OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Sihtasutus Võrumaa Arenduskesku

Jüri tn 12

Võru linn

65605, Võru maakond

10.12.2024 nr 11.3-1/24/1879

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ raames otsuse Sihtasutuse Võrumaa

Arenduskeskuse projektis „Kood/Võru programmeerimiskooli rajamine ja IT-valdkonna

edendamine“ (nr 2021-2027.5.02.23-0204; edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja partner Võru Linnavalitsus (registrikood 75019980;

edaspidi partner või hankija) ei ole projektiga seotud riigihanke „Tartu tn 25 hoone ruumide

rekonstrueerimise projekteerimistööd“ (edaspidi eelprojekti riigihange) läbiviimisel järginud

riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus

rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 6 579

eurot (sh käibemaks).

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 28, Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“2 (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 punkt 2, § 35 lg 1, § 36, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014

määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi

ÜM2014) § 22 lg 3 punkt 2, riigihalduse ministri 19.12.2022 määruse nr 65 „Toetuse andmise

tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ (edaspidi

meetme määrus) § 32, toetuse rahuldamise otsus punkt 10.4 (edaspidi TRO), samuti projekti

raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ja toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1 Kuni 14.01.2023 kehtinud redaktsioon. 2 Alates 12.08.2024 kehtiv redaktsioon.

Meetme määruse § 27 lg 3 sätestab, et partner peab täitma ühendmääruse § 10 lg-s 2 sätestatud

kohustusi. ÜM2022 § 10 lg 2 kohaselt peab partner täitma §-s 11 nimetatud toetuse saaja kohustusi

seoses hankimisega. ÜM2022 §-s 11 on sätestatud kohustused, mille lõike 1 kohaselt on toetuse

saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses.

Võru Linnavalitsus on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 2 tähenduses ja on kohustatud seega

läbi viima riigihanke, järgides RHSis sätestatud korda.

1. Riigihankes tuvastatud rikkumine

Partner viis läbi eelprojekti riigihanke, mille hanketeade avaldati partneri kodulehel 14.11.2022

pakkumuste esitamise tähtajaga 24.11.2022 kell 10. Nimetatud tähtajaks esitati kolm pakkumust.

Hankija tunnistas edukaks Kirde Projekt OÜ (12359092) pakkumuse ja sõlmis 27.12.2022

töövõtulepingu nr 1214 (edaspidi hankeleping) maksumusega 25 800 eurot (käibemaksuga) tööde

teostamise tähtajaga 01.02.2023.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 270837 „Kood/Võru programmeerimiskooli

projekteerimine“ õiguspärase läbiviimise kontrollimisel, et riigihankele nr 270837 eelnenud

eelprojekti riigihange on summeeritav riigihankega nr 270837, kuid eelprojekti riigihanke

korraldamisel ei ole riigihanke nr 270837 eeldatava maksumusega arvestatud ega kohaldatud

mõlema riigihanke summeeritud eeldatavale maksumusele vastavaid menetlusreegleid.

1.1. Rikkumise asjaolud

Partner viis läbi 14.11.2022 eelprojekti riigihanke avaldades hanketeate Võru Linnavalitsuse

kodulehel hangete rubriigis. Hanketeates ega muudes eelprojekti riigihanke alusdokumentides ei

ole märgitud hanke eeldatavat maksumust. Samuti pole planeeritav eelprojekti riigihange

kajastatud partneri 2022. aasta hankeplaanis. Sõlmitud hankelepingu maksumus on käibemaksuta

21 500 eurot.

05.10.2023 avaldas partner riigihangete registris (edaspidi RHR) hanketeate avatud

hankemenetlusena riigihanke nr 270837 „Kood/Võru programmeerimiskooli projekteerimine“

läbiviimiseks, mille eeldatav maksumus oli 80 000 eurot (käibemaksuta).

Rakendusüksuse hinnangul oleks partner pidanud tulenevalt RHS § 23 lg 2 punktist 1 ja § 28

lõikest 1 ja 2 eelprojekti riigihanke läbi viima samuti avatud hankemenetlusena, kuna nii selle kui

ka riigihanke nr 270837 maksumused summeeritult ületavad riigihanke piirmäära. Eelprojekti

tellimiseks on aga läbi viidud alla lihthanke piirmäära jääv riigihange.

Partner on rikkunud eelprojekti riigihanke korraldamisel RHS § 28 lg-t 1 ja 2 ja seeläbi rikkus ka

RHS § 3 punkt 3 riigihanke korraldamise üldpõhimõtet.

1.2. Toetuse saaja partneri selgitused

Partner selgitas, et hankija ei tellinud ega saanudki tellida eelprojekti avatud hankemenetlusena,

sest hankijal puudus eelprojekti tellimisel teadmine edasiste hankevõimaluste esinemise kohta.

Lisades, et tegemist oli eeltegevusega selleks, et olla tehnilises valmiduses rahastuse saamiseks

mõnest tulevikus avanevast toetusmeetmest ehk läbi viidud hankemenetlusele eelduslikult ei oleks

järgnenud järgmist menetlust.

Partner leiab, et hankija saab ja peabki oma tegevusi hindama hetkeolukorras teada oleva

informatsiooni põhjal.

Partneri hinnangul: „RHSi alusel on hankelepingu täitmine enam kui ühe lepingu sõlmimisega

erinevatel aegadel õigusvastane ainult siis, kui hankija ei ole eeldatava maksumuse arvutamisel

liitnud lepingute maksumusi, mille aluseks olevad tööd kuuluksid kokku. Oleme eelnevalt juba

selgitanud, et eelprojekti koostamiseks teenuse tellimise ajahetkel ei olnud teada ja võimalik mõne

teise või teist liiki lepingu sõlmimine. Seetõttu on alust asuda seisukohale, et RHS § 28 lg 2 viidatud

keeld antud juhul ei kohaldu.

Kuna hankija leidis toetusmeetme ja rahastusvõimaluse, siis selle olukorra saabumisel

(rahastusotsus) liitis hankija projekteerimiste eeldatavad summad kokku ning valis kohase

menetlusliigi. Tegemist on hoopis peegelpildiga ja kohaldub RHS § 28 lg 1.

Eeltoodust tulenevalt jääme seisukohale, et oleme hankijana käitunud igati õiguspäraselt ja

tavapäraselt rahastusprogrammide avanemise tsüklilisust/ennustamatust arvestades.“

Partner selgitas hankija eesmärki: „Tartu 25 pangahoonesse uusi funktsioone kavandades

soovisime esmalt saada selgust nende ehitustehnilise teostatavuse kohta, analüüsida

arhitektuursete ja tehniliste lahenduste ökonoomsust ning selgitada välja peamised ehitusmahud.

Sellele eesmärgile vastab eelprojekti mahus tellitav ehitusprojekt täielikult ja nii valis hankija

hankemenetluse liigi (alla lihthanke piirmäära jääv hange), millele ei pidanud eelduslikult

järgnema järgmist menetlust.

Kinnitame uuesti, et hankijal puudus reaalne kavatsus, aga ka vajadus edasiste

projekteerimistööde tegemiseks, sest objekti edasine staatus oli lahtine. Hankija ei saanud ette

teada, kas või millal projektlahendusega seotud tööd jätkuvad.

Hankija peab oma tegevusi ja rahalisi ressursse hindama hetkeolukorras teada oleva info põhjal.

Leiame, et antud asjaoludel oli eelprojekti tellimine alla lihthanke piirmäära jääva

hankemenetluse tingimusi kohaldades raha säästlik kasutamine. Eelprojekti mahus töö tellimine

avatud hankemenetlusena n-ö igaks juhuks ei saa olla hankija kohustus, kui ta menetlusreeglite

kohaldamisel võtab aluseks kohustuslikud piirmäärad. Lisaks, fakt on, et kooskõlas RHS-iga

korraldasime hanke linnavalitsuse hankekorra kohaselt maksimaalse avatuse põhimõttel ja

konkurentsi kuidagi piiramata. Detailne info selle hanke läbiviimise kohta on teile varem esitatud.

Siinkohal tuleb välja tuua teine oluline kaalutlus valitud menetlusliigi osas, lähtusime teadaolevast

keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis hanke alustamise ajal eksisteeris. Oleme

kirjeldanud, mida hankijana tegime selleks, et tellitava teenuse maksumust adekvaatselt

eelhinnata. Edukaks osutus pakkumus, mille maksumus oli alla lihthanke piirmäära (nagu ka

järgmine vastavaks tunnistatud pakkumus). See põhjendab menetlusliigi sobivust ning kinnitab, et

hankija ei ole eeldatava maksumuse määramisel eksinud.

Jääb arusaamatuks, kuidas olete eelpoolseid hankija selgitusi, tegelikku vajadust ning tellitava

töö iseloomu arvesse võttes jõudnud järeldusele ja saate otsustada, et tegemist on olnud vale

menetlusliigiga ehk sisuliselt hanke kunstliku tükeldamisega, kui sellist tahtlust ei ole olnud.“

1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda partneri selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Tulenevalt RHS § 23 lg 2 punktist 1 tuleb riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestada

hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu

alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamisi.

RHS § 28 lõike 2 kohaselt ei või hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-is

riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on

funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või

ehitustööd.

RHS § 28 lõike 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida

teenuseid või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade

summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda.

RHS § 3 kohaselt kohustub hankija järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh punkti 3

kohaselt tuleb tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel.

Rakendusüksus selgitab, et RHS § 28 lõike 2 järgi tuleb ühe riigihankena käsitada eelkõige selliste

teenuste tellimist, mis on funktsionaalselt koos toimivad või on vajalikud sama eesmärgi

saavutamiseks. Arvestades asjaolu, et eelprojekt oli aluseks riigihanke nr 270837 objektiks olevale

ehitusprojektile, siis on tegemist funktsionaalselt koostoimivate teenustega. Samuti kuna

eelprojekt ja hiljem selle alusel koostatud ehitusprojekt olid vajalikud ühe ja sama hoone

rekonstrueerimiseks, siis on neil ka ühine eesmärk. Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast

käsitletakse ühe riigihankena teenuseid, millel on ühtne majanduslik ja tehniline funktsioon,

sealjuures on käsitanud Euroopa Kohus ühtse majandusliku ja tehnilise funktsiooniga teenustena

selliseid projekteerimisteenuseid, mida telliti sama hoone, kuid selle erinevate osade

renoveerimiseks3. Antud juhul on tegemist projekteerimisteenustega sama hoone samadele

rekonstrueerimistöödele, mistõttu on ka Euroopa Kohtu käsitluse kohaselt tegemist ühe

riigihankega.

Projekti rahastamise otsus on küll kuupäevaga 16.02.2024, aga teadmine sellest toetusmeetmest

oli potentsiaalsetel taotlejatel juba vähemalt 2022. aastal ja enne meetme määruse vastuvõtmist.

Uue perioodi eurotoetuste infopäev toimus 30.09.2022.

Lisaks on eelprojekti riigihanke alusdokumendis „Tehnilise kirjeldus“ punktis 4 mainitud: „Tellija

eesmärgiks on objektiks olemasoleva muinsuskaitse all oleva endise pangahoone ruumide

rekonstrueerimine kohandades need KOOD Võru tegevuseks sobilikuks. Haridusvõimaluste

mitmekesistamine maakonnas, sh kutse- ja rakenduskõrghariduse võimalused, tehnoloogiakooli

kood/Jõhvi filiaali rajamine Võru linna. Kood Võru kooli funktsiooni põhimõte saab olema

analoogne Kood Jõhvile – programmeerimiskool, mis on loodud igas vanuses täiskasvanutele, kes

otsivad enesearendamise või ümberõppe võimalusi.“

Toetuse saaja Võru maakonna arengustrateegia 2035+ punkt 4.5 sisaldab Võru maakonna

prioriteetset koostööteemat 2022+ nagu haridusvõimaluste mitmekesistamine maakonnas, sh

kutse- ja rakenduskõrghariduse võimalused, tehnoloogiakooli kood/Jõhvi filiaali rajamine Võru

linna. Eelnimetatud arengustrateegia lisas 3 „Võru maakonna arengustrateegia-tegevuskava-2022-

2026“ punktis 2.5.21 on kajastatud aastatel 2022-2024 MTÜ Tuleviku Tehnoloogiaharidus

(Kood/Jõhvi) filiaali tarbeks ruumide kohandamine (nt Tartu 25) ning tegevuse käivitamise

toetamine ja punktis 9.1 Tehnoloogiakool kood/Jõhvi filiaali rajamine Võrru perioodil 2022-

2026+.

Seega eelnimetatud kooli tegevuseks vajalike ruumide korrastamine oli 2022-2026 strateegia

tegevuskavas otsesõnu nimetatud, sealjuures oli rahastusallikateks lisaks toetusmeetmetele ka

kohaliku omavalitsuse ja erasektori allikad. Partneri väited, et hankijal puudus eelprojekti

tellimisel teadmine edasiste hankevõimaluste esinemise kohta ja puudus reaalne kavatsus, aga ka

vajadus edasiste projekteerimistööde tegemiseks, sest objekti edasine staatus oli lahtine, ei ole

põhjendatud. Nii toetuse saaja kui ka partner olid teadlikud konkreetsest tulevikus avanevast

toetusmeetmest, millest lähtudes viidi läbi kõnealune eelprojekti riigihange ja millele ka

eelduslikult pidi järgnema ehitusprojekti riigihange.

Kronoloogia:

 Uue perioodi eurotoetuste infopäev toimus 30.09.2022;

 partner avaldas eelprojekti hanketeate 14.11.2022;

 eelprojekti hankeleping sõlmiti 27.12.2022 tähtajaga 01.02.2023;

 Võru maakonna arengustrateegia 2035+ on heaks kiidetud Antsla, Rõuge, Võru ja Setomaa

vallavolikogu ning Võru linnavolikogu määrustega perioodil 21.03.-03.05.2023;

3 Euroopa Kohtu otsus nr C-574/10 (Euroopa Komisjon vs Saksamaa Liitvabariik)

 kõnealuse projekti rahastamise taotluse sisestamist alustas toetuse saaja 21.08.2023;

 Kood/Võru programmeerimiskooli projekteerimise hanke nr 270837 hanketeade avaldati

05.10.2023 ja hankeleping sõlmiti 25.01.2024.

 kõnealuse projekti taotluse rahuldamise otsus on allkirjastatud 16.02.2024.

Partner annab oma selgitustes korduvalt mõista, et eelprojekti puhul oli tegemist eeltegevusega, et

olla tehnilises valmiduses rahastuse saamiseks mõnest tulevikus avanevast toetusmeetmest ehk

läbi viidud hankemenetlusele eelduslikult ei oleks järgnenud järgmist menetlust. Jälgides

eeltoodud kronoloogiat, siis on ilmselge, et partner planeeris eelprojektiga edasi minna olenemata

projekti taotluse rahastamise otsusest, sest Võru maakonna arengustrateegia 2035+ sisaldas

kõnealuseid tegevusi, projekteerimise hanke nr 270837 hanketeade ja hankelepingu sõlmimine

toimus enne taotluse rahastamise positiivse otsuse saamist. Seega ei leia partneri väited kinnitust,

nagu toetuse saaja või partner ei oleks juba eelprojekti riigihanke ajal planeerinud järgmist

hankemenetlust.

Lähtuvalt RHS § 23 lg 2 punktist 1 tulenevatest nõuetest riigihanke eeldatava maksumuse

määramisel lasub hankijal hoolsuskohustus kõik oma tellitavad teenused läbi mõelda, võttes

sealjuures arvesse kõiki võimalikke tulevikus tellitavaid sama eesmärgi saavutamiseks vajalikke

teenuseid ja lähtuvalt sellest valida õige hankelepingu sõlmimise kord teenuste tellimiseks. Nii

toetuse saajale kui ka partnerile oli ette teada planeeritav eesmärk Tehnoloogiakool kood/Jõhvi

filiaali rajamine Võrru perioodil 2022-2026+, kui ka see, et eesmärgi saavutamiseks on vajalik

ehitusprojekt, mille staadiumiteks on nii eelprojekt kui ka põhiprojekt, mis on funktsionaalselt

koos toimivad ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused.

Lähtuvalt eelpool toodust on rakendusüksuse hinnangul toetuse saaja rikkunud RHS § 28 lõiget 1

ja 2, jaotades riigihanke osadeks olukorras, kus tegemist on funktsionaalselt koostoimivate ja sama

eesmärgi saavutamiseks vajalike teenustega ning jättes eelprojekti riigihanke puhul kohaldamata

mõlema riigihanke osade summeeritud eeldatavale maksumusele vastava hankelepingu sõlmimise

korra. Kuna eelprojekti riigihanke ja riigihanke nr 270837 eeldatavad maksumused kokku ületavad

riigihanke piirmäära, siis tulnuks mõlema riigihanke puhul viia läbi hankemenetlus RHS 2.

peatükis sätestatud korda järgides.

Rakendusüksuse hinnangul on eelkirjeldatud rikkumine toonud omakorda kaasa ka RHS § 3

punktis 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtte riive, kuna eelprojekti riigihange on

läbiviidud riigihangete registri väliselt, mistõttu ei ole konkurentsi efektiivselt ära kasutatud.

Arvestades eelprojekti riigihanke ja riigihanke nr 270837 eeldatavaid maksumusi, ei ole võimalik

käsitleda kummagi riigihanke korraldamist ka kui RHS § 28 lõikes 3 sätestatud väikeste osade

erandina, kuna mõlema riigihanke eeldatavad maksumused kokku (eelprojekti tegelik maksumus

21 500 eurot4 + ehitusprojekti eeldatav maksumus 80 000 eurot) on 101 500 eurot ja sellest 20

protsenti on 20 300 eurot, eelprojekti tegelik maksumus aga ületab väikeste osade erandi

kasutamise lubatud piirmäära.

Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et partner rikkus RHS § 3 punkti 3 ja § 28 lõikeid 1 ja 2. Sellest

tulenevalt ei ole partner täitnud ka ÜM2022 § 11 lõikest 1 ja TRO punktist 10.4 tulenevat kohustust

järgida RHS-i.

1.4. Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 25%

ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse

saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust.

4 Kuna hankija ei osanud eelprojekti täpset eeldatavat maksumust öelda, v.a seda, et eelduslikult pidi see jääma alla 30 000 euro,

siis on väikeste osade erandi protsendi arvutamisel arvesse võetud eelprojekti tegelikku maksumust.

ÜM2022 § 35 lg 1 sätestab, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse

või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb

põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt

rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt

asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui ÜM2022 on sätestatud teisiti.

ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21 lõiget 11 ja

§-e 22–229.

Otsuse punktis 1.1 käsitletud RHS-i rikkumise osas esinevad ÜM2014 § 22 lg 3 punktis 2

nimetatud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingu väärtusele 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava, kuid riigihanke

rahvusvahelisest piirmäärast väiksema eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral

riigihanke osadeks jaotamisel eraldi riigihangeteks on rikutud riigihangete seaduse §-s 28

sätestatud tingimusi. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võib kohaldada hankelepingule

kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui vähemalt hanketeade on avaldatud

riigihangete registris. Eeltoodud sätet kõnealuse juhtumi puhul pole võimalik rakendada, sest

eelprojekti riigihange on läbi viidud partneri kodulehel, mitte riigihangete registris. Seega üldjuhul

kohaldub otsuse punktis 1.1. kirjeldatud rikkumise koosseisule vastavale rikkumisele 25%-iline

finantskorrektsioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10605 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 103

lõike 1 koosmõjus ühissätete määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel

finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse

põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014-s

vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et oleks

eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s kirjeldatud rikkumise

koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud

finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine.

ÜM2014 § 21 lg 11 punkt 3 sätestab, kui §-des 22–22⁷ nimetatud rikkumise puhul esineb rikkumist

kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele saab pidada

vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib ettenähtud 25-protsendilisele

finantskorrektsiooni määrale erandina kohaldada 10- või 5-protsendilist määra. Seega peab

rakendusüksus eelkõige hindama, kas antud juhul esinevad sellised rikkumist kergendavad ja

finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks 25%-line finantskorrektsiooni määr selgelt

ebaproportsionaalne ning võimalik oleks kohaldada 10% või 5%.

Olukorras, kus ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 3 toodud finantskorrektsiooni määrad ei ole

proportsionaalsed, peab rakendusüksus tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest täiendavalt

hindama ka seda, kas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu võiks lugeda

proportsionaalseks ka mõnda muud 25%-st madalamat finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid üksikasjalikult ning on seisukohal, et

ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid käesolevat rikkumist ÜM2014 § 22 lg 3 punktis 2

kirjeldatud samalaadsest rikkumisest, mistõttu ei kohaldu ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 3 toodud

määrad ega muud 25%-st madalamad finantskorrektsiooni määrad. Partner oli eelprojekti

riigihanke läbiviimisel teadlik edaspidisest ehitusprojekti hankimise vajadusest ja kuna hanget

planeeriti finantseerida ka muudest rahastusallikatest kui toetusest, siis ei sõltunud hanke

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid.

läbiviimine toetuse andmise otsusest. Seega ei saa partneri ebakindlust ehitusprojekti riigihanke

toimumise kohta käsitleda kui rikkumise kergendavat asjaolu. Rakendusüksus on arvamusel, et

isegi kui partneril oli kahtlus ehitusprojekti riigihanke rahastamise või täpsema toimumise aja

küsimuses, siis võinuks ta sellest hoolimata korraldada riigihanke kooskõlas § 28 lõigetega 1 ja 2.

Samuti ei saa rakendusüksus arvestada partneri esitatud väidet, et peale rahastusotsust liitis partner

projekteerimiste eeldatavad summad kokku ning valis kohase menetlusliigi. Kuivõrd

ehitusprojekti riigihange korraldati enne rahastusotsust ning avatud hankemenetluse pidi partner

korraldama sõltumata eelprojekti riigihanke maksumusest, kuna ehitusprojekti riigihanke enda

eeldatav maksumus iseenesest juba ületas riigihanke piirmäära.

Ka võimaliku finantsmõju osas leiab rakendusüksus, et on väga tõenäoline, et kui partner oleks

korraldanud eelprojekti riigihanke avatud hankemenetlusena, siis oleks võinud pakkujate ring olla

oluliselt laiem ja valituks osutunud pakkumus seetõttu ka soodsam. Sellele viitab asjaolu, et kui

eelprojekti riigihankes, mille hanketeade avaldati ainult partneri kodulehel, osales 3 pakkujat, siis

avatud hankemenetlusena läbiviidud riigihankes osalejate arv küündis kogunisti 8 pakkujani.

Eeltoodust tulenevalt ei esine rakendusüksuse hinnangul selliseid erandlikke ja kaalukaid

asjaolusid, et otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumise osas saaks rakendada ÜM2014 § 22 lg 3

punktis 2 ettenähtud finantskorrektsiooni määrast madalamat määra, mistõttu kohaldab

rakendusüksus rikkumisega seotud hankelepingule 25%-list finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18

ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.5. Eelprojekti riigihanke kuludele rakendatav finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve

vähendamine

Eelprojekti riigihanke raames tekkinud kulusid on projekti tegevuse 4. „Õppehoone ehitustööd“

raames esitatud kokku abikõlblikus summas 25 800 eurot (KD nr 1; sh käibemaks), millest on

arvestatud projektis 8. „Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%)“ summas 516 eurot.

Lähtuvalt otsuse punktist 1.1 loeb rakendusüksus eelprojekti riigihankega seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 6 579 eurot (26 316*25%), millest toetus 4 934,25 eurot ja omafinantseering

1 644,75 eurot.

ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetuse ning

omafinantseeringu eelarvet vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Tulenevalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 18.11.2024

toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud

otsuse kohta hiljemalt 02.12.2024. Seisukoha esitamise tähtajaks toetuse saaja vastulauset ei

esitanud.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Kood/Võru programmeerimiskooli rajamine ja IT-valdkonna edendamine“

raames mitteabikõlblikuks kuluks 6 579 eurot (millest tegevuses 4. „Õppehoone ehitustööd“

6 450 eurot ja tegevuses 8. „Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%)“ 129 eurot), sh toetus

on 4 934,25 eurot;

2. nõuda toetuse saajalt tagasi toetuse summa 4 934,25 eurot;

3. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise

päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 4 934,25 eurot

Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT:

EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või

Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082996. Selgituseks

märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number.

4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,06% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva

eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes

kogunenud viivise otsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud Rahandusministeeriumi

pangakontole;

5. vähendada projekti tegevuses 4. „Õppehoone ehitustööd“ ja 8. „Ühtse määra alusel kulu

(Otsene kulu 2%)“ eelarvet otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summas.

6. Muuta 16.02.2024 TRO nr 11.2-49/24/104 punkti 2 alljärgnevalt:

6.1. „2. Projekti kogumaksumus on 3 199 121,23 eurot, millest abikõlbliku kulu kogusumma

on 3 192 542,23 eurot. Toetuse maksimaalne suurus on 2 394 406,67 eurot ja

omafinantseering minimaalselt 798 135,56 eurot. Tegevuste lõikes toetuse ja

omafinantseeringu osakaal abikõlblikest kuludest on toodud e-toetuse keskkonnas.

Otsuse peale on õigus esitada ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt

vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest

teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kairi Puur

663 2051

[email protected]