Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 11/12/2024

Kokkuvõte C-665/24 – 1

Kohtuasi C-665/24

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

11. oktoober 2024

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

College van Beroep voor het bedrijfsleven (apellatsiooniastme

halduskohus majandusküsimustes, Madalmaad)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

8. oktoober 2024

Apellant:

Staatssecretaris Jeugd, Preventie en Sport

Vastustajad apellatsioonimenetluses:

Diamond Flavours BV

UEG Holland BV

Põhikohtuasja ese

Staatssecretaris van Jeugd, Preventie en Sporti (Madalmaade riigisekretär

noorsoo, ennetuse ja spordivaldkonnas, edaspidi „Staatssecretaris“)

apellatsioonkaebus Rechtbank Rotterdami (Rotterdami esimese astme kohus,

Madalmaad, edaspidi „Rechtbank“) otsuse peale, millega rahuldati

apellatsioonimenetluses vastustajateks olevate isikute kaebus Staatssecretarise

otsuse peale, millega määrati neile haldustrahvid, kuna nad olid viinud turule

elektrooniliste sigarettide täitepakendeid, millele oli märgitud vale

nikotiinisisaldus.

Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus

ELTL artikli 267 alusel esitatud palve tõlgendada direktiivi 2014/40 teatavaid

sätteid. Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub Euroopa Kohtul täpsustada mõistet

„turuleviimine“ viidatud direktiivi artikli 2 punkti 40 tähenduses ja selgitada

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-665/24

2

süükspandavust seoses elektrooniliste sigarettide täitepakendeid turule viivatele

isikutele direktiivi 2014/40 artikli 20 lõikest 2 tulenevate kohustuste rikkumisega.

Eelotsuse küsimused

1. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta

direktiivi 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki

käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ, artikli 23 lõiget 2 koostoimes

artikli 2 punktiga 40 ja artikli 20 lõike 4 punkti b alapunktiga i tuleb tõlgendada

nii, et liikmesriikide kohustus tagada, et turule ei viida täitepakendeid, mille

välispakendile on kantud vale nikotiinisisaldus, ei hõlma mitte ainult selliste

täitepakendite müüki jaemüügiettevõttes või selle kaudu, vaid hõlmab ka

täitepakendite tarnimist jaemüügiettevõttele?

2. Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: kas sellistes olukordades

nagu käesolev, kus on määratud haldustrahv, saab ettevõtjat, kes on ostnud tootjalt

või importijalt direktiivi 2014/40 tähenduses täitepakendeid, võtta vastutusele ja

talle süüks panna, et ta on viinud turule täitepakendeid, mille välispakendile on

kantud vale nikotiinisisaldus, olgugi et välispakendil märgitud nikotiinisisaldus

kattub täitepakendi nikotiinisisaldusega, mis on esitatud direktiivi 2014/40

artikli 20 lõike 2 kohases teates?

Viidatud õigusnormid ja kohtupraktika

Euroopa Liidu õigus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/40/EL

tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate

liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ, põhjendused 21 ja 36, artikli 2

punktid 17, 30, 37, 38, 39, 40 ja 41, artikli 20 lõiked 1 ja 2, lõike 4 punkti b

alapunkt i ja lõige 9 ning artikli 23 lõiked 2 ja 3

Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 48

Euroopa Kohtu 9. märtsi 2023. aasta otsus Pro Rauchfrei II (C-356/22,

EU:C:2023:174)

Kohtujurist Kokott’i 16. veebruari 2017. aasta ettepanek kohtuasjas Túrkevei

Tejtermelő Kft (C-129/16, EU:C:2017:136)

Pooleli olev kohtuasi C-717/23

Liikmesriigi õigus

STAATSSECRETARIS JEUGD, PREVENTIE EN SPORT

3

Tubaka- ja tubakatoodete seadus (Tabaks- en rookwarenwet; edaspidi „Wet“),

artikli 1 lõige 1, artikli 2 lõike 2 punkt a, artikli 3 lõige 1 ja artikli 11b lõige 1

Tubaka- ja tubakatoodete määrus (Tabaks- en rookwarenbesluit; edaspidi

„Besluit“), artikkel 3.3

Tubaka- ja tubakatoodete dekreet (Tabaks- en rookwarenregeling; edaspidi

„Regeling“), artikli 3.10 lõige 1

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu 9. augusti 2022. aasta otsus

(ECLI:NL:CBB:2022:510)

Liidu õiguses ja liikmesriigi õiguses määratletud mõistete võrdlus

Erinevalt mõistete „turuleviimine“, „jaemüügiettevõte“, „tootja“ ja „täitepakend“

määratlustest Wetis – mis kattuvad nende mõistete määratlustega

direktiivis 2014/40 – on mõistel „tubaka- ja seonduvate toodete importija“ Wetis

teistsugune tähendus kui direktiivis 2014/40 määratletud mõistel „tubaka- või

seonduvate toodete importija“. Kui direktiivi kohaselt on selle all mõeldud „liidu

territooriumile toodud tubaka- või seonduvate toodete omanik[ku] või isik[ut],

kellel on kõnealuse kauba käsutusõigus“, siis Weti kohaselt on see isik

„Madalmaade territooriumile toodud tubaka- või seonduvate toodete omanik või

isik, kellel on kõnealuse kauba käsutusõigus“.

Asjaolude ja põhikohtuasja lühikokkuvõte

1 Madalmaade toidu- ja tooteohutuse ameti (Nederlandse Voedsel- en

Warenautoriteit) inspektor ostis eri jaemüügiettevõtete veebisaitidelt viis

elektrooniliste sigarettide täitepakendit ja võttis nendelt proovid. Ta tuvastas, et

täitepakendite nikotiinisisaldus oli välispakendil märgitud tasemest (12 mg/ml)

madalam (9,9 mg/ml ja 10,7 mg/ml).

2 Jaemüügiettevõtted ostsid täitepakendid apellatsioonimenetluses vastustajateks

olevatelt isikutelt, kes olid need omakorda ostnud Prantsusmaal asuvalt tootjalt

või välisriigis asuvatelt importijatelt, kes olid need täitepakendid importinud liitu

tootjariigist Ameerika Ühendriikidest.

3 Staatssecretaris määras 18. ja 25. oktoobri 2019. aasta otsusega

apellatsioonimenetluses vastustajateks olevatele isikutele viis haldustrahvi, igaüks

summas 450 eurot. 21. veebruari 2020. aasta viie otsusega jättis Staatssecretaris

apellatsioonimenetluses vastustajateks olevate isikute vaided põhjendamatuse

tõttu rahuldamata ja jättis haldustrahvid muutmata. Apellatsioonimenetluse

vastustajad esitasid vaideotsuse peale kaebuse Rechtbankile, kes tegi 7. aprillil

2021 otsuse, millega ta rahuldas kaebuse põhjendusega, et apellatsioonimenetluse

vastustajad ei olnud täitepakendeid turule viinud. Selle otsuse peale esitas

Staatssecretaris apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtuks olevale

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-665/24

4

College van Beroep voor het bedrijfslevenile (apellatsiooniastme halduskohus

majandusküsimustes).

Põhikohtuasja poolte peamised argumendid

4 Staatssecretaris vaidleb vastu Rechtbanki seisukohale, et apellatsiooonimenetluse

vastustajad ei olnud täitepakendeid turule viinud. Nimelt nähtub nii

direktiivist 2014/40 kui ka Wetist, et mõiste „turuleviimine“ tähendab „tarbijatele

toodete […] kättesaadavaks tegemi[st]“, mis tema hinnangul hõlmab kõiki etappe

tootmise ja tarbija vahel.

5 Oma seisukoha toetuseks viitab Staatssecretaris kõigepealt direktiivi 2014/40 ja

Weti eesmärgile. Direktiivi 2014/40 põhjendusest 41 nähtub, et direktiivil on muu

hulgas eesmärk hõlbustada tubaka- ja seonduvate toodete siseturu tõrgeteta

toimimist, võttes aluseks inimeste tervise kaitse kõrge taseme, eelkõige noorte

jaoks. Selle eesmärgi saavutamiseks on tubaka- ja seonduvatele toodetele

kehtestatud suur hulk nõudeid. Paljudel juhtudel on nõuded seotud nende toodete

„turuleviimisega“ ja puudutavad muu hulgas välispakendite märgistamist ja

nendele kantavat teavet. Mõiste „turuleviimine“ kitsas tõlgendamine tähendab, et

tubaka- ja seonduvate toodete tarneahelas peab neid nõudeid täitma ainult

jaemüügiettevõte, olgugi et just nimelt jaemüügiettevõte avaldab sellele kõige

väiksemat mõju. Seega on selline kitsas tõlgendus direktiivi 2014/40 ja Wetiga

taotletava eesmärgiga vastuolus.

6 Lisaks märgib Staatssecretaris, et kitsast tõlgendust, mille andis mõistele

„turuleviimine“ Rechtbank, ei saa ühitada direktiivis 2014/40 ja Wetis määratletud

mõistega „tootja“. Sellest määratlusest tuleneb, et tubaka- ja seonduvaid tooteid

viib turule ka tootja. Kui järgida Rechtbanki arvamust, oleks tootjaga

direktiivi 2014/40 ja Weti tähenduses tegemist vaid siis, kui tubaka- või seonduvat

toodet valmistav või välja töötada või valmistada laskev füüsiline või juriidiline

isik müüb tubaka- või seonduvat toodet tarbijatele jaemüügiettevõttena ka ise.

Lisaks sellele näeb direktiivi 2014/40 artikli 20 lõige 2 tootjatele ja importijatele,

kes kavatsevad täitepakendeid turule viia, ette kohustused. Direktiivi 2014/40

põhjendusest 36 nähtub, et kõnealused kohustused peaksid võimaldama

liikmesriikidel täita oma järelevalve- ja kontrollifunktsioone. Ka selle põhjal võib

teha järelduse, et tooteid viivad turule ka tootjad ja importijad, isegi kui nad ei tee

neid tooteid tarbijatele vahetult kättesaadavaks. Rechtbanki seisukoht, et kui

tubaka- või seonduvad tooted asjaomastele nõuetele ei vasta, saab vastutusele

võtta ainult jaemüügiettevõtte, ei ole kooskõlas ka direktiivi 2014/40 artikli 20

lõikega 9. Viidatud sätte kohaselt on ettevõtjad teatud olukorras kohustatud toote

turult kõrvaldama või tagasi võtma. See tähendab, et peale jaemüügiettevõtte

viivad tooteid turule ja/või kõrvaldavad neid turult ka teised ettevõtjad.

7 Staatssecretaris teeb järelduse, et apellatsioonimenetluse vastustajad ostsid

täitepakendid Euroopa Liidus asuvalt tootjalt või importijalt direktiivi 2014/40

tähenduses, toimetasid need Madalmaadesse ja müüsid neid seal (edasi). See

STAATSSECRETARIS JEUGD, PREVENTIE EN SPORT

5

tähendab, et apellatsioonimenetluse vastustajad on importijatena Wet artikli 1

tähenduses tarneahela üks lüli. Järelikult on nad teinud täitepakendid tarbijatele

kättesaadavaks ja seega viinud need turule.

8 Apellatsioonimenetluse vastustajad seavad kahtluse alla seisukoha, et õige

nikotiinisisalduse kandmise eest välispakenditele vastutavad kõik tarneahela lülid

alates tootjast kuni kohani, kus toode tarbijale kättesaadavaks tehakse. Nad

märgivad, et mõiste „turuleviimine“ on direktiivis 2014/40 ja Wetis täpselt ja

hoolikalt määratletud ning sellel on õiguslikud tagajärjed vastutavate ettevõtjate

tuvastamiseks. Seoses mõistega „turuleviimine“ direktiivi 2014/40 ja Weti –

eelkõige Weti artikli 3 lõike 1 – tähenduses on (liidu) seadusandja soovinud, et

vastutust kannab isik, kes teeb toote tegelikult tarbijale kättesaadavaks. Weti

artikli 3 lõiget 1 tuleb õiguskindluse ja õiguspärasuse huvides tõlgendada kitsalt ja

täpselt.

9 Ka apellatsioonimenetluse vastustajad viitavad oma seisukoha toetuseks

direktiivi 2014/40 eespool nimetatud eesmärgile. Selle eesmärgiga on kooskõlas,

kui keskmesse seatakse isik, kes teeb need tooted tarbijale tegelikult

kättesaadavaks. Jaemüügiettevõte võib tooteid omandades nimelt nõuda, et tooted

vastaksid kehtivatele nõuetele. Lisaks on eelkõige jaemüügiettevõttel parimad

võimalused täita direktiivi 2014/40 nõudeid, kuna seal tehakse tooted tarbijale

tegelikult kättesaadavaks.

10 Apellatsioonimenetluse vastustajad leiavad, et vastupidi Staatssecretarise

väidetele tuleb mõistet „turustama“ direktiivi 2014/40 ja Weti mõistete kontekstis

tõlgendada üldlevinud keelekasutuse kohaselt. Tegemist on eranditult toodete

turuleviimisega, ja (reeglina) mitte toodete kättesaadavaks tegemisega tarbijatele.

Eelotsusetaotluse põhjenduste lühikokkuvõte

Mõiste „turuleviimine“

11 Eelkõige palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul täpsustada

mõistet „turuleviimime“.

12 Austria Verwaltungsgerichtshof (Austria kõrgeim halduskohus) esitas

17. novembril 2023 käesolevaga kohtuasjaga sarnases kohtuasjas Euroopa

Kohtule eelotsuse küsimuse mõiste „turuleviimine“ tõlgendamise kohta, eelkõige

selle kohta, kas kõnealune mõiste hõlmab juba tubakatoodete üleandmist

hulgimüüja poolt jaemüügiettevõttele või alles jaemüügiettevõttes toimuvat müüki

tarbijatele.

13 Austria kohtu esitatud eelotsusetaotluse (C-717/23) kokkuvõttest nähtub, et

Austria seadusandja on samamoodi nagu Madalmaade seadusandja piirdunud

üksnes mõiste „turuleviimine“ ülevõtmisega direktiivist 2014/40. Austria asutused

on samamoodi nagu Staatssecretaris seisukohal, et kõik turustamisahelas osalejad

vastutavad direktiivi 2014/40 sätete järgimise eest, kuna vastasel juhul ei oleks

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-665/24

6

võimalik teostada rahvatervise kaitse kõrge taseme saavutamiseks ja säilitamiseks

vajalikku tõhusat turujärelevalvet.

14 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et direktiivi 2014/40 artikli 2 punkti 40

hollandikeelne versioon viitab toodete „tarbijatele“ kättesaadavaks tegemisele.

Austria Verwaltungsgerichtshof (Austria kõrgeim halduskohus) juhib oma

eelotsusetaotluse põhjendustes tähelepanu sellele, et direktiivi 2014/40

saksakeelse versiooni artikli 2 punktis 40 ei räägita tubakatoodete kättesaadavaks

tegemisest „tarbijatele“ (an Verbraucher), vaid „tarbijate jaoks“ (für

Verbraucher). Austria Verwaltungsgerichtshofi (Austria kõrgeim halduskohus)

hinnangul ei välista see arusaama, mille kohaselt hõlmab mõiste „turuleviimine“

juba tubakatoodete kättesaadavaks tegemist jaemüügiettevõttele ja mitte alles

nende kättesaadavaks tegemist vahetult tarbijale.

15 Tulenevalt kahe keeleversiooni vahelisest erinevusest on ebaoluline ka

apellatsioonimenetluses vastustajateks olevate isikute väide, et liidu seadusandja

on mõiste „turuleviimine“ täpselt ja hoolikalt määratlenud ning et sellel on

õiguslikud tagajärjed vastutavate ettevõtjate tuvastamiseks.

16 Lisaks märgib Austria Verwaltungsgerichtshof (Austria kõrgeim halduskohus), et

direktiiv 2014/14 kasutab artikli 2 punktis 40 üldiselt määratletud mõistet

„turuleviimine“ erinevates sisulistes seostes. Nagu on märgitud eespool punktis 6,

viitab ka Staatssecretaris direktiivi 2014/40 kontekstile ja eelkõige mõiste „tootja“

määratlusele ning tootjate ja importijate kohustustele, mis tulenevad direktiivi

artikli 20 lõikest 2.

17 Austria Verwaltungsgerichtshofi (Austria kõrgeim halduskohus) hinnangul

tuleneb direktiivi 2014/40 ülesehituslikust käsitlusest, et artikli 2 punktis 40

üldiselt määratletud mõiste „turuleviimine“ võib olenevalt selle seosest

direktiivi 2014/40 konkreetse sisulise sättega ja olenevalt konkreetses asjas

kujunenud asjaoludest hõlmata mitmesuguseid tubakatoodete müügis osalevaid

ettevõtjaid. Staatssecretaris sellist – diferentseeritumat – tõlgendust ei poolda.

Nagu eespool juba märgitud, leiab ta, et kõik tarneahela ettevõtjad peavad järgima

direktiivi 2014/40 sätteid, kuna ka Madalmaade seadusandja ei ole kindlaks

määranud, milline direktiivi 2014/40 konkreetne nõue kehtib kõigi ettevõtjate

suhtes ja milline ainult mõne ettevõtja suhtes. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu

hinnangul ei ole Staatssecretarise seisukoht tegelikult ühitatav näidetega, mida

kirjeldas Austria Verwaltungsgerichtshof (Austria kõrgeim halduskohus)

(eelotsusetaotluse kokkuvõtte C-717/23 punktis 14).

18 Käesolev kohtuasi puudutab kohustust kanda täitepakendite välispakendile

nikotiinisisaldus, eelkõige kohustust märkida õige nikotiinisisaldus. Samamoodi

nagu Austria Verwaltungsgerichtshofi (Austria kõrgeim halduskohus) kohtuasjas

kõne all oleva kohustuse puhul võiks ka käesolevas asjas asuda seisukohale, et

tootja võib määrata, et täitepakendi (õige) nikotiinisisaldus kantakse

välispakendile. Lisaks sellele võivad ka importija (direktiivi 2014/40 tähenduses),

STAATSSECRETARIS JEUGD, PREVENTIE EN SPORT

7

hulgimüüja ja jaemüügiettevõte otsustada, kas pakendeid, millele ei ole kantud

õiget nikotiinisisaldust, tarneahelas edasi anda või tarbijale müüa.

19 Kui asi on õige nikotiinisisalduse märkimises, siis näib, et tootja ja importija

(direktiivi 2014/40 tähenduses) peaksid põhimõtteliselt olema suutelised seda

kindlaks tegema. Seejuures on oluline ka see, et nad direktiivi 2014/40 artikli 20

lõike 2 kohaselt teavitaksid pädevat asutust täitepakenditest, mida nad kavatsevad

turule viia. Kõnealune teade peab muu hulgas sisaldama tootemarkide ja -liikide

kaupa loetelu kõikidest tootes sisalduvatest koostisainetest ning toote kasutamise

korral eralduvatest ainetest, samuti nende kogustest. Peale selle sisaldab

kõnealune teade deklaratsiooni, et tootja ja importija kannavad täit vastutust toote

kvaliteedi ja ohutuse eest, kui see viiakse turule ja seda kasutatakse tavalistes või

mõistlikult prognoositavates tingimustes.

20 Hulgimüüjatel ja jaemüügiettevõtetel on palju raskem kindlaks teha, kas

välispakendile on kantud õige nikotiinisisaldus ja kas nad tohivad toodet

tubakatoodete tarneahelas edasi anda või tarbijale müüa. Eelotsusetaotluse

esitanud kohus jõudis juba 9. augusti 2022. aasta otsuses järeldusele, et

jaemüügiettevõttele ei saa süüks panna sellise täitepakendi turuleviimist, mille

välispakendile on kantud vale nikotiinisisaldus. Eelotsusetaotluse esitanud kohus

pidas sellega seoses asjakohaseks, et asjaomasele jaemüügiettevõttele ei pidanud

olema teada, et pakendile kantud nikotiinisisaldus oli vale. Jaemüügiettevõte ei

olnud seonduva toote tootja ega importija (direktiivi 2014/40 tähenduses).

Viidatud asjas oli ta tootja, kes oli esitanud direktiivi 2014/40 artikli 20 lõike 2

kohase teate. Seejärel tegi jaemüügiettevõte toote tarbijatele kättesaadavaks.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei nõustunud Staatssecretarise seisukohaga, et

jaemüügiettevõte oleks pidanud kontrollima, kas pakendil (ja teates) märgitud

nikotiinisisaldus on õige, kuna seda saab teha ainult tootest proovide võtmise teel,

pärast mida ei saa toodet enam müüa. Kõnealusele kohtulahendile viidates

väidavad vastustajad apellatsioonimenetluses, et – juhul kui nad peaksid olema

täitepakendid turule viinud – ei saa seda neile ka süüks panna. Seda puudutab

teine eelotsuse küsimus.

21 Võttes arvesse direktiiviga 2014/40 taotletava rahvatervise kaitse kõrge taseme

eesmärki, tuleks reguleerida tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, turustamist ja

tarbimist. Sellega seoses peaks nende toodete märgistus ja pakend sisaldama

piisavat ja asjakohast teavet nende toodete ohutu kasutamise kohta ning nendel

toodetel peaksid olema asjakohased terviseohu hoiatused. Eelotsusetaotluse

esitanud kohtu hinnangul ei ole ilmne, et keeld viia turule täitepakendeid, mille

välispakenditele ei ole kantud (õiget) nikotiinisisaldust, puudutab üksnes

jaemüügiettevõtet.

Rikkumise süüks panemine

22 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kui on tuvastatud, et

apellatsioonimenetluse vastustajad on täitepakendid direktiivi 2014/40 tähenduses

turule viinud, siis tuleb hinnata, kas sellega, et nad on turule viinud täitepakendid,

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-665/24

8

mille välispakenditele on kantud vale nikotiinisisaldus, on nad rikkunud Regelingi

artikli 3:10 lõiget 1 ja järelikult Weti artikli 3 lõiget 1.

23 Kuna Staatssecretaris määras apellatsioonimenetluste vastustajatele nende

rikkumiste eest haldustrahvi, on kohaldatav harta artikli 48 lõikes 1 sätestatud

süütuse presumptsioon. Süütuse presumptsiooni on kätketud ka süü põhimõte

nulla poena sine culpa, mis nõuab süülisust, seega vastutust rikkumise eest (vt

kohtujuristi Kokott’i ettepanek kohtuasjas C-129/16, punkt [4]4).

24 Staatssecretaris leiab, et apellatsioonimenetluse vastustajad vastutavad

importijatena Weti tähenduses ise selle eest, et nende poolt turule viidud

täitepakendid vastaksid asjaomastele nõuetele. Apellatsioonimenetluse vastustajad

seevastu väidavad, et neil on õiguspärane ootus lähtuda sellest, et

nikotiinisisaldus, mille esitasid tootja ja importija (direktiivi 2014/40 tähenduses)

direktiivi artikli 20 lõike 2 kohases teates, on õige. Seejuures tuginevad nad

eespool viidatud 9. augusti 2022. aasta otsusele.

25 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates ei ole esiteks ilmne, et ettevõtjad võivad

ilma pikemata eeldada, et teates esitatud teave on täpne. Direktiivi 2014/40

põhjendusest 36 nähtub nimelt, et kõnealune teade võimaldab liikmesriikidel täita

oma järelevalve- ja kontrollifunktsioone. Teiseks on direktiivil 2014/40 ka

eesmärk hõlbustada siseturu nõuetekohast toimimist. Sellega seoses on oluline,

et – nagu märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt ka 9. augusti

2022. aasta otsuses – nikotiinisisalduse õigsuse kontrollimine ettevõtja poolt, kes

on omandanud tooted tootjalt või importijalt direktiivi 2014/40 tähenduses, võib

minna liiga kaugele.

26 Seejuures tuleb siiski märkida, et erinevalt kohtuasjast, milles tehti 9. augusti

2022. aasta otsus, ei ole selles kohtuasjas tegemist jaemüügiettevõttega.

Hulgimüüjalt või importijalt (Weti tähenduses), kes on omandanud täitepakendid

tootjalt või importijalt (direktiivi 2014/40 tähenduses) ja neid tarneahelas edasi

müüb, on kõnealuste proovide võtmist ilmselt mõistlik oodata, nagu väidab ka

Staatssecretaris.