| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-4/24/15 |
| Registreeritud | 11.12.2024 |
| Sünkroonitud | 12.12.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 5 Õigusvaldkonna korraldamine |
| Sari | 5-4 Kaitseministeeriumi koostatud VV korralduste eelnõud |
| Toimik | 5-4/24 Kaitseministeeriumi koostatud VV korralduste eelnõud 2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
06.12.2024
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
2024 nr
Nõusolek riigivara kasutamiseks andmiseks
Riigivaraseaduse § 19 lõike 2 punkti 2 alusel
1. anda Kaitseministeeriumile nõusolek järgmiste tema valitsemisel olevate kinnisasjade
kasutamiseks andmiseks valikpakkumise korras hoonestusõiguse seadmise teel kuni 70 aastaks:
1.1. Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aidu külas asuv Kohtla metskond 200 kinnistu
(registriosa nr 10450550, katastritunnus 43801:001:0133, pindala 2 134 085 m², sihtotstarve
maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV61826);
1.2. Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aidu külas asuv Kohtla metskond 13 kinnistu
(registriosa nr 14001250, katastritunnus 44901:002:0630, pindala 53 049 m², sihtotstarve
maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV2304);
1.3. Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Varinurme külas asuv Põhja-Kiviõli
põlevkivikarjääri kinnistu (registriosa nr 3271708, katastritunnus 75101:003:0112, pindala
2 500 874 m², sihtotstarve mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV9350);
1.4. Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Varinurme külas asuv Liignurme kaevevälja kinnistu
(registriosa nr 4689308, katastritunnus 75101:003:0298, pindala 616 310 m², sihtotstarve
mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV27816);
1.5. Pärnu maakonnas Pärnu linnas Ermistu külas asuv Audru metskond 20 kinnistu (registriosa
nr 16291650, katastritunnus 82602:005:0282, pindala 17 064 056 m², sihtotstarve
maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV1519);
1.6. Pärnu maakonnas Pärnu linnas Kõima külas asuv Audru metskond 52 kinnistu (registriosa
nr 13739550, katastritunnus 62401:001:2178, pindala 16 254 807 m², sihtotstarve
maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV1214);
1.7. Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas asuv Kõuemaru kinnistu (registriosa
nr 2908332, katastritunnus 68001:003:0278, pindala 1 322 397 m², sihtotstarve riigikaitsemaa,
riigi kinnisvararegistri objekti kood KV5691);
1.8. Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas asuv Tuulemaru kinnistu (registriosa
nr 2905832, katastritunnus 68001:003:0274, pindala 11 565 m², sihtotstarve riigikaitsemaa,
riigi kinnisvararegistri objekti kood KV42874).
2. Hoonestusõigus seatakse riigi eriplaneeringu kohaselt rajatava kaitsetööstuspargi alale
laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks vajaliku taristu, sealhulgas
tootmis- ja muude hoonete ning rajatiste ehitamise eesmärgil.
3. Kaitseministeeriumile antav nõusolek hõlmab ka eelnimetatud kinnisasjade muutmise
(jagamise, liitmise) tulemusel moodustatud kinnisasjade kasutamiseks andmist.
4. Hoonestusõiguse seadmisel sätestada lepingus hoonestajale tingimus, et hoonestusõiguse
võõrandamiseks, piiratud asjaõigusega koormamiseks ning allkasutuslepingu alusel kasutusse
andmiseks on nõutud riigivara valitseja eelnev nõusolek, ning kanda see kinnistusraamatusse.
5. Valikpakkumise korraldamisel määrata hoonestusõiguse tasu alghinnaks turupõhine aastane
kasutustasu. Kinnisasja valitseja võib nõuda hoonestusõiguse tasu muutmist kolme aasta
möödudes hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest ja uuesti kolm aastat pärast viimast
tasu muutmist.
6. Hoonestaja on kohustatud kandma kõik kinnisasjaga seotud avalik-õiguslikud koormatised
ja tasuma kõik maksud.
Kristen Michal
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Nõusolek riigivara kasutamiseks andmiseks“
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024. aasta korraldusega nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ (edaspidi VV korraldus
nr 40) kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu, mille eesmärk on leida kaitsetööstuspargile
sobivaim asukoht ning kavandada tööstuspargi baastaristu terviklik ruumilahendus, sealhulgas
määrata tööstuspargi alal laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmisega
seotud rajatisteks sobivad asukohad ning ohtlike hoonete ohualad väljaspool tööstuspargi
territooriumi. Planeeringuala on neljas asukohas kolme omavalitsuse üksuse territooriumil:
Lääne-Nigula vallas, Lüganuse vallas ning Pärnu linnas Audru ja Tõstamaa osavallas. Riigi
eriplaneeringu koostamise korraldaja on Kaitseministeerium, tellija on Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus ning koostaja on OÜ Hendrikson & Ko. Riigi eriplaneering ja
keskkonnamõju strateegiline hindamine tehakse sel viisil, et Vabariigi Valitsus saaks
planeeringu kehtestada juba 2025. aasta augusti lõpuks. Selleks et kaitsetööstuspargi
arendamist ja kasutuselevõttu kiirendada, selgitatakse samaaegselt eriplaneeringu menetlusega
välja kaitsetööstuspargis tegutseda soovivad ettevõtjad, nende ootused ja vajadused ning
valitakse ettevõtjad.
Korraldusega antakse riigivaraseaduse järgi Kaitseministeeriumile nõusolek tema valitsemisel
olevate kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu planeeringuala kinnisasjade kasutada andmiseks
valikpakkumise korras hoonestusõiguse seadmise teel kuni 70 aastaks kaitsetööstuspargi alale
laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks vajaliku taristu, sealhulgas
tootmis- ja muude hoonete ning rajatiste ehitamise eesmärgil.
Korralduse eesmärk on tagada, et kaitsetööstuspargi arendamine toimuks võimalikult kiiresti ja
tulemuslikult, kasutades optimaalselt vahendeid kõigi ettevalmistustoimingute tegemiseks.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.1.6 seati eesmärk, et suurenenud
riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab valitsus Eesti
kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava
tööstuspargi. Koalitsioonileppes 2024–2027 on sätestatud, et koalitsioonipartnerid kiirendavad
kaitsetööstuspargi arendamist, tagamaks Eesti kaitsetööstuse ettevõtjatele tootearenduseks
sobivad tingimused.
2. Eelnõus nimetatud asjaolude põhjendused
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu eesmärk on leida sobivaim asukoht kaitsetööstuspargile
laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks ning selle toimimiseks
vajalikule taristule. Planeeringuga kavandatakse tööstuspargi täpne asukoht ning määratakse
tingimused tööstuspargi baastaristu ja tootmisehitiste projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab vastavalt VV korraldusele nr 40
maa-alasid kokku neljas asukohas: kaks asukohta Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (630
ha), üks Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (150 ha) ja üks ala Pärnu maakonnas Pärnu
linnas (3330 ha). Seega on planeeringuala ulatus kokku ligikaudu 4110 hektarit, millest
2
kaitsetööstuspargi kavandatav suurus on ligikaudu 100 hektarit. Kaitsetööstuspargi asukoha
eelvaliku lähteseisukohtade1 järgi on sätestatud, et kui asukoha võrdluskriteeriumite alusel on
sobivaid alasid mitu, siis eelistatakse asukohta, kus laskemoona ja lõhkeainet saab koos toota.
Kui edasise protsessi käigus selgub, et ettevõtjate huvi on suurem ja vajadus oleks rohkem kui
ühe ala järele, või kui näiteks maa-aluse tehase rajamiseks osutub sobivaimaks
kaitsetööstuspargist ja lõhkeainetehasest erinev ala, kaalutakse riigi eriplaneeringu
kehtestamise võimalusi rohkem kui kahel alal (kui puuduvad välistavad tingimused).
Riigi eriplaneeringu menetluse raames koostatakse, avaldatakse ja kooskõlastatakse asukoha
eelvaliku lähteseisukohtade (LS) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
(KSH) 2024. aasta lõpuks. LS ja KSH avalikustati 17. oktoobril. Avalikud arutelud LS-i ja KSH
tutvustamiseks kolmes omavalitsuses peeti 3.-5. detsembrini 2024. Selleks et oluliselt
vähendada võimalikku negatiivset keskkonnamõju, täpsustati LS-i ja KSH koostamise käigus
kaitsetööstuspargi potentsiaalseid asukohti. Selle tulemusel on ette nähtud viis asukoha
alternatiivi: Piirsalu, Põhja-Kiviõli, Aidu, Pärnu 1 ja Pärnu 2 (Pärnu suurel, üle 3000 ha
planeeringualal võeti täpsustatud valikusse kaks ala). Asukohaalternatiivide võrdlus tehakse
märtsiks 2025, seejärel täpsustatakse eelistatud asukoha eskiisprojekti. Kaitseministri
moodustatud tööstuspargi eriplaneeringu töörühm teeb eelistatud asukoha (pole välistatud, et
asukohtade) ettepaneku Kaitseministeeriumile. Sellele järgneb eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH
I etapi aruande koostamine ja avalikustamine ning seejärel planeeringu kehtestamine Vabariigi
Valitsuse poolt.
Kaitsetööstuspargi asukoha eelvalikus on järgmised riigi omandis ja Kaitseministeeriumi
valitsemisel olevad kinnisasjad (edaspidi kinnisasjad):
1. Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aidu külas asuv Kohtla metskond 200 kinnistu
(registriosa nr 10450550, katastritunnus 43801:001:0133, pindala 2 134 085 m², sihtotstarve
maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV61826);
2. Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aidu külas asuv Kohtla metskond 13 kinnistu
(registriosa nr 14001250, katastritunnus 44901:002:0630, pindala 53 049 m², sihtotstarve
maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV2304);
3. Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Varinurme külas asuv Põhja-Kiviõli
põlevkivikarjääri kinnistu (registriosa nr 3271708, katastritunnus 75101:003:0112, pindala
2 500 874 m², sihtotstarve mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV9350);
4. Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Varinurme külas asuv Liignurme kaevevälja
kinnistu (registriosa nr 4689308, katastritunnus 75101:003:0298, pindala 616 310 m²,
sihtotstarve mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV27816);
5. Pärnu maakonnas Pärnu linnas Ermistu külas asuv Audru metskond 20 kinnistu
(registriosa nr 16291650, katastritunnus 82602:005:0282, pindala 17 064 056 m², sihtotstarve
maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV1519);
6. Pärnu maakonnas Pärnu linnas Kõima külas asuv Audru metskond 52 kinnistu
(registriosa nr 13739550, katastritunnus 62401:001:2178, pindala 16 254 807 m², sihtotstarve
maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV1214);
7. Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas asuv Kõuemaru kinnistu
(registriosa nr 2908332, katastritunnus 68001:003:0278, pindala 1 322 397 m², sihtotstarve
riigikaitsemaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV5691);
1 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha
eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm.
Kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.
3
8. Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas asuv Tuulemaru kinnistu
(registriosa nr 2905832, katastritunnus 68001:003:0274, pindala 11 565 m², sihtotstarve
riigikaitsemaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV42874).
Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 15 lõike 1 punktide 1 ja 3 alusel võib riigivara anda
kasutamiseks, kui vara ei ole riigivara valitsejal ajutiselt vaja kasutada ning vara valitsemise
eesmärk on tulu saamine. Vastavalt RVS § 19 lõikele 1 otsustab riigivara kasutamiseks andmise
riigivara valitseja. RVS § 19 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister
otsustada kinnisasja kasutamiseks andmise tähtajaga üle 10 aasta üksnes Vabariigi Valitsuse
nõusolekul.
Riigi omandis olevate kinnisasjade kasutamiseks andmine toimub kinnisasjade
hoonestusõigusega koormamise teel. AÕS § 241 lõike 1 kohaselt võib kinnisasja koormata
selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav
tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. AÕS § 241 lõike 2 järgi
ulatub hoonestusõigus peale ehitisealuse maa ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise
kasutamiseks.
Arendatav kaitsetööstuspark on mõeldud ettevõtjaile, kes soovivad toota laskemoona,
lahingumoona, lõhkematerjali või lõhkeainet, ning selleks võimaldatakse ettevõtjatel rajada
kaitsetööstuspargi alale tootmiseks vajalikud hooned ja taristu. Samaaegselt riigi eriplaneeringu
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisega toimub kaitsetööstuspargis
laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali või lõhkeaine tootmisest huvitatud ettevõtjate
kaasamine. Enne kui korraldatakse riigivarana kinnisasjade kasutamiseks andmise
valikpakkumine, toimuvad 2024. aasta IV kvartalis individuaalsed konsultatsioonid
ettevõtjatega, mille käigus selgitavad Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
ettevõtjatele tööstuspargi arenduse üldist olukorda, samuti ettevõtjate valikuprotsessi ja
ajaraami. Ettevõtjad annavad ülevaate oma kavandatavast tegevusest.
Riigi eriplaneeringuga hõlmatud planeeringuala on palju suurem kui kavandatava
kaitsetööstuspargi maa-ala ning eriplaneeringu käigus selguvad need konkreetsed kinnisajad,
mis on asukohaks sobilikud ja mida on kaitsetööstuspargi arendamiseks tarvis ettevõtjatele
kasutamiseks anda (hoonestusõigusega koormata). Eelnevast hoolimata on
ettevalmistustoimingute tegemiseks ning tervikuna tööstuspargi arendamisega seotud tegevuste
tõhustamiseks ja kiirendamiseks vaja anda nõusolek riigivara kasutamiseks andmiseks enne
kaitsetööstuspargi asukoha lõplikku valikut. Enne valikpakkumise korraldamist, kui eelvaliku
abil on tuvastatud täpsemalt asukohaks sobilikud kinnisasjad, selgitab Kaitseministeerium
nende kinnisasjade vajalikkuse riigile, lähtudes RVS §-st 96. Pärast valikpakkumise toimumist,
kui on teada edukaks osutunud ettevõtjate tootmistegevuseks vajamineva maa-ala suurus,
jagatakse eelnimetatud kinnisasjad vajalikeks kinnistuteks, misjärel saavad need kinnisasjad
uued katastritunnused ja registriosa numbrid. Hiljem võib osutuda samadel põhjustel vajalikuks
jagatud kinnistute liitmine. Riigivaraseadusekohase nõusoleku andmisel on võetud arvesse ka
eelnevaid põhjendusi ja seetõttu hõlmab antav nõusolek vajaduse korral ka jagamise tulemusel
moodustatud kinnisasjade kasutada andmist.
Riigivara kasutamiseks andmise viisiks on valitud RVS § 17 lõike 1 punkti 2 kohaselt
valikpakkumine. Selliselt on tagatud võrdne võimalus asuda kinnisasju hoonestusõiguse
lepingus sätestatud tingimustel kasutama laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali või
lõhkeainet toota soovivatele ettevõtjatele, kes täidavad valikpakkumisel kindlaksmääratud
4
lisakriteeriumid, milleks on muu hulgas põhjaliku äriplaani, investeerimissuutlikkuse ja
vajaliku tegevusloa olemasolu.
RVS § 60 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 181 lõike 1 alusel määratakse valikpakkumisel
hoonestusõiguse kasutustasu alghinnaks turupõhine aastane kasutustasu, mille peab tuletama
kutseline hindaja. Kinnisasjade turupõhise tasuga kasutusse andmise kaudu kõrvaldatakse
riigiabi risk, sest korraldatava valikpakkumise tulemusel edukaks tunnistatud ettevõtjad ei saa
sel juhul oma majandustegevuseks põhjendamatut ja valikulist eelist, mis on üks riigiabi
tunnustest.
3. Riigivara tähtajaga üle 10 aasta kasutusse andmise põhjendus
Vastavalt RVS § 20 lõikele 1 võib riigivara kasutusse anda tähtajatult või tähtajaliselt. Nagu oli
eespool märgitud, otsustab riigivara kasutamiseks andmise riigivara valitseja (RVS § 19 lg 1).
Kinnisasja võib tähtajaga üle 10 aasta kasutamiseks anda vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul
(RVS § 19 lg 2 p 2).
Laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali või lõhkeaine tootmisüksuse (hooned ja taristu)
rajamine on väga kapitalimahukas. Seejuures tehakse suurimad kulud juba arenduse algfaasis
ehitustöödeks, tehniliste kommunikatsioonide rajamiseks, seadmete ostmiseks ja võrku
ühendamiseks. Nende projektide tasuvusperiood on sageli pikk ja suuremat kasumit hakatakse
saama alles aastaid pärast arenduse lõppu. Tootmisüksuste ehitised on pika elueaga, neid on
võimalik efektiivselt aastakümneid kasutada.
Tootmisüksuse rajamine eeldab rahalisi investeeringuid, mille saamine sõltub investeeringu
stabiilsusest. Finantsasutuste jaoks on stabiilsemad ja kindlamad investeeringud pikaajalised
projektid, mille puhul on paremini maandatud võimalike poliitiliste ja majanduslike muutustega
seotud riskid.
Eeltoodud asjaolusid arvestades on põhjendatud seada riigimaale hoonestusõigus tähtajaga kuni
70 aastat, et tagada laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali või lõhkeaine tootjatele
investeeringute tasuvus ning optimaalne tootlikkus.
4. Andmed sõlmitava kasutuslepingu tingimuste kohta
Peale eeltoodud tingimuste tuleb hoonestusõiguse seadmisel sätestada lepingus hoonestajale
tingimus, et hoonestusõiguse võõrandamiseks, piiratud asjaõigusega koormamiseks ja
allkasutuslepingu alusel kasutusse andmiseks on nõutav riigivara valitseja eelnev nõusolek.
Eelnimetatud tingimus tuleb kanda kinnistusraamatusse.
Hoonestusõiguse kasutustasu alghinnaks valikpakkumisel on turupõhine aastane kasutustasu.
Vastavalt RVS § 18 lõikele 6 peab üle kolmeaastase tähtajaga kasutuslepingus riigivara
valitseja nägema ette kasutustasu suuruse muutmise tingimused. AÕS § 254 lõike 3 kohaselt
võib hoonestusõiguse seadmisel kokku leppida hoonestusõiguse tasu suuruse muutmises
vastavalt muutuvatele tingimustele, kui tingimuste muutumine on ajaliselt ja ulatuselt määratav.
RVS § 22 lõike 2 alusel otsustab hoonestusõiguse aastatasu muutmise riigivara valitseja. RVS §
28 punkti 5 kohaselt võib tasu muutmist nõuda 3 aasta möödudes piiratud asjaõiguse
tekkimisest ja uuesti 3 aastat pärast viimase tasu muutmist. Hoonestusõiguse seadmise lepingus
sätestatakse tingimus, et kinnisasja valitseja võib nõuda hoonestusõiguse aastatasu muutmist 3
aasta möödudes hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse või hoonestusõiguse
5
aastatasu viimasest muutmisest. Tasu muutmise nõude tagamiseks kantakse märge
hoonestusõiguse kinnistusregistri ossa reaalkoormatisega samale järjekohale.
Hoonestaja on kohustatud kandma kõik kinnistuga seotud avalik-õiguslikud koormatised ja
tasuma kõik maksud.
5. Sõlmitavast kasutuslepingust tulenev mõju riigieelarvele
Kuna kinnisasjad antakse kasutamiseks turupõhise tasu eest, siis otseselt sõlmitavatest
kasutuslepingutest riigile kulu ei tulene. Küll aga kaasneb riigile kaitsetööstuspargi rajamise ja
selle haldamisega kulu. Riik rajab tööstuspargis teatud baastaristu ja ettevõtjad rajavad
tootmisrajatised. Kaitsetööstuspargi baastaristu rajamise ja haldamise tagab Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus.
6. Eelnõu koostajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Natalja Rüütel
(natalja.ruutel@kaitseministeerium), kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp
([email protected]), Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse õigusvaldkonna juht
Merle Vilu ([email protected]) ja riigivara valdkonna juht Tambet Tõnisson
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo
eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Kaitseminister
EELNÕU
06.12.2024
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
2024 nr
Nõusolek riigivara kasutamiseks andmiseks
Riigivaraseaduse § 19 lõike 2 punkti 2 alusel
1. anda Kaitseministeeriumile nõusolek järgmiste tema valitsemisel olevate kinnisasjade
kasutamiseks andmiseks valikpakkumise korras hoonestusõiguse seadmise teel kuni 70 aastaks:
1.1. Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aidu külas asuv Kohtla metskond 200 kinnistu
(registriosa nr 10450550, katastritunnus 43801:001:0133, pindala 2 134 085 m², sihtotstarve
maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV61826);
1.2. Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aidu külas asuv Kohtla metskond 13 kinnistu
(registriosa nr 14001250, katastritunnus 44901:002:0630, pindala 53 049 m², sihtotstarve
maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV2304);
1.3. Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Varinurme külas asuv Põhja-Kiviõli
põlevkivikarjääri kinnistu (registriosa nr 3271708, katastritunnus 75101:003:0112, pindala
2 500 874 m², sihtotstarve mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV9350);
1.4. Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Varinurme külas asuv Liignurme kaevevälja kinnistu
(registriosa nr 4689308, katastritunnus 75101:003:0298, pindala 616 310 m², sihtotstarve
mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV27816);
1.5. Pärnu maakonnas Pärnu linnas Ermistu külas asuv Audru metskond 20 kinnistu (registriosa
nr 16291650, katastritunnus 82602:005:0282, pindala 17 064 056 m², sihtotstarve
maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV1519);
1.6. Pärnu maakonnas Pärnu linnas Kõima külas asuv Audru metskond 52 kinnistu (registriosa
nr 13739550, katastritunnus 62401:001:2178, pindala 16 254 807 m², sihtotstarve
maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV1214);
1.7. Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas asuv Kõuemaru kinnistu (registriosa
nr 2908332, katastritunnus 68001:003:0278, pindala 1 322 397 m², sihtotstarve riigikaitsemaa,
riigi kinnisvararegistri objekti kood KV5691);
1.8. Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas asuv Tuulemaru kinnistu (registriosa
nr 2905832, katastritunnus 68001:003:0274, pindala 11 565 m², sihtotstarve riigikaitsemaa,
riigi kinnisvararegistri objekti kood KV42874).
2. Hoonestusõigus seatakse riigi eriplaneeringu kohaselt rajatava kaitsetööstuspargi alale
laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks vajaliku taristu, sealhulgas
tootmis- ja muude hoonete ning rajatiste ehitamise eesmärgil.
3. Kaitseministeeriumile antav nõusolek hõlmab ka eelnimetatud kinnisasjade muutmise
(jagamise, liitmise) tulemusel moodustatud kinnisasjade kasutamiseks andmist.
4. Hoonestusõiguse seadmisel sätestada lepingus hoonestajale tingimus, et hoonestusõiguse
võõrandamiseks, piiratud asjaõigusega koormamiseks ning allkasutuslepingu alusel kasutusse
andmiseks on nõutud riigivara valitseja eelnev nõusolek, ning kanda see kinnistusraamatusse.
5. Valikpakkumise korraldamisel määrata hoonestusõiguse tasu alghinnaks turupõhine aastane
kasutustasu. Kinnisasja valitseja võib nõuda hoonestusõiguse tasu muutmist kolme aasta
möödudes hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest ja uuesti kolm aastat pärast viimast
tasu muutmist.
6. Hoonestaja on kohustatud kandma kõik kinnisasjaga seotud avalik-õiguslikud koormatised
ja tasuma kõik maksud.
Kristen Michal
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Nõusolek riigivara kasutamiseks andmiseks“
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024. aasta korraldusega nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ (edaspidi VV korraldus
nr 40) kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu, mille eesmärk on leida kaitsetööstuspargile
sobivaim asukoht ning kavandada tööstuspargi baastaristu terviklik ruumilahendus, sealhulgas
määrata tööstuspargi alal laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmisega
seotud rajatisteks sobivad asukohad ning ohtlike hoonete ohualad väljaspool tööstuspargi
territooriumi. Planeeringuala on neljas asukohas kolme omavalitsuse üksuse territooriumil:
Lääne-Nigula vallas, Lüganuse vallas ning Pärnu linnas Audru ja Tõstamaa osavallas. Riigi
eriplaneeringu koostamise korraldaja on Kaitseministeerium, tellija on Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus ning koostaja on OÜ Hendrikson & Ko. Riigi eriplaneering ja
keskkonnamõju strateegiline hindamine tehakse sel viisil, et Vabariigi Valitsus saaks
planeeringu kehtestada juba 2025. aasta augusti lõpuks. Selleks et kaitsetööstuspargi
arendamist ja kasutuselevõttu kiirendada, selgitatakse samaaegselt eriplaneeringu menetlusega
välja kaitsetööstuspargis tegutseda soovivad ettevõtjad, nende ootused ja vajadused ning
valitakse ettevõtjad.
Korraldusega antakse riigivaraseaduse järgi Kaitseministeeriumile nõusolek tema valitsemisel
olevate kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu planeeringuala kinnisasjade kasutada andmiseks
valikpakkumise korras hoonestusõiguse seadmise teel kuni 70 aastaks kaitsetööstuspargi alale
laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks vajaliku taristu, sealhulgas
tootmis- ja muude hoonete ning rajatiste ehitamise eesmärgil.
Korralduse eesmärk on tagada, et kaitsetööstuspargi arendamine toimuks võimalikult kiiresti ja
tulemuslikult, kasutades optimaalselt vahendeid kõigi ettevalmistustoimingute tegemiseks.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.1.6 seati eesmärk, et suurenenud
riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab valitsus Eesti
kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava
tööstuspargi. Koalitsioonileppes 2024–2027 on sätestatud, et koalitsioonipartnerid kiirendavad
kaitsetööstuspargi arendamist, tagamaks Eesti kaitsetööstuse ettevõtjatele tootearenduseks
sobivad tingimused.
2. Eelnõus nimetatud asjaolude põhjendused
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu eesmärk on leida sobivaim asukoht kaitsetööstuspargile
laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks ning selle toimimiseks
vajalikule taristule. Planeeringuga kavandatakse tööstuspargi täpne asukoht ning määratakse
tingimused tööstuspargi baastaristu ja tootmisehitiste projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab vastavalt VV korraldusele nr 40
maa-alasid kokku neljas asukohas: kaks asukohta Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (630
ha), üks Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (150 ha) ja üks ala Pärnu maakonnas Pärnu
linnas (3330 ha). Seega on planeeringuala ulatus kokku ligikaudu 4110 hektarit, millest
2
kaitsetööstuspargi kavandatav suurus on ligikaudu 100 hektarit. Kaitsetööstuspargi asukoha
eelvaliku lähteseisukohtade1 järgi on sätestatud, et kui asukoha võrdluskriteeriumite alusel on
sobivaid alasid mitu, siis eelistatakse asukohta, kus laskemoona ja lõhkeainet saab koos toota.
Kui edasise protsessi käigus selgub, et ettevõtjate huvi on suurem ja vajadus oleks rohkem kui
ühe ala järele, või kui näiteks maa-aluse tehase rajamiseks osutub sobivaimaks
kaitsetööstuspargist ja lõhkeainetehasest erinev ala, kaalutakse riigi eriplaneeringu
kehtestamise võimalusi rohkem kui kahel alal (kui puuduvad välistavad tingimused).
Riigi eriplaneeringu menetluse raames koostatakse, avaldatakse ja kooskõlastatakse asukoha
eelvaliku lähteseisukohtade (LS) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
(KSH) 2024. aasta lõpuks. LS ja KSH avalikustati 17. oktoobril. Avalikud arutelud LS-i ja KSH
tutvustamiseks kolmes omavalitsuses peeti 3.-5. detsembrini 2024. Selleks et oluliselt
vähendada võimalikku negatiivset keskkonnamõju, täpsustati LS-i ja KSH koostamise käigus
kaitsetööstuspargi potentsiaalseid asukohti. Selle tulemusel on ette nähtud viis asukoha
alternatiivi: Piirsalu, Põhja-Kiviõli, Aidu, Pärnu 1 ja Pärnu 2 (Pärnu suurel, üle 3000 ha
planeeringualal võeti täpsustatud valikusse kaks ala). Asukohaalternatiivide võrdlus tehakse
märtsiks 2025, seejärel täpsustatakse eelistatud asukoha eskiisprojekti. Kaitseministri
moodustatud tööstuspargi eriplaneeringu töörühm teeb eelistatud asukoha (pole välistatud, et
asukohtade) ettepaneku Kaitseministeeriumile. Sellele järgneb eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH
I etapi aruande koostamine ja avalikustamine ning seejärel planeeringu kehtestamine Vabariigi
Valitsuse poolt.
Kaitsetööstuspargi asukoha eelvalikus on järgmised riigi omandis ja Kaitseministeeriumi
valitsemisel olevad kinnisasjad (edaspidi kinnisasjad):
1. Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aidu külas asuv Kohtla metskond 200 kinnistu
(registriosa nr 10450550, katastritunnus 43801:001:0133, pindala 2 134 085 m², sihtotstarve
maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV61826);
2. Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aidu külas asuv Kohtla metskond 13 kinnistu
(registriosa nr 14001250, katastritunnus 44901:002:0630, pindala 53 049 m², sihtotstarve
maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV2304);
3. Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Varinurme külas asuv Põhja-Kiviõli
põlevkivikarjääri kinnistu (registriosa nr 3271708, katastritunnus 75101:003:0112, pindala
2 500 874 m², sihtotstarve mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV9350);
4. Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Varinurme külas asuv Liignurme kaevevälja
kinnistu (registriosa nr 4689308, katastritunnus 75101:003:0298, pindala 616 310 m²,
sihtotstarve mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV27816);
5. Pärnu maakonnas Pärnu linnas Ermistu külas asuv Audru metskond 20 kinnistu
(registriosa nr 16291650, katastritunnus 82602:005:0282, pindala 17 064 056 m², sihtotstarve
maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV1519);
6. Pärnu maakonnas Pärnu linnas Kõima külas asuv Audru metskond 52 kinnistu
(registriosa nr 13739550, katastritunnus 62401:001:2178, pindala 16 254 807 m², sihtotstarve
maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV1214);
7. Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas asuv Kõuemaru kinnistu
(registriosa nr 2908332, katastritunnus 68001:003:0278, pindala 1 322 397 m², sihtotstarve
riigikaitsemaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV5691);
1 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha
eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm.
Kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.
3
8. Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas asuv Tuulemaru kinnistu
(registriosa nr 2905832, katastritunnus 68001:003:0274, pindala 11 565 m², sihtotstarve
riigikaitsemaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV42874).
Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 15 lõike 1 punktide 1 ja 3 alusel võib riigivara anda
kasutamiseks, kui vara ei ole riigivara valitsejal ajutiselt vaja kasutada ning vara valitsemise
eesmärk on tulu saamine. Vastavalt RVS § 19 lõikele 1 otsustab riigivara kasutamiseks andmise
riigivara valitseja. RVS § 19 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister
otsustada kinnisasja kasutamiseks andmise tähtajaga üle 10 aasta üksnes Vabariigi Valitsuse
nõusolekul.
Riigi omandis olevate kinnisasjade kasutamiseks andmine toimub kinnisasjade
hoonestusõigusega koormamise teel. AÕS § 241 lõike 1 kohaselt võib kinnisasja koormata
selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav
tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. AÕS § 241 lõike 2 järgi
ulatub hoonestusõigus peale ehitisealuse maa ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise
kasutamiseks.
Arendatav kaitsetööstuspark on mõeldud ettevõtjaile, kes soovivad toota laskemoona,
lahingumoona, lõhkematerjali või lõhkeainet, ning selleks võimaldatakse ettevõtjatel rajada
kaitsetööstuspargi alale tootmiseks vajalikud hooned ja taristu. Samaaegselt riigi eriplaneeringu
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisega toimub kaitsetööstuspargis
laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali või lõhkeaine tootmisest huvitatud ettevõtjate
kaasamine. Enne kui korraldatakse riigivarana kinnisasjade kasutamiseks andmise
valikpakkumine, toimuvad 2024. aasta IV kvartalis individuaalsed konsultatsioonid
ettevõtjatega, mille käigus selgitavad Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
ettevõtjatele tööstuspargi arenduse üldist olukorda, samuti ettevõtjate valikuprotsessi ja
ajaraami. Ettevõtjad annavad ülevaate oma kavandatavast tegevusest.
Riigi eriplaneeringuga hõlmatud planeeringuala on palju suurem kui kavandatava
kaitsetööstuspargi maa-ala ning eriplaneeringu käigus selguvad need konkreetsed kinnisajad,
mis on asukohaks sobilikud ja mida on kaitsetööstuspargi arendamiseks tarvis ettevõtjatele
kasutamiseks anda (hoonestusõigusega koormata). Eelnevast hoolimata on
ettevalmistustoimingute tegemiseks ning tervikuna tööstuspargi arendamisega seotud tegevuste
tõhustamiseks ja kiirendamiseks vaja anda nõusolek riigivara kasutamiseks andmiseks enne
kaitsetööstuspargi asukoha lõplikku valikut. Enne valikpakkumise korraldamist, kui eelvaliku
abil on tuvastatud täpsemalt asukohaks sobilikud kinnisasjad, selgitab Kaitseministeerium
nende kinnisasjade vajalikkuse riigile, lähtudes RVS §-st 96. Pärast valikpakkumise toimumist,
kui on teada edukaks osutunud ettevõtjate tootmistegevuseks vajamineva maa-ala suurus,
jagatakse eelnimetatud kinnisasjad vajalikeks kinnistuteks, misjärel saavad need kinnisasjad
uued katastritunnused ja registriosa numbrid. Hiljem võib osutuda samadel põhjustel vajalikuks
jagatud kinnistute liitmine. Riigivaraseadusekohase nõusoleku andmisel on võetud arvesse ka
eelnevaid põhjendusi ja seetõttu hõlmab antav nõusolek vajaduse korral ka jagamise tulemusel
moodustatud kinnisasjade kasutada andmist.
Riigivara kasutamiseks andmise viisiks on valitud RVS § 17 lõike 1 punkti 2 kohaselt
valikpakkumine. Selliselt on tagatud võrdne võimalus asuda kinnisasju hoonestusõiguse
lepingus sätestatud tingimustel kasutama laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali või
lõhkeainet toota soovivatele ettevõtjatele, kes täidavad valikpakkumisel kindlaksmääratud
4
lisakriteeriumid, milleks on muu hulgas põhjaliku äriplaani, investeerimissuutlikkuse ja
vajaliku tegevusloa olemasolu.
RVS § 60 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 181 lõike 1 alusel määratakse valikpakkumisel
hoonestusõiguse kasutustasu alghinnaks turupõhine aastane kasutustasu, mille peab tuletama
kutseline hindaja. Kinnisasjade turupõhise tasuga kasutusse andmise kaudu kõrvaldatakse
riigiabi risk, sest korraldatava valikpakkumise tulemusel edukaks tunnistatud ettevõtjad ei saa
sel juhul oma majandustegevuseks põhjendamatut ja valikulist eelist, mis on üks riigiabi
tunnustest.
3. Riigivara tähtajaga üle 10 aasta kasutusse andmise põhjendus
Vastavalt RVS § 20 lõikele 1 võib riigivara kasutusse anda tähtajatult või tähtajaliselt. Nagu oli
eespool märgitud, otsustab riigivara kasutamiseks andmise riigivara valitseja (RVS § 19 lg 1).
Kinnisasja võib tähtajaga üle 10 aasta kasutamiseks anda vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul
(RVS § 19 lg 2 p 2).
Laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali või lõhkeaine tootmisüksuse (hooned ja taristu)
rajamine on väga kapitalimahukas. Seejuures tehakse suurimad kulud juba arenduse algfaasis
ehitustöödeks, tehniliste kommunikatsioonide rajamiseks, seadmete ostmiseks ja võrku
ühendamiseks. Nende projektide tasuvusperiood on sageli pikk ja suuremat kasumit hakatakse
saama alles aastaid pärast arenduse lõppu. Tootmisüksuste ehitised on pika elueaga, neid on
võimalik efektiivselt aastakümneid kasutada.
Tootmisüksuse rajamine eeldab rahalisi investeeringuid, mille saamine sõltub investeeringu
stabiilsusest. Finantsasutuste jaoks on stabiilsemad ja kindlamad investeeringud pikaajalised
projektid, mille puhul on paremini maandatud võimalike poliitiliste ja majanduslike muutustega
seotud riskid.
Eeltoodud asjaolusid arvestades on põhjendatud seada riigimaale hoonestusõigus tähtajaga kuni
70 aastat, et tagada laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali või lõhkeaine tootjatele
investeeringute tasuvus ning optimaalne tootlikkus.
4. Andmed sõlmitava kasutuslepingu tingimuste kohta
Peale eeltoodud tingimuste tuleb hoonestusõiguse seadmisel sätestada lepingus hoonestajale
tingimus, et hoonestusõiguse võõrandamiseks, piiratud asjaõigusega koormamiseks ja
allkasutuslepingu alusel kasutusse andmiseks on nõutav riigivara valitseja eelnev nõusolek.
Eelnimetatud tingimus tuleb kanda kinnistusraamatusse.
Hoonestusõiguse kasutustasu alghinnaks valikpakkumisel on turupõhine aastane kasutustasu.
Vastavalt RVS § 18 lõikele 6 peab üle kolmeaastase tähtajaga kasutuslepingus riigivara
valitseja nägema ette kasutustasu suuruse muutmise tingimused. AÕS § 254 lõike 3 kohaselt
võib hoonestusõiguse seadmisel kokku leppida hoonestusõiguse tasu suuruse muutmises
vastavalt muutuvatele tingimustele, kui tingimuste muutumine on ajaliselt ja ulatuselt määratav.
RVS § 22 lõike 2 alusel otsustab hoonestusõiguse aastatasu muutmise riigivara valitseja. RVS §
28 punkti 5 kohaselt võib tasu muutmist nõuda 3 aasta möödudes piiratud asjaõiguse
tekkimisest ja uuesti 3 aastat pärast viimase tasu muutmist. Hoonestusõiguse seadmise lepingus
sätestatakse tingimus, et kinnisasja valitseja võib nõuda hoonestusõiguse aastatasu muutmist 3
aasta möödudes hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse või hoonestusõiguse
5
aastatasu viimasest muutmisest. Tasu muutmise nõude tagamiseks kantakse märge
hoonestusõiguse kinnistusregistri ossa reaalkoormatisega samale järjekohale.
Hoonestaja on kohustatud kandma kõik kinnistuga seotud avalik-õiguslikud koormatised ja
tasuma kõik maksud.
5. Sõlmitavast kasutuslepingust tulenev mõju riigieelarvele
Kuna kinnisasjad antakse kasutamiseks turupõhise tasu eest, siis otseselt sõlmitavatest
kasutuslepingutest riigile kulu ei tulene. Küll aga kaasneb riigile kaitsetööstuspargi rajamise ja
selle haldamisega kulu. Riik rajab tööstuspargis teatud baastaristu ja ettevõtjad rajavad
tootmisrajatised. Kaitsetööstuspargi baastaristu rajamise ja haldamise tagab Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus.
6. Eelnõu koostajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Natalja Rüütel
(natalja.ruutel@kaitseministeerium), kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp
([email protected]), Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse õigusvaldkonna juht
Merle Vilu ([email protected]) ja riigivara valdkonna juht Tambet Tõnisson
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo
eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Kaitseminister
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Riigikantselei 11.12.2024 nr 5-4/24/15
Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse 19.12.2024. a istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek riigivara kasutamiseks andmiseks“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: 20241206_A_VVk_RV kasutamiseks andmine_EN
20241206__A_VVk_RV kasutamiseks andmine_SK Natalja Rüütel [email protected]