Dokumendiregister | Lõuna Ringkonnaprokuratuur |
Viit | LÕRP-15/24/2640 |
Registreeritud | 11.12.2024 |
Sünkroonitud | 12.12.2024 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | LÕRP-15 Oportuniteedimäärused |
Sari | LÕRP-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | LÕRP-15/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Helen Puks (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Esimene osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 10.12.2024, Tartu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Helen Puks
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur I osakond
Kriminaalasja number: 24261050739
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXXX
Kuriteo toimepanemise aeg: 20.06.2023
Käesolevas kriminaalasjas on xxx xxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava
kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 20.06.2023 kella 19.15 ajal xxxxx maakonnas,
xxxxxxx külas, xxxxxxx-xxxxx-xxxx-xxxxxxx maantee 214-dal kilomeetril juhtis mootorsõidukit
Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxx ning jäi mootorsõidukit juhtides magama, mille tagajärjel
kaldus tema juhitav mootorsõiduk Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxx paremale poole teelt välja
vastu teetruupi. Xxx xxxx mootorsõidukijuhina põhjustas ettevaatamatusest liiklusnõuete
rikkumisega xxx xxxx-le järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: 2. kaelalüli lülikaarte
murrud; rinnakumurd; mõlemapoolsed hulgiroietemurrud; parema küünar- ja kodarluu distaalsete
otste murrud; parema jala külgmise ja keskmise pekse murrud; parema V pöialuu murd; mõlema
kopsu põrutus; vasakpoolne õhkrind; vasaku neeru vigasus; põrutushaav keelel, nahamarrastus
paremal pool kaelal, haav vasakul pool rinnal ja paremal säärel. Vigastuste tüsistusena tekkisid äge
neerupuudulikkus, äge hingamispuudulikkus, intensiivravi deliirium, septiline šokk,
südamerütmihäired, trahheobronhiit ja parema jala külgmise pekse krooniline traumajärgne
osteomüeliit. Xxx xxxxx-l tuvastati teise kaelalüli murru näol eluohtlik tervisekahjustus. Teised
nimetatud vigastused ja vigastustega kaasnenud tüsistused põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab
ekspertiisiakt nr 24E-AOI00155-01 kohaselt vähemalt 4 kuud.
Xxx xxxx rikkus oma eelkirjeldatud tegevusega järgmisi liiklusseaduses (edaspidi LS) sätestatud
nõudeid:
LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses
hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;
LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises
hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;
LS § 33 lg 2 p 1 kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund
lubab sõidukit juhtida
Sellega pani xxx xxxx toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki
juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske
tervisekahjustus.
Alates 01. juulist 2004 on seaduseandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada kriminaalmenetlus
juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei
näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles
kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale
kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mis on II
astme kuritegu ja mille eest seadusandja näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistuse. Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et xxx xxxx ei oma kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi. KarS
§ 57 lg 1 p 3 ja 9 alusel tuleb karistust kergendavate asjaoludena käsitleda leppimist kannatanuga
ning kahtlustatava poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo suhtes. Eeltoodu
põhjal võib väita, et xxx xxxx-i süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur.
Kriminaalmenetluse käigus on 22.08.2024 kannatanuks tunnistatud xxx xxxx, kes on
väärteomenetluse nr 261023002710 (lõpetati 14.08.2024) raames tunnistajana 04.04.2024
ülekuulatud. Xxx xxxx ütlustest nähtub, et 20.06.2023 käis ta oma mehe vennatütre xxx xxxxx-ga
Tartu linnas oma meest vaatamas, kes oli haiglas. Autot juhtis xxx xxxx. Kannatanu sõnul pidi xxx
xxxx viima ta maakoju, mis asub xxxxxx vallas xxxxxx külas. Sõitsid mööda xxxxx-xxxx maanteed,
ilm oli ilus, päike paistis vastu ja ühtegi autot liiklusõnnetuse ajal vastu ei tulnud. Omavahel nad sõidu
ajal juttu ei rääkinud. Järsku vajus xxx xxxx-i juhitud auto paemale poole teelt välja ja sõideti vastu
teetruupi ja siis jäädi seisma. Kannatanu sõnul juhtus õnnetus ühe maja juures, kust tulid ka inimesed
välja. Xxx xxxx helistas oma pojale. Kiirabi tuli kiiresti kohale ning kannatanu viidi Tartu EMO-sse.
Kannatanu sõnul oli ta palju viga saanud - paremakäe luu oli katki, parema jalaluu katki, rinnak sai
viga, kops sai viga roided olid katki ja ülemine kaelalüli sai ka viga. Kannatanu sõnul on ta xxx-ga
ära leppinud ja pretensioone ei ole ning xxx xxxx on teda igatepidi aidanud peale õnnetust.
Tunnistajana on 29.10.2024 ülekuulatud patrullpolitseinik Tauri Hainsoo, kelle ütlustest nähtub, et
20.06.2023 oli ta graafikujärgselt tööl Kagu politseijaoskonna teeninduspiirkonnas. Kella 19.15 paiku
edastas juhtimiskeskus väljakutse, mille sisuks oli, et xxxxxxx-xxxxx-xxxx-xxxxxxx mnt xxxxxxx
külas on auto sõitnud kraavi ja üks inimene on vigastatud. Sündmuskohal oli näha Audit kraavis ning
et sõidukis oli kaks naisterahvast. Juhikohal olnud naisterahvas oli kiirabiautos ning temaga läks
vestlema patrullpolitseinik Edith Rästa. Sõiduautojuhil kontrolliti joovet indikaatorvahendiga ning
juht oli kaine. Juht oli väitnud, et ta täpselt ei tea, miks ta kraavi sõitis, arvas, et jäi vist magama ja
ärkas kõrvalistuja karjatuse peale. Tunnistaja sõnul oli järgmine asi mida juht mäletas, oli see et auto
oli juba tee pealt kraavi sõitnud ning sõitis vastu teetruupi, millest tõusis sõiduki esimene ots üles
ning maandus teiselpool teetruupi. Teine naisterahvas istus kõrvalistmel tunnistaja saabudes.
Kõrvalistmel olnud naisterahvas kurtis valu ühes jalas ja vastas käes. Kõrvalistuja ei rääkinud, mis ja
kuidas juhtus.
Kahtlustatavana üle kuulatud xxx xxxx-i ütlustest nähtub, et 20.06.2024 läks ta onu naisele, xxx
xxxxx-le suvekoju järgi, et minna onu vaatama Tartusse Maarjamõisa haiglasse. Xxx xxxx istus
kõrvalistuja kohal. Xxx xxxxx-l oli onu raviarstiga kokku lepitud, et arst räägib talle onu uuringute
kohta. Haiglas arst ütles, et onul on vähkkasvaja, mis on igale poole arenenud juba, opereerida ei saa
ja onu jääb ratastooli. Kella 18 ajal hakkasid nad xxx xxxx-ga tagasi koju sõitma. Ilm oli soe, päike
paistis ja autos räägiti mida arst oli öelnud. Xxx xxxx-i sõnul ta ei tea kuidas ta välja sõitis, tal pole
selle kohta mälupilti. Ta mäletab, et auto oli teelt välja sõitnud, auto seisis ning ta proovis autost välja
saada. Ütlustest nähtub, et xxx xxxx sai autost välja, pidas esimese auto kinni. Möödasõitja helistas
häirekeskusesse. Kiirabi tuli ja arstid ütlesid talle et ta istuks, kuid tal vajusid jalad alt ära ning ta viidi
kiirabiautosse. Xxx xxxx-i sõnul viidi ta Tartusse, kus tal tuvastati selgroomurd, maksakahjustus ning
kehal olid sinikad. Ta oli haiglas kuuaega ning hiljem pidi õppima sammhaaval uuesti kõndima. Xxx
xxxx-i sõnul ta ei tundnud ennast kuidagi väsinuna ega halvasti sel päeval. Tema sõnul ütles ta, et ta
jäi magama kuna see oli esimene reaktsioon – ta ei saanud aru mis juhtus. Tegelikult ta aga ei tea kas
jäi magama või mitte. Xxx xxxx kahtlustas ka tekkinud terviseriket, kuid arst tervises kõrvalekaldeid
ei tuvastanud. Ütlustest nähtub ka see, et ta aitab siiani xxx-t ja käib tal külas. Xxx xxxx väga kahetseb
juhtunut.
21.11.2024 on xxx xxxx-i lepinguline kaitsja Indrek Sirk esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks
KrMS § 202 alusel ja põhjendab enda taotlust järgmiselt:
1. xxx xxxxei ole mitte kunagi ühtegi süütegu toime pannud – tl 39 oleva väljavõtte kohaselt
on tehtud päring ka karistusregistri arhiivi ning päringu vastuse kohaselt ei ole xxx xxxx
üldse karistusregistrisse kantud, st tal puuduvad ka kustunud karistused.
2. Liiklusõnnetuses sai raskeid tervisekahjustusi ka xxx xxxx ise – ta vajas ka ise haiglaravi
ligi kuu aja vältel. Lülisamba nimmeosa L4 purustusmurdu raviti konservatiivsel meetodil,
so operatsioonita. Xxx xxxx pidi uuesti õppima käima. Paraku on tänaseks selgunud, et
selgroo kanal on nihkunud ning ahenemise tõttu on seljaaju surve all. See toob kaasa vaevusi
jalgade töös ning tulevikus tuleb teha operatsioon, et vältida halvatust.
3. xxx xxxx on 64-aastane, tal on tuvastatud osaline töövõime kaotus, kuid ta jätkab endiselt
töötamist, kuna ta ei ole veel pensioniealine ja see on ainus võimalus toimetulekuks. Ka
pensioniea saabumisel ei saabu leevendust, kuna saadav pension on suhteliselt madal. Seda
põhjusel, et xxx xxxx ei ole varasemalt saanud kogu aeg täiskohaga töötada. Pärast ema
surma leidis ta uuesti töökoha, kuid tema vanuses ja tervisliku seisundiga on töökoha
leidmine väga keeruline.
4. Töötamine on oluline ka seetõttu, et xxx xxxx elab üksinda ning üksnes kunagi tulevikus
saadavast pensionist ei oleks ta võimeline toime tulema. Ainuüksi kommunaalkulud korteri
eest küünivad üle 200 euro kuus. Xxx xxx-i juures käimiseks ja tema abistamiseks on vajalik
auto – liiklusõnnetuses hävines xxx xxxx-i pojale kuulunud auto ning praegugi kasutab xxx
xxxx poja autot, kuid seegi kahju tuleb hüvitada, kuna kindlustus seda ei korva.
5. Liiklusõnnetuses vigastada saanud xxx xxxx on xxx xxxxx-le väga lähedane sugulane,
keda ta on tundnud juba 40 aastat ning olnud oma eakale sugulasele juba aastaid toeks. Ka
liiklusõnnetuse ajal oli xxx xxxx abis oma onunaisel xxx xxxx-l, kellega koos käidi
vaatamashaiglas olnud onu. Pärast liiklusõnnetust on xxx xxxx-i ja xxx xxx-i suhted endised
ja xxx xxxx on senini üks olulisemaid xxx xxx-i abistajaid. Xxx xxxx tunneb suuri
süümepiinu juhtunu pärast. Seda kinnitavad ka xxx xxx-i ütlused.
6. Käesolevaks ajaks on kahju hüvitatud ning kannatanul ei ole nõudeid ega pretensioone
xxx xxxx-i suhtes.
7. xxx xxxx töötab xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx töölisena. Töökoht asubki xxxxxx-l. Töö on
vahetustega – kahel päeval 8.00 kuni 20.00 ka seejärel kahel ööl 20.00 kuni 8.00. Ainus
võimalus tööl käia on sõita sinna autoga. Seda põhjusel, et esimene buss xxxxxxx jõuab
xxxxxx-le kell 7.40, kuid juba kell 7.45 peab xxx xxxx olema tööriietes ja võtma vastu
eelmiselt vahetuselt tööpingi. Viimane buss lahkub xxxxxx-lt xxxxxxxx kell 18.10, st enne
vahetuse lõppu. Kaotades mootorsõiduki juhtimisõiguse muutub ka töötamine võimatuks.
Samuti on siis võimatu abistada xxxxxx-l elavat xxx xxxx-i, kuna eelkõige vajab xxx xxxx
seda, et talle tuuakse vajalikke asju ning sõidutatakse vajalike toimingute tegemiseks.
Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning suhelnud kahtlustatav xxx xxxxx-ga, leiab, et
isiku karistamine ei ole antud juhul vajalik. Xxx xxxx on 64-aastane isik, kellel ei ole kehtivaid
karistusi, ta on toime pannud II astme kuriteo, mille tagajärjel sai ka ise tõsiseid tervisekahjustusi –
ta vajas ise ka haiglaravi ligi kuu aja vältel. Xxx xxxx pidi uuesti õppima käima. Tänaseks on
selgunud, et xxx xxxx-i selgroo kanal on nihkunud ning ahenemise tõttu on seljaaju surve all, mis
toob kaasa vaevusi jalgade töös ning tulevikus vajab operatsiooni, et vältida halvatust.
Kahtlustatav xxx xxxx kahetseb toimepandut. Kannatanu on xxx xxxxx-le väga lähedane sugulane ja
palus kahtlustatavat mitte karistada, sest tegemist oli õnnetusega ning xxx xxxx siiani abistab
kannatanut. Xxx xxxx andis nõusoleku tasuda kriminaalmenetluse kulud – isiku kohtuarstliku
ekspertiisi tasu 155 eurot ja riigituludesse 600 eurot. Vesteldes xxx xxxxx-ga tõdes prokurör, et
süüdlane on teinud oma seadusevastasest käitumisest vastavad järeldused ning kriminaalmenetluse
lõpetamine tema suhtes on õigustatud ja põhjendatud.
Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma
määrusega.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24261050739 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik:
2.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub xxx xxxx tasuma kriminaalmenetluse kulud –
isiku kohtuarstliku eskspertiisi tasu 155 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata
10.05.2025. Makserekvisiidid on 10.12.2024 saadetud xxx xxxx-i e-posti aadressile
2.2.KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustub xxx xxxx tasuma riigituludesse 600 eurot.
Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 10.05.2025. Makserekvisiidid on 10.12.2024
saadetud xxx xxxx-i e-posti aadressile.
3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD-R plaat, millel
häirekeskusesse tehtud kõne, jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde.
4. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed:
NB! Kustutatakse ainult märgitud kuupäeval ja asja raames hõivatud biomeetria.
5. Kriminaalmenetluse kulud: isiku kohtuarstlik ekspertiisi tasu 155 eurot jätta KrMS § 202 lg 2 p 1
alusel xxx xxxx-i kanda.
6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: Kannatanu xxx xxxx. Xxx xxxx, kellele on kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 10.12.2024
Lõuna Ringkonnaprokuratuuris kätte antud. Lepinguline esindaja Indrek Sirk.
7. Teadmiseks: Tervisekassa
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna
Ringkonnaprokuratuuris ( Võru linn, Vabaduse tn 13). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti
keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust
arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Helen Puks
abiprokurör
Ees- ja perekonnanimi -
Isikukood -
Biomeetria andmete võtmise kuupäev DNA Sõrmejäljed Näokujutised
Kriminaalasja nr, milles biomeetria hõivati -
Kinnitan, et mulle on lõpetamise määrust selgitatud ja mõistan täielikult selle sisu ja tagajärgi. Olen
kohustustega nõus ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud. Mulle on
selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse
täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi,
uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.
_________________
Xxx xxxx