Sissetulev kiri

Puiestee tn 8 766 9900, ak EE491010202000577004

68203 Valga [email protected] SEB Pank AS

rg-kood 77000507 www.valga.ee

VALGA VALLAVALITSUS

Planeeringu koostamisse kaasatavad

asutused nimekirja alusel

Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-1.3/4814

Valga valla tuulepargi eriplaneeringu asukoha

eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise esimese etapi aruandele

arvamuse küsimine

Austatud planeeringu menetlusse kaasatud asutuse esindaja

Oleme Teid kaasanud Valga valla tuulepargi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise menetlusse, sest planeeringuga kavandatu võib puudutada Teie huve või olete selleks

ise soovi avaldanud (planeerimisseaduse § 99 lõige 2 ja 3). Samas juhime ka Teie tähelepanu, et

planeeringualal ja kavandatavatest tuulikutest 3 km kaugusele ulatuvas mõjualas võib paikneda

Teie omandisse või vastutusalasse kuuluvaid kinnisasju.

Tuginedes planeerimisseaduse § 105 lõikele 1 esitame Teile arvamuse avaldamiseks valminud

Valga valla tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse (edaspidi EP) eelnõu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) esimese etapi aruande.

EP eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne ning juurde kuuluvad materjalid on avaldatud Valga valla

veebilehel https://www.valga.ee/tuulepargi-eriplaneering.

Valga Vallavolikogu poolt 25.10.2023 algatatud EPd ja KSHd asuti koostama täpsusastmes, mis

võimaldab selle kehtestamist asukoha eelvaliku otsuse alusel. Lähtudes planeerimisseaduse § 951

lõikest 1 võib kohalik omavalitsus eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse

koostamisest ja kehtestada planeering asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad

tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning eelvaliku otsuses on

toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. EP ja KSH koostamisel jõuti

veendumisele, et rakendades planeeringus esitatud leevendavaid meetmeid puudub oluline

ebasoodne keskkonnamõju kogu planeeringuala ulatuses, kui ehitada tuulikud eelvaliku alade

TU2, TU3 ja TU4 põhimõttelistesse asukohtadesse. EPga on seatud tuulikute edasiseks

kavandamiseks tingimused projekteerimistingimuste andmiseks.

Tuginedes planeerimisseaduse § 105 lõikele 2 märgime, et kui menetlusse kaasatu ei ole 30 päeva

jooksul EP otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande saamisest arvestades arvamust avaldanud

2

ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, siis eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta

arvamust avaldada.

EP eelnõu ja KSH aruande sisu lühikokkuvõte

EP koostamise eesmärk on valida tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu püstitamiseks

sobivaimad asukohad ning määrata tingimused tuulepargi ja seda teenindava taristu ehitamiseks,

hinnates muuhulgas asjakohaseid mõjusid, sh viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Eriplaneeringut koostama asudes võeti eesmärgiks koostada planeering sellises täpsusastmes, mis

võimaldab selle kehtestamist asukoha eelvaliku otsuse alusel. See on võimalik, kui puuduvad

välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning eelvaliku

otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.

EP ja KSH on läbi viidud 7 400 ha suurusel planeeringualal, mis hõlmab enda alla Valga valla

Mustumetsa, Killinge, Kiviküla, Uniküla, Õruste, Tõlliste ja Sooru külade osasid.

EP koostamise ja KSH hindamise käigus selgitati välja, et tuulepargi rajamiseks on kõige

sobivamad alad TU2, TU3 ja TU4 (sobilike alade tekkelugu kirjeldatud EP peatükis 3.1 ja esitletud

põhijoonisel). Alale TU1 loobutakse tuulikute kavandamisest linnukaitselistel põhjustel. Eelvaliku

aladele TU2, TU3 ja TU4 võib ehitada vastavalt kuus, üheksa ja kaheksa elektrituulikut (kokku

kuni 23), millede suurim lubatud tipukõrgus on 270 m. Tuuliku ehitamiseks on eriplaneeringuga

määratud põhimõttelised asukohad planeeringu asukoha eelvaliku aladesse. Projekteerimisel on

lubatud 50 m ulatuses elektrituuliku asukohta muuta, kuid arvestada tuleb teiste planeeringuga

seatud tingimuste täitmisega. Esitatud põhimõttelistes asukohtades on planeering elluviidav.

Tuulepargi toimimiseks vajaliku taristu kohta on planeeringuga antud ligikaudsed asukohad ja

projekteerimisel võib ehitiste asukohti täpsustada lähtudes planeeringuga seatud tingimustest.

Tuuleparki teenindavat taristut võib ehitada ka väljaspoole eelvalikuala ja planeeringuala.

Planeeringuga antakse põhimõtted tuulepargi liitumisalajaama ja ühendava kaablitrassi

rajamiseks. Elektrikaabeliiniga samasse trassikoridori rajatakse sideliin. Tuulikute ehitamiseks ja

hilisemaks hoolduseks on vajalikud suure kandevõimega ning pidevalt ligipääsetavad

juurdepääsuteed. Planeeringulahenduses on toodud põhimõtteline lahendus juurdepääsuteede

kohta algusega avalikult kasutatavalt teelt. Planeeringuga määratakse tingimused tuletõrje

kustutusvee veevõtukohtade rajamiseks. Veevõtukoha minimaalne kaugus tuulikust on 3 km.

EPga on arvutatud tuulepargi ümber müra leviku alad – normtasemete piirkonnad tööstusmüra

öise sihtväärtuse alusel. Müra normtasemete piirkonnad jagunevad kolmeks: ala, millele ei saa

kavandada I kategoora vaikseid ja virgestuseks mõeldud alasid (>35 dB); ala, millele ei saa

kavandada I ja lisaks II kategooria haridusasutusi, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutusi, elamu

maa-alasid ja rohealasid (>40 dB); ala, millele ei saa kavandada I, II ja lisaks ka III ning IV

kategooria keskuse maa-alasid ja ühiskondlike hoonete maa-alasid (>45 dB). See tähendab, et

tuulepargist kahele lähimale piirkonnale ei saa edaspidi ehitada nt elamuid, rohealasid ja

virgestusrajatiste ehitamine on võimalik väljaspool I mürakategooria välistatu ala. Planeeringust

huvitatud isik peab projekteerimisel ja ehitamisel tagama, et normtasemete piirkondades müra

sihtväärtust ei ületata.

Tuginedes KSHs määratud tingimustele on EPs seatud tingimused tuulepargi edasiseks

projekteerimiseks, et vähendada varjutusega seonduvat mõju, visuaalset mõju ja mõju

taimestikule, linnustikule, nahkhiirtele, ökosüsteemidele, rohevõrgustikule, veestikule, pinnasele

ja huumusele, kliimale, kultuuriväärtustele ja sideteenustele. Planeeringus käsitletakse ka

kliimakindluse tagamise, veekogu ehituskeeluvööndi ja jäätmetekke teemat.

KSH aruandega on välja selgitatud tuulepargi ehitamiseks sobilikud alad keskkonnamõjudest

lähtuvalt. KSH aruande 4. peatükis on analüüsitud tuulikute ja tuulepargi sisese taristu eeldatavalt

kaasnevat keskkonnamõju. Eeldatavalt kaasnevat mõju on hinnatud looduskeskkonnale

(taimestikule, linnustikule, nahkhiirtele, ökosüsteemide seisundile ja bioloogilisele

mitmekesisusele, rohevõrgustikule, sh loomade elupaikade sidususele, metsloomadele,

3

kaitsealadele, veestikule, pinnasele, sh väärtuslikele põllumajandusmaadele), kliimale,

kultuuripärandile, olemasolevale taristule, inimese tervisele, heaolule ja varale ning maastikule.

EP ja KSH sisuga arvestades võib kinnitada, et tuulepargi, sh tuulikute püstitamiseks on kõige

sobivamad alad TU2, TU3 ja TU4. Tuulikute asukohad, püstitamise üldised tingimused, asukoha

eelvaliku protsess, selle alusel tehtud otsus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruanne vastavad kehtivatele õigusaktidele. Samuti on keskkonnamõju strateegilise hindamise

esimese etapi aruandes esitatud teave olnud piisav erinevate kaalutud asukohtade vahel valiku

tegemiseks. Planeeringu lahendus annab veendumuse, et määratud tingimuste, sealhulgas

leevendus- ja seiremeetmete järgimisel on planeering elluviidav.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Rogenbaum

vallavanem

Lenna Hingla

5860 1234

[email protected]