Teenistuse korraldamine

Digiallkirjad

4/13

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 10.12.2024

käskkirjaga nr 1972

Kaitseväe peastaap

väljaõppeosakond

SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE OHUTUSE ÜLDEESKIRI

OE 1.1

Tallinn 2024

Ohutuseeskirja koostaja:

Sõjaväeline auaste,

ees- ja perenimiStruktuuriüksusAmetikoht

mjr Lauri KriisaKaitseväe peastaapJ7 väljaõppejaoskonna staabiohvitser

Ohutuseeskirja väljatöötamisel osalesid või andsid ekspertavamuse:

Sõjaväeline auaste,

ees- ja perenimiStruktuuriüksusAmetikoht

kpt-ltn Annes VainamäeKaitseväe peastaapJ7 väljaõppejaoskonna ülem

kol-ltn Tiit PaljakKaitseväe peastaapJ7 õpikogemuste jaoskonna ülem

kpt Karmo NuutSõjaväepolitseiuurimisjaoskonna ülem

kpt Raino-Andre PiusÕhuvägilennutegevuse inspektor

hr Rainer JõgevaPeainspektorteenistustöökeskkonnagrupi juhataja

pr Liisi MuisteKaitseväe peastaapüldosakonna juriidilise teenistuse nõunik

pr Kristina LepistKaitseväe Akadeemiaõppevara keeletoimetaja

Kooskõlastaja:

Sõjaväeline auaste,

ees- ja perenimiStruktuuriüksusAmetikoht

kol-ltn Margot KünnapuuKaitseväe peastaapJ7 ülem

Kolmas parandatud ja täiendatud trükk.

Sisukord

1. peatükk. Üldsätted 4

2. peatükk. Väljaõppe osaliste kohustused ja õigused 6

1. jagu. Väljaõppe osalised 6

2. jagu. Väljaõppejuht 6

3. jagu. Väljaõppe planeerija 7

4. jagu. Väljaõppe läbiviija 7

5. jagu. Väljaõppe toetaja 8

6. jagu. Väljaõppes osaleja 8

3. peatükk. Ohutusnõuete kogumi haldamine 9

1. jagu. Ohutusnõuete kogumi liigid, haldajad ja kinnitajad 9

2. jagu. Haldamisprotsess 11

3. jagu. Vormistamine ja avalikustamine 12

Lisa. Ohutusnõuete tundmise kontroll-leht 13

1. peatükk

Üldsätted

1. Sõjaväelise väljaõppe (edaspidi väljaõpe) ohutuse üldeeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab väljaõppe osaliste kohustused ja õigused ohutusnõuete tundmisel ning täitmisel ja ohutuseeskirjade ning kasutusjuhendite (edaspidi ohutusnõuete kogumi) haldamise. Väljaõppe osalised (edaspidi osalised) on loetletud eeskirja punktis 17.

2. Eeskiri on täitmiseks Kaitseväes ja Kaitseliidus.

3. Väljaõppe ohutus on osa riigis kehtestatud tööohutusest, valdkonna eeskirjadest ja NATO vastavatest standardimisnõuetest (nt STANAG-id). Väljaõppe ohutusnõuete eesmärk on kehtestada ennetusmeetmed tööõnnetuste ja ümbritsevale keskkonnale kahju tekitamise vältimiseks.

4. Väljaõppe ohutusnõuetes sätestatut peab kohaldama koos väljaõpet toetavate dokumentidega (nt STANAG-i, määrustike, eeskirjade, tehniliste nõuete, käskude, püsitoimingutega).

5. Väljaõppe ohutust reguleerivad ohutuseeskirjad, kasutusjuhendid ning püsitoimingud.

5.1. Ohutuseeskirjas määratletakse tehtava tööga või kõrgendatud väljaõpperiskiga kaasnevad võimalikud ohuolukorrad ja juhised nende vältimiseks või riskide maandamiseks. Kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevused võivad olla:

5.1.1. relva, lahingu- ja harjutusmoona, lõhkeaine ning imitatsiooni käsitsemine;

5.1.2. kergesti süttiva vedeliku kasutamine;

5.1.3. köiellaskumine/vertikaaloperatsioonid;

5.1.4. ellujäämisõpe;

5.1.5. veekogu ületamine;

5.1.6. langevarjuhüpe;

5.1.7. õhusõidukiga lendamine või õhusõiduki lennutamine;

5.1.8. tuukritööd ja allvee sukeldumine.

5.2. Kasutusjuhendis määratletakse konkreetse töövahendi kasutusnõuded.

5.3. Püsitoiminguga määratletakse struktuuriüksuse (edaspidi üksuse) standardtoimingud, mis on osa nii töö- kui väljaõppeohutusest.

6. Väljaõppe ohutuse tagamisel peab rakendama töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid ohutusjuhendeid ning töövahendi (nt materjali, relva jne) kasutusjuhendit.

7. Uue tegevuse või töövahendi ohutuks katsetamiseks koostatakse esmalt ajutised ohutusnõuded. Ajutise ohutusnõuete katsetamise järel ilmnenud puuduse, tööõnnetuse ja kahju tekkimisel tuleb hinnata riske ning saadud tulemuste põhjal ohutusnõudeid täiendada või parandada ning seejärel kehtestada need punkti 5.1 kuni 5.3 nõudeid arvesse võttes kas ohutuseeskirjana, kasutusjuhendina või püsitoiminguna.

8. Ohutusnõuete õpetamine on osa väljaõppeprotsessist ja see peab olema ette valmistatud ning korraldatud järgmiselt Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 133, mis on käesoleva eeskirja jaoks kohandatud.:

8.1. sissejuhatav juhendamine, mis tehakse väljaõppe osalisele teenistusse asumisel ja sisaldab tema ametiga seotud ohutusnõuete tutvustamist;

8.2. ohutusalane väljaõpe, mis korraldatakse väljaõppe osalisele:

8.2.1. enne kõrgendatud väljaõpperiskiga väljaõpet;

8.2.2. tulenevalt kasutatavast relvastusest, varustusest ja tehnikast;

8.2.3. uue ohutusnõude kehtestamisel või senise muutmisel;

8.2.4. kui ta on rikkunud ohutusnõuet;

8.2.5. kui ta on teenistusest eemal viibinud kauem kui üks aasta;

8.2.6. kui väljaõppejuht peab seda vajalikuks.

9. Väljaõppes osaline kinnitab ohutusalast juhendamist või väljaõpet kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esmakordsel õpetamisel ja punktides 8.2.3, 8.2.4, 8.2.5 ja 8.2.6 nimetatud juhtudel. Nende ohutusnõuete osas, mille kohta on isikult juba varem kinnitus võetud, ei pea uut kinnitust võtma.

10. Väljaõppe osalisele tema teenistuskohustusega kaasnevate võimalike töötervishoiu ja tööohutusega seonduvate tegurite ja mõjude teatavakstegemise eest vastutab väljaõppe läbiviija.

11. Kui väljaõppes osaline ei ole ootamatu haigestumise või mõnel muul põhjusel võimeline täitma oma teenistuskohustusi, peab ta sellest ette kandma väljaõppe läbiviijale või teda asendavale isikule. Oma kohustuste üleandmine ilma väljaõppe läbiviija või teda asendava isiku loata on keelatud. Teenistuskohustuste üleandmise viisi ja koha määrab läbiviija või teda asendav isik.

12. Üksus kaasab töökeskkonnaspetsialisti väljaõppe analüüsimisel, kavandamisel ja läbiviimisel ning riskianalüüsi koostamisel eesmärgiga hinnata tööohutusnõuete rakendamist väljaõppes. Töökeskkonnaspetsialist teeb koostööd väljaõppe osalistega.

13. Välisriigis korraldataval väljaõppeüritusel juhinduvad Eesti üksused seal kehtivatest ohutusnõuetest, kui nendega on tagatud osaliste ohutus vähemalt samaväärselt Eestis kehtestatud nõuetega. Otsuse ohutusnõuete vastavuse kohta teeb väljaõppejuht.

14. Välisriigi relvajõud, kes osalevad Eestis korraldataval väljaõppeüritusel, lähtuvad Eesti ohutusnõuetest juhul, kui nende ohutusnõuded ei ole rangemad või riikidevaheline kokkulepe ei sätesta teisiti.

15. Terminid Tööelu, 2017. https://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Tookeskkonna-toovahend/Moisted (28.01.2020). Mõisted on käesoleva eeskirja jaoks kohandatud.:

15.1. Isikukaitsevahend - kandja seljas, peas, jalas või käes kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustavate väliste tegurite eest. Isikukaitsevahend on üldjuhul isiklikuks kasutamiseks, kui ei ole tagatud ühiskaitsevahendi hügieenilisus.

15.2. Kahju tekitamine - seotud isiku tervise (isikukahju) või varaga (varakahju).

15.3. Olukorrateadlikkus - arusaam, mis tekib keskkonna ja sündmuste tajumisel koos ajaliste ja ruumiliste seoste, nende tähenduse ja mõju mõistmisega nii kindal ajahetkel kui ka tulevikus.

15.4. Ohuolukord - töökeskkonnas tekkinud olukord, mis oleks võinud või võib lõppeda õnnetusjuhtumiga, sh tööõnnetusega.

15.5. Ohuolukorra teatis - õnnetusjuhtumi või tööõnnetuse tekkimise võimalusega olukorra fikseerimise vorm.

15.6. Ohutegur - töökeskkonnas esinev tegur, mis võib ohustada väljaõppe osalise elu või tervist.

15.7. Ohutuskultuur - ohutusega seotud püsiväärtused, normid, oskused, hoiakud ja tavad.

15.8. Ohutusnõuete haldamine - sisaldab ohutusnõude väljatöötamist, katsetamist, ajakohastamist, kooskõlastamist, kinnitamiseks esitamist ja avalikustamist.

15.9. Risk − ohuolukorra tekkimise või õnnetuse toimumise tõenäosus.

15.10. Riskianalüüs – taasesitamist võimaldavas vormis kirjalik analüüs, millega selgitatakse välja ja hinnatakse töökeskkonna ohutegureid, mis võivad väljaõppe osaliste tervist ohustada, ja määratakse kindlaks riski vähendavad meetmed. Riskianalüüs koostatakse üldtunnustatud tõenäosus tagajärg meetodil koostöös üksuse töökeskkonnaspetsialistiga.

15.11. Töökeskkonnaspetsialist – volitatud isik, kes osaleb ohutuslahenduste (s.h riskianalüüs) koostamises ja lahendab töötervishoiu ning tööohutusega seotud küsimusi.

15.12. Tööohutus - töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna saavutamiseks, mis võimaldab väljaõppe osalistel täita ülesannet oma tervist ohtu seadmata.

15.13. Töötervishoid - tegevuste kogum, mis aitab hoida väljaõppe osalise tervist töökeskkonnas. Töötervishoid seisneb töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamises väljaõppe osalise tervisekahjustuse vältimiseks, töö kohandamises väljaõppe osalise võimetele vastavaks ning väljaõppe osalise füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamises.

15.14. Tööõnnetus – väljaõppe osalise tervisekahjustus või surm või õnnetus seadmega/varustusega, mis toimus tööandja antud ülesannet täites.

15.15. Õnnetusjuhtum – töökeskkonnas toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada väljaõppe osaliste elu ja tervist.

15.16. Vahejuhtumi ettekanne − kriitilise teadmisvajadusega info edastamine.

15.17. Ühiskaitsevahend − vahend, mis kaitseb ohu eest korraga mitut selles töölõigus olevat väljaõppe osalist ning ei ole mõeldud isiklikuks kasutamiseks.

16. Eeskirja haldab Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakond (edaspidi J7).

2. peatükk

Väljaõppe osaliste kohustused ja õigused

1. jagu

Väljaõppe osalised

17. Väljaõppe osalised Sõjaväelise väljaõppe eeskiri, lisa 1. on:

17.1. väljaõppejuht;

17.2. väljaõppe planeerija;

17.3. väljaõppe läbiviija;

17.4. väljaõppe toetaja;

17.5. väljaõppes osaleja (õppija).

18. Väljaõppe osalised on kohustatud:

18.1. teadma ja täitma talle teatavaks tehtud ohutusnõudeid;

18.2. osalema olukorrateadlikkuse tagamiseks omavaheliste tegevuste koordineerimisel;

18.3. teadma nõutavate isikukaitsevahendite kasutamise põhimõtteid;

18.4. oskama hinnata väljaõppega seonduvaid ohte ja riske ning rakendama ohutusalast väljaõpet parimal viisil;

18.5. kandma ette väljaõppejuhile ohutusnõuetes avastatud vastuoludest, puudustest ja mitmeti tõlgendatavatest sätetest;

18.6. kasutama ettenähtud ühis- või isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras ja puhtana.

19. Väljaõppe osalisel on õigus peatada tegevus, kui on tekkimas või tekkinud ohuolukord (nt inimtahtele allumatud loodusjõud) väljaõppe osalistele, kõrvalistele isikutele või varale, ning täpsustama ja välja selgitama ohutusnõuded tegevuse ohutuks jätkamiseks.

2. jagu

Väljaõppejuht

20. Väljaõppejuht peab:

20.1. korraldama väljaõppe osalistele ohutusalase juhendamise ja väljaõppe;

20.2. kontrollima enne väljaõppeürituse käsu kinnitamist, kas väljaõppe planeerija ja läbiviija kavandatud ohutus (s.h riskianalüüs) vastab korraldatava väljaõppeürituse tingimustele;

20.3. kontrollima vähemalt üks kord aastas ohutusnõuete täitmist igas alluvas üksuses või allüksuses ja tegema selle kohta märke ohutusnõuete tundmise kontroll-lehele (vt lisa);

20.4. kontrollima enne väljaõppe algust, et:

20.4.1. väljaõppe läbiviijal on vastava väljaõppeürituse läbiviimise oskus ja õigus;

20.4.2. kavandatud tegevused on väljaõppe osaliste vahel koordineeritud.

20.5. korraldama väljaõppe osalistele ohutusnõuete kättesaadavuse;

20.6. tagama väljaõppe osalistele olenevalt väljaõppeürituse iseloomust kas üld- või isikukaitsevahendid;

20.7. hindama, kas partnerriigis toimuva väljaõppeürituse ohutusnõuded tagavad oma üksus(t)e ohutuse samaväärselt Eestis kehtestatud ohutusnõuetega;

20.8. korraldama kohese ohutusalaste puuduste ja mitmeti tõlgendavate sätete sisse kandmise õpituvastuste keskkonda.

3. jagu

Väljaõppe planeerija

21. Väljaõppe planeerija peab:

21.1. planeerima väljaõpet järgides ohutusalaseid õigusakte ja teisi väljaõpet toetavaid dokumente;

21.2. koostama väljaõppeüritusega seotud riskianalüüsi ja pakkuma lahendusi riski(de) maandamiseks;

21.3. kaasama riskianalüüsi koostamisel väljaõppe toetajaid;

21.4. andma nii väljaõppejuhile kui ka väljaõppe läbiviijale võimalikest riskidest teada;

21.5. pöörama erilist tähelepanu konkreetse väljaõppeüritusega seotud väljaõppe osaliste omavaheliste tegevuste koordineerimisele ja situatsiooniteadlikkusele;

21.6. planeerima vajadusel ohutusalase juhendamise ja väljaõppe teenistuskohal.

4. jagu

Väljaõppe läbiviija

22. Väljaõppe läbiviija peab:

22.1. omama teadmisi ja oskusi väljaõppeürituse korraldamiseks;

22.2. enne väljaõppeüritust tutvuma vastavate dokumentidega (nt väljaõppejuhi juhised, õppuste korraldamise eeskiri, ohutuseeskiri, harjutusvälja kasutuseeskiri jne) ja seejärel juhinduma neist ürituse planeerimisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

22.3. planeerija puudumisel koostama ise riskianalüüsi;

22.4. võtma arvesse riskianalüüsiga välja selgitatud ohutusmeetmeid ja kirjeldama neid väljaõppeürituse käsus;

22.5. õpetama igale väljaõppes osalejale ohutusnõudeid ning kordama ja kontrollima vahetult enne väljaõppeürituse algust olulisemaid ohutusnõuete sätteid ja korraldust. Kindlasti peab kordama olulisi ohutusnõudeid enne igat kõrgendatud riskiga väljaõppeüritust;

22.6. ohutusalase juhendamise ja/või väljaõppe alguses tegema kohaloleku kontrolli, veendudes, et õiged isikud on kohal;

22.7. korraldama ohutusalase juhendamise või väljaõppe teenistuskohal ja tegema vastava märke ohutusnõuete tundmise kontroll-lehel (vt lisa) vastavalt käesoleva eeskirja punktidele 8 ja 9;

22.8. andma väljaõppes osalejale mõistlikus pikkuses aega teatavaks tehtud ohutusnõuete täitmiseks ja täpsustavateks küsimusteks;

22.9. koguma väljaõppes osalejatelt kinnituse ohutusnõuete tundmise kontroll-lehele. Kontroll-lehed säilitatakse üksuses kuni 10 aastat;

22.10. kontrollima isikukaitsevahendite olemasolu ja korrasolekut. Kui asjaolud on nõudnud, et sama isikukaitsevahendit on kasutanud mitu isikut, peab läbiviija rakendama abinõusid, et see ei tekitaks kasutajale tervise- või hügieeniprobleeme;

22.11. määrama (kui seda ei ole kehtestatud ohutuseeskirja vms dokumendiga) väljaõppe või teenistusülesande eripära arvesse võttes isikukaitsevahendi kandmise korra (nt väljaõppeürituse käsuga). Läbiviija peab selgitama isikukaitsevahendi (nt gaasimaski) kasutamisest tulenevat füüsilist või vaimset lisakoormust;

22.12. ohuolukorra, tööõnnetuse või olulise keskkonnale tekitatud kahju puhul väljaõppe kohe peatama ja:

22.12.1. tagama vajadusel sündmuskohal viibijate ohutuse;

22.12.2. korraldama kannatanutele esmaabi andmise;

22.12.3. kohe kandma ette väljaõppejuhile;

22.12.4. teavitama üksuse töökeskkonnaspetsialisti;

22.12.5. tagama asitõendite säilimise piirkonnas;

22.12.6. eraldama tunnistajad küsitlemiseks ja seletuskirjade võtmiseks;

22.12.7. koostama kehtestatud vormi kohaselt kirjaliku vahejuhtumi ettekande.

5. jagu

Väljaõppe toetaja

23. Väljaõppe toetaja peab:

23.1. osalema ohutusnõuete väljatöötamisel ja ajakohastamisel;

23.2. abistama väljaõppe planeerijat ja läbiviijat riskianalüüsi koostamisel ja ohutusalasel juhendamisel ning väljaõppe korraldamisel;

23.3. osalema ohutusalases juhendamises ja väljaõppes;

23.4. tundma väljaõppe ohutusnõudeid ja tagama, et väljaõppes osalejad neid täidaks.

6. jagu

Väljaõppes osaleja

24. Väljaõppes osaleja peab:

24.1. osalema ohutusalases juhendamises ja väljaõppes;

24.2. tundma ja täitma väljaõppeürituse ohutusnõudeid ning kinnitama seda kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ohutusnõuete tundmise kontroll-lehel (vt lisa);

24.3. tagama, et kõik väljaõppeüritusel ja selle juures viibijad (k.a külalised, vaatlejad jne) täidaksid ohutusnõudeid;

24.4. väljaõppe läbiviijale ette kandma, kui on saanud käsu, mille täitmiseks tal puuduvad teadmised ja oskused (sh käsitseda relva, lahingumoona või juhtida mootorsõidukit, mille väljaõpet ta pole saanud).

25. Väljaõppes osalejal on õigus:

25.1. saada ohutusalast juhendamist ja väljaõpet;

25.2. nõuda tööandjalt olenevalt väljaõppeürituse iseloomust ettenähtud ühis- või isikukaitsevahendeid;

25.3. pöörduda väljaõppe läbiviija poole, kui tema arvates ei taga rakendatavad meetmed väljaõppe ohutust ning teavitada ohuolukorrast üksuse töökeskkonnaspetsialisti.

25.3.1. Punktis 25.3 nimetatud tegevus ei vabasta osalejat väljaõppes osalemisest.

3. peatükk

Ohutusnõuete kogumi haldamine

1. jagu

Ohutusnõuete kogumi liigid, haldajad ja kinnitajad

26. Ohutusnõuete kogumi liigid, haldajad ja kinnitajad on nimetatud tabelis 1.

Tabel 1. Ohutusnõuete kogumi liigid, haldaja ja kinnitaja

Ohutusnõuete kogumi liikHaldajaKinnitaja

Ohutuseeskirjad

1. Üldised ohutuseeskirjadKaitseväe juhataja määratud isikvt p 27Kaitseväe juhataja

2. Laskmiste ohutuseeskirjad Kaitseväe juhataja määratud isikvt p 28

3. Suurtükiväe ohutuseeskirjadKaitseväe juhataja määratud isikvt p 28

4. Õhutõrje ohutuseeskirjad

5. Pioneeri ohutuseeskirjad

6. Õhuväe ohutuseeskirjadÕhuväe ülem

7. Mereväe ohutuseeskirjadMereväe ülem

8. Mootorsõidukite ohutus-eeskirjadKaitseväe juhataja määratud isikvt p 29

9. Välioskuste ohutuseeskirjadKaitseväe juhataja määratud isikvt p 30

10. Elektripaigaldiste ohutus-eeskirjadToetuse väejuhatuse ülem

11. Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia ohutuseeskirjadKüber väejuhatuse ülem

Kasutusjuhendid

12. Materjali kasutusjuhend, sh ajutine kasutusjuhendMaterjalivaldkonna eest vastutav isik Materjalivaldkondade ja materjalivaldkonna vastutavate määramine.Struktuuriüksuse ülem

Püsitoimingud

13. Üksuse püsitoimingStruktuuriüksuse- ja KL-i ülema määratud isikStruktuuriüksuse- ja KL-i ülem

Tehnilised nõuded ja kasutuseeskirjad

14. Väljaõppeehitistele esitavad tehnilised nõudedVäljaõppeehitiste

komisjon (VÕEK)Riigi Kaitse-investeeringute Keskuse (RKIK) peadirektor (kooskõlastatult)

15. Harjutusväljade kasutuseeskirjadTaristuosakonna

harjutusväljade portfellijuht

27. Üldised ohutuseeskirjad:

27.1. Sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskirja (OE 1.1) haldab Kaitseväe peastaabi ülema (KVPS ülem) alluvuses olev J7 ülem;

27.2. Kuulmiskahjustuste vältimise ohutuseeskirja (OE 1.2) haldab KVPS-i ülema alluvuses olev J7 ülem;

27.3. Nägemiskahjustuste ohutuseeskirja (OE 1.3) haldab KVPS-i ülema alluvuses olev J7 ülem;

27.4. Mehitamata õhusõidukite (I-II kategooria Kaitselennundusmäärustik § 3 lg 3 ja lg 4.) ohutuseeskirja (OE 1.4) haldab KVPS-i ülema alluvuses olev analüüsi- ja planeerimisosakonna (APO) ülem.

28. Laskmiste ohutuseeskirjad ja haldajad:

28.1. Relvakäsitsemise ja laskeharjutuse läbiviimise ohutuseeskirja (OE 2.1) haldab KVPS-i ülema alluvuses olev J7 ülem;

28.2. Tankitõrjerelvade laskeharjutuste ohutuseeskirja (OE 2.2) haldab diviisi ülem;

28.3. Õhutõrjerelvade laskeharjutuste ohutuseeskirja (OE 2.3) haldab diviisi ülem;

28.4. Kaudtulerelvade laskeharjutuste ohutuseeskirja (OE 2.4) haldab diviisi ülem;

28.5. Jalaväe lahingumasina CV9035EE relvasüsteemide kasutamise ohutuseeskirja (OE 2.5) haldab diviisi ülem;

28.6. Käsigranaadi ohutuseeskirja (OE 2.6) haldab KVPS-i ülema alluvuses olev J7 ülem;

28.7. Lahingu- ja harjutusmoona, matkeseadmete ning sihtmärkide käsitsemise ohutuseeskirja (OE 2.7) haldab KVPS-i ülema alluvuses olev J7 ülem;

28.8. 40 mm granaadiheitja laskeharjutuste ohutuseeskirja (OE 2.8) haldab diviisi ülem.

29. Mootorsõidukite ohutuseeskirjad ja haldajad:

29.1. Roomikmasinate üldine ohutuseeskirja (OE 8.1) haldab diviisi ülem;

29.2. Ratassoomukiga liiklemise ohutuseeskirja (OE 8.2) haldab diviisi ülem;

29.3. Maismaasõiduki kasutamise ohutuseeskirja (OE 8.3) haldab toetuse väejuhatuse ülem;

29.4. Tõsteseadmete kasutamise ohutuseeskirja (OE 8.4) haldav toetuse väejuhatuse ülem;

29.5. Väliköögi ohutuseeskirja (OE 8.5) haldab toetuse väejuhatuse ülem.

30. Välioskuste ohutuseeskirjad ja haldajad:

30.1. Vangistus- ja ülekuulamisharjutuse ohutuseeskirja (OE 9.1) haldab KVPS-i ülema alluvuses olev operatsioonide osakonna (J3) ülem;

30.2. Looduliku vee, metsikute taimede kasutamise ja loomade tapmis- ning nahastamiseharjutuse ohutuseeskirja (OE 9.2) haldab KVPS-i ülema alluvuses olev J3 ülem;

30.3. Piirituspõleti ja kateloki kasutamise ohutuseeskirja (OE 9.3) haldab KVPS-i ülema alluvuses olev J7 ülem;

30.4. Vertikaaloperatsioonide läbiviimise ohutuseeskirja (OE 9.4) haldab erioperatsioonide väejuhatuse ülem;

30.5. Langevarjuhüpete ohutuseeskirja (OE 9.5) haldab erioperatsioonide väejuhatuse ülem.

31. Punktides 27 kuni 30 nimetatud ohutuseeskirjade loetelu ei ole lõplik. Täpsem ohutuseeskirjade loetelu on veebilehel www.mil.ee - ohutus ja töökeskkond.

32. Haldaja võib ohutusnõude haldamisel ja ohutusnõudega seotud küsimuse korral kaasata eksperte. Eksperdid on oma ametiala asjatundjad, näiteks Kaitseväes võimearendaja/relvaliigi eest vastutav isik, materjalivaldkonna eest vastutav isik, erialaspetsialistidest koosnev komisjon (nt RKIK-i VÕEK), töökeskkonnaspetsialist, Kaitseväe Akadeemias ja üksustes väljaõppe läbiviijad ning Kaitseväe välised ametiasutused (nt Kaitseliit, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet jne).

33. Ohutusnõude väljatöötamisel ja ajakohastamisel peab haldja üldjuhul arvesse võtma:

33.1. väljaõppe sisu;

33.2. üksuse võimekirjeldust;

33.3. koosseisu- ja varustustabelit ning ametikoha kirjeldust;

33.4. väljaõppes osaleja tagasisidet;

33.5. õpituvastusi Kaitseväe õpituvastuste keskkond., õnnetusjuhtumeid, tööõnnetusi ning distsiplinaarjuurdlusega seotud tähelepanekuid;

33.6. vastava valdkonna dokumentatsiooni (nt STANAG NATO standardimisdokumentide register., väljaõppeehitistele esitatavad tehnilised nõuded Dokumendi järgimine on eriti oluline kõrgendatud väljaõpperiskiga (vt siinse eeskirja p 5.1) ohutuseeskirjade väljatöötamisel ja ajakohastamisel., harjutusväljade kasutuseeskiri, väljaõppedokumentatsioon, varasem ohutusnõue, püsitoiming jne);

33.7. töövahendi (nt materjali, relva jne) tootja kasutusjuhendit.

34. Juhul, kui ajakohastamise käigus selgub, et ohutusnõude sisu on vaja muuta rohkem kui 1/3 ulatuses võrreldes kehtiva versiooniga, tuleb koostada uus ohutusnõue. Alla 1/3 muudatuse korral uut ohutusnõude tervikteksti ei kinnitata, vaid muutus vormistatakse käskkirjaga, millele lisatakse muudatuste seletuskiri.

35. Kui ohutusnõude haldajat ei ole või tekib vaidlus haldaja osas, siis määrab selle KVPS J7 ülema ettepanekul Kaitseväe juhataja.

2. jagu

Haldamisprotsess

36. Ohutusnõudeid hallatakse kolmel tasandil: üksus, staap ja Kaitseväe juhataja/struktuuriüksuse ülem. Ohutusnõuete haldamise tegevuste järjekord on esitatud joonisel 1.

Joonis 1. Ohutusnõuete haldamisprotsess

37. Ohutusnõude, sh ajutise ohutusnõude, haldamise algatus (vt joonis 1 tegevus nr 1) võib tulla nii üksusest kui ka staabist ja see peab olema põhjendatud ning kooskõlas käesoleva eeskirja punktiga 33.

38. Kõik algatused analüüsitakse haldaja või tema volitatud isiku juhtimisel staabis (vt joonis 1 tegevus nr 2). Analüüsi põhjal otsustatakse, kas ohutusnõude ajakohastamiseks moodustatakse töögrupp (vt joonis 1 tegevus nr 3) või lahendatakse algatus lihtsamas/kiiremas korras. (vt joonis 1 tegevused nr 6-8).

39. Kui luuakse töögrupp (vt joonis 1 tegevus nr 4), määratakse selle ülem, eesmärgid ja tegevuskava. Töögrupi ülema juhtimisel lahendatakse ohutusnõudega seotud tegevused (vt joonis 1 tegevus nr 5).

40. Enne ohutusnõude kinnitamist kooskõlastatakse see ekspertidega (vt joonis 1 tegevus nr 6), kui neile on ohutusnõudes ettenähtud kohustusi või kui ohutusnõue puudutab nende eriala või ülesandeid.

41. Kõik ohutuseeskirjad kooskõlastatakse J7-ga.

42. Ohutusnõude esitab (vt joonis 1 tegevus nr 7) kinnitamiseks haldaja. Haldaja vastutab ohutusnõude sisu üle vaatamise eest vähemalt iga viie aasta järel pärast viimast muutmist AAP-03 (Allied Joint Publication), 2018. Directive for the Production, Maintenance and Management of Nato Standardization Documents. Edition K, Ver. 1, February, p. 2.8..

43. Ohutusnõuetega seotud õpikogemuste kogumine toimub õpituvastuste keskkonnas.

44. Erandkorras, kui ohutusnõue vajab kiiret muutmist ja ettepanekut ei ole võimalik kinnitada enne väljaõppeürituse algust või selle jooksul, kooskõlastab J7 muudatuse taas esitatavas vormis tuginedes haldaja või vajaduse korral valdkonna eksperdi arvamusele.

3. jagu

Vormistamine ja avalikustamine

45. Ohutusnõue vormistatakse käesoleva eeskirja eeskujul.

46. Igal ohutusnõudel peab olema registreerimisnumber, mille esimene number tähistab ohutusnõude liiki ja teine järjekorranumbrit ohutusnõuete kogumis (vt punkti 26 tabel 1).

47. Ohutusnõudes sätestatud kohustuslik tegevus peab olema väljendatud sõnaga “peab” ja keelatud tegevus sõnadega “on keelatud”.

48. Ohutusnõudes peab olema kirjas haldaja ja juhised isikukaitsevahendite kandmisest ning meditsiinitoetusest.

49. Ohutusnõude ajakohasuse, normitehnilise ja keelelise ning terminoloogilise korrektsuse eest vastutab haldaja.

50. Üldjuhul on ohutusnõuded avalikud dokumendid. Ohutusnõude juurdepääsupiirangu vajaduse määrab haldaja.

51. Ohutusnõue, sh kasutusjuhend, avalikustatakse (vt joonis 1 tegevus nr 8) kinnitamise järel avalikul veebilehel www.mil.ee - ohutus ja töökeskkond.

Lisa

Kaitseväe juhataja käskkirjaga kinnitatud „Sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskiri OE 1.1“ juurde

Ohutusnõuete tundmise kontroll-leht

Väljaõppeürituse nimetus:

Viide väljaõppeüritusega seotud dokumendile:

Kinnitan, et olen aru saanud nimetatud väljaõppeüritusega seotud ohutusnõuetest ning kohustun neid täitma.

Jrk nrSõjaväeline auaste,

ees- ja perenimiAllkiriVäljaõppejuhi ja väljaõppe läbiviija märkmed

Lehekülg/lehekülgi

2

KÄSKKIRI

Tallinn 10.12.2024 nr 1972

Ohutuseeskirjade ajakohastamine

Käskkirjade kehtetuks tunnistamine

Kaitseväeteenistuse seaduse § 6 lg 3, Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 1, p 11¹, kaitseväe juhataja 25.01.2024 käskkirja nr 154 „Kaitseväe struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ p 1.2 alusel

1. Muudan Kaitseväe juhataja 16.05.2022 käskkirjaga nr 855 „Ohutuseeskirjade kinnitamine Käskkirjade kehtetuks tunnistamine“ kinnitatud ohutuseeskirju alljärgnevalt:

1.1. Asendan käskkirja p 1.3 kinnitatud dokumendi „Õhutõrjerelva laskeharjutuste ohutuseeskiri OE 2.3“ tiitellehel sõna „1. jalaväebrigaad“ sõnaga „Maavägi“;

1.1.1. Muudan OE 2.3 punkti 5 ja sõnastan selle järgnevalt:

„5. Ohutuseeskirja haldab diviis.“

1.2. Asendan käskkirja p 1.4 kinnitatud dokumendi „Jalaväelahingumasina CV9035EE relvasüsteemide kasutamise ohutuseeskiri OE 2.5“ tiitellehel sõna „1. jalaväebrigaad“ sõnaga „Maavägi“.

1.2.1. Muudan OE 2.5 punkti 9 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9. Ohutuseeskirja haldab diviis.“

2. Muudan Kaitseväe juhataja 14.01.2021 käskkirja nr 8 „Ohutuseeskirja kinnitamine“ punktiga 1 kinnitatud „Kaudtulerelvade laskeharjutuste ohutuseeskiri OE 2.4“ alljärgnevalt:

2.1. Asendan käskkirja p 1 kinnitatud dokumendi „Kaudtulerelvade laskeharjutuste ohutuseeskiri OE 2.4“ tiitellehel sõnad „Kaitseväe peastaap“ sõnaga „Maavägi“.

2.2. Asendan OE 2.4 punktides 13,16 ja 97 sõna „suurtükiväeinspektor“ sõnadega „diviisi staabi tuletoetusjaoskonna ülem“ ja punktides 2.1, 13, 97, 105 ja 115 lühendi „STVI“ sõbadega „diviisi staabi tuletoetusjaoskonna ülem“ vastavas käändes;

2.3. Muudan OE 2.4 punkti 16 ja sõnastan selle järgmiselt:

„16. Ohutuseeskirja haldab diviis.“

3. Muudan Kaitseväe juhataja 17.10.2022 käskkirja nr 1725 „Ohutuseeskirjade kinnitamine Käskkirjade kehtetuks tunnistamine“ kinnitatud ohutuseeskirju alljärgnevalt:

3.1. Asendan käskkirja p 1.1 kinnitatud dokumendi „Veekogu ületamise ohutuseeskiri OE 5.1“ tiitellehel sõnad „Kaitseväe peastaap“ sõnaga „Maavägi“.

3.1.1. Muudan OE 5.1 punkti 11 ja sõnastan järgmiselt: „11. Ohutuseeskirja haldab diviis.“

3.2. Asendan käskkirja p 1.2 kinnitatud dokumendi „Lõhketööde ohutuseeskiri OE 5.3“ tiitellehel sõnad „Kaitseväe peastaap“ sõnaga „Maavägi“.

3.2.1. Asendan OE 5.3 punktides 192, 210 ja 248 läbivalt sõna „pioneerinspektor“ sõnadega „diviisi staabi pioneerijaoskonna ülem“.

3.2.2. Muudan OE 5.3 punkti 1 järgmises sõnastuses: „1. Lõhketööde ohutuseeskiri (edaspidi ohutuseeskiri) kehtestab nõuded lõhketööde korraldamisele Kaitseväes ja Kaitseliidus rahuajal. Ohutuseeskirja haldab diviis.“

3.3. Asendan käskkirja p 1.3 kinnitatud dokumendi „Keemia-, bio-, radioloogilise ja tuuma imitatsioonivahendite kasutamise ohutuseeskiri OE 5.4“ tiitellehel sõnad „Kaitseväe peastaap“ sõnaga „Maavägi“.

3.3.1. Muudan OE 5.4 punkti 3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„3. Ohutuseeskirja haldab diviis.“

4. Muudan Kaitseväe juhataja 13.03.2020 käskkirja nr 74 „Ratassoomukiga liiklemise ohutuseeskiri OE 8.2“ alljärgnevalt:

4.1. Asendan käskkirja p 1 kinnitatud dokumendi „Ratassoomukiga liiklemise ohutuseeskiri OE 8.2“ tiitellehel sõnad „Kaitseväe peastaap“ sõnaga „Maavägi“.

4.2. Muudan OE 8.2 punkti 27 ja sõnastan selle järgnevalt:

„27. Ohutuseeskirja haldab diviis.“

5. Kinnitan dokumendi Sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskiri OE 1.1 (lisatud).

6. Tunnistan kehtetuks Kaitseväe juhataja 15.02.2022 käskkirja nr 256 punktiga 1 kinnitatud „Sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskirja OE 1.1“.

7. Käskkiri avaldada täitmiseks Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate struktuuriüksuste ülematele ning teadmiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektorile.

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Andrus Merilo

Kindralmajor

Kaitseväe juhataja