Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/24/592-6
Registreeritud	09.12.2024
Sünkroonitud	12.12.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Saue Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Saue Vallavalitsus
Vastutaja	Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (75253 tm).

Failid

7.1-224592-6 09.12.2024 Valjaminev kiri.asice

Lisa 1. Riigitee ristumiskoha nõuded.pdf

Lisa 2. SIN4_EP_AA-0-02_v04_seletuskiri_2023-10-03.pdf

Lisa 3. SIN4_EP_AR-4-01_v03_asendiplaan_2023-07-04.pdf

Sinika tee 4 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine.pdf

Lisa 1. Riigitee ristumiskoha nõuded.pdf

Lisa 1. EhS § 99 lg 3 kohased riigitee

ristumiskoha nõuded

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised

nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Ristumiskoht projekteerida detailplaneeringus määratud asukohta s.o kahe kinnistu piirile

riigitee km 1,365 (vt joonis 1).

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti teeregistrist

2. Rajatavalt ristumiskohalt on vajalik tagada juurdepääs Sinika tee 6 kinnistule

(katastritunnus 72703:002:0306), sest eraldi ristumiskoha rajamine nimetatud

katastriüksusele ei ole riigitee toimivuse ja ohutuse seisukohalt sobilik ning juurdepääsu

võimaluseta jäämine võib riivata kõnealuse maaomaniku huve. Õiguslikult siduvas vormis

sõlmitud kokkulepe lisada kooskõlastamiseks esitatavale projektile.

3. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

4. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

5. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

6. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed ning projekteerimise lähtetase rahuldav.

7. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti

tiitellehel ja joonistel.

8. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

9. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

9.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti peadirektori 31.07.2024 käskkirjaga nr

1.1-1/24/117 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“.

2 (3)

9.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

9.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

9.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu

tagamiseks.

9.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

10. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise II

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

11. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

12. Projekteerida asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast.

13. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

15. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja

rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist

tuleb selgitada seletuskirjas.

16. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus

ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

17. Riigitee koosseisu mittekuuluvate ehitiste (nt tehnovõrgud) rajamiseks riigitee alusele

maale tuleb projekti koosseisus lahendada ehitise aluse maa isiklik kasutusõigus (edaspidi

IKÕ). Vormistada IKÕ plaanid vastavalt tehnovõrkude näidisele.

18. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

19. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

20. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

21. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

3 (3)

22. Palume arvestada sellega, et ristumiskoha ehitustöödeks tuleb koostada ka ehitusaegse

liikluskorralduse projekt.

23. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

24. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

25. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise

kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Lisa 2. SIN4_EP_AA-0-02_v04_seletuskiri_2023-10-03.pdf

Projekt: LAOHOONE / EELPROJEKT / Töö nr.: 121-21AE Aadress: Sinika tee 4, Koppelmaa küla, Saue vald Tellija: LAURINO INVEST OÜ / TEL +372 5187 252 / MAIL [email protected] Projekteerija: KARISMA arhitektid OÜ / Suur-Patarei 6-1, Tallinn 10415 / Reg.kood 11503141 / Reg. aeg 06.05.2008 Vastutav spetsialist: Risto Parve / TEL +372 6 419 905 / MAIL [email protected] / Välja antud: 3.10.2023 2 / 23

KÖITE KOOSSEIS

1 SELETUSKIRI

2 JOONISED

3 LISAD

1. Harju maakond Saue vald Koppelmaa küla Tee-Pundi ja Vana-Pundi osaline detailplaneering (töö nr. DP-

01/16, Alternatiivenergia Grupp, 2006).

2. Sinika tee 4, Koppelmaa geoalus (töö nr. 719-21, Geodeesia Partner OÜ, 2021)

3. Saue Vallavolikogu 28.jaanuaril 2021 koostatud otsus nr 2 "Saue Vallavalitsuse 25. septembri 2007. aasta

korraldusega nr 700 kehtestatud Koppelmaa küla Tee-Pundi ja Vana-Pundi kinnistute detailplaneeringu

osaline kehtetuks tunnistamine veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse ning osaliselt ehitusõiguse osas".

4. Kavandatud hoone illustratiivne materjal

SELETUSKIRI

SISUKORD

1 ÜLDOSA ................................................................................................................................................. 4 1.1 Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4 1.2 Üldandmed ....................................................................................................................................... 4 1.3 Alusdokumendid................................................................................................................................ 4

2 ASENDIPLAAN ......................................................................................................................................... 6 2.1 Olemasolev olukord ........................................................................................................................... 6 2.2 Asendiplaani lahendus ....................................................................................................................... 6 2.3 Vertikaalplaneering............................................................................................................................ 6 2.4 Krundisisene liikuskorraldus ja parkimine ............................................................................................. 7 2.5 Haljastus ja heakord .......................................................................................................................... 8

3 ARHITEKTUUR ....................................................................................................................................... 10 3.1 Lähteandmed .................................................................................................................................. 10 3.2 Hoone arhitektuurne lahendus .......................................................................................................... 10 3.3 Hoone põhikonstruktsioonide kirjeldused ............................................................................................ 11 3.4 Hoone ehitusosade kirjeldus ............................................................................................................. 12 3.5 Hoone tehnilised nõuded .................................................................................................................. 14 3.6 Keskkonna ja tervisekaitse, heakord .................................................................................................. 15

4 TULEOHUTUS ........................................................................................................................................ 17 4.1 Üldandmed ..................................................................................................................................... 17 4.2 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ..................................................................................................... 17 4.3 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus ..................................................................................................... 18 4.4 Tuletundlikkus ................................................................................................................................ 18 4.5 Evakuatsioonilahendus ..................................................................................................................... 18 4.6 Tuleohutuspaigaldised...................................................................................................................... 19 4.7 Tehnosüsteemide tuleohutus ............................................................................................................ 20 4.8 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele .............................................................................................. 21 4.9 Väline tulekustutusvesi .................................................................................................................... 21

5 INSENERTEHNILISED LAHENDUSED ......................................................................................................... 22 5.1 Küte ja ventilatsioon ........................................................................................................................ 22 5.2 Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................................... 22 5.3 Elektrivarustus ................................................................................................................................ 22 5.4 Nõrkvool ja automaatika .................................................................................................................. 22

6 TEHNILISED ANDMED............................................................................................................................. 23 6.1 Võrdlustabel detailplaneeringuga ....................................................................................................... 23 6.2 Maa-ala tehnilised andmed ............................................................................................................... 23 6.3 Hoone tehnilised andmed ................................................................................................................. 23

1 ÜLDOSA

1.1 Sissejuhatus

Käesolev laohoone ehitusprojekt eelprojekti staadiumis on koostatud LAURINO INVEST OÜ tellimusel.

Hoone on kavandatud vastavalt osaliselt kehtivale detailplaneeringule ning Tellijapoolsele lähteülesandele.

Eelprojektiga lahendatakse hoone arhitektuurne ja asendiplaaniline osa ning antakse esmased suunised

insenertehnilisele osale.

1.2 Üldandmed

Projekteeritud objekt asub aadressil Sinika tee 4 Harju maakonnas Saue vallas Koppelmaa külas, detailplaneeringuga

sätestatud ärimaa sihtotstarbega krundil (pos. nr 8) suurusega 5250 m2, katastritunnusega 72703:002:0305.

1.3 Alusdokumendid

1.3.1 Tellija lähteülesanne

Tellija poolt on antud laohoonele esitatud funktsionaalsed ootused.

1.3.2 Eskiisprojekt

Käesoleva eelprojekti aluseks on arhitektuuribüroo KARISMA arhitektid OÜ poolt koostatud ja Tellija poolt

kooskõlastatud eskiisprojekt.

1.3.3 Detailplaneering

Töö aluseks on osaliselt kehtiv Harju maakond Saue vald Koppelmaa küla Tee-Pundi ja Vana-Pundi osaline

detailplaneering (töö nr. DP-01/16, Alternatiivenergia Grupp, 2006) ja Saue Vallavolikogu 28.jaanuaril 2021

koostatud "Saue Vallavalitsuse 25. septembri 2007. aasta korraldusega nr 700 kehtestatud Koppelmaa küla Tee-

Pundi ja Vana-Pundi kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine veevarustuse ja kanalisatsiooni

lahenduse ning osaliselt ehitusõiguse osas" otsus nr 2 .

1.3.4 Normdokumendid

- Planeerimisseadus ja sellega seonduvad õigusaktid

- Ehitusseadustik ja sellega seonduvad õigusaktid

- Päästeseadus

- Tuleohutuse seadus

- Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63

- Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele. Majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määrus nr 36

- Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97

- Ehitise kasutamise otstarvete loetelu. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51

- Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57

- Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Siseministri määrus 01.03.2021 nr 17

- Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42

- Saue valla arengukava 2021-2030

- EVS 932:2017 Ehitusprojekt

- EVS 843:2016 Linnatänavad

- EVS 812 seeria. Ehitiste tuleohutus

- EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

- EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine

- EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused

- EVS-EN ISO 9972:2015 Hoonete soojuslik toimivus. Hoonepiirete õhupidavuse määramine. Ventilaatoriga

survestamise meetod

Keskkonnaalased õigusaktid ja eeskirjad:

- Jäätmeseadus

- Veeseadus

- Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus

- Looduskaitseseadus

- Saue valla ja Lääne-Harju valla ühine jäätmekava aastateks 2021-2026

- Saue valla jäätmehoolduseeskiri. Saue Vallavolikogu 26.09.2019 määrus nr 31

- Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused. Keskkonnaministri 16.01.2007 määrus

nr 4

2 ASENDIPLAAN

2.1 Olemasolev olukord

2.1.1 Paiknemine

Sinika tee 4 kinnistu asub Harju maakonnas Saue vallas Koppelmaa külas. Kinnistu piirneb lääne suunast Tallinn-

Pärnu-Ikla maanteega, Sinika teega ning alast põhja poole jääb Keila jõgi.

Pilt 1. Kasutatud x.gis.maaamet.ee kaardiserveri rakendust seisuga 01.07.2022

2.1.2 Olemasolevad hooned ja rajatised

Kinnistul puuduvad olemasolevad hooned ja rajatised.

2.1.3 Olemasolev reljeef

Kinnistu on langusega põhja suunal ehk Keila jõe poole. Ala on madal ja seetõttu on maa-alal ka kuivenduskraavid.

Kinnistule jääb neist üks, kraav nr 4.

2.1.4 Olemasolev kõrghaljastus

Krunt on kaetud suures osas võsaga (lepp ja haab, üksikud kased).

2.1.5 Olemasolevad tänavad, juurdepääsud ja kõnniteed

Krundil puuduvad olemasolevad teed. Krundile juurdepääs toimub Sinika teelt, mis jookseb paralleelselt

riigimaanteega ning kuhu pööratakse riigimaanteelt tulles Voore teed mööda.

2.2 Asendiplaani lahendus

2.2.1 Hoone(te) ja rajatis(te) paigutus

Laohoone on projekteeritud detailplaneeringu järgi esitatud hoonestusalale krundi keskosast kagu suunas.

Kujundamisel on lähtutud krundi iseloomust, võimalustest ja piirangutest.

2.3 Vertikaalplaneering

2.3.1 Hoone paiknemiskõrgus

Hoone 0.00 kõrgusmärgiks on projekteeritud +35.50 abs, hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast on kuni 11,0 m.

2.3.2 Sademevee käitlemine

Lamekatus on projekteeritud 3 kraadise ühesuunalise kaldega. Katuse madalama osa ees on vihmavee renn, mis

sajuveed kinni püüab. Rennist juhitakse veed vihmavee torudesse, mis asuvad hoone tagaküljel 6 m sammudega

kogu fassaadi ulatuses.

Krundi sajuveed juhitakse pinnasesse. Sademevee juhtimine naaberkinnistutele on keelatud. Vt. ka seletuskirja

punkt 3.6.

Ol.ol. kuivenduskraavi (nr. 4) paigaldatakse drenaažitoru ning kraav sulgetakse. Vajalik toru läbimõõt arvutatakse

lähtuvalt vee vooluhulgast ja täpsustatakse projekti järgmises etapis. Asfaltplatsilt tulevad veed tuleb enne

drenaažitorusse suunamist juhtida läbi õli- ja liivapüüdja. Kraavi nõlvad kinnistu piiride juures (toru otste juures)

tuleb kindlustada.

2.4 Krundisisene liikuskorraldus ja parkimine

Detailplaneeringuga on ette nähtud kinnistutele juurdepääsuks rajada uus juurdepääsutee Jõgisoo teelt

(servituudiga), v.a Voore tee 3 kinnistule mahasõidu ettepanekuga Voore teelt ning Sinika tee 3 kinnistule, millele

on kavandatud mahasõit planeeritavast juurdepääsuteest (Sinika tee). Planeeringus ei ole lubatud kruntidele otse

peale-mahasõite riigiteelt ning juurdepääsud on kavandatud mööda ärimaa krunte planeeritavast uuest

juurdepääsuteest (Jõgisoo teelt). Kinnistusraamatusse on tehtud kanded teeservituudi kohta. Uute kinnistute

omanikel tuleb tagada kehtestatud detailplaneeringuga ette nähtud juurdepääsutee välja ehitamine (kinnistute

ulatuses).

Täna on tekkinud olukord, kus planeeringualal asuvatel ärimaa kruntidel on erinevad omanikud ning tänase päeva

seisuga on planeeringuga ette nähtud juurdepääsutee (Jõgisoo tee) välja ehitamata. Antud planeeringut

suuretõenäosusega kogu ulatuses välja ei arendata ning juurdepääsutee väljaehitamine sõltub täna planeeringuga

ette nähtud esimesest ärimaa (Sinika tee 2//Voore tee 1) kinnistule Jõgisoo ühendusteelt mahasõiduga ehitamisest.

Maanteeameti hinnangul saab detailplaneeringu kaasajastamisel kaaluda kogujateest loobumist ja ühendusteelt 1109

sama arvu ristumiskohtade kavandamist nagu on kogujateega lahenduse puhul, so kokku kaks ristumiskohta (ühine

mahasõit Sinika tee 4 ja 6 kinnistutele ning ühine mahasõit Sinika tee 8 ja 10 kinnistutele). Sinika tee 2//Voore tee

1 kinnistule kavandada juurdepääs Voore teelt ning Sinika tee 12 kinnistule juurdepääs Sinika teelt. Maanteeamet

palus lähtuda ehitustegevuses sh hoonestusala määramisel EhS §71 kohastest riigitee kaitsevöönditest so

hoonestusala peab jääma väljapoole riigi põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee kaitsevööndit (laius on 50 meetrit

äärmise sõiduraja välimisest servast) ning ühendustee 1109 kaitsevööndit (laius 30 meetrit). Hoonestusala

kavandamine riigitee kaitsevööndisse ei ole antud liikluskeskkonnas sobilik.

Saue Vallavolikogu 28.jaanuar 2021 otsusega nr 2 otsustati, et detailplaneering tunnistatakse osaliselt kehtetuks ja

sellega määrati ka uued tingimused ka kinnistute mahasõitude osas. Otsuse punktis 2.4 on märgitud, et kinnistute

mahasõidud tuleb lahendada vastavalt lisatud Maanteeameti hinnangule (vt. eelmine lõik).

Sellest tulenevalt on Sinika tee 4 kinnistule sissepääs lähendatud kinnistu loodenurgast Sinika tee kaudu. Loodud on

ristumiskoht kahe kinnistu piirile ehk võimalus ühiseks mahasõiduks juurdepääsuteelt nii Sinika tee 4 ja 6

kinnistutele. Kuna laohoonet kasutavad C-kategooria sõidukid on suure pöörderaadiusega, on laohoone esine kaetud

suuremal määral asfaltkattega alaga.

Ühistranspordi liiklus on piirkonnas väga harv, seega on detailplaneeringus ette nähtud, et töötajate transport tööle

ja koju toimub kas firma busside või oma transpordiga (sõiduautod). Laohoone ette on projekteeritud 12

parkimiskohta – vastavalt detailplaneeringus sätestatud kohtade arvule pinna m2 kohta (1 koht 150 m2 netopinna

kohta). Sõiduautode parkimine ei ole hoonele lähemal kui 4 m. Ümber laohoone on projekteeritud 1 m

sillutuskivikattega jalgtee, mis seob ära laohoone kontorite peasissepääsude esised alad, kuid loob ka visuaalselt

jalakäijale turvalisema liikumisala. Jalgtee on vajalik ka turvaliseks evakuatsiooniks.

Kuna tegemist on mitteelamuga, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta,

paigaldatakse juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt ühele

parkimiskohale.

2.5 Haljastus ja heakord

2.5.1 Olemasolev säilitatava haljastus

Krunt on kaetud suures osas võsaga (lepp ja haab, üksikud kased). Võsa korrastatakse ja säilitatakse võimalikult

palju perspektiivseid noori puid. Enne tööde algust taodeldakse Keskkonnaametist raadamisteatis. Raadamisteatis

on kasutusloa saamise eelduseks.

2.5.2 Projekteeritud haljastus

Hoones asuvate kontorite peasissepääsude ette on projekteeritud madalhaljastust. Haljastuse täpsem valik

teostatakse projekteerimise järgnevas etapis.

2.5.3 Väikeehitised ja -vormid

Väikeehitisi ja -vorme krundile projekteeritud ei ole.

2.5.4 Piirded ja väravad

Krundile ei ole projekteeritud piirdeid. Krundi piiril sissesõidu ette on projekteeritud elektritoitega varustatud

automaatne tõkkepuu.

2.5.5 Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemine teostatakse vastavalt Saue valla jäätmekavale. Krundi läänenurka sissesõidu tee äärde on

kavandatud prügikonteinerite asukoht. Tagamaks väljasorditava jäätmematerjali kõrgemat kvaliteeti ja seeläbi

jäätmete paremat taaskasutusse võtmist, tuleb esmajoones kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks

nende tekkekohas ja võimaldada liigiti sorteeritud ning kogutud jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale liikide kaupa.

Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmetega ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest

erinevad omadused. Liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutitesse tohib panna ainult konkreetset kogutavat liiki

jäätmeid. Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid. Kogumismahuti peab tagama:

jäätmete kogumise nende levikut ja lendumist takistaval viisil; jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil; lekete

vältimise. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahutit puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli,

kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Kogumismahuti ja selle ümbruse puhtuse ja mahuti õige kasutamise eest

vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Jäätmeid veetakse ära kommunaalteenuse korras.

Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid (toodud vastavalt

jäätmenimistu jäätmeliikide koodidele): paber ja kartong (20 01 01); plastid (20 01 39); metallid (20 01 40);klaas

(20 01 02); biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01); biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02 – pinnas ja kivid, 20 02 03 – muud jäätmed, mis ei

ole biolagunevad); pakendid (15 01), sh paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02),

puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07),

tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduses toodud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid; puit (20 01

38); tekstiil (20 01 10 - rõivad, 20 01 11 - tekstiilid); suurjäätmed (20 03 07); probleemtoodete jäätmed (20 01 21*

- luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed; 20 01 23* - klorofluorosüsivesinikke (CFC-sid)

(osoonikihti kahandavad ained) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed; 20 01 34 – patareid ja akud, mida ei

ole nimetatud koodinumbriga 20 01 33*; 20 01 35* - ohtlikke osi (nt patareid ja akud, elavhõbedat sisaldavad lülitid,

elektronkiiretoruklaas, muu aktiveeritud klaas jne) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja

elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23*; 20 01 36 - kasutuselt

kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01

35*); ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke

aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid (15 01 10*).

Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada: ohtlikke jäätmeid; taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine

on korraldatud; vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; käimlajäätmeid ja kogumiskaevu setteid; nakkusttekitavaid ja

bioloogilisi jäätmeid; aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või

jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; ehitus- ja lammutusjäätmeid;

suurjäätmeid; aia- ja pargijäätmeid; tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; muid erikäitlust vajavaid jäätmeid, sh

kuuma küttekolde tuhka. Küttekolde tuhka võib paigutada olmejäätmete mahutisse, vaid täielikult mahajahtunud

olekus ja kui see on jäätmevedaja poolt lubatud, vastab jäätmekäitlusettevõtte poolt kehtestatud tingimustele ja on

paigutatud suletud kilekotti. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid ja

bioloogiliselt mittelagunevaid jäätmeid.

Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotuskoodi 20 all loetletud olmejäätmete liikidele:

20 03 01 – prügi (segaolmejäätmed);

20 01 01 – paber ja kartong;

20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;

20 02 01 – biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;

20 03 07 – suurjäätmed.

Jäätmekonteineri suurus ja jäätmete äraveo sagedus peab tagama jäätmetemahutite optimaalse tühjendamise,

vältimaks ületäituvust ja jäätmete laialikandumist keskkonda.

Vt. ka seletuskirja punkt 3.6.

3 ARHITEKTUUR

3.1 Lähteandmed

Hoone arhitektuurse osa koostamise aluseks on üldplaneering, osaliselt kehtiv detailplaneering, vallavolikogu

täpsustav otsus, geodeetiline ülesmõõdistus, Tellija lähteülesanne ja eskiisprojekt.

3.2 Hoone arhitektuurne lahendus

3.2.1 Üldkontseptsioon ja ruumiplaneering

Hoone on oma olemuselt trapetsi kujuga jälgides detailplaneeringus ette antud ehitusala. Lihtsale mahule annavad

põnevust esimese korruse sissehauked kontorite sissepääsude juures.

Ruumiprogramm on lihtne, kuid mitmekülgne. Hoone on jaotatud neljaks erineva suurusega laopinnaks. Igasse lattu

on loodud sissesõit rasketehnikaga krundi sissesõidu poolt, kuhu on projekteeritud tõstuksed. Kahte hoone

esifassaadi nurka on lahendatud läbi kahe korruse kontoriosad, mis on seotud kahe külgmise laopinnaga. Post-tala

kandesüsteem loob võimaluse hoone keskmiste ladude liitmiseks külgmistega. Nii on võimalik funktsionaalselt ruumi

ümber ehitades luua uuele omanikule/ kasutajale just tema võimalustele vajalik laoruumi suurus.

Tellija soov on hakata laoruumides hoiustama haagiste varuosi (nt. tuled jne.)

3.2.2 Hoone ehitusetapid ja muutmise võimalused

Hoone on kavandatud ehitada ühes ehitusetapis. Hoone laiendamist ette nähtud ei ole. Hoone muudatused,

ümberehitused, lisadega varustamised, fassaadi värvilahenduse muutmine jms tuleb kooskõlastada projekti

autoriga.

3.2.3 Energiatõhusus ja sisekliima

Hoone on paigutatud kinnistule ida-lääne suunaliselt nii, et kontoriploki osasse ei paistaks sisse lauspäikest.

Klaasfassaadide soojajuhtivus on valitud 3x klaaspaketi ja raami puhul vähima soojajuhtivusega, mis tavatootmises

on võimalik. Hoone on kavandatud optimaalse välispiirde pindalaga, soojuskaod on võimalikult väikesed. Hoone

piirdetarindid on valitud mõistlikult väikese soojajuhtivusega. Hoone on ette nähtud ehitada õhutihe. Avatäidete

ümbruses ja hoone nurkades on välditud joonkülmasildasid läbi välispiirde konstruktsioonide.

Vt. täpsemalt nõuded sisekliimale vastava eriosa projektist (küte ja ventilatsioon).

3.2.4 Ruumide loomulik valgus ja päikesekaitse

Kontoriruumides on lähtutud on standardist EVS 894:2008+A1:2010 Loomulik valgus elu- ja bürooruumides.

Laoruumides loomuliku valguse vajadust ei ole.

3.2.5 Ehitise kui terviku kasutusiga

Ehitise projekteeritud kasutusiga vastavalt EVS-EN 1990:2002 on 50 aastat.

3.2.6 Hoone välisviimistlus

Hoone välisviimistluse materjalid on antud samas järjestuses, kui need on tähistatud ehitusprojekti joonistel Vaated:

1. Sandwich paneel, peidetud kinnitusega : Toode- SP2D120XPIR, toon - tumehall (RAL7016)

2. Horisontaalne laudis : Lehis, 21x90mm, laudis immutatakse tulekaitsevahendiga (vastab

tuletundlikusele B,d0), viimistlus Teknos Drywood, toon 1802 (hele, naturaalne)

NB! Kõikide puitmaterjalide osas teostada viimistluse proovitöö (1m x 0.5m), kooskõlastada arhitektiga.

3. Klaasfassaad : 3x klaaspaketiga, klaas- kirgas, postide ja liistude toon - tumehall (RAL7016)

4. Tõstuks : Soojustatud, akna osaga, evakuatsiooni-käiguuksega tõstuks, toon - fassaadiga identne toon

5. Sokkel : 3-kihiline betoonist, soojustatud soklisein, toon - tumehall (RAL7016)

6. Tõstuste märgistus ja firmade nimed-logod : Alumiiniumleht, distantskinnitusega,

toon – tumehall (RAL7016)

7. Vihmavee renn ja -torud : Kandilise profiiliga, toon- fassaadiga identne toon

8. Evakuatsiooniuks : Sileda lehega, soojustatud metalluks, toon - fassaadiga identne toon

9. Suitsueemaldusaken: 3-kihiline akrüülkuppel, avatav automaatikaga (elektrilise ajamiga), tsingitud

lehtmetallist alusraam

10. Päikesepaneelid

11. Kohtkindel seinaredel: toon – must (RAL9005)

12. Sissepoole avatav aken - hädaväljapääs: Varustatud evakuatsioonilingi fiksaatoriga (nt: Abloy

evakuatsioonilingi fiksaator EH900)

NB! Katusel nähtavale jäävad mistahes tehno- või muud seadmed, jm. tarvikud / agregaadid / muud

elemendid (ntks. tuulutid, sisse-/väljaviske otsikud, k.a. turvapollarid, redelid, vms.) : kõikide nähtavale

jäävate pindade viimistluse toon – must (RAL9005).

Hoone lõplikud toonid ja materjalide pinnaviimistlus valitakse ehitamise ajal autorijärelvalve käigus, kui kõikidest

toonides on tehtud minimaalselt 1m2 suurused näidised, või on üle vaadatud toodete näidised.

3.2.7 Fassaadivalgustus

Hoone fassaadivalgustus lahendatakse projekteerimise edasises staadiumis.

3.2.8 Liikumis-, nägemis-, kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused

Hoone on ligipääsetav tänavalt esimese korruse tasapinnas. Hoones on madaldatud lävepakud või lävepakud

puuduvad üldse. Hoone ette ei ole kavandatud treppe. Uste laiused on piisavad, et oleks hea ligipääs. Kontorites

teisele korrusele viivad trepid on varustatud käsipuuga.

3.3 Hoone põhikonstruktsioonide kirjeldused

3.3.1 Vundament, sokkel

Taldmikvundamente kasutatakse kandepostide all. Soklis on kasutatud raudbetoonist 3-kihilisi soojustatud

soklipaneele. Lahendatakse täpsemalt eriosade projektiga projekteerimise edasises staadiumis.

3.3.2 Põrand pinnasel

Põrandaplaat on ette nähtud pinnasele toetuvana. Põrand pinnasel on projekteeritud nii, et ladudesse oleks võimalik

sõita ka rasketehnikal (täpsustatakse järgmises projekteerimise etapis).

PÕRAND PINNASEL

U ≤ 0,10 W/m2K

1. Pinnakõvendi ja tolmupidur

2. Kiudbetoonplaat, keskkonnaklass XC3, tugevusklass C30/37, pinna klass MUO-A, 170 mm

3. Libisemiskiht, PE-kile, ääred min 200 mm ülekattega ja teibitud, 0,2 mm

4. Soojustus, soojaerijuhtivus λD≤0,031 W/mK; lühiajaline survepinge 10% deformatsiooni korral ≥200

kN/m2; EPS 200 või samaväärnene, 50 mm

5. Radoonimembraan, vigastuste vältimiseks paigutatud kahe soojustusplaadi vahele; Delta-Radonspette 280

g/m2 või samaväärne

6. Soojustus, soojaerijuhtivus λD≤0,031 W/mK; lühiajaline survepinge 10% deformatsiooni korral ≥200

kN/m2; EPS 200 või samaväärnene, 150 mm

7. Killustikalus, tihendatud, 200 mm

8. Geotekstiil, klass II

9. Olemasolev pinnas

* märkus: kasuskoormus: jaotatud koormus qk=5 kN/m2, punktkoormus Qk=90 kN

(täpsustada sõidukid ja seadmed)

Lahendatakse täpsemalt eriosade projektiga projekteerimise edasises staadiumis.

3.3.3 Kandekarkass

Hoone kandekarkassi moodustab raudbetoonpostide ja terasfermide süsteem.

3.3.4 Välis- ja siseseinad

Välisseintes ja ladude vahelistes siseseintes on kasutatud sandwich-paneele, näiteks RUUKKI kergpaneel SP2D X-

PIR paksusega 120 mm, U ≤ 0,18 W/m2K. Kontorit ja ladusid eraldavad siseseinad on EI30 nõudega ning nende

seintes kasutatakse villatäitega sandwich paneele. Kontori sisesed seinad on projekteeritud kergseintena

(metallkarkassil kipsseinad).

Lahendatakse täpsemalt eriosade projektiga projekteerimise edasises staadiumis.

3.3.5 Vahelaed

Kontori osas olevad vahelaed on projekteeritud puittaladele, mis toetuvad hoone kandekonstruktsioonile.

Lahendatakse täpsemalt eriosade projektiga projekteerimise edasises staadiumis.

3.3.6 Katuslaed

Lamekatus on projekteeritud kandeprofiilplekiga 3 kraadise ühesuunalise kaldega.

KATUSLAGI

U ≤ 0,10 W/m2K

L'n,w ≤ - dB

R'w ≥ - dB

1. PVC-katusekate, Protan SE 1,6 TITANIUM või samaväärne

2. Tuulutussoontega jäik mineraalvillaplaat, soojuserijuhtivus λD≤0,037 W/mK, näiteks Isover OL-TOP või

samaväärne, 30 mm

3. PIR-soojustus, soojuserijuhtivus λD≤0,022 W/mK, näiteks Kingspan Therma TR26 või

samaväärne, 120 mm

4. Vahtpolüstüreenplaat, kaldu lõigatud, soojuserijuhtivus λD≤0,032 W/mK, näiteks EPS 100 Silver või

samaväärne, 60...260 mm

5. Aurutõke, 1x SBS-rullmaterjal, ülespöörded min 300 mm, tooteklass TL2

6. Jäik mineraalvillaplaat, soojuserijuhtivus λD≤0,037 W/mK, näiteks Isover OL-P või samaväärne, 70 mm

7. Kandev profiilplekk, näiteks Ruukki T130-75L-930, 130 mm

8. Terastala, vastavalt EK-projektile

9. Kontorites viimistletud ripplagi

Lahendatakse täpsemalt eriosade projektiga projekteerimise edasises staadiumis.

3.4 Hoone ehitusosade kirjeldus

3.4.1 Trepid

Kontori esimese ja teise korruse vahele on projekteeritud monteeritavad betoontrepid.

3.4.2 Varikatused

Hoonele varikatuseid projekteeritud ei ole.

3.4.3 Rõdud

Hoonele ei ole projekteeritud rõdusid.

3.4.4 Terrassid

Hoonele ei ole projekteeritud eraldiseisvaid terrasse.

3.4.5 Korstnad

Hoonele ei ole projekteeritud korstnaid.

3.4.6 Päikesepaneelid

Katusele paigaldatakse päikesepaneelid, täpsem kogus lähtuvalt Energiamärgise arvutuses nõutust. Lahendatakse

täpsemalt eriosade projektiga projekteerimise edasises staadiumis.

3.4.7 Avatäited

- Aknad ja välisuksed peavad vastama standardile EVS-EN 14351-1:2006+A2:2016. Avatäidete omadused

peavad olema määratud selles standardis viidatud katsemeetodite kohaselt ning liigitatud selles standardis

esitatud liigitusmeetodite kohaselt. Tooted peavad olema varustatud CE-märgisega. Tuletõkkeavatäited

peavad vastama Eesti riiklikele normidele.

- Avatäited tuleb paigaldada nõuetele vastavalt, kindlustades sealjuures ka toodete jätkuva nõuetekohasuse.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata avatäite ja seda ümbritseva konstruktsiooni liitekoha nõuetele vastavusele

ja sobivusele.

- Akende veepidavus peab vastama standardi EVS-EN 12208 „Aknad ja uksed. Veepidavus. Veepidavus- Klass

7A.

- Akende vastupidavuse aluseks on akende korduva avamise-sulgemise katsetulemused vastavalt standardile

EVSEN 1191:2012 „Windows and doors - Resistance to repeated opening and closing - Test method“ ja

liigitus vastavalt standardile EVS-EN 12400 „Aknad ja välisuksed. Mehaaniline vastupidavus. Nõuded ja

liigitus“.

- Uste veepidavus peab vastama standardile EVS-EN 12208. Veepidavus- Klass 7A.

- Uste vastupidavuse aluseks on uste korduva avamise-sulgemise katsetulemused vastavalt standardile EVS-

EN 1191:2012 ja liigitus vastavalt standardile EVS-EN 12400:2003.

- Avatäidete õhu läbilaskvus- Klass 4 (vastavalt standardile EVS-EN 12207:2016).

- Avatäidete vastupanu tuulekoormusele- Klass C4 (vastavalt standardile EVS-EN 12210).

- Uste õhumüra isolatsioon peab vastama ruumi otstarbele ning standardile EVS 842 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

- Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäidete ning suluste osas tuleb järgida EVS 871:2017 nõudeid.

- Avatäidete sissemurdmiskindluse nõuete tagamiseks tuleb järgida standardi EVS-EN 1627 „Uksed, aknad,

rippfassaadid, võred ja luugid. Sissemurdmiskindlus. Nõuded ja liigitus“ nõudeid. Uste konstruktsioon,

kattematerjalid ja viimistlus (sh sulused, hinged, ukselehed, läved, varvaslauad ja lengid) peavad olema

vastupidavad.

- Käepidemed peavad vastama käepidemete vastupidavusstandarditele EVS-EN 1906:2012 „Akna- ja

uksetarvikud. Ukselingid ja -nupud. Nõuded ja katsemeetodid“.

- Akende ja uste juures kasutatavad veeplekid peavad vastama juhendteatmike RT 80-11202-et ja RT 80-

10817 nõuetele. Veeplekid peavad olema valtsitud, keelatud on ülekatte või põkkvuugiga teostus. Teraspleki

kasutamise puhul on selle paksus vähemalt 0,5 mm.

Enne avatäidete tootmist on tootja kohustatud kontrollima avade mõõte ja avatäidete arvu objektil.

- Aknad:

Avanemised vastavalt joonistele. Klaaspakett kolmekordse kirka klaasiga, seesmised klaasid

selektiivklaasid. Välimiste avatäidete paigaldamisel teipida lengid õhutihedalt. Spetsifikatsioonid

koostatakse projekti järgmises staadiumis. Lingid ja muud vajalikud tarvikute tüübid valitakse projekti

järgmises staadiumis koos tellijaga.

- Välisuksed

Välisuksed on paigaldatakse samale kaugusele välisseina välispinnast nagu aknad. Välisuste paigaldamisel

teipida lengid õhutihedalt. Välisuste spetsifikatsioonid koostatakse projekti järgmises staadiumis. Välisuste

lingid, lukusüsteemid ja muud vajalikud tarvikud valitakse projekti järgmises staadiumis koos Tellijaga.

- Siseuksed

Siseuste loetelu ja täpsed tehnilised lahendused antakse ehitusprojekti järgmises staadiumis.

Kõikide välisavatäidete keskmine soojusläbivus kokku U = 0,8 W/(m2K).

3.5 Hoone tehnilised nõuded

3.5.1 Hoone välispiirete ja avatäidete arvutuslikud soojusläbivusarvud

Välissein 0,18 W/(m2K)

Katuslagi 0,10 W/(m2K)

Põrand pinnasel 0,10 W/(m2K)

Kõikide välisavatäidete keskmine soojusläbivus kokku U = 0,8 W/(m2K).

3.5.2 Hoone energiatõhusus

Energiatõhususe arvutus ja energiamärgis on antud eraldi ehitusprojekti osaga.

3.5.3 Hoone sisepinna temperatuuriindeksid

Hoone sisepinna madalama temperatuuri kriitilisuse taseme määrab sisepinna temperatuuri, välistemperatuuri ja

sisetemperatuuride omavaheline suhe ehk temperatuuriindeks fRsi. Kavandatud piirdetarindite sisepinna

temperatuuriindeksid ei tohi langeda järgnevatest piirväärtustest allapoole:

- sisepindadel ja külmasildadel fRsi >0,80;

- aknaklaasidel ja -raamidel ning niiskuskindlal aknalaual fRsi >0,70.

Lahendatakse täpsemalt eriosade projektiga projekteerimise edasises staadiumis.

Temperatuuriindeksi piirväärtused lähtuvad niiskuskoormusest ning hallituse kasvu ja veeauru kondenseerumise

vältimise kriteeriumidest. Kui ruumides on niiskuskoormus suurem (puudulik ventilatsioon, suur niiskustootlus),

peavad hoonepiirded ja nende liitekohad olema paremini soojustatud.

3.5.4 Hoone õhulekkearv

Vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ on õhulekkearvu ühikuks õhulekke maht kuupmeetrites välispiirde pinna ruutmeetri kohta tunnis

[m³/(h·m²)]. Õhulekkearv määratakse õhulekketestiga 50 paskali suurusel rõhkude erinevusel. Välispiirde pind

arvutatakse hoone piirde sisemõõtude põhjal. Hoone välispiirde keskmine õhulekkearv ei tohi ületada

energiaarvutuses kasutatud väärtust.

3.5.5 Hoone niiskusturvalisuse ja õhupidavusele esitatavad nõuded

Hoone välispiire peab olema pikaajaliselt õhkupidav. Niiskuskonvektsiooni riski vältimiseks tuleb tarindi kriitilised

sõlmed (näiteks seina ja vundamendi ning põranda ühendus, seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke

jätkukohad, läbiviik) lahendada võimalikult õhkupidavatena. Otstarbeka soojustuse määramisel tuleb lähtuda hoone

energiatõhususe nõuetest, ruumi soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest joon- ja

punktsoojust läbivatel kohtadel, sisepindadel ja tarindites. Külmasilla suuremast soojusläbivusest põhjustatud

madalam sisepinna temperatuur ja sellest tulenev suurem suhteline niiskus võib põhjustada tarindis või tarindi

sisepinnal mikroorganismide kasvu, seina määrdumist või veeauru kondenseerumist veeks.

3.5.6 Heliisolatsioon

Konstruktsioonid on kavandatud vastavuses standardiga EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded, kaitse müra

eest“ ning sotsiaalministri määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu-ja puhkealade, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes“. Nõutavad väärtused tagatakse konstruktsioonivalikuga.

Krundile on projekteeritud laohoone, milles tegeletakse peamiselt laomajanduse ja väiketootmisega.

Detailplaneeringu järgi on alale tehtud mürataseme arvutused, millest selgus, et päeval ulatub projekteeritud hooneni

55 - 59dB ja öisel ajal 50 - 54dB. Arvutustulemustest selgus, et aastaks 2027 ulatub päevasel ajal hooneteni 60 -

64dB ja öösel 50 - 54dB. Tööstushoonetele on müra piirnormiks 80 dB, mida maanteemüra ei ületa. Seega pole

täiendavaid meetmeid normmüratasemele tagamiseks vaja rakendada.

Ehitise sisepiirete heliisolatsioon peab olema tagatud ka heli kaudse ülekande korral läbi külgnevate

ehituskonstruktsioonide. Ehitise kõik tehnoseadmed, tehniline teostus ja kommunikatsioonid (nt ventilatsioonišahtid

ja – torud, ehituskonstruktsioone läbiv torustik, süvistatud elektrikaabid jms) peavad olema sellised või teostatud

selliselt, et seinte ja lagede heliisolatsioon jääks normide piiridesse.

Õhk-vesi soojuspumba välisosade müra piirväärtused täpsustatakse edasise projekteerimise käigus, kui selgub

agregaatide kogus ja suurus. Vajadusel rakendatakse müra leevendavaid meetmeid, kuid aluseks võib võtta, et antud

piirkondades inimesi väga ei liigu.

3.6 Keskkonna ja tervisekaitse, heakord

Antud projekt ümbritsevale keskkonnale ohtu ei kujuta. Reostatud sademevee tekke vältimiseks või selle reoainete

koguse vähendamiseks peab reoveekogumisala (teid ja muid alasid), millelt sademevett ära juhitakse, regulaarselt

kuivalt puhastama. Ehitusperioodil tuleb hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats piirata ajutise piirdega.

Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad pinnas, puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi

ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid,

mis tekivad ehitamisel (sealhulgas ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali

purustamisel (edaspidi ehitamisel). Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete

taaskasutamiseks ja liigiti kogumiseks nende tekkekohas. Ehitusjäätmete paigutamine segaolmejäätmete mahutisse

või viimine avalike liigiti kogutud pakendijäätmete kogumispunktide platsidele on keelatud. Ehitusjäätmete kogumine

tuleb korraldada muudest jäätmete kogumisest eraldi. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda.

Ehitamisel tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed ja

mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile), raudbetoon ja betoondetailid, muud

jäätmed. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub

majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit

omavale ettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja

taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud

ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed tuleb koguda kogumismahutisse ja kergeid jäätmeid sisaldav

kogumismahuti tuleb pealt katta, vältimaks jäätmete lendumist. Ehitamise ajal, ehitusjäätmete kogumisel,

jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh pinnase levikut veoki rataste abil teedele

ja tänavatele. Kui ehitamise või lammutamise käigus tekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb ehitise ehitus-

või lammutusprojekti seletuskirjas tuua ehitus- ja lammutusjäätmete kohta jäätmekava, kus on toodud eeldatavalt

tekkivad jäätmed jäätmeliigi kaupa, nende kogused ning edasisse käitlusesse suunamise võimalused ja kohad. Ehitise

kasutusloa taotlusele tuleb lisada seletuskiri tekkinud jäätmete edasise käitlemise viisi, koha ja koguste kohta,

jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale tõendavad dokumendid ning kui ehitus- ja lammutusjäätmeid on tekkinud

enam kui 10 m3, siis tuleb lisada ka ametiasutuse kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

Lammutustööde lõpetamisel vormistatakse jäätmeõiend, mis esitatakse tööde lõppedes ametiasutusele.

Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab: omama jäätmeluba või jäätmekäitleja

registreerimistõendit ning ohtlike ehitusjäätmete puhul omama täiendavalt ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav

jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Saue valla jäätmehoolduseeskiri. Saue

Vallavolikogu määrus nr 31, vastu võetud 26.09.2019

Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel või ehitusmaterjalide ja -toodete hoidmisel või ladustamisel tekkivad jäätmed,

mis nende ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel

erimenetlust. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: asbesti sisaldavad jäätmed- eterniit, asbesttsementplaadid,

asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne; värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara

ja nendega immutatud materjalid jne; naftaprodukte sisaldavad jäätmed, tõrvapapp, immutatud

isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; saastunud pinnas. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata

vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid jms. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad

mahutid peavad olema lukustatavad. Vedelad ohtlikud jäätmed nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja

liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

Ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on

väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende

ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke

ehitusjäätmeid, on kohustatud andma ametiasutuse poolt määratud ametnikele neid jäätmeid puudutavat

informatsiooni. Saue valla jäätmehoolduseeskiri. Saue Vallavolikogu määrus nr 31, vastu võetud 26.09.2019

Saue Vallavolikogu 28.jaanuaril 2021 koostatud "Saue Vallavalitsuse 25. septembri 2007. aasta korraldusega nr 700

kehtestatud Koppelmaa küla Tee-Pundi ja Vana-Pundi kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine

veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse ning osaliselt ehitusõiguse osas" otsus nr 2 kohaselt võib krundil tegeleda

keskkonda mittekahjustava ja vähese veetarbimisega äritegevusega. Krundil ei ole lubatud tegeleda tööstus- ja

äriettevõtetel, mis eraldavad ebameeldivat lõhna- või saasteaineid või tekitavad tavapärasest suuremat müra ja

suuremat veetarbimist. Nendeks võivad olla eelkõige logistiline tegevus, väikeettevõtluse (nt turism), kaubandus,

kontorid, laondus ning muu äritegevus. Keskkonda saastavad ja müra tekitavad tegevused ei ole lubatud.

Tellija soov on hakata laoruumides hoiustama haagiste varuosi (nt. tuled jne.).

Ehitusperioodi järgselt tuleb hoone ümbrus heakorrastada. Pinnasemahtude ümberpaigutamine ja teisaldamine ei

tohi toimuda selliselt, et see muudaks oluliselt piirkonna maastiku ilmet.

4 TULEOHUTUS

4.1 Üldandmed

4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesolevas ehitusprojekti osas kirjeldatakse projekteeritava hoone tuleohutuse tagamise põhimõtteid.

4.1.2 Normdokumendid

- Päästeseadus;

- Tuleohutuse seadus;

- Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Siseministri määrus 01.03.2021 nr 17;

- Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ja kord. Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10;

- Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja

korrashoiule. Siseministri määrus 30.08.2010 nr 44;

- Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate

edastamise ja sellest loobumise kord. Siseministri määrus 07.01.2013 nr 1;

- EVS 812 seeria. Ehitiste tuleohutus;

- EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid;

- EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid;

- EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus;

- EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;

- EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded;

- EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine;

- EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus;

- EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid;

- EVS-EN 62305 Piksekaitse;

- CEN/TS 54-14:2018, Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Osa 14: Planeerimise,

projekteerimise, paigaldamise, üleandmise-vastuvõtu, kasutamise ja hoolduse eeskirjad.

4.1.3 Ehitise andmed

- Tuleohutusklass TP2

- Tuleohuklass 2

- Tulekaitsetase II

- (Pikse)kaitseklass II

- Kasutusviis VI (tööstus- ja laohooned)

- Kasutusotstarve 12529 (muu laohoone)

- Korruselisus 1/-

- Kõrgus 11 m

- Eripõlemiskoormus >1200 MJ/m2

- Arvutuslik inimeste arv hoones kuni 50 in.

4.2 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

4.2.1 Tuleohutuskujad

Hoone on projekteeritud detailplaneeringus määrtatud ehitusalale. Hoone ei asu krundipiirile lähemalt kui 5 m.

4.2.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad

Kandetarindid R30

Tuletõkketarindid EI30

4.2.3 Põlemiskoormus

Laoruumid > 1200 MJ/m2

4.2.4 Ladustamine

Laod on kontoriosast jagatud eraldi tuletõkkesektsiooni. Ohtlike ainete ladustamist välisseinte ääres ei toimu.

Ladustamiskõrguseks on määratud 6 m. Prügikonteinerid asuvad akna või aknaavast kaugemal kui 4 m. Parkimine

toimub akendest kaugemal kui 4 m.

4.3 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus

Laoruumid jagatakse kontoriruumidest eraldi tuletõkkesektsiooni. Ladude piirpindala ei ületa 2000m2 piirpindala.

Kontoriruumide siserõdu on avatud pind, kus ei viibi alaliselt üle 10 inimese. Kontoriruumide siserõdu kuulub esimese

korrusega samasse tuletõkkesektsiooni.

Täpsemad tuletõkkesektsioonide piirjooned on näidatud korruse plaanidel ja lõigetel.

Kommunikatsioonide läbiviikude lahendus vastavalt eriosa tegija poolt valitud toote nõuetele.

4.4 Tuletundlikkus

Laod VI kasutusviis

seinad ja lagi B-s1,d0

põrand A2FL-s1

Kontori osa:

seinad ja lagi D-s2,d2

põrand -

Välisseina välispind D,d2

Õhutuspilu välispind D,d2

Õhutuspilu sisepind D-s2,d2

Soojustussüsteem D,d0

Katusekatte klass Broof (t2-t4)

Katuse soojustusmaterjali, mille tuletundlikkus on vahemikus C-E tuleb kaitsta nii, et tule levik soojustusse oleks

takistatud. Katusel olevate läbiviikude ümbruses tuleb põlev soojustus asendada vähemalt 200 mm laiuselt A2 klassi

soojustusmaterjaliga. Lisaks tuleb põlev soojustus katusel katkestada 0,5 m laiuse A2 tuletundlikkusega materjalist

ribadega. Osade suurus ei tohi ületada 800 m2.

Kaablite tuletundlikkus Dca-s2,d2,a2

4.5 Evakuatsioonilahendus

4.5.1 Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldused

VI kasutusviisi reguleeriv standard EVS 812-4:2018 punkt 7.4.1 – „Kui peamiselt ühekorruselises hoones on vähesel

määral paigutatud ruume ka teisele korrusele, võib hoonet tuleohutuse mõttes käsitleda ühekorruselisena tingimusel,

et teisel korrusel asuvad ruumid (ja neis toimuv tegevus) on esimese korrusega tehnoloogiliselt tihedasti seotud.

Sellise teise korruse pindala võib olla kuni 15 % esimese korruse kogupindalast, kuid mitte üle 200 m2. Kui sel juhul

viibib alaliselt teisel korrusel kuni 15 inimest, siis võib evakuatsioon toimuda põhikorruse kaudu. Siserõdu on 1.

korrusega koos üks evakuatsiooniala ning väljumistee pikkus siserõdu kaugeimast punktist 1. korruse väljapääsuni

ei ületa 30 m. Trepi kõrgus arvestatakse väljumistee sisse neljakordselt. Lisaks on rõdudelt võimalik evakueeruda

hädaväljapääsu akna kaudu, mille kaudu pääseb välisele redelile. Hädaväljapääsu kõrgus maapinnast on 3000 mm.

Akna mõõtmed vastavad hädaväljapääsu nõuetele (valgusava minimaalne laius 500 mm ning kõrgus 600 mm ning

laiuse ja kõrguse summa vähemalt 1500 mm). Aken on lingist avatav ning ohutuse tagamiseks varustatakse see

evakuatsioonilingi fiksaatoriga (nt: Abloy evakuatsioonilingi fiksaator EH900). Hädaväljapääs tähistatakse ning

valgustatakse evakuatsioonivalgustusega.

Igasse lattu on ette nähtud vähemalt kaks evakuatsiooniust. Evakuatsiooniuste kõrgus on vähemalt 2000 mm ja

laius vähemalt 850 mm. Evakuatsiooniteel asuv uks peab avanema evakuatsioonipääsu suunas. Vastupidises suunas

võib avaneda uks, mille kaudu evakueerub kuni 30 inimest.

4.5.2 Pääsud keldritesse, pööningule ja katusele

Hoonel puudub kelder ja pööning, hoonel on lamekatus. Katusele pääsuks on hoone kahele küljele paigaldatud kaks

kohtkindlat seinaredelit. Kuna hoone kõrgus on 11m, tuleb redel varustada turvarööpa või seljakaarega.

4.5.3 Ohutusabinõud

Päästetööde ja katusel liikumise ohutuse tagamiseks paigaldatakse katusele katusepollarid. Pollarite tihedus

arvestusega, et kasutatava turvanööri raadius on kuni 10 m. Katusepollarid on paigaldatud kandetarindi külge.

4.6 Tuleohutuspaigaldised

4.6.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS)

Laohoone on varustatud ATS süsteemiga, mille keskseade asub hoone esimesel korrusel vasakpoolses tiivas asuvas

kilbiruumis. Iga tuletõkkesektsioon varustatakse iga ruumi keskkonnatingimustele sobivate ATS anduritega.

Vajadusel varustatakse erinevates omandites olevad laod omakorda lisa ATS anduritega. Iga kontor ja ladu

varustatakse automaatsete anduritega (suitsu- ja temperatuurianduritega).

Reageerimine tulekahjusignalisatsiooni häirele ning evakuatsiooni korraldus toimub vastavalt hoone tulekahju korral

tegutsemise plaanile mille koostab hoone valdaja.

4.6.2 Piksekaitse

Laohoone kuulub II kaitseklassi, tuleneval eripõlemiskoormusest < 1200 MJ/m2. Püüduriks on võrkjuhid ja/või

piksevardaid. Kui piksevardaid on mitu, peavad nad olema omavahel katuse tasandil ühendatud. Välgupüüdurid

peavad olema paigaldatud ehitise tabamisaltidesse punktidesse (katusehari, servad, nurgad, väljaulatuvad osad) nii,

et kogu ehitis paikneks püüduri(-ite) kaitsetsoonis. Välgupüüduri juhtide ja piksevarraste materjal, kuju ja vähimad

ristlõikepindalad ja asukohad peavad vastama Päästeameti nõuetele. Piksekaitsesüsteem täpsustatakse edasise

projekteerimise käigus.

4.6.3 Suitsueemaldus

Hoones rakendatakse loomulikku suitsueemaldust. Suitsueemaldus toimub läbi suitsuluukide, avatavate uste ja

akende. Suitsueemaldussüsteemi toimimisaeg on vähemalt 30 minutit.

Suitsueemaldustsoonide kirjeldused ning põhiandmed:

SE tsooni

number

SE ala Pindala

Eripõlemiskoormus

MJ/m2

SE avade

tegur %

SE avade nõutav

efektiivne pindala

m2 (SEV tootlikus

m3/ sek)

lahendusviis

käivitusaste

SE 1.1 L2 Kontor 1 153,3 <600 0,5 0,77 2 2

SE 1.2 L2 Ladu 1 318 < 1200 2* 6,36 2 2

SE 1.3 L2 Ladu 2 211,1 < 1200 2* 4,22 2 2

SE 1.4 L2 Ladu 3 211,1 < 1200 2* 4,22 2 2

SE 1.5 L2 Ladu 4 706,9 < 1200 2* 14,14 2 2

SE 1.6 L2 Kontor 2 235,7 <600 0,5 1,18 2 2

Katusel paiknevate suitsuluukide minimaalne kuumakindlusklass on B300, lumekoormuse klass SL 500,

tuulekoormuse klass WL 1500 ning väliskeskkonna temperatuuri klass T(00). Luugi valguskupli tuletundlikkus peab

vastama ruumi sisepindade nõudele.

Suitsueemaldusseadmete juhtimine toimub kilbiruumis paiknevalt infotabloolt. Lisaks toimub

suitsueemaldusseadmete käivitamine tsooni siseneva ukse juurest. Täpne asukoht määratakse põhiprojektis.

Suitsueemaldusluukide juhtimiskeskused ei tohi paikneda samas tuletõkkesektsioonis suitsuluukidega.

Suitsueemalduse juhtimine lahendatakse elektri tugev- ja nõrkvoolu ning tuleohutusautomaatika projektis.

Suitsuärastussüsteemi oleku kuvamiseks ja juhtimiseks on ette nähtud info- ja juhtimistabloo. Infotabloo asub

kilbiruumis.

Tuleohutussüsteemide monitooringu eesmärgiks on nende süsteemi põhiliste funktsioonide pidev jälgimine, millede

tõrked võivad takistada tuleohutussüsteemide tegevust tulekahju korral ja alarm- või rikkeseisundi edastamist

korrektiivtegevuse teostamiseks ning tuleohutussüsteemide tulekahju korral juhtimist.

TOA informatsiooni- ja juhtimistabloo komponentide ning seire ja juhtimisseadmete omadused peavad vastama

standardite EVS-EN 54-2, EVS-EN 54-4, EVS-EN 12101-10 ja standardikavandi prEN 12101-9 nõuetele.

TOA keskseadme varutoide peab tagama süsteemide 72-tunnise töö võrgutoite katkemisel ooterežiimis ja seejärel

tagama 30 minuti jooksul süsteemi toimimise tulekahjuolukorras.

Info- ja juhtimispaneel lahendatakse vastavalt standardile EVS 812-8:2018.

Tuleohutussüsteemide informatsiooni- ja juhtimistabloo lahendatakse tuleohutusautomaatika projektis.

4.6.4 Tulekustutid

Hoone varustatakse tulekustutitega arvestusega üks kustuti kustutusaine massiga 6 kg iga 200m2. Kustutusaine

valikul tuleb arvestada võimaliku tulekahju liigiga (tahked ained, põlevvedelikud, pinge alla olevad elektriseadmed).

Soovitatav tulekustutusaine on üldjuhul AB klassi vaht ning tehnilistes ruumides CO2. Esmased tulekustutusvahendid

tuleb paigaldada hästi nähtavale ja kergesti ligipääsetavasse kohta. Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt

kinnituskonksule, klambrisse, spetsiaalsele alusele või kappi. Tulekustuti kinnituskonks, klamber, spetsiaalne alus

või kapp paigaldatakse seinale nii, et tulekustuti ei takistaks ukse täielikku avanemist ja tulekustuti põhi ei oleks

põrandast kõrgemal kui 1,5m. Varjatud paigaldatud kustuti peab olema märgistatud tuleohutusmärgiga.

4.7 Tehnosüsteemide tuleohutus

4.7.1 Kütteseadmete tuleohutus

Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus

Kõikidele õhutorustike läbiminekutele tuletõkketarinditest paigaldatakse tuletõkkeklapid, mis tagavad vähemalt pool

tarindi tulepüsivusest. Tuletõkesti kinnitatakse tugevalt tuletõkketarindi külge, vastavalt tootjatehase juhistele. Ava

ja klapi vahe töödeldakse tuletõkkeseguga.

Kütteseadmete tuleohutus

Torude läbiminekud tuletõkketarinditest tuleb teostada hoone tulepüsivust kahjustamata. Läbiviigu kohale ei tohi

jääda jätkukohti ning see ei tohi takistada toru vaba liikumist. Tuletõkketarinditest läbiminevad küttetorud tuleb

paigaldada terashülssi, toru ja kaitsehülsi vahe tuleb täita mittepõleva hermeetikuga. Ava ja hülsi vahe tuleb töödelda

tuletõkkeseguga.

Muude tehnosüsteemide tuleohutus

Torude läbiminekud tuletõkketarinditest tuleb teostada hoone tulepüsivust kahjustamata. Läbiviigu kohale ei tohi

jääda jätkukohti ning see ei tohi takistada toru vaba liikumist. Tuletõkketarinditest läbiminevad kanalisatsioonitorud

tuleb tihendada mittepõleva hermeetikuga. Plastist torude puhul, mille välisläbimõõt on üle 50mm tuleb kasutada

tuletõkkemansette, ülejäänud kohtades tuleb kasutada paisuva omadustega silikooni. Läbiviigu servi tuleb töödelda

tuletõkkeseguga. Kaabliredelid katkestatakse tuletõkketsoonidest läbiviimisel. Tugevvoolu ja nõrkvoolu kaablid

eraldatakse kaabliredeli peal üksteisest nõuetekohaselt.

Lahendatakse täpsemalt eriosade projektiga projekteerimise edasises etapis.

4.7.2 Muud tuleohutusabinõud ehitises

Hoonesse paigaldatakse väljumisteede valgustus, sellel paiknevate tuletõrje- ja päästevahendite ning

esmaabipunktide kiireks leidmiseks ja ohutuks kasutamiseks. Evakuatsioonivalgustus lahendatakse vastavalt

kehtivatele standarditele projekteerimise edasises etapis.

4.8 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele

Hoonele on juurdepääs päästetehnikaga mööda olemasolevaid tänavaid (Sinika tee ja Voore tee). Krundile sissesõit

toimub Sinika teelt.

Päästetehnika ümbersõidu rajamine ümber hoone ei antud kinnistul võimalik, kuna kehtiva detailplaneeringuga on

ehitusalad määratud kinnistu piirile liiga lähedale. Hoone sügavus alla 40 m, mis võimaldab autotõstuki kasutamist

tulekustutus- ja päästetöödel ka ühelt poolt. Jalgsi liikumiseks rajatakse ümber hoone sillutisribaga ala, mida tuleb

hoida aastaringselt kasutatavana (lumekoristus).

4.9 Väline tulekustutusvesi

Tulekustutusvee minimaalne vooluhulk on 30 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul.

Tuletõrje veevarustus tuleb ärimaa omanikel lahendada, kas oma kinnistutele nõuetekohaste tuletõrjevee mahutite

baasil, tagavad tuletõrjevee lähipiirkonnas asuvast kuivhüdrandiga tiigist või ehitavad välja oma kuludega ühise

tuletõrjevee mahuti koos kuivhüdrandiga. Krundile on projekteeritud tuletõrjevee mahuti (vt. Asendiplaan). Mahuti

suurus arvutatakse vastavalt vooluhulgale. Mahuti asub hoonest 30 m kaugusel.

5 INSENERTEHNILISED LAHENDUSED

5.1 Küte ja ventilatsioon

Küte: Vesi-õhk soojuspump nii ladudes kui kontori osas. Ladudes tagatakse 10 kraadine temperatuur. Õhk-vesi

soojuspumba välisosad on projekteeritud hoone küljefassaadidele, kus asuvad ladude evakuatsioonipääsud. Müra

piirväärtused täpsustatakse edasise projekteerimise käigus, kui selgub agregaatide kogus ja suurus. Vajadusel

rakendatakse müra leevendavaid meetmeid, kuid aluseks võib võtta, et antud piirkondades inimesi väga ei liigu.

Ventilatsioon: Kontoripõhine soojustagastusega sundventilatsiooniagregaat. Ladudes katuseventilaator automaatne

ja rest seinas värske õhu juurdevooluga.

Täpsem lahendus määratakse vastava insenertehnilise projektiga projekteerimise edasises staadiumis.

5.2 Veevarustus ja kanalisatsioon

Sinika tee 4 kinnistul puudub hetkel vee- ja kanalisatsioonitrass. Kinnistule on projekteeritud kinnistupõhine

puurkaev (kaitsevöönd 10 m) ja kanalisatsiooni kogumismahuti. Kogumismahuti suurus 10 m3.

Täpsem lahendus määratakse vastava insenertehnilise projektiga projekteerimise edasises staadiumis.

5.3 Elektrivarustus

Sinika tee 4 kinnistul puudub hetkel elektrivarustus. Kinnistu elektriühendus on projekteeritud madalpinge kaabliga

olemasolevast Pundi alajaamast. Liitumiskilbi asukoht on projekteeritud krundi läänenurka.

Laohoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid, täpsem kogus lähtuvalt Energiamärgise arvutuses nõutust.

Täpsem lahendus määratakse vastava insenertehnilise projektiga projekteerimise edasises staadiumis.

5.4 Nõrkvool ja automaatika

Projekteeritud hoone sidevarustus lahendatakse detailplaneeringus seatud põhimõttele.

Täpsem lahendus määratakse vastava insenertehnilise projektiga projekteerimise edasises staadiumis.

6 TEHNILISED ANDMED

6.1 Võrdlustabel detailplaneeringuga

DP EHITUSPROJEKT

Hoonete alune pind 2 100 m2

Suletud brutopind 4 200 m2 1 761 m2

Täisehitusprotsent 40 % 34 %

Hoonete max korruselisus 2 2

Harja kõrgus 11.0 m 11.0 m

Katuse kalle 0 - 15 kraadi Lamekatus (3 kraadi)

Suurim lubatud hoonete

(peahoone + abihoone)

2 + 0 1+0

Parkimiskohtade arv 1 parkimiskoht / 150 m2

netopinna kohta

Tulepüsivus TP2 TP2

Projekti +/- 0.00 - +35.50 abs

6.2 Maa-ala tehnilised andmed

- Krundi pindala 5 250 m2

- Planeeringu sihtotstarve ja selle %-ne jaotus Ä (ärimaa) 100%

- Katastri sihtotstarve Ä

- Täisehitusprotsent 34 %

- Haljastuseprotsent 31 %

- Parkimiskohtade arv 12

- Hoone tuleohutusklass TP2

6.3 Hoone tehnilised andmed

- Kasutusviis VI (tööstus- ja laohooned)

- Kasutusotstarve 12529 (muu laohoone)

- Ehitisealune pindala 1 801.5 m2

- Suletud brutopind 1 761 m2

- Suletud netopindala 1 836.2 m2

- Köetav pindala 1 836.2 m2

- Tehnopind 7.0 m2

- Maht 19 811 m3

- Korruselisus 2

- Harja kõrgus maapinnast / abs 11.0 m / 46.5 m abs.

- Katuse kalle lamekatus (3 kraadi)

- Gabariidimõõtmed - hoone pikkus, laius 61.2 x 36.8 m

Lisa 3. SIN4_EP_AR-4-01_v03_asendiplaan_2023-07-04.pdf

1. Kõik muudatused tuleb kooskõlastada arhitektiga. 2. Kõik mõõdud ja kõrgusmärgid kontrollida ehitusel. 3. Joonist käsitleda koos arhitektuurse osa mistahes jooniste, seletuskirja ja spetsifikatsioonidega. Vastuolu ilmnemisel käesoleva joonise ning arhitektuurse või mistahes muu projekti osa jooniste, spetsifikatsioonide või seletuskirja vahel tuleb koheselt teavitada projekteerijat või projektijuhti. 4. Kui projektis pole öeldud teisiti, tuleb kõikide ehitustoodete kasutamisel lähtuda tootjapoolsetest paigaldamis- ja kasutamisjuhistest ning tootjapoolsete sõlmede tüüplahendusest.

ASENDIPLAAN

LAOHOONE Sinika tee 4, Koppelmaa küla, Saue vald, Harju maakond objekt

joonis

LAURINO INVEST OÜ tellija

tüüp UUSEHITIS

mõõtkava 1:500

töö nr 121-21AE

kuupäev 04.07.2023

joonise nr AR-4-01

staadium EELPROJEKT

Antud dokumenti ei tohi paljundada, kasutada ega loovutada kolmandale isikule ilma arhitektuuribüroo KARISMA arhitektid OÜ kirjaliku nõusolekuta

RISTO PARVE KAI SÜDA

vastutav arhitekt

RISTO PARVE

projekti autor

KARISMA arhitektid OÜ, Suur-Patarei 6-1, Tallinn MTR EEP001351, +372 6 419 905, [email protected]

projekteerija

märkused

6 000 6 000

36 800

400 6 000

6 000 6 000

6 000

5 000

18 000

12 288

48 934

56 856

61 222

48 955

12 267

61 222

36 800

1 000

R 5 000

Ärimaa 100% 5250 m²

33.61

33.67

33.83

34.06

33.80

33.72

33.89

3 4.

72703:002:0079 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L11

72703:002:0304 Voore tee 3

72703:002:0305 Sinika tee 4

72703:002:0306 Sinika tee 6

72601:001:0680 Sinika tee 2 // Voore tee 1

72601:001:0681 Voore kergtee L2

kill

Si ni

ka te

kr aa

x= 6570050

y= 529550

34.03

33.95

34.54

34.36

33.68

33.49

33.56

33.74

33.88

34.57

34.08

33.64

3 3.

27 3 3.

03 3

3. 36

3 3.

76 3

3. 89

3 3.

51 3

3. 81

3 4.

25 3

3. 36

3 3.

88 3

3. 78

3 3.

3 4.

33.84

33.29

33.31

33.75

33.61

33.21

33.24

33.26

33.32

33.56

33.51

33.86

34.00

33.99

33.71

33.21

33.62 HO

O NESTUSALA PIIR

KRUNDI PIIR

el . k

ilp

Projekteeritud

kinnistupõhine

tuletõrjevee mahuti

Projekteeritud

kinnistupõhine

puurkaev

Projekteeritud

kinnistupõhine

kanalisatsiooni

kogumiskaev

tõkkepuu

Ristumiskoht

(ühine mahasõit Sinika tee 4 ja 6 kinnistutele)

R 10 000 1

±0.00 = +35.50 ABS

riigi põhim aantee 4

Tallinn - Pärnu - Ikla tee

TEEKAITSEVÖ Ö

N D

50 m

äärm ise sõiduraja välim

isest servast

(M aanteeam

eti 2020 - 2021 kiri)

L=16m

3 °

L=16m

TEEKAITSEVÖ Ö

N D

50 m äärm

ise sõiduraja teljest (D

etailplaneering)

DP-ga määratud ehitusala

kinnistu piir

projekteeritud hoone

projekteeritud hoone 1.korruse kontuur

projekteeritud sissepääs hoonesse

projekteeritud autode parkimiskohad

projekteeritud sissepääs kinnistule ristumiskohas (ühine mahasõit Sinika tee 4 ja 6 kinnistutele)

PK sorteeritud jäätmete kogumiskoht (sõelmetest kattega alusel)

hoone koordinaatide punktid

olemasolev liitumiskilp

projekteeritud asfaltkattega ala

projekteeritud madalhaljastus

olemasolev kõrghaljastus (krundil kasvavast võsast säilitatakse võimalikult palju perspektiivseid noori puid)

olemasolev kõrgepinge õhuliin

projekteeritud sillutuskiviga ala

võimalik sissepääs Sinika tee 6 kinnistule ristumiskohas (ühine mahasõit Sinika tee 4 ja 6 kinnistutele)

tingmärgid

Krundi suurus: 5 250 m2

Ehitisealune pind : 1 801,5 m2

Maapealse osa alune pind : 1 801,5 m2

Maapealsete korruste arv : 2 Maa-aluste korruste arv : -

Absoluutne kõrgus : 46,50 m Kõrgus maapinnast : 11 m Pikkus : 61,22 m Laius : 36,80 m Sügavus : -

Suletud netopind : 1 836.2 m2

Köetav pind : 1 836.2 m2

Tehnopind: 7.0 m2

Maht : 19 811 m3

Maapealse osa maht : 19 811 m3

Ehitise avatud brutopind : 39 m2

Ehitise suletud brutopind : 1761 m2

Katuse kalle : 3° Tulepüsivusaste : TP2 ABS +/- 0.00 : 35.50

tehnilised näitajad

1. x 6570124 y 529573

2. x 6570101 y 529605

3. x 6570054 y 529591

4. x 6570077 y 529559

koordinaadid

Sinika tee 4 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Kütise tn 8

76505, Harju maakond, Saue vald,

Saue linn

Teie 28.11.2024

Meie 09.12.2024 nr 7.1-2/24/592-6

Sinika tee 4 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saue valla Koppelmaa küla

Sinika tee 4 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 313437).

Kinnistu (katastritunnus 72703:002:0305) asub riigitee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 24,273-

24,334 ja ühendustee nr 1109 1.Jõgisoo ühendustee km 1,365-1,427 ning Harju

maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla

(Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ trassikoridori Jõgisoo liiklussõlme

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse laohoone (EHR kood 121385453) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Karisma

arhitektid OÜ koostatud „Laohoone. Eelprojekt. Töö nr 121-21AE“.

Alal kehtib Tee-Pundi ja Vana-Pundi kinnistute detailplaneeringu (kehtestatud Saue Vallavalitsuse

25.09.2007 korraldusega nr 799).

Oleme andnud nõusoleku nimetatud detailplaneeringu liikluslahenduse kaasajastamiseks

07.12.2020 kirjaga nr 15-2/20/51123-2 tingimusel, et detailplaneeringu kaasajastamisel saab

kaaluda kogujateest loobumist ja ühendusteelt 1109 sama arvu ristumiskohtade kavandamist nagu

on kogujateega lahenduse puhul, so kokku kaks ristumiskohta (ühine mahasõit Sinika tee 4 ja 6

kinnistutele ning ühine mahasõit Sinika tee 8 ja 10 kinnistutele).

Samuti oleme esitanud nimetatud detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamise eelnõule

14.01.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/1144-1 järgmise ettepaneku.

- Eelnõu punktis 2.5 olete välja toonud, et kõik juurdepääsud kinnistutele tuleb välja ehitada

arendajate poolt omal kulul enne iga ärimaa krundile planeeritava esimesele ärihoonele

kasutusloa taotlemist. Lähtudes seiskohast, et ka ehitusaegne liikluskorraldus

arendusaladele peab olema tagatud turvaliselt ning nõuete kohaselt, on sobilik ja vajalik

juurdepääsu rajamine siduda planeeringus mistahes hoone ehitusloa või ehitamise

alustamise teatisega.

Näiteks: „kõik juurdepääsud (mahasõidud) ärimaa kinnistutele tuleb nõuetekohaselt välja

ehitada kinnistute omanike/arendajate poolt omal kulul enne vastavale kinnistule

planeeritavale mistahes hoonele ehitusloa taotlemist.“

2 (3)

Arvestades eeltoodut ja võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 8, § 70 lg 2 ja lg 3, § 71, § 72 lg 1 p 5 ja § 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri

17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa

kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. Tänasel päeval puudub kinnistule juurdepääsuks registreeritud ristumiskoht. Vastavalt EhS

§ 8 peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus

olema ohutu. Ehitusloa aluseks oleva ehitise projekteerimine on vahetult seotud (nt

kõrguslikult) ristumiskoha projekteerimisega. Ristumiskoha ehitamine on otseselt vajalik

ehitusloa elluviimiseks, sh ka ehitamise ajal transpordi ohutuks juurdepääsuks riigiteedelt

ehitusalale. Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas

omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet, st ristumiskoha rajamine on Transpordiameti

haldusmenetlus ning kohalikul omavalitsusel puudub pädevus väljastada ehitusluba

riigitee ristumiskoha ehitamiseks.

Ristumiskoha ehitamiseks sõlmime huvitatud isikuga (kinnistu omanik või tema volitatud

esindaja) ristumiskoha ehitamise lepingu ristumiskoha põhiprojekti alusel enne kinnistule

kavandatavate hoonete või rajatiste ehitusloa eelnõu kooskõlastamist.

Nii saame ehitusloa kooskõlastada veendumusega, et juurdepääsu lahendus on

nõuetekohane ja elluviidav. Palume enne ehitusloa korduvaks kooskõlastamiseks esitamist

koostada ristumiskoha ehitamise projekt vastavalt meie Lisas 1 antud nõuetele (alus Ehs §

99 lg 3) ning esitada see meile kooskõlastamiseks [email protected].

Selgitame, et arendustegevusega seotud riigitee uute ristmike kavandamise korral on nende

projekteerimine ning väljaehitamine huvitatud isiku kohustus. Seletuskirja tuleb lisada, et

arendusega seotud teed tuleb rajada ning kõrvaldada nähtavust piirav istandik, puu, põõsas

või liiklusele ohtlik rajatis enne projekti alusel mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

2. Projekti asendiplaanile kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kavandatav lepingu kohane

ristumiskoht ning vastavalt normide lisa 1 tabelile 18 ja lisa 2 joonisele 8 kohane

ristumiskoha nähtavuskolmnurk, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

3. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.

Riigitee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee kaitsevööndi laius on 50 m ja ühendustee nr 1109

1.Jõgisoo ühendustee kaitsevööndi laius on 30 m mõõdetuna riigiteede äärmise sõiduraja

välimisest servast.

4. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, tehnorajatis, parkla vms) kaugus riigitee äärmise

sõiduraja välimisest servast.

5. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Antud riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut

ehitada ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse. Hoonestusala peab jääma

väljapoole riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee kaitsevööndit ning ühendustee nr 1109

kaitsevööndit. Hoonestusala kavandamine riigitee kaitsevööndisse ei ole antud

liikluskeskkonnas sobilik.

6. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

7. Peame oluliseks informeerida, et Transpordiametil on koostamisel riigitee nr 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla km 15,0-28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojekt eskiisi staadiumis (Reaalprojekt

OÜ töö nr P22014-3). Eskiislahendusega muudetakse riigi põhimaantee liikluskorraldust I

klassi maantee normidele vastavaks tuginedes teemaplaneeringule (kavandatakse

liiklussõlmed ja kogujateed), millega kaasnevad muudatused olemasolevas teedevõrgus.

Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee trassikoridori, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb

3 (3)

projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute

leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra

normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik

(Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega

võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga

käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab

arendaja.

8. Projekti seletuskirja lisada nõue, et Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1 Riigitee ristumiskoha nõuded - Lisa 2. SIN4_EP_AA-0-02_v04_seletuskiri_2023-10-03 - Lisa 3. SIN4_EP_AR-4-01_v03_asendiplaan_2023-07-04

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
EHR- Harju maakond, Saue vald, Koppelmaa küla, Sinika tee 4 laohoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 313437	29.11.2024	3	7.1-2/24/592-5	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saue Vallavalitsus
EHR- Harju maakond, Saue vald, Koppelmaa küla, Sinika tee 4 laohoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 313437	16.10.2023	413	7.1-2/23/592-4	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saue Vallavalitsus
EHR- Harju maakond, Saue vald, Koppelmaa küla, Sinika tee 4 laohoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 313437	04.10.2023	425	7.1-2/23/592-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saue Vallavalitsus
Teatis	30.08.2023	460	7.1-2/23/592-2	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saue Vallavalitsus
EHR- Harju maakond, Saue vald, Koppelmaa küla, Sinika tee 4 laohoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 313437	09.01.2023	693	7.1-2/23/592-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saue Vallavalitsus

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed