Luba netovõlakoormuse suurenemiseks

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Luba netovõlakoormuse suurenemiseks

Austatud härra Peterkop

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile arutamiseks ja heakskiitmiseks Vabariigi Valitsuse

korralduse „Luba netovõlakoormuse suurenemiseks“ eelnõu koos seletuskirjaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. VV korraldus_netovõlg_2024

2. Netovõlakoormuse seletuskiri_2024

Margus Täht 5885 1429

[email protected]

Meie 11.12.2024 nr 1.1-10.1/5576-1

1

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse “ Luba netovõlakoormuse suurenemiseks ”

eelnõu juurde

I. Sissejuhatus

Vastavalt riigieelarve seaduse § 10 lõikele 1 võib keskvalitsuse juriidilise isiku (keskvalitsuse

üksusena määratletud avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus ja riigi osalusega

äriühing) eelarveaasta lõpu seisuga planeeritud võlakohustuste ja likviidsete varade

kogusumma vahe (netovõlakoormus) moodustada kuni 40% samaks eelarveaastaks kavandatud

põhitegevuse tuludest kogu 4-aastase prognoosiperioodi kestel. Netovõlakoormuse üle 40%

suurenemise lubamise otsustab Vabariigi Valitsus, vastava asutuse taotluse alusel, milles on

põhjendatud netovõlakoormuse kasvu vajalikkust ning tõendatud rahanduslik jätkusuutlikus.

Vabariigi Valitsuse korralduse „Luba netovõlakoormuse suurenemiseks ” eelnõu ja seletuskirja

koostas Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Margus Täht (tel

58851429, e-mail [email protected]).

II. Eelnõu eesmärk

Korralduse eelnõu esitamisega teeb Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku

anda luba netovõlakoormuse piirmäära ületamiseks järgmistele keskvalitsuse juriidilistele

isikutele: Riigi Kinnisvara AS, AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Raudtee ja SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eelmine analoogne korraldus tunnistatakse kehtetuks.

III. Eelnõu sisu

Kõik keskvalitsuse juriidilised isikud koostavad igal aastal kogu nende tegevust hõlmavad

finantsplaanid ja esitavad need asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel

Rahandusministeeriumile. Esitatud finantsplaanid on sisendiks Rahandusministeeriumi

majandusprognoosile ning riigi eelarvestrateegiale. Nimetatud plaanide kohaselt arvutatakse

iga asutuse netovõlakoormus ja kui see ületab 40% piiri, siis tuleb koos finantsplaaniga esitada

põhjendatud taotlus netovõlakoormuse suurenemise lubamiseks. Käesoleva aasta riigi

eelarvestrateegia sisaldas mitmeid otsuseid, sh kulukärpeid, mis mõjutavad keskvalitsuse

juriidiliste isikute netovõlakoormust. Sellest tulenevalt tuleb peale eelarvestrateegia kinnitamist

viia need otsused finantsplaanidesse, mistõttu saab Vabariigi Valitsus otsustada loa andmise

üle alles pärast finantsplaanide uuendamist. Käesolev eelnõu on koostatud uuendatud

finantsplaanide alusel, mis arvestavad riigi eelarvestrateegia otsustega.

Uusimatel andmetel ning värskeimal prognoosil põhinevad finantsplaanid muudavad reeglina

varasemate aastate plaane, seetõttu annab valitsus igal aastal uue korralduse ning tunnistab

eelmise vastavasisulise korralduse kehtetuks.

Käesoleval aastal esitatud ja pärast riigi eelarvestrateegia kinnitamist uuendatud finantsplaanide

kohaselt ületas netovõlakoormuse tase lubatud 40% piiri neljal asutusel. Käesolevas

korralduses toodud netovõlakoormuse määrad põhinevad otseselt esitatud finantsplaanidel.

Riigi Kinnisvara AS-i osas on arvestatud ka riigi eelarvestrateegias 2025-2028 kinnisvara

puudutavate otsustega. Riigi Kinnisvara AS finantseerib investeeringuid vastavalt oma

strateegiale võõrkapitali kaasamise teel. Investeeringuid tehakse pikaajalistesse

kinnisvaraprojektidesse, mille tasuvusperiood on reeglina kümme või enam aastat. Seetõttu

võlakohustuse piirtase 40% jooksva aasta tegevustuludest ei ole ettevõttele saavutatav.

2

AS Eesti Liinirongid (Elron) võlakoormuse suurenemise põhjuseks on diiselrongide hankimine

(liisinguperiood 2014–2034). Ettevõtte rahandusliku jätkusuutlikkuse tagab Eesti Vabariigiga

18.06.2009.a sõlmitud kokkulepe „Kokkulepe reisirongide soetamise ja finantseerimise kohta“.

Elroni uuendatud finantsplaan arvestab lisaks riigi eelarvestrateegia otsustele ka uute rongide

saabumise nihkumisega ca aasta võrra. Kui varasemalt oli plaanitud kuue uue rongi saabumine

2024.a ja kümne uue rongi saabumine 2025.a, siis uuendatud plaani kohaselt jõuavad rongid

kohale vastavalt 2025.a ja 2026.a. Rongide saabumise nihkumine parandab kokkuvõttes

valitsussektori eelarvepositsiooni 2024. ja 2025. aastal ning halvendab 2026. aastal.

Vastavalt omaniku ootustele on AS-l Eesti Raudtee käimas ulatuslik raudteevõrgustiku

renoveerimine eesmärgiga suurendada raudtee piirkiirust, vähendada CO2 heitmeid läbi

elektrifitseerimise ning suurendada ohutust läbi liiklusjuhtimise uuendamise. Kavandatud tööd

on kooskõlas AS Eesti Liinirongide poolt tellitud uute rongidega, millest esimesed on juba

valmis ja saaksid järgmise aasta jooksul liinile tulla. Tööde teostamiseks on sõlmitud

riigihangete alusel suuremahulised ehituslepingud, mis kasvatab investeeringute mahu

lähiaastatel kuni 160 miljoni euroni aastas. Valdav enamus neist finantseeritakse CEF ja CO2

vahenditest, kuid suureneb ka ettevõtte laenumaht ning netovõlakoormus. Olemasoleva EIB

laenulepingu maht on 113,5 mln eurot, mis võetakse lõplikult välja 2025. aastal. Lisaks on

vajalik täiendava investeerimislaenu võtmine 40 mln euro ulatuses aastatel 2026-2028, milleks

ettevõte on EIB-ga alustanud eelkonsultatsioone. Ilma selleta jääks tegemata

turvangusüsteemide uuendamine Ülemiste-Aegviidu lõigul ning Muuga ja Maardu jaamades.

See ei võimalda nendes piirkondades lõpetada ka riiklikult olulist elektrifitseerimise projekti,

mistõttu reisirongide kiiruste 160 km/h saavutamine ei ole võimalik. Vabariigi Valitsuse 11.

novembri 2021. a protokollilise otsusega nr 72 kinnitatud „Transpordi ja liikuvuse arengukava

2021–2035ˮ näeb ette 1520 mm raudtee kiiruste suurendamise kuni 160 km/h, et vähendada

aegruumilist vahemaad ja suurendada säästva pikamaareisitranspordi osakaalu. Kiiruste

suurendamisel kasutatakse arengukava kohaselt laenu- ja ELi struktuurivahendeid. Vaatamata

laenukoormuse kiirele kasvule on tagatud ettevõtte rahanduslik jätkusuutlikkus. EIB laen on

võetud soodsatel tingimustel, kuna keskkonnasäästliku raudtee finantseerimine on EIB üks

olulisi prioriteete. Laenud on ka tagatiseta. EIB-ga on laenulepingutes kokku lepitud

finantskovenantide pakett, mis tagab laenukoormuse optimaalse suuruse. Kuigi Eesti Raudtee

ületab eelarveseaduse vastavat määra, siis ettevõtte puhul on täpsemateks mõõdikuteks oma- ja

võõrkapitali osakaal, netovõlakoormuse suhe EBITDA-sse ning rahavoo kattekordaja. Kõik

need näitajad jäävad laenuperioodi jooksul rahvusvaheliselt raudteesektori osas

aktsepteeritavatesse vahemikesse.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) netovõlakoormuse piirmäära ületamise

põhjuseks on Rahandusministeeriumiga 2009. aastal sõlmitud laenuleping mahus 130 miljonit

eurot, millest võeti lõplikult kasutusse 101,3 miljonit eurot. Teine laenuleping on sõlmitud

Rahandusministeeriumiga 2016. aastal mahus 30 miljonit eurot, millest võeti kasutusele 20

miljonit eurot. Tegemist on edasilaenamiseks saadud laenudega, mille kasutamise sihtotstarve

on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veeprojektide omafinantseeringu

rahastamine. Kõik KIKi laenud on eranditult väljastatud KOVidele või KOVidele kuuluvatele

vee-ettevõtetele. Graafikujärgsete laenu tagasimaksete mõjul hakkab KIKi netovõlakoormus

vähenema.

3

IV. Korralduse mõjud, kulutused ja võimalikud tulud

Nimetatud keskvalitsuse juriidiliste isikute tegevusest tuleneva mõjuga valitsussektori

rahandusele, sh eelarvepositsioonile on arvestatud Rahandusministeeriumi majandusprognoosi

ning riigi eelarvestrateegia aastateks 2025-2028 koostamisel. Täiendavad mõjud korralduse

eelnõul puuduvad.

V. Korralduse eelnõu kooskõlastamine

Korralduse eelnõu saadeti e-posti teel kooskõlastamisele korralduses nimetatud keskvalitsuse

juriidilistele isikutele. Kõik adressaadid kooskõlastasid eelnõu märkusteta.

29.11.2024

Vabariigi Valitsus

KORRALDUS

Luba netovõlakoormuse suurenemiseks

Riigieelarve seaduse § 10 lõike 1 alusel:

1. Anda järgmistele keskvalitsuse juriidilistele isikutele luba netovõlakoormuse suurenemiseks

üle riigieelarve seaduses sätestatud 40% piiri, kehtestades netovõlakoormusele järgmised

ülempiirid:

2024, % 2025, % 2026, % 2027, % 2028, %

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 64 83 110 98 97

AS Eesti Liinirongid 83 68 56 47

AS Eesti Raudtee 97 116 140 200 205

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 175 146 80 51

2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2023. a korraldus nr 237 „Luba

netovõlakoormuse suurenemiseks“.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär