Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ muutmine

MÄÄRUS

xx.11.2024 nr …..

Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse maakatastriseaduse § 16 lõike 9 ja § 161 lõike 5 alusel.

Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruses nr 30 „Katastriüksuse moodustamise

kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kirjaliku

avalduse“ sõnadega „elektroonilises katastris taotluse“;

2) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, postiaadress“;

3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) viide maakatastriseaduse § 161 lõike 3 kolmandas lauses nimetatud maakorraldusalasele

täiendkoolitusele, kui taotleja on selle läbinud.“;

4) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõna „avalduse“ sõnaga „taotluse“;

6) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Katastripidaja avalikustab elektroonilises katastris maamõõtjate nimekirja, millesse

kantakse litsentsi omanike kohta järgmised andmed:

1) nimi;

2) sideandmed;

3) litsentsi kehtivuse aeg;

4) litsentsi number;

5) eelistatud tööpiirkonnad;

6) vajaduse korral litsentsi kehtivuse peatamise või peatumise aeg.”;

7) 3. peatüki 1. jao pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Maakorralduskava ja katastrimõõdistamise tingimused“;

8) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;

EELNÕU

12.11.2024

2

9) määrust täiendatakse paragrahviga 101 järgmises sõnastuses:

㤠101. Maakorralduskava koostamine

(1) Kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik koostab elektroonilises katastris

maakorraldustoiminguks maakorralduskava ja edastab selle katastripidajale arvamuse

andmiseks.

(2) Kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik märgib elektroonilisse katastrisse taotletava

maakorraldustoimingu kohta kõik järgmised andmed:

1) maakorraldustoimingu liik;

2) maakorraldustoiminguga seotud katastriüksus;

3) maakorraldustoimingu eesmärk;

4) moodustatava katastriüksuse taotletav aadress;

5) moodustatava katastriüksuse taotletav sihtotstarve;

6) maakorralduse skeem.

(3) Katastripidaja annab maakorralduskava kohta arvamuse elektroonilise katastri kaudu.

(4) Maakorralduse osalised maakorraldusseaduse tähenduses allkirjastavad maakorralduskava.

(5) Maakorralduskava võib koostada väljaspool elektroonilist katastrit katastripidaja määratud

juhtudel ja viisil.“;

10) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „katastrimõõdistamiseta“ sõnadega „või

osalise katastrimõõdistamisega“;

11) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Katastripidaja võib keelduda katastrimõõdistamise tingimuste väljastamisest, kui

kinnistusraamatust nähtuv puudutatud isik ei ole andnud nõusolekut maakorralduskavale,

samuti kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust ning haldusorgan

on kooskõlastamisest keeldunud või kui taotluses on esitatud valeandmeid.“;

12) paragrahvi 12 lõikes 7 asendatakse sõna „Kaardimaterjali“ tekstiosaga „Plaani- või

kaardimaterjali“;

13) paragrahvi 17 lõike 19 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Piiripunkti asukoha määramisel joonlõike meetodil peab määratavast punktist olema näha

vähemalt kaks mõõdistamisvõrgu punkti, millele võetud suunad lõikuvad tiheasustusega alal

60- kuni 120-kraadise ja muul alal 30- kuni 150-kraadise nurga all.“;

14) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks:

15) paragrahvi 24 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maamõõtja vormistab piiri ja piirimärkide asukoha maastikul kättenäitamise kohta

piiriprotokolli pärast piiride maastikul kindlakstegemist või kättenäitamist.“;

16) paragrahvi 26 lõike 1 punkti 9 täiendatakse pärast tekstiosa „piiriandmed:“ tekstiosaga

„piiripunkti number ja tunnus,“;

17) paragrahv 27 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 27. Kitsenduste väljaselgitamise tingimused

3

Katastripidaja väljastab elektroonilises katastris kitsenduste väljaselgitamise tingimused,

sealhulgas andmekoosseisu ja tehnilised tingimused.“;

18) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kitsenduste asukoha määramisel katastris lähtutakse katastri aluskaardi andmetest.“;

19) paragrahvi 29 punktis 6 asendatakse tekstiosa „maakorraldusseaduse § 28

lõikes 11“ tekstiosaga „kinnistusraamatuseaduse § 15 lõikes 3“;;

20) paragrahvi 31 lõikes 1 asendatakse sõnad „katastrimõõdistamise tingimuste

taotluses“ sõnadega „katastrimõõdistamise tingimustes“;

21) paragrahvi 31 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „mõõdistamisandmeid

mõõdistamisviiside“ sõnadega „andmeid moodustamisviiside“;

22) paragrahvi 31 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „kaardimaterjali“ tekstiosaga „plaani- või

kaardimaterjali“;

23) paragrahvi 33 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 33. Katastriüksuse kõlvikud

(1) Katastripidaja arvutab katastriüksuse kõlvikud automaatselt Eesti topograafia andmekogu

andmete alusel.“;

24) paragrahvi 34 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kinnisasjade osade vahetamise, jagamise, liitmise või piiride muutmise korral esitab

kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik maakorralduskava koos kandeavaldusega

katastriüksuse registreerimiseks maakatastris ning nõusoleku kinnistusraamatusse kande

tegemiseks.“;

25) paragrahvi 34 lõikes 4 asendatakse sõna „maaüksusele“ sõnadega „moodustatavale

katastriüksusele“;

26) paragrahvi 35 lõikes 3 asendatakse sõnad „Katastriüksuse kohta“ sõnadega „Katastriüksuse

piiri kohta“;

27) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Automaatse andmevahetuse puhul logitakse kõlvikute ja maa väärtuse muudatusi.“;

28) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Katastriüksusena registreeritud avaliku veekogu kohta sisaldab katastriüksuste andmebaas

maakatastriseaduse § 9 lõike 2 punktides 1, 4, 8, 10, 12, 121 ja 17 nimetatud andmeid.“;

29) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) piiripunkti tunnus;“

30) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) piiripunkti liik;“

31) paragrahvi 38 lõike 6 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kitsenduse liik;“

4

32) paragrahvi 40 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Katastriüksuse piiriandmed kantakse katastrikaardile katastriüksuste alusandmete ja Eesti

topograafia andmekogu andmete järgi ning esitletakse avalikes kanalites.“;

33) paragrahvi 40 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Katastri kõlvikukaardil arvutatakse topograafiliste nähtuste põhipindobjektid Eesti

topograafia andmekogu andmete alusel järgmiselt:“

34) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Lisa 1. Katastripidaja märke tegemine

1

SELETUSKIRI

majandus- ja tööstusministri määruse „Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruse

nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“

muutmise eelnõu eesmärk on viia see kooskõlla 2023. aasta 27. märtsil jõustunud

maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega1. Seaduse eesmärk

on tagada tõesed andmed omandi kohta, et kaitsta maaomanike õigusi, sh tagada õiglased

maksusoodustused ja -vabastused ning soodustada kinnisvara käivet. Seadusega muudeti

järgmist:

 Täiendati ning täpsustati katastri kui riigi põhiregistri andmete kvaliteedi ja

usaldusväärsuse parandamiseks kehtivaid kinnisomandi ruumilist ulatust reguleerivaid

põhimõtteid ja norme;

 Loodi eeldused Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ja katastri andmete ruumiliseks

sidumiseks;

 Täpsustati avaliku veekoguga seotud piiriandmete parandamise reegleid, mis võimaldab

katastripidajal muuta avaliku veekogu kaldajoone muutumise korral ka kaldajoonega

seotud katastriüksuste piire ühetaoliselt;

 Loodi võimalus digitaalselt kindlaks määrata piiratud asjaõiguse ruumiandmeid, et

kinnisvarasektoris oleks edaspidi maatoimingute (maakorralduse, planeerimise, maa

väärtuse määramise, ehitamise) ettevalmistamise ja elluviimise korral võimalik tõhusalt

taaskasutada ühtse kvaliteediga kogutud ruumilist infot maatüki kasutuspiirangute ja

-õiguste kohta;

 Täiendati ning täpsustati Maa-ameti kui katastripidaja õigust esitada

kinnistamisavaldusi.

Seetõttu viiakse eelnõuga maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) § 3 lõike 5 kohaseks

rakendusaktiks olev ja katastriüksuse moodustamist reguleeriv 14. augusti 2018. a määrus

nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ vastavusse 2023. aasta 27. märtsil jõustunud

seadusemuudatustega.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maa-ameti katastri registriosakonna juhataja Tiina Oeselg

([email protected], 5691 9043), katastri arendusosakonna peaspetsialist Eva Vaagert

([email protected], 5302 3343), endine peadirektori asetäitja kinnisvara ja katastri

valdkonnas Mari-Liis Mikli (kuni 30.09.2023), õigusosakonna juhataja Kaire Bamberg

([email protected], 5697 0814) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

maapoliitika ja riigivara osakonna maapoliitika valdkonnajuht Vello Kima

([email protected], 626 2941). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Kadri Tubli ([email protected],

626 0751). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Heleri

Piip ([email protected], 625 6165).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 17.03.2023, 4,

kättesaadav veebis aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023004.

2

Punktiga 1 muudetakse § 4 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, milles asendatakse sõnad „kirjaliku

avalduse“ sõnadega „elektroonilises katastris taotluse“. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et

maakorraldustööde litsentsi taotleja ei esita enam komisjonile eraldi vormistatuna kirjalikku

avaldust, vaid koostab taotluse elektroonilises katastris. See lihtsustab ja kiirendab menetlust

nii litsentsi taotleja kui ka komisjoni jaoks.

Punktiga 2 muudetakse § 4 lõike 1 punkti 3 selliselt, et litsentsi taotlev füüsiline isik ei pea

enam maakorraldustööde ekspertkomisjonile litsentsi taotlust esitades oma postiaadressi

edastama, ehk sidevahenditena käsitatakse vaid e-posti aadressi ja telefoninumbrit. Tegemist

on tehnilise ja vähetähtsa muudatusega, et ajakohastada norme, kuna postiaadressi esitamisel ei

ole praktilist väärtust. Nii ekspertkomisjoni kui ka katastripidaja suhtlus litsentsiomanikuga

käib tavapäraselt e-kanalite kaudu. Samuti toimub määruse § 20 kohane piiride kättenäitamise

menetlus eelkõige e-kanalite kaudu ja telefoni teel. Seega ei kasutata tavaliselt maamõõtja

postiaadressi ning praktikas ei avalda maamõõtjad ka ise seda kutses juba praegu, kuna tihti on

tegemist maamõõtja koduaadressiga. Seejuures ei ole välistatud, et maamõõtja edastab oma

postiaadressi kokkuleppel, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Punktiga 3 täiendatakse § 4 lõiget 1 punktiga 5, mille kohaselt peab litsentsi taotleja lisama

taotlusele viite MaaKatS-i § 161 lõike 3 kolmandas lauses nimetatud maakorraldusalasele

täiendkoolitusele, kui taotleja on selle läbinud. MaaKatS-i § 161 lõige 3 reguleerib

maakorraldustööde tegemise õigust ja tegevuslitsentsi väljaandmist ning sätestab, et litsents

antakse isikule, kellel on kutseseadusele vastav kehtiv maakorraldaja kutse ja kes on sooritanud

kaks katastrimõõdistamise katsetööd. Katsetöid ei ole vaja teha, kui taotlejal on katastris kahe

aasta jooksul litsentsi taotlemisest alates registreeritud kaks katastrimõõdistamist. Katsetööde

mittesooritamise korral tuleb taotlejal enne järgmist litsentsi taotlemist läbida

maakorraldusalane täienduskoolitus vähemalt kaheksa akadeemilise tunni ulatuses. Seega kui

taotlejal on varasemad katsetööd ebaõnnestunud, peab ta uue taotluse esitamise korral lisama

ka viite vahepeal läbitud täiendkoolitusele.

Punktiga 4 tunnistatakse § 4 lõike 2 punkt 1 ja 2 kehtetuks. Varem esitati maakorraldustööde

tegevuslitsentsi taotlused e-kirja teel. Praegu esitatakse maakorraldustööde tegevuslitsentsi

taotlused elektroonilises katastris, kus ilma riigilõivu tasumata ei ole võimalik taotlust esitada

ning kutsetunnistus on elektrooniline kanne kutseregistris, mille kehtivust kontrollitakse

kutseregistrist. Samuti ei ole enam tõendit riigilõivu tasumise kohta vaja esitada.

Punktiga 5 muudetakse § 5 lõiget 1 ja asendatakse sõna „avalduse“ sõnaga „taotluse“, et

ühtlustada mõistekasutust. Muudatuse sisuline põhjendus on toodud käesoleva seletuskirja

punktis 1, st määruse § 4 lõike 1 muudatuse selgitustes.

Punktiga 6 muudetakse määruse § 6 lõiget 4, mis kehtestatakse uues sõnastuses. Kui varem

avaldas Maa-amet maamõõtjate andmed oma kodulehel, siis uue elektroonilise katastri

kasutuselevõtu tõttu avaldab Maa-amet need edaspidi elektroonilises katastris. Ühtlasi

täiendatakse litsentsiomanike andmekoosseisu ja lisatakse litsentsi number, eelistatud

tööpiirkonnad ja vajaduse korral litsentsi kehtivuse peatumise aeg. Muudatusega lihtsustatakse

maaomanike jaoks sobiva litsentseeritud maamõõtja leidmist.

Punktiga 7 muudetakse 3. peatüki 1. jao pealkirja, kuna jagu täiendatakse maakorralduskava

koostamise sätetega.

Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks määruse § 10 ja punktiga 9 täiendatakse määrust §-ga 101,

millega sätestatakse maakorralduskava koostamise regulatsioon. Paragrahv 101 reguleerib

3

maakorraldustoimingute protsessi elektroonilises katastris. Osaliselt muudetakse vajalike

toimingute ajalist järjekorda, et tagada maakorralduse tõhus elluviimine.

Oluline muudatus võrreldes varasemaga on see, et maakorralduse läbiviimine elektroonilises

katastris algab üldjuhul maakorralduskava koostamisega. MaaKS-i § 10 lõige 3 sätestab, et

maakorraldustoimingud viiakse läbi maakorralduskava alusel ning et maakorralduskava on

ümberkruntimiskava, kinnisasja vahetus-, jagamis-, liitmis- või piiri muutmise plaan.

Maakorralduskava ei koostata juhul, kui seda ei ole vaja teha toimingu olemuse tõttu, nt

katastriüksuse ülemõõdistamine, piirimärgi taastamine, piiri asukoha kindlakstegemine

maastikul ning katastrimõõdistamise kontrollimine. Kui aga kava koostamine on vajalik, siis

tehakse seda üldjuhul tehniliste võimaluste olemasolul elektroonilise katastri kaudu. Pärast

kava koostamist esitab kava koostaja selle elektroonilise katastri töövoo kaudu katastripidajale

arvamuse andmiseks. Seega on katastripidaja kavandatava maakorralduse üle vaadanud ja

nõustunud katastriüksuste moodustamisega taotletaval viisil. Katastrimõõdistamise tingimuste

väljastamise vältimatu eeldus on seadusest tulenevate kooskõlastuste (sh kohaliku omavalitsuse

kooskõlastuse) ja nõusolekute olemasolu. See tähendab, et ajaks, mil maamõõtja läheb

maastikule, on haldusorganid kinnitanud, et sellistes piirides ja sellise kujuga maaüksust on

võimalik ka maakorralduslikult moodustada. Oluline on ka see, et koostatud maakorralduskava

koos lõikes 2 nimetatud andmetega käsitletakse muuhulgas kui taotlust kohalikule

omavalitsusele maakorralduse läbiviimiseks, samuti moodustatavale maaüksusele sihtotstarbe

ja aadressi määramiseks ning kui taotlust katastripidajale katastrimõõdistamise tingimuste

väljastamiseks. Maakorraldustoimingute tegemine elektroonilises katastris on tõhusam ka

seetõttu, et vajalikud tahteavaldused saadetakse digitaalselt allkirjastatuna ning andmed on

varasema PDF-formaadi asemel masinloetaval kujul. Juhul kui lõikes 4 nimetatud

maakorralduse osalisel ei ole maakorralduskava digitaalselt allkirjastamise võimekust, on

võimalik see allkirjastada ka paberil katastripidaja juures, kuna katastripidajal on

notariaadiseaduse § 53 lõike 52 alusel õigus kinnitada maakorralduse osalise allkirja õigsust.

Lõikes 5 sätestatakse erand, et maakorralduskava võib koostada ka väljaspool elektroonilist

katastrit, kuid seda üksnes katastripidaja määratud juhtudel ja viisil. Praktiline vajadus selleks

võib tekkida näiteks ümberkruntimise läbiviimisel või maareformi käigus iseseisva

kasutusvõimaluseta maast kinnisasjale juurdelõike tegemisel. Samuti võib see olla vajalik

juhul, kui riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus pakub kinnisasja avalikes huvides

omandamise menetluses maaomanikule ühe alternatiivina maakorraldustoimingut.

Seega seaduses sätestatud juhtudel võib maakorralduse läbiviimise vajadus tekkida

haldusorgani läbiviidavas haldusmenetluses. Sellistel juhtudel koostatakse maakorralduskava

katastrimõõdistamisele eelnevas haldusmenetluses ning kui maaomanik nõustub menetleja

pakutud maakorralduskavaga, on omaniku nõusolek saadud enne toimingu algatamist

elektroonilises katastris. Näiteks ümberkruntimise menetlus on reguleeritud MaaKS-i 3. jaos

ning MaaKS-i § 25 lõike 6 kohaselt koostatakse ümberkruntimiskava Vabariigi Valitsuse

kehtestatud korras. Seega toimub ümberkruntimine ja kava koostamine eriregulatsiooni alusel

ning elektroonilises katastris saab uue maaüksuse moodustamisel lähtuda üksnes kinnitatud

kavas näidatud piiridest. Sellisel juhul ei ole katastripidajal põhjust nõuda kava koostamist

elektroonilises katastris, samuti ei ole põhjendatud nõuda kinnisasja omanikelt uusi

kooskõlastusi, sest kava kinnitamisega on haldusmenetluses otsus juba tehtud ning kõik

vajalikud kooskõlastused ja nõusolekud on juba kogutud. Ka juhul, kui maareformi menetluses,

kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlustes jm haldusmenetluses vajalikud

maaomanike kooskõlastused ja tahteavaldused on kogutud juba enne katastrimõõdistamise

toimingu algatamist, saab katastripidaja elektroonilisel katastripidamisel lubada koostada kava

väljaspool elektroonilist katastrit. Sel juhul lisatakse kõik olemasolevad tahteavaldused ja

4

kooskõlastused juba elektroonilisse katastrisse ning samasisulisi korduvaid tahteavaldusi ei ole

vaja küsida. Seega on erandi sätestamine vajalik.

Nimetatud juhtudel ja muudel põhjendatud juhtudel võib katastripidaja väljaspool elektroonilist

katastrit koostatud maakorralduskava pidada katastrimõõdistamise läbiviimiseks piisavaks.

Punktiga 10 muudetakse määruse § 11 lõiget 2, mille kehtiv sõnastus näeb ette, et katastripidaja

teavitab omanikku, kui katastriüksust on võimalik moodustada ilma katastrimõõdistamiseta.

Kuna praegu on katastriüksuseid võimalik moodustada ka osalise mõõdistamise teel,

täiendatakse lõiget 2 selliselt, et katastripidaja teavitab omanikku osalise mõõdistamise

võimalikkusest.

Punktiga 11 muudetakse § 11 lõiget 4, mis on katastrimõõdistamise tingimuste avaldamisest

keeldumise õiguslik alus. Muudatusega nähakse ette lisaalus, kus katastripidaja võib

katastrimõõdistamise tingimuste väljastamisest keelduda juhul, kui maakorralduskaval puudub

kinnistusraamatust nähtuva puudutatud isiku nõusolek. Praktikas võeti seni puudutatud isikute

nõusolek alles enne katastrikande tegemist. Uues elektroonilises katastris on see vältimatuks

eelduseks katastrimõõdistamise tingimuste väljastamisele.

Punktiga 12 asendatakse § 12 lõikes 7 sõna „Kaardimaterjali“ tekstiosaga „Plaani- või

kaardimaterjali“. Katastriüksuseid on ajalooliselt moodustatud nii kaardi- kui ka plaanimaterjali

alusel. Täiendus on vajalik, kuivõrd sätted piiri määramise kohta maastikul kohalduvad ka

plaanimaterjali alusel moodustatud katastriüksusele.

Punktiga 13 muudetakse § 17 lõike 19 esimest lauset, mis reguleerib piiripunkti asukoha

määramist joonlõike meetodil. Kehtiva sätte kohaselt peab piiripunkti asukoha määramise

korral joonlõike meetodil olema määratavast punktist näha vähemalt kaks mõõdistamisvõrgu

punkti, millele võetud suunad lõikuvad 60- kuni 120-kraadise nurga all. Muudatusega

eristatakse mõõdistamisvõrgu punktidele võetud suundade lõikumiskraade, sõltuvalt sellest,

kas tegemist on tiheasutusala või muu alaga. See tähendab, et edaspidi peavad võetud suunad

tiheasutusalal lõikuma jätkuvalt 60- kuni 120-kraadise nurga all, kuid muul alal 30- kuni 150-

kraadise nurga all. Selline eristamine on otstarbekas, kuna ka 30- kuni

150-kraadise nurga all mõõdistatud joonlõige tagab hajaasustuses nõutava 0,35-meetrise

täpsuse geodeetilise põhivõrgu suhtes, samas lihtsustab see muudatus maamõõtja tööd rasketes

mõõdistamistingimustes. Sarnaselt on ka piirimärkide mõõdistamise korral nõutud

mõõdistamistäpsus hajaasustuses väiksem kui tiheasustuses. Seetõttu on ka joonlõike meetodil

mõõdistamise korral põhjendatud maamõõtjal lubada kasutada suuremat nurka.

Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 3, mis nägi ette katastrimõõdistamise kohustuse

juhul, kui katastriüksuse piir kulgeb mööda ehitisega kindlustatud kaldajoont. Norm tulenes

MaaKatS-i § 171 regulatsioonist, mis on kehtetu alates 2023. aasta 27. märtsist, mistõttu on vaja

määruses viidatud säte kehtetuks tunnistada.

Punktiga 15 muudetakse § 24 lõiget 1 selliselt, et kaotatakse kohustus koostada piiriprotokoll

kolme päeva jooksul, ning edaspidi piiriprotokolli koostamiseks tähtaega ei sätestata. Praktikas

ei ole mõistlik nõuda maamõõtjalt piiriprotokolli koostamist kindla tähtaja jooksul, kuna

olukorras, kus piiride kättenäitamise korral võib tekkida piiriprobleem, tuleb maamõõtjal lisaks

analüüsida arhiivi- jm andmeid, mis on ajamahukas töö. Piiriprobleemide hulk ja piiri

kindlakstegemise toimingute arv ajas suureneb. Ligi 70% kõigist katastrimõõdistamistest

vajavad piiride kindlakstegemist.

5

Punktiga 16 täiendatakse § 26 lõike 1 punkti 9 tekstiosaga „piiripunkti number ja tunnus,“.

Senise praktika kohaselt märgiti andmebaasis iga katastriüksuse piiripunktid üksnes järjestuses

1, 2, 3 jne, kuid uue elektroonilise katastri kasutuselevõtu tõttu sai iga piiripunkt unikaalse

identifikaatori, mis on oluline punktipõhisele elektroonilisele katastrile üleminekul.

Punktiga 17 muudetakse määruse §-i 27, mis reguleerib kitsenduse väljaselgitamise tingimuste

taotlemist. Kehtiva sätte kohaselt peab kohustatud isik taotlema katastripidajalt kitsenduste

andmete esitamiseks kitsenduste väljaselgitamise tingimused (lõige 1), misjärel katastripidaja

määrab ja väljastab küsitud tingimused, millesse märgitakse esitatavate kitsenduste

ruumiandmete asukoht, andmekoosseis ja tehnilised tingimused (lõige 2). Muudatusega

sätestatakse üheselt, et katastripidaja väljastab kitsenduste väljaselgitamise tingimused, sh

andmekoosseisu ja tehnilised tingimused, elektroonilises katastris. Muudatus on vajalik

paragrahvi ajakohastamiseks ja selle MaaKatS-i §-ga 151 kooskõlla viimiseks, kuivõrd just

elektrooniline kataster on infosüsteem kinnisomandi ruumiandmete ja teiste katastripidamise

eesmärgil kogutavate andmete haldamiseks, säilitamiseks ja avalikustamiseks, sh eri toimingute

tegemiseks, samuti kitsenduste väljaselgitamise tingimuste väljastamiseks.

Punktiga 18 muudetakse § 28, mis reguleerib kitsenduste väljaselgitamist ja andmete esitamist.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 21, mis sätestab, et kitsenduste asukoha määramise korral

katastris lähtutakse selle aluskaardi andmetest. 2023. aastal muudeti MaaKatS-i § 2 punktis 13

nimetatud termini „katastri aluskaardid“ definitsiooni. Seaduse varem kehtinud sõnastuse

kohaselt olid katastri aluskaardid katastri kaartide alusena kasutatavad topograafilist infot

sisaldavad kaardid, mis ei kuulu katastri koosseisu. Muudatuse tulemusel on katastri kaart

ETAK-i andmete alusel koostatud kaart. Muudatus oli vajalik, kuna katastri ja ETAK-i andmete

omavahel sidumise tulemusel ongi topograafilist infot sisaldav kaart ETAK-i andmete alusel

koostatud kaart, st puudub vajadus eraldiseisvate topograafilist infot sisaldavate kaartide

reguleerimiseks. Kuivõrd katastri aluskaart ehk ETAK-i andmetel koostatud kaart on aluseks

ka kitsenduste asukoha määramisel, on vaja kõnealune täpsustus sätestada ka ühise

arusaadavuse huvides määruse §-s 28.

Punktiga 19 muudetakse § 29 punkti 6 selliselt, et viide MaaKS-i § 28 lõikele 11 asendatakse

kinnistusraamatuseaduse § 15 lõikega 3. 27. märtsil 2023. aastal tunnistati maakatastriseaduse,

asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (761 SE2) kehtetuks MaaKS § 28 lõige

11 ning selles sisaldunud põhimõtet laiendati ja viidi see üle kinnistusraamatuseaduse § 15

lõikesse 3. MaaKS § 28 lõige 11 sätestas varasemalt, et ümberkruntimise puhul esitab

maakatastri pidaja kinnistamisavalduse, märkides registriosade kaupa, millisest registriosast

katastriüksus kustutatakse ja millisesse kantakse, samuti piiratud asjaõiguste ja märgete

kehtima jäämise või ülekandmise. KRS-i § 15 lõikes 3 sätestati laiemalt, et viidatud toiminguid

saab katastripidaja teha lisaks senisele ümberkruntimisele ka teatud lihtsate

maakorraldustoimingute puhul.

Punktiga 20 asendatakse § 31 lõikes 1 sõnad „katastrimõõdistamise tingimuste taotluses“

sõnadega „katastrimõõdistamise tingimustes“. Oluline on katastriüksuste moodustamise korral

võtta arvesse katastrimõõdistamise tingimustes määratud mõõdistamismahtu ja

katastrimõõdistamise läbiviimiseks esitatud nõudeid. Katastrimõõdistamise tingimused on

katastripidaja kaalutlusotsus, milles võetakse arvesse nii taotlust kui ka katastri alusandmeid.

Punktidega 21 ja 22 muudetakse § 31 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja punkti 4.

Sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „mõõdistamisandmeid mõõdistamisviiside“

2 Eelnõu seletuskiri lk 24 ja 28, KRS § 15 ja MaaKS § 11 lg 4 selgitused, kättesaadav Riigikogu kodulehelt:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2dda0c63-3e0e-412f-8936-769b4b0e23d2/maakatastriseaduse-

asjaoigusseaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

6

sõnadega „andmeid moodustamisviiside“. Muudatus on vajalik, kuna sättes on ka selliseid

moodustamisviise (plaani- või kaardimaterjal), mille puhul ei ole katastrimõõdistamist tehtud.

Punkti 4 lisatakse moodustamisviisina ka plaanimaterjal. Katastriüksuseid on ajalooliselt

moodustatud nii kaardi- kui ka plaanimaterjali alusel ning mõlemad viisid peavad olema sättes

olemas.

Punktiga 23 muudetakse § 33 pealkirja ja lõiget 1. Mainitud lõige reguleerib katastriüksuse

kõlvikute määramist ja selle kehtiv sõnastus sätestab, et katastripidaja määrab katastriüksuse

kõlvikud kandega puudutatud katastriüksustel. Kuivõrd on kõlvikute arvutamise aluseks

ETAK-i andmed, ajakohastatakse regulatsiooni sellele vastavalt, st katastriüksuse kõlvikud

arvutatakse automaatselt ETAK-i andmete alusel, mitte ei määra katastripidaja neid iga

katastriüksuse puhul käsitsi.

Punktiga 24 muudetakse § 34 lõiget 1, mis reguleerib maakatastrisse kande tegemist ning mille

kehtiv sõnastus sätestab, et kinnisasjade osade vahetamise, jagamise, liitmise, piiride muutmise

või ülemõõtmise korral edastab katastripidaja pärast katastriüksuse piiri, pindala ja kõlvikute

määramist vastavad andmed maaomanikule. Andmetega nõustumisel esitab maaomanik

kandeavalduse katastriüksuse registreerimiseks maakatastris koos nõusolekuga

kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Muudatusega viiakse määrus vastavusse elektroonilise

katastri toimimise põhimõttega, mille kohaselt on maaomanik kaasatud menetlusse algusest

peale ning vajaminevad nõusolekud ja taotlused esitatakse koos maakorralduskavaga. Kava

esitamise korral vaatab katastripidaja esitatud andmed üle, misjärel esitatakse see kohalikule

omavalitsusele ja puudutatud isikutele kooskõlastamiseks. Seejärel kontrollib katastripidaja

esitatud andmeid ning võimaluse korral väljastab katastrimõõdistamise tingimused, mille alusel

koostab ja esitab maamõõtja elektroonilise katastri kaudu katastrimõõdistamise toimiku.

Katastrimõõdistamise toimiku esitamise aeg on seotud katastrimõõdistamise tingimuste

kehtivuse ajaga. Kui varem võis menetlus seista määramata aja, saab maaomanik nüüd

elektroonilises katastris igal ajal kontrollida, millises etapis on tema maakorralduskava

menetlus.

Punktiga 25 muudetakse § 34 lõiget 4, mis reguleerib maakatastrisse kande tegemist, ning

sätestab, et katastripidaja annab igale maaüksusele katastritunnuse käesoleva määruse § 39

kohaselt. Muudatusega viiakse säte vastavusse tegeliku olukorraga ‒ asendatakse sõna

„maaüksusele“ sõnadega „moodustatavale katastriüksusele“ ehk uus katastritunnus antakse

vaid uuele moodustatavale katastriüksusele, mitte igale olemasolevale maaüksusele.

Muudatusega viiakse säte kooskõlla ka määruse § 39 lõikega 2, mis reguleerib katastritunnuse

määramise tingimusi ja mis käsitleb samuti katastriüksuse moodustamise korral antavat

tunnust.

Punktiga 26 muudetakse § 35 lõiget 3, mis reguleerib katastripidaja märke kustutamist

katastrist. Muudatusega asendatakse lõikes 3 sõnad „katastriüksuse kohta“ sõnadega

„katastriüksuse piiri kohta“. 2018. aasta 1. juulil jõustunud MaaKatS-i muudatustega mindi üle

uuele punktipõhisele katastri süsteemile. See tähendab, et maatükkide moodustamiseks ja

registreerimiseks katastris, sh maakorralduse käigus, ei ole vaja kogu üksuse piiri üle mõõta

ning piisab sellest, kui mõõdistatakse vaid maakorraldusega seotud piiripunktid. Selleks

hoitakse andmebaasis piiripunktide kohta vajalikku infot ja seoseid maatükkidega ning nendest

punktidest moodustatakse katastriüksused. Selleks et katastriüksuse andmete kvaliteet oleks

avalikkusele nähtav, anti katastripidajale õigus teha katastriüksuse kohta märked „Vajadus piiri

asukoht kindlaks teha“ (MaaKatS-i § 9 lõige 23) ja „Pindala on ebatäpne“ (MaaKatS-i § 9

lõige 24), ning mõlemad märked kanti enne 2023. aasta 27. märtsi kehtinud MaaKatS-i § 9

lõike 25 kohaselt ka kinnistusraamatu esimesse jakku. Oma loomult ei ole aga punktipõhises

katastris terve katastriüksuse kohta tehtud märge „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha“

7

katastriüksusepõhine märge, vaid peab olema konkreetse piiripunkti piiriandmetega seotud

info. Kuna maatükid saab moodustada osalise mõõdistamise abil, võimaldab piiripunkti info

tuvastada, kas selle piiripunkti andmed on vastuolulised või erinevad registriandmed looduses

olevast olukorrast.

Mainitud põhjustel täpsustati MaaKatS-i § 9 lõiget 23 selliselt, et märge „Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha“ on piiri(punkti) kohta tehtav ja hoitav märge. Kui punkti kohta on selline märge

tehtud, on katastriüksuse kohta tehtud aga märge „Pindala on ebatäpne“.

Seepärast ei ole tegemist sisulise muudatusega, vaid täpsustusega viiakse säte MaaKatS-i ja

tegeliku olukorraga kooskõlla, mis tähendab, et katastripidaja tehtud märge „Vajadus piiri

asukoht kindlaks teha“ on juba oma olemuselt seotud konkreetse piiri, mitte terve

katastriüksusega.

Punktiga 27 lisatakse § 38 lõige 21, millega nähakse ette, et automaatse andmevahetuse puhul

logitakse kõlvikute ja maa väärtuse muudatusi. Seni määrati katastriüksusele kõlvikuline

koosseis ning arvutati maa väärtuse muudatusi käsitsi, tehes iga üksikjuhtumi puhul kande

katastrisse. Edaspidi arvutatakse kõlvikute ja maa väärtuse muudatused automaatselt.

Automaatsete andmemuudatuste puhul on samuti vaja hiljem tuvastada varasemate muudatuste

ajalugu, mistõttu logitakse ja säilitatakse andmeid katastris.

Punktiga 28 täiendatakse § 38 lõikega 31. Paragrahv 38 reguleerib maaregistri koosseisu, sh

seda, mida sisaldab katastriüksuse andmebaas (§ 38 lõige 3). MaaKatS-iga laiendati senist

katastripidamise eesmärki ka avaliku veekogu kohta info kogumisega ning kuna avalik veekogu

ei ole maatükk, vaid avalik hüve, lisati maatüki ja avaliku veekogu eristamiseks ka

katastriüksuse definitsioonile (MaaKatS-i § 2 punkt 7) vastav täpsustus. Seega võib

katastriüksus olla MaaKatS-i kohaselt nii katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk

kui ka avaliku veekogu üksus. Põhjusel et avaliku veekogu üksuse kui katastriüksuse kohta ei

ole maaregistris võimalik või mõistlik kajastada samasugust andmekoosseisu nagu maatükina

registreeritud katastriüksuse puhul, sätestatakse määruse § 38 lõikega 31 avaliku veekogu kohta

eraldi andmekoosseis. Lisatava lõike kohaselt sisaldab katastriüksuste andmebaas

katastriüksusena registreeritud avaliku veekogu kohta MaaKatS-i § 9 lõike 2 punktides 1, 4, 8,

10, 12, 121 ja 17 nimetatud andmeid ehk katastritunnust, katastris registreerimise aega, katastri

kasutamise kitsendusi, selle pindala, piiripunktide andmeid, moodustamisviisi ja katastripidaja

märget.

Punktiga 29 asendatakse § 38 lõike 5 punktis 2 sõnad „piiripunkti number“ sõnadega

„piiripunkti tunnus“. Muudatuse vajalikkust on selgitatud punktis 16.

Punktiga 30 asendatakse § 38 lõike 5 punktis 8 sõnad „piiripunkti tüüp“ sõnadega „piiripunkti

liik“. Tegemist on keelelise ja sõnastusliku muudatusega, mis ei muuda sätte mõtet ega

kohaldamist.

Punktiga 31 asendatakse § 38 lõike 6 punktis 3 sõnad „kitsenduse tüüp“ sõnadega „kitsenduse

liik“. Tegemist on keelelise ja sõnastusliku muudatusega, mis ei muuda sätte mõtet ega

kohaldamist.

Punktiga 32 muudetakse § 40 lõiget 2, mis reguleerib katastriüksuse piiriandmete

katastrikaardile kandmist ja esitlemist. Kehtiva sõnastuse järgi kantakse katastriüksuse

piiriandmed katastrikaardile katastriüksuste alusandmete alusel ja esitletakse avalikes kanalites.

Muudatusega lisatakse lisaalusena ka ETAK-i andmed. See tähendab, et lisaks katastriüksuste

alusandmetele on aluseks ka ETAK-i andmekogu andmed. Täiendus on vajalik selleks, et viia

8

määrus seadusega kooskõlla, kuivõrd MaaKatS-i muudatustega loodi alus ETAK-i ja

katastriandmete ruumiliseks sidumiseks ‒ MaaKatS-i § 11 lõike 41 kohaselt on katastriüksuse

piiri alusandmed katastrimõõdistamise ja ETAK-i andmed ning muud seaduses sätestatud

andmed. Mainitu tõttu on vaja teha asjakohane täiendus ka määruses, et tulevikus vastaksid

maakatastris olevad katastriüksuse piiride ja pindala andmed ETAK-is märgitud looduslikule

olukorrale.

Punktiga 33 muudetakse § 40 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa keeleliselt loogilisemaks. Lisaks

asendatakse sõna „kantakse“ sõnaga „arvutatakse“. Muudatuse vajalikkust on selgitatud

punktis 23.

Punktiga 34 asendatakse määruse lisa 1 käesoleva määruse lisaga. Muudatus on seotud

punktiga 26 ehk oma loomult ei ole punktipõhise katastri kohta tehtud märge „Vajadus piiri

asukoht kindlaks teha“ katastriüksusepõhine märge, vaid peaks olema konkreetse piiripunkti

piiriandmetega seotud info. Seega on muudatus täpsustava iseloomuga ja vajalik seadusega

kooskõlla viimiseks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu reguleerimisala ei puuduta Euroopa Liidu õigust.

4. Määruse mõjud

Kuivõrd on määruse eesmärk viia see vastavusse 2023. aasta 27. märtsil jõustunud

seadusemuudatustega, on muudatuste mõjusid olulisel määral juba käsitletud eelnõu 761 SE

seletuskirjas. Eelnõus kirjeldatud muudatused on mitteolulise mõjuga või tehnilist laadi.

Nii on nt eelnõu punktide 2 ja 3 muudatused seotud maakorraldustööde tegevuslitsentsiga.

Punkti 1 muudatus, mis reguleerib tegevuslitsentsi taotleja ja omaja sideandmeid, puudutab

praegu u 120 inimest. Arvestades et nt 2021. aastal esitati 18, 2022. aastal 6 ja 2023. aastal

3 taotlust, siis arvatavasti selle sihtgrupi arv oluliselt ei suurene. Punkti 3 muudatus mõjutab

korduvtaotlejate esitatud andmeid ning puudutab väga väikest hulka inimesi (2019.‒2023. aasta

jooksul esitati neli korduvtaotlust). Seega on muudatuse sihtrühm väike ja mõju väheoluline –

määrusega muudetakse vaid litsentsi taotlejate või omajate esitatavaid andmeid. Punkti 13

muudatus puudutab maamõõtjaid, mis reguleerib piiripunkti asukoha määramist joonlõike

meetodil ning mis on pigem tehnilist laadi ja väheolulise mõjuga. Muudatus lihtsustab

maamõõtjate tööd rasketes mõõdistamistingimustes väljaspool tiheasustust.

Määruse ajakohastamisega on seotud punkt 18, mis sätestab üldise põhimõttena, et kitsenduste

väljaselgitamise tingimused avaldatakse elektroonilises katastris, ja punkt 19, mis reguleerib

maakatastrisse kande tegemist. Kõigil viidatud juhtudel korrigeeritakse sõnastust tegelikule

olukorrale vastavaks ning sätestatakse üheselt, kust leiab kitsenduste väljaselgitamise

tingimused, ja et uus katastritunnus määratakse moodustatavale katastriüksusele. Samuti on

määruse ajakohastamisega seotud punkt 24, mis reguleerib maakorralduskava ning

kandeavalduse ja kinnistusraamatusse kande tegemise nõusoleku esitamise viisi elektroonilises

katastris. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla elektroonilise katastri arendusega, mis

võimaldab kõigil maakorralduse osapooltel (maaomanikul, kohalikul omavalitsusel,

katastripidajal jt) jagada omavahel taotlusi, kooskõlastusi, nõusolekuid ja muud infot ning

jälgida menetluskäiku ühetaolisel elektroonilisel platvormil.

Punktidega 23, 32 ja 33 viiakse määrus vastavusse MaaKatS-is kehtiva põhimõttega, et katastri

andmete aluseks on mh ETAK-i andmed. Katastriandmete ja ETAK-i andmete sidumise

9

tulemusel vastavad maakatastris olevad katastriüksuse piiride ja pindala andmed tulevikus

ETAK-is kindlaks määratud looduslikule olukorrale. Kuivõrd on tegemist otseselt seadusest

tuleneva põhimõttega, on sellise põhimõttelise muudatuse mõju kirjeldatud pikemalt eelnõu

761 SE seletuskirjas (lk-l 29). Kokkuvõtlikult on muudatuse mõju maaomanike ja avaliku

sektori jaoks keskmine ning sõltub konkreetselt ETAK-i andmete uuendamisest. ETAK-i alusel

katastripidaja regulaarselt parandatavad katastriüksuste andmed annavad maaomanikele ja

avalikkusele täpsemad andmed omandi ulatuse kohta. Positiivse mõjuna väheneb maaomanike

halduskoormus ja katastrimõõdistamise kulu, kui katastris registreeritud piiriandmed viiakse

tõhusalt ja kiirelt vastavusse tegeliku olukorraga looduses. Samuti saab avalik sektor (sh

kohalik omavalitsus) muudatuse tulemusel kätte täpsemaid andmeid, mis võimaldab paremini

langetada otsuseid, arvestades maatükkide tegelikku looduslikku olukorda.

Punktiga 28 sätestatakse avaliku veekogu andmekoosseis maaregistris. Tegemist on tehnilise ja

väheolulise muudatusega, kuivõrd sisaldab avaliku veekogu andmekoosseis olulisel määral

samasugust andmestikku kui katastriüksus maatükina. Välistatud on vaid andmekoosseis, mida

ei ole võimalik või mõistlik avaliku veekogu katastriüksuse kohta kuvada, näiteks koha-aadress,

omaniku nimi või pindalad kõlvikute kaupa.

Punktiga 34, mis reguleerib katastripidaja märgete tegemist katastriüksuse piiri kohta, viiakse

määruse sõnastus kooskõlla punktipõhise elektroonilise katastriga ja MaaKatS-iga. Seejuures

ei ole sellel sisulist mõju katastriüksuse omanike jaoks – kui punkti kohta on tehtud märge

„Vajadus piiri asukoht kindlaks teha“ (selline märge on tehtud u 13 000 katastriüksuse kohta),

on katastriüksuse kohta tehtud märge „Pindala on ebatäpne“. Omanike jaoks ei kaasne sellega

tema katastriandmetes sisulist muutust.

Mainitu põhjal avaldab määrus vähest mõju eelkõige katastripidaja tegevusele ning on vajalik

juba kehtiva seadusega kooskõlla viimiseks.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei laeku riigieelarvesse tulusid ega kaasne kulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks

Sihtasutusele Kutsekoda, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Geodeetide Ühingule.

Keskkonnaministri 14.08.2018. a määrus nr 30

„Katastriüksuse moodustamise kord“

Lisa 1 (majandus- ja tööstusministri …11.2024

määruse nr …sõnastuses)

KATASTRIPIDAJA MÄRKE TEGEMINE

Nr Märke tegemise põhjus Märge

1 Katastripidaja tuvastas maastikul ühes piiripunktis mitu

piirimärki Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

2 Katastripidaja tuvastas piiriandmetes mõõdistamisvea Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

3 Katastripidaja tuvastas, et piiriandmetele vastav piiripunkti

asukoht ei sobi maastiku situatsiooniga Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

4 Katastripidaja tuvastas piirnevate katastriüksuste

piiriandmete kattumise või vahe

Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

5 Katastripidaja tuvastas, et katastriüksuse piiriandmed on

dokumentides kirjeldatud vastuoluliselt Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

6 Katastripidaja tuvastas, et piirnevate katastriüksuste

piirikirjeldused on vastuolulised

Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

7 Katastriüksus on moodustatud kaardi või plaani alusel Pindala on ebatäpne

8 Katastriüksus on moodustatud aerofotogeodeetilist

mõõdistamisviisi kasutades

Pindala on ebatäpne

9 Katastriüksuse piiri kohta on tehtud märge „Vajadus piiri

asukoht kindlaks teha“

Pindala on ebatäpne

10 Pinnaerinevus ruumikuju pindala ja katastriüksuse pindala

vahel on suurem mõõdistamistäpsuse piirväärtustest

Pindala on ebatäpne

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiitsministeerium

Kliimaministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/1136

Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ muutmise määruse

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri 14. augusti 2018. a

määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Lisad:

1. määruse eelnõu

2. seletuskiri

Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Sihtasutus Kutsekoda, Eesti Geodeetide Ühing

Vello Kima 626 2941

[email protected]