| Dokumendiregister | Tartu Maakohus |
| Viit | 10-3/24/595-2 |
| Registreeritud | 11.12.2024 |
| Sünkroonitud | 12.12.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs |
| Sari | 10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 10-3/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiitsministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium |
| Vastutaja | Kerli Turm (Tartu Maakohus, Kohtu esimehe juhtimisvaldkond, Kohtunikud, Tsiviilosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Aadress: J. Liivi tn 4, Tartu 50409; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee
Tartu Maakohtu arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu
kohta
Tartu Maakohtu arvamuse koostamiseks paluti kohtunikel, kohtujuristidel ja konsultantidel
esitada eelnõu kohta oma kirjalik arvamus.
Arvati, et muudatuse mõju maakohtu menetlusele ja töökoormusele on pigem väike. Samas
leiti, et muudatusettepanekud on üldjoontes põhjendatud ja toetavad kohtute töökoormuse
vähendamise ning töö tõhustamise eesmärke.
Hagi tagamise tähtaja pikendamine võimaldab küll avalduse lahendada kohtu jaoks
mõistlikumalt aga see ei vähenda kohtuniku koormust. Tööpäeviti pärast kella 17.00 ja
puhkepäevadel ning riigipühadel kohtule laekunud hagi tagamise avaldused võiks lugeda
kohtusse saabunuks järgmisel tööpäeval. Kui lugeda tööajaväliselt kohtule laekunud avalduste
saabumispäevaks nende kalendaarne esitamispäev, jääb sisuliselt avalduse lahendamiseks aega
kolme tööpäeva asemel kaks, sest tööaega kulub ka avalduste registreerimiseks ja jagamiseks.
Ettepanek on täiendada TsMS § 384 lg-t 1 teise lausega, senine teine lause saaks kolmandaks
lauseks: „Tööpäeviti pärast kella 17.00, puhkepäevadel ja riigipühadel esitatud hagi tagamise
avaldused loetakse kohtusse saabunuks järgneval tööpäeval.“
Lihtmenetluse piirmäära tõstmine ei vähenda tegelikult samuti maakohtu töökoormust.
Riigikohtu antud juhiseid arvestades tuleb ka lihtmenetluses välja tuua õiguslik põhjendus ning
tõendite analüüs. Lisaks on vaja ka lihtmenetluses ära kuulata tunnistajaid. Lihtmenetlus
õigustaks ennast siis, kui kohtunikul oleks võimalik teha otsus hoopis teistsugusena
(põhjendavas osas ainult õiguslikud viited, analüüs ainult selle küsimuse kohta, mille üle
vaidlus käib, viited ainult olulistele tõenditele). Praegu tundub Riigikohtu suuniste põhjal, et
see ei ole võimalik. Koormuse kokkuhoiu võib saavutada ringkonnakohtus, kui maakohtu
kohtunik ei anna luba apellatsioonkaebuse esitamiseks.
Lihtmenetluses tehtud otsustele esitatakse üha rohkem edasikaebusi, mis tähendab, et kui otsus
on tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata, tuleb lõpuks otsus ikkagi koos põhjendustega
kirjutada. See ei ole tegelikult aja kokkuhoid ja sunnib asjaga tegelema kaks korda. Kas sellise
nurga alt on muudatust üldse analüüsitud?
Justiitsministeerium
Teie 20.11.2024 nr 8-1/8228-1
Meie 11.12.2024 nr 10-3/24/595-2
TsMS § 666 lg 3 täiendamine § 475 lg 1 p 12² osas ei pruugi olla põhjendatud, sest tegemist
võib olla mahukama ja keerulisema asjaga, mistõttu ei ole põhjendatud selle läbivaatamise ja
lahendamise andmine ühele ringkonnakohtu kohtunikule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Vahing
Kohtu esimees
,
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|