Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 80 „Perioodi 2023–2027 ökoalade toetus“ muutmine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Meie: 09.12.2024 nr 1.4-3/1239

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse "Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 80 „Perioodi

2023–2027 ökoalade toetus“ muutmine“ eelnõu.

Palume Teie kooskõlastust kolme tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_OKO_muutmine_EIS.pdf; 2. Seletuskiri, SK_OKO_muutmine_EIS.pdf.

Veronika Vallner-Kranich

625 6253 [email protected]

Mari-Liis Kivipõld

625 6283 [email protected]

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 80

„Perioodi 2023–2027 ökoalade toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 15 lõike 2 ja § 38 lõike 3 alusel.

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruses nr 80 „Perioodi 2023–2027 ökoalade

toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse arv „10“ arvuga „12“;

2) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „40 kuni 43“ tekstiosaga „100 kuni 150“;

3) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „150 kuni 160“ tekstiosaga „180 kuni 220“;

4) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 ja § 9 lõikes 2 asendatakse läbivalt sõnad ,,või istutatakse

põllumajanduskultuur“ sõnaga „talivili“;

5) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 4 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1–4, 6 või 8“ tekstiosaga

„lõikes 1, 2, 3, 4, 6 või 8“;

6) paragrahvi 6 lõike 41 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „6–12“ tekstiosaga „kuni 18“;

7) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

,,(11) Lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvuala võib moodustada lõikes 1

nimetatud ökoala pindalast kuni 50 protsenti.“;

8) paragrahvi 9 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „kasvatmise“ sõnaga „kasvatamise“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban Kantsler

EELNÕU

05.12.2024

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 23. detsembri 2022. a

määruse nr 80 „Perioodi 2023–2027 ökoalade toetus” muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 15 lõike 2 ja § 38 lõike 3 alusel.

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruses nr 80 „Perioodi 2023–2027 ökoalade toetus“

tehtavad muudatused on tingitud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti

strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) muutmisest ning on seotud

Euroopa komisjoni 2024. aasta lihtsustamisettepanekutest tulenevate muudatustega, millega

tunnistati kehtetuks tingimuslikkuse süsteemi kuuluv maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise (edaspidi HPK) nõue 8.1, ehk mittetootlike alade ja mittetootlike

elementide määratlemise nõue, mis oli varem ökoalade toetuse saamise baasnõue. Lisaks

muudetakse ökoalade toetuses ette nähtud minimaalseid ja maksimaalseid ühikumäärasid baas-

ja lisamakse korral, täpsustatakse haljaskesa sõnastust ning muudetakse paindlikumaks

rohumaaribade rajamise tingimus.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunik Veronika Vallner-Kranich (625 6253,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule on teinud

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kivipõld (625

6283, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) koosneb kaheksast punktist.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse ühe hektari põllumaa, sealhulgas ökoalana määratletud

põllumaa toetuse minimaalset ühikumäära. Muudatuse kohaselt on edaspidi ühe hektari

põllumaa, sealhulgas ökoalana määratletud põllumaa minimaalne ühikumäär 12 eurot senise 10

euro asemel. Tegemist on baasmaksega, mille puhul taotlejale antakse toetust kogu

majapidamise toetusõiguslike põllumaa hektarite kohta tingimusel, et ökoalade toetuse

saamiseks on määratletud vajalikul hulgal nõuetele vastavaid ökoalasid olenemata sellest,

millist tüüpi ökoalasid taotleja nõude täitmiseks on määratlenud.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide

koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade

(ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr

1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013, artikli 102 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid otsetoetuste

vormis sekkumiste puhul kehtestada iga ühikumäära puhul maksimaalse või minimaalse

ühikumäära või mõlemad. Maksimaalse ja minimaalse ühikumäära kehtestamine võimaldab

vältida olukorda, kus otsetoetuste maksmiseks ettenähtud iga-aastases eelarves jäävad rahalised

vahendid kasutamata.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse ühe hektari ökoalana määratletud rohumaariba aluse maa

(edaspidi rohumaariba) kohta kehtestatud toetuse minimaalset ja maksimaalset ühikumäära.

Täiendavat toetust makstakse rohumaariba aluse maa kohta juhul, kui taotleja määratleb

ökoalade raames nõuetele vastava kuni 18 meetri laiuse rohumaariba. Muudatuse kohaselt

tõstetakse minimaalset ja maksimaalset ühikumäära, et soodustada rohumaaribade rajamist

senisest enam. Rohumaaribad on bioloogilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilitamise

seisukohast väga olulised, mistõttu on eesmärk soodustada nende rajamist või ka olemasolevate

rohumaaribade jätmist põllumajandustootmisest kõrvale. Edaspidi on minimaalne ühikumäär

ühe hektari rohumaariba kohta senise 40 euro asemel 100 eurot ning maksimaalne ühikumäär

ühe hektari rohumaariba kohta senise 43 euro asemel 150 eurot.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse ühe hektari maastikuelemendi aluse maa kohta kehtestatud

toetuse minimaalset ja maksimaalset ühikumäära. Tegemist on täiendava toetuse maksmisega

ühe hektari maastikuelemendi aluse maa kohta juhul, kui taotleja määratleb nõuetele vastavaid

maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § 6 lõigetes 1,

2, 3, 4, 6 või 8 nimetatud maastikuelemente (edaspidi maastikuelemendid). Muudatuse kohaselt

tõstetakse minimaalset ja maksimaalset ühikumäära, et soodustada nii maastikuelementide

rajamist kui ka hooldamist. Nimetatud elemendid on bioloogilise mitmekesisuse ja elurikkuse

säilitamise seisukohast väga olulised, mistõttu on eesmärk soodustada eelkõige uute elementide

rajamist, aga ka olemasolevate elementide säilitamist ja hooldamist. Edaspidi on minimaalne

ühikumäär ühe hektari maastikuelemendi aluse maa kohta senise 150 euro asemel 180 eurot

ning maksimaalne ühikumäär ühe hektari rohumaariba kohta senise 160 euro asemel 220 eurot.

Eelnõu punktides 1–3 kavandatud muudatused on otseselt seotud Euroopa komisjoni poolt

välja töötatud ja praeguseks jõustunud lihtsustamispaketiga. Seoses HPK nõude 8.1 kehtetuks

tunnistamisega muutuvad ka ökoalade toetuse baasnõuded. Kuna varem olid HPK 8.1 nõuded

baasnõuded, mille puhul tuli vältida topeltmaksmist, arvestati nendega ka ühikumäärade

kujundamisel. Baasnõuete muutumise tõttu tekkis vajadus ühikumäärad ja nende arvutamise

alused üle vaadata ja neid uuendada, et maksta taotlejatele õiglast kompensatsiooni.

Ühikumäärad põhinevad saamata jäänud tulul ja lisakulul tehtud arvutustel, mille on koostanud

Maaelu Teadmuskeskus.

Eelnõu punktis 4 muudetakse § 6 lõike 3 punktis 2 ja § 9 lõikes 2 sätestatud haljaskesa

sõnastust selgemaks. Ökoalade üldine eesmärk on jätta maa teatud aja jooksul tootmisest

kõrvale puhkama. Haljaskesa, millel kasvavad haljasväetistaimed, on rajatud eesmärgil, et

rikastada mulda (taimede mulda viimisega) ning üldjuhul kasvatatakse haljasväetistaimi enne

talivilja (nt taliteraviljad, taliraps) kasvatamist. Tänapäeval kasutatakse üha enam uusi

viljelusmeetodeid, sealhulgas otsekülve, mis ei nõua alati haljasväetistaimede segamist

mullaga, vaid talvituv põllumajanduskultuur, nagu taliteraviljad või taliraps külvatakse otse

haljaskesa taimikusse. Haljaskesa puhul, mis ei ole määratletud ökoalana, tuleb siiski lähtuda

maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise,

põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete

esitamise tingimused ja kord“ §-s 3 sisustatud haljaskesa mõistest.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse paragrahvi 6 lõike 3 punkti 4, mis viitab maaeluministri 21.

detsembri 2022. aasta määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis

hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § 6 lõigetele 1–4. Selguse huvides

tehakse normitehniline täpsustus ja loetletakse nimetatud lõiked eraldi üles, sest taotlejal on

õigus valida kõikide nimetatud maastikuelementide vahel.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse rohumaariba määratlust, muutes rohumaariba laiusele seatud

piire. Kehtivate nõuete kohaselt peab rohumaariba laius olema 6–12 meetrit, kuid edaspidi

loetakse rohumaaribaks olemasolevat või rajatavat kuni 18 meetri laiust rohumaariba, millel

kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid. Rohumaariba ei tohi

moodustada külgneva põllumaa põllu pindalast üle 30 protsendi. Rohumaariba ei tohi rajada

rohumaale ega sööti jäetud maale.

Muudatusega võimaldatakse rohumaaribade rajamisel senisest enam paindlikkust. Senine

kogemus on näidanud, et rohumaaribade rajamine ei ole taotlejate hulgas levinud

põllumajanduspraktika, kuid bioloogilise mitmekesisuse ja elurikkuse seisukohalt on

rohumaaribad vajalikud ning neil on soodustav mõju keskkonnale (pakkudes muuhulgas

toidulauda kevadistele rändlindudele, vähendades seeläbi kahjustusi

põllumajanduskultuuridele).

Lisaks on HPK 8.1 standardi välja jätmisega seatud liikmesriikidele eesmärk muuhulgas luua

ka uusi maastikuelemente. Euroopa Komisjoni selgituste kohaselt ei pea uued

maastikuelemendid alati olema stabiilsed (nt puude rida, põllusaared jne), vaid sobilikud on ka

nt rohumaaribad. Arvestades eeltoodut, on otsustatud muuta rohumaaribade mõistet ning

lubada edaspidi seniste 6–12 meetri laiuste rohumaaribade asemel kuni 18 meetri laiuseid

rohumaaribasid. Taotlejatel on rohumaaribade piiride nõuete leevenduse tulemusena neid

lihtsam rajada ja senisest enam on võimalik ka ribade laiust varieerida.

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 9 paragrahviga 1¹, täpsemalt ökoala tegevuste

elluviimise nõudeid. Programmiperioodil 2023–2027 asendas Euroopa Komisjon nõuetele

vastavuse süsteemi tingimuslikkuse süsteemiga, mille üheks osaks jäi endiselt HPK nõuete

pakett, millele lisandusid programmiperioodil 2014–2020 rakendatud rohestamise toetuse

nõuded. Sellest tulenevalt rakendati alates 2023. aastast HPK uue nõudena mittetootlike alade

ja mittetootlike elementide määratlemise nõuet komisjoni poolt ette nähtud lävendite ja

erinevate variantidega.

Peale ühte aastat selle nõude rakendamist tõdesid nii liikmesriigid kui ka komisjon, et tegemist

on keeruka nõudega, mis toob põllumajandustootjate jaoks kaasa suure halduskoormuse ja

suurendab ühtlasi makseasutuste töökoormust. 2024. aasta märtsis tutvustas komisjon

lihtsustamispaketti, mille tulemusena oli võimalik HPK nõue 8.1. juba samal aastal kehtetuks

tunnistada, tingimusel et liikmesriigil on juba sarnane ökokava olemas.

Eestil oli selle aja seisuga ökoalade ökokava välja töötatud, mistõttu otsustati kiiremas korras

lihtsustatud variandile üle minna ning loobuda HPK nõude 8.1 rakendamisest juba samal aastal.

Kuna ökoalade ökokava tugines varem HPK 8.1 baasnõuetele, tingis just nende nõuete muutus

vajaduse kehtivat meetmemäärust muuta. Selle tulemusena vähendati ka ökoalade

määratlemise lävendit 10 protsendilt 7 protsendile, võimaldades taotlejal valida etteantud valiku

hulgast sobilikud ökoalad. Nimetatud ökoalade hulka loeti ka lämmastikku siduvate

põllumajanduskultuuride kasvualad.

Strateegiakava muutmise protsessi käigus on komisjon viidanud, et lämmastikku siduvate

põllumajanduskultuuride kasvualasid ei saa lugeda mittetootlike alade hulka samadel alustel

nagu seda tehakse nt sööti jäetud maa või rohumaaribade puhul, kuna eelnimetatud aladel on

lubatud siiski saagikoristus jms tegevused. Seetõttu ei ole eesmärgipärane lubada 7 protsendi

hulka määratleda üksnes lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualad ning nende

puhul tuleks siiski kehtestada ülempiir. Seega on lämmastikku siduvate

põllumajanduskultuuride kasvualasid edaspidi lubatud ökoalana määratleda tingimusel, et need

võivad moodustada kuni 50 protsenti kõikidest määratletud ökoaladest. Teisisõnu 3,5 protsenti

7,0 protsendist.

Eelnõu punktiga 8 tehakse tehnilist laadi muudatus, millega parandatakse tekkinud kirjaviga.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide

koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade

(ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL)

nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261);

Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille

liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette

nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus-

ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022,

lk 52–94);

Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises

põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja

arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22);

Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse

haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34).

4. Määruse mõjud

Eelnõu rakendamine ei too kaasa olulist mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale,

julgeolekule, regionaalarengule ega riigi ning kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele.

Eelnõus kavandatud muudatus, mis puudutab rohumaaribade laiuse alampiiri kaotamist ja

ülempiiri tõstmist, avaldab keskkonnale positiivset mõju, sest annab võimaluse toetada

keskkonnasäästlike praktikate rakendamist senisest ulatuslikumalt. Taotlejatel on

rohumaaribade piiride leevenduse tõttu neid lihtsam rajada ja senisest enam on võimalik ka

ribade laiust varieerida, mis omakorda annab võimaluse ribasid rajada ka kohtadesse, kus see

varem ei olnud otstarbekas või kus see oli keeruline (nt põllumajandustehnikaga raskemini

ligipääsetavad kohad). See omakorda võiks aidata kaasa rohumaaribade pindala suurenemisele,

et saavutada strateegiakavas seatud sihttasemed kogu perioodi vältel. Näiteks on 2023. ja 2024.

aastal seatud rohumaaribade sihttasemeks 20 000 hektarit. Taotlemise andmete põhjal on nii

2023. kui ka 2024. aastal praktikas rajatud vaid 30 hektarit rohumaaribasid.

Toetuse ühikumäärade tõstmine avaldab samuti positiivset mõju ökoalade toetuse eesmärgi

täitmisele. Selleks, et motiveerida põllumajandustootjaid ökoalade toetust taotlema, on

hädavajalik ühikumäärasid (kavandatud, minimaalsed, maksimaalsed) tõsta, võttes arvutuse

aluseks viimased kättesaadavad andmed, ning viia need vastavusse ka baasnõude kehtetuks

tunnistamisest tingitud olukorraga, et maksta taotlejatele õiglast kompensatsiooni. Eriti oluline

on see rohumaaribade ja maastikuelementide aluse maa korral, et saavutada strateegiakavas

seatud eesmärgid, sealhulgas sihttasemed. 2023. aastal tingimuslikkuse süsteemis rakendatud

keerukas süsteem, mis hõlmas HPK 8.1 nõuet, mõjutas oluliselt ka ökoalade toetuse taotlejaid,

mille tulemusel jäid ka strateegikavas prognoositud sihttasemed täitmata. Seni kehtinud

ühikumäärad on arvestatud saamata jäänud tulul ja lisakulul põhinevate 2021. a arvutuste (baas-

ja lisamakse) alusel hektari kohta, mis on koostatud Maaelu Teadmuskeskuse poolt.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne kulutusi ega tulusid riigieelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile.