Keskkonnaministri 1. veebruari 2023. a määruse nr 3 „Nullheitega sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

EELNÕU

10.10.2024

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2024. a nr

Keskkonnaministri 1. veebruari 2023. a määruse nr 3 „Nullheitega sõidukite ostutoetuse

andmise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5

alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 1. veebruari 2023. a määruse nr 3 „Nullheitega sõidukite

ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

Keskkonnaministri 1. veebruari 2023. a määruses nr 3 „Nullheitega sõidukite ostutoetuse

andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiked 3–6 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ettevõtjale antav toetus on Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses vähese tähtsusega abi, mille

andmisel kohaldatakse nimetatud määruses sätestatut.

(4) Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi ülemmäär 300

000 eurot kolme majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul kehtib ühe ettevõtja kohta

määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 tähenduses. Toetuse kumuleerimisel kohaldatakse

määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud piiranguid.

(5) Põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi antakse komisjoni määruses (EL) nr 1408/2013,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), sätestatud

tingimuste kohaselt. Vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel antava

toetusega ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada

25 000 eurot.

(6) Kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi antakse komisjoni määruses (EL) nr 717/2014,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54),

sätestatud tingimuste kohaselt. Vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse

alusel antava toetusega ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul

ületada 40 000 eurot.“;

2) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Nullheitega sõiduk käesoleva määruse mõistes on täiselektriline, sealhulgas vesiniku

kütuseelemendiga, M1 ja N1 kategooria sõiduk (edaspidi auto), mille süsinikdioksiidi

heitkogus on null grammi kilomeetri kohta (0 g/km).“;

3) paragrahvi 4 lõikes 3, § 6 lõike 3 punktis 1, 3. peatüki pealkirjas, § 7 lõike 6 punktis 7 ja

lõikes 7, § 11 lõikes 3, § 14 lõikes 3, § 16 lõigetes 1, 2, 4, 6, 9 ja 13 ning § 17 lõike 3 punktides

6 ja 7 asendatakse sõnad „nullheitega sõiduk“ sõnaga „auto“ vastavas käändes;

4) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust võib taotleda autole, mille on taotleja ostnud ja valdusesse saanud mitte hiljem kui

kuue kuu jooksul auto liiklusseaduse § 173 kohases liiklusregistris (edaspidi Transpordiameti

liiklusregister) registreerimisest.“;

5) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse suurus on:

1) juriidilisele isikule 4000 eurot ühe uue auto kohta;

2) füüsilisele isikule 5128 eurot ühe uue auto kohta;

3) füüsilisele isikule kuni 25 protsenti ostuhinnast, kuid mitte rohkem kui 5128 eurot, ühe

kasutatud auto kohta.“;

6) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Juriidilisel isikul on auto ostmisel lisaks lõike 1 punktis 1 sätestatud toetusele võimalik

taotleda sisepõlemismootoriga kasutatud M1 või N1 kategooria sõiduki lammutamise eesmärgil

Transpordiameti liiklusregistrist kustutamisel (edaspidi lammutatav auto) lisatoetust 1500 eurot

ühe auto ostmiseks ühe lammutatava sõiduki kohta.

(12) Füüsilisel isikul on auto ostmisel lisaks lõike 1 punktis 2 või 3 sätestatud toetusele võimalik

taotleda ühe lammutatava auto eest lisatoetust 1923 eurot ühe auto ostmiseks.“;

7) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) see on tekkinud nõuetele vastava kasutatud auto ostmisel ja selle valduse saamisel pärast

2025. aasta 1. jaanuarit;“;

8) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) kasutatud auto ostetakse liisingulepingu alusel ;“;

9) paragrahvi 6 lõike 3 punktid 4, 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 5 ja lõikes 4 asendatakse sõna „neli“ sõnaga „kaks“;

11) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „füüsiline isik“ tekstiosaga „, kes on Eesti

resident tulumaksuseaduse § 6 tähenduses.“;

12) paragrahvi 7 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Autole ei saa toetust taotleda ettevõtja, kelle ettevõtte põhi- või lisategevusala vastab Eesti

majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodile 45111: sõiduautode ja

väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) müük.

(5) Käesoleva paragrahvi lõiked 3 ja 4 ei kohaldu ettevõtjale, kelle põhitegevusala vastab Eesti

majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodile 77111: sõiduautode ja

väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) rentimine ja kasutusrent või koodile 45191: muude

mootorsõidukite müük.“;

13) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Taotleja, kes soovib toetust § 6 lõigetes 11 või 12 sätestatud ulatuses, peab olema olnud

Transpordiameti liiklusregistrist nähtuv lammutatava auto viimane omanik enne auto

kustutamist Transpordiameti liiklusregistrist.

(12) Taotleja ega temaga seotud isik ei tohi olla varasem selle kasutatud auto omanik ega

vastutav kasutaja, mille ostmiseks toetust taotletakse.“;

14) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 8 lõike 2 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa “ja ühe kastiga ratta“;

16) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ettevõtja võib esitada mitu taotlust, sealjuures ületamata lõike 2 punktis 4 sätestatud autode

maksimaalset kogust. Füüsilisest isikust taotleja saab käesoleva määruse alusel esitada taotluse

ühe auto ostmiseks iga kahe aasta tagant arvestades toetuse väljamaksmisest.“;

17) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Lammutatava auto lisatoetust saab taotleda samaaegselt uue või kasutatud auto ostmise

toetuse taotlemisega.“;

18) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid:

1) auto ostmist tõendava müügilepingu;

2) uue auto ostmisel garantii dokument, kui garantii ei sisaldu müügilepingus;

3) kui auto ostmiseks on kasutatud liisingut, siis liisingulepingu;

4) maksekorralduse, millest nähtub auto eest tasumine; 5) auto Transpordiameti liiklusregistris registreerimise tunnistuse koopia, millest nähtub, et

taotleja on auto omanik või vastutav kasutaja;

6) kinnitus, et autot kasutatakse vähemalt kaks aastat toetuse maksmisest ja peamiselt Eestis; 7) kinnitus, et taotleja ega temaga seotud isik ei ole taotluse kohase auto ostmiseks taotlenud

ega saanud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest;

8) lammutatava auto puhul Transpordiameti liiklusregistris registreerimise tunnistuse koopia,

millest nähtub taotleja vastavus § 7 lõike 11 ja lammutatava auto vastavus § 9 lõike 3 nõuetele.”;

19) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 9. Autole ja lammutatavale autole esitatavad nõuded

(1) Autole esitatavad nõuded on järgmised: 1) auto peab olema täiselektriline ehk ainult elektri jõul liikuv sõiduk, mille süsinikdioksiidi

heitkogus on null grammi kilomeetri kohta (g/km);

2) elektriline jõuallikas võib kasutada vesiniku kütuseelementi energia saamiseks;

3) auto maksimumkiirus on suurem kui 60 km/h; 4) uus auto peab ostmise hetkel olema uus, see tähendab, et auto esmane registreerimine toimub

Transpordiameti liiklusregistris mitte rohkem kui kuus kuud enne taotluse esitamist ning auto

on esmaselt registreeritud taotleja nimele või selle liisinguandja nimele, kes on määranud

taotleja vastutavaks kasutajaks;

5) kasutatud auto ei tohi olla vanem kui viis aastat arvestades esmasest registreerimise

kuupäevast;

6) uuel autol on vähemalt kaheaastane müügigarantii või sellega samaväärne garantii; 7) M1 kategooria auto sõiduki maksumus ei ole suurem kui 60 000 eurot käibemaksuta; 8) N1 kategooria auto sõiduki maksumus ei ole suurem kui 80 000 eurot käibemaksuta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 sätestatud piirangud ei kohaldu vesiniku

kütuseelemendiga autole.

(3) Lammutatav auto on sisepõlemismootoriga M1 või N1 kategooria sõiduk, mis kustutati

Transpordiameti liiklusregistrist mitte rohkem kui kuus kuud enne auto ostmise toetuse taotluse

esitamist, aga mitte enne 2025. aasta 1. jaanuarit, ja mis läbis tehnonõuetele vastavuse kontrolli

mitte rohkem kui 15 kuud enne Transpordiameti liiklusregistrist kustutamist.“;

20) paragrahvi 10 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „autode ja kastiga rataste ning“;

21) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) auto ja lammutatava auto mark või mudel, registreerimismärgi ja -tunnistuse number;“;

22) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „või nullheitega sõiduk“ tekstiosaga „, auto

või lammutatav auto“;

23) paragrahvi 16 lõikes 4 asendatakse sõna „neli“ sõnaga „kaks“;

24) paragrahvi 16 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui toetuse saaja võõrandab auto või annab auto ostmiseks sõlmitud liisingulepingust

tulenevad vastutava kasutaja õigused ja kohustused üle enne kahe aasta möödumist toetuse

maksmisest või liisingulepingu sõlmimisest, maksab toetuse saaja toetuse tagasi vastavalt

kasutatud aja proportsioonile. Toetuse saaja võib välja ostetud auto võtta liisingusse.“;

25) paragrahvi 17 lõike 3 punktides 6–8 asendatakse sõna „nelja“ sõnaga „kahe“.

§ 2. Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Vladimir Svet

Minister Keit Kasemets

Kantsler

10.10.2024

Keskkonnaministri 1. veebruari 2023. a määruse nr 3 „Nullheitega sõidukite ostutoetuse

andmise tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri

I. SISSEJUHATUS

Sisukokkuvõte

Määrusega muudetakse nullheitega sõidukite toetamise võimalusi eraisikutele kasutatud

elektrisõidukitele toetuse laiendamise näol, tõstetakse toetuse summat juhul, kui taotleja on

loobunud oma olemasoleva sisepõlemismootoriga auto kasutamisest ja viinud selle

lammutusse, muudetakse toetuse andmise ja kasutamise tingimusi täpsemaks ning loobutakse

kastirataste toetamisest.

Kliimakindla majanduse seaduse väljatöötamisel on transpordisektorit puudutavas jõutud

arusaamale, et ühistransport peab olema kvaliteetne ja minimaalse heitega, sõidu- ja

kaubaveoautod keskkonnasäästlikumad ning ratta- ja jalgteede võrgustik soodustab eri

liikumisviise. Kiireid muutusi on hetke teadmise alusel võimalik saavutada säästlikumate

kütuste ja sõidukite kasutuselevõtuga, kuna käitumuslike muutuste saavutamine on keerulisem.

Kergliikluse arenguks on riik selgelt sõnastanud tegevusena, mida tuleb rakendada, täiendavate

ratta- ja jalgteede arendamine.

Kuna transpordisektori kasvuhoonegaaside heide tuleb ligikaudu 95% maanteetranspordist,

millest omakorda ligikaudu 65% tuleb sõiduautodest, 15% veoautodest, 14% väikekaubikutest

ning 6% bussidest, siis kliimakindla majanduse seaduse eelnõus seatavad eesmärgid ning

väljapakutavad meetmed peaksid enim panustama maanteetranspordi kui suurima

kasvuhoonegaaside heitega alasektori heite vähendamisse. Lisaks tuleb arvestada, et suur osa

sektori heitest ei tulene äritegevusest, mistõttu on heite vähendamiseks vaja arendada säästvate

liikumisviiside kättesaadavust ja kvaliteeti ning tegeleda inimeste liikumisharjumuste

muutmisega.

Määruse alusel toetuse andmise võimaluse laiendamisel lisaks uutele elektrisõidukitele ka

kasutatutele tekitatakse võimalus elektrisõiduki omandamiseks märksa laiemale sihtgrupile,

mis eeldatavalt toob kaasa uusi elektrisõiduki kasutajaid fossiilkütusega sõitvate sõidukite

kasutajate asemel.

Kastirataste toetamine lõpetatakse põhjusel, et toetuse mõju transpordisektori heite

vähenemisse on marginaalne, sealhulgas võrreldes toetuse andmisega kaasneva

halduskoormusega. Lisaks on kastirattad olulises osas kasutuses piirkondades, kus on juba

tagatud hea ühistranspordiühendus ja vastavalt suurem keskkonnasääst. Kastiga rataste toetuse

taotlusi on meetme perioodil esitatud märkimisväärselt vähem, kui elektrisõidukitele. See

joonistub välja positiivsete toetamise otsuste statistikast: kastiga jalgratta toetust on saanud 119

eraisikut, samas kui elektriauto toetust 691 eraisikut. Lisavõimaluste loomine kastiratta riigi

poolse toetuse näol ei ole seetõttu piisavalt põhjendatud ega proportsionaalne.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi (KliM) liikuvuse arengu ja

investeeringute osakonna peaspetsialist Ülle Rätsep ([email protected]; 5344

8013), Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetuste ja teenuste osakonna

projektikoordinaator Lilian Olle ([email protected]; 5880 0238). Eelnõu õigusekspertiisi tegid

KIKi jurist Jaanika Vilde ([email protected]; 5880 0207), KliMi jurist Rene Lauk

([email protected]; 626 2948) ja KliMi peaspetsialist Anastasija Moskvitšjova

([email protected]; 5885 1057).

II. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 reguleerib keskkonnaministri 1. veebruari

2023. a määruse nr 3 „Nullheitega sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi

määrus) tehtavaid muudatusi ja § 2 reguleerib muudatuste jõustumist.

Määruse § 1 lõigete 3–6 muudatustega sätestatakse vähese tähtsusega abi andmise uued

suuremad piirmäärad seoses vastavate Euroopa Liidu määruste muudatustega. Ettevõtjatele

antav toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA).

Alates 1.01.2024 kehtib VTA andmisel Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, mis

asendab määrust (EL) nr 1407/2013. Nn horisontaalse VTA ülemmäär tõusis 300 000 euroni

ettevõtja kohta kolme aasta jooksul. Kui eelmise VTA määruse puhul kehtis VTA ülemmäär

kolme majandusaasta (jooksev ja kaks eelmist) kohta, siis alates 1.01.2024 kehtib ülemmäär

kolme aasta kohta ehk ülemmäära arvestatakse jooksvalt (abi andmise kuupäevast kolm aastat

tagasi). Uues määruses on kaotatud eraldi ülemmäär transpordi VTA kohta.

Endiselt kehtivad Euroopa Komisjoni määrused põllumajandusliku VTA ja kalandusliku VTA

kohta, kuid 25.10.2023 tõusid nende abide ülemmäärad, vastavalt põllumajandusliku VTA

ülemmäär 25 000 euroni ja kalandusliku VTA ülemmäär 40 000 euroni.

Kumuleerimisreegel: ühele ettevõtjale antava VTA ülemmäär, kui VTA-d antakse määruse

(EL) 2023/2831, määruse (EL) nr 1408/2013 ja määruse (EL) nr 717/2014 alusel, on 300 000

eurot. See tähendab, et nende määruste alusel antava VTA kumuleerimisel kehtib reegel, et

horisontaalse, kalandusliku ja põllumajandusliku VTA puhul on ülemmääraks horisontaalse

VTA ülemmäär. Näiteks, kui ettevõtja on saanud määruse (EL) 2023/2831 alusel VTA-d 300

000 eurot, ei saa talle enam anda põllumajanduslikku ega kalanduslikku VTA-d.

Määruse § 4 lõikes 2 sätestatakse mis on määruse mõistes toetatav nullheitega sõiduk.

Nullheitega sõiduk on täiselektriline, sealhulgas vesiniku kütuseelemendiga, M1 või N1

kategooria sõiduk. Lõpetatakse kastirataste ostu toetamine. Kuigi kastirattad pakuvad head

keskkonnasõbralikku alternatiivi liikumiseks, on just elektriautode ostutoetusel oluliselt suurem

mõju transpordisektori heite vähenemisse. Lisaks on kastirattad peamiselt kasutuses

piirkondades, kus on juba tagatud hea ühistranspordiühendus, mistõttu ei ole lisavõimaluste

loomine riigi toetuse näol piisavalt põhjendatud.

Määruse § 4 lõike 3, 3. peatüki pealkirja, § 6 lõike 3 punktis 1, § 7 lõike 6 punkti 7 ja lõike

7, § 11 lõike 3, § 14 lõike 3, § 16 lõigete 1, 2, 4, 6, 9 ja 13 ning § 17 lõike 3 punktide 6 ja 7

muudatusega ühtlustatakse määruses kasutatavat terminoloogiat. Kuna määruse § 4 lõige 2

määratleb, mis on nullheitmega sõiduk ja annab sellele määratlusele edasise lühinimetuse

„auto“, siis tulenevalt sellest ühtlustataks läbivalt määruse sõnastust ja asendatakse sõnad

„nullheitmega sõiduk“ sõnaga „auto“.

Määruse § 5 lõikes 1 sätestatakse pikem taotluse esitamise periood auto ostmisest taotluse

esitamiseni. Taotlus tuleb KIKile esitada senise kahe kuu asemel kuue kuu jooksul.

Määruse § 6 lõikes 1 ja lisatavates lõigetes 11 ja 12 sätestatakse toetuse uued suurused:

- 4000 eurot juriidilisele isikule ühe uue auto kohta. Auto on uus, kui see vastab § 9 lõike

1 punktis 4 toodud nõuetele.

- 5128 eurot füüsilisele isikule ühe uue auto kohta. Auto on uus, kui see vastab § 9 lõike

1 punktis 4 toodud nõuetele. Füüsilisele isikule makstavalt toetustelt peab KIK kinni

tulumaksu.

- füüsilisele isikule kuni 25% ostuhinnast, kuid mitte rohkem kui 5128 eurot, ühe

kasutatud auto kohta. Kasutatud auto peab vastama § 9 lõike 1 punktis 5 toodud

nõuetele. Kasutatud autole saab toetust ainult füüsiline isik ja tingimusel, et ta soetab

selle auto liisingulepingu alusel tunnustatud automüüja käest. 25% ostuhinnast

arvestatakse sõiduki maksumusest koos käibemaksuga, sest toetus on mõeldud vaid

eraisikutele, kel on kohustus tasuda riigile käibemaks.

- sisepõlemismootoriga ühe kasutatud M1 või N1 kategooria sõiduki lammutamise

eesmärgil liiklusregistrist kustutamisel (edaspidi lammutatav auto) makstakse

juriidilisele isikule, kes oli lammutatava auto viimane omanik, auto ostmisel toetust

lisaks 1500 eurot ühe auto jaoks. Lammutatav auto peab vastama § 9 lõikes 3 toodud

nõuetele.

- ühe lammutatava auto liiklusregistrist kustutamisel makstakse füüsilisele isikule, kes oli

lammutatava auto viimane omanik, auto ostmisel lisaks 1923 eurot ühe auto jaoks.

Lammutatav auto peab vastama § 9 lõikes 3 toodud nõuetele. Füüsilisele isikule

makstavalt toetustelt peab KIK kinni tulumaksu.

Lammutatava auto liiklusregistrist kustutamise eest makstakse taotlejale lisatoetust.

Lammutatava auto lisatoetust saab taotleda samaaegselt uue või kasutatud auto ostmise toetuse

taotlemisega (vt lisatav § 8 lõige 31). Lisanduva toetuse saamiseks tuleb KIKile esitada taotleja

ja lammutatava auto andmed (registreerimistunnistus), et tuvastada:

- kas taotleja oli selle sõiduki viimane omanik; ja

- kas sõiduk on liiklusregistrist kustutatud; ja

- kas sõiduk kustutati liiklusregistrist mitte rohkem kui kuus kuud enne auto ostmise

toetuse taotluse esitamist, aga mitte enne 2025. aasta 1. jaanuari (vt ka § 9 lõige 3); ja

- kas sõiduk läbis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitte rohkem kui 15 kuud enne

liiklusregistrist kustutamist (vt ka § 9 lõige 3).

Ühe liiklusregistrist kustutatud lammutatava auto kohta saab lisatoetust ühele autole.

Samuti muudetakse kulu abikõlblikkuse ehk hüvitamisele kuuluvuse tingimusi. Kasutatud auto

soetamist toetatakse ainult juhul, kui see on soetatud liisingulepingu alusel. Seda põhjusel, et

liisinguandjast saab auto omanik ja liisinguandja tagab sel juhul toetuse abil soetatud sõiduki

vastavuse turuhinnale. Kasutatud auto ostmisel liisingu esmase sissemakse kohustust ei ole, uue

sõiduki ostmisel liisingulepingu alusel on esmase sissemakse suuruseks jätkuvalt 4000 eurot.

Liisingulepingu pikkus peab olema vähemalt 2 aastat, seni kehtis 4-aastane kohustus.

Määruse § 6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11, milles sätestatakse kasutatud auto ostmisel

tekkinud kulu abikõlblikkuse tingimus. Kuna määrus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2025,

siis on ka kasutatud auto ostmise kulu abikõlblik alates muudatuse jõustumisest.

Määruse § 6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31, milles sätestatakse, et kulu on abikõlblik, kui

kasutatud auto ostetakse liisingulepingu alusel.

Määruse § 6 lõike 3 punktid 4, 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt kastiratta toetuse

kaotamisest.

Määruse § 6 lõiget 3 punkti 5 muudetakse selliselt, etsoetatud auto kohustuslik kasutamise

periood on senise 4 aasta asemel 2 aastat, et vähendada sihipärase kasutamise kontrollimise

halduskoormust. Keskkonnasõbralik on kahtlemata kasutada soetatud sõidukit võimalikult pika

aja jooksul. Eelnõu jõustumisest kehtib kahe aastane auto kasutamise kohustus universaalselt

kõikidele määruse alusel toetust saanud isikutele.

Määruse § 6 lõiget 4 muudetakse tulenevalt lõike 3 punkti 5 muudatusest jaedaspidi võib

jätkuvalt liisingulepingu lõpetada enne kohustusliku kasutusperioodi lõppemist kui toetuse

saajast saab liisingus olnud auto omanik ja ta jätkab auto kasutamist nõutud kaheaastase

perioodi jooksul. Toetuse abil soetatud auto kohustuslikku kasutamise perioodi vähendatakse

neljalt aastalt kahele, et vähendada meetme halduskoormust ja aktiveerida elektrisõidukite

turgu.

Määruse § 7 lõikes 1 sätestatakse, et taotleja peab olema Eesti resident, kuna see aitab paremini

tagada nõuet, et toetuse abil ostetud autot kasutatakse peamiselt Eestis. Füüsiline isik on

resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul

vähemalt 183 päeval.

Määruse § 7 lõikes 4 täpsustatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK

2008) sõnastuse kohaselt määruse sõnastust. Kitsendatakse ettevõtjate loetelu, kes ei saa toetust

taotleda ehk kelle põhi- või lisategevusala vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori

(EMTAK 2008) koodile 45111: sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) müük.

Määruse § 7 lõikes 5 täpsustatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK

2008) sõnastuse kohaselt määruse sõnastust. Lisatakse erisus ettevõtjatele, kelle põhitegevusala

vastab EMTAK 2008 koodile 45191: muude mootorsõidukite müük, kellel tekib õigus toetuse

abil elektrisõiduk soetada näiteks oma töötajatele. Jätkuvalt toetatakse sõiduautode ja

väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) rentimise ja kasutusrentimisega seotud ettevõtjate tegevust.

Määruse § 7 lõike 11 lisamisega sätestatakse, et lisatoetust lammutatava auto loovutamisel ja

uue elektrisõiduki soetamisel makstakse lammutatava auto viimasele ettevõtjast või eraisikust

omanikule, kui see soetab endale uue elektrisõiduki 6 kuu jooksul lammutatava auto registrist

kustutamisest.

Määruse § 7 lõike 12 lisamisega sätestatakse, ettaotleja ei tohi osta kasutatud sõidukit endaga

seotud isikult tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine

majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud

isikutena järgmisi isikuid: abikaasad, registreeritud elukaaslased, elukaaslased või otse- või

külgjoones sugulased; tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, registreeritud elukaaslane,

elukaaslane või otsejoones sugulane; isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige,

juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa, registreeritud elukaaslane või otsejoones

sugulane.

Määruse § 8 lõike 2 punkti 5 kehtetuks tunnistamisega korrigeeritakse määruse sõnastust,

et lõpetada kastiga rataste toetamine.

Määruse § 8 lõike 3 muudatustega korrigeeritakse sätte sõnastust, et lõpetada kastiga rataste

toetamine.

Määruse § 8 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt sätestatakse, et lammutatava auto

lisatoetust saab taotleda ainult samaaegselt uue või kasutatud auto ostmise toetuse taotlemisega.

Määruse § 8 lõike 4 muudatustega korrigeeritakse sätete sõnastust, et lõpetada kastiga rataste

toetamine. Samuti uuendatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb taotlusele lisada.

Lõike 4 punktis 7 täpsustatakse, et taotleja peab kinnitama, et tema ise ega temaga seotud isik

ei ole sama auto ostmiseks taotlenud ega saanud varem toetust. Auto ise võib olla varem saanud

toetust. Autot ei tohi soetada endaga seotud isikult.

Senise määruse alusel juba varem toetust saanud auto pärast kohustusliku kasutusperioodi

lõppu kasutatud autona müümine ning sellele toetusmeetme kohaldamine võimaldab laiemal

isikute sihtgrupil asendada oma sisepõlemismootoriga sõiduk nullheitega sõidukiga. See toetab

elektriautode ringlust ja aitab kaasa määruse § 1 lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmisele.

Arvestades, et vahepealsel ajal on märkimisväärselt arenenud ka laadimistaristu, laienenud on

uute elektriautode valik ja isikud on teinud investeeringuid kodustesse laadimisvõimalustesse,

siis eelduslikult valib ka algselt uue auto ostnud isik oma järgmiseks autoks elektriauto.

Määruse § 9 muudetakse tervikuna ja selles sätestatakse nõuded nullheitega sõidukile ja

lammutatavale sõidukile.

Eristatakse mõisted uus auto, kasutatud auto ja lammutatav auto. Eristamise eesmärk on

kõikidele neile nn auto liikidele anda erinevate reeglite alusel toetust.

Uus auto peab olema esmaselt registreeritud taotleja nimele või liisinguandja nimele, kellega

taotleja on sõlminud liisingulepingu mille kohaselt taotleja on sõiduki vastutav kasutaja.

Kasutaud auto võib olla kuni 5 aastat vana auto arvestades esmasest registreerimisest. Esmase

registreerimise asukohariik ei ole piiritletud.

Lammutatav auto määruse mõistes ei ole romusõiduk, vaid liikluses osalev või hiljuti osalenud

sisepõlemismootoriga kasutatud M1 või N1 kategooria sõiduk. Toetuse taotlus tuleb esitada

KIKile 6 kuu jooksul pärast lammutatava auto registrist kustutamist. Selle aja jooksul tuleb osta

või liisingusse võtta elektrisõiduk, millele soovitakse toetust taotleda.

Lammutatava autoülevaatuse läbimise ajale on samuti seatud piirang lähtudes eesmärgist, et

liiklusest kaoksid eelkõige vanemad ja reostavamad sõidukid. Soodustust pole võimalik

kasutada sõidukite eest, millel pole pikka aega olnud õigust liikluses osaleda, sest nad ei ole

läbinud ülevaatust, st soodustust ei saa kasutuskõlbmatu auto eest. Soodustuse saamiseks tuleb

lammutusse viia ja registrist kustutada sõiduk, millel on kehtiv ülevaatus või mis ei läbinud

ülevaatust, kuid mis viimati läbis ülevaatuse mitte rohkem kui 15 kuud tagasi. KIK kontrollib

liiklusregistrist viimase läbitud ülevaatuse aega ja sõiduki registrist kustutamise aega.

Ühe lammutatava auto eest saab ühe lisanduva soodustuse. Taotleja peab olema lammutatava

auto omanik liiklusregistrist kustutamise hetkel.

Samuti sätestatakse, et lammutatav auto on sõiduk, mis kustutati liiklusregistrist mitte rohkem

kui kuus kuud enne auto ostmise toetuse taotluse esitamist, aga mitte enne 2025. aasta 1.

jaanuarit. Eesmärk on tagada see, et lammutamise toetust saaksid ainult määruse jõustumisest

alates liiklusregistrist kustutatud sõidukid.

Uuel autol peab olema vähemalt kaheaastane müügigarantii VÕS § 230 mõttes või sellega

samaväärne garantii, mis peab nähtuma müügilepingust või liisingulepingust ja mille on andnud

auto müüja või tootja. Tingimusega tagatakse toetusest rahastatavate autode kestvust.

Müügigarantii on müüja, varasema müüja või tootja lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud

tingimustel tasuta või tasu eest asendada või parandada või seda hooldada, et tagada selle

vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, või maksta tagasi asja eest tasutud ostuhind.

Müügigarantiiga antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund.

Määruse § 10 lõiget 5 muudetakse, et lõpetada kastiga rataste toetamine.

Määruse § 13 lõike 2 punkti 2 sõnastust muudetakse, et lõpetada kastiga rataste toetamine.

Samuti täiendatakse sätet selliselt, et punktis loetletud andmed tuleb esitada ka lammutatava

auto kohta.

Määruse § 16 lõike 4 ja lõike 5 ning § 17 lõike 3 punktide 6–8 sõnastustkorrigeeritakse

seoses lühema kohustusliku soetatud sõiduki kasutamise ajaga. Sõidukit tuleb kasutada senise

4 aasta asemel 2 aastat. Kaheaastane kohustus kehtib kõikidele toetuse saajatele alates eelnõu

jõustumisest. Paragrahvi 16 lõiget 15 täiendatakse selguse huvides eraldi lausega, et välja

ostetud auto võib võtta liisingusse sama toetuse saaja, kes on ka auto omanik, poolt. Seni

rakendati sätet samuti nõnda, kuid muudatusega luuakse suurem selgus taotlejate ja toetuse

saajate jaoks määruse sõnastuse osas.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg. Määruse plaanitud jõustumisajaks on 2025.

aasta 1. jaanuarit.

III. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Ettevõtjale antav toetus on Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses vähese tähtsusega abi.

Toetust ei anta ettevõtjale, kes on võtnud tööle Eestis seadusliku aluseta viibiva isiku. Nõudega

tagatakse liikmesriigi kohustust, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist

2009/52/EÜ, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise

avastamisest (art 7 lg 1 p a).

IV. MÄÄRUSE MÕJU

Määruse üldine mõju

Toetuse eesmärk on vähendada transpordi saastekoormust ja suurendada taastuvenergia

kasutamist transpordis sõidukite (autode ja väikekaubikute) kasutuselevõtmisega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 ehk nn jagatud kohustuse määruse

kohaselt tuleb Eestil vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordi, väikeenergeetika,

põllumajanduse, jäätmemajanduse ning tööstuslike protsesside sektorites aastaks 2030 kokku

vähemalt 13% võrreldes 2005. aastaga. Nullheitega sõidukite kasutamise toetamine panustab

transpordisektori heitkoguste vähendamisse, mis on nii kehtivate kui muutmisel olevate

kliimaeesmärkide kontekstis väga oluline. 2020. aastal oli Eesti transpordisektori

kasvuhoonegaaside heitkogus 2 232,54 kt CO2 ekv, mis moodustas Eesti koguheitest ligikaudu

17%. Maanteetransport on transpordisektori kõige suurema osakaaluga heiteallikas, millest

tulenes 97,4% sektori 2020. aasta heitkogustest. 2019. aastal oli Euroopa Liidu keskmise uue

sõiduauto heitkogus 123 grammi CO2 kilomeetri kohta, Eestis oli samal aastal keskmine

sõiduauto heitkogus 130,1 grammi CO2 kilomeetri kohta. Domineerivad bensiiniautod, kuid

aja jooksul on oluliselt suurenenud diiselautode osakaal.

Elektrisõidukite oluliselt väiksem energiatarbimine võrreldes sisepõlemismootoriga

sõidukitega omab positiivset mõju CO2 ja õhusaasteainete (eelkõige peenosakeste PM2,5 ja

lämmastikoksiidide) heitkoguste vähenemisele. Elektrisõidukite kasutuselevõtmise toetamine

on positiivse mõjuga meetmena välja toodud ka 2019. aastal kinnitatud teatavate

õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030.

Nullheitega sõiduki kasutuselevõtmisega ja sellevõrra fossiilse kütuse tarbimata jätmisega

panustavad riigi transpordisektori näitajatesse ettevõtjad ja isikud kelle jaoks on eeldatavalt

selline investeering tasuv ja jõukohane. Elektrisõidukite kõrgem hind kuid sealjuures kütuseks

kasutatava elektri väiksem rahaline kulu võrreldes fossiilkütustega, peaks elektrisõidukeid

kasutama kutsuma suurema läbisõidu vajadusega isikuid. Vastavalt Soome Kliimamuutuste

Paneeli kalkulaatorile https://www.ilmastopaneeli.fi/autokalkulaattori/ on elektriauto täna

keskkonnasäästlikum valik kui tavaline sisepõlemismootoriga auto (kuni 70%) ning teenib end

tagasi (tänaste hindade juures) 5–8 aasta jooksul.

Kliimaseaduse väljatöötamisel seatakse transpordisektoris kolm põhimõttelist eesmärki:

1. suuremates linnades viiakse ühistransport aastaks 2040 üle nullheitele, sh suuremate

linnade taksod nullheitele aastaks 2035;

2. siseriiklik parvlaevandus ja riigile kuuluvad veesõidukid va sõjalaevad viiakse nullheitele

aastaks 2040;

3. avaliku sektori administratiivne masinapark on 2035 aastaks kasvuhoonegaaside heite

vaba.

Heite vähendamise eesmärk 2022. aastaga võrreldes:

2030. aastaks -24%

2035. aastaks -37%

2040. aastaks -55%

Sihtrühm: Eestis registreeritud juriidilised isikud ning Eesti isikukoodi omavad füüsilised

isikud.

Mõju halduskoormusele

Määrusega ei kaasne ettevõtjatele ega kodanikele ühtegi uut kohustust riigi ees. Toetuse

saamisega kaasneb kohustus toetuse kasutamisest aru anda.

Mõju majandusele ja ettevõtluskeskkonnale

Toetuse otsene eesmärk on suurendada Eestis kasutuses olevate ja taastuvatest energiaallikatest

toodetud elektrienergiaga sõitvate sõidukite osakaalu ning aidata kaasa laiemalt

keskkonnateadlike valikute tegemisele nii eraisikute poolt kui ka ärisektoris.

Rahastamise tulemusel soetatakse eeldatavalt vähemalt 1930 elektrisõidukit. Toetus on uue

auto maksumusest ca 8 protsenti ja kasutatud sõiduki puhul kuni 25%. Ülejäänud osa tuleb

toetuse saajal maksta omavahenditest või kasutada liisingut. Toetuse andmine avaldab mõju

laadimistaristu arengule. Toetust antakse taotluste laekumise tempos, seega kogu tellimust ei

paisata turule korraga. Arvestuslikult tasub keskmise elektrisõiduki ost kasutajale ära võrreldes

fossiilset kütust kasutava autoga umbes 100 000 km läbimisel, mistõttu võib kaasnevaks

mõjuks lugeda ka toetust saavate ettevõtjate ja eraisikute transpordikulude vähenemise.

Kasutatud elektriautode eeliseks on soodsam soetamishind, mis muudab need

kättesaadavamaks laiemale tarbijaskonnale. Nende laiem levik võimaldaks suuremal hulgal

inimestel minna üle keskkonnasõbralikumale transpordile aidates vähendada transpordi

heitgaase, õhusaastet ja müra, eriti linnapiirkondades. Teiseks, elektriautode akud on kallid ja

nende tootmine on ressursimahukas, seega kasutatud elektriautode soetamine toetab

ringmajandust, kus olemasolevaid ressursse kasutatakse uuesti, vähendades uute tootmise

vajadust, vähendades tootmisprotsessi keskkonnamõju ja energiakulu. Kasutatud elektriautode

turu kasv võib pikendada akude eluiga, kuna need jäävad kasutusse pikemaks ajaks. Nende

laiem kasutuselevõtt loob uusi töökohti, näiteks akude paranduse ja taaskasutuse valdkondades.

Samuti suureneb nõudlus laadimistaristu ja hooldusteenuste järele. Täiendavalt toob

elektrisõidukite üldine populaarsuse kasv kaasa laiemad investeeringud laadimisinfrastruktuuri

ja seotud teenustesse, mis loob uusi ärivõimalusi.

Toetuse abil soetatava ca 1709 M1 ja N1 kategooria sõiduki, 239 kastiga ratta ning lammutusse

viidud autode eeldatav otsene mõju CO2 emissiooni vähenemisse on nelja aasta jooksul ca 26

tuhat tonni, arvestades bensiini- ja diislikütuse kogust, mis jääb orienteerivalt tarbimata. Ühtlasi

omandavad toetuse abil soetatud elektrisõidukite omanikud kohustuslikult ka taastuvenergia

sertifikaate samas ulatuses sõiduks kulutatud energiale. Taastuvenergia sertifikaadid tõestavad

energiasüsteemi bilansis kasutusel oleva taastuvenergia kasutamist eri valdkondades.

V. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA

RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD

Kogu toetusmeetme rakendamisega kaasnevad riigieelarvele kulud 9 miljoni euro ulatuses.

Selle sees on KIKi meetme rakendamise tasu ca 4,6 protsenti vahendatavalt summalt.

Rakendamise tasu kujunes varasemalt prognoositud kulude (195 000) ning lisanduvate kulude

(208 500) summana, mis sai jagatud toetuse eelarvega (8 695 000) ja läbi korrutatud 100-ga.

Taotlusvooru eelarve kehtestatakse taristuministri käskkirjaga. Arvestuslikult planeeritakse

meetmest kokku toetada vähemalt 1930 sõiduki soetamist. Ettevõtjatele kaasnevad kulud on

minimaalsed, koosnedes toetuse taotluse esitamiseks tehtavatest personalikuludest.

2024. aasta 2. detsembri seisuga on toetusmeetme kasutatud vahendid ja jääk järgmised:

Eelarve kasutamine seisuga

2.12.2024*

Sõidukeid Kasutatud raha Jääk

Nullheitega auto ostutoetus

eraisikutele

751 3 743 590 131 410

Nullheitega autode ostutoetus

ettevõtetele

650 2 590 050 1 284 950

Kastiga jalgratta ostutoetus

eraisikutele

121 147 452 227 548

Kastiga jalgrataste ostutoetus

ettevõtetele

112 110 227 264 773

*Arvesse on võetud toetust saanud taotlused + esitatud, hindamisel

Jooksvat meetme eelarve kasutamist on võimalk jälgida Keskkonnainvesteeringute Keskuse

veebilehelt aadressil: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/nullheitega-soidukite-ostutoetus.

VI. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE

Määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

VII. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK

KONSULTATSIOON

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse

avaldamiseks järgmistele asutustele ja huvirühmadele:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Eesti

Autoettevõtete Liit, Liisingühingute Liit, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti

Vesinikutehnoloogiate Ühing ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon.

Kuna eelnõukohane määrus sisaldab tehnilisi norme direktiivi 2015/1535/EÜ tähenduses,

esitatakse määrus kooskõlastamiseks Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

11.12.2024 nr 1-4/24/5943

Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 1. veebruari 2023. a

määruse nr 3 „Nullheitega sõidukite ostutoetuse andmise

tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Austatud ministrid

Edastame teile taristuministri määruse „Keskkonnaministri 1. veebruari 2023. a määruse nr 3

„Nullheitega sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu

kooskõlastamiseks. Palume eelnõu kooskõlastada seitsme tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisad: Määruse eelnõu ja seletuskiri

Teadmiseks: Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Transpordiamet,

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Eesti Autoettevõtete Liit, Liisingühingute Liit,

Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing, Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioon.

Ülle Rätsep, 5344 8013

[email protected]