võtta arvesse süvendamisel ja süvenduspinnase kasutamisel, sh kaadamisel. Kui

süvenduspinnases on saasteaineid üle sätestatud piirväärtuste, tuleb saasteainete

edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome (vt

ptk 3.8.1.). Sel viisil on võimalik vältida reostunud pinnase süvendamisel kaasnevat ohtu, et

saasteained kanduvad heljumiga kaugemale merealale. Kui pinnaseproovid näitavad

saasteainete sisaldust üle sätestatud piirväärtuse, tuleb läbi viia täpsem riskianalüüs

vastavalt HELCOM juhisele. Reostunud pinnase kaadamine ilma lisameetmeteta on

keelatud. Tugevalt reostunud pinnas tuleb käidelda jäätmena maismaal (vt ptk 3.8.2.).

Jätkata tuleb ka heljumi seiret (vt ptk 3.8.5.). Kui tööde käigus ilmneb pinnases või

pinnavees naftasaaduste või muu reostuse jälgi, tuleb töö kohe katkestada ning

operatiivselt reostus likvideerida (vt ptk 3.8.4.).

3.1.5. Mõju rannaprotsessidele

Paldiski Lõunasadama KMH aruande ptk 4.2.7. on välja toodud, et Pakri Lõunasadama

akvatooriumis teostatav süvendamine ja saadud materjali uputamine pinnasepuiste kohta ei

mõjuta oluliselt Pakri lahe hüdrodünaamilisi tingimusi ega rannaprotsesse Pakri lahes.

Võimalikud mõjud on lühiaegsed ja lokaalsed, piirdudes sadama akvatooriumil süvendatava

alaga ning selle vahetu lähipiirkonnaga.

3.1.6. Mõju rannale

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34).

Tööde ala piirneb sadamaalaga, kus puuduvad looduslikud kooslused. Tööalal ega

lähipiirkonnas ei esine kaitstavate taimeliikide elupaiku, mida kavandatav tegevus võiks

kahjustada.

Otsustajal on piisavat teavet, võimalike mõjude kohta vee elustikule, linnustikule, vee

kvaliteedile ja rannaprotsessidele, et jätta KMH algatamata.

22 (27)

3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Tööde mõju võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik) vahetult

tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu kandub heljum. HELCOM on välja on pakkunud, et

heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m fikseeritud raadius ümber süvendamise punkti40.

Senised seire andmed on kinnitanud tegevuse lokaalset mõju.

Mõjutatavate elanike arv on väike (vt ptk 2.4.). Samas on tööd vajalikud laevaliikluse ja ohtu

navigatsiooni tagamiseks.

3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5 või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele41.

Paldiski Lõunasadama KMH aruande kohaselt ei teki vee erikasutustööde käigus olulist mõju

veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule,

rannaprotsessiedel, kalastikule ja linnustikule ning inimese heaolule, kui järgitakse Paldiski

Lõunasadama KMH aruande ptk 8.2. välja toodud leevendusmeetmeid. Lisaks on täpsustatud

meetmeid lähtuvalt eelhinnangu tulemustele (vt p 3.8.). Kõik võimalikud muutused jäävad

loodusliku muutlikkuse piiridesse ja on tööde aegsed (st pöörduvad) ning mõju

rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund

veepoliitika raamdirektiivi mõttes. Senised seire andmed on kinnitanud tegevuse lokaalset

mõju.

Otsustajal on piisavat teavet, et jätta KMH algatamata.

3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus

Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud nagu heljum ja müra on lühiajalised ja taanduvad.

Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal,

arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele. Siiski, tuleb

tagada valmisolek avariideks. Lähtuvalt ettevaatusprintsiibist seatakse keskkonnaloale

järgmised nõudeid: Kui tööde käigus ilmneb pinnases või pinnavees naftasaaduste või muu

reostuse jälgi, tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida.

Vajalik on jätkata Paldiski Lõunasadama KMH aruande ptk-st 5.5.2. ja 8.3. lähtuvalt seire

teostamist (vt ptk 3.8). Lisaks on asjakohane setete seire lähtuvalt HELCOM Süvendamise ja

kaadamise juhisele.

Otsustajal on piisavat teavet, et jätta KMH algatamata.

40Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf (01.11.2024). 41 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (01.11.2024)

23 (27)

3.5. Mõju piiriülesus

Paldiski Lõunasadama KMH aruande kohaselt ei too kavandatav tegevus kaasa piiriülest

keskkonnamõju.

3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Kavandatud mahus 2600000 m³ süvendamine ja kaadamine toimuvad Pakri lahes

veekeskkonnas, kus oluliseks keskkonda mõjutavaks teguriks on heljumi teke ja sellega

kaasnevad mõjud. Süvenduse ja kaadamise mõjupiirkond on heljumi levikul ca 1 km.

Kaadamisala asub ca 1,5 km kaugusel Pakri hoiualast. Sadama akvatooriumi piir asub ca 250

m kaugusel Pakri hoiualast.

Kuna kavandatud tegevused toimuvad veekeskkonnas, siis ka otsesed mõjud avalduvad

veekeskkonnas. Merekeskkonnale avalduvate mõjude kaudu on seotud ka teised

looduskeskkonda puudutavad mõjud: mõju kaitsealadele, mõju linnustikule.

Tegevuse mõjupiirkonda jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Pakri linnu- ja loodusala

(RAH0000632, RAH0000006).

Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH aruande kooseisus on olemas ka Natura hindamine.

Arvestades lisaks ka ekspertarvamust, saab öelda et hindamine on olnud piisav ja selle

järeldustega saab arvestada.

Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH aruandes tuuakse välja, et läbi viidud määratlemise

ja hindamise tulemusena võib väita, et kasutades süvendamisel ja kaadamisel leevendavaid

meetmeid (Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH aruanne ptk 5.5 ja 8.1, 8.2 ja 8.3) sh

heljumi seiret, ei ole ohtu Pakri linnuala ega Pakri loodusala terviklikkuse säilimisele ega

kaitse-eesmärkidele.

Eksperthinnangus tuuakse välja, et Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee

süvendamise keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju

strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud.

Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Asjaoludes

ei ole ilmnenud muutusi. Oluline on järgida Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH

aruandes toodud leevendusmeetmeid.

3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kumulatiivne mõju võiks potentsiaalselt kaasneda, kui samaaegselt toimuvad lähipiirkonnas ka

teised süvendamisetööd ja toimub samaaegne kaadamine Pakri kaadamisalale.

Paldiski Lõunasadamast põhja suunas asub Paldiski Põhjasadam. PALDISKI SADAMATE AS

omab keskkonnaluba nr L.VV/331075 kehtivusega 12.06.2018 - 31.05.2026, mille alusel on

lubatud teostada Paldiski Põhjasadamas süvendustöid mahus 517 200 m³, tahkete ainete

paigutamist mahus 517 200 m³ ja kaadamist Pakri kaadamisalale Paldiski Põhjasadama

laiendamisel.

24 (27)

Paldiski Lõunasadamast põhja suunas on kavandatud rajada Paldiski pump-

hüdroakumulatsioonijaam (Paldiski PHAJ). Paldiski PHAJ ehitusprojekti KMH aruande42

kohaselt toimub tehissaare osa rajamisel suures mahus tahkete ainete paigutamine mere põhja

(ca 220 000 m³) ning tehissaare juures olevas väikelaevasadamas toimuvad ka süvendustööd

(ca 16 000 m³). Energiasalv Pakri OÜ 15.06.2024 esitatud keskkonnaloa taotluse43 kohaselt

nähakse ette aga süvendamist mahus 64 000 m³.

Paldiski Lõunasadama ja Paldiski Põhjasadama vee erikasutuse koosmõju on käsitletud

Paldiski Põhjasadama KMH aruande44 ptk 6.3.1. Välja on toodud, et leevendavate meetmete

kasutuse korral puudub kaitstavatele aladele ja liikidele kavandatud projekti poolt oluline

kumulatiivne ja koosmõju eelloetletud projekti rakendumisel.

Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH aruande ptk 8.3. on välja toodud, et väiksemate

remonttööde korral (alla 10 000 m³) ei ole seire vajalik, siiski on vajalik heljumi seire, kui

piirkonnas tehakse ka muid töid. Seega täpsustatakse antud asjaolud ka keskkonnaloal (vt

ptk 3.8.5.), arvestades uute võimalike projektide lisandumist ning koosmõju tekkimise

võimalikkust.

Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Lähtudes taotlusest, eelhinnangust, arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS

§ 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6 ning lähtuvalt Paldiski Lõunasadama süvendamise

KMH aruandest lisatakse keskkonnaloale järgmised töökorralduslikud nõuded:

3.8.1. Veekogu sh mere süvendamise nõuded (loa tabel V10)

1) Süvenduspinnase seire tulemusi tuleb võtta arvesse süvendamisel ja süvenduspinnase

kasutamisel, sh kaadamisel.

2) Kui süvenduspinnases on saasteaineid üle sätestatud piirväärtuste, tuleb saasteainete

edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome.

3.8.2. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded (loa tabel V11)

1) Kui pinnaseproovid näitavad saasteainete sisaldust üle sätestatud piirväärtuse, tuleb läbi viia

täpsem riskianalüüs vastavalt HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhisele. Reostunud

pinnase kaadamine ilma lisameetmeteta on keelatud. Tugevalt reostunud pinnas tuleb käidelda

jäätmena maismaal.

2) Kaadata tuleb süsteemselt - kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava

pinnase mahu kohta. Heljumi võimaliku madalasse rannikumerre kandumise vähendamiseks

tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida ohustatud rannikualast kõige kaugem

42 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitusprojekti keskkonnamõju

hindamine. Töö nr 2019-0068. 43 Registreeritud KOTKAS 19.06.2024 taotlusena nr T-KL/1023608-2, menetluse nr M-128518 all. 44 Corson OÜ, 2018. Paldiski Põhjasadama kaide rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 1622.

Keskkonnaamet on KMH aruande tunnistanud nõuetele vastavaks 29.03.2018 kirjaga 6-3/18/3087-2.

25 (27)

kaadamisala piirkond (ruut), et heljumi teekond ranniku poole oleks võimalikult pikk. Suurema

tuule kiirusega teostada kaadamine kaadamisala keskel ja väiksema tuule kiiruse korral

kaadamisala piiri lähedal.

3) Süvendatud materjali kaadamisalale vedava pargased võivad liikuda ainult piki laevateed,

mis on kooskõlastatud sadamakapteni ja ta osakonna poolt.

3.8.3. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad

(loa tabel V16)

Süvendus- ja kaadamistööd tuleb koheselt katkestada, kui heljumiseire käigus seirejaamad

tuvastavad kõrge kontsentratsiooniga (ületab neli korda kaadamise eelset mõõdetud

looduslikku fooni) heljumi kandumist:

• Pakri poolsaare läänerannal alla 15 m sügavusse madalasse rannikumerre.

• Pakri neemele krüüslite pesitsus- ja toitumisala ning madalasse rannikumerre.

• Väike-Pakri idaranda.

• Pakri saarte vahelisse väina.

3.8.4. Toimingud avarii korral (loa tabel V16)

Kui tööde käigus tekib avariijuhtum, tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus

likvideerida.

Keskkonnaloale ei kanta nõudeid, mis tulenevad otse seadustest või muudest eeskirjadest

(reostustõrjeplaan, sadamaeeskiri, jne). Kehtima jäävad kõik varasemad keskkonnaloa

nõuded ja tingimused.

3.8.5. Seire nõuded

VeeS § 193 lg 1 p 5 ja KeÜS § 53 lg 1 p 9 alusel ning lähtuvalt HELCOM Süvendamise ja

kaadamise juhisest seatakse keskkonnaloale süvenduspinnase seire nõue:

Süvenduspinnase seire (loa tabel V10):

*Üks kord viie aasta jooksul peab teostama enne süvendustöid süvenduspinnase seiret.

*Süvendusala setetest tuleb võtta pinnaseproovid Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, TBT, nafta ja

PAH ühendite määramiseks. Võetavate proovide arv sõltub kavandatava süvendamise mahust.

*Proovid tuleb võtta ja analüüsida vastavalt kehtivale korrale ning arvestades HELCOM

Süvendamise ja kaadmise juhendit (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-

Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf).

VeeS § 193 lg 1 p 5 ja KeÜS § 53 lg 1 p 9 alusel täpsustatakse selguse mõttes seire nõudeid

lähtuvalt Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH aruande ptk-st 8.3. järgnevalt:

Mere seire (loa tabel V8):

1) Elustiku seire

*Pakri laht linnustikuseire: Linnustiku ühe aastase kestusega seirega peab kaardistama

veelinnustiku reaalne paiknemine ja liikumine Pakri lahes ning rannikumeres sh Pakri

kaadamisalal. Veelinnustiku seirega tuleb alustada peale kavandatud süvendus- ja

kaadamistööde lõppu.

26 (27)

*Pakri laht kalastikuseire: kalastiku seiret tuleb teha esimene kord intensiivsel

süvendusperioodil ning teine kord süvendusele järgneva aasta jooksul.

*Pakri laht põhjaloomastik ja põhjataimestik: Põhjataimestiku- ja loomastiku seireid tuleb

teostada: esimene kord intensiivse süvendusperioodi keskel ja teine kord süvendusele järgneva

aasta jooksul.

2) Heljumi seire

Heljumi leviku seiret tuleb teostada esimene kord süvendustööde eel ja siis pidevalt

(võimaldab operatiivselt koheselt vajadusel peatada tööd ja võtta kasutusele heljumi levikut

vähendavad meetmed) süvendus- ning kaadamistööde perioodil.

3) Väiksema mahulised tööd

*Väiksema mahuliste (alla 10 000 m³) remontsüvenduste ja kaadamiste korral ei ole vajalik

seirete teostamine, kui remontsüvendatav ala ei jää Pakri loodusalale. Kui tööde ala jääb Pakri

loodusalale, on vajalik heljumi seire teostamine.

*Mitme alla 10 000 m³ remontsüvenduse samaaegsel teostamisel, on vajalik teha heljumi seiret.

4. Eelhinnangu järeldus

Aktsiaseltsile TALLINNA SADAM on antud keskkonnaluba nr L.VV/325236. Keskkonnaluba

on antud Paldiski Lõunasadama (Lõunasadama tee 11, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju

maakond) akvatooriumi ja sissesõidutee süvendamiseks mahus kuni 2 600 000 m³ ja

süvenduspinnase kaadamiseks Pakri kaadamisala. Keskkonnaloa lõppemise ajaks

määratakse 27.09.2044.

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju.

Otsustajal on piisavat teavet (Paldiski Lõunasadama süvendamise KMH,

ekspertarvamus), et jätta KMH algatamata, tegevusega kaasnevat mõju on juba piisavas

mahus hinnatud. KMH ei ole vajalik, kuna:

1.4.1. Kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura

2000 võrgustiku alasid, kui rakendatakse loas ette antud tingimusi;

1.4.2. Eelhindamise tulemusena selgus, et taotletava tegevuse tulemusel ei teki olulist mõju

veekeskkonnale sh merepõhja elustikule, kalastikule ja linnustikule kui jälgitakse vee

erikasutusloas ette antud tingimusi;

1.4.3. Eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav tegevus ei ületata piirmäärasid müra,

õhusaastatuse ja vibratsiooni osas;

1.4.4. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine;

1.4.5. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju.

Oluline on lähtuda järgmistest nõuetest ja tingimustest:

Veekogu sh mere süvendamise nõuded (loa tabel V10):

1) Süvenduspinnase seire tulemusi tuleb võtta arvesse süvendamisel ja süvenduspinnase

kasutamisel, sh kaadamisel.

2) Kui süvenduspinnases on saasteaineid üle sätestatud piirväärtuste, tuleb saasteainete

edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome.

27 (27)

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded (loa tabel V11):

1) Kui pinnaseproovid näitavad saasteainete sisaldust üle sätestatud piirväärtuse, tuleb läbi viia

täpsem riskianalüüs vastavalt HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhisele. Reostunud

pinnase kaadamine ilma lisameetmeteta on keelatud. Tugevalt reostunud pinnas tuleb käidelda

jäätmena maismaal.

2) Kaadata tuleb süsteemselt - kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava

pinnase mahu kohta. Heljumi võimaliku madalasse rannikumerre kandumise vähendamiseks

tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida ohustatud rannikualast kõige kaugem

kaadamisala piirkond (ruut), et heljumi teekond ranniku poole oleks võimalikult pikk. Suurema

tuule kiirusega teostada kaadamine kaadamisala keskel ja väiksema tuule kiiruse korral

kaadamisala piiri lähedal.

3) Süvendatud materjali kaadamisalale vedava pargased võivad liikuda ainult piki laevateed,

mis on kooskõlastatud sadamakapteni ja ta osakonna poolt.

Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad (loa tabel

V16):

Süvendus- ja kaadamistööd tuleb koheselt katkestada, kui heljumiseire käigus seirejaamad

tuvastavad kõrge kontsentratsiooniga (ületab neli korda kaadamise eelset mõõdetud

looduslikku fooni) heljumi kandumist:

• Pakri poolsaare läänerannal alla 15 m sügavusse madalasse rannikumerre.

• Pakri neemele krüüslite pesitsus- ja toitumisala ning madalasse rannikumerre.

• Väike-Pakri idaranda.

• Pakri saarte vahelisse väina.

Toimingud avarii korral (loa tabel V16):

Kui tööde käigus tekib avariijuhtum, tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus

likvideerida.

Keskkonnaloale ei kanta nõudeid, mis tulenevad otse seadustest või muudest eeskirjadest

(reostustõrjeplaan, sadamaeeskiri, jne). Kehtima jäävad kõik varasemad keskkonnaloa

nõuded ja tingimused.

Lisaks on vajalik süvenduspinnase seire teostamine ja mere seire jätkamine.

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

Kerli Pettai

spetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

Triin Ristmets

spetsialist

looduskasutuse osakond

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.VV/325236

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi aktsiaselts TALLINNA SADAM

Registrikood / Isikukood

10137319

Tegevuskoha andmed

Nimetus Paldiski Lõunasadam

Aadress Lõunasadama tee 11, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 43101:001:0274

Territoriaalkood EHAK

5925

Käitise territoorium

Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Jaama tn 5 // Lõunasadama tee 9 // 11 (43101:001:0274), Kai tn 4 (58001:001:0241), Kai tn 5 (58001:001:0168), Kai tn 7 (43101:001:0276), Kai tänav (58001:001:0248), Lõunasadama tee 13 (58001:001:0246), Lõunasadama tee 5 (43101:001:0275), Tulepaagi tee 2 (58001:001:0242), Tulepaagi tee 4 (58001:001:0243), Tulepaagi tee 5 (58001:001:0244). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Pakri laht (VEE3138000), Soome lahe avaosa (VEE3100100), Soome laht (VEE3100000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

09.12.2024

Lõppemise kuupäev

27.09.2044

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Mere seire

Analüüsinõuded Mere seire teostamisel tuleb lähtuda seni kasutatud metoodikast, et tagada andmete võrreldavus.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood

Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus

Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad

näitajad Proovi võtmise sagedus

Proovi võtmise aeg

Pakri laht VEE3138000 Pinnaveeseire Heljum Vajadusel Pidev

2/7

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 1) Elustiku seire *Pakri laht linnustikuseire: Linnustiku ühe aastase kestusega seirega peab kaardistama veelinnustiku reaalne paiknemine ja liikumine Pakri lahes ning rannikumeres sh Pakri kaadamisalal. Veelinnustiku seirega tuleb alustada peale kavandatud süvendus- ja kaadamistööde lõppu. *Pakri laht kalastikuseire: kalastiku seiret tuleb teha esimene kord intensiivsel süvendusperioodil ning teine kord süvendusele järgneva aasta jooksul. *Pakri laht põhjaloomastik ja põhjataimestik: Põhjataimestiku- ja loomastiku seireid tuleb teostada: esimene kord intensiivse süvendusperioodi keskel ja teine kord süvendusele järgneva aasta jooksul.

2) Heljumi seire Heljumi leviku seiret tuleb teostada esimene kord süvendustööde eel ja siis pidevalt (võimaldab operatiivselt koheselt vajadusel peatada tööd ja võtta kasutusele heljumi levikut vähendavad meetmed) süvendus- ning kaadamistööde perioodil.

3) Väiksemamahulised tööd: *Väiksemamahuliste (alla 10 000 m³) remontsüvenduste ja kaadamiste korral ei ole vajalik seirete teostamine, kui remontsüvendatav ala ei jää Pakri loodusalale. Kui tööde ala jääb Pakri loodusalale, on vajalik heljumi seire teostamine. *Mitme alla 10 000 m³ remontsüvenduse samaaegsel teostamisel, on vajalik teha heljumi seiret.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Pakri laht

Veekogu kood VEE3138000

Pinnaveekogumi nimetus Pakri lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_6

Süvendamise koht Meri

Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6577955, Y: 503883

X: 6577824, Y: 503726

X: 6576751, Y: 503726

X: 6576739, Y: 503621

X: 6576764, Y: 503408

X: 6577040, Y: 503190

X: 6576707, Y: 502710

X: 6576344, Y: 503200

X: 6576503, Y: 503726

X: 6576503, Y: 504838

X: 6577003, Y: 505342

3/7

Süvendamise vajaduse põhjendus Paldiski Lõunasadama akvatooriumi (sh laevade pöörderingi ja sissesõidutee süvendamine ning laiendamine), süvendamine on vajalik ohutu ettenähtud sügavuse tagamiseks (akvatooriumis max -16 m, sissesõiduteel max - 17 m). Vahetu merepõhja kadu on 1,5 km².

Süvendamisviis Pumpsüvendaja, ühekopaline ekskavaator

Süvenduspinnase iseloomustus 80% möllsavi ja 20% mölline peenliiv

Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³

Süvenduspinnas 80% möllsavi ja 20% mölline peenliiv 2 600 000

Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Hg <0,2 g/kg

Cd 0,064 g/kg

Cr 15,3 g/kg

Ni 7,26 g/kg

Pb 7,9 g/kg

Zn 20,44 g/kg

Cu 9,6 g/kg

TbT >0,3 µg/kg

PAH 4,2 µg/kg

Naftasaadused 5,1 g/kg

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Veekogu sh mere süvendamise nõuded Süvenduspinnase seire: 1) Üks kord viie aasta jooksul peab teostama enne süvendustöid süvenduspinnase seiret. 2) Süvendusala setetest tuleb võtta pinnaseproovid Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, TBT, nafta ja PAH ühendite määramiseks. Võetavate proovide arv sõltub kavandatava süvendamise mahust. 3) Proovid tuleb võtta ja analüüsida vastavalt kehtivale korrale ning arvestades HELCOM Süvendamise ja kaadmise juhendit (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf).

Süvendamise nõuded: 1) Süvenduspinnase seire tulemusi tuleb võtta arvesse süvendamisel ja süvenduspinnase kasutamisel, sh kaadamisel. 2) Kui süvenduspinnases on saasteaineid üle sätestatud piirväärtuste, tuleb saasteainete edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome.

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

Elavhõbe (Hg) Kaadmium (Cd) Kroom (Cr) Naftasaadused Nikkel (Ni) PAH summa Plii (Pb) Tributüültina-katioon (TBT) Tsink (Zn) Vask (Cu)

Üks kord viie aasta jooksul keemiline

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

4/7

Veekogu nimetus Pakri laht

Veekogu kood VEE3138000

Pinnaveekogumi nimetus Pakri lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_6

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus Pakri kaadamisala EE-022/KAS0000022

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6586569, Y: 496810

X: 6585115, Y: 498184

X: 6586489, Y: 499638

X: 6587943, Y: 498264

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Süvendatud pinnas kaadatakse Pakri pinnasepuistealale. Pinnas ei ole reostunud, kuid pinnasele puuduvad sobivad ladestamis- ja kasutusvõimalused maismaal. Vahetu merepõhja kadu on 3,89 km².

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Pinnaseveo praam

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

Süvenduspinnas 80% möllsavi ja 20% mölline peenliiv 2 600 000

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Hg <0,2 g/kg

Cd 0,064 g/kg

Cr 15,3 g/kg

Ni 7,26 g/kg

Pb 7,9 g/kg

Zn 20,44 g/kg

Cu 9,6 g/kg

TbT >0,3 µg/kg

PAH 4,2 µg/kg

Naftasaadused 5,1 g/kg

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded 1) Kui pinnaseproovid näitavad saasteainete sisaldust üle sätestatud piirväärtuse, tuleb läbi viia täpsem riskianalüüs vastavalt HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhisele. Reostunud pinnase kaadamine ilma lisameetmeteta on keelatud. Tugevalt reostunud pinnas tuleb käidelda jäätmena maismaal. 2) Kaadata tuleb süsteemselt - kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. Heljumi võimaliku madalasse rannikumerre kandumise vähendamiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida ohustatud rannikualast kõige kaugem kaadamisala piirkond (ruut), et heljumi teekond ranniku poole oleks võimalikult pikk. Suurema tuule kiirusega teostada kaadamine kaadamisala keskel ja väiksema tuule kiiruse korral kaadamisala piiri lähedal. 3) Süvendatud materjali kaadamisalale vedava pargased võivad liikuda ainult piki laevateed, mis on kooskõlastatud sadamakapteni ja ta osakonna poolt. 4) Pinnase veoks kasutatavad ujuvvahendid peavad olema varustatud automatiseeritud identifitseerimise süsteemiga (AIS).

5/7

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

1) Süvndus- ja kaadamistöid ei tohi teha alates 1. aprillist või päevast, mil merevee temperatuur on tõusnud + 6o C, kuni 10. juulini. 2) Süvendus- ja kaadamistööd tuleb koheselt katkestada, kui heljumiseire käigus seirejaamad tuvastavad kõrge kontsentratsiooniga (ületab neli korda kaadamise eelset mõõdetud looduslikku fooni) heljumi kandumist: • Pakri poolsaare läänerannal alla 15 m sügavusse madalasse rannikumerre. • Pakri neemele krüüslite pesitsus- ja toitumisala ning madalasse rannikumerre. • Väike-Pakri idaranda. • Pakri saarte vahelisse väina. 3) Süvendus ja kaadamistöid ei tohi teha tuultega üle 15 m/s.

Pidev

2. Parima võimaliku tehnika kasutamine Süvendustööde teostamiseks kasutatavad süvendajad ja setteid vedavad alused peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele.

Pidev

3. Toimingud avarii korral Kui tööde käigus tekib avariijuhtum, tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. Olukorra tekkimisel

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Teave meetmete rakendamise kohta

Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest teavitada Keskkonnaametit. Olukorra tekkimisel

2. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud.

Üks kord aastas

3. Seireandmed Mere seire: süvendus- ja kaadamistööde ajal tehtud seire tulemused ja seire aruanne ning üks aasta peale süvendus- ja kaadamistööde lõppu tehtud seire aruanne esitada KOTKAS-s.

Peale seire läbiviimist 3 kuu jooksul

4. Seireandmed Süvenduspinnase seire: 1) Süvenduspinnase seire analüüsitulemused ja aruanne esitada KOTKAS. 2) Reostusilmingute esinemisel tuleb esitada ka vastav riskianalüüs KOTKAS.

1) Analüüsi tulemused esitada 2 nädalat peale nende väljastamist laborist. 2) Riskianalüüs esitada enne süvendustööde teostamist.

5. Muu vajalik informatsioon 1) Teavitada tööde algusest loa andjat. 2) Keskkonnaloaga seotud andmete muutmisel s.h. vee erikasutaja kohta käivate andmete muudatustest, teavitada kirjalikult loa andjat. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 4) Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul päästekeskust ja Keskkonnaametit.

Olukorra tekkimisel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused 6/7

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

7/7