Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

1

EELNÕU

11.12.2024

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a

korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust

kohaldamata, keskkonnamõju hindamata

jätmine ja Natura asjakohase hindamise

algatamine“ muutmine seoses keskkonnale

avalduvate mõjude hindamise ja Natura

asjakohase hindamise aruande nõuetele

vastavaks tunnistamisega ning Kaitseväe

Nursipalu harjutusvälja piiri korrigeerimisega

Korraldus kehtestatakse relvaseaduse § 85 lõigete 3 ja 31 ning looduskaitseseaduse § 696 lõike

7 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 691 lõikega 1 ja § 91 lõikega 24.

I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1. Asjaolud

Vabariigi Valitsus võttis 20. oktoobril 2023. a vastu korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine

ja Natura asjakohase hindamise algatamine“1 (edaspidi VV korraldus nr 266). Vabariigi

Valitsus otsustas laiendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja (edaspidi ka Nursipalu HV), mis

on asutatud Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2008. a korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“, pindala 6763,81 ha võrra ja välispiiri

24 212,67 m võrra. Laiendatud Kaitseväe Nursipalu harjutusväli asukohaga Võru maakonnas

Rõuge valla, Võru valla ja Antsla valla territooriumil ning ala kogupindalaga 9897,81 ha ja

välispiiri pikkusega 51 072,67 m esitati korralduse lisas. VV korraldusega nr 266 algatati muu

hulgas Natura asjakohane hindamine punktis 3.2.1.1 toodud mahus ja viisil II etapi tegevuste

suhtes. Lisaks otsustati VV korraldusega nr 266 looduskeskkonnale avalduvate mõjude

hindamise läbiviimise kohustus vastavalt korralduse punktis 3.2.2 nimetatule ning vastavate

keskkonnameetmete määramine looduskeskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks ja

kompenseerimiseks, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks, eraldi Vabariigi Valitsuse

korraldusega.

1 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata

jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja.

2

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) tellis vastavalt VV korralduses nr 266

sätestatule järgmised tööd:

1) „Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“2 (edaspidi ka mürauuring);

2) arheoloogiline uuring „Etapp I – arheoloogilised uuringud ja maastikuleire ning looduslike

pühapaikade (LPP) inventeerimine Nursipalu harjutusväljal“3 (edaspidi ka arheoloogilise

uuringu etapp I);

3) „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamine“ 4 (edaspidi ka Natura asjakohane hindamine);

4) „Nursipalu HV laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele

loodusobjektidele“5 (edaspidi ka kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamine).

Kaitseministeerium tellis 1. märtsil 2024. a sõlmitud lepingu alusel Tartu Ülikoolilt uuringu

„Kaitseväe kohaloleku sotsiaal-majanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näitel“.

1.2. Menetluse käik

Vastavalt RelvS § 85 lõikele 33 viidi VV korralduse nr 266 andmiseks läbi avatud menetlus.

Vastavalt RelvS § 85 lõikele 33 on Vabariigi Valitsuse korralduse andmiseks avatud menetluse

läbiviimise korraldamise õigus valdkonna eest vastutaval ministril või tema määratud asutusel.

Antud juhul on valdkonna eest vastutav minister kaitseminister. Võttes arvesse Nursipalu HV

laiendamiseks tehtud otsust ja asjaolu, et käesolevas korralduses esitatakse täiendavalt mõjude

hindamise, sealhulgas Natura asjakohase hindamise tulemused, viidi käesoleva korralduse

andmiseks samuti läbi avatud menetlus. LKS § 698 lõike 1 kohaselt võimaldatakse muu hulgas

Natura asjakohase hindamise menetluse aruandega tutvuda ning selle kohta ettepanekuid ja

vastuväiteid esitada samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks

vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotlusega tutvumisele või nende

kohta ettepanekute või vastuväidete esitamisele. Seega võimaldatakse avatud menetluse käigus

tutvuda Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, seletuskirja, Natura asjakohase hindamise

aruande ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandega. Lisaks olid

RKIK-i veebilehel avalikult kättesaadavad arheoloogilise uuringu etapp I ja mürauuring.

2 Akukon Eesti OÜ, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“, Tallinn, 2024. Kättesaadav: Nursipalu

harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee). 3 Muinasprojekt OÜ, „Etapp I – arheoloogilised uuringud ja maastikuleire ning looduslike pühapaikade (LPP)

inventeerimine Nursipalu harjutusväljal“. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee). 4 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamine“, Tartu, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

(kaitseinvesteeringud.ee). 5 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee).

3

VV korralduse nr 266 andmiseks avatud menetluse läbiviimist korraldas RKIK6 ja läbiviimisel

lähtuti haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-dest 46–50. RKIK on Kaitseministeeriumi

valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle põhiülesanne on muu hulgas osutada

valitsemisalale taristu arendamise teenust. Taristu hõlmab ka harjutusvälju. VV korralduse nr

266 otsuse punkti 5 kohaselt määras Vabariigi Valitsus RKIK-i korraldama Natura asjakohast

hindamist. Käesoleva korralduse andmiseks määras kaitseminister 18. septembri 2024. a

käskkirjaga nr 1697 avatud menetluse läbiviimist korraldama RKIK-i. Seega on RKIK pädev

korraldama ka käesoleva korralduse andmiseks avatud menetluse läbiviimist koos Natura

asjakohase aruande tutvustamisega.

Avatud menetluse läbiviimisel lähtutakse lisaks HMS-is sätestatule ka LKS §-s 698 sätestatust.

Avatud menetlusega tagatakse huvitatud isikute õigeaegne ja efektiivne kaasamine. Avatud

menetluse kaudu on võimalik Vabariigi Valitsuse korraldusest mõjutatud isikutel oma

seisukohti esile tõsta.

Avatud menetluse algatamisest teavitati isikuid, kes jäävad Nursipalu HV laiendatavasse alasse

ja vahetult piiri äärde, ning puudutatud kohaliku omavalitsuse üksusi (edaspidi

omavalitsusüksused) posti või e-posti teel. Lisaks avaldati teade menetluse algatamise kohta

üleriigilise levikuga ajalehtedes Postimees ja Õhtuleht, maakondlikutes ajalehtedes Võrumaa

Teataja ja Lõuna-Eesti Postimees ning Ametlikes Teadaannetes. Maakondlikus ajalehes

avaldamine oli vajalik, kuna Nursipalu HV piir läbib mitut omavalitsusüksust. Laialdase, eri

infokanalite kaudu avatud menetluse algatamisest teavitamise eesmärk oli, et teavitus jõuaks

võimalikult paljude huvitatud isikuteni.

Käesoleva korralduse eelnõu koos seletuskirja, Natura asjakohase hindamise aruande ja

kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandega oli avalikul väljapanekul

ja kooskõlastamisel eelnõude infosüsteemis 27. septembrist 2024. a kuni 8. novembrini 2024.

Kõikide dokumentidega oli võimalik tutvuda RKIK-i veebilehel8 ning avaliku väljapaneku

toimumise ajal ka Antsla Vallavalitsuses (Fr. R. Kreutzwaldi 1, Antsla vald), Võru

Vallavalitsuses (Võrumõisa tee 4a, Võru) ja Rõuge Vallavalitsuses (Ööbikuoru 4, Rõuge vald)

kohapeal. Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõule sai esitada kirjalikult ((digi)allkirjastatult)

aadressil Järve 34a, Tallinn, või e-posti aadressil: [email protected].

Pärast käesoleva korralduse eelnõu avalikku väljapanekut ja arvamuste esitamise tähtaega

arutati esitatud ettepanekuid ning vastuväiteid 25. novembril 2024. a Võru kultuurimajas

Kannel toimunud avalikul istungil. Avalikul istungil anti kokkuvõtlik ülevaade ettepanekutest

ja vastuväidetest, mis olid esitatud avaliku väljapaneku ajal, ning esitada sai lisaküsimusi.

Avaliku väljapaneku ajal esitati kokku ligikaudu 69 ettepanekut ja vastuväidet (sh arvamused

ja küsimused), millest paljud kattusid. Avalikul istungil vastasid küsimustele RKIK-i

peadirektor, Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi ülem, Kaitseministeeriumi ametnikud, RKIK-i

6 Kaitseministri 17.08.2023. a käskkiri nr 119 „Volituse andmine“. Kättesaadav:

https://adr.rik.ee/kmin/dokument/14461428. 7 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/16053740. 8 https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

4

töötajad ning eksperdid ettevõttest OÜ Hendrikson & Ko. Avatud menetluse käigus kirjalikult

esitatud ettepanekud ja vastuväited ning põhjendus nendega arvestamise või mitte-arvestamise

kohta on kättesaadavad käesoleva korralduse seletuskirja lisast 3. Kokkuvõte esitatud

ettepanekutest ja vastuväidetest on toodud käesoleva korralduse punktides 3.5.1, 3.6.1 ja 3.7.

Avaliku istungi helisalvestis ja kirjalik protokoll on kättesaadavad RKIK-i veebilehel9.

II. ÕIGUSLIK ALUS

Vastavalt RelvS § 85 lõikele 1 on Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli maa- või mereala koos

selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus

korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid

ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. RelvS § 85 lõike 3 järgi

otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Kaitseväe ja

Kaitseliidu harjutusvälja asutamise või laiendamise. Tulenevalt RelvS § 85 lõikest 31 võib

Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase

ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui

harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning

planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele.

Planeerimisseaduse kohaldamata jätmist on põhjendatud VV korralduses nr 266. VV korralduse

nr 266 punktis 3.1. on kirjeldatud põhjalikult Nursipalu HV laiendamise vajalikkust,

julgeolekuolukorda ja sõjalist ohtu Eestile. Kaitsevägi, olles hinnanud uuesti VV korralduse nr

266 aluseks olevas ohuhinnangus10 sisalduvat teavet, on seisukohal, et Eesti-vastase sõjalise

rünnaku tõenäosus on jätkuvalt olemas. Seega ei ole käesoleva korralduse ajaks Nursipalu HV

laiendamise eesmärk ja sellel kavandatavate tegevuste kriitiline vajadus ära langenud ning

korralduse andmise aluseks olevad RelvS § 85 lõiked 3 ja 31 on jätkuvalt asjakohased

Nursipalu HV laiendamisel.

VV korraldusega nr 266 laiendati Nursipalu HV korralduses ja selle lisaks oleval kaardil

märgitud asukohas ja piirides. Käesoleva korraldusega Nursipalu HV laiendatud piire

mõnevõrra muudetakse. RelvS § 85 lõike 34 kohaselt märgitakse korralduses, millega toimub

harjutusvälja laiendamine, muu hulga keskkonnameetmed. VV korraldusest nr 266 tuleneb, et

looduskaitseliste tingimuste ja piirangute tõttu on Nursipalu HV arendamine ning läbiviidavad

tegevused kavandatud etapiviisiliselt. Nimetatud korralduse järgselt hinnati keskkonnale

avalduvaid mõjusid täiendavalt, sh asjakohaseid Natura aladele avalduvaid mõjusid, et saaks

otsustada Nursipalu HV-l kõikide kavandatavate tegevuste lubamise üle. Kuna Nursipalu HV

laiendamise on otsustanud Vabariigi Valitsus, siis on Vabariigi Valitsusel pädevus muuta ka

VV korraldust nr 266.

9 https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 10 Kaitsevägi 14. juuli 2023. a nr RS-1-21/23/745-2 „Ohuhinnangud, ühise kaitsetegevuse ettevalmistamine ning

sellest tulenevad vajadused Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks“ ja Kaitsevägi 18. oktoober 2023. a nr RS-1-

21/23/745-3 „Täiendus dokumendile „Ohuhinnangud, ühise kaitsetegevuse ettevalmistamine ning sellest

tulenevad vajadused Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks““ (salajasel tasemel riigisaladus ja sisaldab NATO

salajast teavet).

5

Enne VV korralduse nr 266 andmist viidi läbi Natura eelhindamine11 Nursipalu HV

arendusprogrammist tulenevate kavandatavate tegevuste osas. Eelhindamise tulemuste alusel

algatas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 266 Natura asjakohase hindamise punktis 3.2.1.1

toodud mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes. Natura asjakohane hindamine on käesoleva

korralduse andmise ajaks läbi viidud ja tulemused kajastuvad kokkuvõtlikult korralduse punktis

3.2.1.

LKS § 696 lõike 7 kohaselt teeb otsustaja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele

vastavaks tunnistamise otsuse 30 päeva jooksul LKS § 696 lõikes 4 nimetatud kooskõlastuse

saamisest arvates või lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul. LKS § 692 lõike 1 kohaselt on

otsustaja haldusorgan, kelle pädevuses on kavandatava tegevuse lubamine. Harjutusvälja

asutamise ja laiendamise õigus on RelvS § 85 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsusele, millega

kaasneb vajadusel ka harjutusvälja tegevuste täpsem reguleerimine, sealhulgas RelvS § 85

lõikes 1 nimetatud tegevuste lubamise üle otsustamine. Vabariigi Valitsus algatas Natura

asjakohase hindamise põhjusel, et Natura eelhinnangust tulenevalt ei olnud kõikide Nursipalu

HV arendusprogrammist tulenevate kavandatavate tegevuste osas ebasoodne mõju Natura 2000

võrgustiku aladele välistatud. Käesoleva korraldusega annab Vabariigi Valitsus hinnangu

kavandatava tegevuse lubatavuse osas tuginevalt Natura asjakohase hindamise aruandele. LKS

§ 696 lõike 3 kohaselt on esitatud Natura asjakohase hindamise aruanne kooskõlastamiseks

Keskkonnaametile, kes on selle LKS § 696 lõike 4 alusel kooskõlastanud. Käesoleva korralduse

eelnõu on kooskõlastanud ka Kliimaministeerium.

Vabariigi Valitsus on kontrollinud Natura asjakohase hindamise aruande vastavust LKS § 696

lõikes 2 sätestatud nõuetele ning piisavust Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks

olnud kavandatava tegevuse lubamiseks. Natura asjakohase hindamise aruande tulemusi on

käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.2.1.

III. PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED

3.1. Nursipalu HV-l kavandatav tegevus ja mõjude hindamine

Looduskaitseliste tingimuste ja piirangute tõttu on Nursipalu HV arendusprogrammist12

tulenevad harjutusväljal kavandatud tegevused jagatud etappidesse. I etapi tegevuste lubatavus

nõuetekohaste lubade olemasolul on toodud VV korralduse nr 266 resolutsiooni punktis 4

(viitega punktile 3.2.4).

VV korralduse nr 266 andmise üks aluseid oli RKIK-i tellitud keskkonnaülevaade13, mille

koostamise eesmärk oli muu hulgas esitada ülevaade kavandatavate tegevuste

11 Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-

content/uploads/2024/08/Nursipalju_harjutusvalja_Natura_eelhindamine.pdf. 12 Kaitseministri 28. augusti 2023. a käskkirjaga nr 124 kehtestatud „Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm“.

Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee). 13 Skepast&Puhkim OÜ, „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne“. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-

content/uploads/2024/08/Nursipalju_harjutusvalja_laienduse_keskkonnaulevaade.pdf

6

keskkonnamõjudest, kaardistada uuringute vajadus ning tuvastada täiendavat hindamist

vajavad potentsiaalsed olulised keskkonnamõjud Nursipalu HV-l. Kavandatava tegevuse

mõjusid hinnati kolmes osas (raadamine ja ehitustegevus, väikesekaliibrilistest relvadest

laskmine ja taktikaline tegevus ning suurekaliibrilistest relvadest laskmine) ja kahes etapis.

Sealjuures oli keskkonnaülevaate peatükis 714 välja toodud täiendavate uuringute ja

inventuuride vajadus ning see, milliste alade arendamise ja milliste tegevuste kavandamise

puhul tuleb täiendavalt hinnata nendega seoses avalduvaid mõjusid kaitstavatele

loodusobjektidele15. Keskkonnaülevaatega koos viidi läbi ka Natura eelhindamine.

3.2. Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamine

LKS § 691 lõike 1 alusel võib kavandatavat tegevust, sealhulgas korduvat või jätkuvat tegevust,

mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku

alale eraldi või koos muude tegevustega, lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 31

tähenduses kehtestada, kui on selge, et seda tegevust ja strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimist lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning need ei mõjuta ebasoodsalt selle

Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust. Sama paragrahvi lõike 2 alusel tuleb kavandatava

tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist mõju Natura

2000 võrgustiku alale asjakohaselt hinnata, kui seda ei ole võimalik objektiivsest teabest

lähtudes välistada, välja arvatud juhul, kui kavandatav tegevus või strateegiline

planeerimisdokument on otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalik.

Sellest lähtudes lubati VV korraldusega nr 266 Nursipalu HV-l tegevusi enne Natura asjakohast

hindamist üksnes nende tegevuste osas, mille puhul mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on

välistatud (vt VV korralduse nr 266 punkt 3.2.4). Tegevused, mille puhul eelhinnangust

nähtuvalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele välistatud ei olnud, VV korraldusega nr 266

lubatud ei olnud. Selliste tegevuste mõju Natura 2000 võrgustiku aladele oli kohustus hinnata,

sealhulgas vajaduse korral töötada välja leevendusmeetmed, Vabariigi Valitsuse algatatud

Natura asjakohase hindamise käigus. Natura asjakohase hindamise järel on Vabariigi Valitsusel

õigus otsustada kogu kavandatavate tegevuste lubatavus ning määrata tegevuse negatiivse mõju

leevendusmeetmed.

3.2.1. Natura asjakohase hindamise läbiviimine

Natura eelhindamist arvesse võttes tuli VV korraldusest nr 26616 lähtuvalt Natura asjakohane

hindamine läbi viia järgmiste Natura 2000 võrgustiku alade ning nende kaitse-eesmärgiks

olevate liikide ja elupaigatüüpide kohta järgmiste II etapi tegevuste korral:

14 Skepast&Puhkim OÜ, „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne“. Peatükk 7. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-

content/uploads/2024/08/Nursipalju_harjutusvalja_laienduse_keskkonnaulevaade.pdf 15 Skepast&Puhkim OÜ, „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne“. Peatükk 6, tabel 2.

Kättesaadav:https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-

content/uploads/2024/08/Nursipalju_harjutusvalja_laienduse_keskkonnaulevaade.pdf 16 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata

jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja. Punkt 3.2.1.1.

7

a) Timmase loodusala – elupaigatüüp jõed ja ojad (3260), liigid harilik vingerjas, rohe-vesihobu

ja paksukojaline jõekarp. Hindamine oli vajalik seoses algselt planeeritud truupsilla lahenduse

kasutamisega Rõuge jõel.

b) Haanja linnuala – rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Hindamine on vajalik

seoses suurekaliibrilistest relvadest laskmisega Lõuna laskeväljal ja seotud UXO alal liikide

pesitsusperioodil (aprillist kuni septembrini).

c) Karula linnuala – must-toonekurg. Hindamine oli vajalik seoses Lääne laskevälja

raadamisega 40 ha või suuremas ulatuses ja lähemal kui 300 m ojadest; väikesekaliibrilistest

relvadest laskmisega Lääne laskeväljal perioodil aprillist kuni septembrini ning

suurekaliibrilistest relvadest laskmisega Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning

Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääneosas perioodil aprillist

kuni septembrini.

VV korralduse nr 266 punkti 3.2.1.1 kohaselt võib Natura asjakohast hindamist läbi viia

eriteadmistega isik või isik, kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava liigi või

elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduva mõju hindamisel pikaajaline kogemus ja kes

tunneb dokumendis „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis“ toodud Natura hindamise menetluse põhimõtteid. Arvestades Natura

asjakohase hindamise objektiks olevaid kaitse-eesmärke, võib mõju Haanja ja Karula linnuala

kaitse-eesmärkidele hinnata pikaajalise kogemusega (vähemalt 5 a) linnustikuekspert ning

Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele pikaajalise kogemusega (vähemalt 5 a)

vee-elustikuekspert.

RKIK tellis 2. jaanuaril 2024. a avaliku hanke tulemusel OÜ-lt Hendrikson & Ko Nursipalu

HV laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohase hindamise17 (edaspidi Natura

asjakohase hindamine). RKIK määras Natura asjakohase hindamise hanke väljakuulutamisel

tehnilises kirjelduses korralduse nr 266 punktis 3.2.1.1 nimetatud nõuded Natura asjakohase

hindamise läbiviijatele18. Natura asjakohane hindamine viidi läbi vastavalt Euroopa Liidu

Nõukogu 21. mai 1992. a direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta19 artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Hindamise läbiviimisel tugineti

Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.

Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“20

ning juhenditele „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis“21 ja „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)22. Lisaks tugineti 2023. aastal valminud Kotkaklubi MTÜ

17 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamine“, Tartu, 2024. Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 18 Tehniline kirjeldus on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokument. 19 EÜT L 206, 22.07.1992. Kättesaadav: Direktiiv - 92/43 - EN - EUR-Lex (europa.eu). 20 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.09.2021. 21 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 22 European Commission, Directorate-General for Environment, Natura 2000 alade kaitsekorraldus – elupaikade

direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted, Publications Office, 2019, https://data.europa.eu/doi/10.2779/213298.

8

koostatud kaitsealuste linnuliikide inventuuri aruandele23. Natura asjakohase mõju hindamisse

olid kaasatud vajalike eriteadmistega eksperdid.

LKS § 696 lõike 2 kohaselt koostab ekspert Natura asjakohase hindamise tulemusena aruande,

mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi lühiiseloomustus;

2) asjassepuutuva Natura 2000 võrgustiku ala lühiiseloomustus, sealhulgas ala kaitse-eesmärk

ning ülevaade alal asuvatest elupaigatüüpidest ja liikidest;

3) selge hinnang kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega

kaasneva ebasoodsa mõju võimalikkuse kohta ala terviklikkusele;

4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud ebasoodsa mõju leevendamise meetmed ja hinnang

nende tõhususele;

5) reaalsete alternatiivide analüüs;

6) hinnang Natura erandi menetluse algatamise kohta juhul, kui ühelgi reaalsel alternatiivil pole

ebasoodne mõju välistatud.

Natura asjakohane hindamine viidi läbi 2023. aastal koostatud Natura eelhindamise aruandes24

kaardistatud mahus ning võttes arvesse VV korralduses nr 266 ettenähtud tingimusi. Natura

asjakohase hindamise läbiviimisel võeti tulenevalt ettevaatusprintsiibist Nursipalu HV

laiendamisega kaasneva mürahäiringu25 mõjuala määratlemisel aluseks halvim võimalik

modelleeritud keskmine müraolukord, milleks on suurima laskude arvuga harjutuspäeva

päevane müraolukord ehk suurõppused (nt Kevadtorm). Oluline on rõhutada, et sellised

õppused toimuvad kuni kaks korda aastas26.

Natura asjakohase hindamise mahukust arvestades esitatakse alljärgnevalt Natura asjakohase

hindamise järeldused. Selle aluseks olnud kaalutlused on toodud Natura asjakohase hindamise

aruandes27, mis on kättesaadav ka käesoleva korralduse seletuskirja lisas nr 1:

a) Timmase loodusalaga seoses otsustas RKIK kui Nursipalu HV arendamise eest vastutav

asutus Natura eelhindamise järel Rõuge jõele mõju välistamiseks truupsilla lahendusest

loobuda ning kasutada lahendust (teraskaarsild, sammassild), mis ei mõjuta jõe veekeskkonda

ega Timmase loodusala kaitse-eesmärke. Kui sild rajatakse valitud viisil, siis Natura

eelhinnangu kohaselt Rõuge jõele negatiivne mõju puudub. Kuna Timmase loodusalale

ebasoodsa mõjuga truupsilla lahendust ei kavandata, siis puudus ka Timmase loodusalal

vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks.28 Natura eelhindamise kohaselt võib

23 Kotkaklubi MTÜ (Sellis, U. ja Tanilsoo, J.). 2023. Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalju harjutusvälja

laiendus). 29.05.2023. a hankelepingu nr 2-2/23/340-1 lõpparuanne. 24 Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 25 Akukon Eesti OÜ, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“, Tallinn, 2024. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 26 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamine“, Tartu, 2024, lk 10. Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 27 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamine“, Tartu, 2024. Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 28 Samas, lk 5.

9

negatiivsed mõjud Timmase loodusalale välistada seoses kavandatava Nursipalu HV

laiendamisega seotud raadamise ja ehitustöödega, seoses väikesekaliibrilistest relvadest

laskmise ja taktikalise tegevusega, samuti seoses suurekaliibrilistest relvadest laskmisega ning

nende tegevuste koosmõjuga (Natura eelhindamise p 3.4.1.1., 3.4.2.1., 3.4.3.1., 3.5).

b) Haanja linnuala puhul käsitles Natura asjakohane hindamine29 suurekaliibriliste relvade

(suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid, tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad,

soomustehnika) laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju linnuala nendele liikidele,

mille puhul ei saanud eelhindamise alusel olulist mõju välistada. Need liigid olid rästas-roolind,

viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Natura asjakohane hindamine jõudis objektiivse hindamise

tulemusel järeldusele30, et Nursipalu HV laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub

ebasoodne mõju Natura 2000 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning Natura

linnuala terviklikkus säilib31. Puudub vajadus leevendavate meetmete kavandamiseks ja edasi

liikumiseks Natura hindamise järgmisse etappi (Natura erandi tegemine).

c) Karula linnuala puhul käsitles Natura asjakohane hindamine32 mõjusid must-toonekurele, kes

on Nursipalu HV alaga seotud toitumisalade kaudu. Hinnati mõju seoses Nursipalu HV-l liigi

toitumisalal plaanitavate raadamistegevustega ning lisaks hinnati väikese- ja suurekaliibriliste

relvade laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju. Natura asjakohane hindamine

jõudis objektiivse hindamise tulemusel järeldusele33, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja

sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Karula linnuala kaitse-

eesmärkide saavutamisele ning Natura ala terviklikkus säilib34. Puudub vajadus leevendavate

meetmete kavandamiseks ja edasi liikumiseks Natura hindamise järgmisse etappi (Natura

erandi tegemine). Natura asjakohase hindamise aruandes toodi veel välja, et kuigi Karula must-

toonekurgede soodsa seisundi halvenemist Nursipalu HV ala väljaehitamine ja sealsed

raadamised jm tegevused kaasa ei too ning meetmete seadmise vajadust ei ole, aitavad

kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandes35 nimetatud meetmed

parendada tingimusi ka Karula Natura 2000 linnuala must-toonekurgedele36. Nende

keskkonnameetmete sisu on kokkuvõtlikult toodud käesoleva korralduse punktis 3.3.1.

LKS § 698 lõike 1 kohaselt võimaldatakse Natura asjakohase hindamise ja asjakohasel juhul

Natura erandi menetluse aruandega tutvuda ning nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid

esitada samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks vajaliku loa või

selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotlusega tutvumisele või nende kohta

29 Samas, lk 11–21. 30 Samas, tabel 3-2, lk 17–19. 31 Samas, tabel 3-3, lk 20. 32 Samas, lk 22–36. 33 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamine“, Tartu, 2024, tabel 4-2, lk 33–34. Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 34 Samas, tabel 4-3, lk 35, 35 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, lk 50, Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 36 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamine“, Tartu, 2024, lk 31. Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

10

ettepanekute või vastuväidete esitamisele. Natura asjakohase hindamise aruande ja käesoleva

korralduse eelnõuga oli võimalik tutvuda ja nende kohta arvamusi avaldada ajavahemikul 27.

septembrist kuni 8. novembrini 2024. a. Keskkonnaamet kooskõlastas märkustega arvestamisel

8. novembri 2024. a kirjaga nr 6-3/24/20029-237 korralduse eelnõu ja Natura asjakohase

hindamise aruande (seletuskirja lisa 1)38. Keskkonnaameti esitatud märkuse osas on korraldust

korrigeeritud. Avalikul väljapanekul esitati arvamusi Natura asjakohase hindamise aruande

kohta, kuid need olid seotud enamjaolt Natura eelhindamisega, millest tulenevalt ei olnud

asjakohane käesolevat korraldust ega Natura asjakohase hindamise aruannet täiendada. RKIK

edastas Natura asjakohase hindamise aruande koos avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute

tabeliga Keskkonnaametile uuesti kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet kooskõlastas Natura

asjakohase hindamise aruande märkusteta 6. detsembri 2024. a kirjaga nr 6-3/24/20029-539.

Vabariigi Valitsus on hinnanud Natura asjakohase aruande piisavust Natura asjakohase

hindamise algatamise aluseks olnud kavandatavate II etapi tegevuste lubamiseks Nursipalu

HV-l ning leiab, et Natura asjakohase hindamise aruanne sisaldab kavandatava tegevuse

lühiiseloomustust, asjassepuutuva Natura 2000 võrgustiku ala lühiiseloomustust, sealhulgas ala

kaitse-eesmärki ning ülevaadet alal asuvatest elupaigatüüpidest ja liikidest, samuti selget

hinnangut kavandatava tegevusega kaasneva ebasoodsa mõju võimalikkuse kohta ala

terviklikkusele. Kuna Natura asjakohase hindamise aruandest nähtub, et puudub vajadus

leevendavate meetmete kavandamiseks ja edasi liikumiseks Natura hindamise järgmisse etappi

(Natura erandi tegemine), ei ole olnud vajalik Natura asjakohase hindamise aruandes käsitleda

LKS § 696 lõike 2 punkte 4–6. Seega vastab Natura asjakohase hindamise aruanne LKS § 696

lõikes 2 sätestatud nõuetele ja on piisav Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud

kavandatava tegevuse lubamiseks.

3.3. Muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjude hindamine ja uuringud

Vabariigi Valitsus otsustas korraldusega nr 266 keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 4 alusel jätta Nursipalu HV

laiendamisel KeHJS-i-kohane keskkonnamõju hindamata VV korralduse nr 266 punktis 3.2

esitatud kaalutlustel ja põhjendustel. Vabariigi Valitsus leidis, et on põhjendatud jätta KeHJS-

i-kohane keskkonnamõju hindamata ning tagada Nursipalu HV laiendamise elluviimise (sh

lubatud tegevustega) seaduslikkus lühemat ja kiiremat menetlust kohaldades. Seega kohustas

Vabariigi Valitsus asjakohases mahus hindama enne kavandatavate tegevuste elluviimist muud

olulised looduskeskkonnale (v.a Natura 2000 võrgustiku alale, mida hinnati eraldi) avalduvad

mõjud vastavalt korralduse punktis 3.2.2 nimetatule ning selgitama keskkonnameetmed, mis

tagavad tegevuse vastavuse õigusaktides sätestatule40 ja vajalike lubade olemasoluks.

37 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/16322244, 38 Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 39 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/16322244. 40 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata

jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja. V. otsus, punkt 6.

11

Muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjudena käsitletakse mõjusid, mille kohta on nõuded

sätestatud õigusaktidega (nt eeskätt kaitstavad loodusobjektid) ja mida ei hinnata Natura

asjakohase hindamise osana. RKIK-i tellitud keskkonnaülevaate41 tulemuste alusel oli enne

tegevuste elluviimist vaja teha Nursipalu HV väljaarendamise ja kasutamisega kaasnevate

muude oluliste looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamiseks järgmised inventuurid ja

uuringud keskkonnaülevaate peatükis 742 kirjeldatud mahus ning täiendav mõjude hindamine

keskkonnaülevaate tabelis 2 kollase ja punase värviga tähistatud tegevuste kohta (VV

korralduse nr 266 seletuskirja lisa 343):

1. Kalakotka, merikotka, väike-konnakotka ja must-toonekure inventuur – laiendatud Nursipalu

HV on Kagu-Eesti üks kahest esinduslikumast elualast kotkastele ning must-toonekurele. Alale

jäävad hinnanguliselt 3 kalakotka, 2 merikotka, 3-4 väike-konnakotka ja 1 must-toonekure

pikalt asustatud pesapaik. Uuringu eesmärk oli selgitada välja uued pesapaigad ning määrata

uutele ja olemasolevatele elupaikadele (sh must-toonekure toitumisalade) võimalikud puhvrid,

et säilitada maksimaalselt nende kaitsealuste liikide elupaikade seisund ning vajaduse korral

hinnata vajalike kompensatsioonimeetmete mahtu, sealhulgas kompensatsioonialade hulka ja

pindala.

2. Kanakulli inventuur – Nursipalu harjutusväljale jääb kaks teadaolevat ja kaks potentsiaalset

kanakulli elupaika. Uuringu eesmärk oli selgitada välja uued pesapaigad ning hinnata vajalike

kompensatsioonimeetmete mahtu, sealhulgas kompensatsioonialade hulka ja pindala.

3. Potentsiaalsete metsisemängude inventuur. Potentsiaalsete mängude eelvalik ja inventuur

toimusid koostöös Keskkonnaagentuuriga, kes valis välja 25 esialgset uuringuala, millest tehti

täpsem valik, jättes välja mõned alad, mis ei sobinud tiheasustuse läheduse tõttu (kus pole

mängu esinemine tõenäoline).

4. Militaarmüra ja vibratsiooni uuring.

5. Arheoloogilise uuringu I etapp ühes looduslike pühapaikade uuringuga Nursipalu

HV laienduse ala ulatuses44.

3.3.1. Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise läbiviimine

RKIK tellis 2. jaanuaril 2024. a avaliku hanke tulemusel OÜ-lt Hendrikson & Ko Nursipalu

harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamise kaitstavatele

loodusobjektidele45 (edaspidi kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamine).

41 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne (Skepast & Puhkim, 2023).

Kättesaadav:https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-

content/uploads/2024/08/Nursipalju_harjutusvalja_laienduse_keskkonnaulevaade.pdf. 42 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne ja õiendid keskkonnaülevaates tehtud muudatuste

kohta. Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/avatud-menetlus-harjutusvalja-

laiendamiseks/. 43 Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja

Natura asjakohase hindamise algatamine – EIS (valitsus.ee). 44 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata

jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja. Punkt 3.2.3. 45 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

12

Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise mahukust arvestades on käesolevas

korralduses toodud kokkuvõtlikult hindamise järeldused koos keskkonnameetmetega, selle

aluseks olnud kaalutlused on esitatud kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise

aruandes (korralduse seletuskirja lisa 2) 46.

Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamises võeti tulenevalt

ettevaatusprintsiibist Nursipalu HV laiendamisega kaasneva mürahäiringu mõjuala

määratlemisel aluseks halvim võimalik modelleeritud keskmine müraolukord, milleks on

suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord ehk suurõppused47. Nursipalu HV

laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele viidi

läbi 2023. aastal koostatud keskkonnaülevaate aruandes48 kaardistatud mahus. Tulenevalt 2024.

aastal valminud mürauuringu49 tulemustest täpsustati keskkonnaülevaates määratletud

mõjuulatust potentsiaalselt olulist häiringut tekitada võiva müra mõjuulatuse põhjal. Töös ei

käsitletud neid objekte, mis on hõlmatud Natura asjakohase hindamise raames. Kaitstavatele

loodusobjektidele avalduva mõju hindamisel tugineti suuresti 2023. aastal valminud,

Kotkaklubi MTÜ koostatud kaitsealuste linnuliikide inventuuri aruandele50, mille koostamiseks

inventeeriti Nursipalu HV-l ja selle ümbruses asuvad kotkaste, must-toonekure ja kanakulli

elupaigad, registreeriti ka muud olulisemad leiud (lõopistriku, hiireviu ja händkaku elupaigad)

ning kavandati keskkonnameetmed Nursipalu HV rajamisega kaasnevate mõjude vältimiseks,

leevendamiseks või kompenseerimiseks. Lisaks saadi olulist alusinfot 2023. aastal Nursipalu

HV-l ja selle lähistel ning muudes Võru maakonnas asuvates teadaolevates ja potentsiaalsetes

mängupaikades korraldatud metsiste seiretööst51.

Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise tulemusel kavandati aruandes

keskkonnameetmed ja seirevajadus, mille abil tagatakse, et kavandatava tegevuse elluviimisel

ei kaasne valdavale osale Nursipalu HV mõjualasse jäävatele kaitsealustele loodusobjektidele

olulist negatiivset keskkonnamõju. Nende kaitstavate loodusobjektide puhul, millele olulise

negatiivse mõju avaldamine on kavandatud tegevuse elluviimisel möödapääsmatu, planeeriti

kompensatsioonimeetmed. Nursipalu HV laiendamiseks vajalikud tegevused saab kavandatud

mahus ellu viia, kui rakendatakse kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise

aruandes toodud keskkonnameetmeid olulise mõju vältimiseks, leevendamiseks või

kompenseerimiseks52.

46 Samas. 47 Samas, lk 10. 48Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/avatud-menetlus-harjutusvalja-

laiendamiseks/. 49 Akukon Eesti OÜ, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 50 Kotkaklubi MTÜ (Sellis, U. ja Tanilsoo, J.). 2023. Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalju harjutusvälja

laiendus). 29.05.2023. a hankelepingu nr 2-2/23/340-1 lõpparuanne. 51 „Metsiste mängude inventuur Nursipalu harjutusvälja ümbritsevatel aladel“, 2023, Keskkonnaagentuur.“ 52 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, lk 53. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

13

Keskkonnameetmed on jagatud nende rakendusvajaduse olulisuse alusel tingimusteks ja

soovitusteks. Tingimused on keskkonnameetmed, mille rakendamine on hädavajalik olulise

keskkonnamõju vältimiseks. Soovituste eesmärk on vähendada väheintensiivsete ja normi

piiresse jäävate keskkonnahäiringute negatiivset mõju. Nende rakendamata jätmisega ei kaasne

olulist keskkonnamõju. Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandes on

esitatud vaid reaalselt rakendatavad soovitused, mille elluviimisel säilivad Nursipalu HV

arendamise ja kasutamise eesmärgid. Mitme töös toodud keskkonnameetme rakendamine on

kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajal juba

algatatud või ka elluviidud53 ning need on käesolevas korralduses allpool välja toodud.

Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõtlikult Nursipalu HV-l kavandatava tegevuse mõju iga

kaitstava loodusobjekti osas (v.a need, mida käsitles Natura asjakohane hindamine) ning

kavandatava tegevuse elluviimisel vajalikud keskkonnameetmed ja seirevajadus54.

1. Must-toonekurg

Olukord: must-toonekurg kuulub I kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi55 I lisasse. 2023. aastal

ei pesitsenud kavandataval laiendusalal ühtegi must-toonekure paari. Must-toonekure seisund

on praegu ebasoodne kogu Kagu-Eestis ja arvukus langev. 2023. aastal tehti Kagu-Eestis

kindlaks vaid kaks edukat must-toonekure pesitsust ja tema arvukus on viimase 30 aasta

madalaim. Samas tehti inventuuril kindlaks, et see liik kasutab Nursipalu HV-d vähesel määral

toitumiskohana. Täpsemalt kohati must-toonekurge üksikul juhuvaatlusel Rõuge jõel, mis on

liigi jaoks suhteliselt soodsas seisundis. Peamised must-toonekure arvukust ja levikut piiravad

tegurid on metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemine ning inimese põhjustatud häirimine.

Eesti kohta tehtud uurimus kinnitab, et pesitsuspaiga valikut mõjutab oluliselt metsamassiivide

killustumine ja puistu mitmekesisus. Oluline mõju on ka toitumisalade kvaliteedi langusel.

Toitumisalade halvenenud kvaliteeti peetakse Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud

produktiivsuse üheks põhiliseks põhjuseks.56

Mõjuhinnang: must-toonekure kaitse seisukohast on esmatähtis tagada tema toitumiskohtades

liigile soodsad tingimused. Selleks, et must-toonekurg Nursipalu piirkonna taasasustaks,

peavad ümbruskonnas olema väga head toitumistingimused, kuna Nursipalu HV laiendamiseks

vajalike tegevuste elluviimisel olemasoleva pesapaiga kvaliteet langeb57.

Keskkonnameetmed58:

Tingimused

1) Välistada raadamine ja lageraie lähemal kui 50 m vooluveekogust. Nursipalu HV-l

kavandatud raadamisaladel on see soovituslik.

53 Samas, lk 17. 54 Samas, lk 50–52. 55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20,

26.01.2010. Kättesaadav: Direktiiv - 2009/147 - EN - linnudirektiiv - EUR-Lex (europa.eu). 56 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, Lk 17–18. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 57 Samas. 58 Samas, lk 18–22.

14

2) Vooluveekogudeni ulatuvatel olemasolevatel lageraiealadel vältida jõekallaste võsastumist.

3) Rõuge jõkke, Matu, Ura, Lükka, Nilbe, Vungi, Tinu ja Maru ojja ei tohi rajada ega paigutada

veevoolu takistavaid ehitisi ega muul moel kalade elutingimusi halvendada.

4) Vooluveekogudesse ei tohi sattuda mürkkemikaale, kütust, lõhkeainet jms.

5) Vältida tehnikaga otse läbi Maru oja liikumist. Veekogu ületamiseks tuleb kasutada

olemasolevaid sildu ja ülepääse. Kui need ei kata väljaõppe läbiviimiseks reaalset vajadust,

tuleb vajalikesse kohtadesse kavandada ojale sillad, truubid vms ülepääsud.

6) Koostada toitumisveekogusid (Rõuge jõge ning Matu, Maru, Tinu ja Põdra oja) hõlmav

vajalike tegevuste ja ajaraamiga taastamiskava.

7) Kavandada ka planeeringualast vahetult välja jäävatele must-toonekurele potentsiaalselt

toitumiskohtadeks sobivatele veekogudele taastamiskavad.

8) Nursipalu HV piirijõgede tähistamisel paigaldada tähised veekogust väljapool.

9) Otsida seni leidmata must-toonekure pesitsusterritooriume ning võtta need kas

püsielupaikadena kaitse alla või liita lähima kaitsealaga.

10) Koostada kompensatsioonialadel toitumisveekogude seisundi parandamiseks

taastamiskava (sarnaselt tingimustele nr 6 ja 7).

2. Väike-konnakotkas

Olukord: väike-konnakotkas kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse,

olles meil pesitsevatest kotkaliikidest arvukaim. Võrumaal on see liik suhteliselt arvukas (2023.

aasta linnustiku inventuur). Liiki ohustavatest teguritest on olulisemad seni teadmata

pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine ning toitumisalade hävimine ja kvaliteedi

langus (väike-konnakotka kaitse tegevuskava). 2023. a inventuuri kohaselt on Nursipalu HV-l

kaks elupaika (Kaagu ja Laossaarõ) asustatud. Nursipalu HV vahetuses läheduses asub neli

elupaika. Väike-konnakotkas pesitseb metsas, aga saaki (närilised, konnad, mutid) püüab

peamiselt kuni 2 km raadiuses lagedatel aladel (luhad, niidud, karjamaad, põllumaad,

puisniidud, häilud jms). Teoreetiliselt võivad väike-konnakotkale toitumisaladena sobida ka

HV lagedamad osad, aga nende naabruses peaks säilima piisavalt vana kuuse-segamets

pesitsemiseks.59

Mõjuhinnang: olulisim väike-konnakotka seisundit mõjutada võiv tegur on Kaagu elupaigas

kavandatud raadamistööd, mis võivad suure tõenäosusega pesapaiga liigile sobimatuks muuta.

Üks tegureid on ka suurenev (müra)häiring. Väike-konnakotkas ei ole vähese või ühekordse

häirimise suhtes eriti tundlik, küll aga võib ta hüljata pesa läheduses (kuni 450 m kaugusel)

tehtava kärarikka metsatöö või sagedase külastamise tõttu. Ka liigi tegevuskavas on viidatud,

et Eestis on häiretegurina eelkõige olulisemad pikaajalised häirivad tegevused pesapaikade

läheduses. Sellest võib järeldada, et kavandatava tegevusega kaasnev häiring võib oluliselt

mõjutada eelkõige Nursipalu HV-l ja selle vahetus läheduses (Sõmerpalu KLO9129365)

asuvaid elupaiku ning eeldatavasti pole kaugemal Nursipalu HV kasutamisega kaasnev müra

oluline häiring60.

59 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, lk 23–24. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 60 Samas, lk 24.

15

Keskkonnameetmed61:

Tingimused

1) Säilitada metsaala kavandatava Kaagu püsielupaiga läheduses.

2) Vältida väike-konnakotka pesitsusajal (1. aprillist kuni 31. augustini) Nursipalu HV

laiendamiseks vajalike raadamis- ja ehitustööde tegemist konnakotka pesale lähemal kui 1 km.

3) Moodustada 2023. a leitud pesa ümber elupaiga piire arvestav püsielupaik – kaitstavatele

loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajal juba esitati püsielupaiga

moodustamise ettepanek kaitse alla võtmise algatajale (Kliimaministeerium). Lõpliku otsuse

püsielupaiga moodustamise otstarbekuse kohta teeb Kliimaministeerium.

4) Vältida Laossaarõ elupaiga (KLO9129354) võimaliku pesapaiga asukohametsa raadamist ja

raiet.

5) Hooldada konnakotkaste elupaikades sobivaid toitumisalasid ja vältida toitumisalana

kasutatavate rohumaade pindala vähenemist.

6) Otsida ja võtta valdkonna eest vastutava ministri määrusega kaitse alla püsielupaigana või

liites lähistel asuva kaitsealaga vähemalt kaheksa seni leidmata ja kaitsmata väike-konnakotka

elupaika – 14. veebruaril 2024. a sõlmis RKIK lepingu kotkaste elupaikade leidmiseks.

3. Merikotkas

Olukord: merikotkas kuulub I kaitsekategooriasse ja on linnudirektiivi I lisa liik. Merikotkas

pesitseb arvukamalt kõikjal mererannikul, Emajõe vesikonnas ja sisemaa suuremate järvede

lähistel. Üksikuid paare on leitud sisemaalt ka väiksemate järvede ja märgalade ümbrusest.

Tema elupaigad on tavaliselt suuremate veekogude lähedased metsad, harilikult kuni 10 km

kaugusel veekogust. Lõuna-Eestis on see liik haruldane. Enamik Võru maakonna merikotkaid

pesitseb Pihkva järve rannikul (linnustiku inventuur, 2023). Liigi kaitse tegevuskava kohaselt

on olulisem merikotkaasurkonda ohustav tegur pliid sisaldava laskemoona kasutamine,

potentsiaalselt suure mõjuga on ka keskkonnamürgid (nt pestitsiidid). Arvestatava mõjuga

ohutegur on lisaks hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides. Nursipalu HV piirkonnas

on merikotkas pesitsenud juba üle 20 aasta. Teada on vähemalt ühe kotkapaari territoorium.

Piirkond sobib kotkastele eeskätt heade toitumisveekogude tõttu (Tamula ja Vagula järv, Leoki

kalakasvatus). Nursipalu HV-l on teada kotkapaari kaks pesa62.

Mõjuhinnang: kavandatud tegevuse puhul on merikotkale peamine potentsiaalselt oluline

ohutegur mürahäiring, aga ka inimeste viibimine pesapaiga läheduses. See seostub eelkõige

pesitsusaegse häirimisega, kuigi kotkad võivad elupaigas viibida ka muul ajal. Eriti tundlik on

ta nende tegevuste suhtes, mis toimuvad pesast kuni 500 m kaugusel. Selles ulatuses

häirimatuse tagab pesapaikade kaitsekord, mis keelab Keretü looduskaitseala Tsirgupalu

sihtkaitsevööndis ning Kerretu püsielupaiga sihtkaitsevööndis pesitsusajal (1. veebruarist 31.

juulini) inimeste viibimise, sealhulgas rahvaürituste korraldamise63.

Keskkonnameetmed64:

61 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, lk 24–29. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 62 Samas, lk 29–30. 63 Samas, lk 30. 64 Samas, lk 31.

16

Tingimused:

1) Säilitada varem asustatud olnud püsielupaik Nursipalu HV põhjaosas.

2) Säilitada 2018. aasta Nursipalu HV ehitusprojektile tehtud keskkonnamõju hindamise65

leevendusmeetmena sihtmärgiala serva jäetud puhverala Keretü looduskaitseala ja olemasoleva

sihtmärgiala vahel.

4. Kalakotkas

Olukord: kalakotkas kuulub I kaitsekategooriasse ja on linnudirektiivi I lisa liik. See liik on

Eestis oma 90–100 pesitseva paariga saavutanud arvukuse, mis annab lootust populatsiooni

säilimiseks. Kalakotka kaitse tegevuskava järgi on liigi asurkonda enim mõjutavad tegurid

seniteadmata pesapaikade hävimine ja potentsiaalsete pesapaikade vähesus, samuti looduslikud

ohutegurid (nt suured tormid, konkurents, looduslikud vaenlased). 2023. aasta inventuuri järgi

oli Nursipalu HV-l vähemalt kolm kalakotka asustatud pesa. Kalakotkastel tol aastal edukat

pesitsust ei tuvastatud. Kubja elupaik (KLO9128271) oli inventuuri ajal asustamata, kuid

kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajal leiti Kubja

pesapaiga lähistelt uus asustatud kalakotkapesa, mille arvelt ka olemasolevat elupaika laiendati.

Toitumas käivad kalakotkad suurematel veekogudel (Vagula, Tamula, kalakasvatused, tiigid,

paisjärved, harvem Võhandu jõgi). Inventeerijate hinnangul on ainukese vajaliku

keskkonnameetme rakendamisel suure tõenäosusega võimalik kasutada Nursipalu HV-le

jäävaid pesapaiku ka pärast arendustegevuste elluviimist66.

Mõjuhinnang: sarnaselt merikotkale on ka kalakotka puhul peamine ohutegur laiendatud

Nursipalu HV kasutuselevõtuga kaasnev suurenev häiring, kuid seda eeskätt inimeste

suurenenud liikumise tõttu. Lisaks on oluline ohutegur raadamine kalakotka elupaigas. See on

asjakohane eeskätt Kubja elupaigas, kus 2024. aastal leiti uus kotkapesa. Kotka elupaika läbis

kavandatava tee raadamiskoridor, kuid pesa avastamise järel korrigeeriti operatiivselt

kavandatud tee asukohta ning koostöös Keskkonnaameti spetsialistide ja mõjuhindamise

ekspertidega kavandati see leitud pesast ligi 300 meetrit eemale, et vältida tee rajamist pesapuu

vahetusse lähedusse. Uude asukohta tee ehitamiseks vajalike kraavide rajamisel on nende

kuivendav mõju Kubja elupaigale ja selles olevatele püsielupaikadele väheoluline, kuna seal on

juba olemas tihe kuivenduskraavide võrgustik 67.

Keskkonnameetmed68:

Tingimused

1)Vältida pesitsusajal (15. märtsist 30. augustini) tegevusi, mille käigus võivad kotkad pesalt

inimest näha (vähemalt 200 m kauguselt, soovituslikult kuni 500 m kauguselt). Soovituslikult

vältida kalakotka pesitsusajal viibimist, sealhulgas taktikaliste harjutuste läbiviimist, vähemalt

kogu Kubja elupaika jääval alal, välja arvatud seda läbival teel.

65 Skepast&Puhkim OÜ, „Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. KMH aruanne“.

Kättesaadav: https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/sisulehed/keskkonnamoju/2018-09-

04_nursipalu_kmh-aruanne_vastavaks_tunnistamiseks.pdf. 66 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, lk 31. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 67 Samas, lk 32–34. 68 Samas, lk 34.

17

5. Kanakull

Olukord: kanakull on II kaitsekategooriasse kuuluv meil hajusalt levinud haudelind. Eestis on

peamised liiki ohustavad tegurid pesapaikade hävinemine, toidubaasi vähenemine ja

pesitsusaegne häirimine. 2023. a inventuuri hõlmatud liikidest oli inventeerijate hinnangul

kanakulli seisund kõige parem. Nursipalu HV laiendatud piirides on teada kaks pikaaegset

pesitsusterritooriumi ja nendes on viimastel aastatel linnud pesitsenud edukalt. Lisaks on

potentsiaalselt olulise mürahäiringuga alal Nursipalu HV ümbruses veel kaks kanakulli

elupaika (Nursipalu HV-st umbes 4,4 km põhja poole ja umbes 3,8 km kagusse)69.

Mõjuhinnang: kanakulli puhul on oluline ohutegur alal kavandatud raie. Liigi kaitse

tegevuskava kohaselt on metsaraiest tingitud pesapaikade hävimine ja elupaikade kvaliteedi

halvenemine kanakullidele suure tähtsusega ohutegur. Teine potentsiaalne ohutegur on

häirimine. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on pesitsusaegne häirimine liigile keskmise

tähtsusega ohutegur. Ta on kõige tundlikum pesitsemiseks valmistumise, munemise,

haudumise ja väikeste pesapoegade ajal, mil häirimine võib kergesti põhjustada pesitsuse

ebaõnnestumist, kuid seda peamiselt vahetult elupaiga (300 m raadiuses) ümbruses toimuvate

suurte häiringute (nt metsaraie) suhtes. Väljaspool laiendatud Nursipalu HV piiri asuva (umbes

4 km kaugusel) kanakulli elupaikade jaoks ei ole müra eeldatavasti oluline tegur70.

Keskkonnameetmed71:

Tingimused

1) Keretü looduskaitsealal raadatava ala kadu, mis on suures osas kanakulli elupaik, tuleb

leevendada läheduses asuva must-toonekure elupaiga osa lisamisega Keretü looduskaitseala

koosseisu.

Soovitused

1) Vältida Juba püsielupaiga (KLO3002739) kirdenurgas asuva olemasoleva teekoridori

laiendamist püsielupaiga arvelt.

6. Metsis

Olukord: metsis kuulub II kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse. Metsis on Eesti

metsade suurim kanaline. Eestis on ta levinud Mandri-Eesti suuremates metsalaamades,

eelkõige väikseima inimmõjuga piirkondades. Intensiivselt lageraietega majandatavatel aladel

metsis elada ei suuda. Liiki ohustab enim intensiivne metsaraie, eriti lageraiepõhine metsandus,

millega kaasneb elupaikade hävimine ja killustumine, samuti metsakuivendusest tingitud

elupaikade teisenemine. Lisaks ohustab liiki metsamaade muul otstarbel kasutusele võtmine

(kaevandused, taristu jms), millega kaasneb samuti elupaikade killustumine. Keskmise

tähtsusega ohutegur on häirimine (suunamata külastuskorraldus, pesitsusaegne metsanduslik

tegevus jms). 2023. aastal kontrolliti seiretöö käigus metsiste tegevusjälgi kavandatava

Nursipalu HV alal ja lähiümbruses ning muudes Võru maakonnas asuvates teadaolevates ja

potentsiaalsetes mängupaikades. Kokku seirati 17 potentsiaalset mängupaika ja metsiste

69 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, lk 34–35. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 70 Samas, lk 35–36. 71 Samas, lk 37.

18

tegevusjälgi leiti neist kaheksas. Eesti looduse infosüsteemis (edaspidi EELIS) on laiendatud

Nursipalu HV alalt teada neli metsiste mängupaika (Juba, Keretü, Vilbu ja Kurenurme). Juba

elupaigad ja Keretü elupaigad on 2023. aasta seirest nähtuvalt stabiilselt asustatud72.

Mõjuhinnang: otsene tegur, mis oluliselt mõjutab Nursipalu HV-le jäävaid metsise elupaiku, on

raadamine. Ainsana pole raadamistegevusi kavandatud Juba mängu. Keretü mängu põhjaossa

on kavandatud rajada uus ligipääsutee. Mõjuhindamise raames tehti ettepanek korrigeerida selle

tee asukohta ja võimaluse korral planeerida see elupaigast välja. Selle tulemusena nihutati tee

elupaiga äärealale (kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande Joonis 2-

20). Mõjuhindamisest nähtuvalt on uues asukohas teekoridori rajamise mõju metsiste Keretü

mängule eeldatavasti väheoluline. Kurenurme ja Vilbu puhul on raadamisala juba ulatuslikum,

mõlemal juhul on valdav osa elupaigast planeeritud ära raiuda. Raie elluviimisel muutuvad need

mängupaigad metsistele tõenäoliselt ebasobivaks. Lisaks suureneb Nursipalu HV

laiendamisega märgatavalt laskeharjutusteks kasutatav ala, mis tähendab ka senisest

ulatuslikumat mürahäiringut.

Nursipalu HV-l on mitmed raadamisalad kavandatud elujõulistele mängudele suhteliselt

lähedale ja nende säilimiseks vajalikesse elupaikadesse. Lisaks kaasneb Nursipalu HV alale

planeeritud UXO-aladega oluline mürahäiringu kasv, mis kindlasti takistab metsistel sealsete

elupaikade kasutamist. Seega arvestades Nursipalu HV mõjusid, viimastel aastatel Nursipalu

HV laiendusalal toimunud raietega ulatuslikku metsise elupaikade hävitamist ja asurkonna

isoleeritusest tingutud mõjude võimendumist, on metsisele olulise negatiivse mõju tekkimine

vältimatu ning on vähetõenäoline Nursipalu metsiste säilimine pikemas vaates, mistõttu on

vajalik asurkond tervikuna kompenseerida73.

Keskkonnameetmed74:

Tingimused

1) Koostöös metsiste elupaiganõudlusi tundvate ekspertidega tuleb kavandada vajalikud

meetmed Vilbu, Kurenurme, Juba ja Keretü elupaigakao kompenseerimiseks.

Eesti Ornitoloogiaühingu koostatud kompenseerimismeetmete kava75 kohaselt tuleb

kompensatsioonialadena sihtkaitsevööndina kaitse alla võtta järgnevad üheksa ala, mis osaliselt

on täna kaitse all piiranguvööndina: Hurda, Koemetsa, Kõrgepalu, Kõvera, Kääpa, Lüütsepa,

Meenikunni, Petra ja Ubajärve. Kompensatsioonimeede loetakse rakendatuks, kui kõik töös

toodud 9 kompenseerimisala on saanud vähemalt projekteeritava kaitstava ala staatuse

püsielupaikadena või kaitsealadena ja neil rakendatakse tervikuna sihtkaitsevööndi kaitsekorda.

Projekteeritavatest kaitstavatest aladest peab moodustama ametlikud riiklikud kaitstavad alad

kiirkorras 2025. aasta jooksul. Metsise kompenseerimismeetmete kavas toodud meetmete

rakendamine tagab Nursipalju harjutusvälja laiendamisega metsisele tekkiva negatiivse mõju

kompenseerimise, parandab ja säilitab asurkonna sidusust ja võimaldab liikuda Kagu-Eesti

metsise asurkonna soodsa seisundi saavutamise suunas.

72 Samas, lk 37–40. 73 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, lk 40–42. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 74 Samas, lk 42. 75 Eesti Ornitoloogiaühing, „Nursipalu harjutusvälja metsiste elupaigakao kompenseerimismeetmete välja

töötamine ja kompenseerimismeetmete kava koostamine“, 2024.a, lk 28.

19

Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud Nursipalu HV metsiste elupaigakao

kompensatsioonimeetmete elluviimise tagab Kliimaministeerium.

7. Laanerähn

Olukord: laanerähn kuulu II kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse. Eestis on laanerähn

kõige spetsiifilisema elupaigavalikuga ja seetõttu ka metsade majandamise suhtes kõige

tundlikum rähniliik. Seirealadel on laanerähni arvukus viimastel aastatel vähenenud peamiselt

raiete tõttu liigi elupaikades. Nursipalu HV-l on kokku teada kaheksa laanerähni elupaika76.

Mõjuhinnang: 2023. a koostatud keskkonnaülevaate kohaselt tuleb laanerähni mõjuhindamise

osas keskenduda Keretü looduskaitsealal kavandatud tegevustele – raadamisele ja

suurekaliibriliste relvade kasutamisega kaasneda võivale mürahäiringule. Rähne peetakse

üldjuhul mürahäiringute suhtes üheks kõige vähem tundlikuks liigirühmaks ja seetõttu ei ole

selle teguri puhul oodata rähnidele olulist mõju. Seevastu raietegevus on potentsiaalselt märksa

olulisema mõjuga tegur. Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse liigiülest meedet nr

1 (vt punkti 8 alapunkt 1 „Üldised keskkonnameetmed“) ja laiendatud Nursipalu HV alal

välditakse tavapärast metsamajandust, siis eeldatavasti ei ole otseselt elupaigakadu oluline

tegur, kuna ajapikku tekib vanametsaliikidele, sealhulgas laanerähnile, ümbruskonnas sobivaid

elupaiku juurde.

Kavandatava tegevuse elluviimisel vajalikud keskkonnameetmed ja seirevajadus laanerähni

osas puudub.

8. Üldised keskkonnameetmed77

Peale konkreetsetele liikidele suunatud keskkonnameetmete on 2023. a linnustiku uuringus

toodud välja hulk universaalseid keskkonnameetmeid, mis on liigiülesed ja toetavad

laialdasemalt vanametsaliikidele sobivate tingimuste püsimist laiendatud Nursipalu HV alal.

Lisaks on siin nimetatud muud universaalsed meetmed, mis on mõjuhindamise käigus esile

kerkinud.

Tingimused

1) Vältida Nursipalu HV alal tavapärast majanduslikku metsaraiet ja täiendavat raadamist.

Harjutusväljale tuleb koostöös Keskkonnaametiga koostada metsamajandamiskava, mis

arvestab riigikaitselisi ja looduskaitselisi vajadusi. Kuni kava valmimiseni tohib Nursipalu HV-

l teha raieid, mis on vajalikud Nursipalu HV sihtotstarbeliseks kasutamiseks või

looduskaitselistel eesmärkidel.

2) Metsas tuleb vältida raie- ja raadamistöid lindude pesitsusajal.

3) Võimalike kuivenduskraavide rajamisel või olemasolevate uuendamisel tuleb välistada

setete liikumist ojadesse ja jõgedesse.

4) Nursipalu HV-l asuvaid rohumaid tuleb niita.

76 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, lk 43. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 77 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, punkt 2.3.9, lk 45–47. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

20

5) Raadamis- ja ehitustegevuse elluviimisel tuleb tegevuse käigus avastatud seni teadmata

kasvukohtades olevad kaitsealused taimed vajadusel ümber asustada.

6) Helleri ebatähtlehiku kasvukohas vältida võimaliku piirisihi rajamisel suuremõõtmeliste

okaspuude raiet.

Soovitused:

1) Reeglina tuleb vältida vanametsaliikide potentsiaalsetes elupaikades piirisihi raadamist (sh

alusmetsa raiet).

9. Seire

1) Leevendusmeetmete tõhususe hindamiseks tuleb saatjate abil jälgida Kaagu elupaika ja

Laossaarõ elupaika asustavate väike-konnakotkaste käitumist peale olude muutumist –

kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajaks oli leping

väike-konnakotkaste telemeetria uuringu korraldamiseks sõlmitud78.

2) Jälgida Nursipalu HV-st väljapoole potentsiaalselt olulise müramõju alale jäävate väike-

konnakotkaste seisundit. Seirevajaduse katab riiklik seire, kuid soovitatav on kaaluda

elupaikade lisamist Kaitseväe harjutusväljade ning Kaitseliidu lasketiirude ja õppeväljakute

seireprogrammi79.

3) Korraldada merikotka telemeetria uuring ning paigaldada pesakaamera – leping

veebikaamera paigaldamiseks ja telemeetria uuringu alustamiseks oli kaitstavatele

loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajal juba sõlmitud80.

4) Seirata Nursipalu HV kasutuselevõtmisel niidetavaid alasid81.

Kõik seireandmed esitatakse RKIK-i poolt ka Keskkonnaametile, seire lähteülesanne ja vorm

tuleb kooskõlastada Keskkonnaagentuuriga.

Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruanne oli koos käesoleva

korralduse eelnõuga avalikul väljapanekul ja kooskõlastamisel. Kliimaministeerium ja

Keskkonnaamet esitasid kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande

kohta ettepanekuid seoses metsise keskkonnameetmetega. Esitatud ettepanekuid arvestati ning

nende alusel korrigeeriti nii kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruannet

kui ka korralduses käesolevat punkti. Keskkonnaamet esitas 21. novembril 2024. a

lisaettepaneku väike-konnakotka keskkonnameetme kohta, mis puudutas seni leidmata ja

kaitsmata väike-konnakotka elupaiga kaitse alla võtmist. Aruannet ega korraldust väike-

konnakotkaste osas ei muudetud, kuna mõjude hindamisel tugineti Kotkaklubi MTÜ 2023. a

valminud uuringu „Nursipalu HV kaitsealuste linnuliikide inventuur“ lõpparuandele ning

kompenseerimismeetmed on välja töötanud sõltumatud eksperdid. Kliimaministeeriumi ja

Keskkonnaameti ettepanekud ning RKIK-i seisukohad on üksikasjalikult esitatud seletuskirja

lisas 3 ning on kättesaadavad ka RKIK-i veebilehel82.

78 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, lk 29. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 79 Samas. 80 Samas, lk 31. 81 Samas, lk 47. 82 https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

21

3.3.2. Mürauuring

RKIK-i tellitud mürauuringu eesmärk oli teha militaarmüra regulatsiooni põhimõtete ja nõuete

järgi mürauuring Nursipalu HV laiendamise ja Nursipalu HV 2023. a kasutuskoormuse järgse

olukorra modelleerimise teel ning tulemuste omavaheline võrdlemine ja analüüsimine.

Uuringud koosnevad seletuskirjadest ja koondkaartidest, mis ilmestavad Nursipalu HV

laiendamise ning 2023. a kasutuskoormuse järgse olukorra müraolukordasid, sealhulgas müra

muutuseid. RKIK tutvustas mürauuringu tulemusi avalikult 10. juunil 2024. a Võrus

Kultuuriklubis Kannel. Mürauuringu mahukust arvestades on käesolevas korralduses toodud

kokkuvõtlikult mürauuringu järeldused ühes keskkonnameetmetega. Mürauuring on

terviklikult kättesaadav RKIK-i veebilehel83.

Mürauuringus on modelleeritud erinevad müraolukorrad, sh tüüpiline aktiivne harjutuspäev

ning suurima müraga tegevused: suurima laskude arvuga harjutuspäevad ja suurima

helivõimsusega relva maksimaalse laskude arvuga harjutuspäev. Objektidele, mida ei ole välja

ehitatud ning mida ei ole veel võimalik täies mahus kasutada, hinnatakse müra modelleerimise

teel. Mürauuringust nähtub, et laiendatud Nursipalu HV-l planeeritaval tüüpilisel

harjutuspäeval ja lõhkamiste puhul on päevane normtase (65 dB) tagatud lähimate eluhoonete

juures. Suurima helivõimsusega relva maksimaalse laskude arvuga kavandatavatel

harjutuspäevadel (1–2 päeva aastas) on päevane normtase (65 dB) ületatud lähimate eluhoonete

juures. Võimalike kuulmiskahjustuste hindamisel kasutatakse müra indikaatorit LCpeak (135

dB), mis vastavalt mürauuringu tulemustele ei ole ühelgi juhul mõjualaasse jäävate eluhoonete

juures ületatud. Kokkuvõtlikult saab öelda, et ehituskahjustusi ja kuulmiskahjustusi silmas

pidades jäävad modelleerimise tulemused soovituslikest normidest madalamaks.

Mõjuhindamise kontekstis ongi tavapärane, et müra mõju hindamine toimub modelleeritud

mürasituatsioonide alusel. 2025. a on plaanis ka liikursuurtükkide testlaskmised, mille raames

mõõdetakse reaalset. Müra mõõtmisi kavandatavale tegevusele saabki läbi viia kavandatava

tegevuse rakendumisel, arvestades muu hulgas asjaolu, et vastava relvaliigi kasutamine

Nursipalu HV-l ei ole hetkel veel ka lubatud.

Militaarmüra uuringutes ei ole suuri metsamassiive müra leviku arvutustes arvestatud, kuna

mets võib ajas muutuda (raied, juurdekasv, tuulemurrud, talvised ja suvised muutused jne)

Seega müralevikukaardid on konservatiivse lähenemisega ning vahepealsete raiete toimumine

ei mõjuta modelleerimise tulemusi.

Arvutusmudeliga saab hinnata müra levimist mujalgi kui ainult mõõtmispunktides.

Arvutamisega saab katta oluliselt suurema ala, saavutades täpsemad ja usaldatavad tulemused

võrreldes lühiaegsete mõõtmistega. Arvutusmeetodi eeliseks on, et müra levimisel arvestatakse

keskmisi ilmastikutingimusi ja päeva keskmist või muud etteantud müra toimimise sagedust

jms. Reaalsed mõõtmised näitavad konkreetsel päeval konkreetsetel asukohtadel toimuvate

laskmiste müra olukorda, mida mõjutab ka ilm.

83 https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

22

Suurekaliibriliste relvade osas puuduvad müra leevendamisel tõhusad meetmed. Mürauuringu

koostamisel modelleeriti erinevaid leevendavaid müraolukordi: suurekaliibriliste relvade

(liikursuurtükk, miinipildujad) laskmised madalamatelt laskepositsioonidel, suurima

helivõimsustasemega kasutatava relva (liikursuurtükk) maksimaalse laskude arvuga päeva,

arvestades väiksemat laskude arvu koos müravalliga laskepositsioonide taga,

tankitõrjegranaadiheitja üksiku lasu müraolukordi alternatiivsetes asukohtades koos

müraallikat ümbritseva valliga. Laskepositsioonide asukohtade valikul ning laskepositsioonide

ja laskude arvu vähendamisega saab müratasemeid tajutavalt vähendada. Müratasemete

vähenemine 1–2 dB on vaevutajutav muutus, mida inimese kuulmine ei suuda eristada, 3–4 dB

suurune vähenemine on tajutav ning 5 dB suurune muutus on oluline ja selgelt tajutav muutus.

RKIK ja Kaitsevägi:

1) jätkavad helirõhutasemete mõõtmist harjutusväljal;

2) paigaldavad Nursipalu HV ümbrusesse statsionaarseid müramõõtejaamu;

3) ei lase suurekaliibrilistest relvadest suvel, öösiti ega nädalavahetustel, välja arvatud

erandkorras ja kooskõlastatult omavalitsusüksustega;

4) teavitavad kohalikke elanikke mürarohketest päevadest pikemalt ette;

5) valivad liikursuurtükkide laskepositsioonid eluhoonetest võimalikult kaugele;

6) vaatavad üle liikursuurtükkide laskmistel koguselised piirangud;

7) testivad müraaruandes välja toodud positsioonidel asetsevate vallide mõju

müraolukordadele;

8) tellivad töö, mis kaardistab suurekaliibriliste relvade müraolukorra vähendamise võimalusi;

9) korraldavad liikursuurtükkide näidislaskmised koos müramõõtmisega 2025. aasta jooksul,

arvestades seejuures liikursuurtükkide laskmisele rakenduvaid piiranguid.

Eeltoodud meetmetega arvestatakse Nursipalu HV kasutuseeskirja uuendamisel.

3.3.3. Arheoloogilise uuringu etapp I

RKIK tellis avaliku hanke tulemusel arheoloogilise uuringu etapp I84, mis on

Muinsuskaitseameti pool heaks kiidetud 6. veebruaril 2024. a (heakskiidu nr 47911).

Kokku tuvastati arheoloogilise uuringu etapp I (ruumiandmete ja andmevaramute) analüüsi

käigus 25 võimalikku arheoloogiatundlikku objekti/ala. Maastikuleire tulemusel täpsustati

objektide iseloom ja asukoht. Lõppkokkuvõttes määratleti 15 arheoloogiatundlikku objekti/ala,

mis jäävad Nursipalu HV laienduse alale. Nende piirkondade osas tuleks ehitustegevusele või

muule algset pinnast kahjustavale tegevusele eelneda vastav arheoloogiline uuring, mille

lõpliku sisu määrab Muinsuskaitseamet. Arheoloogilised lisauuringud on vajalikud vaid juhul,

kui antud kohta on plaanis rajada rajatised, teostada sissekaeveid (näiteks laskepesad, kaevikud)

või teha muid pioneeri toiminguid. Kui antud kohad jäävad sihtmärgi alale, on vajalikud ka

vastavad arheoloogiliste uuringute järgmised etapid. Vastavate arheoloogiliste uuringute

84 Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

23

järgmiste etappide läbiviimise otsustab Muinsuskaitseamet vajaduspõhiselt paralleelselt

Nursipalu HV arendamisega.

Looduslike pühapaikade osas anti selles uuringus lühiülevaade tehtud töödest, kuna uuringu

objektiks oleval alal on looduslikud pühapaigad 2023. aasta seisuga inventariseeritud. Uusi

looduslikke pühapaiku uuringute käigus juurde ei leitud. Seega puudus ka vajadus

inventeerimiseks.

Tulenevalt muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1 ja §-st 60 tuleb kõigil pinnasetöödel arvestada

arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestistel,

nende kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestisi ja nende kaitsevööndite ala. Leidja on

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

3.3.4. Muud asjakohased mõjud

VV korralduse nr 266 punkti 3.2.5 kohaselt on Vabariigi Valitsuse hinnangul põhjendatud

inimesele avalduvate mõjude hindamise vajadust selgitada, mõjusid hinnata ja vajaduse korral

leevendavaid lisameetmeid kavandada paralleelselt harjutusvälja arendamise ja kasutamisega,

sealhulgas vajaduse korral üldplaneeringute uuendamise osana. Asjakohaste uuringute ja

analüüside vajadus ning kaasfinantseerimise määr selgitatakse töö käigus RKIK-i ja

omavalitsusüksustega koostöös. Selline lähenemisviis arvestab ühtaegu nii

julgeolekuvajaduste, looduskeskkonna kui ka inimestega. 1. märtsil 2024. a sõlmitud lepingu

alusel tellis Kaitseministeerium Tartu Ülikoolilt uuringu „Kaitseväe kohaloleku sotsiaal-

majanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näitel“ läbiviimise (edaspidi ka sotsiaal-

majandusliku mõju uuring). Uuringu eesmärk oli tuua selgust, kas ja kuidas on kaitseväe

kohalolu avaldanud sotsiaal-majanduslikku mõju kolmes Eesti piirkonnas, sh Võru linnas ja

vallas viimase 15 aasta jooksul. Lisaks käsitletakse uuringus ka Nursipalu HV mõju

kinnisvarahindadele. Uuringus lahendatav probleem seisnes selles, et eristada kaitseväe

kohaolekust tulenev otsene ja kaudne mõju muudest üldisematest trendidest Eesti väikelinnades

ja maapiirkondades (elanike, töökohtade ja teenuste vähenemine) ja uuringu tulemusena saada

teada, kuidas on kaitseväe kohalolu mõjutanud mainitud kolmes piirkonnas elanike ja

töökohtade arvu ning teenuseid ja maksutulu. Käesoleva korralduse eelnõu avaliku väljapaneku

ajaks ei olnud veel teada lõplikud sotsiaal-majandusliku mõju uuringu tulemused, kuid

korralduse andmise ajaks on sotsiaal-majandusliku mõju uuring valmis ja täismahus

kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel85. Alljärgnevalt on välja toodud sotsiaal-

majandusliku mõju uuringu tulemuste kokkuvõte.

Uuringus selgus positiivne mõju taristule, mis hõlbustab kohalike inimeste elu. Aastatel 2008–

2023 on RKIK investeerinud 8,7 miljonit eurot taristutesse, mida saavad kasutada nii kaitsevägi

kui ka kohalikud elanikud86. Näiteks kaitseväe kohaloluga piirkondades on perioodil 2019. a–

2023. a viidud kõvakatte alla kolmandiku võrra rohkem (107 km vs 80 km) teid kui kohaloluta

piirkondades. Mõju rahvastiku muutustele puudub ehk trend on ühetaoline nii seal, kus

85 https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/kaitsevae_kohaloleku_moju-uuring.pdf. 86 https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/kaitsevae_kohaloleku_moju-uuring.pdf, lisa 15.

24

kaitsevägi on kohal, kui ka seal, kus kohalolekut ei ole. Harjutusväljade läheduses on nii Lääne-

Harju, Tapa kui ka Võru piirkonnas rahvaarv 2021. a–2024. a isegi suurenenud. Nursipalu HV

lähedal vähemalt +34 inimest. Uuringust ei ilmnenud negatiivset mõju kinnisvarahindadele,

kuid samas ei kinnitanud uuring ka hindade tõusu. Mõju sõltub mitmesugustest teguritest

(ligipääs, kohaliku taristu kvaliteet, müra jm elukeskkonna aspektid). Kuna piirkonnas on

tehingute arv väike, ei olnud võimalik mõju täpsemalt hinnata. Mõju kinnisvara hindadele peaks

tulevikus edasi uurima.

3.4. Nursipalu HV piiri korrigeerimine

VV korraldusega nr 266 laiendati Nursipalu HV pindala 6763,81 ha võrra ja välispiiri 24 212,67

m võrra, mille tulemusel on Nursipalu HV kogupindala 9897,81 ha ning välispiiri pikkus

51 072,67 m vastavalt korralduse nr 266 lisale. Nursipalu HV vajalikku suurust on põhjendatud

samuti eelnimetatud õigusaktis, mille kohaselt sõltub see eeskätt Eesti ja NATO liikmesriikidel

olemasolevate relvade ja laskemoona ohualadest ning nende üksuste suurusest, kes peavad koos

mahtuma harjutusväljal harjutama, aga ka harjutusvälja kujust, maastiku kandvusest jmt. Neid

eesmärke on teatavate mööndustega võimalik täita u 10 0000 ha suurusel harjutusväljal.

VV korralduse nr 266 punktis 3.3.1 on välja toodud, et II etapi menetluses võidakse Nursipalu

HV välispiiri korrigeerida. Arvestades asjaolusid, et looduses on tuvastatud optimaalsemaid

trasse, kuidas Nursipalu HV välispiiri efektiivsemalt tähistada (st piiri on viidud teede/sihtide

äärde), ning et korralduse koostamise ajaks on riik omandanud vahetult Nursipalu HV piiri

äärde jäävate eraomandis olevate kinnisasjade omanike ettepanekul kinnistuid ka kehtivast

Nursipalu HV piirist väljapool ja mitmed sarnased omandamised on menetluses, korrigeeritakse

VV korraldusega nr 266 laiendatud Nursipalu HV välispiiri. Nursipalu HV pindala suureneb

muudatustest lähtuvalt 8,33 ha võrra ja välispiiri pikkus 208,23 m võrra. Korrigeerimise

tulemusena on Nursipalu HV kogupindala 9906,14 ha ja välispiiri pikkus 51 280,90 m. Kuigi

kohati on Nursipalu HV välispiir nihkunud piiri korrigeerimisest lähtuvalt nii sisse- kui ka

väljapoole (korralduse lisas olev kaart), on üldmahult tegemist piiri minimaalse

korrigeerimisega, mis ei mõjuta sisuliselt Nursipalu HV kavandatava tegevuse mõjusid.

Käesoleva korralduse lisas olevalt kaardilt nähtub nii VV korralduse nr 266 järel kehtiv piir kui

ka korrigeeritud piir87.

3.5. Omavalitsusüksuste õiguste riive

Nursipalu HV laiendatud piir läbib Rõuge valda, Võru valda ja Antsla valda.

Omavalitsusüksuste õiguste riive analüüs kajastub VV korralduse nr 266 punktis 3.3. VV

korraldusest nr 266 nähtub, et RelvS § 85 lõike 31 alusel Nursipalu HV laiendamine

planeerimisseadust kohaldamata küll riivab omavalitsusüksuste planeerimisautonoomiat, kuid

arvestades Nursipalu HV laiendamise eesmärki ja vajadust, oli VV korralduse nr 266 andmine

RelvS § 85 lõike 31 alusel õiguspärane.

87 Täpsemalt on piirid näha kaardirakendusest:

https://estmilgeo.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=e1f9ced4d22f40e790215c2a262fec31.

25

RelvS § 85 lõikes 32 on sätestatud, et RelvS § 85 lõike 31 alusel asutatud või laiendatud

harjutusvälja alal peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal

uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku

ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates

planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld-

ja maakonnaplaneeringute muutmine. Nursipalu HV laiendus ei kajastu Võru

maakonnaplaneeringus 2030+88.

Rõuge Vallavalitsus edastas 20. detsembri 2023. a kirjaga nr 7-1/10-11489

Kaitseministeeriumile ja RKIK-ile kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, mille Kaitseministeerium ja RKIK

jätsid oma 17. jaanuari 2024. a kirjaga90 kooskõlastamata muu hulgas põhjusel, et

üldplaneeringu eelnõus ei ole kajastatud VV korraldusest nr 266 tulenevaid olulisi ja

aktuaalseid andmeid. Oma 12. aprilli 2024. a kirjaga91 teatas Rõuge Vallavalitsus Rõuge valla

üldplaneeringu eelnõule esitatud ettepanekute osas, et Nursipalu HV koos selle

piiranguvööndiga kantakse Rõuge valla üldplaneeringusse vastavalt VV korraldusele nr 266.

Käesoleva korralduse andmise ajaks ei ole korrigeeritud Rõuge valla üldplaneeringut

Kaitseministeeriumile ega ka RKIK-ile kooskõlastamiseks edastatud.

Võru Vallavalitsus pöördus 19. veebruari 2024. a kirjaga nr 7-1/67392 Kaitseministeeriumi

poole, et saada selgitusi RelvS § 85 lõikes 32 sätestatu korrektse täitmise kohta.

Kaitseministeerium selgitas 15. märtsi 2024. a vastuskirjas93 muu hulgas, et RelvS § 85 lõikest

32 tulenev kohustus koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada

tähendab eelkõige, et VV korraldusega nr 266 määratud Nursipalu HV laienduse ala tuleb

üldplaneeringus kajastada, et igale üldplaneeringu kasutajale oleks nähtav ja kättesaadav teave

selle piirkonna maakasutuse kohta. Võru valla üldplaneering, kuhu on kantud laiendatud

Nursipalu HV piir ja selle piiranguvööndi ulatus vastavalt korraldusele nr 266, on kehtestatud

20. novembri 2024. a Võru Vallavolikogu otsusega nr 180.94

Antsla valla üldplaneeringusse on VV korralduse nr 266 alusel kantud Nursipalu HV laienduse

välispiir Antsla valla osas. Nursipalu HV laiendamisega ja selle piiranguvööndi ulatusega ei

kaasne Antsla valla üldplaneeringu lahenduse muutmise vajadus95.

88 Riigihalduse ministri 13. aprilli 2018. a käskkiri nr 1.1-4/81 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Võru

maakonnas Antsla vallas, Rõuge vallas, Võru linnas ning osaliselt Setomaa vallas ja Võru vallas“. Kättesaadav:

https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/10/0_kehtestamise-kaskkiri-1.pdf. 89 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/14969306. 90 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/15040328. 91 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/15262323. 92 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/15115267. 93 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/15181787. 94 Kättesaadav: https://voruvald.ee/uldplaneering. 95 Antsla valla üldplaneering kehtestati Antsla Vallavolikogu 21.08.2024. a otsusega nr 15. Kättesaadav:

https://antsla.ee/uldplaneering.

26

24. oktoobril 2023. a jõustus Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrus nr 96 „Kaitseväe

ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku omavalitsuse üksusele makstava hüvitise ulatus,

maksmise tingimused ja kord“96 (edaspidi VV määrus nr 96). VV määruse nr 96 eesmärk on

hüvitada omavalitsusüksusele harjutusvälja kasutamisega kaasnev oluline häiring. VV

määrusega nr 96 reguleeritakse harjutusväljaga seotud häiringu hüvitamise ulatust, hüvitise

maksmise tingimusi ja korda. 2023. aastal maksti VV määruse nr 96 lisa „Omavalitsusüksustele

harjutusväljade kasutamise ja arendamisega seoses makstavate hüvitiste määrad 2023. aastal“

alusel hüvitist Antsla vallale, Rõuge vallale, Võru linnale ja Võru vallale VV korraldust nr 266

arvestades. Ka 2024. aasta hüvitis on välja makstud.

Kaitseministri 20. oktoobri 2023. a käskkirja nr 14897 alusel eraldati Võru vallale, Antsla

vallale, Rõuge vallale ja Võru linnale ühekordset sihtotstarbelist toetust kokku summas 10

miljonit eurot Nursipalu HV kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamise tegevuste

elluviimiseks. Muu hulgas oli toetuse andmise eesmärk katta omavalitsusüksuste planeeringu

koostamise või muutmise kulud, kui planeeringu koostamise või muutmise vajadus on tingitud

harjutusvälja laiendamisest või asutamisest.

Avaliku väljapaneku ajal esitas korralduse eelnõu kohta ettepanekuid Rõuge Vallavalitsus.

Neid ettepanekuid käsitletakse käesoleva korralduse raames Rõuge valla ettepanekutena. Võru

vald ja Antsla vald korralduse eelnõu kohta avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ega

vastuväiteid ei esitanud.

3.5.1. Rõuge valla ettepanekud ja nendega arvestamine

Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult esile toodud korralduse eelnõu kohta avaliku väljapaneku ajal

Rõuge valla kui Nursipalu HV asukoha ühe omavalitsusüksuse esitatud ettepanekud ning

selgitused nendega arvestamise kohta. Üksikasjalikumalt on ettepanekud esitatud korralduse

seletuskirja lisas 3.

Rõuge vald tegi avaliku väljapaneku ajal ettepaneku edaspidi kaasata Rõuge Vallavalitsus

menetlusse juba muudatuste kavandamisel juhtudel, kui Nursipalu harjutusvälja piiri muutmine

puudutab Rõuge valla territooriumi, et oleksime asjaga paremini kursis ja saaksime teavitada

(kaasata) ka kohalikku kogukonda, keda muudatus võib mõjutada. Vabariigi Valitsus selgitab,

et juhul, kui peaks selliseid olukordi tekkima, siis kaasatakse Rõuge Vallavalitsus varasemas

staadiumis, kuid piiri muutmisi praegu rohkem plaanis ei ole.

Avalikul istungil soovis Rõuge vald teada, et kui riik omandab Nursipalu HV piiri lähedalt

eraomandis olevaid kinnisasju, siis kas sellega kaasneb piiri laiendamine. Vabariigi Valitsus

selgitab, et Nursipalu HV piiri korrigeeritakse minimaalselt nii sisse kui ka väljapoole, näiteks

on piirid joonistatud mööda looduslikke joonorientiire. Nursipalu HV uut laiendust Vabariigi

Valitsus ei planeeri.

96 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121102023006. 97 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kmin/dokument/14764181.

27

3.6. Nursipalu HV laiendamisest mõjutatud kinnisasjade omanike õiguste riive

VV korralduse nr 266 andmise aja seisuga oli teada, et seoses Nursipalu HV laiendamisega on

riigil vajadus omandada kokku 215 eraomandis maaüksust, millest 22 maaüksusel asub Maa-

ameti registri andmetel eluhoone. Seoses Nursipalu HV piiri korrigeerimisega on riigi

omandatavaid eraomandis maaüksuseid käesoleva korralduse andmise seisuga kokku 228,

millest 27 asuvad eluhooned. Käesolevaks ajaks on riik kokkuleppel omanikega nimetatud

maadest omandanud osaliselt või täielikult 72 maaüksust, millest 11 asuvad eluhooned.

Eraomandis olevate kinnisasjade omanikega jätkuvad läbirääkimised, et saavutada kokkulepe

kinnisasja avalikes huvides omandamiseks. Kuni ei ole omandatud Nursipalu HV laiendatud

territooriumil asuvaid eraomandis olevaid kinnistuid, viiakse kavandatud tegevusi läbi riigile

kuuluvatel kinnisasjadel, kui eraomandis oleva kinnisasja omanikuga ei ole kokku lepitud

teisiti.

Käesolevaks ajaks on tehtud mürauuring, mille kokkuvõte on toodud korralduse punktis 3.3.2.

Mürauuringu tulemuste tutvustamisest 10. juunil 2024. a said osa võtta kõik isikud, kes on

Nursipalu HV kasutamisest tingitud häiringutest mõjutatud. Häiringute mõju leevendamiseks

töötati välja kompenseeriv meede, mis on suunatud kohalikele elanikele – kaitseministri 15.

augusti 2024. a määrus nr 11 „Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute

mõjude leevendamiseks“98 (edaspidi määrus nr 11). Määruse nr 11 § 1 järgi on toetuse eesmärk

leevendada Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute, nagu müra ja vibratsioon,

mõju harjutusvälja mõjualas ning muuta seal asuvaid eluruume häiringutele vastupidavamaks.

Määruse nr 11 § 2 lg 2 kohaselt on toetatavad tegevused akende ostmine ja paigaldamine,

sealhulgas vajalikud viimistlustööd ja transport; uste ostmine ja paigaldamine, sealhulgas

vajalikud viimistlustööd ja transport; müravalli või -seina ostmine või ehitamine, sealhulgas

paigaldamine ja transport; fassaadiehitustööd, sealhulgas materjali ostmine, viimistlustööd ja

transport. Vastavalt määruse nr 11 §-s 4 sätestatule menetleb taotlusi Sihtasutus Võrumaa

Arenduskeskus, kellega Kaitseministeerium on sõlminud halduslepingu99. 4. septembril 2024.

a avaldati RKIK-i, Sihtasutuse Võrumaa Arenduskeskus ja omavalitsusüksute veebilehtedel

teade toetuste taotlusvooru algatamise kohta. Teate kohaselt said 1. oktoobrist kuni 29.

novembrini 2024. a Nursipalu HV nelja kilomeetrisesse mõjualasse jäävad Antsla valla, Rõuge

valla, Võru valla ning Võru linna elanikud taotleda toetust Nursipalu HV-lt kostuva

militaarmüra mõjude leevendamiseks100.

Nursipalu HV laiendamine riivab ühelt poolt mitmeid põhiõigusi, sealhulgas õigust tervise

kaitsele, kodu ja omandi puutumatust, ettevõtlusvabadust, õigust vabalt liikuda101. Teisalt on

Nursipalu HV laiendamine hädavajalik legitiimse eesmärgi saavutamiseks ehk seoses olulise

avaliku huvi, s.o riigikaitse ja riigi julgeoleku huvi realiseerimisega. Riigikaitse on

põhiseaduslikku järku väärtus ja sel eesmärgil võib põhiõigusi riivata. Ajaline akuutsus ka

98 Kättesaadav: Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks–Riigi

Teataja. 99 Kättesaadav: Kaitseministeeriumi ja Sihtasutuse Võrumaa Arenduskeskus vaheline haldusleping nr 7-6/24/183–

Riigi Teataja. 100 Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja lähistel elavad inimesed saavad hakata taotlema müratoetust - Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee). 101 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28, §31, § 32, § 33, § 34.

28

põhiõiguste riivete aspektist nähtub planeerimisseaduse kohaldamata jätmise põhjendustest.

Arvestades legitiimse eesmärgi kaalukust ning konkreetseid kavandatavat tegevust puudutavaid

asjaolusid (sh leevendusmeetmete objektiivselt piiratud võimalusi), ei ole tekkivaid riiveid alust

hinnata ebaproportsionaalseteks. Läbiviidud mürauuringust on piisavalt selgunud, et olulist

ohtu tervisele või varale Nursipalu HV-l kavandatavate tegevustega ei kaasne. Rakendatakse

ka meetmeid mürahäiringu leevendamiseks võimalikus efektiivses ulatuses. On välja töötatud

määrus nr 11, millega toetatakse riigi poolt kinnisasjade omanikke, et nad saaksid muuta

eluruume häiringutele vastupidavamaks. Täiendav müra seire võimaldab müraolukordi

kasutusaegselt pidevalt kontrollida ja vajadusel vähendada. Lisaks on oluline välja tuua, et

atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu

välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Riigikohus on leidnud102,

et säte kohaldub vaid juhul, kui riigikaitselist tegevust korraldatakse maa-alal õiguslikul alusel.

Antud juhul on õiguslikuks aluseks VV korraldus nr 266 ning käesolev korraldus.

AÕKS § 55 lõike 3 punkti 4 kohaldamine ei eelda, et maal oleks riigikaitseline sihtotstarve.

Seega laieneb Nursipalu HV-l müra tekitamisele AÕKS § 55 lõike 3 punkt 4, mis vabastab

riigikaitselise tegevuse välisõhus leviva müra normatiivide alt. Siiski on Kaitseväel jätkuvalt

üldine kohustus järgida oma tegevustes ettevaatuspõhimõtet ja vähendada võimalikult suurel

määral mürahäiringut103. Nursipalu HV-l toimuvatest õppustest teavitatakse erinevate kanalite

kaudu (näiteks Kaitseväe veebilehel104) ning lähiasulatesse paigaldatakse infotahvlid.

Väljaõppe ajakava avalikustatakse võimalikult varakult. Õppuste ajal on Nursipalu HV alal

liikumine piiratud. Eraomandis kinnistutele tagatakse juurdepääs. Nursipalu HV alast

väljaspool ei ole isikute liikumine piiratud. Nursipalu HV-l kehtivaid kasutus- ja ohutusnõudeid

ning keskkonnakaitse korraldust täpsustatakse Nursipalu HV kasutuseeskirjas. Omandi

põhiõiguse riive analüüs kajastub täiendavalt VV korralduse nr 266 punktis 3.4. Eraomandis

olevate kinnistute omandamisel on eelkõige lähtutud kinnisasjade omanike soovidest ning

kinnisasjad on omandatud ja omandatakse vastavalt KAHOS-s sätestatule kohese ja õiglase

hüvitise eest. Isikute õiguste riiveid tasakaalustavad mõnevõrra ka sotsiaal-majandusliku mõju

uuringus välja toodud positiivsed aspektid, eelkõige harjutusväljade piirkonnas taristu

arendamine. Nursipalu HV-lt lähtuvate häiringute kompenseerimiseks vajalikke meetmeid

rakendavad ka omavalitsusüksused muu hulgas VV määruse nr 96 alusel makstavate hüvitiste

arvelt. Seega, kuna riigikaitse on ülekaalukas avalik huvi, tõsist ohtu inimese tervisele

Nursipalu HV laiendamisega ei kaasne, kinnisasjade omandamine toimub kinnisasja avalikes

huvides omandamise seaduse alusel õiglase hüvitise eest ning Nursipalu HV laiendamisele

samaväärsed alternatiivid puuduvad, lisaks rakendatakse mitmeid võimalikke

leevendusmeetmeid nii ennetavalt kui ka kasutusaegselt, on saavutatud erinevaid asjaolusid

arvestav mõistlik tasakaal põhiõiguste riivete ja riigikaitse huvi vahel. See võimaldab Nursipalu

HV käesoleva korraldusega ette nähtud piirides laiendada ning sellel vastavaid tegevusi lubada.

Vabariigi Valitsus leiab, et Nursipalu HV laiendamisega kaasnev põhiõiguste riive on

proportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes.

102 Riigikohtu 21.10.2021. a otsus nr 3-20-286, p. 16.2. Kättesaadav:

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-20-286/43. 103 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 3 lõige 1, § 4 ja § 11 lõige 1. 104 https://mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/.

29

Nursipalu HV piiri sisse jäävaid ja vahetult piiri äärde jäävate kinnisasjade omanikke teavitati

e-posti teel käesoleva korralduse andmiseks avatud menetluse algatamisest. Käesoleva

korralduse eelnõu, seletuskirja, Natura asjakohase hindamise aruande ja kaitstavatele

loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandega oli võimalik tutvuda avaliku

väljapaneku ajal ning esitada nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid kuni 8. novembrini 2024.

a. Esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid arutati avalikul istungil 25. novembril 2024. a.

3.6.1. Kinnisasjade omanike ettepanekud ja vastuväited ning nendega arvestamine

Avaliku väljapaneku käigus esitati ettepanekuid Nursipalu HV piiri korrigeerimise ja Nursipalu

HV piiri seest kinnistute välja arvamise kohta. Vabariigi Valitsus selgitab, et neid ettepanekuid

ei ole võimalik arvestada. Ettepanekutes nimetatud kinnistuid ei saa välja arvata, kuna need on

vajalikud Nursipalu HV toimimiseks. Viidatud kinnistute asukohad on olulised, et tagada

Nursipalu HV nõuetekohane rajamine ja toimimine, sealhulgas ühendused ning ohutus. Ilma

nende kinnistuteta ei oleks Nursipalu HV funktsionaalsus ega ohutus tagatud.

Ettepanekuid tehti ka avaliku kommunikatsiooni kohta, et kohalikud elanikud oleksid rohkem

kursis Nursipalu HV-l toimuvaga. Vabariigi Valitsus selgitab, et Kaitseväe lehel on Nursipalu

HV kasutusinfo avalikult kättesaadav. On korraldatud avalikke koosolekuid (mürauuringu

tutvustus, eelnõude arutelud jne). RKIK kindlasti arvestab esitatud ettepanekutega ja hoiab

elanikke aegsasti Nursipalu HV-l toimuvate tegevustega kursis.

Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud ja vastuväited ning RKIK-i seisukohad on

üksikasjalikult esitatud seletuskirja lisas 3 ning on kättesaadavad ka RKIK-i veebilehel105.

3.7. Muud esitatud ettepanekud ja vastuväited ning nendega arvestamine

Korralduse eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitasid huvitatud isikud korduvalt ettepanekuid,

küsimusi ja arvamusi keskkonnamõjude hindamise, Natura hindamise, mürauuringu, piiri

korrigeerimise ning kinnisasjade omandamise kohta.

Keskkonnamõjude hindamise osas esitatud ettepanekute, arvamuste ja küsimuste kohta selgitab

Vabariigi Valitsus kokkuvõtlikult, et VV korraldusega nr 266 otsustas VV jätta KeHJS-i-

kohase keskkonnamõju hindamata, kuid ei välistanud asjakohaste mõjude hindamist. Oluline

on tagada, et tegevused viiakse läbi õigusaktidest tulenevate nõuete kohaselt. VV korraldusest

nr 266 nähtuvad uuringud, mis oli vaja teha enne kogu mahus kavandatavate tegevuste lubamist

ehk enne käesoleva korralduse andmist. Täiendavate uuringute vajadus lähtus ekspertide

koostatud keskkonnaülevaate tulemustest. Käesoleva korralduse andmise ajaks on eksperdid

kõik asjakohased ja nõutud uuringud ära teinud.

Natura hindamise osas esitatud ettepanekute ja arvamuste kohta selgitab Vabariigi Valitsus

kokkuvõtlikult, et neid ettepanekuid ei olnud võimalik käesoleva korralduse raames arvesse

võtta. Natura eelhinnangule sai esitada ettepanekuid VV korralduse nr 266 eelnõu avaliku

105 https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

30

väljapaneku ajal ning Natura eelhinnangu kooskõlastas Keskkonnaamet. Natura asjakohane

hindamine viidi läbi eelhindamise tulemuste põhjal ja vastavate ekspertide poolt. Natura

asjakohase hindamise on Keskkonnaamet kooskõlastanud.

Mürauuringu osas esitatud ettepanekute kohta selgitab Vabariigi Valitsus, et korralduse eelnõu

avaliku väljapaneku ajaks oli mürauuring valmis ja selle kokkuvõte (muuhulgas müra mõju

tervisele) on esitatud korralduse punktis 3.3.2. Täismahus mürauuring on kättesaadav RKIK-i

veebilehel ja seda tutvustati 2024. a suvel ka avalikkusele.

Nursipalu HV piiri korrigeerimise kohta esitati arvamusi, et korralduse andmed on valed. RKIK

on korralduse andmed esitatud arvamuste järel üle kontrollinud ja leidnud, et need on

korrektsed.

Läbivalt tehti ettepanekuid arvata teatud kinnisasjad Nursipalu HV piiridest välja ja esitati

küsimusi Nursipalu HV piiriväliste kinnisasjade omandamise kohta. Vabariigi Valitsus

selgitab, et Nursipalu HV piiridest ei saa arvata välja neid kinnisasju, mis on vajalikud

Nursipalu HV toimimiseks. Seda selgitas RKIK ka avalikul istungil. Nursipalu HV piirides

olevaid kinnistuid on omandatud seni vaid kokkuleppel omanikega tulenevalt riigikaitselisest

vajadusest kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel.

25. novembril 2024. a toimunud avalikul istungil esitati lisaküsimus, et miks Natura

asjakohases hindamises ei hinnatud mõjusid Timmase loodusalale. Vabariigi Valitsus selgitab,

et Timmase loodusalale ei saanud eelhindamises ebasoodsat mõju välistada seoses truupsilla

rajamisega. Truupsilla rajamisest loobuti ja seega ei olnud vajalik Natura asjakohase hindamise

läbiviimine, mida on käesoleva korralduse punktis 3.2.1 põhjalikumalt selgitatud.

Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud ja vastuväited ning RKIK-i seisukohad on

üksikasjalikult esitatud seletuskirja lisas 3 ning on kättesaadavad ka RKIK-i veebilehel.

IV. KOKKUVÕTE

Vabariigi Valitsus, kaaludes eespool toodud argumente, võttes arvesse Natura asjakohase

hindamise aruandest tulenevat, et Nursipalu HV laiendamisel ja sellega seotud tegevustel

puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ning alade

terviklikkus säilib, leiab, et Nursipalu HV arendamiseks ja kasutamiseks vajalikud tegevused

seoses mõjuga Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele on vastavuses kehtivate

õigusaktidega. Leevendavate meetmete vajadus ja/või edasiliikumine Natura hindamise

järgmisesse etappi (Natura erandi tegemine) puudub. Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Natura

asjakohase mõju hindamise, kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise,

mürauuringu, arheoloogilise uuringu etapp I tulemusi ning kaaludes käesolevas korralduses

esitatud argumente, asjaolusid ning kohalikke ja eraisikute huvisid, leiab, et Nursipalu HV-l

kavandatavad tegevused on kantud avalikust huvist ja kriitiliselt vajalikud. Nursipalu HV

arendamiseks ja kasutamiseks vajalike tegevuste elluviimisele on kohustus arvestada käesoleva

korralduse punktis 3.3.1. toodud keskkonnameetmete, seire ja punktis 3.3.2. nimetatud müra

31

leevendusmeetmetega. Käesoleva korralduse andmine ei välista kaitseala valitseja nõusoleku

küsimise vajadust või muude nõuetekohaste lubade taotlemist, näiteks metsa raadamisteks.

Laiendatud Nursipalu HV alal käesoleva korraldusega kavandatavate tegevuste lubamine ei

eelda kõikide omandiküsimuste eelnevat lahendamist. Eeltoodust tulenevalt saab laiendatud

Nursipalu HV-l tegevusi ellu viia kogu kavandatud ja vajalikus mahus, kuid eeldusel, et näiteks

maaküsimused on lahendatud. Lisaks on käesolevas korralduses korrigeeritud minimaalses

mahus VV korraldusega nr 266 määratud Nursipalu HV kogupindala ja välispiiri vastavalt

käesoleva korralduse lisas olevale kaardile. Vabariigi Valitsus on seisukohal, et käesoleva

korralduse punktis 3.4. toodud põhjendustel on piiri korrigeerimine vastavas mahus vajalik.

V. OTSUS

Lähtudes eeltoodust ning relvaseaduse § 85 lõigete 3 ja 31 ning looduskaitseseaduse § 696 lõike

7 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 691 lõikega 1, ja § 91 lõikega 24 otsustab Vabariigi

Valitsus:

1. Lubada käesoleva korralduse punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete ja seire ning

punktis 3.3.2. nimetatud müra leevendusmeetmete rakendamisel ja nõuetekohaste lubade

olemasolul ellu viia Nursipalu HV arendusprogrammist tulenevaid ning Vabariigi Valitsuse

20. oktoobri 2023. a korralduses nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamise

planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase

hindamise algatamine“ nimetatud kavandatud tegevusi (s.o raadamine ja ehitustegevus,

väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus, suurekaliibrilistest relvadest

laskmine) kogu vajalikus mahus.

2. Tunnistada nõuetele vastavaks Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja Natura asjakohase

hindamise aruanne.

3. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel tagada Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal

kavandatavate tegevuste osas keskkonnameetmete rakendamine kooskõlastatult

Keskkonnaametiga ning uuendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskiri.

4. Kliimaministeeriumil tagada Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja metsiste elupaigakao kompensatsioonimeetmete elluviimine.

5. Muuta Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine

ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ (edaspidi VV korraldus nr 266) V. osa punkti 1 ja

sõnastada see järgmiselt:

„1. Laiendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14.

veebruari 2008. a korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara

tasuta üleandmine“, pindala 6772,14 ha võrra ja välispiiri 24 420,90 m võrra. Laiendatud

Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht on Võru maakonnas Rõuge valla, Võru valla ja

Antsla valla territooriumil ja ala kogupindalaga 9906,14 ha ja välispiiri pikkusega 51 280,90 m

on esitatud korralduse lisas.“;

6. Asendada VV korralduse nr 266 lisa „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht ja

laiendatud piir“ käesoleva korralduse lisaga (lisatud).

32

VI. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates.

VII. TEATAVAKS TEGEMINE

Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas avaldamisega. Kaitseministeeriumil teha

korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ning teadaolevatele huvitatud ja mõjutatud

isikutele, sealhulgas Rõuge Vallavalitsusele, Võru Vallavalitsusele, Antsla Vallavalitsusele ja

Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendatud piiri sisse ja vahetult piiri äärde jäävate

kinnisasjade omanikele.

Korralduse põhjenduste aluseks olevad andmed ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on

kättesaadav Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse veebilehel ning Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuses.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa: Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht ja laiendatud piir

Vabariigi Valitsuse korraldus

„Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata

jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmine seoses keskkonnale avalduvate mõjude hindamise

ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega ning

Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja piiri korrigeerimisega“

Lisa

Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht ja laiendatud piir

1

11.12.2024

Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr

266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata,

keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“

muutmine seoses keskkonnale avalduvate mõjude hindamise ja Natura asjakohase

hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega ning Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja piiri korrigeerimisega“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korraldus antakse relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 85 lõigete 3 ja 31 ning

looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 696 lõike 7 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 691

lõikega 1 ja § 91 lõikega 24. Korraldusega lubatakse Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal

(edaspidi Nursipalu HV) Nursipalu HV arendusprogrammist tulenevate ja Vabariigi Valitsuse

20. oktoobri 2023. a korralduses nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamise

planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase

hindamise algatamine“ 1 (edaspidi VV korraldus nr 266) nimetatud kavandatavate tegevuste (s.o

raadamine ja ehitustegevus, väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus,

suurekaliibrilistest relvadest laskmine) elluviimine kogu vajalikus mahus vastavate

keskkonnameetmete rakendamisel. Lisaks tunnistatakse Natura ajakohase hindamise aruanne

nõuetele vastavaks ja korrigeeritakse Nursipalu HV piiri.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Lauri Kriisa

([email protected]) koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega. Eelnõu

ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs

([email protected]).

Relvakonflikt Ukrainas on kinnitanud, et sõjaline edu eeldab üksuste eelnevat väljaõpet

kasutatava relvastuse ja üksuste koostöö osas. Nursipalu HV vajalik suurus sõltub eeskätt Eesti

ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriikidel olemasolevate

relvade ja laskemoona ohualadest ning nende üksuste suurusest, kes peavad mahtuma koos

harjutusväljal harjutama, aga ka harjutusvälja kujust, maastiku kandvusest jms. Neid eesmärke

on teatavate mööndustega võimalik täita u 10 0000 ha suurusel harjutusväljal. VV korraldusega

nr 266 laiendati Nursipalu HV-d 6763,81 ha võrra ja välispiiri 24 212,67 m võrra. VV

korraldusega nr 266 algatati muu hulgas Natura asjakohane hindamine punktis 3.2.1.1 toodud

mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes. Lisaks otsustati looduskeskkonnale avalduvate mõjude

hindamise läbiviimise kohustus vastavalt punktis 3.2.2 nimetatule ning vastavate

keskkonnameetmete määramine looduskeskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks ja

1 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata

jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja.

2

kompenseerimiseks, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks, eraldi Vabariigi Valitsuse

korraldusega. Korralduse eelnõu koostamise ajaks on viidud läbi Natura asjakohane hindamine

ning hinnatud muud looduskeskkonnale avalduvad mõjud, samuti on tehtud VV korraldusest

nr 266 tulenevad asjakohased uuringud. Nursipalu HV alal on kõikide kavandatud tegevuste

elluviimine kriitiliselt vajalik, et suurendada nii Eesti iseseisva kaitse kui ka kollektiivkaitse

võimet Eesti julgeoleku tagamiseks.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on muuta VV korraldust nr 266 tulenevalt keskkonnale avalduvate mõjude

hindamisest, tunnistada nõuetele vastavaks Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja

planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamise aruanne2 (edaspidi ka Natura asjakohase

hindamise aruanne) ning korrigeerida laiendatud Nursipalu HV piiri.

Eelnõu kohaselt lubatakse punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete ja seire ning punktis

3.3.2. nimetatud müra leevendusmeetmete rakendamisel ja nõuetekohaste lubade olemasolul

viia ellu VV korralduses nr 266 nimetatud tegevusi (raadamine ja ehitustegevus;

väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus; suurekaliibrilistest relvadest

laskmine) kogu vajalikus mahus.

Lisaks korrigeeritakse eelnõu punktis 3.4 toodud asjaoludel minimaalselt VV korraldusega nr

266 laiendatud Nursipalu HV pindala 8,33 ha võrra ja välispiiri pikkust 208,23 m võrra ning

asendatakse VV korralduse nr 266 lisa „Kaitseväe Nursipalu asukoht ja laiendatud piir“

käesoleva korralduse lisaga. Korrigeerimise tulemusena on Nursipalu HV kogupindala 9906,14

ha ja välispiiri pikkus 51 280,90 m.

3. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb seitsmest osast.

Eelnõu I osas antakse ülevaade olulisematest asjaoludest ja menetluse käigust, sealhulgas

tellitud uuringutest ning mõjude hindamistest.

Eelnõu II osas käsitletakse laiendatud Nursipalu HV-l kõikide kavandatud tegevuste ellu

viimise lubamise õiguslikku alust.

Eelnõu III osas tuuakse välja peamised põhjendused ja kaalutlused, millest Vabariigi Valitsus

korralduse andmisel lähtub. Punktis 3.1 antakse ülevaade Nursipalu HV-l kavandatavast

tegevusest ja mõjude hindamisest, mis juba olid VV korralduse nr 266 ajaks tehtud. VV

korraldusest nr 266 tuleneb, et looduskaitseliste tingimuste ja piirangute tõttu on Nursipalu HV

arendamine ning läbiviidavad tegevused kavandatud etapiviisiliselt.

2 Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

3

I etapp:

1. Raadamine ja ehitustegevus: Kõik tegevused erisusega, et raadamine ja ehitustööd Lääne

laskevälja keskossa jääval laskeväljal toimuvad selle läänepoolsemas osas kuni 40 ha suurusel

alal ja ca 300 m kaugusel veekogudest (Maru oja, Matu oja, Haki oja ja Mustjõgi).

2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Kõik laskmised ja taktikaline

tegevus erisusega, et laskmised Lääne laskeväljal toimuvad vaid perioodil septembrist kuni

märtsini.

3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Kõik laskmised erisusega, et laskmised Lõuna

laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO

alal ning laskevälja lääneosas toimuvad vaid perioodil septembrist kuni märtsini.

II etapp:

1. Raadamine ja ehitustegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus.

2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Tegevused kogu vajalikus

mahus.

3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Tegevused kogu vajalikus mahus.

VV korralduse nr 266 järgselt olid lubatud Nursipalu HV-l korralduse punktis 3.2.4 toodud

teatud I etapi tegevused nõuetekohaste lubade olemasolul ja täiendava mõju hindamiseta.

Punktis 3.2 antakse ülevaade Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamisest,

sealhulgas Natura asjakohase hindamise läbiviimisest ja tulemustest. Punktis 3.3 käsitletakse

muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjude hindamist ja uuringuid: „Nursipalu

harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele

loodusobjektidele“3 (edaspidi kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamine);

„Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“4 (edaspidi ka mürauuring); arheoloogiline

uuring „Etapp I — arheoloogilised uuringud ja maastikuleire ning looduslike pühapaikade

(LPP) inventeerimine Nursipalu harjutusväljal“ 5 (edaspidi ka arheoloogilise uuringu etapp I);

muud asjakohased mõjud. Muude asjakohaste mõjude punktis 3.3.4. antakse kokkuvõtlik

ülevaade uuringust „Kaitseväe kohaloleku sotsiaal-majanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-

Harjumaa näitel“ (edaspidi sotsiaal-majandusliku mõju uuring). Punktis 3.4 põhjendatakse

vajadust korrigeerida VV korraldusega nr 266 laiendatud Nursipalu HV piiri.

Punktides 3.5 ja 3.6 käsitletakse omavalitsusüksuste ja kinnisasjade omanike õiguste riivet.

Lisaks käsitletakse III osas kokkuvõtlikult korralduse eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitatud

ettepanekuid ja vastuväiteid ning nende arvestamise või mittearvestamise põhjendusi.

Üksikasjalikum ülevaade eelnõu kohta esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest ning Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) seisukohtadest esitatakse käesoleva

seletuskirja lisas 3.

Eelnõu IV osas tehakse kokkuvõte ja sellele järgneb korralduse resolutiivosa (V.):

3 Samas. 4 Samas. 5 Samas.

4

1. Punktiga 1 otsustatakse lubada eelnõu punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete ja

seire ning punktis 3.3.2. nimetatud müra leevendusmeetmete rakendamisel ja

nõuetekohaste lubade olemasolul viia ellu Nursipalu HV arendusprogrammist

tulenevaid ja VV korralduses nr 266 nimetatud tegevusi kogu vajalikus mahus.

Kui VV korraldusega nr 266 lubati vaid teatud I etapi tegevusi piiratud mahus, siis nüüd

eelnõu kohaselt on võimalik vastavate meetmete rakendamisel Nursipalu HV-l ellu viia

kõiki II etapi tegevusi Nursipalu HV arendusprogrammist tulenevas mahus.

2. Punktiga 2 otsustatakse tunnistada vastavaks Nursipalu HV Natura asjakohase

hindamise aruanne.

3. Punktiga 3 pannakse RKIK-ile kohustus tagada, et Nursipalu HV-l kavandatavates

tegevustes rakendatakse keskkonnameetmeid kooskõlastatult Keskkonnaametiga ja

uuendada Nursipalu HV kasutuseeskiri. Nursipalu HV kasutuseeskirja kehtestab RKIK-

i peadirektor.

4. Punktiga 4 pannakse Kliimaministeeriumile kohustus tagada Nursipalu HV metsiste

elupaigakao kompensatsioonimeetmete elluviimine, mis on korralduse punktis 3.3.1.

välja toodud.

5. Punktis 5 muudetakse VV korraldust nr 266 ning sõnastatakse resolutiivosa punkt 1

uuesti vastavalt korrigeeritud pindalale ja välispiirile.

6. Punkti 6 kohaselt asendatakse VV korralduse nr 266 lisaks olev kaart eelnõu lisas oleva

kaardiga, kust nähtub nii korraldusega nr 266 laiendatud piir kui ka korrigeeritud piir.

Eelnõu VI ja VII osas täpsustatakse vaidlustamise ning teatavaks tegemise korda.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Korralduses arvestatakse Euroopa Nõukogu 21.05.1992. a direktiivi 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (ELT L 206, 22.07.1992, lk 7–50)

(edaspidi direktiiv 92/43/EMÜ). Direktiivi 92/43/EMÜ eesmärk on aidata tagada Euroopa

Liidus bioloogiline mitmekesisus, kaitstes looduslikke elupaiku ning looduslikke looma- ja

taimeliike. Eesmärkide täitmiseks on direktiivist lähtuvalt loodud maailma suurim ökoloogiline

võrgustik Natura 2000, mis koosneb erikaitsealadest, mille Euroopa Liidu riigid on määranud.

Natura 2000 võrgustiku osaks sätestati direktiiviga 92/43/EMÜ ka Euroopa Parlamendi

30.11.2009. a direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20,

26.01.2010, lk 7–25) alusel valitud linnualad. Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohaselt

tuleb igal liikmesriigil võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike

elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad

on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada direktiivi 92/43/EMÜ

eesmärkide täitmist.

Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab

alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses

tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad riigisisesed asutused

annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning

5

lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda

asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku

arvamuse saamist.

Kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ sättega (artikli 6 lõige 3) viidi korralduse nr 266 andmise eel

läbi LKS § 693 kohane Natura eelhindamine (VV korralduse nr 266 seletuskirja lisa 4).

Eelhindamise kohaselt ei olnud objektiivsele teabele tuginedes välistatud oluline negatiivne

mõju VV korralduse nr 266 punktis 3.2.1. kaasnevate tegevustega Timmase loodusala kaitse-

eesmärkidele seoses algselt planeeritud truupsilla lahenduse kasutamisega Rõuge jõel

(elupaigatüüp 3260, liigid harilik vingerjas, rohe-vesihobi ja paksukohaline jõekarp), Haanja

linnualale (rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk) ning Karula linnualale (must-

toonekurg). Seda arvestades algatas Vabariigi Valitsus harjutusvälja laiendamise üle

otsustajana Natura asjakohase hindamise VV korralduses nr 266 sätestatud mahus. Natura

asjakohane hindamine viidi läbi muuhulgas vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3

ja 4.

5. Korralduse mõju

Korraldus parandab Lõuna-Eestis asuva 2. jalaväebrigaadi (edaspidi 2JVBr) sõjalise väljaõppe

võimalusi ja loob võimaluse kasvatada 2JVBr sõjalise kaitse võimet, millega kaasneb 2JVBr

üle viimine soomustransportööridele ning kaudtule võimekuse loomine ja liitlaste paigutamine

2JVBr juurde. Korralduse rakendamine on olulise positiivse mõjuga riigi julgeolekule ja

kaitsevõimele.

Selleks, et hinnata korralduse mõju Natura 2000 võrgustikule, viidi läbi Natura asjakohane

hindamine (seletuskirja lisa 1). Natura asjakohase hindamise tulemusel jõuti järeldusele, et

puudub vajadus leevendavate meetmete kavandamiseks ja edasi liikumiseks Natura hindamise

järgmisse etappi (Natura erandi tegemine). Kavandatavast tegevusest potentsiaalselt oluliselt

mõjutatud keskkonnast ülevaate saamiseks telliti Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja

planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele, mürauuring ning

arheoloogilise uuringu etapp I. Kavandatud tegevuse elluviimisel vajalikud keskkonnameetmed

ja seirevajadus on kokkuvõtlikult esitatud eelnõu punktis 3.3.1. Lisaks on tehtud sotsiaal-

majandusliku mõju uuring6. Eeltoodud mõjude hindamiste ja uuringute tulemused on

kirjeldatud kokkuvõtlikult eelnõu punktides 3.2 ja 3.3.

Selleks, et leevendada Nursipalu HV sotsiaal-majanduslikule keskkonnale avalduvaid mõjusid,

on Vabariigi Valitsus toetanud hüvitusmeetmete paketti, mis koosneb kolmest

kompensatsioonimeetmest. Neist esimene on omavalitsusüksustele senisest suurema püsiva

häiringutasu maksmine7. Teine kompensatsioonimeede on ühekordse investeeringutoetuse

6 Kättesaadav: https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/kaitsevae_kohaloleku_moju-uuring.pdf. 7 Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrus nr 96 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku

omavalitsuse üksusele makstava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord“. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/121102023006.

6

maksmine Võru vallale, Antsla vallale, Rõuge vallale ja Võru linnale. Kolmas

kompensatsioonimeede on mõeldud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud

juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid8. Kõik kolm nimetatud meedet on nüüdseks

rakendatud (vt korralduse eelnõu punkte 3.5 ja 3.6).

6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud

RKIK on teinud ettevalmistusi, et korralduse andmise järel oleks võimalik kohe alustada

korraldusega lubatud tegevuste ellu viimist. Nursipalu HV arendamiseks vajalikud kulud

kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

RKIK tegeleb pidevalt harjutusväljade keskkonnatingimuste jälgimisega ning

keskkonnauuringutest tulenevate meetmete rakendamisega. Uuringute tegemiseks vajalikud

rahalised vahendid on RKIK-i eelarves.

Harjutusvälja laienduse alale jäävate eraomandis olevate kinnisasjade omanikega jätkatakse

läbirääkimisi, et saavutada kokkulepe kinnisasja avalikes huvides omandamiseks. Arvestades

alale planeeritud väljaõppe olemust ja eesmärki, on eraomandis kinnistute olemasolu Nursipalu

HV territooriumil välistatud. Kinnistute omandamise kulu kaetakse Kaitseministeeriumi

valitsemisala eelarvest.

7. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest.

8. Eelnõu kooskõlastamine ja muu korraldusega seonduv

Käesoleva korralduse menetluse käigus on materjal kooskõlastatud kõigi asjaomaste

ministeeriumite ja asutustega ning lisaks on küsitud arvamust huvitatud isikutelt ja asutustelt.

Korralduse eelnõu ja seletuskiri esitati eelnõude infosüsteemi (edaspidi EIS) kaudu

kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning e-posti

kaudu Keskkonnaametile (edaspidi KeA) ja arvamuse avaldamiseks Muinsuskaitseametile.

Justiitsministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastasid eelnõu

märkusteta. Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja Muinsuskaitseamet kooskõlastasid eelnõu

märkustega ning märkuste järgi on eelnõud ja seletuskirja täiendatud. Keskkonnaamet esitas ka

lisaettepaneku, millega selles menetluse etapis ei olnud võimalik enam arvestada. Kõik esitatud

ettepanekud koos selgitustega on kajastatud seletuskirja lisas 3.

Korralduse andmiseks viidi läbi avatud menetlus, mille käigus pandi korralduse eelnõu koos

seletuskirja, Natura asjakohase hindamise aruande ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduva

8 Kaitseministri 15. augusti 2024. a määrus nr 11 „Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate

häiringute mõjude leevendamiseks“. Kättesaadav: Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate

häiringute mõjude leevendamiseks–Riigi Teataja.

7

mõju hindamise aruandega avalikkusele tutvumiseks välja ning määrati tähtaeg ettepanekute ja

vastuväidete esitamiseks. Ettepanekute esitamiseks määratud tähtaega pikendati

Kliimaministeeriumi palvel ühe korra kahe nädala võrra. Peale avaliku väljapaneku lõppemist

arutati esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid avalikul istungil. Avalik istung salvestati ja selle

põhjal koostati kokkuvõtlik protokoll9. Avatud menetluse ajal esitatud ettepanekud ja

vastuväited ning arvestamise või mittearvestamise põhjendused on üksikasjalikult kajastatud

seletuskirja lisas 3.

Avatud menetluse ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete ning EIS-i ja e-kirjaga esitatud

ettepanekute alusel korrigeeriti käesolevat korraldust ning selguse huvides muudeti osaliselt ka

korralduse ülesehitust. Suurimaks põhimõtteliseks muudatuseks võrreldes avalikule

väljapanekule ja EIS-i kooskõlastamisele esitatud korralduse eelnõuga oli punkti 3.3.1

täiendamine seoses metsise keskkonnameetmetega. Seejuures ei ole muudetud korraldust nende

isikute kahjuks, kelle õigusi korraldus puudutab.

Lisad:

1. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamise aruanne.

2. Nursipalu HV laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamise kaitstavatele

loodusobjektidele aruanne.

3. Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr

266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata,

keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“

muutmine seoses keskkonnale avalduvate mõjude hindamise ja Natura asjakohase

hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega ning Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja piiri korrigeerimisega“ eelnõu avatud menetluse ja kooskõlastamise ajal

esitatud ettepanekud ja vastuväited ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

seisukohad.

9 Protokoll ja helisalvestis kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

Töö nr 23004812 | 24.09.2024

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja

planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamine

Tartu 2024

Kaile Eschbaum | Natura hindamise ekspert

Sisukord KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID ................................................................................................... 4

SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 5

1. OSAPOOLED ..................................................................................................................................... 7

2. KAVANDATAV TEGEVUS ................................................................................................................... 8

3. HAANJA LINNUALA NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE............................................................... 11 3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus .... 11 3.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ................... 15 3.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?.................................................... 20 3.4. Leevendavate meetmete kavandamine .................................................................................. 20 3.5. Natura asjakohase hindamise tulemused ............................................................................... 21

4. KARULA LINNUALA NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE ............................................................... 22 4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus .... 22 4.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ................... 28 4.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?.................................................... 34 4.4. Leevendavate meetmete kavandamine .................................................................................. 35 4.5. Natura asjakohase hindamise tulemused ............................................................................... 36

5. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 37

4 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Kasutatud mõisted ja lühendid EELIS – Eesti looduse infosüsteem

HV – harjutusväli

KKK – kaitsekorralduskava

LoA – Natura 2000 loodusala

LiA – Natura 2000 linnuala

LKS – looduskaitseseadus

RKIK – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 5

Sissejuhatus Käesolev töö on kavandatava Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine kahele Natura alale – Haanja ja Karula linnualadele ning nende alade kaitse-eesmärkidele. Täpsemalt on Natura hindamise aluseks Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammis1 toodud tegevused.

Asjakohase hindamise koostamisele eelnes 2023. aastal Natura eelhindamise läbiviimine Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste võimalikku mõjualasse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele.2 Eelhindamine jõudis järeldusele, et osade Nursipalu laiendamisega kaasnevate tegevuste elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Timmase loodusala ning Haanja ja Karula linnualade osadele kaitse-eesmärkidele. Kõigi nende tegevuste puhul, mille puhul ei saa eelhindamise etapis välistada, tuleb enne tegevuse lubamist viia läbi Natura asjakohane hindamine.

Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 694 lõikele 1 ja kooskõlas sama seaduse § 91 lõikega 24 on Natura asjakohane hindamine algatatud 20.10.2023 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 "Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine"3. Korralduse kohaselt on asjakohane hindamine algatatud lisaks Haanja ja Karula linnualadele ka Rõuge jõge hõlmavale Timmase loodusalale. Seda põhjusel, et Natura eelhindamisel tuvastati, et välistada ei saa ebasoodsa mõju tekkimist Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele, kui Rõuge jõe ületamiseks kasutatakse truupsilla lahendust. Kui esialgselt kavandati truupsilla lahendust ühes asukohas Rõuge jõe ületamiseks, siis käesoleva töö koostamise ajaks on arendaja otsustanud Rõuge jõele mõju välistamiseks truupsilla lahendusest loobuda ning kasutada lahendust (teraskaarsild, sammassild vms), mis ei mõjuta jõe veekeskkonda ega Timmase loodusala kaitse-eesmärke. Valitud viisil silla rajamisel eelhinnangu kohaselt Rõuge jõele negatiivne mõju puudub. Kuna Timmase loodusalale eeldatava ebasoodsa mõjuga truupsildade lahendust ei kavandata, siis puudub ka vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks käesolevas dokumendis.

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“4 ning juhenditele: "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"5 ja „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)6.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb pöördumatult või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Kui Natura hindamise esimese etapi ehk eelhindamise eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda

1 Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm on kehtestatud kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 ja on kättesaadav internetist aadressil: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-content/uploads/2023/10/20230828_Nursipalu-arendusprogramm_kehtestatud-.pdf 2 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine, Skepast & Puhkim 2023

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/321102023003

4 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 5 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 6 European Commission, Directorate-General for Environment, Natura 2000 alade kaitsekorraldus – Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted, Publications Office, 2019, https://data.europa.eu/doi/10.2779/213298

6 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

asjakohase hindamise etappi, siis teises etapis e asjakohases hindamises viiakse läbi tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Juhul kui leevendavad meetmed ei taga Natura ala terviklikkust ega kaitse-eesmärkide saavutamist, tuleb kavandatavast tegevusest loobuda või jätkata Natura hindamise kolmanda etapiga e erandi tegemisega.

Käesolev Natura hindamine on koostatud tuginedes nii olemasolevale teabele (Natura 2000 võrgustiku ala standard andmevormi info; kaitsekorralduskavad (KKK); EELIS andmebaas jms) kui ka käesoleva töö raames läbi viidud uuringute tulemustele7. Lisaks on mõjuhindamisse kaasatud vajalike eriteadmistega eksperdid.

7 Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalu harjutusvälja laiendus). Kotkaklubi, 2023

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 7

1. Osapooled Natura asjakohase hindamise koostajate ning protsessiga seotud asjaosaliste nimekiri koos rolli ja kontaktidega on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 1-1 Natura asjakohase hindamise kaoostajad ja protsessi osapooled

Nimi Asutus Roll Kontakt

Kaile Eschbaum

Hendrikson DGE Natura hindamise ekspert, elustiku ekspert (zooloog)

e-post: [email protected]

Renno Nellis Clanga OÜ Natura asjakohase hindamise linnustiku ekspert

e-post: [email protected]

Rein Järvekülg

Eesti Maaülikool vee-elustiku ekspert, konsulteeris truupsildade võimaliku lahenduse osas

e-post: [email protected]

Villem Kutti

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK)

Töö tellija, arendaja

e-post: [email protected]

Helari Buht RKIK Töö tellija, arendaja

e-post: [email protected]

Elari Kalmaru RKIK Töö tellija, arendaja

e-post: [email protected]

Kersti Ristimägi

RKIK Töö tellija, arendaja

e-post: [email protected]

Siim Vuntus Kaitsevägi Harjutusvälja kasutaja, arendaja

e-post: [email protected]

8 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

2. Kavandatav tegevus Vastavalt Nursipalu harjutusvälja (HV) arendusprogrammile on Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamiseks harjutusväljade arendamine ja laiendamine möödapääsmatu, võttes arvesse Kaitseväe vajadust arendada struktuuri tulenevalt uute võimete ja üksuste loomisest, uutest kasutusse võetavatest relvasüsteemidest, ajateenijate arvu suurendamisest, liitlaste kohalolu kasvust ning Eesti julgeolekut mõjutavatest ohtudest.

Eeltoodu saavutamiseks on vaja kaks olemasolevat väljaõppeks kasutatavat ala Nursipalu ja Tsiatsungõlmaa liita ning laiendada, mille tulemusel tekiks ca 99 km2 suurune Nursipalu harjutusväli. Nursipalu HV laiendamise riigikaitselisi eesmärke on täpsemalt põhjendatud Vabariigi Valituse korralduses „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“3. Nursipalu HV-le on planeeritud eelkõige diviisi 2. jalaväebrigaadi (peakasutaja) ja kohalike Kaitseliidu malevad ning liitlaste (s.h soomustehnika) väljaõppega seotud tegevused. Lisaks saavad HV-d kasutada ka teised Kaitseväe üksused ning Kaitseliidu malevad ning Siseministeeriumi valitsemisala üksused.

Nursipalu harjutusväli ja selle laiendus asub Võru maakonnas Võru, Antsla ja Rõuge valla haldusterritooriumil. HV-st kirdesse jääb ca 0,3 km kaugusele Vagula järv ja ca 4 km kaugusele Tartu- Võru mnt, ca 2,2 km kaugusele itta Võru ning ca 7,2 km kaugusele läände Antsla linn. Ala põhjaserva piiriks on Valga-Koidula raudtee. Suuremad külad/alevikud, mis paiknevad harjutusvälja vahetus läheduses on Sõmerpalu, Tsooru ja Rõuge. Laiendatud harjutusvälja pindala on ca 99 km2.

Plaanitava kavandatava tegevuse HV-l on eelnevate tööde käigus hindamiste läbiviimiseks (s.h Natura eelhindamine; uuringud jm) tinglikult jagatud kolmeks tegevuste rühmaks, mida viiakse läbi kahes etapis. Tegevuste rühmad on järgmised:

▪ Raadamine ja ehitustegevus. Harjutusväljale on plaanitud rajada laskeväljad, lasketiirud, UXO (sihtmärgialad ehk lõhkemata lahingumoona) alad, lõhkamisalad, demineerimispaigad, silla õppekohad (neid ei kavandata Natura 2000 võrgustiku jõgedele) ja teedevõrk koos suuremaid veekogusid ületavate sildadega. Tegevus hõlmab endas võrdlemisi ulatuslikku raadamist, kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ca 20% ulatuses) ning UXO alad 90–95% ulatuses lagedad. Lisaks on kavas vajadusel raadata umbes 2–4 m laiused piirisihid, et tagada harjutusvälja selgeks piiritlemiseks vajalike piiripostide nähtavus. Looduskaitseliste piirangutega alade puhul piirdutakse vajadusel alusmetsa eemaldamise või postide asemel puude markeerimisega. Detailne piiri märgistamine kavandatakse eraldi projekti raames. Alale ei rajata kuivenduskraavide võrgustikku, kuid kraavid võivad tulla laskeväljade raadatavate laskealade ning UXO alade servadesse, eesmärgiga hoida alad kuivemad ning takistada põlengute levikut. Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa aladest, kuhu võib olla vajalik teekraavide rajamine.

▪ Väikesekaliibrilistest relvadest8 laskmine ja taktikaline tegevus. Sõjaline väljaõpe, mis hõlmab laskmisi väikesekaliibrilistest relvadest (püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad), maastikul sõitmist ja taktikalisi harjutusi. Harjutusvälja täielikul väljaehitamisel on prognoositav taktika- ja laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Vältimaks võsa ja kulu teket, mis võivad laskmiste käigus süttida, viiakse vajadusel läbi kontrollitud põletamisi9.

8 relvad, mille kaliiber on < 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on <50 g TNT (trotüül) ekvivalent, st püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad. 9 Vastavalt siseministri 08.02.2021 määruses nr 4 „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ toodud nõuetele

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 9

▪ Suurekaliibrilistest relvadest10 laskmine. Tegevus hõlmab suurekaliibrilistest relvadest (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmist, samuti lõhkamisi. Tegevusega kaasneb kõrgem müratase võrreldes väiksekaliibriliste relvade kasutamisega.

Looduskaitselistest tingimustest tulenevatest piirangustest lähtuvalt on harjutusvälja arendamine jagatud kahte etappi:

Etapp I:

1. Raadamine ja ehitustegevus: Kõik tegevused erisusega, et raadamine ja ehitustööd Lääne laskevälja keskossa jääval laskeväljal toimuvad selle läänepoolsemas osas kuni 40 ha suurusel alal ja ca 300 m kaugusel veekogudest (Maru oja, Matu oja, Haki oja ja Mustjõgi).

2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Kõik laskmised ja taktikaline tegevus erisusega, et laskmised Lääne laskeväljal toimuvad vaid perioodil september–märts.

3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Kõik laskmised erisusega, et laskmised Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääne osas toimuvad vaid perioodil september kuni märts.

Etapp II:

1. Raadamine ja ehitustegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus.

2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus.

3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Tegevused kogu vajalikus mahus.

Joonis 2-1 Nursipalu HV laiendus ja kavandatavad tegevused (aluskaart: Maa-amet 2024)

10 relvad, mille kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika

10 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Nursipalu HV täielikul väljaehitamisel on selle prognoositav laskeharjutusteks kasutatav maht järgmine:

▪ laskeharjutused käsitulirelvadest – ligikaudu 145 päeval aastas; ▪ lahinglaskmise laskeharjutused – ligikaudu 50 päeval aastas; ▪ laskeharjutused kaudtulerelvadest – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ laskeharjutused õhutõrjerelvadest – ligikaudu 4 päeva aastas; ▪ laskeharjutused tankitõrjerelvadest – ligikaudu 20 päeval aastas; ▪ käsigranaadi viskeharjutused ja lõhketööd – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ taktikaharjutused – ligikaudu 250 päeval aastas.

Tuleb tähele panna, et erinevad harjutused võivad toimuda paralleelselt samadel päevadel, kuid erinevatel laskeväljadel, st harjutuste arvud ei ole summeeritavad. Harjutusteks (sh lasketegevus) kasutatav päevade arv aastas on ligi 250. Aktiivsem kasutus on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini. Samuti on oluline välja tuua, et reeglina öisel ajal (kl 23–07) harjutusi ei korraldata.

Läbiviidud mürauuringus11 on mudeldatud mitmeid erinevaid olukordi ja koostatud nende põhjal müralevikukaardid. Müra mõju analüüsimiseks vajaliku taustsüsteemi loomisel tuleb pöörata tähelepanu eelkõige järgmistele stsenaariumitele: aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane müraolukord (nö kõige enam esinev, nö tüüpiline harjutuspäev, mida esineb kuni 145 korda aastas) ja suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord (kõige intensiivsema harjutustegevusega päev, väljendab suurõppuste (nt Kevadtorm) müraolukorda, mis esineb kuni 2 korda aastas). Lisaks suurõppustele ja tüüpilistele harjutuspäevadele on Nursipalu HV-l kavas korraldada veel mitmesuguseid laskeharjutusi (vt eelnevalt toodud prognoositav laskeharjutuste maht). Müramudelite põhjal jäävad nende olukordade puhul HV-lt lähtuvad keskmised müratasemed alla suurõppuste korral tekkivatele. Siinses mõjuhindamises võetakse tulenevalt ettevaatusprintsiibist Nursipalu HV laiendamisega kaasneva mürahäiringu mõjuala määratlemisel aluseks halvim võimalik modelleeritud keskmine müraolukord, milleks on suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord e suurõppused.

Järgnevate Natura asjakohase hindamise peatükkides on käsitletud tegevusi, mis on Natura eelhindamise tulemustest lähtuvalt asjakohased ning vajadusel on kavandatava tegevuse sisu täpsemalt kirjeldatud.

11 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 11

3. Haanja linnuala Natura asjakohane hindamine Natura eelhindamises2 käsitleti Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi ja kavandatava harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi kolme komponendi kaupa, mis on järgnevalt esitatud koos Natura eelhindamise järeldusega Haanja linnualale (LiA):

▪ raadamine ja ehitustegevus – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnualale, samuti ei avaldu tõenäoliselt ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele;

▪ väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnuala looduskeskkonnale, samuti ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele;

▪ suurekaliibrilistest relvadest laskmine – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele, kui laskmised toimuvad etapp I mahus, so pesitsusperioodi välisel ajal (september–märts). Objektiivse teabe põhjal ei saa välistada negatiivset mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele (rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk) kui suurekaliibrilistest relvadest laskmised toimuvad liikide pesitsusperioodil (aprill–august) ja selles osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine.

Natura asjakohane hindamine viiakse järgnevalt läbi vastavalt eelhindamise tulemustele. Ülejäänud tegevuste ja linnuala kaitse-eesmärkide käsitlemine ei ole vajalik, kuna nende puhul eelhindamine ebasoodsaid mõjusid ei tuvastanud.

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus

Vastavalt eelhindamisele on Nursipalu harjutusvälja arengukava ja laiendusega seotud võimalik mõju Haanja linnuala osadele kaitse-eesmärkidele seotud suurekaliibriliste relvade (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid, tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmisega liikide pesitsusperioodil (aprill–august). Mõju ei saa välistada linnuala kaitse-eesmärkidest neljale liigile: rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Nimetatud negatiivsed mõjud võivad eelhinnangu kohaselt avalduda seoses Lõuna laskeväljal kavandatud laskmiste ja Lõuna laskevälja juurde jääva UXO ala kasutamisega. Negatiivset mõju võib avaldada nii laskmispaigast kui ka sihtmärgialalt lähtuv müra.

Haanja linnuala paiknemist HV laskeväljade ning UXO alade suhtes illustreerib Joonis 3-1.

12 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Joonis 3-1 Kavandatava tegevuse ja Haanjalinnuala paiknemine (aluskaart: Maa-amet 2024)

Kavandatavaks tegevuseks on suurekaliibrilistest relvadest laskmine (sealjuures ei kavandata tegevusi reeglina öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00). Suurekaliibriliste relvade kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika.

Nursipalu laiendatud HV alale ja seal kavandatavatele laskmistegevustele on läbi viidud mürauuring12, mille kohaselt ulatub tüüpilise aktiivse harjutuspäeva (145 tk aastas) ja lõhkamiste (ca 20 tk aastas, s.h Lõuna laskevälja juures oleval UXO alal) puhul Haanja linnualale ˂45 dB suurune müratase (vt ka Joonis 4-2), mis tuleneb väiksekaliibriliste relvadega laskmisest või lõhkamistest ja see ei ületa linnualal olulist häirivat mürataset ja seetõttu pole põhjust hindamises täpsemalt käsitleda. Mürauuringu tulemuste kohaselt ulatub aga suurima laskude arvuga harjutuspäeval Haanja LiA-le kuni 65 dB suurune müratase. Tegevusest on ülevaade antud järgnevalt.

Suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevast müraolukorda (väikese- ja suurekaliibrilised relvad, sealjuures ei kavandata tegevusi reeglina öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00) kirjeldab vastavalt mürauuringu tulemustele Joonis 3-2. Näidatud on idast läände manöövri müraolukord, kuna see on Haanja linnuala jaoks nö ebasoodsam olukord, läänest itta manöövri korral ulatub Haanja linnualale mõnevõrra madalam müratase ja seda siinkohal eraldi ei illustreerita. Suurima laskude arvuga harjutuspäeval kasutatakse väga erinevat relvastust (nii väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid, snaiprirelvad, kergekuulipildujad kui ka suurekaliibrilisi relvi nagu miinipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustav, raketikompleks Javelin jne) kogu ala piires ning välja toodud laskude arv võib toimuda ühe päeva jooksul kogu märgitud ala ulatuses (müraolukorra modelleerimise aluseks võetud laskude arvud ja relvad on täpsemalt välja toodud mürauuringus12). Tegemist on halvima võimaliku modelleeritud stsenaariumiga, mis väljendab suurõppuste (nt

12 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 13

Kevadtorm) müraolukorda. Eeldatavalt esineb maksimaalse kasutuskoormusega väljaõpet kuni 2 korda aastas, millele lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad kui kasutatakse kaudtulerelvi, õhu- või tankitõrjerelvi. Haanja linnuala väga väiksele osale levib kuni 65 dB müratase (linnuala Nursi külas asuvale piirile; Kahrila järve põhjaosasse levib kuni 60 dB, vt Joonis 3-2).

Sealjuures, läbi on viidud olemasoleva müraolukorra uuring 2023. aasta kohta13. Praeguse HV piiridest on Haanja linnuala oma lähimas osas pea 2 km kaugusel. Mürauuringu tulemused näitavad, et linnualale ulatuvad suurima laskude arvuga harjutuspäeval müratasemed 45–49 dB (kuni Kahrila järve põhjapoolse osani). Tüüpilise aktiivse harjutuspäeva ja lõhkamiste puhul ulatub linnualale ˂45 dB suurune müratase.

Joonis 3-2 Aktiivse harjutuspäeva suurima laskude arvuga päevane müraolukord, manööver idast läände (aluskaart: Maa-amet 2024)

Uutes piirides väljaehitatud HV-l on laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas kokku ligi 250 (aktiivsem kasutus on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini). Hindamises on aluseks võetud müraolukorra mõttes nö halvim variant e suurõppused, mida eelnevalt ka kirjeldati.

Haanja linnuala kirjeldus

Haanja linnuala (RAH0000022) on esitatud Natura 2000 võrgustikku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k14). Linnuala pindala on ca 170 km2 ha ning see on loodud kaheksa linnudirektiivis nimetatud liigi ning nende elupaikade kaitseks. Linnuala kattub Haanja looduspargiga

13 Nursipalu harjutusvälja 2023. a olukorra mürauuring. Akukon, 2024

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv

14 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

(KLO1000469), mis tagab linnuala siseriikliku kaitse. Linnuala kaitset reguleerib siseriiklikult Haanja looduspargi kaitse-eeskiri15 ja looduskaitseseadus.

Haanja linnuala kaitse-eesmärkideks on:

▪ rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must- toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex) ja värbkakk (Glaucidium passerinum).

Järgnevas tabelis on täpsemalt välja toodud linnuala nende kaitse-eesmärkide kirjeldused, mis on vastavalt Natura eelhindamise tulemustele tegevuse võimalikus mõjualas. Lisaks on esitatud kaitse- eesmärkideks olevate linnuliikide arvukused 2022. aastal tehtud Haanja linnuala linnustiku inventuuril (Loodustaju OÜ).

Tabel 3-1 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused

Liik kirjeldus

Pikaajaline kaitse-

eesmärk vastavalt

KKK-le

Esinemine ja arvukus Natura

standard andmevormil16

rästas- roolind

Tegemist on ohuvälise (LC17) ja Eestis kaitsestaatuseta liigiga. Liik elutseb vaid suuremates roomassiivides. Kevadel saabub meile mais, sügisel lahkub septembris.

Haanja LiA on liiki registreeritud varasemalt vaid juhuvaatluste alusel. Haanja looduspargi puhul pole põhiosas tegemist tüüpilise rästas- roolinnu maastikuga.18 2022. aastal tehtud Haanja linnuala inventuuril hinnati arvukuseks 10-15 paari (Loodustaju 2022).

Ohutegurid19: Eestis võib liiki kohati ohustada roo niitmine ja rooväljade hävimine tormide ja rüsijää tõttu. Vastavalt KKK-le on liigi negatiivseks mõjuteguriks linnualal: Puudub ülevaade rooalade levikust.

Rästas-roolind on Haanja looduspargis haudelind.

Pesitseb 20–30 paari

viupart Tegemist on Eestis ohualdis (VU) ja kaitsestaatuseta jahilinnuga. Liik on meil kõikjal veekogudel arvukas läbirändaja, kuid haruldane pesitseja (peamiselt Ida-Eestis), pesitsejate arvuks hinnatakse Eestis 50-100 paari.

Liigi arvukusandmed (3-5 paari) Haanja LiA-l põhinevad 2002. a Kavadi ja Alajärvel tehtud vaatlustel. Tegemist on muuhulgas metsastel väikejärvedel pesitseva liigiga, mis üldjoontes sobib kokku Haanja LaA maastikulise iseloomuga.18 2022. aastal tehtud Haanja linnuala inventuuril hinnati arvukuseks 0-5 paari (Loodustaju 2022).

KKK liigi jaoks negatiivseid mõjutegureid liigi jaoks välja ei too.

Kuna viupardi arvukus Haanja LiA-l alal pole teada, ei ole liigile seatud pikaajalist kaitse- eesmärki.

Pesitseb 3–5 paari

sinikael- part

Tegemist on Eestis ohuvälise (LC) ja kaitsestaatuseta jahilinnuga. Liik pesitseb veekogude kallastel ja lähialadel. Sinikael-parti ohustab eelkõige veekogude saastumine. Sinikael-part asustab taimestikurikkaid madalaid veekogusid.18 2022. aastal tehtud Haanja LiA inventuuril hinnati arvukuseks 20-40 paari (Loodustaju 2022).

KKK liigi jaoks negatiivseid mõjutegureid liigi jaoks välja ei too.

Sinikael-part on Haanja looduspargis arvukas haudelind.

Pesitseb 20–30 paari

15 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri

16 Haanja linnuala Natura 2000 standard andmevorm, seisuga 6.10.2022

17 Lindude punase nimestiku ohustatuse hindamise retsenseerimisel hinnati liik kategooriasse ohulähedane (NT), Ellermaa 2023.

18 Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 21.06.2013. a käskkirjaga nr 1-4.2/13/303

19 Vastavalt 2019. aastal antud liikide ohustatuse hinnangule.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 15

Liik kirjeldus

Pikaajaline kaitse-

eesmärk vastavalt

KKK-le

Esinemine ja arvukus Natura

standard andmevormil16

rukkirääk Tegemist on ohuvälise (LC20) ja III kaitsekategooria liigiga, kelle leiukohti EELIS andmebaasis Haanja LiA-l registreeritud ei ole. 2022. aastal tehtud Haanja linnuala inventuuril hinnati arvukuseks 30–40 paari (Loodustaju 2022). KKK-s on hinnatud, et LiA-l võis pesitsevate paaride arvukus varem küündida kuni 150-ni, liigi keskmine asustustihedus on ligi kaks korda suurem Eesti keskmisest.

Liigile mõjub tõenäoliselt soodsalt maastiku vaheldusrikkus, madala intensiivsusega põllumajandus ning väikeste niitude ja põldude vaheldumine metsaste aladega. Liik asustab erinevaid avamaastikke (niisked või kuivad avatud rohumaad, luhad, raiesmikud). Lind veedab suurema osa oma elust maapinnal kõrges taimestikus.

Vastavalt KKK-le on liigi joaks negatiivsed mõjutegurid LiA-l: võsastumine; lamminiitudel heina purustamine; niitmine pesitsusajal enne juulit. 18

Rukkiräägu kaitse- korralduslik optimaalne arvukus on 80–100 paari.

Pesitseb 30–70 paari

3.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele

Haanja linnuala on väga ulatuslik ala, mille lähim osa jääb kavandatavast Nursipalu HV-st 0,8 km kaugusele lõunasse ja kuulub selles piirkonnas Haanja Looduspargi Pärandmaastiku piiranguvööndi koosseisu. Lähim laskeväli (Lõuna laskeväli) on linnualast u 1,3 km kaugusel. Linnuala kaugemad osad jäävad aga Nursipalu harjutusvälja piiridest paarikümne kilomeetri kaugusele. Linnuala kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele võivad avalduda häiringud seoses laiendatavalt harjutusväljalt lähtuva suurekaliibrilistest relvadest tingitud müraga.

Natura eelhindamises toodi välja, et valdaval osal linnualast on piisava kauguse tõttu müra pigem fooniline ning ei põhjusta lindudele tõenäoliselt olulisi käitumuslikke reaktsioone (näiteks pesalt lahkumine või toiduotsingu katkestamine) ega elupaikade hülgamist. HV-le lähemas linnuala osas pole kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku registreeritud, kuid siiski leidub antud alal elupaigaks sobivaid kooslusi ja maastikke mitmele kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile (rästas- roolind, viupart, sinikael-part, rukkirääk). Seega ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele seoses mürahäiringutega. Nimetatud negatiivsed mõjud võivad avalduda seoses Lõuna laskeväljal kavandatud laskmiste ala ja Lõuna laskevälja juurde jääva UXO ala kasutamisega. Negatiivset mõju võib avaldada nii laskmispaigast kui ka sihtmärgialalt lähtuv müra.

Täpsustada tuleb, et taustainfona kasutatavaid põhjalikke ja ülevaatlikke uuringuid militaarmüra mõjust lindudele on tehtud väga vähe, mistõttu on keeruline anda ühest seisukohta olulist mõju tekitada võivate militaartegevusest tingitud müratasemete ja -tegurite kohta. Näiteks on ühes 2015. a ülevaateuuringus koondatud erinevate uuringute tulemused erimüraallikate mõjust erinevatele taksonitele. Militaarmüra ja lindude puhul on selles töös koondatud uuringute põhjal leitud, et linnud reageerivad mürale (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB21. Samas on viidatud alusuuringutes keskendutud peamiselt militaarlennuvahenditega ülelendudele seotud küsimustele.

20 Lindude punase nimestiku ohustatuse hindamise retsenseerimisel hinnati liik kategooriasse ohualdis (VU), Ellermaa 2023.

21 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005

16 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Märgatavalt rohkem on uuritud liikluse (nii maantee kui ka raudtee) ja tuulikutega seonduva müra mõju. Nende uuringute tulemused aitavad luua vajalikke paralleele ka siinse töö kontekstis.

Helivahemik, mida eri linnuliigid kuulevad, võib olla väga erinev ning lindude tundlikkus mürahäiringu suhtes on nii liigispetsiifiliselt kui ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv. Üldjuhul peetakse lindude jaoks enim häirivamaks muutuva või tugevneva heliga olukordi. Samuti joonistub uuringutes välja, et müra suhtes on rohkem häirimistundlikud öise eluviisiga linnud22. 2007. aastal ilmunud ülevaatlikus raportis on koondatud erinevate uuringute tulemused ja leitud, et öise eluviisiga lindude (nt ka rukkirääk) mürataluvus on võrreldes päevaste lindudega väiksem jäädes keskmiselt 47 dB juurde. Seevastu päevase eluviisiga lindude (nt kanalised, erinevad kahlajad) puhul peeti häirivaks 52–58 dB tugevusega müra23. 2023. a ilmunud Poola uuringus, kus uuriti kultuurmaastikega seotud lindude (hõlmatud päevase eluviisiga linnud sh röövlinnud nagu soo- loorkull) tundlikkust suure intensiivsusega maantee müra suhtes, oli häirivaks loetav tase (53–60 dB) samas suurusjärgus 2007. a ülevaateraporti tulemustega24.

On ka viiteid, et inimtekkelise müra mõju mõnede liikide ja müraallikate puhul algab juba mõõduka tugevusega helist (45 dB), kuid välja on toodud ka, et 63 dB alates muutub mitmete linnuliikide käitumine suurenenud ohutundele viitavaks25. Oluline on siinjuures märkida, et lindude tundlikkus mürahäiringu suhtes on liigispetsiifiline ja ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv ning samuti ei tähenda müratundlikkus automaatselt lindude sigimisedu või arvukuse langust ja sellega seotult mõjusid liikide kaitsestaatusele. Samuti on häiringutega harjumine loomariigis üldlevinud nähtus26.

Nursipalu laiendatava HV kohta läbiviidud mürauuringu12 tulemused näitavad, et suurima laskude arvuga harjutuspäevadel (mida on kuni 2 korda aastas ja kasutusel on nii väikese- kui ka suurekaliibrilised relvad, millele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi) ulatuvad müratasemed linnuala loodeosas väikesel linnuala osal kuni 65 dB-ni (vt Joonis 3-2). Kirjeldatud mürasündmused on mürauuringus modelleeritud vastavalt Nursipalu laiendamise kavale, st lisanduvad uued laskeväljad ja kasutatavate relvade intensiivsus kasvab ja asukoht muutub. Mürarikkad tegevused kolivad senisest Haanja linnualale lähemale: senisele Põhja laskeväljale lisanduvad Lõuna ja Ida laskeväljad. Tuleb aga arvestada, et Haanja linnuala loodeosas on ka praeguse HV tegutsemise tõttu nö looduslikust suuremad müratasemed. Seda eeskätt just suurekaliibriliste relvade kasutamisel. 2023. aastal läbi viidud mürauuringu27 tulemused näitavad, et linnualale ulatub suurima laskude arvuga harjutuspäeval 45–49 dB (kuni Kahrila järve põhjapoolse osani).

Mõju hindamine on esitatud LiA kaitse-eesmärkide kaupa järgnevas tabelis, kus toodud hinnangute andmisel on tuginetud kavandatava tegevuse sisul, kehtivas KKK-s toodud infol, ekspertteabel jm.

Tabel 3-2 Mõju hindamine Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele

22 Phoenix Environmental Sciences. 2011. Assessment of the Effect of Traffic Noise on Wetland Birds: Background Study for the Roe Highway Extension Project. Unpublished report prepared in association with AECOM for South Metro Connect, Perth, WA. 23 Garniel, A. et al. 2007. Vögel und Verkehrslärm. Quantifizierung und Bewältigung entscheidungserheblicher Auswirkungen von Verkehrslärm auf die Avifauna. Schlussbericht November 2007. – FuE-Vorhaben 02.237/2003/LR des Bundesministeriums für Verkehr, Bau- und Stadtentwicklung. 273 S.. – Bonn, Kiel. 24 Wiącek, J. 2023. How farmland birds react to traffic noise? Belgian Journal of Zoology, 153.

25 Viigipuu & Tilgar 2017. Inimtekkelise müra mõju lindude kommunikatsioonile ja kohasusele. Hirundo 30 (1) 36-56.

26 Larkin, R., P. (1996). Effects of military noise on wildlife: a literature review

27 Nursipalu harjutusvälja 2023. a olukorra mürauuring. Akukon, 2024

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 17

Kaitse- eesmärk

Mõju hinnang Natura hindamise kokkuvõte,

leevendavate meetmete rakendamise

vajadus

rästas- roolind

Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid.

Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). On viiteid, et rästas-roolinnu jaoks on häirivaks müratasemeks 52 dB.23 Selle müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal (vt Joonis 3-2): sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal, mis moodustab kogu linnusalast pindalaliselt alla 5%.

Rästas-roolind ei ole Eestis kaitstavate liikide nimekirja kuuluv liik. Teadaolevalt ei ole tegemist ka väga tundliku ega ohustatud liigiga. Arvestades, et rästas-roolinnul on Haanja linnualal, sh harjutusväljale lähimatel järvedel (nt Kahrila järv, mis on kõrgendatud müra alal) vähe sobivaid elupaikasid, ei kaasne mürataseme tõusuga selles piirkonnas liigile häirimist, mis võiks mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Kõrgendatud müratasemed suurt osa linnualast ei hõlma. Vastavalt KKK-le on ohud liigi jaoks seotud pigem elupaikadega, mitte häirimisega. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta.

Rästas-roolinnu puhul on KKK-s seatud pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks, et liik on Haanja looduspargis (LiA-l) haudelind. Seda eesmärki kavandatav tegevus ei mõjuta, sest HV laiendamine ei saa põhjustada liigi arvukuse vähenemist või ka väljasuremist linnualal. Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel. Pigem võib liigi jaoks limiteerivaks olla sobivate elupaikade (roostike) puudumine linnualal, mitte häirimine.

Ebasoodsat mõju ei esine ja liigispetsiifiliste leevendavate meetmete rakendamise vajadus puudub.

viupart Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid.

Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). Kui arvestada päevase eluviisiga

lindude puhul on peetud häirivaks 52–58 dB tugevusega müra28, siis sellise

müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal: sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal (vt Joonis 3-2), mis moodustab kogu linnusalast pindalaliselt alla 5%. Viiteid on ka, et militaarmürale reageerivad

Ebasoodsat mõju ei esine ja liigispetsiifiliste leevendavate meetmete rakendamise vajadus puudub.

28 Garniel, A. et al. 2007. Vögel und Verkehrslärm. Quantifizierung und Bewältigung entscheidungserheblicher Auswirkungen von Verkehrslärm auf die Avifauna. Schlussbericht November 2007. – FuE-Vorhaben 02.237/2003/LR des Bundesministeriums für Verkehr, Bau- und Stadtentwicklung. 273 S.. – Bonn, Kiel.

18 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Kaitse- eesmärk

Mõju hinnang Natura hindamise kokkuvõte,

leevendavate meetmete rakendamise

vajadus

linnud (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB29.

Keskmised päevased müratasemed linnualal küündivad HV lähedasel LiA väikesel osal aktiivsetel harjutuspäevadel aga kuni 65 dB, mistõttu ei saa eeldada olulise häiriva mõju teket kogu linnuala ja liigi elupaikade kontekstis.

Eestis kaitstavate liikide nimekirja viupart ei kuulu, tegemist on ohualdis jahilinnuga. KKK ei too Linnualal liigi jaoks välja ohutegureid. Teadaolevalt ei ole tegemist ka väga tundliku ega ohustatud liigiga. Arvestades, et viupardil on Haanja linnualal sobivaid elupaikasid (järved) kogu LiA piires ja eeldatavad müratasemed ei küündi valdaval osal linnualast tasemeni, mis tooks kaasa liigi jaoks olulise häirimise, mis võiks omakorda mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal.

KKK-s ei ole liigi jaoks seatud pikaajalist kaitse-eesmärki ja Natura standardsel andmevormil on ala kaitse-eesmärgiks 3–5 paari viuparte. Liiki on registreeritud aga Kavadi ja Alajärvel, mis asuvad joonisel 4-2 toodud müramodelleerimise tulemuste järgi väljaspool võimalikku häiriva müra mõjuala ja selles piirkonnas jäävad keskmised päevased müratasemed juba alla 45 dB ka suurõppuste ajal. Lisaks on LiA-l on palju pesitsuseks sobilikke väikejärvi. Seega ei ole linnualal oodatav liigi arvukuse langus, millest võiks tuleneda mõju liigi kaitsestaatusele.

sinikael- part

Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid.

Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). Kui arvestada päevase eluviisiga lindude puhul on peetud häirivaks 52–58 dB tugevusega müra, siis sellise müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal: sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal (vt Joonis 3-2), mis moodustab kogu linnusalast pindalaliselt alla 5%. Viiteid on ka, et militaarmürale reageerivad

linnud (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB30.

Keskmised päevased müratasemed linnualal (HV-le lähimas osas) küündivad HV lähedasel LiA väikesel osal aktiivsetel harjutuspäevadel aga kuni 65 dB mistõttu ei saa eeldada olulise häiriva mõju teket kogu linnuala ja liigi elupaikade kontekstis.

Arvestades, et sinikael-pardil on Haanja linnualal sobivaid elupaikasid (järved ja jõed) ja teadaolevalt ei ole tegemist väga tundliku (pesitseb nt ka linnades jm) ega ohustatud liigiga, ei kaasne mürataseme tõusuga väikesel LiA osal liigile olulist häirimist, mis võiks mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta.

KKK-s seatud pikaajalist kaitse-eesmärki, et sinikael-part on Haanja looduspargis (LiA-l) arvukas haudelind, kavandatav tegevus ei mõjuta, sest HV laiendamine ei põhjusta liigi arvukuse vähenemist linnualal. Natura

Ebasoodsat mõju ei esine ja liigispetsiifiliste leevendavate meetmete rakendamise vajadus puudub.

29 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005

30 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 19

Kaitse- eesmärk

Mõju hinnang Natura hindamise kokkuvõte,

leevendavate meetmete rakendamise

vajadus

standardsel andmevormil on ala kaitse-eesmärgiks 20–30 paari sinikael- parte. Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel.

rukkirääk Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid.

Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). On viiteid, et öise eluviisiga lindude (sh rukkirääk) mürataluvus on võrreldes päevaste lindudega väiksem jäädes keskmiselt 47 dB juurde23. Sellise müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra linnualal osaliselt, s.t ei hõlma poolt linnuala pindalast. Enamik linnualast jääb siiski väljapoole 47 dB müra taset (vt Joonis 3-2). Lisaks tuleb mainida, et mürarikkad harjutustegevused kavandatakse valdavalt jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini, s.t et mürarikastest harjutuspäevadest paljud jäävad väljapoole rukkiräägu Eestis veedetavat pesitsusaega (mai–sept). Kuigi kirjanduse andmetel on viidatud liigi jaoks liiklusmüra puhul olulise piirina 47dB, siis teada on siis Eestis on teada liigi pesitsemine ka mitmetes mürarikastes keskkondades. Sealjuures on teada mitmed liigi aktiivselt kasutatavad pesitsusterritooriumid Keskpolügooni lähedal. Need asuvad sealsetest UXO aladest 1–2 km kaugusel (nt KLO9130618, KLO9130615 jne). Seetõttu ei saa eeldada, et ka Haanja linnualal, mis asub HV lähimast laskeväljast (Lõuna laskeväli) minimaalselt u 1,3 km kaugusel, võiks tekkida liigi jaoks olulisi häiringuid.

Arvestades, et rukkiräägul on Haanja linnualal palju sobivaid elupaikasid (põllud ja rohumaad) ja teadaolevalt ei ole tegemist väga tundliku liigiga ning öisel ajal reeglina laskeharjutusi ei tehta (liik laulab kõige aktiivsemalt öösiti), ei kaasne mürataseme tõusuga liigile olulist häirimist, mis võiks oluliselt mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta.

KKK-s seatud pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on rukkiräägu optimaalne arvukus 80–100 paarina. 2022. aasta inventuuri alusel pesitses linnualal hinnanguliselt 30–40 paari (Loodustaju 2022). Eesmärgist väiksema arvukuse põhjused on liigi üldine arvukuse langus kõikjal Eestis, aga linnualal saab liigi seisundit parandada rohumaade säilitamise ja nende hilisema niitmisega (mis on kaitsekorralduslikud tegevused ja KKK-s ka kavandatud). Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel. Häirimisest enam võib liigi jaoks limiteerivaks olla elupaikadega seotud probleemid linnualal (KKK-s välja toodud negatiivsed mõjutegurid on nt võsastumine, niitmine pesitsusajal jm).

Ebasoodsat mõju ei esine ja liigispetsiifiliste leevendavate meetmete rakendamise vajadus puudub.

20 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

3.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?

Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära.

Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt ebasoodsat mõju Haanja linnuala terviklikkusele, on järgnevas tabelis esitatud kontrollküsimustik.

Tabel 3-3 Kontrollküsimused Haanja linnuala terviklikkuse säilimise kohta

Kas projekt võib: Jah/Ei Selgitus

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?

Ei Liikide arvukuse vähenemist ei kaasne, kuna häiringu mõjualasse ei jää tundlikke linnuliike, kelle pesitsusedukust ja seeläbi arvukust võiks kavandatav tegevus mõjutada.

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

Ei HV tegevusega kaasneb mürahäiring, kuid kuna liigid, mis läbisid asjakohase hindamise, ei ole häiringu suhtes tundlikud ning müratasemed ei ületa liikide/liigirühmade jaoks olulisi müratasemeid, siis ei ole oodata ka asurkondade suuruse, liikide vahelise tasakaalu ega asustustiheduse muutusi.

Põhjustada liikide ümberasumist ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?

Ei Linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide ümberasumist, kavandatav tegevus kaasa ei too ega levikualasid ei mõjuta.

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust?

Ei Killustatust kavandatav tegevus ei põhjusta, kuna tegemist ei ole tundlike liikidega ning nende elupaigad säilitavad olemasoleva sidususe.

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga- aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

Ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste vähenemist ega hävimist. Linnualal säilivad elupaigad ja tingimused olemasolevalt.

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Ei Tegevus ei too kaasa indikaatorliikide tasakaalu/leviku ega asustustiheduse muutusi linnualal.

Aeglustada või takistada ala kaitse- eesmärkide saavutamist?

Ei Kuna ebasoodsat mõju ala kaitse-eesmärkidele ei tuvastatud, siis ei mõjuta tegevus ala kaitse-eesmärkide saavutamist.

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina.

Ei Tegevus ei too kaasa muutusi kriitilise tähtsusega aspektides. Linnuala ökosüsteemid säilivad olemasoleval kujul.

Nagu tabelist selgub, siis kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele. Haanja linnuala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud.

3.4. Leevendavate meetmete kavandamine

Natura hindamise tulemusel (Tabel 3-2) selgus, et ühegi hinnatud liigi puhul ei mõjuta kavandatud tegevus kaitse-eesmärke ega nende saavutamist ning Natura linnuala terviklikkus säilib (Tabel 3-3). Leevendavate meetmete kavandamine vajalik ei ole.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 21

3.5. Natura asjakohase hindamise tulemused

Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine).

22 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

4. Karula linnuala Natura asjakohane hindamine Natura eelhindamises2 käsitleti Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi ja kavandatava harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi kolme komponendi kaupa, mis on järgnevalt esitatud koos Natura eelhindamise järeldusega Karula linnualale:

▪ raadamine – kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud Karula linnuala looduskeskkonnale, kuid etapp II tegevuste puhul ei saa välistada negatiivsete mõjude avaldumist kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile must-toonekurele. Teistele kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu. Negatiivsed mõjud must-toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva laskmisala raadamisega ning Lääne ja Põhja laskeväljade vahele jääva kahest osast koosneva sihtmärgiala (UXO ala) raadamise ja välja ehitamisega (kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning muud pinnasetööd) ehk etapp II tegevuste korral. Ülejäänud raadatavate laskeväljade osade ja UXO alade raadamise ja väljaehitamisega must-toonekure toitumisaladele negatiivseid mõjusid ei kaasne ehk etapp II osas saab negatiivse mõju välistada.

▪ väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus – kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud, kui tegevusi viiakse ellu etapp I mahus (laskmised Lääne laskeväljal september–märts). Negatiivset mõju ei saa välistada seoses laskmistega Lääne laskeväljal must-toonekure pesitsusperioodil ehk tegevustega etapp II mahus. Ülejäänud raadatavad laskmiste alad jäävad must-toonekure võimalikest toitumisaladest kaugemale ning nende kasutusega seoses olulisi häiringuid ja negatiivseid mõjusid must- toonekurele tõenäoliselt ei kaasne.

▪ suurekaliibrilistest relvadest laskmine – Kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud Karula linnuala looduskeskkonnale, kuid ei saa välistada negatiivsete mõjude avaldumist kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile must-toonekurele, kui laskmised Lääne laskeväljal ja Lääne UXO alal toimuvad liigi pesitsusperioodil ehk aprillist augustini (so etapp II mahus). Selles osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Kui laskmisi nimetatud aladel liigi pesitsusperioodil ei toimu, siis negatiivsed mõjud puuduvad (nn etapp I). Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu.

Eelhindamise kohaselt ei saa välistada ebasoodsa mõju esinemist kõigi kolme hinnatud komponendi teatud tegevuste elluviimisel must-toonekurele. Natura asjakohane hindamine neile tegevustele ja must-toonekurele viiakse järgnevalt läbi. Ülejäänud tegevuste ja linnuala kaitse-eesmärkide käsitlemine ei ole vajalik, kuna nende puhul eelhindamine ebasoodsaid mõjusid ei tuvastanud.

4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus

Vastavalt eelhindamisele esineb Nursipalu harjutusvälja arengukava ja laiendusega seotud võimalik mõju seoses kolme erineva tegevuse komponendi elluviimisega Karula LiA ühele kaitse-eesmärgile: must-toonekurele. Karula LiA asub oma lähimas punktis Nursipalu laiendatava harjutusvälja piirist ca 4,7 km kaugusel. HV ja sealsete tegevusalade asukohti Karula LiA suhtes illustreerib Joonis 4-1.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 23

Joonis 4-1 Kavandatava tegevuse ja Karula loodusala paiknemine (aluskaart: Maa-amet 2024)

Kavandatav tegevuse saab oma iseloomu põhjal jagada kaheks:

Raadamine

Nursipalu laiendatud harjutusväljal kavandatakse suhteliselt ulatuslikke raadamisalasid (Joonis 4-1), kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ca 20% ulatuses) ning UXO alad 90-95% ulatuses lagedad. Kokku on raadamisalasid ca 9,7 km2 ulatuses. Lisaks raadatakse teede ümbert 30 m laiune koridor. Laskeväljade väljaehitamisega kaasnevad lisaks raadamisele kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning muud pinnasetööd. Tegevus toimub Nursipalu HV piires ja raadatavad alad laskeväljadel jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele. Seetõttu ei ole raadamise seos LiA must-toonekurega otsene (st linnualal elupaikade ja pesitsuskohtade tingimused ei muutu), kuid kaudne seos on võimalik läbi Karula LiA-l pesitseva must-toonekure toitumisalade kvaliteedi mõjutamisega.

Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine

Väiksekaliibrilised on relvad, mille kaliiber on <20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on <50 g TNT (trotüül) ekvivalent, st püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad. Suurekaliibriliste relvade kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika.

Nursipalu laiendatud HV alale ja seal kavandatavatele laskmistegevustele on läbi viidud mürauuring31. Aktiivse harjutuspäeva tüüpilist päevast müraolukorda kirjeldab vastavalt uuringu tulemustele Joonis 4-2 (st väikesekaliibriliste relvade kasutamist; sealjuures reeglina ei kavandata

31 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024

24 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

tegevusi öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00). Tüüpiline päev lasketegevuse mõistes on selline tegevus, mis esineb paljudel päevadel aastas. Tüüpiline päev harjutusvälja kasutamise mõistes hõlmab endas erinevaid harjutusi, taktikalisi tegevusi või väljaõpet, mis ei sisalda lahingmoona kasutamist. Kasutatakse väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid ja kergkuulipildujad. Eeldatavalt esineb tüüpilisi harjutuspäevi 145 korda aastas.

Joonis 4-2 Aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane müraolukord (väikesekaliibrilised relvad; aluskaart: Maa-amet 2024)

Suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevast müraolukorda (väikese- ja suurekaliibrilised relvad; sealjuures reeglina ei kavandata tegevusi öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00) kirjeldab vastavalt mürauuringu tulemustele Joonis 4-3. Suurima laskude arvuga harjutuspäeval kasutatakse väga erinevat relvastust (nii väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid, snaiprirelvad, kergekuulipildujad kui ka suurekaliibrilisi relvi nagu miinipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustav, raketikompleks Javelin jne) kogu ala piires ning välja toodud laskude arv võib toimuda ühe päeva jooksul kogu märgitud ala ulatuses (müraolukorra modelleerimisel aluseks võetud laskude arvud ja relvad on täpsemalt välja toodud mürauuringus12). Tegemist on halvima võimaliku modelleeritud stsenaariumiga, mis väljendab suurõppuste (nt Kevadtorm) müraolukorda. Eeldatavalt esineb maksimaalse kasutuskoormusega väljaõpe kuni 2 korda aastas, millele lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad kui kasutatakse kaudtulerelvi, õhu- või tankitõrjerelvi. Karula linnuala väikesele osale levivad vastavalt modelleerimise tulemusele keskmised päevased müratasemed kuni 50 dB (Jõepera ja Viirapalu külade piirkond linnuala kirdepiiril).

Kui Natura eelhindamine tõi välja võimaliku mürahäiringu mõju just Karula linnuala must-toonekure HV alale jäävatele toitumisaladele, siis liigi pesitsusaladele linnualal ohtu ei nähtud. Lähim registreeritud pesa asub HV piiridest 8,7 km kaugusel, selles pesas pesitsust viimastel aastatel registreeritud ei ole. Lähim aktiivselt ja pikaajaliselt kasutatav pesa asub HV piirist üle 11 km kaugusel. Olulise mürahäiringu puudumist linnu pesitusalal kinnitavad ka mürauuringu tulemused, mille kohaselt jäävad suurõppuste ajal keskmised päevased müratasemed enamike Karula LiA must-

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 25

toonekure pesituspaikades ja valdaval osal linnuala territooriumist alla 45 dB ning ühel juhul jääb pesitsuskoht32 45–50 dB piirkonda. Liikide müratundlikkuse osas on ülevaade antud ptk 3.2 ning ka aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“.33

Joonis 4-3 Aktiivse harjutuspäeva suurima laskude arvuga päevane müraolukord, manööver idast läände (aluskaart: Maa-amet 2024)

Uutes piirides väljaehitatud HV-l on laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas kokku ligi 250. Hindamises on aluseks võetud eelnevalt kirjeldatud tüüpiline aktiivne harjutuspäev (mis esineb kõige sagedamini, s.t 145 päeval aastas) ja müraolukorra mõttes nö halvim variant e suurõppused (kuni 2 korda aastas ning lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad), mida eelnevalt ka kirjeldati. Ülejäänud harjutuspäevade müraolukord jääb nende kahe kirjeldatud stsenaariumi vahele.

Karula linnuala kirjeldus

Karula linnuala (RAH0000634) on esitatud Natura 2000 võrgustikku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k34). Linnuala pindala on ca 132,6 km2 ha ning see on loodud 11 linnudirektiivis nimetatud liigi ning nende elupaikade kaitseks. Linnuala kattub valdavas osas Karula rahvuspargiga (KLO1000242), väiksemas osas erinevate metsise püsielupaikadega (Koemetsa (KLO3000048), Singa(KLO3000001), Põrgujärve (KLO3000051) ja Ubajärve (KLO3000052)) ja Koemetsa väike- konnakotka püsielupaigaga (KLO3000195) jne. Nende siseriiklike kaitstavate alade kaitsekorra

32 Ähijärve leiukoht, kus viimastel aastatel ei ole pesitsust olnud

33 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele. Hendrikson DGE, 2024

34 https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv

26 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

kaudu on tagatud linnuala kaitse. Linnuala kaitset reguleerib siseriiklikult Karula rahvuspargi kaitse- eeskiri35, Looduskaitseseadus ja metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise määrus36.

Karula linnuala kaitse-eesmärkideks on:

▪ väike-konnakotkas (Aquila pomarina), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakotkas (Pandion haliaetus), teder (Tetrao tetrix) ja metsis (Tetrao urogallus).

Järgnevas tabelis on täpsemalt välja toodud LiA kaitse-eesmärgiks oleva must-toonekure kirjeldus, kuna see liik on vastavalt Natura eelhindamise tulemustele tegevuse võimalikus mõjualas.

Tabel 4-1 Karula linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused

Liik kirjeldus

Pikaajaline kaitse-eesmärk vastavalt KKK-

le37

Esinemine ja arvukus Natura

standard- andmevormil38

must- toonekurg

Must-toonekurg on väheneva arvukusega linnuliik, kes Eesti punase nimestiku järgi on kriitilises seisundis (Eesti liikide punane nimestik 30.07.20) ning arvatud LKS alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Must- toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid.

Vastavalt KKK-le37 on linnualal teada 4 must-toonekure pesa, millest ühes ei ole pesitsetud üle 20 aasta; kaks on looduslike varisenud pesade asemele ehitatud tehispesad ja üks endine hiireviu pesa, mida on samuti tehislikult toestatud. Vahetult kaitseala piiri taga asub veel üks must-toonekure pesa, mille püsimisele pole inimesed kaasa aidanud. Pesade asustamine on olnud aastate lõikes erinev, kuid edukaid pesitsemisi ei ole ühelgi aastal olnud rohkem kui kahes pesas. Aastatel 2011– 2017 lennuvõimestus rahvuspargis keskmiselt 5,9 must- toonekure poega. Liiki kaitstakse läbi pesametsa ja toitumisalade kaitse. Hetkel pesitseb Karula linnualal 2–3 paari must-toonekurgi, teada on kahe paari asustatud pesad.

Vastavalt KKK-le on liigi negatiivsed mõjutegurid alal:

− kaitsealal on vähe must-toonekurele sobivaid toitumispaiku, toitumiseks sobivad lõigud kaitseala vooluveekogudel on lühikesed

− toitumispaikade hävitamine koprapaisude likvideerimisel

− hiireviu pesasse tehtud pesa on halvas seisus

− võimalik pesarüüste

− üks must-toonekure pesa asub vahetult kaitseala piiri taga

Liigi elupaigad ja toitumisalad kaitsealal on säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must- toonekurgesid.

Liigi kohta info puudub.

35 Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri

36 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine. Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1.

37 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 38 Karula linnuala standard andmevorm, seisuga 06.10.2022

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 27

Vastavalt must-toonekure kaitse tegevuskavale39 asub Eesti liigi areaali loodeserval ning siin ja lähemates riikides on must-toonekure seisund ebasoodne. Liigi arvukus on Eestis praegu madalseisus (2013.–2017. aastal oli arvukus 60–90 paari40, praegu tõenäoliselt 30–40 paari) ja populatsiooni produktiivsus on kesine. Kava hindab Eestis liigi jaoks suure tähtsusega ohuteguriteks mh elupaikade killustamist ja toitumisalade degradeerumist (siirdekalade rännet takistavate paisude rajamine vooluveekogudele, looduslike toitumisalade kadumine ja metsa kuivendamine; olemasolevate toitumisalade kvaliteedi vähenemine).

Karula linnualal pesitseb hetkel 2–3 paari must-toonekurgi, st 4–6 isendit. Must-toonekure leiukohtadest Karula linnualal on ülevaade antud järgnevalt (Vt Joonis 4-4).

Ähijärve küla (KLO9124678) leiukoht on Nursipalu laiendatavale HV-le lähimaks liigi leiukohaks linnualal. Leiukoht asub HV piiridest 8,7 km kaugusel. Pesa on EELISesse kantud 2019. aastal (pesitses kanakull). Hilisemad seireandmed pesa kohta puuduvad. Märgitud on, et elupaik on soodsas seisus.

Lusti küla (KLO9128281) leiukoht asub üle 11 km kaugusel HV piirist ja see on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevatest must-toonekurgedest ulatuvad EELISes 1999-sse aastasse, sh viimased edukad pesitsused 2021.–2023. aastast. Viimasel kolmel aastal oli pesas kolm poega.

Metsoja leiukoht Koobassaare külas (KLO9128280) asub üle 17 km kaugusel HV piirist ja on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevates must- toonekurgedest ulatuvad EELISes 1998-sse aastasse, viimane õnnestunud pesitsemine oli 2023. aastal (3 poega).

Pautsjärve leiukoht Rebasemõisa külas (KLO9128279) asub üle 15 km kaugusel HV piirist ja on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevates must- toonekurgedest ulatuvad EELISes 2001. aastasse, viimati oli pesa asustatud 2022. aastal, 2023. a oli pesa asustamata. Pautsjärve pesa kohta andmeid juba 1981. aastast, mille põhjal võib öelda, et piirkonnas on liik pesitsenud väga pikka aega ja ala sobib neile. Arvestades Karula rahvuspargi pindala ja piirangutega ning asjaoluga, et rahvuspargi ümbruses leidub liigile sobilikku toitumisala, võib väita, et must-toonekurel on kaitsealal pesitsemiseks soodsad tingimused.

Piiri leiukoht Koemetsa külas (KLO9128277) asub üle 15 km kaugusel HV piirist ja on EELISE andmetel asustatud olnud 2015.–2020. a, viimastel aastatel (2021. a–2022. a) on pesa olnud asutamata.

39 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105

40 https://www.eoy.ee/hirundo/files/Elts_et_al_2019-1.pdf

28 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Joonis 4-4 Must-toonekure leiukohad Karula linnualal (aluskaart: Maa-amet 2024)

4.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele

Täpsemalt on kaasnevaid mõjusid Karula linnuala must-toonekurele käsitletud järgnevalt. Peatüki lõpus on mõjude hindamise põhilised aspektid ja järeldused koondatud tabelisse, kus on ka Natura hindamise järeldus (Tabel 4-2).

Raadamine

Raadamine (ja seotud ehitustööd) toimuvad Nursipalu HV piires ja raadatavad alad laskeväljadel jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele ning linnualal asuvatest liigi pesadest 11–19 km kaugusele. Seetõttu ei ole raadamise ega muude tööde (kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning pinnasetööd) seos LiA pesitsevate must-toonekurgedega otsene, st linnualal asuvate must- toonekurgede elupaiga tingimused ei muutu ja säilivad olemasolevalt. Teada on, et must- toonekured võivad käia poegadele toitu hankimas sobivates toitumispaikades (nt kalakasvatuses) pesast kuni 40 km kaugusel. Pesitsusperioodi keskmine toitumispaiga kaugus pesast sõltub palju konkreetsest isendist (minimaalne 4,3 km pesast, maksimaalne 18,6 km pesast). Mittepesitsevad must-toonekured võivad lennata toituma hoopis teise piirkonda.39 Nursipalu HV ala asub nö liigi potentsiaalse toitumisala raadiuses. Kvaliteetseimad toitumisalad must-toonekure jaoks on väikesed looduslikud jõed ja ojad, kus on kalastiku näol piisav toidubaas. Sealjuures on oluline, et toitumisaladena kasutatavate veekogude kaldad ei võsastuks (veekogusse pole võimalik maanduda ega sealt lendu tõusta) ning ka see, et veekogu kalda valgusrežiimi ei muudetaks (nt raadamise või lageraie tagajärjel).

Ala kaitsekorralduskava37 andmetel käivad Karula linnualal pesitsevad must-toonekured enamasti toitumas rahvuspargist (e LiA-st) väljas. Karula rahvuspargis pesitsevad GPS saatjaga must- toonekured käivad toitumas ka Nursipalu harjutusvälja laiendusalal, nt korduvalt on külastatud

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 29

Matu oja Hänike külas. Alloleval kaardil (Joonis 4-5) on näidatud ühe Karula linnuala põhjaosas pesitseva must-toonekure andmed (Karl II, Lusti leiukohast), kes on harjutusväljale lähim pesitsev paar, aga ka teised Karula linnualal pesitsevad must-toonekured käivad tõenäoliselt siin alal vahel toitumas. Lind on külastanud toitumiseks laiendatava harjutusvälja põhjaosas asuvat Matu jõe lõiku, mis asub olemasoleva harjutusvälja piiril, valdavalt sellest vahetult väljaspool. Üksikuid asukohapunkte on ka mujal harjutusvälja lääneosas.

Joonis 4-5 Karula linnualal pesitseva must-toonekure Karl II asukohapunktid aastatel 2021–2023 Nursipalu laiendatud harjutusväljal (punane joon). Toitumispunktid veekogudel on märgitud sinisega ja lennupunktid kollasega (andmed Kotkaklubi, aluskaart: Maa-amet 2024)

Lisaks on kahe Karula linnuala põhjaosas pesitseva must-toonekure 95% kodupiirkonnad näidatud Joonis 4-6, kus on näha, et lindude põhiline kodupiirkond jääb väljapoole harjutusala ja tegevused harjutusalal (raadamine nii raadamisalal kui ka teede ümber) lindude kodupiirkondi põhiosas ei puuduta. Samuti on kaardilt näha, et kodupiirkonna suurus varieerub aastati, osadel aastatel see HV alaga ei kattu. Peamises kodupiirkonnas esinevad võimalikud ja teadaolevad toitumisveekogud (nt Ärnu jõgi, Haabsaare, Tohvri ning Leese ojad jne) säilivad olemasolevalt ja nende kasutamine toitumisveekoguna saab jätkuda olemasolevalt.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

30 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Joonis 4-6 Kahe Karula linnuala (sinine joon) põhjaservas pesitseva must-toonekure 95% kodupiirkonnad (roosad jooned, üks ala näitab ühe isendi kodupiirkonda ühe aasta jooksul). Nursipalu laiendatud harjutusväli punase joonega (andmed Kotkaklubi, aluskaart: Maa-amet 2024).

Nursipalu HV laienduse alal läbiviidud linnustiku uuringu41 välitöödel ei tuvastanud HV alal ojadel must-toonekurge toitumas ega linnu tegutsemisjälgi (v.a üks juhuvaatlus Rõuge jõel). Töö üheks järelduseks on, et must-toonekurg kasutab vähesel määral HV ala toitumiskohana. Liiki on kohatud üksikul juhuvaatlusel Rõuge jõel, mis on liigile suhteliselt soodsas seisundis.

Nursipalu HV kavandatavatele raadamisaladele jääb looduslikke ojasid (Maru oja, Lükkä oja ja Nilbõ oja) ja suuremaid kraave ehk must-toonekurele potentsiaalselt sobivaid toitumispaiku. Matu oja, mida linnud teadaolevalt on enam kasutanud (jõe lõik Hänike külas, HV põhjaosas, Joonis 4-5), ei jää raadatavatele aladele. Samuti ei teki jõe ääres teede tõttu raadamise vajadust (tee kulgeb küll kohati jõe ääres, kuid asub seal avatud maastikus). Plaanitud raadamisaladest jäävad välja ka Ura ja Tinu oja ning Rõuge jõgi, mis on samuti must-toonekurele sobilikud toitumisveekogud.

Üldiselt võib öelda, et raadamine must-toonekurele sobivate veekogude kallastel halvendab liigi jaoks tingimusi toitumisalal (valgustingimused ja looduslik kaldakooslus) ja raadatud kallastega veekogud ei ole enam liigile toitumisalana sobivad. Sarnane mõju on ka lageraietel. Antud juhul hõlmavad raadamisalad siiski vaid väikese osa Karula must-toonekurgede toitumisalast ning põhiline kodupiirkond linnualast põhjas ei ole kavandatavast tegevusest mõjutatud. Ka HV piires säilib teadaolevalt kõige enam toitumiseks kasutatav Matu oja olemasolevalt, selle kallastel raadamist ette ei nähta. Samuti mitmed muud potentsiaalsed toitumisveekogud nagu (Tinu oja). Raadatavatele aladele jäävad aga Maru, Lükkä ja Nilbõ ojade lõigud.

Arvestades eelnevat (põhitoitumisalade paiknemine väljaspool HV-ala; läbiviidud uuringus vaid ühe juhuvaatluse registreerimine HV alal jm), ei too kavandatud mahus ja asukohtade raadamine kaasa ebasoodsat mõju Karula linnuala must-toonekurele.

41 Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalu harjutusvälja laiendus). Kotkaklubi, 2023

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 31

Harjutusvälja piires EELISes registreeritud must-toonekurgede leiukohtadele (Timmase (KLO9128272), Lükka (KLO9128274) ja Lükkä (KLO9128276)) mõju minimeerimiseks on seatud mitmeid leevendavad meetmed42. Kuigi Karula must-toonekurgede soodsa seisundi halvenemist HV ala väljaehitamine ja sealsed raadamised jm tegevused kaasa ei too ning meetmete seadmise vajadust ei ole, siis eelpool välja toodud Nursipalu must-toonekurgede soodsa seisundi tarbeks seatavad meetmed aitavad parendada tingimusi ka Karula LiA must-toonekurgedele. Meetmete sisu on täpsemalt kirjeldatud aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“33. Põhiline meede on, et lähemal kui 50 m vooluveekogust (Rõuge jõgi, Matu, Maru, Tinu, Lükka, Nilbõ ja Ura oja) raadamine ja lageraie välistada (Nursipalu HV-l kavandatud raadamisalade piires on see seatud soovitusena), aga samuti on välistatud raadamistööde läbiviimine lindude pesitsusperioodil. Seatud on veel mitmeid veekeskkonna ja jõgede kallastega seotud parendamise meetmeid, mida siinkohal täpsemalt välja ei tooda, kuid need toetavad meetmed aitavad parendada tingimusi ja on seega potentsiaalselt toetavad ka Karula LiA must-toonekurele. Lisaks on ette nähtud must-toonekurgede toitumisveekogusid parendavad tööd väljaspool HV ala, mille eesmärgiks on HV must-toonekurgede (Timmase, Lükka ja Lükkä leiukohad) jaoks parendada toitumisalasid väljaspool HV ning lindude suunamine toituma väljapoole häiringuala43. Arvestades, et nende töödega on muuhulgas hõlmatud ka Karula kurgede peamise toitumispiirkondade veekogud (Ärnu jõgi; Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne), siis toimib see linnuala kurgede toitumisalasid parendava meetmena, mis tagab, et liigi eelistatud peamised toitumisalad saavad jääda väljapoole harjutusala.

Joonis 4-7 Must-toonekurele sobivad toitumisveekogud Nursipalu HV-l (aluskaart: Maa-amet 2024)

Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine

42 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele. Hendrikson DGE, 2024

43 Vt aruande „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“. Hendrikson DGE, 2024 ptk 2.3.2

32 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et ainsa võimaliku Karula linnuala liigina esineb kavandatava tegevuse võimalik mõju must-toonekurele. Täpsemalt, väikese- kui ka suurekaliibrilistest relvadest laskmisel Nursipalu harjutusvälja Lääne laskeväljal ei saa negatiivset mõju välistada must-toonekure pesitsusperioodil ehk tegevustega etapp II mahus seoses asjaoluga, et selles piirkonnas käivad linnuala must-toonekured ojadel (Matu oja jt) toitumas. Eelhindamises tuuakse välja, et harjutusvälja alal toimuvad laskmised võivad põhjustada must-toonekurele olulisi häiringuid ja muuta harjutusvälja ala liigile toitumisalana vähemsobivaks. Negatiivsed mõjud must- toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva raadatava laskmisalaga ning Lääne ja Põhja laskeväljade vahele jääva kahest osast koosneva sihtmärgialaga (Lääne UXO ala). Mõjusid ei saa välistada ka seoses Ida laskeväljale kavandatud suurema raadatava ala idapoolse osaga (ala ca 1 km raadiuses Ura ojast), mis on etapp II tegevus. Negatiivseid mõjusid ei kaasne Põhja laskeväljale kavandatud raadatavate laskmisaladega seoses, samuti Lõuna laskeväljale kavandatud raadatavate alade ja Lõuna laskevälja juurde kavandatava UXO ala kasutusega.

HV laiendusalal Lääne laskevälja piirkonnas (kus asuvad Matu ja Maru ojad) käivad teadaolevalt pesitsusperioodil toitumas must-toonekured Karula LiA-lt. Samuti on registreeritud toitumine Lõuna laskeväljal Lükkä ojal. Aktiivne pesitsusperiood on aprillist augustini, mil must-toonekured on Eestis. Rände ja talvitamise ajal (september–märts) on toonekured ära ja toitumisalaga pesa ümber seotud ei ole.

Vastavalt mürauuringule on toitumisalade piirkonnas HV alal igasugustel harjutuspäevadel väga kõrged müratasemed, mis on must-toonekure jaoks häirivad ja tõenäoliselt laskmiste ajal linnud ojadel toitumas ei käi. Nt aktiivse harjutuspäeva tüüpilise päevase müraolukorra puhul (väikesekaliibrilised relvad) on Lääne laskevälja piirkonnas Maru oja ümbruses kuni 90 dB suurused müratasemed, Matu oja juures 40–45 dB (Joonis 4-2). Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel (mida on kuni 2 korda aastas ja kasutusel on nii väikese- kui ka suurekaliibrilised relvad) on HV sisesed müratasemed Lääne laskevälja juures vähemalt 75dB. Lõuna laskevälja läbiva Lükkä oja piirkonnas on samuti häirivad kõrged müratasemed nii tüüpilise harjutuspäeva laskmiste puhul kui ka suurima laskude arvuga harjutuspäevadel. Tuleb aga märkida, et vastavalt varasematele mürauuringutele olemasoleval Nursipalu harjutusväljal44 esineb väga kõrget mürataset kavandatava Lääne laskevälja piirkonnas (nt Matu oja piirkonnas ligi 94 dB) ka praegustes HV piirides läbiviidavate harjutustegevuste puhul. See tähendab, et HV laiendamine toob küll kindlasti kaasa müratasemete suurenemise ja mürarikaste tegevuste intensiivistumise, kuid HV laienduse ala ja sealsed must- toonekure toitumisveekogud on juba ka eelnevalt suurenenud militaarmüra piirkonnas.

HV ala on küll Karula LiA must-toonekurgede kodupiirkonna osa (seda teadaolevalt vähemalt osade isendite puhul, osadel aastatel), kuid lindude põhiline kodupiirkond jääb siiski HV alast ja häiriva müra mõjualast välja hõlmates linnualast põhjapoole jäävaid alasid (vt ka kirjeldused raadamise alapeatükis ja Joonis 4-5, Joonis 4-6). Oodatav on, et Lääne laskeväljal (ja ka Lõuna laskeväljal) toimuvatel tüüpilistel harjutuspäevadel, mis toimuvad liigi pesitsusperioodil, valivad linnud toitumiseks HV väliseid alasid oma põhilises kodupiirkonnas. Samuti on oodatav, et linnu pesitsusperioodil toimuvate muude mürarikastel õppuste (suurõppused jm) ajal HV alal olevaid jõgesid toitumiseks ei kasutata ja piirdutakse põhilisse kodupiirkonda jäävate jm toitumisaladega. HV ala mürahäiringu piirkonnas on vaid väike osa toitumisalast ja see puudutab vaid mõnd toitumiseks kasutatavat jõelõiku. Suur osa kodupiirkonna jõgedest (Ärnu jõgi jm) on endiselt kasutatavad. Liigi arvukusele või pesitsusedukusele linnualal ebasoodsat mõju ei kaasne.

Lisaks võib välja tuua, et ette on nähtud toitumisveekogusid parendavad tööd väljaspool HV ala, mille eesmärgiks on HV must-toonekugede (Timmase, Lükka ja Lükkä leiukohad) jaoks parendada

44 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. Keskkonnamõju hindamine. Militaarmüra hindamine. AKUKON, 2017.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 33

toitumisalasid väljaspool HV ning lindude suunamine toituma väljapoole häiringuala45. Arvestades, et nende töödega on muuhulgas hõlmatud ka Karula kurgede peamise toitumispiirkondade veekogud (Ärnu jõgi; Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne), siis toimib see linnuala kurgede toitumisalasid parendava meetmena, mis tagab, et liigi eelistatud peamised toitumisalad saavad jääda väljapoole harjutusala.

Mõju hinnangud Karula linnuala must-toonekurele on toodud kokkuvõtlikult järgnevas tabelis.

Tabel 4-2 Mõju hindamine Karula linnuala kaitse-eesmärkidele

Kaitse- eesmärk

Mõju hinnang Natura hindamise kokkuvõte,

leevendavate meetmete rakendamise

vajadus

must- toonekurg

Raadamine. Üldiselt võib öelda, et raadamised must-toonekurgede toitumisveekogude kallastel halvendavad liigi jaoks tingimusi toitumisalal (valgustingimused ja looduslik kaldakooslus) ja raadatud kallastega veekogud ei ole enam liigile toitumisalana sobivad. Toitumisalade seisundi halvenemine ja sobivate toitumisveekogude vähenemine on liigi jaoks üheks ohuteguriks, mis mõjutab liigi soodsa seisundi saavutamist.

Karula LiA isendite teadaolevad põhilised toitumisveekogud ja kodupiirkonnad jäävad aga väljapoole Nursipalu HV ala, linnualast põhjasuunas ning need säilivad olemasolevalt. HV alal on teadaolevalt enam toitumiseks kasutatud Matu oja, mille kaldad säilivad olemasolevalt ja raadamist neil ette nähtud ei ole. Plaanitud raadamisaladest jäävad välja ka Ura ja Tinu oja ning Rõuge jõgi, mis on samuti must-toonekurele sobilikud potentsiaalsed toitumisveekogud. Raadatavatele aladele jäävad aga Maru, Lükkä ja Nilbõ ojade lõigud.

Arvestades eelnevat, eeskätt Karula LiA must-toonekurgede põhitoitumisalade paiknemine väljaspool HV-ala ning ka asjaolu, et läbiviidud linnustiku uuringus kohati liiki HV alal vaid ühel juhuvaatlusel, ei too kavandatud mahus ja asukohtade raadamine kaasa ebasoodsat mõju Karula linnuala must-toonekurele ning leevendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik.

Vastavalt ala KKK-le on must-toonekure pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks LiA-l seatud, et liigi elupaigad ja toitumisalad kaitsealal on säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must-toonekurgesid. Kavandatav raadamistegevus jm seotud tegevused HV alal ei mõjuta liigi elupaiku ja toitumispaiku kaitsealal (Karula rahvuspargis ja Karula LiA-l) ning need säilivad olemasolevalt. Kuna tegevus toimub Nursipalu HV piires ja raadatavad alad jm tegevused jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele, siis liigi pesitsust need LiA-l samuti ei mõjuta. Ala kaitse-eesmärkide saavutamist tegevus ei mõjuta.

Kuigi siinses hindamises Karula must-toonekurele ebasoodsat mõju ei tuvastata, on kavandatud mitmeid leevendavaid meetmeid must-toonekure HV piires asuvate leiukohtade tarbeks, mis toimivad ka Karula kurgede jaoks toetavate tegevustena. Neid kajastatakse aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“42 ja siinkohal eraldi välja ei tooda.

Ebasoodsat mõju ei esine ja leevendavate meetmete rakendamise vajadus puudub.

Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Lähim LiA-l registreeritud must-toonekure pesa asub HV piiridest 8,7 km kaugusel (selles pesas pesitsust viimastel aastatel registreeritud ei ole) ning lähim aktiivselt ja pikaajaliselt kasutatav pesa asub HV piirist üle 11 km kaugusel.

Ebasoodsat mõju ei esine ja leevendavate

45 Vt aruande „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“. Hendrikson DGE, 2024, ptk 2.3.2

34 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Kaitse- eesmärk

Mõju hinnang Natura hindamise kokkuvõte,

leevendavate meetmete rakendamise

vajadus

Olulise mürahäiringu puudumist LiA must-toonkure pesitusalal kinnitavad mürauuringu tulemused, mille kohaselt jäävad suurõppuste ajal (s.o müraolukorra mõttes nö halvim variant) keskmised päevased müratasemed enamike Karula LiA must-toonekure pesitsuspaikades ja valdaval osal LiA territooriumist alla 45 dB ning ühel (asustamata pesa) juhul jääb pesitsuskoht kuni 50 dB piirkonda. Müratasemed jäävad alla kriitiliste tasemete (vt ka ptk 3.2 müratasemete kohta) ja oodatav ei ole lindude häirimine ja sellega seotud sigimisedu langus vm.

Vastavalt mürauuringule on HV alale jäävate toitumisalade piirkonnas igasugustel harjutuspäevadel kohati väga kõrged müratasemed, mis on must-toonekure jaoks häirivad ja tõenäoliselt laskmiste ajal linnud ojadel toitumas ei käi. Nt aktiivse harjutuspäeva tüüpilise päevase müraolukorra puhul (väikesekaliibrilised relvad) on Lääne laskevälja piirkonnas Maru oja ümbruses kuni 90 dB suurused müratasemed, Matu oja juures 40–45 dB. Mõlemaid on teadaolevalt Karula linnuala must-toonekured toitumisel külastanud. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel on HV sisesed müratasemed Lääne laskevälja juures vähemalt 75dB. Lõuna laskevälja läbiva Lükkä oja piirkonnas on samuti häirivad kõrged müratasemed nii tüüpilise harjutuspäeva laskmiste puhul kui ka suurima laskude arvuga harjutuspäevadel.

HV ala on küll Karula LiA must-toonekurgede kodupiirkonna osa (seda teadaolevalt vähemalt osade isendite puhul, osadel aastatel), kuid lindude põhiline kodupiirkond jääb siiski HV alast ja häiriva müra mõjualast välja hõlmates linnualast põhjapoole jäävaid alasid. Oodatav on, et linnu pesitsusperioodil toimuvate mürarikaste õppuste (suurõppused, osadel tüüpilistel harjutuspäevadel sõltuvalt harjutustegevuse iseloomust ja asukohast) ajal linnud HV alal olevaid jõgesid toitumiseks ei kasutata ja piirdutakse põhilisse kodupiirkonda jäävate jm toitumisaladega. HV ala mürahäiringu piirkonnas on vaid väike osa toitumisalast ja see puudutab vaid mõnd jõe lõiku. Valdav osa kodupiirkonna jõgedest (Ärnu jõgi Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne) on endiselt kasutatavad. Liigi arvukusele või pesitsusedukusele linnualal ebasoodsat mõju ei kaasne.

Vastavalt ala KKK-le on must-toonekure pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks LiA-l seatud, et liigi elupaigad ja toitumisalad kaitsealal on säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must-toonekurgesid. Kavandatavad harjutustegevused HV alal ja nendega seotud müra ei mõjuta liigi elupaiku ega toitumispaiku kaitsealal (Karula rahvuspargis ja Karula LiA-l) ning need säilivad olemasolevalt. Samuti säilivad väljapool LiA asuvad lindude teadaolevad toitumisalad ning need jäävad häiringualast välja. Liigi pesitsust LiA-l samuti ei mõjuta, kuna LiA-l paiknevad liigi pesapaigad ei asu võimaliku häiriva müra alas. Ala kaitse-eesmärkide saavutamist tegevus ei mõjuta.

meetmete rakendamise vajadus puudub.

4.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?

Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära.

Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt ebasoodsat mõju Karula linnuala terviklikkusele, on järgnevas tabelis esitatud kontrollküsimustik.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 35

Tabel 4-3 Kontrollküsimused Karula linnuala terviklikkuse säilimise kohta

Kas projekt võib: Jah/Ei Selgitus

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?

ei Liigi elupaigad linnualal säilivad olemasolevas ulatuses ja väärtuses, liikide arvukuse muutust seoses kavandatava tegevusega ei toimu.

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

ei HV ala asub linnualast minimaalselt 4,7 km kaugusel, lähim must-toonekure leiukoht asub HV-st ca 8,7 km kaugusel. HV müra küll ulatub küll osadel juhtudel linnualale, kuid ala piisava kauguse tõttu ei teki mürataseme tõusu, mis võiks põhjustada must-toonekure asurkonna suurust või asusutstihedust või ka liikidevahelist tasakaalu häirida.

Põhjustada liikide ümberasumist ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?

ei Must-toonekure ega muude liikide ümberasumist linnualalt oodata ei ole, kuna häiringute tase oluliselt LiA-l ei tõuse.

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust?

ei Kavandatav tegevus ei killusta liikide elupaiku, kuid toob kaasa must-toonekurge kodupiirkonna väikese nihkumise (HV alal olevaid toitumisveekogusid mürarikaste õppuste ajal tõenäoliselt ei kasutata), kuid põhiline kodupiirkond ei muutu, sest see asub väljaspool HV ja häiringuala.

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga- aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste vähenemist ega hävimist linnualal. LiA elupaigad säilivad olemasolevalt.

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

ei Ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustoihedust ei häirita. Linnuala must- toonekurgede jaoks säilib linnuala olemasolevalt.

Aeglustada või takistada ala kaitse- eesmärkide saavutamist?

ei Kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole takistatud ega aeglustatud. Ala pikaajaline kaitse-eesmärk on, et must- toonekure elupaigad ja toitumisalad kaitsealal oleksid säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must- toonekurgesid. HV tegevused ei mõjuta must-toonekure elupaiku ega toitumisalasid kaitsealal ega ka muid aspekte, mis võiks pesitsemisedukust alla viia.

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina.

ei Tegevus ei too kaasa muutusi kriitilise tähtsusega aspektides. Linnuala ökosüsteemid säilivad olemasoleval kujul.

Nagu tabelist selgub, siis kavandatava tegevuse elluviimisel ei kaasne ebasoodsat mõju Karula linnuala kaitse-eesmärgile (must-toonekurg). Karula linnuala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud.

4.4. Leevendavate meetmete kavandamine

Natura hindamise tulemusel (Tabel 4-2) selgus, et ühegi hinnatud liigi puhul ei mõjuta kavandatud tegevus kaitse-eesmärke ega nende saavutamist ning Natura linnuala terviklikkus säilib (Tabel 4-3). Leevendavate meetmete kavandamine vajalik ei ole.

36 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

4.5. Natura asjakohase hindamise tulemused

Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Karula linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib.

Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine).

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 37

5. Kokkuvõte Käesolev töö hõlmab kavandatava Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste Natura asjakohast hindamist. Asjakohase hindamise koostamisele eelnes 2023. aastal Natura eelhindamise läbiviimine Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste võimalikku mõjualasse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele.46 Eelhindamine jõudis järeldusele, et osade Nursipalu laiendamisega kaasnevate tegevuste elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Haanja ja Karula linnualade osadele kaitse- eesmärkidele. Seetõttu viidi käesolevas töös läbi Natura asjakohane hindamine Haanja ja Karula linnualade nendele kaitse-eesmärkidele, mille osas olulist mõju eelhindamine ei välistanud.

Haanja linnuala puhul käsitles asjakohane Natura hindamine suurekaliibriliste relvade (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju linnuala nendele liikidele, mille puhul eelhindamine alusel ei saanud olulist mõju välistada. Need liigid olid rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Haanja linnuala Natura asjakohane hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine).

Karula linnuala puhul käsitles Natura asjakohane hindamine mõjusid must-toonekurele, kes on HV alaga seotud toitumisalade kaudu. Hinnati mõju seoses harjutusväljal liigi toitumisalal plaanitavate raadamistegevustega, samuti hinnati väikese- ja suurekaliibriliste relvade laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju. Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Karula linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine).

46 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine, Skepast & Puhkim 2023

Töö nr 23004812 | 05.12.2024

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate

tegevuste mõju hindamine kaitstavatele

loodusobjektidele

Tartu 2024

Anni Kurisman | Keskkonnaekspert

Sisukord SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 3

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS .................................................................................... 4

2. KAVANDATUD TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU JA MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ....................................................................................................................... 7

2.1. Kavandatud tegevusega kaasnevad olulised mõjutegurid ........................................................ 7

2.1.1. Mürahäiringu mõjuala täpsustamine ..................................................................................... 8

2.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja meetmed ........................................................................ 10

2.3. Detailne mõjuhinnang kaitstavatele loodusobjektidele ......................................................... 15

2.3.1. Must-toonekurg .................................................................................................................... 17

2.3.2. Väike-konnakotkas ............................................................................................................... 23

2.3.3. Merikotkas ............................................................................................................................ 29

2.3.4. Kalakotkas ............................................................................................................................. 31

2.3.5. Kanakull ................................................................................................................................ 34

2.3.6. Metsis ................................................................................................................................... 37

2.3.7. Laanerähn ............................................................................................................................. 43

2.3.8. Muud potentsiaalselt olulise mürahäiringu alale jäävad linnuliigid .................................... 44

2.3.9. Üldised keskkonnameetmed ................................................................................................ 45

2.3.10. Keretü looduskaitseala ....................................................................................................... 48

3. MEETMED OLULISE EBASOODSA MÕJU LEEVENDAMISEKS JA VÄLTIMISEKS ................................ 50

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................ 53

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 3

Sissejuhatus Eesti iseseisva kaitse ja kollektiivkaitse võime tugevdamiseks on kavas laiendada 2008. aastal asutatud 3134 hektari suurust Nursipalu harjutusvälja. Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 2661 kohaselt plaanitakse Võru maakonnas Rõuge, Võru ja Antsla valla territooriumil asuv harjutusväli laiendada ligikaudu 9898 hektarini.

Nursipalu harjutusvälja (HV) laiendamisel ei kohaldu keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohane keskkonnamõju hindamine, kuna kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine (relvaseadus § 85 lõike 31). Kuid kuna objektiivsest teabest lähtuvalt ei ole võimalik välistada laiendamisega kaasneda võivat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, siis tuleb asjakohaselt hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustikule. Lisaks tuleb asjakohases mahus, kuid seadusega reguleerimata vormis, hinnata enne tegevuse ellu viimist muud olulised keskkonnamõjud, et tagada tegevuse vastavus õigusaktides sisalduvatele nõuetele.

2023. aastal koostati Nursipalu HV huviala keskkonnaülevaade2, mille eesmärk oli kaardistada HV huvialal vajalikud uuringud ja tuvastada täiendamist hindamist vajavad potentsiaalsed olulised keskkonnamõjud keskendudes sealjuures peamiselt looduskeskkonnale. Siinse töö eesmärk on viia läbi Nursipalju harjutusvälja laiendamise keskkonnamõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele3 2023. a keskkonnaülevaates kaardistatud mahus, välja arvatud nendele objektidele, mida käsitletakse eraldi Natura asjakohase hindamise protsessi raames.

Aruandes on kirjeldatud kavandatavat tegevust ja asjakohaseid kaitstavaid loodusobjekte, hinnatud kavandatava tegevusega kaasneva mõju ning kavandatud vajadusel leevendavad meetmed tingimuste ja soovitustena.

Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 järgi on keelatud avalikustada I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukohta massiteabevahendites. Seetõttu on siinses aruande avalikus versioonis eemaldatud info I ja II kaitsekategooria liikide täpsete elupaikade kohta.

1 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine

ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ 2 Skepast&Puhkim OÜ. 28.08.2023. Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne. Tellija: Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi viidatud kui keskkonnaülevaade) 3 Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja

kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaistavad loodusobjektid.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 4

1. Kavandatava tegevuse iseloomustus Nursipalu HV arendusprogrammis on Kaitseväe HV defineeritud kui maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppealade ja -ehitistega, kus korraldatakse Kaitseväe (KV) üksuste ja Kaitseliidu (KL) malevate taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ning lõhketöid. Harjutusväljade (HV) peamine ülesanne on KV ja KL-i väljaõppe tagamine ning need koosnevad erinevatest sõjaväelist väljaõpet toetavatest ehitistest (nt käsigranaadiheite ala jne)4.

Arendusprogrammi kohaselt on KV struktuuri arendamise, liitlaste kohalolu kasvu ja Eesti julgeolekut mõjutavate ohtude tõttu Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamiseks möödapääsmatud HV-de arendamine ja laiendamine. Sellest lähtuvalt on Lõuna-Eestis vaja arendada KV-le ja liitlasüksustele nõuetekohane ning üksuste suurusele ja spetsiifikale vastavad laskeväljad ja taktikaalad, mis võimaldaks vähemalt ühe vähendatud soomuspataljoni suuruse üksuse lahinglaskmise läbiviimist. Eesmärgi saavutamiseks on vaja liita ja laiendada väljaõppeks kasutatavad Nursipalu ja Tsiatsungõlmaa HV-d, mille tulemusel tekib umbes 99 km2 suurune Nursipalu HV (Joonis 1-1).

Kavandatav Nursipalu HV koosneb Põhja, Lõuna, Ida ja Lääne laskeväljast ja taktikaalast. Nursipalu HV valmimisel peab kõiki nelja ala olema võimalik kasutada nii eraldiseisvalt (ühel alal toimuv ei tohi segada teisel alal toimuvat), kui ka ühise alana suuremate õppuste või harjutuste läbi viimiseks (Nursipalu HV arendusprogramm).

Joonis 1-1 Nursipalu harjutusvälja laiendus ning olemasolevad Tsiatsungõlmaa ja Nursipalu alad (aluskaart: Maa-amet, 2024)

HV-le on kavandatud mitmed väljaõppeehitised: laskeväljade ja taktikaalad, lasketiirud, UXO alad, tankitõrjerelvade, kaudtulerelvade ja õhutõrjerelvade positsioonid ja sihtmärkide alad, CAS/õhk-

4 Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm. Kinnitatud Kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 5

maa sihtmärkide alad, lõhkamisalad, demineerimispaigad, käsigranaadi heitealad, maastikusõidualad, veekogu ületamise õppekohad, dekontamineerimisala ning mitmesugused väljaõpet toetavad objektid (vt täpsemalt Nursipalu HV arendusprogramm).

HV-del ja taktikaaladel kujundatakse maastik olenevalt konkreetse ala vajadusest kinniseks, poolkinniseks ja lagedaks tagades seeläbi vajalikud tingimused (lahing)laskmiste ja taktikaharjutuste läbiviimiseks. UXO alad (lõhkamata lahingumoona ala) on valdavas ulatuses lagedad ning sinna rajatakse sihtmärkide paigutamise kohad (õhk-maa, kaudtule-, õhutõrje- ja tankitõrjerelvadele), teed, tuletõkkeribad, tuletõrje veevõtukohad (Nursipalu HV arendusprogramm).

Veekogu ületamise õppekohtade võimalikud asukohad on HV-l olevatel teedel olevate olemasolevate sildade kõrval. Õppekohad koosnevad betoonist sillasammastest, mis ehitatakse jõekaldast 2-4 m kaugusele maismaale. Kuni sammasteni rajatakse tee, sammastest jõe poole ehitustegevust ei toimu. Õppekohtade kasutamisel pannakse sammastele ajutine sild. Jões ja jõekaldal masinatega ei sõideta5.

HV täielikul väljaehitamisel on prognoositav laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Aktiivsem kasutus on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini. Prognoosis pole arvestatud teiste võimalike kasutajate koormusega (liitlased, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, jahimehed jne) (Nursipalu HV arendusprogramm).

Nursipalu HV huviala keskkonnaülevaates on kavandatav tegevus jagatud kolmeks:

▪ raadamine ja ehitustegevus. HV rajamisega kaasneb ulatuslik raadamine, kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ligi 20% ulatuses) ning UXO alad 90-95% ulatuses lagedad. Laskeväljadele kavandatud raadamisala moodustub valdavas ulatuses planeeritavatest teekoridoridest (30 m laiused). Raadatavad teekoridorid jäävad ka väljapoole laskevälju. Lisaks on kavas vajadusel raadata umbes 2-4 m laiused piirisihid, et tagada harjutusvälja selgeks piiritlemiseks vajalike piiripostide nähtavus. Looduskaitseliste piirangutega alade puhul piirdutakse vajadusel alusmetsa eemaldamise või postide asemel puude markeerimisega. Detailne piiri märgistamine kavandatakse eraldi projekti raames. Planeeringualale ei rajata uut kuivenduskraavide võrgustikku, kuid välistatud pole kraavide rajamine raadatavate laskealade ja UXO alade servadesse nende kuivendamiseks ja põlengute leviku takistamiseks. Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa aladest, kuhu võib olla tarvis rajada teekraave. Rõuge jõe ületamine kahes kohas on kavandatud sillaga. Jõe ületus võidakse rajada kas tavapärase sillaga, mille korral voolusäng säilib muutumatuna, või truupsillaga. Mõlemal juhul toimuvad ehitustööd veepiiril madalveeperioodil, kui heljumi sissekanne vette on väikseim;

▪ väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus. Hõlmab laskmisi väikesekaliibrilistest relvadest (püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad), maastikul sõitmist ja taktikalisi harjutusi. HV täielikul väljaehitamisel on prognoositav taktika- ja laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Vältimaks võsa ja kulu teket, mis võivad laskmiste käigus süttida, korraldatakse vajadusel kontrollitud põletamisi6;

▪ suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Hõlmab suurekaliibrilistest relvadest (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmist, samuti lõhkamisi. Tegevusega kaasneb kõrgem müratase võrreldes väiksekaliibriliste relvade kasutamisega.

5 RKIKi 16.08.24 saadetud e-kirjas esitatud täpsustus

6 Vastavalt siseministri 08.02.2021 määruses nr 4 „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ toodud nõuetele

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 6

Looduskaitselistest tingimustest lähtuvalt on HV arendamine jagatud kahte etappi. Neist I on kavandatud tegevuste elluviimine piiratud mahus (vähendatud raadamisala Lääne laskeväljal ja lindude pesitsusperioodist lähtuvad piirangud Lääne ja Põhja laskeväljal kõrge müraga tegevustele) ning II etapis tegevuste korraldamine kogu vajalikus mahus. 2023. a keskkonnaülevaates on täpsustatud I etapi tegevusi, mida on võimalik täiendava mõjuhindamiseta korraldada. Siinse töö kontekstis ei ole kavandatud tegevuse etapilisel korraldamisel tähtsust, sest eesmärk on hinnata harjutusvälja arendamise mõju kogu kavandatud mahus.

Laiendatud HV-l kavandatud tegevusi illustreerib allolev joonis (Joonis 1-2). Kavandatud tegevuste lahendust on mõjuhindamise protsessi käigus tehtud ettepanekute põhjal jooksvalt täiendatud.

Joonis 1-2 Nursipalu laiendatud HV-l kavandatud tegevused (aluskaart: Maa-amet, 2024)

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 7

2. Kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline mõju ja mõjutatava keskkonna ülevaade

2.1. Kavandatud tegevusega kaasnevad olulised mõjutegurid

Laias laastus võib kavandatud tegevustega kaasnevad võimalikud negatiivsed mõjutegurid elusloodusele lähtuvalt nende esinemise ajast jagada kahte gruppi:

▪ Nursipalu HV arendamise aegsed – raadamine, kraavide rajamine ja ehitustegevus, millega võib kaasneda elupaikade hävimine ning häirimine. Need mõjurid on üldjuhul lokaalse iseloomuga piirdudes enamasti konkreetse tegevuse ala ja selle lähiümbrusega;

▪ Nursipalu HV kasutamise aegsed – suure- ja väikesekaliibrilistest relvadest laskmine, taktikaline tegevus, millega peamiselt kaasneb häirimine. Võrreldes arendamisaegsete teguritega laiema haardega, ulatudes teatud juhtudel ka projektialast väljapoole.

Nursipalu HV laiendamise käigus on kavas ulatuslik raadamine. Olulisim selle tegevusega kaasnev mõju on alale jäävate lindude elupaikade ja pesade hävimine, samuti koosluste ja kasvukohtade kahjustumine ja hävimine. Samuti kaasneb metsaraie ja ehitustöödega häirimine, mistõttu võivad vanalinnud pesa hüljata või sellest liiga kaua eemal viibida, millega omakorda võib kaasneda munade või pesapoegade jahtumine ja hukkumine ning suureneda kisklus. Seega tõenäoliselt hukkuksid pesitsusajal toimuvate arendustööde tõttu nii kaitsealuste kui tavaliste linnuliikide pesad ja pojad. Samuti pole välistatud Nursipalu HV laiendamise käigus kraavide rajamise vajadus. Kaasnev kuivendusmõju võib endaga kaasa tuua niisketele tingimustele kohastunud elupaikade kvaliteedi languse.

Nursipalu HV kasutamise aegse häiringu all peetakse üldjoontes silmas relvade laskmise ja taktikalise tegevusega kaasnevat müra. Taktikaline tegevus, sh imitatsioonivahendite (nt õppegranaadid, paukpadrunid) kasutamine ei toimu vaid laskeväljade alal, vaid ka mujal harjutusväljal, välja arvatud looduskaitseliste piirangutega aladel. See on ebaregulaarsete intervallide ja ulatusega toimunud piirkonnas juba mitukümmend aastat.

Nursipalu HV laiendamisega kaasnevad mõjutegurid ning potentsiaalselt mõjutatavad kaitstavad loodusobjektid on kaardistatud 2023. aastal koostatud keskkonnaülevaates. Ülal kirjeldatud negatiivsetest teguritest on olulistena välja toodud raadamine ja ehitustegevus, samuti relvade laskmine ja taktikaline tegevus. Oluliselt mõjutatavate kaitsealuste loodusobjektidena, mille osa tuleb mõju siinses mõjuhindamises hinnata, on nimetatud erinevad kaitsealused linnuliigid ning Keretü looduskaitseala (vt täpsemalt ptk 2.2).

Siin on oluline välja tuua, et militaartegevusega kaasnevad mõjud on komplekssed ja lisaks negatiivsetele on uuringute käigus leitud ka positiivseid tegureid. Mitmetes töödes on tõestatud harjutusväljadel toimuva militaartegevusega kaasneva elupaikade heterogeensuse positiivset mõju lindude liigirikkusele7 8. Näiteks tuvastati 2018. aastal avaldatud uuringus Lätis Adazi harjutusväljal selge seos militaartegevuse ja kaitsealuste linnuliikide liigirikkuse vahel. 7 784 ha suurune harjutusväli on kasutusel juba 1930. aastatest. Uuringu läbiviimise ajal hõlmas alal toimuv väljaõpe nii taktikalist tegevust kui ka suure- ja väiksekaliibriliste relvade kasutamist. Sealjuures on Adazi oluline nt sellistele ka meil haruldastele ja kaitsealustele liikidele nagu teder (Lyrurus tetrix),

7 Quist, M., C. et al. 2003. Military training effect on terrestrial and aquatic communities on a grassland military

installation. Ecological Application 13, 2: 432-442 8 Warren, S., D. et al. 2007. Biodiverity and the Heterrogeneous Disturbance Regime on Military Training Lands.

Restoration Ecology 15, 4: 606-612

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 8

nõmmekiur (Anthus campestris), nõmmelõoke (Lullula arborea), siniraag (Coracias garrulus), vaenukägu (Upupa epops) jt. Uuringus peeti liigirikkuse peamiseks põhjuseks harjutustegevuste (nt lõhkamine jms) käigus tekkivaid avatud ja taimestumata mikroelupaiku. Samuti tuvastati uuringu ajal küll militaartegevuste negatiivne mõju lindude käitumisele, kuid mitte nende arvukusele ja liigirohkusele. Siiski, erinevalt üldjuhul liigniiskete oludega ja metsasest Nursipalu HV-st domineerivad Adazi piirkonnas kuivad kooslused ning mitmel pool on levinud avatud nõmme- ja luiteelupaigad (ala kuulub ka Natura 2000 võrgustikku)9. Kokkuvõtvalt võib uuringu tulemustest järeldada, et erinevate mõjurite avaldumise iseloom ei pruugi olla universaalne ning sõltub konkreetsest olukorrast.

2.1.1. Mürahäiringu mõjuala täpsustamine

Vastavalt töö tehnilisele kirjeldusele hõlmab siinne mõjuhindamine peamiselt 2023. a keskkonnaülevaate tulemusena kaardistatud kaitstavaid loodusobjekte. 2024. a valmis kavandatava tegevuse mürauuring, mille raames koostati laiendatud HV kasutamise müralevikukaardid10. Selle tulemustest lähtuvalt tuleb täpsustada müra mõjuulatust ja seeläbi ka mõjutatavaid objekte, kuna potentsiaalselt võib oluline häiriv mõju ulatuda projektialast ja keskkonnaülevaates käsitletud mõjualast11 välja.

Nursipalu HV täielikul väljaehitamisel on selle prognoositav laskeharjutusteks kasutatav maht järgmine:

▪ laskeharjutused käsitulirelvadest – ligikaudu 145 päeval aastas; ▪ lahinglaskmise laskeharjutused – ligikaudu 50 päeval aastas; ▪ laskeharjutused kaudtulerelvadest – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ laskeharjutused õhutõrjerelvadest – ligikaudu 4 päeva aastas; ▪ laskeharjutused tankitõrjerelvadest – ligikaudu 20 päeval aastas; ▪ käsigranaadi viskeharjutused ja lõhketööd – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ taktikaharjutused – ligikaudu 250 päeval aastas.

Tuleb tähele panna, et erinevad harjutused võivad toimuda paralleelselt samadel päevadel, kuid erinevatel laskeväljadel, st harjutuste arvud ei ole summeeritavad. Harjutusteks (sh lasketegevus) kasutatav päevade arv aastas on ligi 250. Samuti on oluline välja tuua, et reeglina öisel ajal (kl 23- 07) harjutusi ei korraldata.

Mürauuringus on mudeldatud mitmeid erinevaid olukordi ja koostatud nende põhjal müralevikukaardid. Müra mõju analüüsimiseks vajaliku taustsüsteemi loomisel tuleb pöörata tähelepanu eelkõige järgmistele stsenaariumitele:

1. Aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane müraolukord illustreerib laiendatud HV kasutuselevõtmisel tavapärast mürafooni. Tüüpiline päev lasketegevuse mõistes on selline tegevus, mis esineb paljudel päevadel aastas ja on, nagu nimigi ütleb, kõige sagedamini esinev tegevus hõlmates kõikidest kasutuspäevadest (ligi 250) veidi üle poole (umbes 145 päeva). Tüüpilise harjutuspäeva keskmist päevast müraolukorda illustreerib Joonis 2-1.

9 Aunins, A. & Avotins, A. 2018. Impact of military activities on bird species considered to benefit from disturbances: an

example from an active military training area in Latvia. Ornis Fennica 95: 15-31 10 Akukon. 2024. Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring (edaspidi viidatud kui mürauuring)

11 Ülevaates pole täpset mõjuala määratletud, vaid kirjeldatud potentsiaalselt olulisele mõju alale jäävaid ja seetõttu

täiendavat hindamist vajavaid objekte. Nende objektide põhjal on võimalik järeldada, et otseselt mõjutatavaks alaks on

ülevaates peetud projektiala

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 9

Joonis 2-1 Aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane olukord (Allikas: Akukon, 2023; aluskaart: Maa-amet, 2024)

2. Suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord illustreerib halvimat võimalikku modelleeritud stsenaariumit ja kujutab suurõppuste (nt Kevadtorm) olukorda. Mürauuringus on selle olukorra puhul mudeldatud kaks stsenaariumit: manööver läänest itta ja idast läände. Ulatuslikuma mürahäiringuga olukord on manööver idast läände, mida kujutab allolev joonis (Joonis 2-2). Seetõttu keskendutakse siinses mõjuhindamises sellele stsenaariumile.

Suurima laskude arvuga harjutuspäeval kasutatakse väga erinevat relvastust (nii väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid, snaiprirelvad, kergekuulipildujad kui ka suurekaliibrilisi relvi nagu miinipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustav, raketikompleks Javelin jne) kogu ala piires ning välja toodud laskude arv võib toimuda ühe päeva jooksul kogu märgitud ala ulatuses (müraolukorra modelleerimise aluseks võetud laskude arvud ja relvad on täpsemalt välja toodud mürauuringus). Eeldatavalt esineb maksimaalse kasutuskoormusega väljaõpet kuni 2 korda aastas.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 10

Joonis 2-2 Aktiivse harjutuspäeva suurima laskude arvuga päevane müraolukord, manööver idast läände (aluskaart: Maa-amet 2024)

Lisaks suurõppustele ja tüüpilistele harjutuspäevadele, mida eespool detailsemalt kirjeldati, on Nursipalu HV-l kavas korraldada veel mitmesuguseid laskeharjutusi (vt siinse ptk-i alguses toodud prognoositav laskeharjutuste maht). Müramudelite põhjal jäävad nende olukordade puhul HV-lt lähtuvad keskmised müratasemed alla suurõppuste korral tekkivatele. Siinses mõjuhindamises võetakse tulenevalt ettevaatusprintsiibist Nursipalu HV laiendamisega kaasneva mürahäiringu mõjuala määratlemisel aluseks halvim võimalik modelleeritud keskmine müraolukord, milleks on suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord e suurõppused.

2.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja meetmed

Siin peatükis on täpsemalt kirjeldatud 2023. a keskkonnaülevaates kaardistatud ja eelmises peatükis 2.1.1 täpsustatud kavandatud tegevuse mõjualale jäävaid potentsiaalselt oluliselt mõjutatavaid objekte, millele mõjuhindamises keskendutakse. Detailsema ülevaate 2023. a keskkonnaülevaate kohaselt potentsiaalselt olulise mõjuga tegevustest ja mõjutatavatest objektidest annab Tabel 1, kuid lihtsustatult kokku võttes tuleb ülevaate järgi mõju hindamine läbi viia järgmistele kaitstavatele loodusobjektidele:

▪ must-toonekure (Ciconia nigra) Timmase looduskaitsealal (KLO100010812) asuv elupaik Timmase (KLO9128272) ning Keretü looduskaitsealal (KLO1000668) asuvad elupaigad Lükka (KLO9128274) ja Lükkä (KLO9128276);

▪ kalakotka (Pandion haliaetus) Juba püsielupaigas (KLO3001306) ja osaliselt Timmase looduskaitsealal asuv elupaik Kubja (KLO9128271), valdavas ulatuses Timmase

12 Siin ja edaspidi sulgudes Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) registrikood

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 11

looduskaitsealal asuv Tsirgupalu (KLO9128273) elupaik, Kikkaoru püsielupaigas (KLO3002413) ja osaliselt Keretü looduskaitsealal asuv Kikkaoru (KLO9128960) elupaik;

▪ väike-konnakotka (Clanga pomarina) Laossarõ püsielupaigas (KLO3001828) asuv Laossaarõ elupaik (KLO9129354) ning Kurenurme (KLO3000215) ja Kaagu (KLO3002886) püsielupaikades olev Kaagu (KLO9129356) elupaik;

▪ merikotka (Haliaeëtus albicilla) Kerretu püsielupaigas (KLO3000212) asuv Kerretu elupaik (KLO9129364);

▪ metsise (Tetrao urogallus) Timmase looduskaitsealal asuv Juba (KLO9102045), Keretü looduskaitsealal asuv Keretü (KLO9102050), Vilbu püsielupaigas (KLO3000075) asuv Vilbu (KLO9102049) ning Kurenurme püsielupaigas (KLO3000049) asuv Kurenurme (KLO9102048) mängu- ja elupaik;

▪ kanakulli (Accipiter gentilis) Juba püsielupaigas (KLO3002739) asuv Juba elupaik (KLO9115560), Keretü looduskaitsealal asuv nimetu elupaik (KLO9128160);

▪ laanerähni (Picoides tridactylus) Keretü looduskaitsealal asuvad elupaigad KLO9123568 ja KLO9123571;

▪ Keretü looduskaitseala (KLO1000668).

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 12

Tabel 1 2023. aasta keskkonnaülevaate põhine ülevaade kavandatava tegevuse mõjudest kaitstavatele aladele ja nende kaitse eesmärgiks olevatele liikidele

Tegevus/asukoht Ida laskeväli Lõuna laskeväli ja UXO ala Põhja laskeväli Lääne laskeväli

Raadamine ja ehitustegevus Metsise Juba mängu- ja elupaik (raadamisala lääne- ja keskosas)

Keretü looduskaitseala Kanakulli Keretü looduskaitsealal asuv nimetu elupaik Metsise Keretü mängu- ja elupaik Must-toonekure Lükka elupaik Laanerähni Keretü looduskaitsealal asuvad elupaigad (tee laiendamine) Kalakotka Kikkaoru elupaik

Laanerähni Keretü looduskaitsealal asuvad elupaigad (tee laiendamine) Metsise Vilbu mängu- ja elupaik

Väike-konnakotka Kaagu elupaik Metsise Kurenurme mängu- ja elupaik

Väikesekaliibriliste relvade laskmine ja taktikaline tegevus

Metsise Juba mängu- ja elupaik Must-toonekure Timmase elupaik Kanakulli Juba elupaik

Metsise Keretü mängu- ja elupaik Must-toonekure Lükka elupaik Kanakulli Keretü looduskaitsealal asuv nimetu elupaik Laanerähni Keretü looduskaitsealal asuvad elupaigad Kalakotka Kikkaoru elupaik

Metsise Vilbu mängu- ja elupaik Väike-konnakotka Kaagu elupaik Metsise Kurenurme mängu- ja elupaik Metsise Vilbu mängu- ja elupaik

Suurekaliibriliste relvade laskmine Metsise Juba mängu- ja elupaik Kalakotka Kubja ja Tsirgupalu elupaigad Must-toonekure Timmase elupaik

Metsise Keretü mängu- ja elupaik Merikotka Kerretu elupaik (UXO ala) Must-toonekure Lükka elupaik Kanakulli Keretü looduskaitsealal asuv nimetu elupaik Laanerähni Keretü looduskaitsealal asuvad elupaigad Kalakotka Kikkaoru elupaik Väike-konnakotka Laossaarõ elupaik

Kerretu merikotka elupaik Väike-konnakotka Kaagu elupaik Metsise Kurenurme mängu- ja elupaik

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 13

Lähtuvalt eelmises peatükis täpsustatud müramõjualale tuleb mõjuhindamisel arvestada ka sellele alale jäävate potentsiaalselt müra suhtes tundlike liikide elupaikadega.

Kaitsealustest loomaliikidest mõjutab müra eeldatavasti eelkõige müratundlikke linnuliike. Helivahemik, mida eri linnuliigid kuulevad, võib olla väga erinev ning lindude tundlikkus mürahäiringu suhtes nii liigispetsiifiliselt kui ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv. Üldjuhul peetakse lindude jaoks enim häirivamaks muutuva või tugevneva heliga olukordi13. On viiteid, et inimtekkelise müra mõju mõnede liikide ja müraallikate puhul algab juba mõõduka tugevusega helist (45 dB), kuid mujal viidatakse sellele kui looduslikule mürafoonile ning suurenenud ohutundele viitav käitumine algab alles alates 63 dB14. Samuti on häiringutega harjumine loomariigis üldlevinud nähtus (Larkin, 1996).

Muudest piirkonnas teadaolevatest kaitsealustest loomaliikidest on müratundlikud ka nt nahkhiired, kuid seda peamiselt ultraheli suhtes. Ultraheli sumbub üldjuhul keskkonnas väga lühikese vahemaa järel ja pole seetõttu antud juhul olulise mõju(ulatuse)ga tegur (Larkin, 1996).

Põhjalikke ja ülevaatlikke uuringuid militaarmüra mõjust lindudele on tehtud vähe, mistõttu on keeruline anda ühest seisukohta olulist mõju tekitada võivate militaartegevusest tingitud müratasemete ja -tegurite kohta. Näiteks on ühes 2015. a ülevaateuuringus koondatud mitmesuguste uuringute tulemused erimüraallikate mõjust erinevatele taksonitele. Militaarmüra ja lindude puhul on leitud, et linnud reageerivad mürale (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63-80 dB15. Samas ei selgu uuringutest, kas tegemist oli olulise mõjuga (pelk bioloogiline reaktsioon ei pruugi veel tähendada mõju liikide seisundile ja arvukusele), samuti on viidatud alusuuringutes keskendutud vaid ülelendudega seotud mõjule.

Märgatavalt rohkem on uuritud liikluse (nii maantee kui ka raudtee) ja tuulikutega seonduva müra. Neist joonistub välja, et müra suhtes on rohkem häirimistundlikud öise eluviisiga linnud16. Näiteks on 2007. aastal ilmunud ülevaatlikus raportis, kuhu on koondatud erinevate uuringute tulemused, leitud, et tundlikumate öise eluviisiga lindude (öösorr, rukkirääk, karvasjalg-kakk) mürataluvus on võrreldes päevaste lindudega väiksem jäädes keskmiselt 47 dB juurde. Seevastu päevase eluviisiga lindude (nt kanalised, erinevad kahlajad), aga ka valdava osa kakuliste ja näiteks hüübi puhul peeti häirivaks 52-58 dB tugevusega müra17. 2023. a ilmunud Poola uuringus, kus uuriti kultuurmaastikega seotud lindude (hõlmatud päevase eluviisiga linnud sh röövlinnud nagu soo-loorkull) tundlikkust suure intensiivsusega maantee müra suhtes, oli häirivaks loetav tase 53-60 dB18. See on samas

13 Larkin, R., P. 1996. Effects of military noise on wildlife: a literature review

14 Viigipuu & Tilgar 2017. Inimtekkelise müra mõju lindude kommunikatsioonile ja kohasusele. Hirundo 30 (1) 36-56.

15 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological

Reviews, 91 (4), 982-1005 16 Phoenix Environmental Sciences. 2011. Assessment of the Effect of Traffic Noise on Wetland Birds: Background Study

for the Roe Highway Extension Project. Unpublished report prepared in association with AECOM for South Metro

Connect, Perth, WA. 17 Garniel, A. et al. 2007. Vögel und Verkehrslärm. Quantifizierung und Bewältigung entscheidungserheblicher

Auswirkungen von Verkehrslärm auf die Avifauna. Schlussbericht November 2007. – FuE-Vorhaben 02.237/2003/LR des

Bundesministeriums für Verkehr, Bau- und Stadtentwicklung. 273 S.. – Bonn, Kiel. 18 Wiącek, J. 2023. How farmland birds react to traffic noise?. Belgian Journal of Zoology, 153.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 14

suurusjärgus eelnevalt viidatud uuringute tulemustega (Garnier, 2007; Phoenix Environmental Sciences, 2011). Samuti on leitud, et nt rähnilised ei ole müra suhtes kuigi häirimistundlikud19.

See ülevaade illustreerib hetkel kättesaadava teaduskirjanduse tulemusi, millesse tuleb siinse töö kontekstis siiski suhtuda teatud reservatsiooniga. Esiteks, kuna erinevate mürakategooriate iseloomud võivad olla küllaltki erinevad ning seeläbi ka võimalik mõju. Antud juhul võib eeldada, et militaartegevusega kaasneb märgatavalt rohkem impulssmüra kui liikluse või tuulikutega. Teisalt on ka Eestis mitmeid näiteid, kus eelduslikult müra suhtes häirimistundlikud linnud on leidnud elupaiga ja ka edukalt pesitsenud olemasoleva ja aktiivses kasutuses oleva harjutusvälja suhtelises läheduses. Näitena võib tuua Sirgala harjutusvälja lähistel pesitsevad kalakotkad, kelle lähim pesapaik jääb harjutusvälja piirist umbes 2,5 km kaugusele. Viimase inventuuri põhjal 2020. a oli seal pesitsus edukas. Samamoodi asub Sirgala harjutusvälja vahetus läheduses (ligikaudu 1 km kaugusel) metsiste Narva karjääri mängu- ja elupaik, mis on kujunenud harjutusvälja serva ja jäänud sinna püsima (viimase info põhjal 2021. aastast oli mäng jätkuvalt asustatud)20. Samuti ilmneb Keskpolügooni lähistele kaljukotka pesa juurde paigutatud pesakaamera esialgsetest vaatlustest, et harjutusvälja kasutamine, sh kaudtulerelvade tabamused 3-4 km kaugusel pesast, pesitsevaid kotkaid oluliselt ei häiri (2024. a lennuvõimestus ka üks poeg)21. Nursipalu HV-l on kalakotka elupaigad ning metsise mängu- ja elupaigad häiringualale siiski märgatavalt lähemal (elupaigad paiknevad kavandatava HV piires), seetõttu on siinses aruandes müra mõju põhjalikumalt analüüsitud ning vajadusel määratud ebasoodsa mõju vältimiseks, leevendamiseks või ka kompenseerimiseks vastavad meetmed (vt kalakotkas ptk 2.3.4. ja metsis ptk 2.3.6.). Kaljukotkaid Nursipalu HV läheduses ei pesitse, kuid selle ühe inimpelglikuima kotkaliigi käsitlemine lisab täiendava mõõtme lünklikult uuritud potentsiaalselt linnustikku häiriva militaartegevuse müramõju analüüsimisse.

Eespool kirjeldatud uuringud annavad vajaliku taustsüsteemi, mis aitab tõmmata paralleele siinse töö keskmes oleva tegevusega ning suuniseid, millele mõjude hindamisel tähelepanu pöörata. Neist järeldub, et kuigi müra ei pruugi olla planeeringualast kaugemal elutseva linnustiku jaoks oluline mõjuallikas, siis ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on otstarbekas pöörata eritähelepanu eeskätt tundlikumale öise eluviisiga linnustikule, kelle puhul on ülal viidatud tööde põhjal arvestatud siin töös minimaalseks häirivaks müratasemeks 47 dB. Päevase eluviisiga lindude puhul on häirivaks tasemeks arvestatud 52 dB. Kui kirjanduses leidub konkreetse liigi kohta viiteid muu kriitilise helitaseme kohta, siis on võimalusel sellest lähtutud.

Linnustikule olulise mürahäiringuala piiritlemisel võetakse aluseks eelnevalt kirjeldatud suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord, mida illustreerib Joonis 2-3. Suure tõenäosusega peegeldab see joonis reaalselt kujunevast olukorrast halvemat stsenaariumi, kuid ettevaatusprintsiibist tulenevalt on siiski mõistlik sellest lähtuda.

Joonisel on kujutatud nende kaitsealuste linnuliikide elupaigad, kes eelneva analüüsi põhjal võivad olla potentsiaalselt olulise mürahäiringu mõjualal. Kuvatud ei ole projektialale jäävaid elupaiku, kuna neid on käsitletud 2023. a keskkonnaülevaates, st mõjuala polnud nende puhul vaja täpsustada. Karula ja Haanja linnualale jäävate linnualade kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide

19 Rydell, J. et al. 2012. The effect of wind power on birds and bats. A synthesis. Report 6511

20 OÜ Hendrikson & Ko. 2023. Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Töö nr 19003525 21 Pesakaamera otseülekanne Youtube-is. Kasutatud 29.04.2024, täiendatud 22.08.2024.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 15

elupaikadega seonduvat on analüüsitud eraldi dokumendis läbi viidud Natura asjakohase hindamise raames ning seda siin mõjuhindamises ei dubleerita22.

Joonis 2-3 Potentsiaalselt olulisele mürahäiringu mõjualale jäävad kaitsealuste linnuliikide elupaigad. (allikas: Akukon, 2023, EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024)

2.3. Detailne mõjuhinnang kaitstavatele loodusobjektidele

Mõjuhindamisel on suuresti tuginetud Kotkaklubi 2023. a valminud kaitsealuste linnuliikide inventuuri aruandel, mille koostamiseks inventeeriti harjutusväljal ja selle ümbruses asuvad kotkaste, must-toonekure ja kanakulli elupaigad, registreeriti ka muud olulisemad leiud (lõopistriku, hiireviu ja händkaku elupaigad) ning kavandati keskkonnameetmed Nursipalu HV rajamisega kaasnevate mõjude vältimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks23.

Nursipalu HV laiendamine nõuab mitmete piirkonnas elutsevate liikide jaoks erineval tasandil keskkonnameetmeid, mis on alljärgnevates peatükkides iga kaitstava loodusobjekti juures eraldi välja toodud. Sealjuures on meetmed grupeeritud lähtuvalt nende eesmärgist ning rakendusvajadusest.

Eesmärgi põhjal jagunevad keskkonnameetmed tuginedes 2023. a linnustiku inventuurile kolmeks: vältimis-, leevendus- ja kompensatsioonimeetmed.

22 Skepast & Puhkim. 2023. Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine

23 Kotkaklubi MTÜ (Sellis, U. ja Tanilsoo, J.). 2023. Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalju harjutusvälja laiendus).

Hankelepingu 29.05.2023 nr 2-2/23/340-1 lõpparuanne. (edaspidi viidatud kui 2023. a Kotkaklubi inventuuri aruanne)

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 16

Vältimismeetmeid rakendatakse olemasoleva seisundi hoidmiseks. Neist suur osa on sobiv mitmele liigile ja eeldab teatud olukorra säilitamist olemasolevates elupaikades. Seetõttu on neid ka kõige rohkem. Samas on vältimismeetmed kõige odavamad, sest reeglina tuleb jätta midagi tegemata, teha vähem või teises kohas või näiteks raadamise asemel kasutada juba lagedaks raiutud alasid. Osad vältimismeetme tegevused on ka enne projekti ära tehtud (nt sihtmärgialasid on planeerimise käigus väiksemaks joonistatud jms). Vältimismeetmed on esimesed, mida arendusprojektide negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks kaalutakse. Need võivad toetuda muu seas ka nn heale tavale, aga enamasti on esitatud konkreetsete liikide või elupaikade seisundi säilitamiseks arenduse mõjualas.

Leevendusmeetmeid soovitatakse kahele liigile: väike-konnakotkale ja must-toonekurele. Need liigid kannatavad tõenäoliselt kavandatavast tegevusest enim. Mõlema liigi leevendusmeetmed puudutavad nii toitumis- kui pesitsusalasid ja nende meetmete rakenduspiirkond on eelkõige HV sees, toitumisalade puhul ka osaliselt HV piiri taga. Leevendusmeetmete eesmärk on jätta neile liikidele võimalus kasutada HV territooriumi ka edaspidi. Kas ja kuidas see tegelikult kujuneb, seda tuvastavad seire ja uuringud. Nii jälgitakse kahe HV alale jääva väike-konnakotkapaari isendeid, et selgitada nende reaktsiooni toimuvatele muutustele HV-l, sh uurimaks, kas raadatavad alad võivad tulevikus muutuda röövlindudele sobivateks toitumisaladeks.

Kompensatsioonimeetmeid soovitatakse linnustiku inventuuri aruandes samuti kahele liigile: väike- konnakotkale ja must-toonekurele. Neid rakendatakse reeglina HV-st väljapool. Eestis pole välja töötatud reegleid, kui mitme kordselt tuleb kompenseerida kadu. Lähiriikide eeskujul on 2023. a linnustiku inventuuris võetud aluseks koefitsient kaheksa, st ühe kaotatud elupaiga asemele tuleb kompensatsiooniks kaitse alla võtta kaheksa uut elupaika. Väike-konnakotka puhul otsitakse uusi teadmata pesapaiku ja leidmise korral võetakse need kaitse alla. Eelistatult riigimaadel asuvate kestlike pesapaikade ümber tuleb moodustada vähemalt kaheksa uut püsielupaika. Eramaade puhul kaasatakse sellesse protsessi ka maaomanik(ud). Must-toonekure kompensatsioonimeetmed on kõige kompleksemad ja mahukamad ning moodustada tuleb vähemalt kaks kuni kaheksa uut kestlikku püsielupaika. Metoodiliselt oleks õige kaheksa uue elupaiga kaitse alla võtmine, aga nende leidmine on keeruline. Planeeritud tegevuste tulemusi on raske ette ennustada must-toonekure kriitilise seisundi tõttu Eestis. See liik on tõsises väljasuremise ohus, mistõttu iga isend ja iga poeg kuskil pesas on väga oluline. Uute, seni teadmata pesade otsimine ja kaitsmine on ainuke võimalus kompenseerida märkimisväärset mõju HV alale jäävatele pesapaikadele. Nende otsimine on suur töö ja kuna ka toitumisalasid on kompensatsiooniks plaanis parandada, siis varustatakse eelistatult Kagu-Eestis jälgimisseadmetega vähemalt kolm must-toonekurge. Seda selleks, et kompensatsioonimeetmed oleks täpsemalt sihitud ja suurema efektiivsusega, aga ka seiratavad. Tulenevalt siinse aruande raames läbiviidud täiendavast analüüsist kavandatava tegevuse mõjust metsise elu- ja mängupaikadele lisandub kompensatsioonimeetmeid vajavate liikide hulka ka metsis.

Kokkuvõtvalt on hulk keskkonnameetmeid suunatud konkreetsele liigile ja need on toodud koos loodusväärtuse kirjeldusega alljärgnevates alapeatükkides. Vajadusel on linnustiku uuringus nimetatud meetmeid täpsustatud. Mõjuhinnangusse on lähtuvalt 2023. a linnustiku inventuuri juhistele lisatud põhimõtteliselt vajalikud keskkonnameetmed koos selgitustega. Nende detailset metoodikat siin ei korrata ja sellega saab tutvuda inventuuri aruandes. Lisaks on inventuuris toodud mitmeid meetmeid, mis on laiema (sh liigiülese) mõjuga, neid on täpsemalt käsitletud peatükis 2.3.9.

Lisaks on esitatud meetmed jagatud lähtuvalt nende rakendusvajaduse olulisusest tingimusteks ja soovitusteks. Tingimused on keskkonnameetmed, mille rakendamine on hädavajalik olulise

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 17

keskkonnamõju24 vältimiseks. Soovituste eesmärk on vähendada väheintensiivsete ja normi piiresse jäävate keskkonnahäiringute negatiivset mõju. Nende rakendamata jätmisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Oluline on tähele panna, et aruandes on esitatud vaid reaalselt rakendatavad soovitused, mille elluviimisel säilivad HV arendamise ja kasutamise eesmärgid.

Mitmete siin töös toodud keskkonnameetmete rakendamisega on mõju hindamise aruande koostamise ajal juba alustatud või juba ka elluviidud (seisuga aprill 2024). Need meetmed on edaspidi aruandes eraldi esile tõstetud.

2.3.1. Must-toonekurg

Olemasolev olukord

Must-toonekure kaitse tegevuskava järgi on liik väga suure areaaliga, kuid tema seisund on soodne vaid väga vähestes areaali osades. Eesti asub areaali loodeserval ning nii siin kui ka lähimates riikides on must-toonekure seisund ebasoodne25. 2019. a ohustatuse hindamise järgi on liik kriitilises seisundis26. Eestis on must-toonekurg arvatud I kaitsekategooriasse, lisaks on ta linnudirektiivi I lisa liik. Ta on meil vähearvukas (kuni 60 paari) ja vajab erilist tähelepanu, kuna viimastel kümnenditel (1991-2020) on liigi arvukus kolm korda langenud. Võru maakonnas on arvukuse hinnang kuni kuus paari ja seetõttu on iga paari elupaiga kaitse kõrge tähtsusega (2023. a linnustiku inventuur).

Must-toonekurg on loodusliku metsamaastiku lind, kelle elupaikadeks on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Peamiseks must-toonekure arvukust ja levikut piiravaks faktoriks on nimetatud metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemist ning inimese põhjustatud häirimist. Eesti kohta tehtud uurimus kinnitab, et pesitsuspaiga valikut mõjutab oluliselt metsamassiivide killustumine ja puistu mitmekesisus. Oluline mõju on ka toitumisalade kvaliteedi langusel. Toitumisalade halvenenud kvaliteeti peetakse Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks põhiliseks põhjuseks. Eestis on olulised ka looduslikud tegurid (areaali ääre-efekt). Teised ohutegurid on Eestis vähem aktuaalsed või uurimata (must-toonekure kaitse tegevuskava).

EELISe järgi asub Nursipalu laiendataval harjutusväljal kolm must-toonekure leiukohta – eespool kirjeldatud Timmase (KLO9128272), Lükka (KLO9128274) ja Lükkä (KLO9128276) (Joonis 2-4). Mis olid viimati asustatud vastavalt 2012., 2005. ja 2020. aastal. Planeeritaval Nursipalu laiendusalal ja selle lähiümbruses must-toonekure olemasolu kindlaks tegemiseks ja toitumiseks sobivate veekogude välja selgitamiseks inventeeriti 2023. a linnustiku inventuuri käigus potentsiaalsed elupaigad, samuti paigaldati varasemalt teadaolevatesse toitumiskohtadesse ja eelmiste aastate juhuvaatluste kohtadesse must-toonekure plastikkuju koos rajakaamera ja võimalusel ka kaladega toitumissumbaga. Lisaks otsiti võimalikest toitumisojadest must-toonekure jälgi ning küsitleti kohalikke inimesi.

2023. aastal ei pesitsenud kavandataval laiendusalal ühtegi must-toonekure paari. Must- toonekure seisund on praegu ebasoodne kogu Kagu-Eestis ja arvukus langev. 2023. aastal tehti Kagu-Eestis kindlaks vaid kaks edukat must-toonekure pesitsust ja arvukus on viimase 30 aasta madalaim. Siinkohal tuleb lisaks märkida, et kuigi teadaolevad elupaigad olid asustamata, ei ole inventeerijate hinnangul põhjendatud Nursipalu HV-l asuvate elupaikade arhiveerimine (EELISest

24 KeHJS § 22 – Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 25 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga

nr 1-1718/105 26 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Ciconia nigra (must-toonekurg) sigiv asurkond 2019

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 18

kustutamine), need on jätkuvalt liigile sobivad ning tuginedes liigi kaitse tegevuskavas antud suunistele tuleb elupaigad jätta registrisse ja kaitse alla.

Samas tehti inventuuril kindlaks, et liik kasutab Nursipalu HV-d vähesel määral toitumiskohana. Täpsemalt kohati must-toonekurge üksikul juhuvaatlusel Rõuge jõel, mis on liigi jaoks suhteliselt soodsas seisundis.

Joonis 2-4 EELISes registreeritud must-toonekure elupaigad Nursipalu laiendataval harjutusväljal (aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024)

Mõjuhinnang

Kavandatud tegevuse puhul on peamine must-toonekurge mõjutav tegur toitumiskohtade kvaliteedi degradeerumine, sh nii settekoormuse suurenemine ja seeläbi saakobjektide vähenemine, kui ka nt alade ligipääsetavuse halvenemine raadamisega kaasneva veekogude kallaste võsastumise tõttu jne.

Must-toonekure kaitse seisukohast on esmatähtis tagada tema toitumiskohtades liigile soodsad tingimused. Peamiseks liigi väljasuremise põhjuseks on toitumispaikade nappus ning toiduks sobivate kalade ja kahepaiksete nappus vooluveekogudes. Iga täiendav negatiivne ohutegur vähendab must-toonekure võimalusi ellu jääda ja edukalt järglased üles kasvatada. Selleks, et must- toonekurg Nursipalu piirkonna taasasustaks, peavad ümbruskonnas olema väga head toitumistingimused, kuna Nursipalu HV laiendamiseks vajalike tegevuste elluviimisel olemasoleva pesapaiga kvaliteet langeb.

Keskkonnameetmed

Vältimis- ja leevendusmeetmed

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 19

1. TINGIMUS/SOOVITUS: Must-toonekurg on kohanenud püüdma saaki metsa varjus. Seetõttu tuleb lähtuvalt must-toonekure kaitsetegevuskava eelnõus antud suunisest lähemal kui 50 m vooluveekogust (Rõuge jõgi, Matu, Maru, Tinu, Lükka, Nilbõ ja Ura oja) raadamine ja lageraie välistada. Nursipalu HV-l kavandatud raadamisaladel on see soovituslik.

2. TINGIMUS: Vooluveekogudeni ulatuvatel olemasolevatel lageraiealadel tuleb vältida jõekallaste võsastumist. Kui alad on juba võsastunud, siis tuleb veekogude kaldad võsast puhastada, et must-toonekurgedel säiliks võimalus sinna maanduda ja ohu korral ära lennata. Suurte puudega vana mets on must-toonekurele sobiv toitumisala. Puude vahel on talle tegutsemiseks piisavalt ruumi, aga tihedas võsas ta lennata ei suuda. Kallaste hooldamine tähendab potentsiaalsete suuremate puude jätmist ja nende vahel oleva võsa lõikamist (niitmist). Veekogu kalda lagedaks raiumine ei sobi. Suurte puude varjus on rohttaimede ja võsa kasvamine hämarate valgustingimuste tõttu pidurdatud ning veekogu must-toonekure jaoks avatud. Otstarbekas on paralleelselt kallaste hooldamisega tegeleda ka väiksemate veekeskkonnaga seotud probleemidega nagu raiejääkide veest eemaldamine ning kohapealsest materjalist voolusuunajate tekitamine setteliiva kogumiseks ja veevoolu kõvema põhjaga jõe ossa suunamiseks. Vooluvete kaladel on kudemiseks vaja kruusaseid või kiviseid lõike. Setteliiv katab need kinni ja seetõttu on kalade arvukus madal. Samuti on oluline, et veevool ei katkeks, näiteks pika põuaperioodi tõttu või ülesvoolu asuvate paisude tõttu. Kalastiku taastumine peale niisugust olukorda võtab aega, sest looduslikult jões olevad sügavamad hauakohad on setteliiva täis ning ei toimi põuaaegsete refuugiumitena. Kärestikuliste jõeosade setteliivaga kattumine vähendab ka vee hapnikusisaldust, mis on samuti ebasoodus enamusele vooluvete kaladest, eriti marja arengule ja noorjärkudele. Konkreetsete tegevuste mahtu tuleb hinnata vahetult enne tööde tellimist, sest olukord muutub pidevalt seni, kuni lageraieid piirkonnas tehakse.

3. TINGIMUS: Rõuge jõkke, Matu, Ura, Lükka, Nilbe, Vungi, Tinu ja Maru ojja ei tohi rajada ega paigutada veevoolu takistavaid ehitisi ega muul moel kalade elutingimusi halvendada, kuna kalad on must-toonekure peamine saak. HV rajamisel pole kavas paise vms veevoolu takistavaid objekte rajada, kuid ka koprapaisud võivad vooluvete kalade arvukusele negatiivselt mõjuda, mistõttu tuleb need alalt eemaldada. See meede on oluline ka teistele piirkonda kasutavatele must-toonekurgedele, kes kuni 30 km raadiuses pesitsevad.

4. TINGIMUS: Vooluveekogudesse ei tohi sattuda mürkkemikaale, kütust, lõhkeainet jms.

5. TINGIMUS: Eraldi tuleb tähelepanu pöörata Maru ojale, mis paikneb diagonaalselt keset Lääne laskevälja. Seetõttu tuleb arvestada vajadusega liikuda (soomus)tehnikaga üle oja. Vältida tuleb tehnikaga otse läbi Maru oja liikumist. Veekogu ületamiseks tuleb kasutada olemasolevaid sildu ja ülepääse. Kui need ei kata väljaõppe läbiviimiseks reaalset vajadust, tuleb vajalikesse kohtadesse kavandada ojale sillad, truubid vms ülepääsud, mis tagavad, et oja ületamisel rasketehnikaga ei satu sinna kemikaale, ei kahjustata oja kaldaid ega põhja või muul moel veekeskkonda. Taoliste ülepääsude rajamise ja kasutamise mõju veekvaliteedile ja looduslikule veerežiimile sõltub konkreetse objekti projektlahendusest. Ehitusaegset mõju vee kvaliteedile (eeskätt setete allvoolu kannet) on võimalik ära hoida tüüpmeetmete rakendamise ja hea ehitustava järgimisega. Kasutusaegset erosiooni saab aga ära hoida sobiva projektlahendusega (nt vajadusel kaldaid kindlustades). Samuti tuleb tagada, et rajatav ülepääs vastaks oja vooluhulgale ja ei tekitaks paisutust, sh suurvee perioodil.

6. TINGIMUS: Rõuge jõgi on olnud ja peab jääma sobivaks must-toonekure toitumiskohaks, st selle looduslikke tingimusi kalastiku ja muud vee-elustiku jaoks tuleb harjutusvälja tegevuste

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 20

ellu viimisel säilitada ning võimalusel parandada. Samuti on must-toonekured varasemalt käinud toitumas Nursipalu HV laienduse läänepoolsetel ojadel (Matu, Maru, Tinu ja Põdra oja). Kui Rõuge jõe puhul on linnustiku inventuuri tegijate hinnangul vaja eelkõige säilitada senist must-toonekure jaoks soodsat seisundit ja võimaluste piires seda liigile sobivaid tingimusi silmas pidades parandada, siis ei ole teada HV laienduse läänepoolsete ojade seisund must-toonekurele sobiva toitumiskohana. Liigi kaitsetegevuskava järgi on Eestis tehtud jõgede kalastikku käsitlevad uuringud tuvastanud paisude ja jõgede süvendamise olulist negatiivset mõju kalastikule. Samuti mõjutab olulisel määral ka (aastakümnete eest tehtud) jõgede õgvendamine. Pole teada kui palju need tegurid omavad mõju Nursipalu HV- l asuvate veekogude osas. HV-l suurte alade raadamine muudab piirkonna must-toonekure jaoks vähem sobivaks elupaigaks. Leevendamaks raadamise mõju, peab must-toonekure toitumisveekogude seisund muutuma oluliselt paremaks ja kalarikkamaks, kui on olnud viimastel kümnenditel. Must-toonekurele toiduks sobiv kala saab piisaval hulgal veekogus olla vaid siis, kui kõik kalade eluks olulised aspektid on täidetud: puhas vesi, sobiv toit, varjekohad, talvituskohad, paljunemiskohad. Reeglina pole need tingimused täidetud kaevatud kraavide korral (eriti kui kraavid on korduvalt uuendatud). Looduslike ojade ja jõgede puhul on suurem tõenäosus, et kaladele vajalikud tingimused on täidetud ja sel juhul on ka must-toonekurel, mida sealt püüda. Tõenäoliselt on kindlam ja lihtsam parandada juba varem toitumiseks kasutatud veekogude tingimusi, kui loota, et must-toonekurg leiab üles seni sobimatu, aga parandatud tingimustega veekogu. Toitumisveekogude soodsa seisundi tagamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid. Eespool nimetatud 50 m metsa lageraie puhver on üks neist meetmetest, lageraiejärgse võsa piiramine teine. Aga neist ei piisa kalastiku mitmekesisuse ja arvukuse hoidmiseks või veel vähem parandamiseks. Vee ja vee- elustiku keskne tegevus nõuab spetsiaalset lähenemist, mis üldiselt tähendab kalastikule sobivate tingimuste parandamist. Sobivate meetmete väljatöötamiseks tuleb analüüsida nimetatud vooluveekogude seisundit, sh inventeerida vee-elustik ja hinnata nende sobivust kalade elupaigana. Samuti tuleb kontrollida, kas on tagatud kalade vaba liikumine Mustjõest ülesvoolu jäävatesse ojadesse ning vajadusel takistused eemaldada. Analüüsi põhjal saab anda soovitusi veekogude seisundi parandamiseks eesmärgiga mitmekesistada must- toonekure toitumistingimusi ja toidubaasi. See võib tähendada ka Rõuge jõele iseloomulike kalaliikide taasaasustamist, veekogudes kaladele jätkusuutlike elutingimuste hoidmiseks vajalikke tegevusi või kalade elupaikade taastamist. Need küsimused võiks vastused saada hüdroloogide, hüdrobioloogide ja ihtüoloogide koostöös. Vaja on koostada toitumisveekogusid (Rõuge jõge ning Matu, Maru, Tinu ja Põdra oja) hõlmav vajalike tegevuste ja ajaraamiga taastamiskava.

Siinse mõjuhindamise aruande koostamise hetkel on võtuleping toitumisveekogude taastamiskavade koostamiseks juba sõlmitud.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 21

Joonis 2-5 Nursipalu HV must-toonekurgede potentsiaalsed toitumisveekogud (aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024)

7. TINGIMUS: Eelmise punktiga seonduvalt tuleb pöörata tähelepanu ka planeeringualast vahetult välja jäävatele must-toonekurele potentsiaalselt toitumiskohtadeks sobivatele veekogudele. Joonis 2-5 kujutab Nursipalu HV-st ligikaudu 20 km raadiusesse jäävaid võimalikke sobilikke toitumisveekogusid. Nende veekogudega seonduvaid taastamistegevusi on otstarbekas analüüsida ning tööde täpsem iseloom ja ulatus kavandada pärast Nursipalu HV-l asuvate toitumisveekogude töid, kuna siis on eelduslikult olemas ülevaade kurgede toitumistingimuste täiendavaks parandamiseks vajalike tööde maht ja väljatöötatud ka vastav metoodika.

8. TINGIMUS: Nursipalu HV piirijõgede tähistamisel paigaldada tähised veekogust väljapool, et minimeerida raiet puhvertsoonis (50 m).

Kompenseerimismeetmed

Kuna Nursipalu uuringualalt on must-toonekurg pesitsejana viimaste aastate jooksul ära kadunud ja see langeb kokku Nursipalu 2018. a ehitustööde ajaga, siis on vajalikud kompensatsioonimeetmed väljaspool projektiala. Samas tuleb säilitada võimalus endistes elupaikades pesitsemiseks, eriti toitumisvõimalused vooluveekogudel harjutusvälja piires ja lähiümbruses. Rakendatavad leevendusmeetmed jätavad võimaluse endist pesapaika taasasustada. Kuid selleks on vaja, et tekiks juurde uusi pesitsusealisi isendeid, kes otsivad endale elupaika. Ilma toitumispaikade olulise parandamiseta ei ole positiivne iive tõenäoline. Elujõuliste poegade arvu suurendamiseks on järgnevad kompensatsioonimeetmed väljaspool Nursipalu HV-d. 2023. a linnustiku uuringu põhjal eeldatakse, et pesas edukalt üles kasvanud noorlinnud tulevad tagasi samasse geograafilisse

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 22

piirkonda pesitsema ja võivad taasasustada vaba Lükka pesitsusterritooriumi Nursipalu HV-l Kerretü ja Timmase kaitsealal ning nende ümbruse metsades.

1. TINGIMUS: Tuleb otsida seni leidmata must-toonekure pesitsusterritooriume. Pesade leidmiseks korraldatakse järgmised välitööd: 1) visuaalsed vaatlused potentsiaalselt elupaigaks sobivatel aladel ja nende ümbruses eelistatult Võru-, Valga- ja Tartumaal, aga ka mujal Eestis (Joonis 2-6), 2) seejärel võimalike territooriumite asustatuse kindlaks tegemine läbi toitumisveekogude jälgimise, 3) konkreetsete isendite täpse pesapaiga ja kodupiirkonna väljaselgitamine saatjate paigaldamisega. Saatjate infot saab projekti ajal ja edaspidi kasutada seiretulemuste täienduseks, sh leevendusmeetmete tulemuslikkuse seireks (kui rakendusalad ei asu HV-st liiga kaugel).

Siinse mõjuhindamise aruande koostamise hetkel on leping must-toonekure teadmata pesitsusterritooriumite leidmiseks juba sõlmitud.

2. TINGIMUS: Leitud seni kaitsmata pesapaigad võetakse kas püsielupaikadena kaitse alla või liidetakse lähima kaitsealaga.

3. TINGIMUS: Valitud kompensatsioonialadel inventeeritakse must-toonekure toitumisveekogude vee-elustik ning koostatakse veekogude seisundi parandamiseks taastamiskava sarnaselt vältimis- ja leevendusmeetmete punktis 5 kirjeldatule. Must- toonekurgedele sobivate toitumistingimuste saavutamiseks võivad taastamistegevustena olla vajalik nt parandada vee-elustiku elutingimusi, suurendada veekogu looduslikkust, taasasustada elupaigapõhist kalastikku jne.

Joonis 2-6 2023. a linnustiku uuringus piiritletud alad, kus seni avastamata must-toonekure pesi tuleb otsida

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 23

2.3.2. Väike-konnakotkas

Olemasolev olukord

Väike-konnakotkas kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ja Euroopa Liidu Linnudirektiivi I lisasse, olles meil pesitsevatest kotkaliikidest arvukaim. Ta on levinud kõikjal Mandri-Eestis, kuid mitte läänesaartel, asustustihedus tõuseb Loode-Eestist kagu suunas27. Võrumaal on liik suhteliselt arvukas (2023. a linnustiku inventuur).

Väike-konnakotkas on kaksikbiotoopne röövlind, kes eelistab Eestis elupaigana mosaiikset maastikku, kus on toitumiseks sobilikud looduslikud rohumaad, mis vahelduvad metsamassiividega, kus leidub pesitsemiseks sobilikke pesapuid (väike-konnakotka kaitse tegevuskava).

2019. a ohustatuse hindamise põhjal on väike-konnakotkas meil ohulähedases seisundis28. Liiki ohustavatest teguritest on olulisemad seni teadmata pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine ning toitumisalade hävimine ja kvaliteedi langus (väike-konnakotka kaitse tegevuskava).

Joonis 2-7 Nursipalu HV laiendusalale ja selle potentsiaalselt olulise mürahäiringu mõjualale jäävad väike-konnakotka elupaigad. (Aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024)

2023. a inventuuri kohaselt on Nursipalul asuvad kaks elupaika (Kaagu ja Laossaarõ) asustatud. Kaagu elupaigas (KLO9129356) asub kaks pesapaika, millest üks avastati 2023. a inventuuri käigus. Varem teadaolev pesa oli viimati asustatud 2013. a. Uude kotkapessa oli 2023. a kevadel toodud värskeid oksi ja kulu, kuid kindlaid jälgi munemisest ei tuvastatud.

27 Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 26.03.2018

käskkirjaga nr 1-1/18/138 28 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Aquila pomarina (väike-konnakotkas) sigiv asurkond 2019

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 24

Teine alal asuv elupaik – Laossaarõ (KLO9129354) – oli inventuuri ajal samuti asustatud. Väike- konnakotka vanalinde vaadeldi pidevalt teadaolevast pesapaigast (pesa asustamata) umbes 1 km põhjapool. Sellest järeldati, et Laossaarõ väike-konnakotka territoorium on nihkunud põhja poole. Uut pesa siiski ei leitud ning järeldati, et tõenäoliselt pesitsus ebaõnnestus, kuna augustikuu vaatlustel ei nähtud ega kuuldud kordagi lennuvõimestunud poega. Ei saa ka välistada, et piirkonnas tehtud lageraiete käigus on võimalik pesapuu maha raiutud.

Projektialast vahetult põhjapool asuv Sõmerpalu (KLO9129363) elupaik oli viimati asustatud 2019. aastal. Alast umbes 2,3 km põhjas asuv Põdra (KLO9129355) elupaik oli teadaolevalt viimati asustatud 2006. aastal, alates 2015. aastast on see pesa olnud varisenud. Elupaik KLO9132164 (Rimmi23), mis jääb projektialast umbes 1,9 km kaugusele edelasse, avastati 2023. a inventuuril ning pesa oli asustatud. Projektialast umbes 5 km lõunas asuv Roosiku (KLO9129353) elupaik oli 2022. a asustatud, kuid 2023. aastal asustamata.

Väike-konnakotkas pesitseb metsas, aga saaki (närilised, konnad, mutid) püüab peamiselt kuni 2 km raadiuses lagedatel aladel (luhad, niidud, karjamaad, põllumaad, puisniidud, häilud jms). Seega on tema territooriumil vaja mõlemaid biotoope. Seetõttu tavatsevad väike-konnakotkad elada jõeluhtade servas (minevikus niidud ja karjamaad) või nende läheduses. Aga on ka veekogudest eemal asuvaid teisi kahebiotoopseid elupaiku. Teoreetiliselt võivad väike-konnakotkale toitumisaladena sobida ka HV lagedamad osad, aga nende naabruses peaks säilima piisavalt vana kuuse-segamets pesitsemiseks. Väga kaugelt pole väikeste saakloomade transportimine energeetiliselt kasulik.

Mõjuhinnang

Olulisim väike-konnakotka seisundit mõjutada võiv tegur on Kaagu elupaigas kavandatud raadamistööd, mis võivad suure tõenäosusega pesapaiga liigi jaoks sobimatuks muuta.

Samuti on teguriks suurenev (müra)häiring. Väike-konnakotkas ei ole vähese või ühekordse häirimise suhtes eriti tundlik, küll aga võib hüljata pesa läheduses (kuni 450 m kaugusel) tehtava kärarikka metsatöö või sagedase külastamise tõttu29. Ka liigi tegevuskavas on viidatud, et Eestis on häiretegurina eelkõige olulisemad pikaajalised häirivad tegevused pesapaikade läheduses. Sellest võib järeldada, et kavandatud tegevusega kaasnev häiring võib oluliselt mõjutada eelkõige projektialal ja selle vahetus läheduses (Sõmerpalu KLO9129365) asuvaid elupaiku ning eeldatavasti pole kaugemal Nursipalu HV kasutamisega kaasnev müra oluline häiring.

Leevendusmeetmeid on eelkõige vaja rakendada kahele harjutusväljal pesitsevale paarile – Kaagu (KLO9129356) ja Laossaarõ (KLO9129354). Kaagu pesapaiga jätkuv asustatus sõltub lisaks järgnevates lõikudes toodud vältimismeetmete rakendamisele ka pesapaiga lähedal oleva harjutusvälja kasutuse intensiivsusest ja kasutatavate relvade tüübist pesitsusajal. Kuna harjutusväljaku eesmärki kaotamata ei saa välistada ala intensiivset kasutamist ja/või suurekaliibriliste relvade laskmist ka väike-konnakotka pesitsusajal, siis on tõenäoliselt leevendusmeetmete mõju väike ja elupaik ei pruugi jääda asustatuks. Seetõttu tuleb ennetavalt rakendada kompensatsioonimeetmeid. Sellegi poolest on otstarbekas rakendada ka vältimismeetmeid, juhuks kui Kaagu elupaik jääb siiski asustatuks. Laossaarõ pesapaiga puhul on vältimis- ja leevendusmeetmete täielikul rakendamisel elupaiga seisund tõenäoliselt väike- konnakotkale jaoks soodne, kui viimase aasta raied pole mõjunud liiga peletavalt.

Tingimused ja soovitused

Vältimismeetmed

29 Kontkanen, H., Nevalainen, T. ja Lõhmus, A. (2004). Röövlinnud ja metsamajandus. Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Edaspidi viidatud kui (Kontkanen jt, 2004)

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 25

1. TINGIMUS: Tuleb säilitada metsaala kavandatava Kaagu püsielupaiga läheduses. Lääne laskevälja raadamisala planeerimisel on võetud arvesse linnustiku inventuuris välja pakutud säilitamist vajava metsaala piire (linnustiku inventuurid pakutud piire kujutab Joonis 2-8), mõningal määral on vaid täpsustatud ala edelapiiri (loogelise serva asemel on piiriks sirge). Tegemist on põlise metsamaaga, mistõttu see on elupaiga oluline osa. Selleks, et säiliks laskevälja kasutuseesmärk on raadamisala selle võrra laiendatud lõunasuunas (Joonis 2-9). Nii säilitatava kui ka juurdeliidetava ala pindala on ligikaudu 52 ha.

Joonis 2-8 Linnustiku inventuuri Kaagu väike-konnakotka elupaiga keskkonnameetmete kaart (allikas: linnustiku uuring, 2023)

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 26

Joonis 2-9 Lääne laskeväljal kavandatud raadamisalade kaart (Aluskaart: Maa-amet, 2024)

2. TINGIMUS: Tuleb vältida väike-konnakotka pesitsusajal (1. aprillist kuni 31. augustini) Nursipalu HV laiendamiseks vajalike raadamis- ja ehitustööde tegemist konnakotka pesale lähemal kui 1 km.

Leevendus- ja kompensatsioonimeetmed

1. TINGIMUS: Linnustiku inventuuri tegijate hinnangul on kavandatavatest raadamistest enim mõjutatud Kaagu väike-konnakotka elupaik ja on ebatõenäoline, et kotkas jääb peale HV-l regulaarse tegevuse käivitumist teadaolevatesse pesapaikadesse pikemalt pesitsema. Kuid elupaiga vähemalt lühiajaliseks kaitseks on otstarbekas moodustada 2023. a leitud pesa ümber elupaiga piire arvestav püsielupaik30 (Joonis 2-9) ning soovitavalt kavandada püsielupaiga puhvertsoon pesast lääne ja põhja suunas, kus asub põline metsamaa (vt ka leevendus- ja kompensatsioonimeede nr 3). Lõuna ja ida pool on olnud juba eelmise sajandi esimesel poolel luhaheinamaad. 2013. a avastatud püsielupaik asub suuresti endiste luhaheinamaade peale kasvanud metsas (1947. a. aerofotode põhjal) ja alal lõunaosas on tugev üraski kahjustus, mistõttu on elupaiga taasasustamine enne raadamiste algust vähetõenäoline.

Siinse aruande koostamise hetkel on ettepanek püsielupaiga moodustamiseks kaitse alla võtmise algatajale (Kliimaministeerium) juba esitatud. Lõpliku otsuse püsielupaiga moodustamise otstarbekuse kohta teeb algataja.

30 Praegune pesa on samuti Kaagu nimelises püsielupaigas (KLO3002886), kuid tegu on nn ringikujulise LKS-i alusel

automaatselt moodustunud püsielupaigaga, mis tagab vaid esmase kaitse 100 m raadiuses ümber pesa (§ 50 lg 4)

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 27

2. TINGIMUS: Laossaarõ elupaiga kaitseks on esmatähtis vältida võimaliku pesapaiga asukohametsa (kogu Joonis 2-10 piiritletud metsaala) raadamist ja raiet.

3. TINGIMUS: Oluline meede on konnakotkaste elupaikades sobivate toitumisalade (rohumaade) hooldamine (Joonis 2-8 ja Joonis 2-10) ja tuleb vältida toitumisalana kasutatavate rohumaade pindala vähenemist. Toitumisalasid tuleb majandada püsirohumaadena. Hooldamiseks sobivad karjatamine, niitmine heina kogumisega ning äraviimisega või minimaalselt ala niitmine hooldusniidukiga vähemalt korra kahe aasta tagant. Vaatamata seisukohale, et tõenäoliselt linnud peale HV kasutusele võttu Kaagu pesapaika enam ei kasuta, on tõenäoline, et Kaagu väike-konnakotkad rajavad oma uue pesa senikasutatud territooriumile. See tähendab, et territoorium nihkub sõltuvalt häiringute mõjust loode suunas, aga kotkad jäävad kasutama seniseid toitumisalasid. Leevendusmeetmete mõju on võimalik selgitada kasutades telemeetria meetodeid mõlemas ülalkirjeldatud elupaigas.

4. TINGIMUS: Oluline kompensatsioonimeede on HV laienemisega seotud väike-konnakotka elupaikade kao heastamiseks üles otsida ning kaitse alla võtta seni leidmata ja kaitsmata väike-konnakotka elupaiku. Kompensatsioonimeede on efektiivselt rakendatud, kui optimaalne pesapaiga kaitse on tagatud vähemalt kaheksale uuele kestlikule väike- konnakotka elupaigale. Linnustiku inventuuri ekspertide hinnangul on otstarbekas kaitse alla võetavate elupaikade hulka arvata Nursipalu HV-d kasutavate väike-konnakotkaste elupaigad (pesad võivad olla väljaspool HV-d) ning lisaks üks kõrge potentsiaaliga inimtegevusest vähe mõjutatud ja seni ka vähem uuritud 100 km2 ala Vaidava jõe ja Mustjõe piirkonnas (Joonis 2-11). Kompensatsioonimeedet tuleb rakendada kohe, kuna olulised negatiivsed mõjud Kaagu väike-konnakotka elupaigale avalduvad kohe peale raadamistööde algust, kuid kompensatsioonimeetmete positiivne mõju võib avalduda alles ühe kuni mitme aasta pärast. Neil aladel kaardistatakse kõik väike-konnakotkaste pesa- ja elupaigad ning esitatakse need Kliimaministeeriumile kaitse alla võtmiseks.

Mõjuhindamise aruande koostamise hetkel on leping kotkaste elupaikade otsimiseks juba sõlmitud.

5. TINGIMUS: Kohe peale väike-konnakotka pesa registreerimist EELISes moodustub selle ümber 100 m raadiusega püsielupaik. See ringikujuline püsielupaik tagab enamasti pesapaigale minimaalse kaitse, kuid arvestades metsade raie intensiivsust ja asjaolu, et konnakotkad vajavad sageli mitut pesapaika, peab kaitstav püsielupaik olema suurem. Seetõttu määratakse pesapaikade ümber lähtudes väike-konnakotka tegevuskavast eksperthinnangu põhjal optimaalse suurusega püsielupaik. Kui uuritaval alal (HV ümbrus ja uuringuruut – Joonis 2-11) leitakse uusi kestlikke pesapaiku vähem kui kaheksa, siis tuleb meetme rakendamiseks lisaks leitud pesadele võtta optimaalsete piiridega kaitse alla juba teadaolevaid ringikujulises püsielupaigas asuvaid pesapaiku (nt Rimmi, Palli, Lauküla või Tundu).

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 28

Joonis 2-10 Laossaarõ väike-konnakotka elupaiga keskkonnameetmete kaart (allikas: linnustiku inventuur, 2023)

Joonis 2-11 Väike-konnakotka kompensatsioonimeetmete rakendamiseks vajalikud uute elupaikade otsingualad. Roosa punktiirjoonega on markeeritud laiendatud Nursipalu HV lähiümbrus ning sinise joonega 100 km2 suurune ruut Vaidava ja Mustajõe piirkonnas. (Allikas: linnustiku inventuur, 2023)

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 29

Seire

1. TINGIMUS: Väike-konnakotka leevendusmeetmete tõhususe hindamiseks tuleb saatjate abil jälgida Kaagu ja Laossaarõ31 elupaika asustavatele väike-konnakotkaste käitumist peale olude muutumist. Lisaks on kaitsekorralduslikult oluline teada, kas seniseid toitumisalasid kasutatakse edasi (ka juhul, kui pesitsuskoht nihkub) ning kuivõrd sobivad väike- konnakotkale erinevad avatud maastikuelemendid peale HV toimimist planeeritud mahus.

Siinse aruande koostamise hetkeks on leping väike-konnakotkaste telemeetria uuringu korraldamiseks sõlmitud.

2. SOOVITUS: Otstarbekas on jälgida HV-st väljapoole potentsiaalselt olulise müramõju alale jäävate väike-konnakotkaste seisundit. Seirevajaduse katab riiklik seire. Liigi kaitse tegevuskava järgi on riikliku seire eesmärk kontrollida kõiki EELISesse kantud pesapaiku kord kolme aasta jooksul. Lisaks tasub kaaluda nende väike-konnakotkaste elupaikade lisamist KV HV-de ning KL-i lasketiirude ja õppeväljakute seireprogrammi. Hetkel käimasolev seireprogramm (2021-2026) on üles ehitatud uuringulise seirena, mille eesmärk on lisaks liikide seisundi muutuste tuvastamisele, mis on riikliku seire üks peamine ülesanne, selgitada välja ka mõjutegurite olulisus liikide seisundile ning vastata küsimusele, kas harjutusväljadel ja lasketiirudes läbi viidav sõjaline väljaõpe ning harjutusväljade rajamisega kaasnevad tegevused on käsitletavad olulise mõjutegurina liikide seisundile32.

2.3.3. Merikotkas

Olemasolev olukord

Merikotkas kuulub I kategooriasse ja on linnudirektiivi I lisa liik. Eesti rannikualadel ja suurte siseveekogude ja jõgede lähedal levinud haudelinnu arvukus on viimastel kümnenditel tõusnud, kuid hinnangulist ajaloolist arvukuse taset 400-500 paari ei ole seni saavutatud. Eestis pesitseb praegu umbes 290-330 paari merikotkaid33

Merikotkas pesitseb arvukamalt kõikjal mererannikul, Emajõe vesikonnas ja sisemaa suuremate järvede lähistel. Üksikuid paare on leitud sisemaalt ka väiksemate järvede ja märgalade ümbrusest. Tema elupaigad on tavaliselt suuremate veekogude lähedased metsad, tavaliselt kuni 10 km kaugusel veekogust. Merikotkas eelistab pesitseda vanades metsades, kuid on elupaigavalikul muutumas plastilisemaks, mille tõenäoliseks põhjuseks on eriti soodsate elupaikade vähesus ning hõivatus konkureerivate liigikaaslastega. Sagenenud on pesade ehitamine lageraielankide säilikpuudele, kuhu suure siruulatusega lindudel on hea ligipääs34. Lõuna-Eestis on liik haruldane. Enamus Võru maakonna merikotkaid pesitseb Pihkva järve rannikul (linnustiku inventuur, 2023).

2019. a ohustatuse hinnangu järgi on merikotkas ohualtis seisundis. Liigi kaitse tegevuskava kohaselt on olulisem merikotkaasurkonda ohustav tegur pliid sisaldava laskemoona kasutamine, potentsiaalselt suure mõjuga on ka keskkonnamürgid (nt pestitsiidid). Arvestatava mõjuga ohutegur on ka hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides.

31 Laossaarõ elupaiga puhul on eelduseks, et elupaik on praegu asustatud ja/või uus pesapaik leitud

32 Kaitseväe harjutusväljade ning Kaitseliidu lasketiirude ja õppeväljakute seireprogramm aastateks 2021-2026

33 Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019 käskkirjaga

nr 1-1/19/169 34 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Haliaeetus albicilla (merikotkas) sigiv asurkond 2019

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 30

Nursipalu HV piirkonnas on merikotkas pesitsenud juba üle 20 aasta. Teada on vähemalt ühe kotkapaari territoorium. Piirkond on kotkastele sobiv eeskätt heade toitumisveekogude tõttu (Tamula ja Vagula järv, Leoki kalakasvatus). Nursipalus on teada kotkapaari kaks pesa (Joonis 2-12). Lõunapoolne pesa (KLO9129357) oli 2023. aasta inventuuril asustatud, kuid pesitsus ebaõnnestus. Põhjapoolne pesa KLO9129364 oli asustamata. Linnustiku inventuuri korraldajad rõhutasid hetkel asustamata pesapaiga jätkuva kaitse vajadust, juhuks kui häiringusurve tõusu tõttu teine pesa kasutusest välja langeb.

Mõjuhinnang

Kavandatud tegevuse puhul on merikotka jaoks peamine potentsiaalselt oluline ohutegur mürahäiring, aga ka inimeste viibimine pesapaiga läheduses. See seostub eelkõige pesitsusaegse häirimisega, kuigi kotkad võivad elupaigas viibida ka muul ajal.

Liigi kaitse tegevuskava kohaselt on merikotkas pesitsusperioodil küllaltki häirimistundlik. Eriti tundlik on ta kuni 500 m kauguseni pesast toimuvate tegevuste suhtes. Selles ulatuses häirimatuse tagab pesapaikade kaitsekord, mis keelab Keretü looduskaitseala Tsirgupalu sihtkaitsevööndis ning Kerretu püsielupaiga sihtkaitsevööndis pesitsusajal (1. veebruarist 31. juulini) inimeste viibimise, sh rahvaürituste korraldamine. Sealjuures hõlmab rahvaürituste korraldamise keeld laiemalt kogu Kerretu püsielupaika, mitte vaid sihtkaitsevööndit.

Joonis 2-12 Projektialal asuvad merikotka elupaigad. Laiemas mõjualas merikotka elupaiku teada ei ole. (Aluskaart: Maa- amet, 2024; allikas: EELIS, 2024)

Tingimused ja soovitused

Vältimismeetmed

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 31

1. TINGIMUS: on oluline, et kotkaste elupaiku kaitsvate alade (Keretü looduskaitseala ja Kerretu merikotka püsielupaik) kaitsekord säiliks. Piirkonnas on merikotkale sobivad toitumisalad, kuid alternatiivseid pesitsuspaiku, juhuks kui praegune elupaik muutub täiesti sobimatuks, ei leidu. Seetõttu tuleb säilitada varem (20 aastat tagasi) asustatud olnud püsielupaik HV põhjaosas.

2. TINGIMUS: Säilima peab 2018. aasta Nursipalu HV ehitusprojektile tehtud keskkonnamõju hindamise35 leevendusmeetmena sihtmärgiala serva jäetud puhverala Keretü looduskaitseala ja olemasoleva sihtmärgiala vahel.

Seire

TINGIMUS: Müra ja muu HV-l toimuva tegevuse mõju tuvastamiseks on vaja jälgida alal pesitsevaid merikotkaid. Selleks tuleb merikotka pesale paigaldada veebikaamera ning võimalusel varustada kotkad ka saatjatega. See võimaldab dokumenteerida nii lindude käitumist pesas kui ka laiemalt.

Leping veebikaamera paigaldamiseks ja telemeetria uuringu alustamiseks on aruande koostamise ajal juba sõlmitud.

2.3.4. Kalakotkas

Olemasolev olukord

Kalakotkas on I kaitsekategooria ja linnudirektiivi I lisa linnuliik, kes on Eestis oma 90–100 pesitseva paariga saavutanud arvukuse, mis annab lootust populatsiooni säilimiseks. Rohkem on selle liigi esindajaid siinmail pesitsenud vaid aegadel, kui inimasustus oli hõredam ja puudusid inimtekkelised ohutegurid36.

Kalakotkas on meil levinud kõikjal Peipsi järve ja Võrtsjärve ümbruses, mitmete Ida- ja Lõuna-Eesti väikejärvede lähedal ning on asustanud ka mõned alad Põhja- ja Loode-Eestis. Enamikus Vahe- ja Madal-Eestist pole liigi pesitsemist kindlaks tehtud. Kalakotka pesapaigaks on Eestis üldjuhul raba- ja metsamaastik, kus pesalt avaneb vaade ümbritsevale mitme kilomeetri ulatuses37.

2019. a ohustatuse hindamise põhjal on kalakotkas Eestis ohualtis seisundis. Tema kaitse tegevuskava järgi on liigi asurkonda enim mõjutavateks teguriteks seniteadmata pesapaikade hävimine ja potentsiaalsete pesapaikade vähesus, samuti looduslikud ohutegurid (nt suured tormid, konkurents, looduslikud vaenlased).

2023. aasta inventuuri järgi oli Nursipalu HV-l vähemalt kolm kalakotka asustatud pesa (vahetult projektiala piiri taga asuv Sõmerpalu KLO9129365, Tsirgupalu KLO9128273 ja Kikkaoru KLO9128960), mis tähendab ka kolme paari territooriumi olemasolu (Joonis 2-13). Kalakotkastel tol aastal edukat pesitsust ei tuvastatud. Kubja elupaik KLO9128271 oli inventuuri ajal asustamata, kuid siinse aruande koostamise ajal (10.04.2024) leiti Kubja pesapaiga lähistelt uus asustatud kalakotkapesa, mille arvelt ka olemasolevat elupaika laiendati.

35 Skepast&Puhkim OÜ. 2018. Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. KMH aruanne

36 Kalakotka (Pandion haliaetus) kaitse tegevuskava on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 12.11.2019 käskkirjaga

nr 1-1/19/208 37 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Pandion haliaetus (kalakotkas) sigiv asurkond 2019

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 32

Toitumas käivad kalakotkad suurematel veekogudel (Vagula, Tamula, kalakasvatused, tiigid, paisjärved, harvem Võhandu jõgi). Inventeerijate hinnangul on ainukese vajaliku keskkonnameetme rakendamisel suure tõenäosusega võimalik HV-le jäävate pesapaikade jätkuv kasutamine ka pärast arendustegevuste elluviimist.

Mõjuhinnang

Sarnaselt merikotkale on ka kalakotka puhul peamine ohutegur laiendatud Nursipalu HV kasutusele võtmisega kaasnev suurenev häiring, kuid seda eeskätt suurenenud inimeste liikumise tõttu. Liigi tegevuskava kohaselt tõuseb otsenähtavuse korral (nt lage raba, lageraie lank vms) emaslind munadelt juba inimese lähenemisel 500 m kaugusele ja halva ilma korral võivad munad jahtuda ning looted hukkuda.

Joonis 2-13 Nursipalu HV laiendusalale ja selle potentsiaalselt olulise mürahäiringu mõjualale jäävad kalakotka elupaigad. (Aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024)

Lisaks on oluline ohutegur raadamine kalakotka elupaigas. See on eeskätt asjakohane Kubja elupaigas, kus 2024. aastal uus kotkapesa leiti. Kotka elupaika läbis kavandatava tee raadamiskoridor. Pesa avastamise järel korrigeeriti operatiivselt kavandatud tee asukohta ning koostöös Keskkonnaameti spetsialistide ja mõjuhindamise ekspertidega kavandati see pesast ligi 300 m itta (Joonis 2-14), et vältida tee rajamist pesapuu vahetusse lähedusse.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 33

Joonis 2-14 Kalakotka elupaika kavandatud teekoridori alternatiivsed asukohad. (Aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024)

Tulenevalt keskkonnaülevaates antud juhistele saab analüüsi vajava mõjurina esile tõsta ka kuivendustegevuse. Täpsemalt on kavas rajada kuivenduskraavid kalakotka Kubja elupaiga idapiiri taha kavandatava tee tarbeks. Keskkonnaülevaate järgi tuleb vältida kraavide rajamist 300 m raadiuses kaitstavatest aladest (sinna hulka kuuluvad ka püsielupaigad) või täpsustada nendega kaasnevat mõju kaitstavale alale. Kuna 2024. a leitud kalakotka pesapuud ümbritseva Vagula ringikujulise püsielupaiga (KLO3002948) välispiir on kavandatavast teest lähimas kohas alla 90 m kaugusel, siis täpsustatakse võimalike teekraavide rajamise mõju siinses mõjuhindamises.

2023. a keskkonnaülevaates on tuginedes mullakaardile, metsakasvukohatüüpide levikule, olemasolevate kuivendussüsteemide paiknemisele jms-le määratud kavandataval Nursipalu HV-l asuvad veerežiimi muutuste suhtes tundlikud alad, kuhu kuivenduskraavide rajamisega võib potentsiaalselt kaasneda looduskeskkonnale negatiivne mõju (Joonis 2-15).

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 34

Joonis 2-15 Väljavõte 2023. a koostatud keskkonnaülevaates olevast joonisest. Veerežiimi muutuste suhtes tundlikud alad Nursipalu harjutusväljal

Kõnealune Kubja elupaiga idapiiril olev tee ei jää keskkonnaülevaates määratud veerežiimi muutuste suhtes tundlikule alale. Võrreldes 2023. a keskkonnaülevaates käsitletud teega on selle kavandatud asukoht nihutatud uue kalakotka pesaleiu tõttu rohkem idapoole ja seega tundlikust alast veelgi kaugemale. Ortofoto põhjal on kavandatava tee ümbruskonnas suhteliselt tihe kuivenduskraavide võrgustik ja seega on tegemist juba tugevalt kuivendusmõjuse alaga. Sellest lähtuvalt võib eeldada, et kavandatavate teekraavide võimalik kuivendav mõju kalakotka Kubja elupaigale ja selles olevatele püsielupaikadele on väheoluline.

Tingimused ja soovitused

Vältimismeetmed

TINGIMUS/SOOVITUS: Kalakotka pesitsusajal (15. märts – 30. august) tuleb vältida tegevusi, mille käigus võivad kotkad pesalt inimest näha (sõltuvalt maastikust minimaalselt 200 m, kuid soovituslikult vähemalt 500 m pesast). Keretü ja Timmase looduskaitsealal tagab selle kaitsekord. Kubja elupaigas kindlustavad pesapaiku ümbritsevad LKS-st tulenevad 200 m raadiused ringikujulised püsielupaigad samuti elementaarse häiringutevaba ala. Võimalusel tuleks vältida kalakotka pesitsusajal viibimist, sh taktikaliste harjutuste läbiviimist, vähemalt kogu elupaika jääval ala.

2.3.5. Kanakull

Olemasolev olukord

Kanakull on II kaitsekategooriasse kuuluv meil hajusalt levinud haudelind. Eestis pesitseb 400–600 paari kanakulle, kuid eelmise sajandi lõpul oli arvukus kaks korda kõrgem. Ta eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui kultuurmaastikus. Eestis on peamisteks

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 35

liiki ohustavateks teguriteks pesapaikade hävinemine, toidubaasi vähenemine ning pesitsusaegne häirimine38. 2019. a ohustatuse hinnangu järgi on kanakull meil ohualtis seisundis39.

2023. a inventuuri hõlmatud liikidest oli inventeerijate hinnangul kanakulli seisund kõige parem. Harjutusvälja piirides on teada kaks pikaaegset pesitsusterritooriumi ja nendes on viimastel aastatel linnud pesitsenud edukalt (vt Joonis 2-16: Juba elupaik KLO9115560 ning Lükka KLO9128160 elupaik, mis koosneb kahest lahustükist). Vanas ja loodusliku ilmega metsas elutsevad kanakulli põhilised toiduobjektid ja selline mets on ka kullile sobivaim. Kanakull võib ohustada kalakotkaste ja must- toonekure pesitsemist (murrab nende pesapoegi). Seetõttu on vaja säilitada kõigile liikidele senised pesitsuskohad ning mitte survestada neid olemasolevatele kaitsealadele tihedalt kokku kolima.

Joonis 2-16 Kanakulli elupaigad projektialal. (Aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024)

Lisaks on potentsiaalselt olulise mürahäiringuga alal projektiala ümbruses veel kaks kanakulli elupaika: KLO9125033, KLO9126484 (vt Joonis 2-3). 2020. a leitud elupaik KLO9126484 jääb HV-st umbes 4,4 km põhja poole. Elupaik KLO9125033 aga umbes 3,8 km kagusse (leitud 2019).

Mõjuhinnang

Kanakulli puhul on oluline ohutegur alal kavandatud raie. Liigi elupaiga KLO9128160 edelapoolset lahustükki läbib kavandatav teekoridor, mis on kavas 30 m laiuselt ära raadata. Samuti ulatub elupaiga edelaossa HV raadamisala. Liigi kaitse tegevuskava kohaselt on metsaraiest tingitud

38 Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava on kinnitatud Keskkonnaameti 02.03.2022 korraldusega nr 1-3/22/70

39 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Accipiter gentilis (kanakull) sigiv asurkond 2019

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 36

pesapaikade hävimine ja elupaikade kvaliteedi halvenemine kanakullide jaoks suure tähtsusega ohutegur40.

Sama ohutegur oli aktuaalne ka kavandatava HV idaosas asuvas Juba kanakulli püsielupaigas, mida läbis kavandatav teekoridor. Mõjuhindamise perioodil korrigeeriti tee asukohta nii, et juuni 2024. a lahenduse seisuga see püsielupaika enam ei läbi, vaid piirneb sellega (Joonis 2-17). Vaid püsielupaiga kirdeservas, kus uue tee asukoht ühtib olemasolevaga, ulatub teekoridor kanakulli püsielupaika.

Joonis 2-17 Kanakulli Juba püsielupaika kavandatud teekoridori alternatiivsed asukohad. (Aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024)

Teine potentsiaalselt tegur on häirimine. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on pesitsusaegne häirimine liigi jaoks keskmise tähtsusega ohutegur. Ta on kõige tundlikum pesitsemiseks valmistumise, munemise, haudumise ja väikeste pesapoegade ajal, mil häirimine võib kergesti põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist, kuid seda peamiselt vahetult elupaiga (300 m raadiuses) ümbruses toimuvate suurte häiringute (nt metsaraie) suhtes41.

Mis puutub projektialast välja jäävaid võimalikus müramõjualas asuvaid kanakulli elupaiku, siis on lähim väljaspool Nursipalu laiendatud HV-d asuv kanakulli elupaik projektiala piirist umbes 4 km kaugusel. Eeldatavasti ei ole müra nende elupaikade jaoks oluline tegur.

Tingimused ja soovitused

40 Skaalal: kriitiline-suur-keskmine-väike

41 Kontkanen, H., Nevalainen, T., Lõhmus, A. 2004. Röövlinnud ja metsamajandus. Eesti Entsüklopeediakirjastus

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 37

Vältimis- ja leevendusmeetmed

1. TINGIMUS: Kerretü looduskaitsealal raadatava ala kadu, mis suures osas on kanakulli elupaik, tuleb leevendada läheduses asuva must-toonekure elupaiga osa lisamisega Keretü looduskaitseala koosseisu. Leevendus toetab kanakulli aga ka must-toonekure elupaikade püsimajäämist. Täpsemalt tuleb kaitsealale liita alloleval joonisel (Joonis 2-18) viidatud ala. Kuna raadatud ala pole enam looduskaitseliselt väärtuslik, siis on mõistlik seal Keretü kaitseala piire korrigeerida ning praegu looduskaitseala piiresse jääv raadamisala kaitse alt välja arvata. Pakutud piiride korrigeerimise tulemusena arvataks kaitsealalt välja umbes 8 ha suurune raadamisala ning liidetaks juurde umbes 20 ha suurune seni kaitse alt väljas olnud ala.

Joonis 2-18 Olulised Keretü looduskaitsealale ulatuvad raadamisalad (Allikas: EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024)

2. SOOVITUS: vältida Juba püsielupaiga kirdenurgas asuva olemasoleva teekoridori laiendamist püsielupaiga arvelt.

2.3.6. Metsis

Olemasolev olukord

Metsis on II kaitsekategooriasse kuuluv Eesti metsade suurim kanaline, kes on ühtlasi ka linnudirektiivi I lisa liik. Eestis on ta levinud Mandri-Eesti suuremates metsalaamades, eelkõige väikseima inimmõjuga piirkondades. Asurkonna suurimad tuumalad asuvad Vahe-Eestis, samuti Ida- Virumaal ja Loode-Eesti loodusmaastikes. Metsise keskseks elupaigaks on suured väheviljakatel muldadel asuvad männimetsaalad, eelistatult vanad siirdesoo- ja rabastuvad metsad, aga ka raba-,

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 38

palu-, sooviku- ja nõmmemännikud, mis on võimalikult vähese inimmõjuga. Oluline on vanade metsade suur osakaal, intensiivselt lageraietega majandatavatel aladel metsis elada ei suuda42.

2019. a ohustatuse hindamise järgi on metsis Eestis ohualtis seisundis. Liiki ohustab enim intensiivne metsaraie, eriti lageraiepõhine metsandus, millega kaasneb elupaikade hävimine ja killustumine, samuti metsakuivendusest tingitud elupaikade teisenemine. Oluline ohutegur on samuti elupaikade killustumine, mis kaasneb metsamaade muul otstarbel kasutusele võtmisega (kaevandused, taristu jmt). Keskmise tähtsusega ohutegur on häirimine (suunamata külastuskorraldus, pesitsusaegne metsanduslik tegevus jmt). Eelpool nimetatud põhjuste tõttu elupaikade seisundi halvenemisest tingitult suureneb röövluskoormus.

2023. aastal kontrolliti seiretöö käigus metsiste tegevusjälgi kavandatava Nursipalu HV alal ja lähiümbruses ning muudes Võru maakonnas asuvates teadaolevates ja potentsiaalsetes mängupaikades. Kokku seirati 17 potentsiaalset mängupaika ja metsiste tegevusjälgi leiti neist kaheksas. Enamik asustatud kohtadest jäävad teadaolevate mängupaikade (Keretü ja Juba) vahetusse lähedusse ning võib järeldada, et neid alasid kasutavad linnud käivad mänguperioodil just nimetatud mängupaikades (Keretü ja Juba)43.

EELISes on Nursipalu laiendatud HV alalt teada neli metsiste mängupaika.

Esimene neist on Timmase looduskaitsealal asuv eelmises lõigus mainitud Juba elupaik (KLO9102045). 2023. a seire põhjal on tegemist hea toimiva metsisemänguga, mis on olnud pidevalt asustatud selle avastamisest saati 1999. aastal. 2023. a vaadeldi alal kolme metsise kukke ja üht kana. Mängust umbes 900 m kagusuunas oli ala, kus seirel metsiseid küll ei kohatud, kuid inventeerija hinnangul on tegemist mängueelsel perioodil kasutatava piirkonnaga. Tõenäoliselt on see Juba mängu kukkede talvitusala (Joonis 2-19 Nursipalu 01). Alalt leiti palju metsiste ekskremente ja mängupuud. Elu- ja mängupaigas oli ülepinnaliselt militaarõppuste jälgi ning kostus -müra – nende tegurite mõju hinnati inventuuril tugevaks. Keskmise tugevusega tegur on erinevad raied, mida on piirkonnas nii militaareesmärkidel kui ka tavapärase metsamajanduse raames tehtud.

42 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Tetrao urogallus (metsis) sigiv asurkond 2019

43 Keskkonnaagentuur, eluslooduse osakond (M. Leivits). 2023. Metsise mängude inventuur Nursipalu harjutusvälja

ümbritsevatel aladel

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 39

Joonis 2-19 Nursipalu laiendatud HV-l asuvad metsiste elupaigad. (Allikas: EELIS, 2024; metsise seire, 2023; aluskaart: Maa-amet, 2023)

Teine projektialal asuv metsiste elu- ja mängupaik on Keretü looduskaitsealal asuv Keretü (KLO9102050). See ala on samuti juba alates 1999. aastast olnud stabiilselt asustatud. 2023. a seirel vaadeldi seal mängimas nelja metsisekukke.

Kahe mängu (Juba ja Keretü) vahele jääb väike sidusala (Joonis 2-19 Nursipalu 11). Seda kasutavad metsised pigem mänguperioodile eelneval ajal. Seire käigus märgati seal metsiste mängupuid ja ekskremente. Tegemist on kitsa ribaga maantee ja olemasoleva sihtmärgiala vahel, mistõttu seal on tugev militaartegevuste (inimeste liikumise ja müra) häiring. Samuti mõjutab ala kvaliteeti oluliselt selle servas toimunud raadamine.

Vilbu püsielupaigas asuv Vilbu elu- ja mängupaik (KLO9102049) oli 2023. a seire põhjal asustamata, alal metsise tegevusjälgi ei leitud ja mängitud pole seal juba vähemalt 2011. aastast. Seirearuannete põhjal on Vilbu elupaigas siiski varasemalt aeg-ajalt metsise tegevusjälgi kohatud ning järeldatud, et ala on ühe kuke koduterritoorium ning ta käib sealt Keretü mängus. Elupaiga kvaliteeti on märkimisväärselt halvendanud kuivendamine. Samuti on alal ebaseaduslik lisasöötmiskoht ja ohtralt metssigade tegevusjälgi (sama probleem on välja toodud ka nt 2011. aasta aruandes). Kokkuvõtvalt on seirajad leidnud, et kuigi alalt metsiste jälgi ei leitud, on tegemist olulise säilinud metsamassiiviga.

Neljas Nursipalu laiendatud HV-l asuv elupaik on Kurenurme püsielupaigas asuv Kurenurme mängu- ja elupaik (KLO9102048), mis on mõneski mõttes sarnane Vilbule. Ka Kurenurme mängupaika on oluliselt mõjutanud kuivendus, mis on muutnud metsa metsistele mängimiseks liiga tihedaks. Ka seal on probleeme lisasöötmise ja metssigadega. Seirearuannete põhjal on mängu tsentrid järjest tihenevas metsas liikunud hõredama puistuga kuivenduskraavide serva ning siis hääbunud sootuks.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 40

Kuid ka selle ala puhul on seirajad leidnud, et hoolimata metsiste tegevusjälgede puudumisest, on tegemist olulise säilinud metsamassiiviga.

Mõjuhinnang

Otsene ja oluliselt Nursipalu HV-le jäävaid metsise elupaiku mõjutav tegur on raadamine. Ainsana pole raadamistegevusi kavandatud Juba mängu.

Keretü mängu põhjaossa on kavandatud rajada uus ligipääsutee. Mõjuhindamise raames tehti ettepanek korrigeerida antud tee asukohta ning planeerida see võimalusel elupaigast välja. Selle tulemusena nihutati tee elupaiga äärealale (Joonis 2-20). Uues asukohas on uue teekoridori rajamise mõju metsiste Keretü mängule eeldatavasti väheoluline.

Joonis 2-20 Kavandatud teekoridoride alternatiivsed asukohad metsise Keretü elu- ja mängupaigas (Allikas: EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024)

Kurenurme ja Vilbu puhul on raadamisala juba ulatuslikum, mõlemal juhul on valdav osa elupaigast planeeritud ära raiuda. Raie elluviimisel muutuvad need mängupaigad metsistele tõenäoliselt ebasobivateks. Ka praegu ei ole need elupaigad liigile sobivad, kuid teoreetiliselt saaks nende kvaliteeti tõsta veerežiimi taastamise ja vajadusel puistu hõrendamisega, kuid lagedaks raadatud ala metsistele enam elupaigaks ei sobi.

Lisaks suureneb HV laiendamisega märgatavalt laskeharjutusteks kasutav ala, mis tähendab ka senisest ulatuslikumat mürahäiringut.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 41

Tartu Ülikooli 2015. aastal valminud metsiste stressihormoonide uuringust nähtus, et sõjaliste harjutustega kaasnev mürafooni tõus tõstab lähedal elutsevate metsiste stressihormoonitaset, kuid müra olulisust (eeskätt mõju mängudele ja pesitsemisele) ei ole tõestatud44.

Aastatel 2016--2022 korraldati Kaitseväe harjutusväljade ja Kaitseliidu lasketiirude seireprogrammide raames lisaks riiklikule seirele ka mitmeid eluslooduse seiretöid, millest peamine oli metsise mängude seire. Ilmnes, et harjutusväljade ja lasketiirude kasutuspiirangute (sh ajalised piirangud mürahäiringute vältimiseks) iseloomul ei näi seire käigus kogutud andmete järgi olevat olulist mõju metsise arvukusele. Kasutuspiirangutest selgelt olulisem oli elupaikades aset leidnud püsivad muutused (eeskätt ulatuslik metsaraie). Viidati, et edasiste seirete puhul tuleks arvestada mängupaiga ja müraallika vahelist vahemaad, et selgemalt tõestada või lükata ümber erinevate kasutuspiirangute ja sellest tuleneva müra kui ohuteguri võimalikud mõjud45. Samuti ilmnes KV Keskpolügooni näitel, et teatud juhtudel ei pruugi arendustegevusel metsiste arvukusele püsivat mõju olla – vahetult pärast Keskpolügooni arendamiseks vajalike teede rajamist ja raadamistegevust metsiste arvukus lühiajaliselt vähenes, kuid taastus viie aastaga (aastaks 2022) arenduseelsele tasemele46.

Nursipalu puhul on tulenevalt piirkondlikest eripäradest olukord siiski mõnevõrra keerulisem. See on peamiselt tingitud Kagu-Eesti metsiste asurkonna sidususega seotud probleemidest. Nursipalu metsiste asurkond ei oma toimivaid ühendusi naabruses asuvate osaasurkondadega. Isolatsioonis asurkond on väga tundlik täiendavate negatiivsete mõjude suhtes, sest lokaalseid pesitsuse ebaõnnestumisi ei kompenseeri sisseränne. Pikaajalise isolatsiooni tulemusel tekivad täiendavalt geneetilise depressiooni probleemid ja väiksed asurkonnad hääbuvad. Seetõttu ei ole võimalik Nursipalu asurkonnale avalduvaid mõjusid võrrelda Kaitseväe Keskpolügooni olukorraga, mis asub sidusa asurkonna tuumalal. Metsiseekspertide hinnangul on Nursipalus vaatamata pikaajalise arvukuse trendi stabiilsusele märgatav negatiivne lühiajaline trend. See viitab, et peale harjutusväljaku tänases ulatuses välja arendamist on metsiste arvukus hakanud kahanema ja varasem Keretü ja Timmase kaitsealade moodustamise positiivne mõju on ammendunud47.

Nursipalu HV-l on mitmed raadamisalad kavandatud elujõulistele mängudele suhteliselt lähedale ja nende säilimiseks vajalikesse elupaikadesse. Lisaks kaasneb alale planeeritud UXO-aladega oluline mürahäiringu kasv, mis kindlasti takistab metsistel sealsete elupaikade kasutamist. Seega arvestades Nursipalu olemasoleva harjutusväljaku mõjusid, viimastel aastatel harjutusvälja laiendusalal toimunud raietega ulatuslikku metsise elupaikade hävitamist ja asurkonna isoleeritusest tingutud mõjude võimendumist, on metsisele olulise negatiivse mõju tekkimine vältimatu. Väga oluline on harjutusvälja laiendusalal asuva metsise asurkonna säilitamiseks lõpetada leevendusmeetmena harjutusvälja piires kõik raied, mis ei ole vajalikud harjutusvälja ehitamiseks või töös hoidmiseks. Samuti on äärmiselt oluline harjutusväljal asuvate looduskaitsealade kahjustamisest hoidumine. Neid meetmeid on käsitletud aruande ptk-s 2.3.9. Sellegi poolest võib järeldada, et arvestades tekkivaid mõjusid, asurkonna isoleeritust ja väiksust, on vähetõenäoline

44 Tilgar, V., Ojaste, I., Saag, P. 2015. Metsise (Tetrao urogallus) stressitase seoses sõjaliste harjutustega. Hirundo 28 (1):

1−9. 45 Keskkonnaagentuur (Leivits, M). 2020. Eluslooduse seiretööd Kaitseväe harjutusväljadel ja Kaitseliidu lasketiirudes

2016-2020. 46 Keskkonnaagentuur (Leivits, M). 2023. Metsise mängude seire Kaitseväe harjutusväljadel ja Kaitseliidu lasketiirudes

2016-2022. 47 Eesti Ornitoloogiaühing (Tammekänd, I., Leivits, M., Tanilsoo, J.). 2024. Nursipalu harjutusvälja metsise elupaigakao

kompenseerimismeetmete välja töötamine ja kompenseerimiskava koostamine (edaspidi viidatud kui metsise

kompenseerimiskava)

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 42

Nursipalus metsiste säilimine pikemas vaates ja vajalik on tervikuna asurkond kompenseerida (Metsise kompenseerimiskava).

Lisaks eeltoodule tuleb arvestada kaitsekorraga. Metsiste püsielupaikades on keelatud ehitustegevus ja sellega seonduvalt ka raadamine, mistõttu on Vilbu ja Kurenurme püsielupaikades kavandatud tegevuste elluviimise eelduseks kaitsekorra muutmine (tõenäoliselt püsielupaiga piiri korrigeerimine või kui ala muutub täiesti perspektiivituks, siis kaitse alt välja arvamine).

Tingimused ja soovitused

Kompensatsioonimeetmed

TINGIMUS: Ellu tuleb viia ekspertide kavandatud meetmed Nursipalu metsiste asurkonna (Juba, Vilbu, Kurenurme ja Keretü mängupaigad) kompenseerimiseks. Kompenseerimisaladena vajavad sihtkaitsevööndina kaitse alla võtmist üheksa ala, mis on osaliselt täna kaitse all piiranguvööndina: Hurda, Koemetsa, Kõrgepalu, Kõvera, Kääpa, Lüütsepa soo, Meenikunno, Petra ja Ubajärve (vt allolev joonis). Täpne metoodika on kirjeldatud metsise kompenseerimiskavas.

Joonis 2-21 Metsise kompenseerimisalade paiknemine. Allikas: Metsise kompenseerimiskava

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 43

2.3.7. Laanerähn

Olemasolev olukord

Laanerähn kuulub II kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse. Liik on levinud üle terve Eesti kuuseenamusega vanades metsades, kuigi saartel on nad haruldased48 49. Eestis on laanerähn kõige spetsiifilisema elupaigavalikuga ja seetõttu ka metsade majandamise suhtes kõige tundlikum rähniliik. Seirealadel on laanerähni arvukus viimastel aastatel vähenenud peamiselt raiete tõttu liigi elupaikades. Sellest tingituna on liik Eestis ohualtis seisundis50.

Nursipalu HV-l on kokku teada kaheksa laanerähni elupaika: KLO9123574, KLO9123573, KLO9123572, KLO9123571, KLO9123570, KLO9123569, KLO9123568 ja KLO9121591 (Joonis 2-22).

Mõjuhinnang

2023. a koostatud keskkonnaülevaade kohaselt tuleb laanerähni mõjuhindamise osas keskenduda Keretü looduskaitsealal kavandatud tegevustele. Täpsemalt elupaikades KLO9123571 ja KLO9123568 kavandatud tee raadamisele ning kõigi Keretü looduskaitsealale jäävate laanerähni elupaikade osas suurekaliibriliste relvade kasutamisega kaasneda võivale mürahäiringule.

Kuigi jääb mõnevõrra arusaamatuks, miks keskkonnaülevaates just laanerähn müra puhul välja tuuakse, sest alal elutseb ka nt samamoodi Keretü looduskaitseala eesmärgina kaitstav II kaitsekategooriasse kuuluv valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotus), siis müra osas see olulist rolli ei mängi. Eespool on viidatud, et rähne peetakse üldjuhul mürahäiringute suhtes üheks kõige vähem tundlikumaks liigirühmaks (vt ptk 2.1.1), seetõttu ei ole selle teguri puhul oodata rähnidele olulist mõju.

Seevastu raietegevus on potentsiaalselt märksa olulisema mõjuga tegur. Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse liigiülest meedet nr 1 ja laiendatud Nursipalu HV alal välditakse tavapärast metsamajandust, siis eeldatavasti ei ole otseselt elupaigakadu oluline tegur, kuna ajapikku tekib vanametsaliikidele, sh laanerähnile, ümbruskonnas sobivaid elupaiku juurde.

48 Loodusõpe. 2007. Laanerähn – kolme varbaga rähn. Kasutatud 01.03.2024

49 Linnuvaatleja. 2024. Laanerähn. Kasutatud 01.03.2024

50 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Picoides tridactylus (laanerähn) sigiv asurkond 2019

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 44

Joonis 2-22 Laanerähni elupaigad kavandataval Nursipalu HV-l. (Allikas: EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024)

2.3.8. Muud potentsiaalselt olulise mürahäiringu alale jäävad linnuliigid

Olemasolev olukord

Muudest potentsiaalselt olulise mürahäiringu alale jäävatest kaitsealuste linnuliikide elupaikadest annab ülevaate Joonis 2-3. Täpsemalt jäävad teadaolevalt mürahäiringute suhtes tundlikest liikidest alale järgmised linnuliigid: hüüp (Botaurus stellaris), kes kuulub II kaitsekategooriasse, ning hiireviu (Buteo buteo), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), värbkakk (Glaucidium passerinum), suurkoovitaja (Numenius arquata), kaldapääsuke (Riparia riparia), kodukakk (Strix aluco), kuuluvad meil III kaitsekategooriasse.

Hüübi võimalikku müramõjualasse jääv elupaik KLO9107693 asub Tamula järve äärses roostikus, sama elupaika asustab ka roo-loorkull (KLO9107694). Hiireviul leidub Nursipalu HV potentsiaalses müramõjualas viis teadaolevat elupaika (KLO9130859, KLO9126369, KLO9133055, KLO9133081, KLO9133172). Mustviire pesitsuspaigana on registreeritud Tamula järv (KLO9120885). Suurkoovitaja elupaigaks (KLO9116618 ) on märgitud Tsooru küla all asuv põllumajandusmaastik. Kaldapääsukeste elupaik (KLO9124319 ) on Leoki kalakasvatuse kalatiigi kaldanõlval ning kodukakk (KLO9123867) pesitseb planeeringuala kõval Nilbõ külas.

Mõjuhinnang

Viidatud liikidest on hüüp, hiireviu, roo-loorkull ja värbkakk 2019. aasta ohustatuse hindamise põhjal soodsas seisundis ning üle Eesti neile sobivates elupaikades laialt levinud. Neile leidub piirkonnas hulgaliselt alternatiivseid elupaiku, kuhu vajadusel häiringute eest kolida ning pole põhjust eeldada,

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 45

et kavandatud tegevuste elluviimisel ja HV kasutusele võtmisel liikide soodsale seisundile olulist mõju oleks.

Kodukakk on 2019. a ohustatuse hindamise põhjal ohualtis seisundis. Ta on inimkaasleja ja elutseb kultuurmaastikus. Liik ei pelga häirimist ega inimeste liikumist ning pesitseb järjekindlalt ka kesklinnades jms tiheasustusaladel asuvates puistutes. Seega Nursipalu HV kasutamisega kaasnev müra teda eeldatavasti märkimisväärselt ei häiri.

Tüüpilise avamaastikukahlaja suurkoovitaja seisund on põllumajanduse intensiivistumise ja kõrge kiskjate arvukuse tõttu (maaspesitseja) jõudnud 2019. a hinnangu järgi väljasuremisohuni. Eelduslikult on suurkoovitajal alternatiivseid elupaiku, kuhu vajadusel ümber asuda, nt lähedal asuvas Karula rahvuspargis asuvad niidud ja heinamaad.

Ka kaldapääsukeste seisund on nii meil kui lähiriikides väljasuremisohus. Selle peapõhjuseks peetakse globaalsemat laadi kliimamuutusi. Kaldapääsukese elupaigavalik on väga kitsas, enamik meie kaldapääsukestest elutseb tehispaljandites nagu karjääride seinad, mõnikord kraavi- või tiigikallastel (nagu ka antud) jne. Seetõttu on siin neile peamine reaalne oht pesitsusaegsete kolooniate hävimine nt maavarade kaevandamise käigus. Kuigi mõned uuringud viitavad, et väikesekasvulised linnud on suurematest müra suhtes vähem tundlikumad51 ei saa selle mõju siiski täielikult välistada. Kitsa elupaigavaliku tõttu võib pääsukestel olla ka keeruline alternatiivseid elupaiku leida, kuigi võrreldes nt muu Eestiga on looduslikud olud Lõuna-Eestis soodsamad seal leiduvate liivakivipaljandite tõttu (Linnuatlas, 2018).

2.3.9. Üldised keskkonnameetmed

Lisaks konkreetsetele liikidele suunatud meetmetele on 2023. a linnustiku uuringus toodud välja mitmeid universaalseid keskkonnameetmeid, mis on liigiülesed ja toetavad laialdasemalt vanametsaliikidele sobivate tingimuste püsimist Nursipalu HV alal. Lisaks on siin toodud muud universaalsed meetmed, mis mõjuhindamise käigus on esile kerkinud

1. TINGIMUS: vältida Nursipalu HV alal tavapärast majanduslikku metsaraiet ja täiendavat raadamist, olenemata metsa kaitsestaatusest. See ei korva HV laiendamisega suuri raadatud alasid, aga säilitab metsaelupaiku järgnevatel aastakümnetel ja aja jooksul nende looduslik väärtus suureneb. Kuna raie on peaaegu alati metsas elavatele liikidele kahjulik ja degradeerib metsaelupaikade seisundit, siis on mõistlik viia HV laiendamisest alles jääva metsa lageraie vajadus miinimumini. Harjutusväljale tuleb koostöös Keskkonnaametiga koostada metsamajandamiskava, mis arvestab riigikaitselisi ja looduskaitselisi vajadusi. Kuni kava valmimiseni tohib harjutusväljal teha raieid, mis on vajalikud harjutusvälja sihtotstarbeliseks kasutamiseks või looduskaitselistel eesmärkidel.

HV edaspidise võimaliku arendamise käigus uute lisaraadamiste vajaduse korral tuleb nende planeerimise juures konsulteerida vastavate metsaelupaikade ekspertidega ning võimalusel vältida säilinud vanade metsade (Joonis 2-23) raadamist. Samuti tuleb uute võimalike raadamistegevuste korral analüüsida nende mõju Timmase ja Keretü looduskaitsealade vahelisele sidususele ning sidususele teiste suurte loodusmaastikega (nt Karula rahvuspark). Viidatud alade vaheline metsaelupaikade sidusus peab säilima, et tagada elustikule vajalikud liikumiskoridorid. Selle saavutamiseks on oluline säilitada metsade looduslik seisund nii lõuna kui põhja pool praegust Nursipalu linnakut.

51 Madden, N. 2020. How traits affect bird responses to anthropogenic noise – a meta-analysis. Magistritöö

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 46

Küll aga tuleb loobuda metsa majandamisest Timmase ja Keretü looduskaitsealadel.

See meede toetab nii eelnevalt loetletud liikide kui ka teiste Nursipalu piirkonnas asuvate kaitsealuste ja tavapäraste linnuliikide jaoks elupaikade säilimist. Eriti puudutab see loodusliku ilmega vanemaid metsi, kus varasema raietegevuse ja kuivenduse jäljed on kadunud või vähemärgatavad. Nursipalu HV-l on olulised just vanad metsad ja võimalusel tuleks säilitada ka üraskikahjustusega metsad, pidades siiski silmas, et ulatuslike üraskikolletega ei saa ohustada projektialast välja jäävate majandusmetsade seisundit.

Joonis 2-23 Vanametsaliikide potentsiaalsed elupaigad Nursipalu HV piirkonnas (allikas: linnustiku inventuur, 2023)

2. TINGIMUS: Vältida raie- ja raadamistöid lindude pesitsusajal (kevadise raierahu aeg 15.aprill - 15. juuli).

3. TINGIMUS: Võimalike kuivenduskraavide rajamisel või olemasolevate uuendamisel tuleb välistada setete liikumist ojadesse ja jõgedesse. Vee-elustiku jaoks on vee vähesuse ja veekogude sirgeks kaevamise kõrval just setete liikumine ning kogunemine allavoolu üks peamisi vee-elupaikade kadumise põhjusi. Setted vallanduvad igasuguse pinnase liigutamisega vooluveekogu sängis või kallastel, st ka veekogude kallastel asuvatel luhtadel toimunud pinnasetöödest. Kaitsealustele linnuliikide (eriti must-toonekure ja metsise) elupaikade ja koosluste säilimise seisukohast on oluline, et säilivate metsade kuivendussüsteeme reeglina ei uuendata. Nursipalule varasemalt rajatud kuivenduskraavid on hakanud aja jooksul kinni kasvama ja üldiselt on ka sellest mõjutatud puistud olukorraga kohanemas. Settetiikidesse kogunevat setet tuleb sealt vastavalt vajadusele eemaldada. Eriti intensiivne on sette kanne allavoolu esimestel aastatel peale kaevetöid.

4. TINGIMUS: Mitmete röövlindude jaoks (nt väike-konnakotkas) on rohumaad olulised toitumisalad. Nende seisund sõltub rohumaade hooldamisest. Seetõttu tuleb röövlindudele heas seisundis toitumisalade tagamiseks rohumaid niita.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 47

5. TINGIMUS: Raadamis- ja ehitustegevuse elluviimisel tuleb tegevuse käigus avastatud seni teadmata kasvukohtades olevad kaitsealused taimed vajadusel ümber asustada. Antud tingimus on märgitud juba 2023. a koostatud keskkonnaülevaatest.

6. TINGIMUS: Harjutusvälja ümbritseva piiri tähistamiseks vajalike raadamistööde puhul tuleb samuti arvestada võimalusega, et seal leidub seni avastamata kaitsealuste liikide kasvukohti. HV piiril on teada üks kaitsealuse liigi esinemise koht – põhjaservas asub III kaitsekategooriasse kuuluva samblikuliigi Helleri ebatähtlehik (Crossocalyx hellerianus) kasvukoht (KLO9402396) (Joonis 2-24). Liik elutseb suuremõõtmelisel okaspuu lamapuidul ja on seetõttu tundlik metsaraie suhtes. Liigi elupaigas tuleb vältida suuremõõtmeliste okaspuude raiet. Antud alal piirneb HV vahetult olemasoleva raudteekoridoriga, mistõttu eeldatavasti on võimalik seal piirisihi raiumisest hoiduda.

Raiesuhtes tundlike kaitsealuste liikide esinemise tõenäosus on märgatavalt suurem vanemates metsades (Joonis 2-23). Reeglina tuleb nendes vanametsaliikide potentsiaalsetes elupaikades piirisihi raadamist (sh alusmetsa raiet) vältida. See vähendab märgatavalt ka ettevaatamatusest/teadmatusest kaitsealuste liikide kasvukohtade kahjustamise võimalikkust. Erandiks võivad olla olukorrad, kus piiri hädavajalikku nähtavust ei ole võimalik muude meetmetega (nt puude märgistamine vms) tagada.

Joonis 2-24 Helleri ebatähtlehiku kasvukoht Nursipalu HV piiril. (Allikas: EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024)

Seire

TINGIMUS: Rohumaade hooldamine HV piires on väike-konnakotka jaoks arendustegevuse leevendusmeede. Pole teada, kas sihtmärgi- ja laskealade niitmisel need niiduliikidele elupaigaks

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 48

sobivad. Seetõttu tuleb HV kasutuselevõtmisel niidetavaid alasid seirata ning teha kindlaks, kas väike-konnakotkas, hiireviud jms röövlinnud kasutavad neid toitumispaikadena. Pole teada, kuidas ja millal tavapärased röövlindude saakobjektid erinevatele HV tegevustele reageerivad, seetõttu võib alternatiivselt uurida (inventeerida ja hiljem seirata) raadatud alade väikeimetajate ja konnade, kes on röövlindude peamine saak, arvukust ja selle muutusi. Kui HV-le jäävad praegused põllumaad kujundatakse arendustegevuse käigus niitudeks (nt Hänike-Kaagu põllumaad Matu oja ümbruses), mida edaspidi militaarotstarbel kasutatakse, tuleb ka need seiresse arvata.

2.3.10. Keretü looduskaitseala

Keretü looduskaitseala (Joonis 2-25) loodi 2018. aastal mitme püsielupaiga (merikotkas, must- toonekurg, metsis) baasil ning valdava osa kaitsealast hõlmas juba siis Nursipalu HV. Nursipalu HV laiendamistegevustega kaasnevat mõju valdava osa kaitseala eesmärkide osas on käsitletud 2023. a koostatud keskkonnaülevaates ning siin seda ei korrata.

Keskkonnaülevaates on toodud, et kaitsealale kavandatud teedekoridoride rajamine on vastuolus kaitsekorraga, mistõttu on seal kavandatud tegevuste elluviimise eelduseks kaitsekorra korrigeerimine. Viimane pole siiski korrektne järeldus. Keretü looduskaitsealale kavandatud teed jäävad Keretü piiranguvööndisse ning Lükkä ja Nursipalu sihtkaitsevööndisse. Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja52 § 14 lg 2 p 3 järgi on piiranguvööndis kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) ja harjutusvälja valdaja (Kaitsevägi) nõusolekul lubatud ehitise püstitamine. Sihtkaitsevööndis (sh Lükkä ja Nursipalu) on § 10 lg 2 p 3 järgi kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tee rajamine riigikaitse tarbeks. Seega ei ole tee rajamine otseselt kaitse-eeskirjaga vastuolus, vaid tegevus tuleb ala valitsejaga kooskõlastada.

Need liigid, kelle osas keskkonnaülevaade nägi ette täiendavat hindamist, on käsitletud eelnevates peatükkides. Siin peatükis keskendutakse planeeritud tegevuste mõjule Keretü looduskaitsealal inventeeritud kooslustele, kuivõrd keskkonnaülevaate kohaselt on kaitseala kagunurgas kavandatud raadamistel potentsiaalselt negatiivne mõju kaitse-eesmärgiks olevatele metsadele.

Metsadega seonduvalt on Keretü looduskaitseala eesmärk kaitsta, säilitada ja taastada vanu palu-, laane-, sooviku- ja salumetsasid. Taolised vanad metsad on kavandatud raadamistegevuste piirkonnas ka suuresti esindatud, kuigi suur hulk sellest on lähiminevikus läbi raiutud (piiranguvööndisse jäävas osas). Kavandatud teekoridor hõlmab Keretü looduskaitsealale jäävas osas umbes 10 ha, sellest veidi alla poole (umbes 4,5 ha) on majandamata vanad metsad.

Lisaks ulatub kaitsealale umbes 7,5 ha suurune osa Lõuna LV kõrvale kavandatava UXO raadamisalast. Selle ala osas tehakse lähtuvalt liigikaitselistest eesmärkidest ettepanek võtta kaitse alla ligiduses asuv rohkem kui kaks korda suurem (umbes 19,5 ha) ala (Joonis 2-18).

Kokkuvõtvalt, siinses töös kavandatud meetmete läbi Keretü looduskaitseala kaitse-eesmärgina kaitstavate metsade pindala ei vähene. Seeläbi on maandatud keskkonnaülevaates esile toodud raadamisega kaasnev oluline oht kaitsealal kaitstavatele metsakooslustele.

52 Vabariigi Valitsuse 04.10.2018 määrus nr 91 „Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 49

Joonis 2-25 Keretü looduskaitseala paiknemine ja tsoneering (allikas: EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024)

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 50

3. Meetmed olulise ebasoodsa mõju leevendamiseks ja vältimiseks

Alljärgnevalt on lihtsustavaks ülevaateks koondatud kavandatud tegevuse elluviimisel vajalikud keskkonnameetmed ja seirevajadus, mida on põhjalikumalt kirjeldatud eespool olevates peatükkides.

Keskkonnameetmed

Must-toonekurg

Tingimused

1. Välistada raadamine ja lageraie lähemal kui 50 m vooluveekogust. Nursipalu HV-l kavandatud raadamisaladel on see soovituslik.

2. Vooluveekogudeni ulatuvatel olemasolevatel lageraiealadel vältida jõekallaste võsastumist.

3. Rõuge jõkke, Matu, Ura, Lükka, Nilbe, Vungi, Tinu ja Maru ojja ei tohi rajada ega paigutada veevoolu takistavaid ehitisi ega muul moel kalade elutingimusi halvendada.

4. Vooluveekogudesse ei tohi sattuda mürkkemikaale, kütust, lõhkeainet jms.

5. Vältida tehnikaga otse läbi Maru oja liikumist. Veekogu ületamiseks tuleb kasutada olemasolevaid sildu ja ülepääse. Kui need ei kata väljaõppe läbiviimiseks reaalset vajadust, tuleb vajalikesse kohtadesse kavandada ojale sillad, truubid vms ülepääsud.

6. Koostada toitumisveekogusid (Rõuge jõge ning Matu, Maru, Tinu ja Põdra oja) hõlmav vajalike tegevuste ja ajaraamiga taastamiskava.

7. Kavandada ka planeeringualast vahetult välja jäävatele must-toonekurele potentsiaalselt toitumiskohtadeks sobivatele veekogudele taastamiskavad.

8. Nursipalu HV piirijõgede tähistamisel paigaldada tähised veekogust väljapool.

9. Otsida seni leidmata must-toonekure pesitsusterritooriume ning võtta need kas püsielupaikadena kaitse alla või liita lähima kaitsealaga.

10. Koostada kompensatsioonialadel toitumisveekogude seisundi parandamiseks taastamiskava (sarnaselt tingimustele nr 6 ja 7).

Väike-konnakotkas

Tingimused

1. Säilitada metsaala kavandatava Kaagu püsielupaiga läheduses.

2. Vältida väike-konnakotka pesitsusajal (1. aprillist kuni 31. augustini) Nursipalu HV laiendamiseks vajalike raadamis- ja ehitustööde tegemist konnakotka pesale lähemal kui 1 km.

3. Moodustada 2023. a leitud pesa ümber elupaiga piire arvestav püsielupaik.

4. Vältida Laossaarõ elupaiga võimaliku pesapaiga asukohametsa raadamist ja raiet.

5. Hooldada konnakotkaste elupaikades sobivaid toitumisalasid ja vältida toitumisalana kasutatavate rohumaade pindala vähenemist.

6. Otsida ja võtta määrusega kaitse alla püsielupaigana või liites lähistel asuva kaitsealaga vähemalt kaheksa seni leidmata ja kaitsmata väike-konnakotka elupaika.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 51

Merikotkas

Tingimused

1. Säilitada varem asustatud olnud püsielupaik HV põhjaosas.

2. Säilitada 2018. aasta Nursipalu HV ehitusprojektile tehtud keskkonnamõju hindamise leevendusmeetmena sihtmärgiala serva jäetud puhverala Keretü looduskaitseala ja olemasoleva sihtmärgiala vahel.

Kalakotkas

Tingimused

Vältida pesitsusajal (15. märts – 30. august) tegevusi, mille käigus võivad kotkad pesalt inimest näha (vähemalt 200 m kauguselt, soovituslikult kuni 500 m kauguselt). Soovituslikult vältida kalakotka pesitsusajal viibimist, sh taktikaliste harjutuste läbiviimist, vähemalt kogu Kubja elupaika jääval ala, v.a. seda läbival teel.

Kanakull

Tingimused

Kerretü looduskaitsealal raadatava ala kadu, mis suures osas on kanakulli elupaik, tuleb leevendada läheduses asuva must-toonekure elupaiga osa lisamisega Keretü looduskaitseala koosseisu.

Soovitused

Vältida Juba püsielupaiga kirdenurgas asuva olemasoleva teekoridori laiendamist püsielupaiga arvelt.

Metsis

Tingimused

Ellu tuleb viia ekspertide kavandatud meetmed Nursipalu metsiste asurkonna kompenseerimiseks. Kompenseerimisaladena vajavad sihtkaitsevööndina kaitse alla võtmist üheksa ala, mis on osaliselt täna kaitse all piiranguvööndina: Hurda, Koemetsa, Kõrgepalu, Kõvera, Kääpa, Lüütsepa soo, Meenikunno, Petra ja Ubajärve.

Üldised

Tingimused

1. Vältida Nursipalu HV alal tavapärast majanduslikku metsaraiet ja täiendavat raadamist, olenemata metsa kaitsestaatusest. HV-le tuleb koostöös Keskkonnaametiga koostada metsamajandamiskava. Kuni kava valmimiseni tohib harjutusväljal teha raieid, mis on vajalikud harjutusvälja sihtotstarbeliseks kasutamiseks või looduskaitselistel eesmärkidel.

2. Metsas tuleb vältida raie- ja raadamistöid lindude pesitsusajal.

3. Võimalike kuivenduskraavide rajamisel või olemasolevate uuendamisel tuleb välistada setete liikumist ojadesse ja jõgedesse.

4. HV-l asuvaid rohumaid tuleb niita.

5. Raadamis- ja ehitustegevuse elluviimisel tuleb tegevuse käigus avastatud seni teadmata kasvukohtades olevad kaitsealused taimed vajadusel ümber asustada.

6. Helleri ebatähtlehiku kasvukohas vältida võimaliku piirisihi rajamisel suuremõõtmeliste okaspuude raiet.

Soovitused

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 52

Reeglina tuleb vältida vanametsaliikide potentsiaalsetes elupaikades piirisihi raadamist (sh alusmetsa raiet).

Seire

1. Leevendusmeetmete tõhususe hindamiseks tuleb saatjate abil jälgida Kaagu ja Laossaarõ elupaika asustavate väike-konnakotkaste käitumist peale olude muutumist.

2. Jälgida HV-st väljapoole potentsiaalselt olulise müramõju alale jäävate väike-konnakotkaste seisundit. Seirevajaduse katab riiklik seire, kuid soovitatav on kaaluda elupaikade lisamist KV HV-de ning KL-i lasketiirude ja õppeväljakute seireprogrammi.

3. Korraldada merikotka telemeetria uuring ning paigaldada pesakaamera.

4. Seirata HV kasutuselevõtmisel niidetavaid alasid.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 53

Kokkuvõte Siinne töö hõlmab kavandatava Nursipalu harjutusväljaku laiendamise ja sellega seotud kavandatavate tegevuste mõju hindamist kaitstavatele loodusobjektidele. Tööle eelnes Nursipalu harjutusväljaku huviala keskkonnaülevaate koostamine 2023. aastal, mille käigus määratleti täiendavat hindamist vajavad kaitstavad loodusobjektid. Sellest lähtuvalt viidi keskkonnamõju hindamine läbi varasemalt koostatud keskkonnaülevaates kaardistatud mahus. Tulenevalt 2024. a valminud mürauuringu tulemustele täpsustati keskkonnaülevaates määratletud mõjuulatust potentsiaalselt olulist häiringut tekitada võiva müra mõjuulatuse põhjal. Töös ei käsitletud neid objekte, mis on hõlmatud eraldi protsessi raames toimuva Natura asjakohase hindamisega.

Mõjuhindamisel tugineti suuresti 2023. a aastal valminud Kotkaklubi MTÜ koostatud kaitsealuste linnuliikide inventuuri aruandel, mille koostamiseks inventeeriti harjutusväljal ja selle ümbruses asuvad kotkaste, must-toonekure ja kanakulli elupaigad, registreeriti ka muud olulisemad leiud (lõopistriku, hiireviu ja händkaku elupaigad) ning kavandati keskkonnameetmed Nursipalu HV rajamisega kaasnevate mõjude vältimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks. Lisaks saadi olulist alusinfot 2023.a Nursipalu harjutusväljakul ja selle lähistel ning muudes Võru maakonnas asuvates teadaolevates ja potentsiaalsetes mängupaikades korraldatud metsiste seiretööst ning 2024. a koostatud metsise kompenseerimiskavast.

Eelneva põhjal kavandati keskkonnameetmed ja seirevajadus, mille abil on võimalik tagada, et kavandatud tegevuse elluviimisel ei kaasne valdavale osale kavandatava Nursipalu HV mõjualasse jäävatele kaitsealustele loodusobjektidele olulist negatiivset keskkonnamõju. Nende kaitstavate loodusobjektide puhul, millele olulise negatiivse mõju avaldamine on kavandatud tegevuse elluviimisel möödapääsmatu, planeeriti kompensatsioonimeetmed. Harjutusvälja laiendamiseks vajalikud tegevused saab kavandatud mahus ellu viia, kui rakendatakse mõjuhindamises toodud keskkonnameetmeid olulise keskkonnamõju vältimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks.

Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata,

keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmine seoses keskkonnale avalduvate mõjude hindamise

ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega ning

Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja piiri korrigeerimisega“ eelnõu seletuskirja

Lisa 3

Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine

planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmine seoses keskkonnale

avalduvate mõjude hindamise ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega ning Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja

piiri korrigeerimisega“ eelnõu avatud menetluse ja kooskõlastamise ajal esitatud ettepanekud ja vastuväited ning Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse seisukohad

Jr

k

nr

Kuupäev Esitaja Ettepanek/küsimus/arvamus Vastus

1. 08.10.202

4

T. L. 1. Soode kuivendamise vältimiseks tuleks kasutada

alternatiivseid lahendusi, nagu näiteks kõrgendatud teede ja

rajatiste ehitamine, mis võimaldavad säilitada looduslikku

veerežiimi. Selle asemel, et soid kuivatada, võiks neid

läbivad taristud kohandada nii, et looduslik hüdroloogiline

tasakaal säiliks ja soode süsiniku sidumise võime püsiks.

Kui kuivendamine on vältimatu teatud kohtades, tuleks

rakendada taastamismeetmeid, mille käigus taastatakse

soode ja märgalade looduslik veerežiim. See aitab

minimeerida pikaajalist süsiniku vabanemist ja võimaldab

soodel taas hakata süsinikku siduma.

1. Osaliselt arvestatud. Planeeringualale ei rajata

uut kuivenduskraavide võrgustikku, kuid

välistatud pole kraavide rajamine raadatavate

laskealade ja UXO alade servadesse nende

kuivendamiseks ja põlengute leviku takistamiseks.

Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada

ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud

muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on

hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide

võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav

osa aladest, kuhu võib olla tarvis rajada teekraave. 2. Metsade raadamine tuleks läbi viia ainult seal, kus see on

hädavajalik harjutusvälja infrastruktuuri rajamiseks. Lisaks

tuleks raadatavaid alasid vähendada maksimaalselt ning

säilitada metsaalad, mis on olulised looduslike

ökosüsteemide toimimise jaoks.

Kui metsaraie on vältimatu, tuleks kaaluda

kompensatsioonimeetmeid, nagu näiteks uute metsade

istutamine või looduskaitsealade loomine mujal, et

tasakaalustada raadamise mõju. Samuti võiks kaaluda

2. Osaliselt arvestatud. Raadatavaid alasid on

vähendatud võimalikult palju ning raadamisi

viiakse läbi minimaalselt vajalikus mahus.

Harjutusväljale koostatakse koostöös

Keskkonnaametiga metsamajandamiskava, mis

arvestab riigikaitselisi ja looduskaitselisi vajadusi.

Kuni metsamajanadamiskava valmimiseni on

harjutusväljal lubatud ainult hädavajalikud raied.

metsade raadamise eest makstavate keskkonnamaksude

kehtestamist, mille tulu suunataks metsade taastamise ja

kaitseprojektide rahastamiseks.

3. Projekti käigus tuleks paigaldada müratõkked ja

helibarjäärid piirkondadesse, kus mürahäiring on kõige

suurem, eriti tihedamini asustatud aladel ja kaitsealadel.

Need tõkked võivad oluliselt vähendada müra levikut

harjutusvälja ümbrusesse, parandades kohalike elanike

elukvaliteeti.

Samuti võiks kehtestada harjutusvälja harjutuste

läbiviimiseks ajutised piirangud, eriti öösel ja tundlikel

perioodidel, nagu lindude pesitsusajad või puhkepäevad.

Sellised piirangud aitaksid vähendada müra mõju kohalikele

elanikele ja tundlikele looduslikele liikidele.

3. Osaliselt arvestatud. Harjutusvälja kasutamisel

arvestatakse ajaliste ja keskkonnakaitseliste

piirangutega.

Harjutusvälja arendamisel testitakse müravalli

võimalikku efektiivsust.

4. Harjutusvälja laiendamise käigus tekkivaid

süsinikuemissioone saab kompenseerida, rahastades

projekte, mis vähendavad CO2 emissioone või suurendavad

süsiniku sidumist. Näiteks võib toetada metsastamis- või

taastamisprojekte Eestis või mujal maailmas, mis aitavad

tasakaalustada projekti käigus vabanenud süsinikku.

Keretü soo ja ümbritsevate turbaalade taastamine ja kaitse

peaks olema prioriteet, et tagada süsinikubilansi

paranemine.

Kui suudetakse suurendada taastatava ala pindala ja

kiirendada taastamisprotsesse, siis saaks vähendada

emissioone ja suurendada CO2 sidumist. Näiteks kui 600

hektarit taastatavat ala suurendatakse või laiendatakse

teistele kahjustatud aladele, võib see oluliselt suurendada

4. Osaliselt arvestatud. Harjutusvälja

laiendamisega on ette nähtud

kompenseerimismeetmed metsistele, mille käigus

võetakse sihtkaitsevööndiga kaitse alla mitmed

alad Kagu-Eestis (ca 7000 ha ulatuses), kus

seetõttu peatub tavapärane metsamajandus.

Soometsade veerežiimi taastamiseks suleti 2020. a

Keretü soos harjutusvälja mõjude

kompenseerimiseks ca 600 ha suurusel alal

kuivenduskraavid, eesmärgiga paranda soo ja

soometsade seisundit. Raadatavaid alasid on

vähendatud võimalikult palju ning neid viiakse läbi

minimaalselt vajalikus mahus. Harjutusväljale

koostatakse koostöös Keskkonnaametiga

süsiniku sidumise potentsiaali.

Arvestades, et raadamise ja kuivendamise mõju võib

põhjustada suuri CO2 heitmeid, tuleks kaaluda

süsinikukompensatsiooni mehhanisme. Rahalised vahendid

ja projektid võiksid keskenduda emissioonide

vähendamisele läbi taastamisprojektide rahastamise ja

raadamise vähendamise.

metsamajandamiskava, mis arvestab riigikaitselisi

ja looduskaitselisi vajadusi. Kuni

metsamajanadamiskava valmimiseni on

harjutusväljal lubatud ainult hädavajalikud raied.

5. Projekti taristu ja ehitusmaterjalide valikul tuleks

eelistada energiatõhusaid ja madala süsinikusisaldusega

lahendusi, mis aitavad vähendada otseseid

süsinikuemissioone. Näiteks tuleks kasutada materjale,

mille tootmine on süsinikuvaene, ja arendada taastuvenergia

lahendusi harjutusvälja energiavarustuseks.

5. Arvestatakse tööde läbi viimisel.

6. Kohalikud elanikud tuleks aktiivselt kaasata projekti

erinevatesse etappidesse, korraldades avalikke koosolekuid

ja konsultatsioone, kus neil on võimalus väljendada oma

muresid ja ettepanekuid. Selline läbipaistvus aitab

suurendada usaldust kohaliku kogukonna ja projekti

elluviijate vahel.

Kohalikele elanikele, kelle varaõigused või elukvaliteet on

projekti tõttu kahjustatud, tuleks pakkuda õiglaseid

kompensatsioone. Lisaks võiks kaaluda eriprogramme, mis

toetavad kohaliku majanduse ja elutingimuste parandamist,

näiteks infrastruktuuri parandamise või kohalike teenuste

arendamise kaudu.

6. Võimalusel arvestatakse.

7. Nursipalu projekti suurte võimalike süsinikuemissioonide

tõttu on äärmiselt oluline läbi viia rangem ja põhjalikum

keskkonnamõju hindamine, mis võtab arvesse kogu

turbaala, mitte ainult otseselt raadatavaid või ehitatavaid

alasid.

7. Mitte arvestatud. VV korraldusest nr 266

nähtuvad täiendavad uuringud, mis oli vaja

teostada enne kogu mahus kavandatavate tegevuste

lubamiseks. Täiendavate uuringute vajadus lähtus

ekspertide poolt koostatud keskkonnaülevaate

tulemustest. Käesoleva korralduse eelnõu

koostamise ajaks on kõik asjakohased ja nõutud

uuringud teostatud. 8. Nursipalu projektis tuleks kaaluda alternatiivseid

stsenaariumeid, kus infrastruktuur suunatakse vähem

tundlikele aladele või kohandatakse rajatiste ulatust, et

minimeerida keskkonnamõju. Samuti võiks kaaluda vähem

invasiivseid ehitusmeetodeid, mis vähendavad veetaseme

muutusi ja turbaalade kahjustusi.

8. Võetakse teadmiseks ning edasiste tegevuste

käigus võimalusel arvestatakse.

9. Kui projektiga kaasneb kuivendamine, juhitakse osa

sademe- ja pinnavett kuivenduskraavidesse, mis võivad vee

suunata eemale looduslikest voogudest, sealhulgas Võhandu

jõest. See võib vähendada jõe veetaset, eriti kuivadel

perioodidel, kui sademevesi on peamine veeallikas.

Kui eemaldatakse metsad või tehakse ulatuslikku raadamist,

võib see suurendada sademevee äravoolu kiirust.

Tulemuseks on vee vooluhulga järsud kõikumised jões, mis

võivad põhjustada üleujutusi suurte sademete ajal.

Üleujutuste järgselt võib aga kuivadel perioodidel jõe

veetase oluliselt väheneda, kuna metsade veeregulatsiooni

funktsioon on kadunud.

Infrastruktuuri, nagu teede ja laskmisalade rajamine, võib

mõjutada Võhandu jõe veerežiimi kaudselt, muutes

veevoolu ja sademevee suunamist.

Võhandu jõgi on koduks mitmesugustele ökosüsteemidele,

mis sõltuvad jõe stabiilsest veevoolust ja veetasemest. Kui

Nursipalu projekt viib jõe vooluhulga muutuseni, võivad

sellel olla tõsised tagajärjed jõe ökosüsteemile.

Soovitav on seirata Võhandu jõe veetaset ja vooluhulka

projekti jooksul, et tuvastada varajasi märke veerežiimi

muutustest.

Kuivendustöid tuleks teha ettevaatlikult, et vältida jõe

veetaseme langust ja põhjavee kahanemist.

Metsade ja turbaalade säilitamine on võtmetähtsusega, et

hoida Võhandu jõe veetasakaalu ja vältida erosiooni ning

vee kvaliteedi halvenemist.

Kui Keretü soo ümbrus kuivendatakse ja metsad raadatakse,

võib Võhandu jõe veetase suurvee ajal tõusta oluliselt

kiiremini ja kõrgemale, kuna looduslik veehoidla ja

imbumisvõime kaob. Kuivendamine võib viia jõe veetaseme

tõusuni 30–50 cm või rohkem, sõltuvalt kuivenduse ja

9. Mitte arvestatud. Harjutusvälja laiendamisel ei

kavandata ulatuslikku kuivenduskraavide rajamist,

kuid välistatud pole üksikute kraavide rajamine.

Nõustume, et vähesed sellega seonduvad

tegevused tuleb teha ettevaatlikult. Sellest

lähtuvalt on ka mõjude hindamisel esitatud

tingimus, et võimalike kuivenduskraavide

rajamisel või olemasolevate uuendamisel tuleb

välistada sette liikumist ojadesse ja jõgedesse.

Samuti on viidatud, et kaitsealuste liikide ja

koosluste kaitseks tuleb reeglina säilitatavate

metsade kuivendussüsteemid jätta uuendamata.

Kuivenduse suhtes tundlikud alad kaardistati 2023.

a keskkonnaülevaates. Kavandatavatest

raadamisaladest kattuvad nendega Ida laskeväljale

jäävad. Nimetatud alad on juba praegu kaetud väga

tiheda kuivenduskraavide võrgustikuga, mistõttu

võib eeldada, et raadamisega kaasneda võiv

täiendav mõju sademevee vooluhulkadele on

väheoluline. Kavandatud tegevusega ei

kaasne kuivenduse mõju looduslike veekogude

veerežiimile, mistõttu ei ole asjakohane ega vajalik

seiremeetmete seadmine.

Sh tuleb välja tuua, et Võhandu jõe hüdroloogilist

tasakaalu mõjutavavad väga mitmed asjaolud

(paisutus, ulatusliku valgalaga seotud kuivendus

jm), mis ei ole valdavas osas seotud Nursipalu

alaga ning looduslike veekogude osas viiakse

seiret läbi riiklikul tasemel, kus vee kvaliteedi ja

ökoloogilise seisundi hindamine

toimub hüdroloogiliste, morfoloogiliste,

füüsikalis-keemiliste, bioloogiliste jm näitajate

metsaraiumise ulatusest. Lisaks suureneb vee äravoolu

kiirus, mis süvendab üleujutuste ohtu ja võib mõjutada

allavoolu alasid. Lisaks sellele võivad sellised muutused

kiirendada pinnase erosiooni ja halvendada jõe

veekvaliteeti.

Räpina järve ja Võhandu jõe hüdroloogiline tasakaal sõltub

suuresti piirkonna veemajandusest. Nursipalu

harjutusväljaku mõju võimendub kuivendamise ja

raadamisega, seega on oluline rakendada meetmeid, mis

vähendavad veetaseme kõikumisi ja kaitsevad veekogude

kvaliteeti.

Arendada veemajanduse süsteeme, mis aitaksid suunata

liigvett kontrollitud viisil ja vähendada setete sattumist

veekogudesse. Lisaks võiks kaaluda turbapinnase taastamise

projekte, mis aitavad säilitada ala looduslikku võimet vett

talletada ja aeglaselt vabastada.

On oluline läbi viia pidevat seiret, et jälgida Võhandu jõe ja

Räpina järve veetaseme muutusi ning nende mõju

ökosüsteemidele.

Enne projektiga alustamist tuleks põhjalikult uurida pinnase

tüüpe ja nende tundlikkust üleujutuste suhtes. Samuti tuleks

planeerida tõhusad kuivendussüsteemid, et vältida vee

liigset kogunemist ja pinnase küllastumist.

Metsade ja looduslike alade säilitamine aitab vähendada

üleujutuste riski, kuna need alad toimivad looduslike

veehoidlatena ja aitavad pinnasel vett imada.

kaudu. Kümnete kilomeetrite kaugusel asuv

Räpina järv on paisjärv ja selle veetase on

kunstlikult määratud ja regulaatoriga reguleeritav,

mistõttu veetaseme seiramisel ei oleks sisulist

tähendust. Nursipalu looduskaitseliste objektide

aruandes on siiski käistletud kuivenduse mõju

konkreetsetes asukohtades (nt kalakotka Kubja

elupaiga idapiiri taha kavandatava tee tarbeks

rajatavate kraavide puhul) ning aruandes on

üldmeetmena seatud settekoormuse tõusu

vältimise meede rajatavate kuivenduskraavide

tarbeks.

Alale ei rajata uut kuivenduskraavide võrgustikku,

kuid välistatud pole kraavide rajamine raadatavate

laskealade ja UXO alade servadesse nende

kuivendamiseks ja põlengute leviku takistamiseks.

Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada

ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud

muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on

hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide

võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav

osa aladest, kuhu võib olla tarvis rajada teekraave.

10. Oluline on võtta meetmeid, et vähendada turbaalade

kuivendamist ja metsade raadamist, et vältida suuremahulist

CO2 emissiooni, mis mõjutab kliimat ja Matsalu

rahvuspargi ökosüsteeme.

Matsalu märgalad sõltuvad stabiilsest veerežiimist, seega

tuleks vältida tegevusi, mis häirivad pinnase ja põhjavee

tasakaalu, et tagada Matsalu märgalade pikaajaline

säilimine.

On oluline säilitada looduslikud liikumiskoridorid ja alad,

mis ühendavad erinevaid kaitsealasid ja võimaldavad

loomade ning lindude liikumist.

Looduslike elupaikade ja märgalade kaitse peab olema

prioriteet, et säilitada Matsalu rahvuspargi elurikkus ja

ökoloogiline tasakaal.

10. Mitte arvestatud. Matsalu rahvuspark ei ole

Nursipalu harjutusvälja alaga funktsionaalselt

seotud. Rahvuspargi ja Nursipalu vahel on pea

mitusada kilomeetrit ja need alad kuuluvad

erinevatesse vesikondadesse ning ei ole omavahel

seotud ka pinnase ega põhjavee kaudu. Matsalu

rahvuspargi ökosüsteemid ei ole Nursipalu

harjutusvälja laiendamise ja kaasnevate tegevuste

mõjualas.

11. On oluline kaitsta looduslikke veekogusid ja märgalasid,

vältides nende liigset kuivendamist või üleujutamist.

Looduslike veerežiimide säilitamine aitab tagada

ökosüsteemi tasakaalu ja vähendada üleujutuste mõju.

11. Osaliselt arvestatud. Alale ei rajata uut

kuivenduskraavide võrgustikku, kuid välistatud

pole kraavide rajamine raadatavate laskealade ja

UXO alade servadesse nende kuivendamiseks ja

põlengute leviku takistamiseks. Märjema

pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede

äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud

muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on

hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide

võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav

osa aladest, kuhu võib olla tarvis rajada teekraave.

Arvestades, et Nursipalu harjutusvälja

laiendamisel ei ole ette näha looduslike veekogude

veerežiimi olmaoslevast oluliselt erinevaid

muutusi, siis ei ole ette näha ka muutusi

ökosüsteemide tasakaalus.

2. 17.10.202

4

K. R. 1. Hoida kohalikke elanikke tegelikkusega kursis. 1. Arvestatud. Harjutusvälja kasutusinfo on

elanikele

kättesaadav https://mil.ee/kaitsevagi/harjutusvalja

d/#t-nursipalu. Elanikud on saanud tutvuda VV

korralduste eelnõudega ning lisatud materjalidega

ja esitada ettepanekuid. On korraldatud avalikke

koosolekuid (sh mürauuringu tutvustus,

aknameetme toetuse tutvustus, eelnõude arutelud).

2. Kui tugevat müra teevad 4 kasutuses olevat laskeväljakut?

Pole sellest (mudeluuringust) kuulnud.

2. Küsimus. Uuring on kättesaadav RKIK

kodulehel aadressil

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursip

alu/

Mürauuringu avalik tutvustus toimus 10.06.2024

Võrus. 3. Kui palju ja milliseid mürgiseid aineid õhku ja pinnasesse

satub?

3. Küsimus. Harjutusvälja mõju välisõhu

kvaliteedile on seotud laskmiste ning sõidukite

liikumisega harjutusväljal. Laskmistega seotud

plahvatustel vabaneb lämmastikdioksiid (NO2),

mis vabaneb trotüüli (võib sisaldada lisandeid, nt

alumiinium) ja püroksüliini (nn suitsuta püssirohi)

plahvatamisel ning mis on välisõhu kvaliteeti enim

mõjutav tegur. Veel paiskub õhku süsinikoksiidi

(CO), süsinikdioksiidi (CO2) ja ammoniaaki

(NH3; ammoniitide kasutamisel). Sõidukite

liiklemise mõju on seotud mootorites kütuse

põlemisel eralduvate saasteainetega ning sõidukite

liiklemisel tekkiva tolmuga.

Võimaliku reostuse avastamiseks korraldatakse

harjutusväljal pinna- ja põhjavee ning

õhuseiret. Laiendatud harjutusväljale on tellitud

pinna- ja põhjavee seirekava.

4. Kas Ojapalu lähedale Nilbõ küla äärde on planeeritud ka

helikopterite ja lennukite kasutamine? Kui tihti külale

lähedal Lõuna laskeväljal lastakse suurekaliibrilistest

relvadest?

4. Küsimus. Harjutusväljale ei ole planeeritud

helikopteritele spetsiaalseid maandumisväljakuid,

kuid HV piiride sees võivad need maanduda

kohtadesse, kus on selleks sobiv ümbrus (piisavalt

vaba ruumi, pinnase kandevõime jms) ning kui

looduskaitselised piirangud seda võimaldavad.

Lennukite maandumisradasid planeeritud ei ole.

Erineva relvastuse orienteeruv kasutussagedus on

välja toodud arendusprogrammis ning erinevates

HV arendamisega setud analüüsides

(https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursi

palu/avatud-menetlus-harjutusvalja-

laiendamiseks/) – kaudtulerelvad ligikaudu 25 ja

tankitõrjerelvad ligikaudu 20 päeval aasta.

Reeglina üritatakse suurekaliibriliste relvade

laskmised viia läbi pigem põhja- või

läänelaskeväljal, kuid ei saa välistada ka

lõunalaskevälja kasutamist mõne harjutuse või

õppuse raames.

5. Kas on mõeldud kohalike elanike (nagu aknatoetuse

puhul) elektritarbimise (teatud osas) hüvitamisele.

5. Küsimus. Nursipalu HV mõjualas elavatele

inimeste eluruumide parendamise meetme aluseks

olev toetuse (akende, uste jm vahetamine) määrus

töötati koostöös KOV-dega välja 2024. aasta

kevadel ja jõustus augustis. Toetuse taotlusvoor

avatud 29. novembrini. Elektritarbimise hüvitamist

kohalikele elanikele plaanis ei ole. 6. Kuna harjutusväli on õppimiskoht ja vead on õppimise

loomulik osa, kas on mõeldud kohalike elanike hoonete ja

tervise kindlustusele?

6. Küsimus. Läbi eluruumide parendamise meetme

on eesmärk vähendada HV-st tulenevat häiringut.

Kindlustamise (ei hoonete ega elanike) osas

tegevusi plaanis ei ole. 7. Kuidas toetatakse sõjaväebaaside, (kus lastakse

suurekaliibrilistest relvadest) lähedal elavaid inimesi teistes

NATO riikides.

7. Küsimus. Ka teistes NATO riikides

planeeritakse väljaõpet ajaliselt (nt võimalusel

välditakse müra tegemist nädalavahetustel ja

öösiti), teavitatakse kohalikke elanikke väljaõppe

aegadest ning tegevustest, tegeletakse

keskkonnamõjude vähendamise ning

müraanalüüsidega. 8. Kas ja millal ja kuidas on planeeritud Nursipalu 3.

laiendus?

8. Küsimus. Kolmandat laiendust ei ole

planeeritud. 9. Kuigi kõik lihtinimesed maailmas soovivad rahus elada,

miks kuuleb nii vähe rahu hoidmisest, diplomaatiast?

9. Küsimus. Pole seotud korraldusega.

10. Milline tuleb arvatav elukvaliteet Nilbõ küla

Tammetalus, mis asub 93 m kaugusel planeeritavast

laiendusest? Märkus. Planeeritava lõhkamisala (Lükka

külas) kohas elanud pere koera haukumine oli vaiksetel

hommikutel meile kuulda. Mida soovitate?

10. Küsimus. Harjutusväljaga kaasnevad alati

häiringud. Peamine häiring elukeskkonnale on

eeldatavalt õppustega kaasnev müra. Harjutusvälja

ümber asuvate elumajade juures ei kujune

koostatud mürauuringu kohaselt müratase

tervistkahjustavaks, kuid võib olla siiski häiriv.

Kuna väga üheselt ja täpselt pole võimalik kindlaks

teha häiringute ulatust igale elanikule, on

peamiseks kompenseerivaks meetmeks riigi poolt

toetuste eraldamine kohalikele omavalitsustele

eesmärgiga kasutada toetust elukeskkonna

parandamiseks.

3. 28.10.202

4

Muinsus

-kaitse-

amet

1. Muinsuskaitseamet kooskõlastab eelnõu alljärgneva

märkusega:

Punkti 3.3.3. Arheoloogilise uuringu etapp I lisada lõik

„Tulenevalt Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1 ja § 60 tuleb

kõigil pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja

arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii

mälestistel, nende kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestisi

ja nende kaitsevööndite ala. Leidja on kohustatud tööd

katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.“

1. Arvestatud. Eelnõud on vastavalt ettepanekule

täiendatud.

4. 28.10.202

4

S. P, P.P 1. Teen ettepaneku x osas korralduse tühistamiseks ja

harjutusvälja välispiirist, mis on fikseeritud VV

korraldusega nr 266 ja muudetaud eelnimetatud eelnõuga,

välja arvamiseks järgmistel põhjustel:

Maaomanikuna ei soovi ma maad müüa ja pole veendunud

asjaolus, et minu maa omandamine riigi poolt on riigile

riigikaitse eesmärgil vältimatult vajalik.

Maaomanikuna ei saa olla eelnõule tuginedes veendunud, et

harjutusvälja piiri asukoht ei võiks muutuda selliselt, et

mulle kuuluv maaomand jäetaks harjutusvälja alast välja.

Minule kuuluv kinnistu on PÕLISTALU mis on omandatud

aasta 1874, asub kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslikul

alal (ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni Artikkel 1, 2, 3,

13, 17 järgi on õigus omada oma esivanemate maad.

Keskonnaamet on Tammemäel määratlenud põlispuude

kaisevööndi tammedele ja pärnadele. Minule kuuluva maa

talu keldris talvituvad kaitsealused nahkhiired)

1. Mitte arvestatud. Kinnistut ei saa välja arvata,

kuna see on vajalik harjutusvälja toimimiseks.

Viidatud kinnistu asukoht on oluline, et tagada

harjutusvälja nõuetekohane rajamine ja toimimine,

sealhulgas ühendused ja ohutus. Ilma selle

kinnistuta ei oleks harjutsvälja funktsionaalsus ja

ohutus tagatud. Harjutusvälja või konkreetse

kinnistu riigikaitselises vajaduses on üksikisikutel

väga keeruline veenduda, sest neil puudub kogu

vajalik info sellise hinnangu andmiseks. Nursipalu

harjutusvälja laiendamise riigikaitseline vajadus

on selgunud mitmete Kaitseväe, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse ja

Kaitseministeeriumi ekspertide analüüsist ja

hinnangust ning on kinnitatud Vabariigi Valitsuse

poolt tingimustel, mille seadis relvaseaduses

Riigikogu. Need kaalutlused on kirjeldatud

Nursipalu harjutuvälja laiendanud Vabariigi

Valitsuse 2023. a korralduses nr 266. Kinnistute

omandamine riigi poolt (mh sundvõõrandamine)

toimub kooskõlas kinnisasja avalikse huvides

omandamise seaduse, Eesti Vabariigi Põhiseaduse

ning ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooniga. Nii

Eesti õigus kui rahvusvaheline õigus arvestavad, et

teatud tingimustel on riigil õigus inimeste vara

ühiskonna ühiseks hüvanguks kasutada.

5. 28.10.202

4

M. S. 1. Teen ettepaneku x osas korralduse tühistamiseks ja

harjutusvälja välispiirist, mis on fikseeritud VV

korraldusega nr 266 ja muudetaud eelnimetatud eelnõuga,

välja arvamiseks järgmistel põhjustel:

Maaomanikuna ei soovi ma maad müüa ja pole veendunud

asjaolus, et minu maa omandamine riigi poolt on riigile

riigikaitse eesmärgil vältimatult vajalik.

Maaomanikuna ei saa olla eelnõule tuginedes veendunud, et

harjutusvälja piiri asukoht ei võiks muutuda selliselt, et

mulle kuuluv maaomand jäetaks harjutusvälja alast välja.

Minule kuuluv kinnistu on PÕLISTALU mis on omandatud

aasta 1874, asub kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslikul

alal (ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni Artikkel 1, 2, 3,

13, 17 järgi on õigus omada oma esivanemate maad.

Keskonnaamet on määratlenud põlispuude

kaisevööndi tammedele ja pärnadele. Minule kuuluval maal

elavad mitmed kaitsealused loomad nagu mudakonnad ja

kivisisalikud)

1. Mitte arvestatud. Kinnistut ei saa välja arvata,

kuna see on vajalik harjutusvälja toimimiseks.

Viidatud kinnistu asukoht on oluline, et tagada

harjutusvälja nõuetekohane rajamine ja toimimine,

sealhulgas ühendused ja ohutus. Ilma selle

kinnistuta ei oleks harjutusvälja funktsionaalsus ja

ohutus tagatud. Harjutusvälja või konkreetse

kinnistu riigikaitselises vajaduses on üksikisikutel

väga keeruline veenduda, sest neil puudub kogu

vajalik info sellise hinnangu andmiseks. Nursipalu

harjutusvälja laiendamise riigikaitseline vajadus

on selgunud mitmete Kaitseväe, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse ja

Kaitseministeeriumi ekspertide analüüsist ja

hinnangust ning on kinnitatud Vabariigi Valitsuse

poolt tingimustel, mille seadis relvaseaduses

Riigikogu. Need kaalutlused on kirjeldatud

Nursipalu harjutusvälja laiendanud Vabariigi

Valitsuse 2023. a korralduses nr 266. Kinnistute

omandamine riigi poolt (mh sundvõõrandamine)

toimub kooskõlas kinnisasja avalikse huvides

omandamise seaduse, Eesti Vabariigi Põhiseaduse

ning ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooniga. Nii

Eesti õigus kui rahvusvaheline õigus arvestavad, et

teatud tingimustel on riigil õigus inimeste vara

ühiskonna ühiseks hüvanguks kasutada.

6. 28.10.202

4

Ü. N. 1. Teen ettepaneku X osas korralduse tühistamiseks ja

harjutusvälja välispiirist, mis on fikseeritud VV

korraldusega nr 266 ja muudetud eelnimetatud eelnõuga,

välja arvamiseks järgmistel põhjustel: Maaomanikuna ei

soovi ma maad müüa ja pole veendunud asjaolus, et minu

maa omandamine riigi poolt on riigile riigikaitse eesmärgil

vältimatult vajalik. Maaomanikuna ei saa olla eelnõule

tuginedes veendunud, et harjutusvälja piiri asukoht ei võiks

muutuda selliselt, et mulle kuuluv maaomand jäetaks

harjutusvälja alast välja.

Minule kuuluv X, asub kultuuriliselt ja looduslikult

väärtuslikul alal (ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni

Artikkel 1, 2, 3, 13, 17 järgi on õigus omada oma

esivanemate maad. Keskonnaamet on määratlenud

põlispuude kaisevööndi tammedele ja pärnadele. Meie talu

maadel oleva tiigis elavad tähnikvesilikud ja harivesilikud.

Harivesilik on Eestis haruldane liik, keda leidub vaid Ida- ja

Kagu-Eestis.

1. Mitte arvestatud. Kinnistut ei saa välja arvata,

kuna see on vajalik harjutusvälja toimimiseks.

Viidatud kinnistu asukoht on oluline, et tagada

harjutusvälja nõuetekohane rajamine ja toimimine,

sealhulgas ühendused ja ohutus. Ilma selle

kinnistuta ei oleks harjutusvälja funktsionaalsus ja

ohutus tagatud.

7. 28.10.202

4

Rõuge

vald

1. Riigile omandatud kinnisasjade arvelt harjutusvälja

laiendamine ei ole meie hinnangul hea praktika ja võib kaasa

tuua kohaliku kogukonna täiendavat usaldamatust protsessi

osas. Rõuge Vallavalitsusele ei ole teada, milliste

kokkulepete alusel või tingimustel omandab

Kaitseministeerium väljaspool Nursipalu harjutusvälja

asuvaid eraomandis olevaid kinnisasju.

Rõuge Vallavalitsus on seisukohal, et antud viisil

harjutusvälja laiendamisel ei ole kohalikul kogukonnal palju

võimalusi kaasa rääkida ja oma seisukohti esitada. Meid

teeb ettevaatlikuks asjaolu, et ühel hetkel seisame olukorra

ees, kus harjutusvälja piir on märkamatult liikunud küladele

häirivalt lähedale.

Eelkirjeldatu vältimiseks teeme ettepaneku edaspidi

kaasata Rõuge Vallavalitsus menetlusse juba

muudatuste kavandamisel juhtudel, kui Nursipalu

harjutusvälja piiri muutmine puudutab Rõuge valla

territooriumi, et oleksime asjaga paremini kursis ja

saaksime teavitada (kaasata) ka kohalikku kogukonda,

keda muudatus võib mõjutada.

Sellisel viisil laiendamisega kaasneb ka oht/võimalus, et

piirkonna elanikud, kes kriteeriumite järgi on tegelikult

õigustatud saama harjutusväljalt lähtuvate häiringute

eest hüvitist, ei teagi, et nad toetuse saajate õigustatud

ringi kuuluvad. Harjutusvälja laiendamine eraomandis

olevate kinnisasjade arvelt toob iseenesest kaasa avaliku

tähelepanu ning seeläbi on kogukond jõulisemalt

kaasatud ja ka informeeritud asjaoludest.

1. Arvestatud. Juhul kui peaks selliseid olukordi

tekkima, siis Rõuge Vallavalitsust kaasatakse

varasemas staadiumis.

8. 08.11.202

4

MTÜ

Meie

Nursipal

u

1. Ettepanek, et kavandatava Nursipalu harjutusvälja

laienduse piiridest jäetaks välja järgmised kinnisasjad:

1) Linnupalu (kinnistu nr 800341, katastriüksuse nr

69701:002:1030), mis asub Tsirgupalu külas Rõuge vallas;

2) Kase (kinnistu nr 1688041, katastriüksuse nr

69701:002:0752), mis asub Tsirgupalu külas Rõuge vallas;

3) Jõekääru (kinnistu nr 1864741, katastriüksuse nr

69701:002:1390), mis asub Tsirgupalu külas Rõuge vallas;

4) Tammemäe (kinnistu nr 2799641, katastriüksuse nr

14303:003:0038 ja 14303:003:0039), mis asub Piisi külas

Antsla vallas;

5) Lillemäe (kinnistu nr 2482741, katastriüksuse nr

14303:003:0036), mis asub Piisi külas Antsla vallas;

6) Rosenhof (ehk Roosihoovi, nr 190941, katastriüksus nr

14301:001:0219), mis asub Luhametsa külas Antsla vallas.

7) Ojapalu, (katastriüksus 69701:001:0220 ja Ojapalu

Maaomanikud ei soovi oma maad müüa ja pole veendunud

asjaolus, et nende maa omandamine riigi poolt on riigile

riigikaitse eesmärgil vältimatult vajalik. Antud ettepanekus

nimetatud kinnistud on olulised välja arvata ka põhjusel, et

neil esineb mitmeid väärtusi. Riigikaitseks rajatavat

harjutusvälja ei saa pidada iseeneslikult ülimuslikuks.

1. Mitte arvestatud. Kinnistuid ei saa välja arvata,

kuna need on vajalikud harjutusvälja toimimiseks.

Viidatud kinnistute asukohad on olulised, et tagada

harjutusvälja nõuetekohane rajamine ja toimimine,

sealhulgas ühendused ja ohutus. Ilma nende

kinnistuteta ei oleks harjutusvälja funktsionaalsus

ja ohutus tagatud.Harjutusvälja või konkreetse

kinnistu riigikaitselises vajaduses on üksikisikutel

väga keeruline veenduda, sest neil puudub kogu

vajalik info sellise hinnangu andmiseks. Nursipalu

harjutusvälja laiendamise riigikaitseline vajadus

on selgunud mitmete Kaitseväe, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse ja

Kaitseministeeriumi ekspertide analüüsist ja

hinnangust ning on kinnitatud Vabariigi Valitsuse

poolt tingimustel, mille seadis relvaseaduses

Riigikogu. Need kaalutlused on kirjeldatud

Nursipalu harjutusvälja laiendanud Vabariigi

Valitsuse 2023. a korralduses nr 266. Kinnistute

omandamine riigi poolt (mh sundvõõrandamine)

toimub kooskõlas kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduse, Eesti Vabariigi Põhiseaduse

ning ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooniga. Nii

Eesti õigus kui rahvusvaheline õigus arvestavad, et

teatud tingimustel on riigil õigus inimeste vara

ühiskonna ühiseks hüvanguks kasutada.

2. Lisaks teeme ettepaneku välja jätta kõik kinnistud, mis ei

olnud VV korralduse nr 266 kohaselt harjutusvälja ala sisse

määratud.

2. Mitte arvestatud. VV korraldusest nr 266

nähtub, et II etapi menetluses võidakse

harjutusvälja välispiiri korrigeerida. Arvestades

asjaolusid, et looduses on tuvastatud

optimaalsemaid trasse, kuidas Nursipalu

harjutusvälja välispiiri efektiivsemalt tähistada (st

piiri on viidud teede/sihtide äärde), ning et

korralduse koostamise ajaks on riik omandanud

vahetult harjutusvälja piiri äärde jäävate

eraomandis olevate kinnisasjade omanike

ettepanekul kinnistuid ka kehtivast harjutusvälja

piirist väljapool ja mitmed sarnased omandamised

on menetluses, korrigeeritakse VV korraldusega nr

266 laiendatud Nursipalu harjutusvälja välispiiri. 3. Nõuame, et minister täidaks oma antud lubadusi ja annaks

menetluse läbiviijale RKIKile selged ja konkreetsed

suunised oma lubaduste täitmiseks, milleks on:

● Luhametsa külas harjutusväljaku piiri korrigeerimine

sissepoole, nii piirist jääksid välja ka veel omandamata

hoonestatud kinnistud Lillemäe, Tammemäe ja Rosenhof.

● Luhametsa külas lõpetataks meeldevaldne arendaja RKIK

poolne maade kokku ostmine ja oleks tagatud metsapuhver.

● Kui kinnistu omanikud on väljendanud konkreetset ja

põhjendatud kindlat soovi oma kinnistut mitte müüa, mitte

rentida riigile on tal täielik õigus lasta oma kinnistu arenduse

piiridest välja lõigata. Rõhutame, et viimast soovi on ka

eelpool nimetanud mitmed kinnistu omanikud ka kirjalikult

kinnitanud.

RKIK on mitmetes dokumentides kinnitanud, et piir on

muutumises. Järelikult saab seda muuta vastavalt

käesolevale ettepanekule, korrigeerides piiri ka nii, et

kinnistuid arvataks välja.

3. Mitte arvestatud. Kinnistuid ei saa välja arvata,

kuna need on vajalikud harjutusvälja toimimiseks.

Viidatud kinnistute asukohad on olulised, et tagada

harjutusvälja nõuetekohane rajamine ja toimimine,

sealhulgas ühendused ja ohutus. Ilma nende

kinnistuteta ei oleks harjutusvälja funktsionaalsus

ja ohutus tagatud. Harjutusvälja või konkreetse

kinnistu riigikaitselises vajaduses on üksikisikutel

väga keeruline veenduda, sest neil puudub kogu

vajalik info sellise hinnangu andmiseks. Nursipalu

harjutusvälja laiendamise riigikaitseline vajadus

on selgunud mitmete Kaitseväe, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse ja

Kaitseministeeriumi ekspertide analüüsist ja

hinnangust ning on kinnitatud Vabariigi Valitsuse

poolt tingimustel, mille seadis relvaseaduses

Riigikogu.

4. RKIK ja Kaitseministeerium peaks pidama kinni enda

põhjendusest, mille kohaselt valiti Nursipalu laiendatavaks

harjutusvälja alaks just eramaade osakaalu tõttu. Tuleb

seega järgida põhimõtet, et omandataks võimalikult vähe

eramaid.

4. Teadmiseks võetud. Eramaade osakaal oli üheks

otsustavaks kriteeriumiks. RKIK ja

Kaitseministeerium järgivat põhimõtet, et eramaid

omandatakse nii vähe kui võimalik. Jätkuvalt on

Nursipalus eramaade osakaal väiksem kui muudes

asukohtades, mis olid kaalumisel. 5. Eelnõust jääb mulje, justkui harjutusvälja piire

korrigeeritaks minimaalselt, 8,3 ha. Numbriliselt on 8,3 ha

õige, kuid tegemist on eksitava infoga, kuna piire on nö

tagasi tõmmatud riigimaade arvelt ca 150 ha võrra,

samaväärselt laiendatud väljapoole eramaade arvelt. Seega

arendaja RKIK on “mänginud” piiride muutmisel ca 150 ha

maadega. Rõhutame, et siinkohal oleks eelnõus asjakohane

tuua välja piiri korrigeerimise pindalad, nii eramaade kui

riigimaade võrdluses ja ka täpsustus, kas eramaade arvelt on

piiri laiendatud rohkem või vähem, pidades silmas, et riik

võiks võimalusel laiendada harjutusvälja ikkagi esmajoones

kasutades riigimaad, mitte eraomandit. Sellisel juhul oleks

tõene RKIK poolt korduvalt kinnitatud väide, et riik ikkagi

ei suhtu kergekäeliselt eraomandi omandamisse ja laiendab

harjutusvälja pigem riigimaade arvelt.

5. Mitte arvestatud. Eelnõu lisades on kaart, kust

on näha piirimuudatused.

6. Rõhutame veelkord üle, et arendjala RKIKi ja

Kaitseministeeriumi valitsemisel on täna, võttes arvesse

praeguse eelnõu harjutusväljaku piiri, veel lisaks täiendavalt

ca 300 ha maad, mida pole kasutatud piiri laiendamiseks.

Seda maad pole kasutatud piiride laiendamiseks, vaid

kasutatud on eramaid, mis on vastuolus KAHOSes toodud

eramaade omastamise lubatavusega. Kui on arendajal

võimalik kasutada riigimaad tuleb seda ka teha.

6. Mitte arvestatud. Avalikult kasutatav tee peab

jääma väljapoole harjutusväljast.

7. Ka eramaade omandamisel tuleks vahet teha kas

omandataks ilma hooneteta kinnistuid või inimeste kodusid.

RKIK ei ole maade omandamisel absoluutselt arvestanud, et

võimalusel inimeste kodud laiendatavast alast välja jätta. On

hoopis toimitud vastupidi. Võttes aluseks Eesti Põhiseadust

§ 13, § 26, § 32 ja § 33 tuleks need kodud, mis selles

ettepanekus on nimetatud, laiendatavast alast välja jätta.

Tuleb lõpetada koheselt inimeste psühholoogiline ja

juriidiline survestamine RKIK ametnike poolt. Vastasel

juhul rikutakse (ja on juba rikutud) Inimõiguste

ülddeklaratsiooni sätteid, artikleid 2, 3, 5, 7, 12,13, 17, 23.

7. Mitte arvestatud. Põhiseaduse § 32 lg 1 sätestab,

et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud.

Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada

ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras

üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest.

KAHOS § 4 lg 1 p 19 kohaselt on kinnisasja

lubatud omandada riigikaitseliseks vajaduseks.

KAHOS § 2 lg 1 kohaselt on kinnisasja avalikes

huvides omandamine, sh sundvõõrandamine,

kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja

kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse

kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse,

kui omanikuga kokkulepet ei saavutata.

Kinnisasjade omandamine on vajalik, kuna

harjutusvälja väljaarendamine on hädavajalik

seoses üldise avaliku huvi, s.o riigikaitse ja riigi

julgeoleku huvi realiseerimisega. Harjutusvälja

arendamine ja kasutamine samal ajal muul

eesmärgil, kui seda on riigikaitse, ei ole

tsiviilisikute ohutust arvestades võimalik. Seetõttu

on harjutusvälja piiridesse jäävatele eraomandis

olevatele kinnisasjadele välistatud ka isikliku

kasutusõiguse või sundvalduse seadmine.

Riigi huvi on eelkõige saavutada kinnisasjade

omanikega kokkulepped kinnisasja

omandamiseks. Kinnisasjad omandatakse KAHOS

alusel makstud õiglase hüvitise eest ning asetades

kahju kannatava isiku olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

omandamise asjaolu ei oleks esinenud.

8. RKIK on ületanud volitusi, mida andis VV korraldus nr

266. Omandatud on isegi kodusid väljastpoolt harjutusvälja

piiri (2 hoonestatud kinnistut). RKIK ei omasta kinnistuid

kehtiva korralduse nr. 266 toodud lubatavate kinnistute

arvust ja kehtestatud piirist lähtuvalt, vaid omavoliseb ja ei

järgi kehtivat korraldust, omastades maid meelevaldses

järjekorras ja meelevaldsetest asukohtades ning ajas

etteulatuvalt. Ehk kinnistuid, milleks kehtiv korraldus veel

puudub. Õigus laiendatud piirides uute kinnistute

omandamiseks peab tulenema alles selle korralduse

muudatuse (ehk käesoleva eelnõu) kehtestamisest. Juhime

sellele eriliselt tähelepanu, kuna omandada on lubatud

praegu kehtiva korraldusega ainult harjutusvälja piirist

sissepoole jäävaid kinnistuid või kinnistu osasid. Kuna

praegust korrigeeritud piiri pole Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud, ei saa öelda, et RKIKl oleks olnud juriidiliselt

õigus omastada ilma kehtiva korralduseta kinnistuid juba

praeguses piirides, ajas etteulatuvalt. Samuti tuleb

tähelepanu juhtida, et kuigi harjutusväljaku piir poolitab

paljusid kinnistuid on RKIK järginud maade omandamisel

põhimõtet, et poolikuid kinnistuid ei omandata ja lepingutes

viidatakse KAHOse seadusele, kus kogu kinnistu

omandamiseks leitakse põhjus, et kinnistut pole võimalik

samal sihtotstarbel enam kasutada ja omandataske kinnistu

tervenist. Selline kehtiva korralduse teadlik eiramine viib

harjutusväljaku piiramatu laiendamiseni, millel ei tule lõppu

ja õigusriived eraisikutele aina suurenevad. Seega ei saa

mitte mingil juhul väita, et antud ettepanekus nimetatud

kinnistuid ei saaks harjutusvälja alast välja jätta

põhjendusel, et need on olnud varem harjutusvälja ala sees.

Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et kodu on

puutumatu. EV põhiseaduse § 34 ütleb, et igaühel on õigus

8. Teadmiseks võetud. Kinnistud omandatakse

kokkuleppel omanikega ja tulenevalt

riigikaitselisest vajadusest KAHOS alusel. VV

korralduses nr 266 on kinnistute arv korralduse

andmise seisuga.

vabalt elukohta valida. Inimesed on ehitanud ja soetanud

oma kodud teadmisega (võttes arvesse Eesti üleriigilist

planeeringut, Võru maakonnaplaneeringut, kohalike

omavalitsuste planeeringuid), et piirkonda pole olnud

planeeritud üleriigilisi arendusi, mis nende elukohta

puudutaks. Nad ei olegi saanud sellega kuidagi arvestada.

Inimesed on heas usus rajanud oma kodusid ja neil ei ole

olnud varasemalt mitte ühtegi võimalust Nursipalu

laiendamisega seotud otsuses kaasa rääkida. Lähtudes Eestis

kehtinud ja kehtivatest seadustest on olnud inimestel

õigustatud ootus elada oma kodus, arendada seda enda ja

oma laste tarbeks. Me ei saa lubada Eestis praktikat, kus ühe

ministri koostatud ettepaneku järgi võidakse jõuda olukorda,

kus sundvõõrandatakse inimeste põlvest põlve rajatud

kodud. Ala sees on 34 hoonestatud kinnistut. Neile

lisanduvad maad, mis on osaliselt alas sees, mis on

omandamata või on olnud täiesti väljaspool. Ehk kui liita

kokku kõik kodudega kinnistud, mis eelnõu kohaselt jääks

tervikuna või osaliselt harjutusvälja sisse, siis on neid 57.

ANTUD EELNÕUGA EI TÄIDETA

ALGSELT SEATUD JA AVALIKKUSELE

KOMMUNIKEERITUD2

EESMÄRKI - OMANDADA VÕIMALIKULT VÄHE

ERAMAID. Vastuolu algse väidetava eesmärgiga ja

KAHOS põhimõtetega on ilmselge.

9. TULEB LÕPETADA MAADE OMANDAMINE

VÄLJASTPOOLT VV

KORRALDUSE NR 266 KOHAST PIIRI.

Nagu eelnevalt juba välja tõime, on RKIK omandanud

maid ka väljastpoolt

harjutusvälja piiri. TULEB KOHESELT LÕPETADA

RIIGIRAHA

MITTESIHIPÄRANE KASUTAMINE.

9. Mitte arvestatud. Kinnistud omandatakse

kokkuleppel omanikega ja tulenevalt

riigikaitselisest vajadusest KAHOSe alusel. VV

korralduses nr 266 on kinnistute arv korralduse

andmise seisuga.

10. MÜRA MÕJU EI OLE TEADA, EI OLE UURITUD

MÜRA MÕJU

INIMESE TERVISELE. TULEB UURIDA MÜRA MÕJU

INIMESE

TERVISELE JA OTSUSED HARJUTUSVÄLJA

LAIENDAMISE JA

MAADE OMANDAMISE KOHTA TULEB TEHA

UURINGU

TULEMUSTEST LÄHTUVALT.

10. Mitte arvestatud. Müra mõju inimese tervisele

saab hinnata tekkivate müratasemete

kaudu. Müratsoonis elamine võib põhjustada

häiringut, pikemaajaline kõrges müratasemes

(soovituslikud normtasemed on ületatud) elamine

võib kaasa tuua tervisekahjustusi. Vastavalt

läbiviidud mürauuringule ei ole laiendatud

harjutusvälja tüüpilisel aktiivsel harjutuspäeval

soovituslik kriitiline normtase (Ld=65) lähimate

mõjualasse jäävate eluhoonete juures ületatud

(Ld=45-49). Suurima laskude arvuga

harjutuspäeval ja suurima helivõimsusega relva

maksimaalse laskude arvuga harjutuspäeval on

soovituslik kriitiline normtase ületatud lähimate

eluhoonete juures, kuid selliseid harjutuspäevi

esineb eeldatavalt 1-2 korda aastas ning eelnevalt

teavitatakse elanikkonda. Võimalike

kuulmiskahjustuste hindamisel kasutatakse müra

indikaatorit LCpeak (135 dB), mis vastavalt

mürauuringu tulemustele ei ole ühelgi juhul

mõjualaasse jäävate eluhoonete juures ületatud.

11. TEHTUD MÜRAUURING MODELLEERIMISE

TEEL EI OLE

ASJAKOHANE, SEE EI OLE VALMIS JA SEDA EI SAA

VÕTTA

ALUSEKS ANTUD KORRALDUSE OTSUSTAMISEL.

Tänaseks alles on tehtud müra modelleerimine, mille

tulemusi tutvustati juunis 2024 ja mille tutvustamisel ei

olnud veel teada võimalik suurim müraolukord. Elari

Kalmaru kinnitas 19.09.2024. a toimunud koosolekul

Kaitseministeeriumis kõigi asjaosaliste kuuldes, et

militaarmüra tegelik uuring koos reaalsete müra

mõõtmistega toimub alles 2025. aastal. Hetkel on läbi

viidud, vaid modelleerimised ning ei ole arvestatud

erinevate mürasituatsioonide koosesinemist. Märkida tuleb,

et modelleerimisel ei arvestatud toimunud ulatuslike

raietega,

erinevate laskeharjutustega, sh suurõppused ja lennukitelt

pommitamise, pikamaarelvadega tulistamine väljastpoolt

laskeala üle inimeste peade ja kodude harjutusväljale sisse

seal asuvatele lõhkealadele, veealused lõhkamised jmt. Kõik

need tegevused on harjutusvälja arendusprogrammi järgi

Nursipalusse planeeritud. Seega ei ole müra modelleerimine

kindlasti piisav, et olla objektiivseks aluseks Natura mõjude

hindamisel. Reaalseid müra mõõtmisi pole tehtud. RKIK

sõnul planeeritakse seda alles kevadel 2025. Seega ei saa ka

Natura asjakohane hindamine põhineda objektiivsetel

andmetel.

11. Mitte arvestatud. Harjutusvälja laiendusele

koostatud mürauuring on valmis. Mürauuringus on

modelleeritud erinevad müraolukorrad, sh

tüüpiline aktiivne harjutuspäev ning suurima

müraga tegevused: suurima laskude arvuga

harjutuspäevad ja suurima helivõimsusega relva

maksimaalse laskude arvuga harjutuspäev.

Objektidele, mida ei ole välja ehitatud ning mida ei

ole veel võimalik täies mahus kasutada, hinnatakse

müra modelleerimise teel.

2025.a on plaanis liikursuurtükkide testlaskmised,

mille raames müra reaalselt mõõdetakse.

Mõjuhindamise kontekstis ongi tavapärane, et

müra mõju hindamine toimub modelleeritud

mürasituatsioonide alusel. Müra mõõtmisi

kavandatavale tegevusele saabki läbi viia

kavandatava tegevuse rakendumisel.

Militaarmüra uuringutes ei ole suuri metsamassiive

müra leviku arvutustes arvestatud, kuna mets võib

ajas muutuda (raied, juurdekasv, tuulemurrud,

talvised ja suvised muutused jne) Seega

müralevikukaardid on konservatiivse

lähenemisega ning vahepealsete raiete toimumine

ei mõjuta modelleerimise tulemusi.

Arvutusmudeliga saab hinnata müra levimist

mujalgi kui ainult mõõtmispunktides.

Arvutamisega saab katta oluliselt suurema ala,

saavutades täpsemad ja usaldatavad tulemused

võrreldes lühiaegsete mõõtmistega.

Arvutusmeetodi eeliseks on, et müra levimisel

arvestatakse keskmisi ilmastikutingimusi ja päeva

keskmist või muud etteantud müra toimimise

sagedust jms. Reaalsed mõõtmised näitavad

konkreetsel päeval konkreetsetel asukohtadel

toimuvate laskmiste müra olukorda, mida mõjutab

ka ilm. Planeeritavad mõõtmised tehakse K9

laskmistele.

12. ● Kas või kuna liidetakse riigikaitselist ehitist

Tsiatsungõlmaad, Sänna linnakut, Sänna baasi laiendatud

Nursipalu harjutusväljaga.

● Millise dokumendi alusel kuulutatakse kehtetuteks

olemasoleva Nursipalu, Tsiatsungõlmaa, Sänna linnaku

kehtivad piirnaguvööndid.

● Millise dokumendi alusel kinnitatakse käesoleva

korraldusega laiendatud Nursipalu harjutusväljaku

piiranguvöönd.

12. Küsimused. Vabariigi Valitsuse 04.05.2015

määruse nr 55 „Volituse andmine kaitseministrile

ehitusseadustiku alusel määruse andmiseks” alusel

on kaitseminister andnud 26.06.2015 määruse nr

16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid,

piirangute ruumiline ulatus ja andmed

riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste

kohta“, mille lisas 1 on kehtestatud

piiranguvööndid riigikaitselistele ehitistele,

sealhulgas Nursipalu harjutusväljale, Sänna

linnakule, Tsiatsungõlmaa lasketiirule ja teistele,

millele see on vajalik. Need piiranguvööndid

kehtivad seni kuni määruse 16 lisa 1 ei ole

muudetud.

Praegu on Kaitseministeeriumis ette valmistamisel

määruse nr 16 muutmine. Uued piiranguvööndid

hakkavad kehtima siis, kui vastav määruse

muudatus jõustub. 13. Käesoleva korralduse juurest puudub Nursipalu

harjutusväljaku kasutuseeskiri, mis on äärmiselt oluline

dokument ja peab olema antud korralduse juures, kuid

puudub. Käesolevale korraldusele on esitatud puudlikud

dokumendid.

13. Teadmiseks võetud. Kasutuseeskiri on

dokument, mis reguleerib harjutusvälja kasutamist

väljaõppeks. Kasutuseeskirjas on toodud

kohustused, võimalused ja piirangud harjutusvälja

kasutajale. Eeskirjas arvestatakse erinevatest mõju

hindamistest tulenevate piirangutega.

Kasutuseeskirja saab koostada VV korralduse

andmise järgselt.

14. Arheoloogiauuringu II etappi ei olegi plaanis kasutada

käesoleva korralduse raames, kuigi I osa uuringus on

öeldud, et tuleb uuringu II osa, kuid korraldus väidab, et seda

on vaja ainult siis teha kui arenduse ehitustegevus neid

alasid puudutab, muul juhul mitte.

14. Teadmiseks võetud. VV korralduse eelnõus on

toodud arheoloogiauuringu töö tulemus, mis seab

tingimused edasiseks

tegevuseks: "Lõppkokkuvõttes määratleti 15

arheoloogiatundlikku objekti/ala, mis jäävad

Nursipalu HV laienduse alale. Antud piirkondade

osas tuleks ehitustegevusele või muude algset

pinnast kahjustavale tegevusele eelneda vastav

arheoloogiline uuring, mille lõpliku sisu määrab

Muinsuskaitseamet. Täiendavad arheoloogilised

uuringud on vajalikud vaid juhul, kui antud kohta

on plaanis rajada rajatised, teostada sissekaeveid

(näiteks laskepesad, kaevikud) või teha muid

pioneeri toiminguid. Kui antud kohad jäävad

sihtmärgi alale, on vajalikud ka vastavad

arheoloogiliste uuringute järgmised etapid.

Vastavate arheoloogiliste uuringute järgmiste

etappide läbiviimise otsustab Muinsuskaitseamet

vajaduspõhiselt paralleelselt Nursipalu HV

arendamisega. Muinsuskaitseametile esitati

korralduse eelnõu arvamuse avaldamiseks ja

vastavalt Muinsuskaitseameti esitatud

ettepanekule on korralduse eelnõud korrigeeritud

15. Mürauuringu materjalid ei ole selgelt ja kättesaadavalt

inimestele avalikult välja pandud. Mürauuringute

dokumentidega tutvumiseks tuli sisestada parool ja need

eelnevalt pilvekeskkonnast alla laadida, mis eeldas piisava

mahu ja kiirusega interneti kasutamist. Info on kodanikele

raskesti kättesaadavaks tehtud. Samuti polnud sealt

võimalik laadida nt alla faile ühekaupa. Lisaks polnud seda

uuringut pandud ka välja paberkandjal kohalikes

omavalitsustes, et inimestel oleks olnud võimalik nendega

kui asjakohaste dokumentidega tutvuda. Oleme MTÜ poolt

juhtinud asjaolule tähelepanu, kuid seda on ignoreeritud.

15. Teadmiseks võetud. Mürauuringu materjalid

on selgelt kättesaadavad ja avalikud. Materjalid on

sedavõrd mahukad, et tehniline lahendus neid

avalikkusega jagada on hetkel pilveteenus, millele

sisenemiseks tuleb kasutada parooli. Parool on

toodud otse pilveteenuse lingi juures RKIK

veebilehel eelnõu materjalide lehel.

16. RKIK on eksitanud inimesi andmetega info jagamisel.

Korralduse eelmine osa pandi avalikkusele välja august

2023. RKIK jagas eelnõuga seotud dokumentidena hoopis

2017 aasta mürauuringut ja olemasoleva (mitte laiendatava)

Nursipalu ala kohta. Samas puudus isegi asjakohasem, 2020

a, uuring nimetusega “NURSIPALU HARJUTUSVÄLJA

MÜRAUURING24 (koosatud 28.05.2020, töö nr. 200583-

1).

16. Teadmiseks võetud. 20.10.2023 VV korralduse

nr 266 andmise ajal ei olnud harjutusvälja

laienduse mürauuring veel valminud. Uuring

valmis 2024.a keskpaigas, seda tutvustati avalikul

koosolekul ning uuring on avalik.

Informatiivse materjalina on RKIK kodulehel

2017. a mürauuring, mis käsitles tollal plaanis

olnud harjutusvälja arenduse müraolukorda.

2020.a teostatud uuringus mõõdeti ühe nö

näidispäeva müra ning mõõtmisandmete põhjal

arvutati ning modeleeriti tolle päeva (07.04.2020)

müraolukord ning võrreldi seda militaarmüra

regulatsioonis toodud normtasemetega. 17. Välja on töötatud müra kategoriseerimise dokument,

mida pole aga lisatud, kuigi seal on määratletud kõik

müratsoonid detsibellidega, Seda infot pole inimestega

jagatud.

17. Teadmiseks võetud. Soodla harjutusvälja riigi

eriplaneeringu raames on välja töötatud

juhendmaterjal müratasemete kategoriseerimiseks

harjutusväljadel. Töö on hetkel kättesaadav

https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/fi

les/sisulehed/Soodla/24189-

01_harjutusvaljade_muratasemete_kategoriseerim

ine_0.pdf

Töös toodud ettepanekuid (tasemeid)ei ole

harjutusväljade kasutusinfo kuvamisel veel

rakendatud. Kui tasemed rakendatakse, ilmub

vastavasisuline info ka harjutusväljade kasutusinfo

juurde. 18. 2012. a on koostatud Tsiatsungõlmaa lasketiirude kohta

mürauuring, kus on käsitletud ka koosmõju olemasoleva

(mitte VV korralduse nr 266 kohase, vaid olemasoleva)

Nursipalu harjutusväljaga. RKIK on kohtule väitnud, et

Tsiatsungõlmaa on Nursipalust eraldiseisev. seega

puuduvad Tsiatsungõlmaa kohta Nursipalu laiendamisega

seotud uuringud ja mõjuanalüüsid. UURINGUD PEAKS

HÕLMAMA SIISKI KOGU PLANEERITAVAT

NURSIPALU ALA, MITTE VAID OSALISELT.

18. Teadmiseks võetud. Harjutusvälja laiendamise

mürauuringus on tehtud müra modelleerimine

arendusprogrammis kajastatud tegevustele.

Müramodelleerimisel on arvestatud erinevate

tõenäoliste teoreetiliste stsenaariumitega

laiendatud harjutusvälja kasutamisel, kuid ei ole

võimalik arvestada kõikvõimalike erinevate

kasutuskombinatsioonidega ega tegevuste

positsioonidega. Mõjude hindamisel on aluseks

võetud mürauuringu tulemuste põhjal suurimate

tekkivate müratasemetega olukord ehk suurima

laskude arvuga harjutuspäeva päevane

müraolukord, mis väljendab suurõppuste

müraolukorda. Tsiatsungõlmaa lasketiirudes

kasutatakse ainult käsitulirelvasid ning lasketiirud

on ümbritsetud muldvallidega, läbiviidav tegevus

sumbub laiendatud Nursipalu harjutusvälja

tegevusse ning ei suurenda müratasemeid

Nursipalu harjutusvälja laienduse alast väljapool. 19. Eelnõus on esitatud valeandmed välispiiri pikkuse kohta.

Näiteks on öeldud eelnõus punktis 3.4. Nursipalu HV piiri

korrigeerimine: “Nursipalu HV pindala suureneb

muudatustest lähtuvalt 8,33 ha võrra ja välispiiri pikkus

208,23 m võrra….” Andmed välispiiri pikkuse kohta on

valed.

19. Teadmiseks võetud. Korralduses toodud

andmed on õiged.

20. RKIK kodulehel ei ole avalikustamise teate juures

avaldatud kogu asjassepuutuvat dokumentatsiooni. Selleks,

et infot saada, peab uurima erinevaid lehekülgi, viited

avalikustamise teate juures neile puuduvad. Avaliku

väljapaneku ajal muudeti RKIK kodulehekülge ja tõsteti

erinevat infot ümber, mistõttu oli raske dokumente üles

leida, samuti ei töötanud RKIK koduleheküljele viitavad

lingid menetluse juurde, kuna kodulehekülge uuendati.

20. Teadmiseks võetud. Asjassepuutuvad

dokumendid nagu eelnõu, seletuskiri, kaart, Natura

asjakohane hindamine, hindamine kaitstavatele

loodusobjektidele, arheoloogiline uuring ning

mürauuring on avalikustamise teate juures

kättesaadavad kogu aja. Käesoleva VV korralduse

eelnõu avalikustamise teate juurde lisatud

veebilehe link

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursip

alu/ viib otse korralduse eelnõuga seotud teate ning

dokumentideni.

RKIK kodulehe uuendamisega ei tööta enam

2023.a VV korralduse avalikustamise teate juurde

lisatud link, kuid materjalid on endiselt RKIK lehel

kõigile kättesaadavad (Nursipalu alamlehel

avaliku istungi sakis). 21. Natura 2000 aladele mõjude hindamisel on tehtud

järgmised vead:

1. Aluseks on eelhinnang, mis ei vasta

Looduskaitseseaduses ega EL direktiividega sätestatud

Natura eelhinnangule kehtestatud nõuetele;

2. Aluseks on Natura eelhinnang, mis ei vasta Natura

hindamise metoodikale;

3. Natura eelhinnangu andmisel ei ole otsutaja saanud

lähtuda asjakohasest teabest, kuna Natura eelhinnangu

dokument ei sisaldanud nõutavat teavet.

4. Natura asjakohaseks hindamiseks on seega antud vale

lähteülesanne.

5. Natura asjakohane hindamine on läbi viidud valedel

alustel.

6. Natura asjakohasest hindamisest on välja jäetud

Timmase, Vagula, Tamula Natura alad, samuti Koiva-

21. Mitte arvestatud. Natura eelhindamine ei ole

VV II korralduse osa, vaid oli osa I korraldusest ja

sellele sai I korralduse avaliku väljapaneku käigus

ettepanekuid esitada. See kooskõlastati

Keskkonnaameti poolt.

Asjakohase hindamise sisuline käsitlus tugineb

parimale teabele: olemasolevale infole, liikide

ökoloogiale, tundlikkusele ja ohustatusele, aga ka

ekspertteabele. Seega ei saa nõustuda väitega nagu

asjakohasel hindamisel ei oleks asjakohasest ja

objketiivsest teabest lähtutud.

Mustjõe, Pärlijõe Natura alad. Kuna võimalikku negatiivset

mõju objektiivse ja asjakohase teabe põhjal neile nimetatud

aladele ei saa välistada, tulnuks kõigi nende nimetatud alade

suhtes mõju asjakohaselt hinnata.

7. Haanja ja Karula Natura alade asjakohasel hindamisel ei

ole lähtutud asjakohasest ja objektiivsest teabest.

22. Natura eelhinnangu dokumendi koostamise ajal ei olnud

Natura 2000 võrgustiku ala tõenäoliselt mõjutavaid

andmeid: puudus mürauuring (müra modelleerimine

kindlasti piisav, et olla objektiivseks aluseks Natura mõjude

hindamisel); puudus info planeeritavate tegevuste kohta

(Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm kinnitati alles

peale Natura eelhinnangu valmimist). Natura eelhinnangu

dokumendis peab olema antud ülevaade kavandatava

tegevuse vastavuse kohta kehtivatele planeeringutele.

Üheski planeeringus (ei kohalike omavalitsuste, maakonna

ega ka riigi tasandil) ei olnud eelhinnangu dokumendi

koostamise ajal arvestatud Nursipalu harjutusvälja

laiendamisega. Eelhinnangu andmisel olemasolevate

planeeringutega ei arvestatud. Natura eelhinnangu

dokumendis ja eelhinnangu andmisel ei ole arvestatud teiste

teadaolevate olulise mõjuga tegevustega, mis võivad

eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku alasid.

Natura eelhinnangu koostamise ajal ja eelhinnangu andmisel

on eeldatavalt ebasoodsat mõju avaldavaid tegevusi või

asjaolusid (seejuures eraldi või koos muude tegevustega)

arvestatud puudulikult. Seega ka seda seadusest tulenevat

nõuet ei saa lugeda täidetuks. Natura eelhinnangu

dokumendis ja eelhinnangu andmisel peaks olema välja

toodud mõju kõigile tõenäoliselt otseselt või kaudselt

mõjutatavatele Natura 2000 võrgustiku aladele, võttes

arvesse nende kaitse-eesmärke. Seda tehtud ei ole. Natura

eelhinnangu dokument põhineb justkui mingil

lisadokumendil, mida nimetatakse keskkonnaülevaateks ja

mille sisu seadus kuidagi ei reguleeri ehk see ei saa olla osa

eelhinnangust. Väide, et Natura eelhindamine on

keskkonnaülevaate loogiline osa, on eksitav.

Keskkonnaülevaadet võib ju hindaja kasutada oma

22. Teadmiseks võetud. Natura eelhindamine ei ole

VV II korralduse osa, vaid oli osa I korraldusest ja

sellele sai I korralduse avaliku väljapaneku käigus

ettepanekuid esitada. See kooskõlastati

Keskkonnaameti poolt.

töömaterjalina aga avalikkusele ja otsustajatele

presenteerida, et üks justkui lähtub teisest, kuigi seadus selle

dokumendi koostamist ei reguleeri, on vale.

23. Kuid mille alusel võttis keskkonnamõjude hindaja

volitused koostada seadusega mitte reguleeritud kirjeldav

dokument ja esitada see avalikkusele ja otsustajatele justkui

dokument, mis hindab mõjusid ja näeb ette mõningaid

keskkonnameetmeid. Ja enamgi veel - mille alusel võttis

keskkonnamõjude hindaja volitused koostada sellesama,

seadusega mittereguleeritud kirjelduse põhjal Natura

eelhinnang.

23. Küsimus. Natura eelhinnang oli eraldiseisev

dokument, VV korralduse nr 266 lisa. VV

korraldusest nr 266 tuleneb, et KeHJS kohane

keskkonnamõju jäetakse hindamata, kuid tegevuse

elluviimisel tuleb eelnevalt siiski asjakohased

mõjud hinnata. Oluline on tagada, et tegevuse

vastavus õigusaktides sisalduvatele nõuetele.

24. Mõjud Natura aladele ei ole asjakohaselt hinnatud.

Looduskaitseseadus § 691 lg 1 ütleb selgelt: ” Kavandatavat

tegevust, sealhulgas korduvat või jätkuvat tegevust

(edaspidi kavandatav tegevus), mille korral ei ole

objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura

2000 võrgustiku alale eraldi või koos muude tegevustega,

võib lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 31 tähenduses (edaspidi strateegiline

planeerimisdokument) võib kehtestada, kui on selge, et seda

tegevust ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimist

lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning need ei

mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala

terviklikkust”. Euroopa Kohus on aga leidnud (C-304/05, p

69), et hindamine pole piisav, kui selles on lüngad ja see ei

sisalda täpseid, täielikke ja lõplikke seisukohti ja järeldusi,

mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused

tegevuse mõju kohta. Veehaardeid ei ole üldse Natura

hindamisel käsitletud, kuigi vahetusse lähedusse jäävad ka

Vagula ja Tamula, mis samuti kuuluvad Natura 2000 alade

võrgustikku.

24. Mitte arvestatud. Natura asjakohane hindamine

lähtub eelhindamise tulemustest, mis selgitas välja

need tegevuse aspektid, mille puhul ebasoodsa

mõju tekkimine ei ole välistatud ja ka Natura alad

(kaitse-eesmärgid), mille puhul mõju ei saa

välistada.

9. 08.11.202

4

Keskkon

-naamet

1. Korralduse eelnõu seletuskirja ptk 8 järgi esitatakse

korralduse eelnõu ja seletuskiri arvamuse avaldamiseks

Keskkonnaametile. Sama on kirjas e-kirjas2, millega

korralduse eelnõu on Keskkonnaametile saadetud.

Kaitseministeeriumi kaaskirjas nimetatakse küll

kooskõlastamist. Korralduse eelnõu lk 3 on kirjas: „LKS §

696 lõike 3 kohaselt on enne otsuse tegemist Vabariigi

Valitsusel kohustus edastada Natura asjakohase hindamise

aruanne Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Natura

asjakohase hindamise aruanne esitatakse koos käesoleva

korralduse eelnõuga eelnõude infosüsteemis

kooskõlastamiseks Keskkonnaametile.“ Palume korralduse

eelnõu ja seletuskiri üle vaadata ning ebakõla kõrvaldada.

1. Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas ebakõla

kõrvaldatakse

2. Korralduse eelnõus tuleks õiguslike aluste hulka lisada ka

LKS § 69/1 lõige 1.

2. Arvestatud. Korralduse andmisel arvestatakse

nimetatud sättega. 3. Korralduse eelnõu kokkuvõttes (lk 26) on kirjas:

„Nursipalu HV arendamiseks ja kasutamiseks vajalike

tegevuste elluviimisele on kohustus arvestada käesoleva

korralduse punktis 3.3.1. toodud keskkonnameetmetega ja

mistahes kavandatava tegevuse elluviimisel eelnevalt

veenduda Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmises.

Käesoleva korralduse andmine ei välista tegevuslubade ja

kaitseala valitseja nõusoleku küsimise vajadust, näiteks

metsa raadamisteks.“ See jätab mulje, et läbiviidud Natura

asjakohane hindamine ei olegi andnud ammendavat

hinnangut, kas kavandatava tegevuse elluviimisel on

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-

eesmärkidele välistatud või mitte. Või millal peaks nö uuesti

veenduma, et mõju Naturale pole.

See osa tuleks ümber sõnastada, nt nii: „Nursipalu HV

arendamiseks ja kasutamiseks vajalike tegevuste

elluviimisele on kohustus arvestada käesoleva korralduse

3. Osaliselt arvestatud. Korrigeeritakse korralduse

kokkuvõtet selguse mõttes. Selgitame, et

korralduse eelnõu koostamise ajaks on läbiviidud

Natura asjakohane hindamine ja ebasoodne mõju

Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele on

välistatud. Korralduse eelnõu resolutsiooni

kohaselt lubatakse ellu viia vaid Nursipalu HV

arendusprogrammist tulenevaid kavandatud

tegevusi, mille osas on mõjud hinnatud.

punktis 3.3.1. toodud keskkonnameetmetega. Käesoleva

korralduse andmine ei välista tegevuslubade ja kaitseala

valitseja nõusoleku või kooskõlastuse küsimise vajadust,

näiteks metsa raadamisteks. Kui kavandatava tegevuse sisu

või maht erineb Natura hindamise aluseks olnud tegevusest,

tuleb korrata Natura hindamist vajalikus täpsusastmes.“

4. Korralduse eelnõu resolutiivosa p 1 kohaselt: „Lubada

käesoleva korralduse punktis 3.3.1 nimetatud

keskkonnameetmete rakendamisel /…/“ Lk 19 on omaette

punktis käsitletud seiret (ei ole lisatud keskkonnameetmete

alla). Kuna korralduse eelnõu resolutiivosa p 1 nimetab

keskkonnameetmeid, siis selle järgi eraldi nimetatud seiret

ei pea rakendama. Eelnõu tuleks täpsustada, et rakendama

peab ka seiret.

4. Arvestatud. Korralduse eelnõu resolutiivosa p 1

on täiendatud.

5. Korralduse eelnõu alaptk-s 3.3.1 on nimetatud

keskkonnameetmetena mitmeid nö jätkutegevusi

(taastamiskavade koostamine, püsielupaikade

moodustamine, ala lisamine looduskaitseala koosseisu,

kompenseerimise meetmete kavandamine jne). Täpsustada

tuleb eelnõu punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete

rakendamist. Resolutsiooni punktist 1 tulenevalt on

vajalikud tegevused lubatud punktis 3.3.1 nimetatud

keskkonnameetmete rakendamisel, kuid mitmed punktis

3.3.1 on nimetatud keskkonnameetmed on nö

5. Osaliselt arvestatud. Meetmed, mis on välja

toodud tingimuste all on kohustuslikud.

Soovituslikud meetmed on sellised, mida

võimalusel harjutusvälja arendamisel ja

kasutamisel järgida üritatakse. Samamoodi on

igasugused jätkutegevused (taastamiskavad jne)

kohustused edaspidi läbi viia. Nende töödega on

RKIK ka juba alustanud.

Eelnõu resolutsioonis on välja toodud, et RKIKil

tagada Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal

jätkutegevused (taastamiskavade koostamine,

püsielupaikade moodustamine, ala lisamine looduskaitseala

koosseisu, kompenseerimise meetmete kavandamine jne).

Lisaks on mitmed punktis 3.3.1 nimetatud

keskkonnameetmed sõnastatud mitteimperatiivselt: mõned

on toodud eraldi soovitustena, mõned on nimetatud ka

tingimuste all. Sealhulgas must-toonekure tingimuse nr 1

teine lause (lk 13) on sõnastatud soovitusena. Meede on

kirjas tingimuste all (mitte esitatud eraldi soovituste all,

nagu on näiteks kanakulli juures lk-l 17), mistõttu jääb

ebaselgeks, kas meedet tuleb täita või mitte. Samuti on

osaliselt soovituslikuna sõnastatud kanakulli tingimus lk-l

16, millest samuti jääb arusaamatuks, kas see on järgimiseks

kohustuslik (nagu võiks järeldada resolutsioonist). Lisaks on

eelnõu lk-l 19 nimetatud soovitus sõnastatud „Reeglina

tuleb vältida…“, seega mitte soovitusena, vaid

imperatiivselt. Seega jääb ebaselgeks, kuidas tuleb mõista

ning millal ja kelle poolt rakendada nö jätkutegevuste ning

soovitustena sõnastatud keskkonnameetmeid ning kas

rakendamise seisukohast on vahet, kas meede on eraldi

toodud soovituste või tingimuste all. Ettepanek on eelnõus

ja/või seletuskirjas täpsustada, kas ja millised punktis 3.3.1

nimetatud keskkonnameetmetest kuuluvad rakendamisele

eelnõu resolutsioonis nimetatud „nõuetekohaste lubade“

menetlustes (nt metsateatise menetluses), st on

nõuetekohaste lubade andmise tingimuseks.

kavandatavate tegevuste osas keskkonnameetmete

rakendamine kooskõlastatult Keskkonnaametiga.

Kuna nt ka taastamiskavade koostamine on toodud

keskkonnameetmena, siis tuleb resolutsiooni

punktist välja, et RKIKil tagada nende koostamine.

Selgitame, et nõuetekohaste lubade menetluses (nt

metsateatiste menetluses) peaks KeA arvestama

korralduses nimetatud keskkonnameetmetega (nt

must-toonekure tingimus nr 1 raadamiste ja

lageraiete osas).Vabariigi Valitsuse pädevuses aga

ei ole vastavate lubade menetlus, mistõttu

korraldust selles osas ei täiendata.

6. RKIK tellimusel Eesti Ornitoloogiaühingu poolt

koostatavas Nursipalu harjutusvälja metsiste elupaigakao

hüvituskavas on täpsustatud mõjusid metsise elupaikadele

ning leitud, et Nursipalu osapopulatsiooni hääbumine on

väga tõenäoline, mistõttu palub Keskkonnaamet

hüvituskavast lähtuvalt täiendada ka Hendrikson DGE

6. Arvestatud. Punkti 3.3.1. alapunkti 6 on

täiendatud.

koostatud aruannet „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja

planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele

loodusobjektideleˮ ning näha ette koheselt kõikide

harjutusväljal asuvate metsise elupaikade

hüvitamine. Eelnevast lähtuvalt muuta ka korralduse eelnõu

punkti 3.3.1 alapunkti 6 „Metsisˮ ning seada selles

tingimuseks kõikide hüvituskavaga määratud hüvitusalade

(Hurda, Koemetsa, Kõrgepalu, Kõvera, Kääpa, Lüütsepa,

Meenikunno, Petra ja Ubajärve) kaitse alla võtmine. 21.11.202

4

Keskkon

-naamet

7. Kokkuvõttes teeb Keskkonnaamet ettepaneku sõnastada

punkt 6 järgmiselt:

„6. Otsida ja võtta kaitse alla vähemalt üks seni leidmata ja

kaitsmata väike-konnakotka elupaik, juhul kui seired

näitavad, et Kaagu väike-konnakotkas on häiringute tõttu

pesitsusala hüljanud. Lõpliku otsuse püsielupaiga

moodustamise otstarbekuse kohta teeb

Kliimaministeerium.”

Eelnevast tulenevalt on vajalik täpsustada ka mõjude

hindamise aruannet.

7. Mitte arvestatud. Mõjude hindamisel tugineti

Kotkaklubi MTÜ poolt 2023. a valminud uuringu

"Nursipalu HV kaitsealuste linnuliikide inventuur"

lõpparuandele. Kompenseerimismeetmed on välja

töötanud sõltumatud eksperdid ning kuna Eestis

pole hetkel ühtseid kompenseerimise põhimõtteid

välja töötatud, võeti aluseks parim võimalik

teadmine, st Soome analoogia. Uuringule esitas

arvamuse Keskkonnaamet, kuid väike-konnakotka

elupaiga osas Keskkonnaametil märkusi ei olnud.

10. 21.11.202

4

Kliima-

ministee

-rium

1. Palume täiendada Vabariigi Valitsuse korralduse punkti

3.3.1 „6. Metsise keskkonnameetmed“ esimest tingimust

ning lisada sinna Juba ja Keretü metsise elupaigad. Selle

täiendamisel ei ole teine tingimus enam asjakohane ning

selle võib korraldusest kustutada. Kuna Nursipalu

harjutusväljaku laiendamisel on eksperdid tuvastanud mõju

metsisele, siis tuleb korralduses ära muuta metsise olukorra

kirjeldus (lk 12). Metsise mõjuhinnangut tuleb vastavalt

täpsustada ka korralduse lisas 2 olevas töös: „Nursipalu

harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju

hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“.

1. Arvestatud. Punkti 3.3.1. alapunkti 6 on

täiendatud.

2. Lisada V peatükki „Otsus“ täiendav punkt:

„Kliimaministeeriumil tagada Keskkonnaameti poolt

kooskõlastatud Nursipalu harjutusvälja metsiste

elupaigakao kompensatsioonimeetmete elluviimine“.

2. Arvestatud. V peatükki "Otsus" on lisatud

täiendav punkt.

3. Samuti palume lisada Vabariigi Valitsuse korraldusse

täiendav punkt, millega sätestatakse, et RMK

majandusmetsa hüvitusaladena kaitse alla võtmisest

tulenevat tulude vähenemist arvestatakse RMK

finantsprognoosis ning RES 2026-2029 koostamisel RMK

poolt makstavate dividendide planeerimisel.

3. Osaliselt arvestatud. Antud ettepanekut ei ole

asjakohane VV korraldusse lisada. Teemat

käsitletakse VV kabinetis.

11. 25.11.202

4 Avalik

istung

Küsija 1. Miks Natura asjakohases hindamises ei hinnatud mõjusid

Timmase loodusalale?

1. Küsimus. Natura eelhindamises leiti, et

ebasoodsat mõju ei saa välistada juhul, kui

Timmase loodusalale rajatakse truupsild. Et aga

truupsilla rajamisest on loobutud, siis Natura

asjakohast hindamise läbi viimine polnud vajalik

ning seega ka läbi ei viidud. Rõuge

valla

esindaja

1. Millise loogika alusel harjutusvälja piiri muudeti? Kui

harjutusvälja piiri lähedal müüakse eramaid ja riik neid

ostab, siis kas sellega kaasneb ka edasisi piiri laienemisi?

1. Küsimus. Harjutusvälja piiri on korrigeeritud

väga vähe ja ainult selles osas, mis teeb praktiliselt

harjutusvälja kasutamise tõhusamaks või

mugavamaks. Korrigeeritud on nii sisse kui

väljapoole, näiteks piirid on joonistatud mööda

looduslikke joon-orjentiire. Harjutusvälja ei

plaanita rohkem laiendada.

1

EELNÕU

11.12.2024

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a

korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust

kohaldamata, keskkonnamõju hindamata

jätmine ja Natura asjakohase hindamise

algatamine“ muutmine seoses keskkonnale

avalduvate mõjude hindamise ja Natura

asjakohase hindamise aruande nõuetele

vastavaks tunnistamisega ning Kaitseväe

Nursipalu harjutusvälja piiri korrigeerimisega

Korraldus kehtestatakse relvaseaduse § 85 lõigete 3 ja 31 ning looduskaitseseaduse § 696 lõike

7 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 691 lõikega 1 ja § 91 lõikega 24.

I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1. Asjaolud

Vabariigi Valitsus võttis 20. oktoobril 2023. a vastu korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine

ja Natura asjakohase hindamise algatamine“1 (edaspidi VV korraldus nr 266). Vabariigi

Valitsus otsustas laiendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja (edaspidi ka Nursipalu HV), mis

on asutatud Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2008. a korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“, pindala 6763,81 ha võrra ja välispiiri

24 212,67 m võrra. Laiendatud Kaitseväe Nursipalu harjutusväli asukohaga Võru maakonnas

Rõuge valla, Võru valla ja Antsla valla territooriumil ning ala kogupindalaga 9897,81 ha ja

välispiiri pikkusega 51 072,67 m esitati korralduse lisas. VV korraldusega nr 266 algatati muu

hulgas Natura asjakohane hindamine punktis 3.2.1.1 toodud mahus ja viisil II etapi tegevuste

suhtes. Lisaks otsustati VV korraldusega nr 266 looduskeskkonnale avalduvate mõjude

hindamise läbiviimise kohustus vastavalt korralduse punktis 3.2.2 nimetatule ning vastavate

keskkonnameetmete määramine looduskeskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks ja

kompenseerimiseks, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks, eraldi Vabariigi Valitsuse

korraldusega.

1 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata

jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja.

2

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) tellis vastavalt VV korralduses nr 266

sätestatule järgmised tööd:

1) „Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“2 (edaspidi ka mürauuring);

2) arheoloogiline uuring „Etapp I – arheoloogilised uuringud ja maastikuleire ning looduslike

pühapaikade (LPP) inventeerimine Nursipalu harjutusväljal“3 (edaspidi ka arheoloogilise

uuringu etapp I);

3) „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamine“ 4 (edaspidi ka Natura asjakohane hindamine);

4) „Nursipalu HV laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele

loodusobjektidele“5 (edaspidi ka kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamine).

Kaitseministeerium tellis 1. märtsil 2024. a sõlmitud lepingu alusel Tartu Ülikoolilt uuringu

„Kaitseväe kohaloleku sotsiaal-majanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näitel“.

1.2. Menetluse käik

Vastavalt RelvS § 85 lõikele 33 viidi VV korralduse nr 266 andmiseks läbi avatud menetlus.

Vastavalt RelvS § 85 lõikele 33 on Vabariigi Valitsuse korralduse andmiseks avatud menetluse

läbiviimise korraldamise õigus valdkonna eest vastutaval ministril või tema määratud asutusel.

Antud juhul on valdkonna eest vastutav minister kaitseminister. Võttes arvesse Nursipalu HV

laiendamiseks tehtud otsust ja asjaolu, et käesolevas korralduses esitatakse täiendavalt mõjude

hindamise, sealhulgas Natura asjakohase hindamise tulemused, viidi käesoleva korralduse

andmiseks samuti läbi avatud menetlus. LKS § 698 lõike 1 kohaselt võimaldatakse muu hulgas

Natura asjakohase hindamise menetluse aruandega tutvuda ning selle kohta ettepanekuid ja

vastuväiteid esitada samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks

vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotlusega tutvumisele või nende

kohta ettepanekute või vastuväidete esitamisele. Seega võimaldatakse avatud menetluse käigus

tutvuda Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, seletuskirja, Natura asjakohase hindamise

aruande ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandega. Lisaks olid

RKIK-i veebilehel avalikult kättesaadavad arheoloogilise uuringu etapp I ja mürauuring.

2 Akukon Eesti OÜ, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“, Tallinn, 2024. Kättesaadav: Nursipalu

harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee). 3 Muinasprojekt OÜ, „Etapp I – arheoloogilised uuringud ja maastikuleire ning looduslike pühapaikade (LPP)

inventeerimine Nursipalu harjutusväljal“. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee). 4 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamine“, Tartu, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

(kaitseinvesteeringud.ee). 5 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee).

3

VV korralduse nr 266 andmiseks avatud menetluse läbiviimist korraldas RKIK6 ja läbiviimisel

lähtuti haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-dest 46–50. RKIK on Kaitseministeeriumi

valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle põhiülesanne on muu hulgas osutada

valitsemisalale taristu arendamise teenust. Taristu hõlmab ka harjutusvälju. VV korralduse nr

266 otsuse punkti 5 kohaselt määras Vabariigi Valitsus RKIK-i korraldama Natura asjakohast

hindamist. Käesoleva korralduse andmiseks määras kaitseminister 18. septembri 2024. a

käskkirjaga nr 1697 avatud menetluse läbiviimist korraldama RKIK-i. Seega on RKIK pädev

korraldama ka käesoleva korralduse andmiseks avatud menetluse läbiviimist koos Natura

asjakohase aruande tutvustamisega.

Avatud menetluse läbiviimisel lähtutakse lisaks HMS-is sätestatule ka LKS §-s 698 sätestatust.

Avatud menetlusega tagatakse huvitatud isikute õigeaegne ja efektiivne kaasamine. Avatud

menetluse kaudu on võimalik Vabariigi Valitsuse korraldusest mõjutatud isikutel oma

seisukohti esile tõsta.

Avatud menetluse algatamisest teavitati isikuid, kes jäävad Nursipalu HV laiendatavasse alasse

ja vahetult piiri äärde, ning puudutatud kohaliku omavalitsuse üksusi (edaspidi

omavalitsusüksused) posti või e-posti teel. Lisaks avaldati teade menetluse algatamise kohta

üleriigilise levikuga ajalehtedes Postimees ja Õhtuleht, maakondlikutes ajalehtedes Võrumaa

Teataja ja Lõuna-Eesti Postimees ning Ametlikes Teadaannetes. Maakondlikus ajalehes

avaldamine oli vajalik, kuna Nursipalu HV piir läbib mitut omavalitsusüksust. Laialdase, eri

infokanalite kaudu avatud menetluse algatamisest teavitamise eesmärk oli, et teavitus jõuaks

võimalikult paljude huvitatud isikuteni.

Käesoleva korralduse eelnõu koos seletuskirja, Natura asjakohase hindamise aruande ja

kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandega oli avalikul väljapanekul

ja kooskõlastamisel eelnõude infosüsteemis 27. septembrist 2024. a kuni 8. novembrini 2024.

Kõikide dokumentidega oli võimalik tutvuda RKIK-i veebilehel8 ning avaliku väljapaneku

toimumise ajal ka Antsla Vallavalitsuses (Fr. R. Kreutzwaldi 1, Antsla vald), Võru

Vallavalitsuses (Võrumõisa tee 4a, Võru) ja Rõuge Vallavalitsuses (Ööbikuoru 4, Rõuge vald)

kohapeal. Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõule sai esitada kirjalikult ((digi)allkirjastatult)

aadressil Järve 34a, Tallinn, või e-posti aadressil: [email protected].

Pärast käesoleva korralduse eelnõu avalikku väljapanekut ja arvamuste esitamise tähtaega

arutati esitatud ettepanekuid ning vastuväiteid 25. novembril 2024. a Võru kultuurimajas

Kannel toimunud avalikul istungil. Avalikul istungil anti kokkuvõtlik ülevaade ettepanekutest

ja vastuväidetest, mis olid esitatud avaliku väljapaneku ajal, ning esitada sai lisaküsimusi.

Avaliku väljapaneku ajal esitati kokku ligikaudu 69 ettepanekut ja vastuväidet (sh arvamused

ja küsimused), millest paljud kattusid. Avalikul istungil vastasid küsimustele RKIK-i

peadirektor, Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi ülem, Kaitseministeeriumi ametnikud, RKIK-i

6 Kaitseministri 17.08.2023. a käskkiri nr 119 „Volituse andmine“. Kättesaadav:

https://adr.rik.ee/kmin/dokument/14461428. 7 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/16053740. 8 https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

4

töötajad ning eksperdid ettevõttest OÜ Hendrikson & Ko. Avatud menetluse käigus kirjalikult

esitatud ettepanekud ja vastuväited ning põhjendus nendega arvestamise või mitte-arvestamise

kohta on kättesaadavad käesoleva korralduse seletuskirja lisast 3. Kokkuvõte esitatud

ettepanekutest ja vastuväidetest on toodud käesoleva korralduse punktides 3.5.1, 3.6.1 ja 3.7.

Avaliku istungi helisalvestis ja kirjalik protokoll on kättesaadavad RKIK-i veebilehel9.

II. ÕIGUSLIK ALUS

Vastavalt RelvS § 85 lõikele 1 on Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli maa- või mereala koos

selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus

korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid

ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. RelvS § 85 lõike 3 järgi

otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Kaitseväe ja

Kaitseliidu harjutusvälja asutamise või laiendamise. Tulenevalt RelvS § 85 lõikest 31 võib

Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase

ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui

harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning

planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele.

Planeerimisseaduse kohaldamata jätmist on põhjendatud VV korralduses nr 266. VV korralduse

nr 266 punktis 3.1. on kirjeldatud põhjalikult Nursipalu HV laiendamise vajalikkust,

julgeolekuolukorda ja sõjalist ohtu Eestile. Kaitsevägi, olles hinnanud uuesti VV korralduse nr

266 aluseks olevas ohuhinnangus10 sisalduvat teavet, on seisukohal, et Eesti-vastase sõjalise

rünnaku tõenäosus on jätkuvalt olemas. Seega ei ole käesoleva korralduse ajaks Nursipalu HV

laiendamise eesmärk ja sellel kavandatavate tegevuste kriitiline vajadus ära langenud ning

korralduse andmise aluseks olevad RelvS § 85 lõiked 3 ja 31 on jätkuvalt asjakohased

Nursipalu HV laiendamisel.

VV korraldusega nr 266 laiendati Nursipalu HV korralduses ja selle lisaks oleval kaardil

märgitud asukohas ja piirides. Käesoleva korraldusega Nursipalu HV laiendatud piire

mõnevõrra muudetakse. RelvS § 85 lõike 34 kohaselt märgitakse korralduses, millega toimub

harjutusvälja laiendamine, muu hulga keskkonnameetmed. VV korraldusest nr 266 tuleneb, et

looduskaitseliste tingimuste ja piirangute tõttu on Nursipalu HV arendamine ning läbiviidavad

tegevused kavandatud etapiviisiliselt. Nimetatud korralduse järgselt hinnati keskkonnale

avalduvaid mõjusid täiendavalt, sh asjakohaseid Natura aladele avalduvaid mõjusid, et saaks

otsustada Nursipalu HV-l kõikide kavandatavate tegevuste lubamise üle. Kuna Nursipalu HV

laiendamise on otsustanud Vabariigi Valitsus, siis on Vabariigi Valitsusel pädevus muuta ka

VV korraldust nr 266.

9 https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 10 Kaitsevägi 14. juuli 2023. a nr RS-1-21/23/745-2 „Ohuhinnangud, ühise kaitsetegevuse ettevalmistamine ning

sellest tulenevad vajadused Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks“ ja Kaitsevägi 18. oktoober 2023. a nr RS-1-

21/23/745-3 „Täiendus dokumendile „Ohuhinnangud, ühise kaitsetegevuse ettevalmistamine ning sellest

tulenevad vajadused Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks““ (salajasel tasemel riigisaladus ja sisaldab NATO

salajast teavet).

5

Enne VV korralduse nr 266 andmist viidi läbi Natura eelhindamine11 Nursipalu HV

arendusprogrammist tulenevate kavandatavate tegevuste osas. Eelhindamise tulemuste alusel

algatas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 266 Natura asjakohase hindamise punktis 3.2.1.1

toodud mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes. Natura asjakohane hindamine on käesoleva

korralduse andmise ajaks läbi viidud ja tulemused kajastuvad kokkuvõtlikult korralduse punktis

3.2.1.

LKS § 696 lõike 7 kohaselt teeb otsustaja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele

vastavaks tunnistamise otsuse 30 päeva jooksul LKS § 696 lõikes 4 nimetatud kooskõlastuse

saamisest arvates või lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul. LKS § 692 lõike 1 kohaselt on

otsustaja haldusorgan, kelle pädevuses on kavandatava tegevuse lubamine. Harjutusvälja

asutamise ja laiendamise õigus on RelvS § 85 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsusele, millega

kaasneb vajadusel ka harjutusvälja tegevuste täpsem reguleerimine, sealhulgas RelvS § 85

lõikes 1 nimetatud tegevuste lubamise üle otsustamine. Vabariigi Valitsus algatas Natura

asjakohase hindamise põhjusel, et Natura eelhinnangust tulenevalt ei olnud kõikide Nursipalu

HV arendusprogrammist tulenevate kavandatavate tegevuste osas ebasoodne mõju Natura 2000

võrgustiku aladele välistatud. Käesoleva korraldusega annab Vabariigi Valitsus hinnangu

kavandatava tegevuse lubatavuse osas tuginevalt Natura asjakohase hindamise aruandele. LKS

§ 696 lõike 3 kohaselt on esitatud Natura asjakohase hindamise aruanne kooskõlastamiseks

Keskkonnaametile, kes on selle LKS § 696 lõike 4 alusel kooskõlastanud. Käesoleva korralduse

eelnõu on kooskõlastanud ka Kliimaministeerium.

Vabariigi Valitsus on kontrollinud Natura asjakohase hindamise aruande vastavust LKS § 696

lõikes 2 sätestatud nõuetele ning piisavust Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks

olnud kavandatava tegevuse lubamiseks. Natura asjakohase hindamise aruande tulemusi on

käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.2.1.

III. PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED

3.1. Nursipalu HV-l kavandatav tegevus ja mõjude hindamine

Looduskaitseliste tingimuste ja piirangute tõttu on Nursipalu HV arendusprogrammist12

tulenevad harjutusväljal kavandatud tegevused jagatud etappidesse. I etapi tegevuste lubatavus

nõuetekohaste lubade olemasolul on toodud VV korralduse nr 266 resolutsiooni punktis 4

(viitega punktile 3.2.4).

VV korralduse nr 266 andmise üks aluseid oli RKIK-i tellitud keskkonnaülevaade13, mille

koostamise eesmärk oli muu hulgas esitada ülevaade kavandatavate tegevuste

11 Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-

content/uploads/2024/08/Nursipalju_harjutusvalja_Natura_eelhindamine.pdf. 12 Kaitseministri 28. augusti 2023. a käskkirjaga nr 124 kehtestatud „Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm“.

Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee). 13 Skepast&Puhkim OÜ, „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne“. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-

content/uploads/2024/08/Nursipalju_harjutusvalja_laienduse_keskkonnaulevaade.pdf

6

keskkonnamõjudest, kaardistada uuringute vajadus ning tuvastada täiendavat hindamist

vajavad potentsiaalsed olulised keskkonnamõjud Nursipalu HV-l. Kavandatava tegevuse

mõjusid hinnati kolmes osas (raadamine ja ehitustegevus, väikesekaliibrilistest relvadest

laskmine ja taktikaline tegevus ning suurekaliibrilistest relvadest laskmine) ja kahes etapis.

Sealjuures oli keskkonnaülevaate peatükis 714 välja toodud täiendavate uuringute ja

inventuuride vajadus ning see, milliste alade arendamise ja milliste tegevuste kavandamise

puhul tuleb täiendavalt hinnata nendega seoses avalduvaid mõjusid kaitstavatele

loodusobjektidele15. Keskkonnaülevaatega koos viidi läbi ka Natura eelhindamine.

3.2. Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamine

LKS § 691 lõike 1 alusel võib kavandatavat tegevust, sealhulgas korduvat või jätkuvat tegevust,

mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku

alale eraldi või koos muude tegevustega, lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 31

tähenduses kehtestada, kui on selge, et seda tegevust ja strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimist lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning need ei mõjuta ebasoodsalt selle

Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust. Sama paragrahvi lõike 2 alusel tuleb kavandatava

tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist mõju Natura

2000 võrgustiku alale asjakohaselt hinnata, kui seda ei ole võimalik objektiivsest teabest

lähtudes välistada, välja arvatud juhul, kui kavandatav tegevus või strateegiline

planeerimisdokument on otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalik.

Sellest lähtudes lubati VV korraldusega nr 266 Nursipalu HV-l tegevusi enne Natura asjakohast

hindamist üksnes nende tegevuste osas, mille puhul mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on

välistatud (vt VV korralduse nr 266 punkt 3.2.4). Tegevused, mille puhul eelhinnangust

nähtuvalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele välistatud ei olnud, VV korraldusega nr 266

lubatud ei olnud. Selliste tegevuste mõju Natura 2000 võrgustiku aladele oli kohustus hinnata,

sealhulgas vajaduse korral töötada välja leevendusmeetmed, Vabariigi Valitsuse algatatud

Natura asjakohase hindamise käigus. Natura asjakohase hindamise järel on Vabariigi Valitsusel

õigus otsustada kogu kavandatavate tegevuste lubatavus ning määrata tegevuse negatiivse mõju

leevendusmeetmed.

3.2.1. Natura asjakohase hindamise läbiviimine

Natura eelhindamist arvesse võttes tuli VV korraldusest nr 26616 lähtuvalt Natura asjakohane

hindamine läbi viia järgmiste Natura 2000 võrgustiku alade ning nende kaitse-eesmärgiks

olevate liikide ja elupaigatüüpide kohta järgmiste II etapi tegevuste korral:

14 Skepast&Puhkim OÜ, „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne“. Peatükk 7. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-

content/uploads/2024/08/Nursipalju_harjutusvalja_laienduse_keskkonnaulevaade.pdf 15 Skepast&Puhkim OÜ, „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne“. Peatükk 6, tabel 2.

Kättesaadav:https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-

content/uploads/2024/08/Nursipalju_harjutusvalja_laienduse_keskkonnaulevaade.pdf 16 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata

jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja. Punkt 3.2.1.1.

7

a) Timmase loodusala – elupaigatüüp jõed ja ojad (3260), liigid harilik vingerjas, rohe-vesihobu

ja paksukojaline jõekarp. Hindamine oli vajalik seoses algselt planeeritud truupsilla lahenduse

kasutamisega Rõuge jõel.

b) Haanja linnuala – rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Hindamine on vajalik

seoses suurekaliibrilistest relvadest laskmisega Lõuna laskeväljal ja seotud UXO alal liikide

pesitsusperioodil (aprillist kuni septembrini).

c) Karula linnuala – must-toonekurg. Hindamine oli vajalik seoses Lääne laskevälja

raadamisega 40 ha või suuremas ulatuses ja lähemal kui 300 m ojadest; väikesekaliibrilistest

relvadest laskmisega Lääne laskeväljal perioodil aprillist kuni septembrini ning

suurekaliibrilistest relvadest laskmisega Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning

Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääneosas perioodil aprillist

kuni septembrini.

VV korralduse nr 266 punkti 3.2.1.1 kohaselt võib Natura asjakohast hindamist läbi viia

eriteadmistega isik või isik, kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava liigi või

elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduva mõju hindamisel pikaajaline kogemus ja kes

tunneb dokumendis „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis“ toodud Natura hindamise menetluse põhimõtteid. Arvestades Natura

asjakohase hindamise objektiks olevaid kaitse-eesmärke, võib mõju Haanja ja Karula linnuala

kaitse-eesmärkidele hinnata pikaajalise kogemusega (vähemalt 5 a) linnustikuekspert ning

Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele pikaajalise kogemusega (vähemalt 5 a)

vee-elustikuekspert.

RKIK tellis 2. jaanuaril 2024. a avaliku hanke tulemusel OÜ-lt Hendrikson & Ko Nursipalu

HV laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohase hindamise17 (edaspidi Natura

asjakohase hindamine). RKIK määras Natura asjakohase hindamise hanke väljakuulutamisel

tehnilises kirjelduses korralduse nr 266 punktis 3.2.1.1 nimetatud nõuded Natura asjakohase

hindamise läbiviijatele18. Natura asjakohane hindamine viidi läbi vastavalt Euroopa Liidu

Nõukogu 21. mai 1992. a direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta19 artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Hindamise läbiviimisel tugineti

Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.

Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“20

ning juhenditele „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis“21 ja „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)22. Lisaks tugineti 2023. aastal valminud Kotkaklubi MTÜ

17 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamine“, Tartu, 2024. Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 18 Tehniline kirjeldus on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokument. 19 EÜT L 206, 22.07.1992. Kättesaadav: Direktiiv - 92/43 - EN - EUR-Lex (europa.eu). 20 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.09.2021. 21 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 22 European Commission, Directorate-General for Environment, Natura 2000 alade kaitsekorraldus – elupaikade

direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted, Publications Office, 2019, https://data.europa.eu/doi/10.2779/213298.

8

koostatud kaitsealuste linnuliikide inventuuri aruandele23. Natura asjakohase mõju hindamisse

olid kaasatud vajalike eriteadmistega eksperdid.

LKS § 696 lõike 2 kohaselt koostab ekspert Natura asjakohase hindamise tulemusena aruande,

mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi lühiiseloomustus;

2) asjassepuutuva Natura 2000 võrgustiku ala lühiiseloomustus, sealhulgas ala kaitse-eesmärk

ning ülevaade alal asuvatest elupaigatüüpidest ja liikidest;

3) selge hinnang kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega

kaasneva ebasoodsa mõju võimalikkuse kohta ala terviklikkusele;

4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud ebasoodsa mõju leevendamise meetmed ja hinnang

nende tõhususele;

5) reaalsete alternatiivide analüüs;

6) hinnang Natura erandi menetluse algatamise kohta juhul, kui ühelgi reaalsel alternatiivil pole

ebasoodne mõju välistatud.

Natura asjakohane hindamine viidi läbi 2023. aastal koostatud Natura eelhindamise aruandes24

kaardistatud mahus ning võttes arvesse VV korralduses nr 266 ettenähtud tingimusi. Natura

asjakohase hindamise läbiviimisel võeti tulenevalt ettevaatusprintsiibist Nursipalu HV

laiendamisega kaasneva mürahäiringu25 mõjuala määratlemisel aluseks halvim võimalik

modelleeritud keskmine müraolukord, milleks on suurima laskude arvuga harjutuspäeva

päevane müraolukord ehk suurõppused (nt Kevadtorm). Oluline on rõhutada, et sellised

õppused toimuvad kuni kaks korda aastas26.

Natura asjakohase hindamise mahukust arvestades esitatakse alljärgnevalt Natura asjakohase

hindamise järeldused. Selle aluseks olnud kaalutlused on toodud Natura asjakohase hindamise

aruandes27, mis on kättesaadav ka käesoleva korralduse seletuskirja lisas nr 1:

a) Timmase loodusalaga seoses otsustas RKIK kui Nursipalu HV arendamise eest vastutav

asutus Natura eelhindamise järel Rõuge jõele mõju välistamiseks truupsilla lahendusest

loobuda ning kasutada lahendust (teraskaarsild, sammassild), mis ei mõjuta jõe veekeskkonda

ega Timmase loodusala kaitse-eesmärke. Kui sild rajatakse valitud viisil, siis Natura

eelhinnangu kohaselt Rõuge jõele negatiivne mõju puudub. Kuna Timmase loodusalale

ebasoodsa mõjuga truupsilla lahendust ei kavandata, siis puudus ka Timmase loodusalal

vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks.28 Natura eelhindamise kohaselt võib

23 Kotkaklubi MTÜ (Sellis, U. ja Tanilsoo, J.). 2023. Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalju harjutusvälja

laiendus). 29.05.2023. a hankelepingu nr 2-2/23/340-1 lõpparuanne. 24 Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 25 Akukon Eesti OÜ, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“, Tallinn, 2024. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 26 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamine“, Tartu, 2024, lk 10. Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 27 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamine“, Tartu, 2024. Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 28 Samas, lk 5.

9

negatiivsed mõjud Timmase loodusalale välistada seoses kavandatava Nursipalu HV

laiendamisega seotud raadamise ja ehitustöödega, seoses väikesekaliibrilistest relvadest

laskmise ja taktikalise tegevusega, samuti seoses suurekaliibrilistest relvadest laskmisega ning

nende tegevuste koosmõjuga (Natura eelhindamise p 3.4.1.1., 3.4.2.1., 3.4.3.1., 3.5).

b) Haanja linnuala puhul käsitles Natura asjakohane hindamine29 suurekaliibriliste relvade

(suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid, tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad,

soomustehnika) laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju linnuala nendele liikidele,

mille puhul ei saanud eelhindamise alusel olulist mõju välistada. Need liigid olid rästas-roolind,

viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Natura asjakohane hindamine jõudis objektiivse hindamise

tulemusel järeldusele30, et Nursipalu HV laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub

ebasoodne mõju Natura 2000 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning Natura

linnuala terviklikkus säilib31. Puudub vajadus leevendavate meetmete kavandamiseks ja edasi

liikumiseks Natura hindamise järgmisse etappi (Natura erandi tegemine).

c) Karula linnuala puhul käsitles Natura asjakohane hindamine32 mõjusid must-toonekurele, kes

on Nursipalu HV alaga seotud toitumisalade kaudu. Hinnati mõju seoses Nursipalu HV-l liigi

toitumisalal plaanitavate raadamistegevustega ning lisaks hinnati väikese- ja suurekaliibriliste

relvade laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju. Natura asjakohane hindamine

jõudis objektiivse hindamise tulemusel järeldusele33, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja

sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Karula linnuala kaitse-

eesmärkide saavutamisele ning Natura ala terviklikkus säilib34. Puudub vajadus leevendavate

meetmete kavandamiseks ja edasi liikumiseks Natura hindamise järgmisse etappi (Natura

erandi tegemine). Natura asjakohase hindamise aruandes toodi veel välja, et kuigi Karula must-

toonekurgede soodsa seisundi halvenemist Nursipalu HV ala väljaehitamine ja sealsed

raadamised jm tegevused kaasa ei too ning meetmete seadmise vajadust ei ole, aitavad

kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandes35 nimetatud meetmed

parendada tingimusi ka Karula Natura 2000 linnuala must-toonekurgedele36. Nende

keskkonnameetmete sisu on kokkuvõtlikult toodud käesoleva korralduse punktis 3.3.1.

LKS § 698 lõike 1 kohaselt võimaldatakse Natura asjakohase hindamise ja asjakohasel juhul

Natura erandi menetluse aruandega tutvuda ning nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid

esitada samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks vajaliku loa või

selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotlusega tutvumisele või nende kohta

29 Samas, lk 11–21. 30 Samas, tabel 3-2, lk 17–19. 31 Samas, tabel 3-3, lk 20. 32 Samas, lk 22–36. 33 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamine“, Tartu, 2024, tabel 4-2, lk 33–34. Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 34 Samas, tabel 4-3, lk 35, 35 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, lk 50, Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 36 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamine“, Tartu, 2024, lk 31. Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

10

ettepanekute või vastuväidete esitamisele. Natura asjakohase hindamise aruande ja käesoleva

korralduse eelnõuga oli võimalik tutvuda ja nende kohta arvamusi avaldada ajavahemikul 27.

septembrist kuni 8. novembrini 2024. a. Keskkonnaamet kooskõlastas märkustega arvestamisel

8. novembri 2024. a kirjaga nr 6-3/24/20029-237 korralduse eelnõu ja Natura asjakohase

hindamise aruande (seletuskirja lisa 1)38. Keskkonnaameti esitatud märkuse osas on korraldust

korrigeeritud. Avalikul väljapanekul esitati arvamusi Natura asjakohase hindamise aruande

kohta, kuid need olid seotud enamjaolt Natura eelhindamisega, millest tulenevalt ei olnud

asjakohane käesolevat korraldust ega Natura asjakohase hindamise aruannet täiendada. RKIK

edastas Natura asjakohase hindamise aruande koos avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute

tabeliga Keskkonnaametile uuesti kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet kooskõlastas Natura

asjakohase hindamise aruande märkusteta 6. detsembri 2024. a kirjaga nr 6-3/24/20029-539.

Vabariigi Valitsus on hinnanud Natura asjakohase aruande piisavust Natura asjakohase

hindamise algatamise aluseks olnud kavandatavate II etapi tegevuste lubamiseks Nursipalu

HV-l ning leiab, et Natura asjakohase hindamise aruanne sisaldab kavandatava tegevuse

lühiiseloomustust, asjassepuutuva Natura 2000 võrgustiku ala lühiiseloomustust, sealhulgas ala

kaitse-eesmärki ning ülevaadet alal asuvatest elupaigatüüpidest ja liikidest, samuti selget

hinnangut kavandatava tegevusega kaasneva ebasoodsa mõju võimalikkuse kohta ala

terviklikkusele. Kuna Natura asjakohase hindamise aruandest nähtub, et puudub vajadus

leevendavate meetmete kavandamiseks ja edasi liikumiseks Natura hindamise järgmisse etappi

(Natura erandi tegemine), ei ole olnud vajalik Natura asjakohase hindamise aruandes käsitleda

LKS § 696 lõike 2 punkte 4–6. Seega vastab Natura asjakohase hindamise aruanne LKS § 696

lõikes 2 sätestatud nõuetele ja on piisav Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud

kavandatava tegevuse lubamiseks.

3.3. Muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjude hindamine ja uuringud

Vabariigi Valitsus otsustas korraldusega nr 266 keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 4 alusel jätta Nursipalu HV

laiendamisel KeHJS-i-kohane keskkonnamõju hindamata VV korralduse nr 266 punktis 3.2

esitatud kaalutlustel ja põhjendustel. Vabariigi Valitsus leidis, et on põhjendatud jätta KeHJS-

i-kohane keskkonnamõju hindamata ning tagada Nursipalu HV laiendamise elluviimise (sh

lubatud tegevustega) seaduslikkus lühemat ja kiiremat menetlust kohaldades. Seega kohustas

Vabariigi Valitsus asjakohases mahus hindama enne kavandatavate tegevuste elluviimist muud

olulised looduskeskkonnale (v.a Natura 2000 võrgustiku alale, mida hinnati eraldi) avalduvad

mõjud vastavalt korralduse punktis 3.2.2 nimetatule ning selgitama keskkonnameetmed, mis

tagavad tegevuse vastavuse õigusaktides sätestatule40 ja vajalike lubade olemasoluks.

37 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/16322244, 38 Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 39 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/16322244. 40 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata

jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja. V. otsus, punkt 6.

11

Muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjudena käsitletakse mõjusid, mille kohta on nõuded

sätestatud õigusaktidega (nt eeskätt kaitstavad loodusobjektid) ja mida ei hinnata Natura

asjakohase hindamise osana. RKIK-i tellitud keskkonnaülevaate41 tulemuste alusel oli enne

tegevuste elluviimist vaja teha Nursipalu HV väljaarendamise ja kasutamisega kaasnevate

muude oluliste looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamiseks järgmised inventuurid ja

uuringud keskkonnaülevaate peatükis 742 kirjeldatud mahus ning täiendav mõjude hindamine

keskkonnaülevaate tabelis 2 kollase ja punase värviga tähistatud tegevuste kohta (VV

korralduse nr 266 seletuskirja lisa 343):

1. Kalakotka, merikotka, väike-konnakotka ja must-toonekure inventuur – laiendatud Nursipalu

HV on Kagu-Eesti üks kahest esinduslikumast elualast kotkastele ning must-toonekurele. Alale

jäävad hinnanguliselt 3 kalakotka, 2 merikotka, 3-4 väike-konnakotka ja 1 must-toonekure

pikalt asustatud pesapaik. Uuringu eesmärk oli selgitada välja uued pesapaigad ning määrata

uutele ja olemasolevatele elupaikadele (sh must-toonekure toitumisalade) võimalikud puhvrid,

et säilitada maksimaalselt nende kaitsealuste liikide elupaikade seisund ning vajaduse korral

hinnata vajalike kompensatsioonimeetmete mahtu, sealhulgas kompensatsioonialade hulka ja

pindala.

2. Kanakulli inventuur – Nursipalu harjutusväljale jääb kaks teadaolevat ja kaks potentsiaalset

kanakulli elupaika. Uuringu eesmärk oli selgitada välja uued pesapaigad ning hinnata vajalike

kompensatsioonimeetmete mahtu, sealhulgas kompensatsioonialade hulka ja pindala.

3. Potentsiaalsete metsisemängude inventuur. Potentsiaalsete mängude eelvalik ja inventuur

toimusid koostöös Keskkonnaagentuuriga, kes valis välja 25 esialgset uuringuala, millest tehti

täpsem valik, jättes välja mõned alad, mis ei sobinud tiheasustuse läheduse tõttu (kus pole

mängu esinemine tõenäoline).

4. Militaarmüra ja vibratsiooni uuring.

5. Arheoloogilise uuringu I etapp ühes looduslike pühapaikade uuringuga Nursipalu

HV laienduse ala ulatuses44.

3.3.1. Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise läbiviimine

RKIK tellis 2. jaanuaril 2024. a avaliku hanke tulemusel OÜ-lt Hendrikson & Ko Nursipalu

harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamise kaitstavatele

loodusobjektidele45 (edaspidi kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamine).

41 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne (Skepast & Puhkim, 2023).

Kättesaadav:https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-

content/uploads/2024/08/Nursipalju_harjutusvalja_laienduse_keskkonnaulevaade.pdf. 42 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne ja õiendid keskkonnaülevaates tehtud muudatuste

kohta. Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/avatud-menetlus-harjutusvalja-

laiendamiseks/. 43 Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja

Natura asjakohase hindamise algatamine – EIS (valitsus.ee). 44 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata

jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja. Punkt 3.2.3. 45 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

12

Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise mahukust arvestades on käesolevas

korralduses toodud kokkuvõtlikult hindamise järeldused koos keskkonnameetmetega, selle

aluseks olnud kaalutlused on esitatud kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise

aruandes (korralduse seletuskirja lisa 2) 46.

Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamises võeti tulenevalt

ettevaatusprintsiibist Nursipalu HV laiendamisega kaasneva mürahäiringu mõjuala

määratlemisel aluseks halvim võimalik modelleeritud keskmine müraolukord, milleks on

suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord ehk suurõppused47. Nursipalu HV

laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele viidi

läbi 2023. aastal koostatud keskkonnaülevaate aruandes48 kaardistatud mahus. Tulenevalt 2024.

aastal valminud mürauuringu49 tulemustest täpsustati keskkonnaülevaates määratletud

mõjuulatust potentsiaalselt olulist häiringut tekitada võiva müra mõjuulatuse põhjal. Töös ei

käsitletud neid objekte, mis on hõlmatud Natura asjakohase hindamise raames. Kaitstavatele

loodusobjektidele avalduva mõju hindamisel tugineti suuresti 2023. aastal valminud,

Kotkaklubi MTÜ koostatud kaitsealuste linnuliikide inventuuri aruandele50, mille koostamiseks

inventeeriti Nursipalu HV-l ja selle ümbruses asuvad kotkaste, must-toonekure ja kanakulli

elupaigad, registreeriti ka muud olulisemad leiud (lõopistriku, hiireviu ja händkaku elupaigad)

ning kavandati keskkonnameetmed Nursipalu HV rajamisega kaasnevate mõjude vältimiseks,

leevendamiseks või kompenseerimiseks. Lisaks saadi olulist alusinfot 2023. aastal Nursipalu

HV-l ja selle lähistel ning muudes Võru maakonnas asuvates teadaolevates ja potentsiaalsetes

mängupaikades korraldatud metsiste seiretööst51.

Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise tulemusel kavandati aruandes

keskkonnameetmed ja seirevajadus, mille abil tagatakse, et kavandatava tegevuse elluviimisel

ei kaasne valdavale osale Nursipalu HV mõjualasse jäävatele kaitsealustele loodusobjektidele

olulist negatiivset keskkonnamõju. Nende kaitstavate loodusobjektide puhul, millele olulise

negatiivse mõju avaldamine on kavandatud tegevuse elluviimisel möödapääsmatu, planeeriti

kompensatsioonimeetmed. Nursipalu HV laiendamiseks vajalikud tegevused saab kavandatud

mahus ellu viia, kui rakendatakse kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise

aruandes toodud keskkonnameetmeid olulise mõju vältimiseks, leevendamiseks või

kompenseerimiseks52.

46 Samas. 47 Samas, lk 10. 48Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/avatud-menetlus-harjutusvalja-

laiendamiseks/. 49 Akukon Eesti OÜ, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 50 Kotkaklubi MTÜ (Sellis, U. ja Tanilsoo, J.). 2023. Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalju harjutusvälja

laiendus). 29.05.2023. a hankelepingu nr 2-2/23/340-1 lõpparuanne. 51 „Metsiste mängude inventuur Nursipalu harjutusvälja ümbritsevatel aladel“, 2023, Keskkonnaagentuur.“ 52 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, lk 53. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

13

Keskkonnameetmed on jagatud nende rakendusvajaduse olulisuse alusel tingimusteks ja

soovitusteks. Tingimused on keskkonnameetmed, mille rakendamine on hädavajalik olulise

keskkonnamõju vältimiseks. Soovituste eesmärk on vähendada väheintensiivsete ja normi

piiresse jäävate keskkonnahäiringute negatiivset mõju. Nende rakendamata jätmisega ei kaasne

olulist keskkonnamõju. Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandes on

esitatud vaid reaalselt rakendatavad soovitused, mille elluviimisel säilivad Nursipalu HV

arendamise ja kasutamise eesmärgid. Mitme töös toodud keskkonnameetme rakendamine on

kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajal juba

algatatud või ka elluviidud53 ning need on käesolevas korralduses allpool välja toodud.

Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõtlikult Nursipalu HV-l kavandatava tegevuse mõju iga

kaitstava loodusobjekti osas (v.a need, mida käsitles Natura asjakohane hindamine) ning

kavandatava tegevuse elluviimisel vajalikud keskkonnameetmed ja seirevajadus54.

1. Must-toonekurg

Olukord: must-toonekurg kuulub I kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi55 I lisasse. 2023. aastal

ei pesitsenud kavandataval laiendusalal ühtegi must-toonekure paari. Must-toonekure seisund

on praegu ebasoodne kogu Kagu-Eestis ja arvukus langev. 2023. aastal tehti Kagu-Eestis

kindlaks vaid kaks edukat must-toonekure pesitsust ja tema arvukus on viimase 30 aasta

madalaim. Samas tehti inventuuril kindlaks, et see liik kasutab Nursipalu HV-d vähesel määral

toitumiskohana. Täpsemalt kohati must-toonekurge üksikul juhuvaatlusel Rõuge jõel, mis on

liigi jaoks suhteliselt soodsas seisundis. Peamised must-toonekure arvukust ja levikut piiravad

tegurid on metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemine ning inimese põhjustatud häirimine.

Eesti kohta tehtud uurimus kinnitab, et pesitsuspaiga valikut mõjutab oluliselt metsamassiivide

killustumine ja puistu mitmekesisus. Oluline mõju on ka toitumisalade kvaliteedi langusel.

Toitumisalade halvenenud kvaliteeti peetakse Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud

produktiivsuse üheks põhiliseks põhjuseks.56

Mõjuhinnang: must-toonekure kaitse seisukohast on esmatähtis tagada tema toitumiskohtades

liigile soodsad tingimused. Selleks, et must-toonekurg Nursipalu piirkonna taasasustaks,

peavad ümbruskonnas olema väga head toitumistingimused, kuna Nursipalu HV laiendamiseks

vajalike tegevuste elluviimisel olemasoleva pesapaiga kvaliteet langeb57.

Keskkonnameetmed58:

Tingimused

1) Välistada raadamine ja lageraie lähemal kui 50 m vooluveekogust. Nursipalu HV-l

kavandatud raadamisaladel on see soovituslik.

53 Samas, lk 17. 54 Samas, lk 50–52. 55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20,

26.01.2010. Kättesaadav: Direktiiv - 2009/147 - EN - linnudirektiiv - EUR-Lex (europa.eu). 56 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, Lk 17–18. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 57 Samas. 58 Samas, lk 18–22.

14

2) Vooluveekogudeni ulatuvatel olemasolevatel lageraiealadel vältida jõekallaste võsastumist.

3) Rõuge jõkke, Matu, Ura, Lükka, Nilbe, Vungi, Tinu ja Maru ojja ei tohi rajada ega paigutada

veevoolu takistavaid ehitisi ega muul moel kalade elutingimusi halvendada.

4) Vooluveekogudesse ei tohi sattuda mürkkemikaale, kütust, lõhkeainet jms.

5) Vältida tehnikaga otse läbi Maru oja liikumist. Veekogu ületamiseks tuleb kasutada

olemasolevaid sildu ja ülepääse. Kui need ei kata väljaõppe läbiviimiseks reaalset vajadust,

tuleb vajalikesse kohtadesse kavandada ojale sillad, truubid vms ülepääsud.

6) Koostada toitumisveekogusid (Rõuge jõge ning Matu, Maru, Tinu ja Põdra oja) hõlmav

vajalike tegevuste ja ajaraamiga taastamiskava.

7) Kavandada ka planeeringualast vahetult välja jäävatele must-toonekurele potentsiaalselt

toitumiskohtadeks sobivatele veekogudele taastamiskavad.

8) Nursipalu HV piirijõgede tähistamisel paigaldada tähised veekogust väljapool.

9) Otsida seni leidmata must-toonekure pesitsusterritooriume ning võtta need kas

püsielupaikadena kaitse alla või liita lähima kaitsealaga.

10) Koostada kompensatsioonialadel toitumisveekogude seisundi parandamiseks

taastamiskava (sarnaselt tingimustele nr 6 ja 7).

2. Väike-konnakotkas

Olukord: väike-konnakotkas kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse,

olles meil pesitsevatest kotkaliikidest arvukaim. Võrumaal on see liik suhteliselt arvukas (2023.

aasta linnustiku inventuur). Liiki ohustavatest teguritest on olulisemad seni teadmata

pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine ning toitumisalade hävimine ja kvaliteedi

langus (väike-konnakotka kaitse tegevuskava). 2023. a inventuuri kohaselt on Nursipalu HV-l

kaks elupaika (Kaagu ja Laossaarõ) asustatud. Nursipalu HV vahetuses läheduses asub neli

elupaika. Väike-konnakotkas pesitseb metsas, aga saaki (närilised, konnad, mutid) püüab

peamiselt kuni 2 km raadiuses lagedatel aladel (luhad, niidud, karjamaad, põllumaad,

puisniidud, häilud jms). Teoreetiliselt võivad väike-konnakotkale toitumisaladena sobida ka

HV lagedamad osad, aga nende naabruses peaks säilima piisavalt vana kuuse-segamets

pesitsemiseks.59

Mõjuhinnang: olulisim väike-konnakotka seisundit mõjutada võiv tegur on Kaagu elupaigas

kavandatud raadamistööd, mis võivad suure tõenäosusega pesapaiga liigile sobimatuks muuta.

Üks tegureid on ka suurenev (müra)häiring. Väike-konnakotkas ei ole vähese või ühekordse

häirimise suhtes eriti tundlik, küll aga võib ta hüljata pesa läheduses (kuni 450 m kaugusel)

tehtava kärarikka metsatöö või sagedase külastamise tõttu. Ka liigi tegevuskavas on viidatud,

et Eestis on häiretegurina eelkõige olulisemad pikaajalised häirivad tegevused pesapaikade

läheduses. Sellest võib järeldada, et kavandatava tegevusega kaasnev häiring võib oluliselt

mõjutada eelkõige Nursipalu HV-l ja selle vahetus läheduses (Sõmerpalu KLO9129365)

asuvaid elupaiku ning eeldatavasti pole kaugemal Nursipalu HV kasutamisega kaasnev müra

oluline häiring60.

59 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, lk 23–24. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 60 Samas, lk 24.

15

Keskkonnameetmed61:

Tingimused

1) Säilitada metsaala kavandatava Kaagu püsielupaiga läheduses.

2) Vältida väike-konnakotka pesitsusajal (1. aprillist kuni 31. augustini) Nursipalu HV

laiendamiseks vajalike raadamis- ja ehitustööde tegemist konnakotka pesale lähemal kui 1 km.

3) Moodustada 2023. a leitud pesa ümber elupaiga piire arvestav püsielupaik – kaitstavatele

loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajal juba esitati püsielupaiga

moodustamise ettepanek kaitse alla võtmise algatajale (Kliimaministeerium). Lõpliku otsuse

püsielupaiga moodustamise otstarbekuse kohta teeb Kliimaministeerium.

4) Vältida Laossaarõ elupaiga (KLO9129354) võimaliku pesapaiga asukohametsa raadamist ja

raiet.

5) Hooldada konnakotkaste elupaikades sobivaid toitumisalasid ja vältida toitumisalana

kasutatavate rohumaade pindala vähenemist.

6) Otsida ja võtta valdkonna eest vastutava ministri määrusega kaitse alla püsielupaigana või

liites lähistel asuva kaitsealaga vähemalt kaheksa seni leidmata ja kaitsmata väike-konnakotka

elupaika – 14. veebruaril 2024. a sõlmis RKIK lepingu kotkaste elupaikade leidmiseks.

3. Merikotkas

Olukord: merikotkas kuulub I kaitsekategooriasse ja on linnudirektiivi I lisa liik. Merikotkas

pesitseb arvukamalt kõikjal mererannikul, Emajõe vesikonnas ja sisemaa suuremate järvede

lähistel. Üksikuid paare on leitud sisemaalt ka väiksemate järvede ja märgalade ümbrusest.

Tema elupaigad on tavaliselt suuremate veekogude lähedased metsad, harilikult kuni 10 km

kaugusel veekogust. Lõuna-Eestis on see liik haruldane. Enamik Võru maakonna merikotkaid

pesitseb Pihkva järve rannikul (linnustiku inventuur, 2023). Liigi kaitse tegevuskava kohaselt

on olulisem merikotkaasurkonda ohustav tegur pliid sisaldava laskemoona kasutamine,

potentsiaalselt suure mõjuga on ka keskkonnamürgid (nt pestitsiidid). Arvestatava mõjuga

ohutegur on lisaks hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides. Nursipalu HV piirkonnas

on merikotkas pesitsenud juba üle 20 aasta. Teada on vähemalt ühe kotkapaari territoorium.

Piirkond sobib kotkastele eeskätt heade toitumisveekogude tõttu (Tamula ja Vagula järv, Leoki

kalakasvatus). Nursipalu HV-l on teada kotkapaari kaks pesa62.

Mõjuhinnang: kavandatud tegevuse puhul on merikotkale peamine potentsiaalselt oluline

ohutegur mürahäiring, aga ka inimeste viibimine pesapaiga läheduses. See seostub eelkõige

pesitsusaegse häirimisega, kuigi kotkad võivad elupaigas viibida ka muul ajal. Eriti tundlik on

ta nende tegevuste suhtes, mis toimuvad pesast kuni 500 m kaugusel. Selles ulatuses

häirimatuse tagab pesapaikade kaitsekord, mis keelab Keretü looduskaitseala Tsirgupalu

sihtkaitsevööndis ning Kerretu püsielupaiga sihtkaitsevööndis pesitsusajal (1. veebruarist 31.

juulini) inimeste viibimise, sealhulgas rahvaürituste korraldamise63.

Keskkonnameetmed64:

61 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, lk 24–29. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 62 Samas, lk 29–30. 63 Samas, lk 30. 64 Samas, lk 31.

16

Tingimused:

1) Säilitada varem asustatud olnud püsielupaik Nursipalu HV põhjaosas.

2) Säilitada 2018. aasta Nursipalu HV ehitusprojektile tehtud keskkonnamõju hindamise65

leevendusmeetmena sihtmärgiala serva jäetud puhverala Keretü looduskaitseala ja olemasoleva

sihtmärgiala vahel.

4. Kalakotkas

Olukord: kalakotkas kuulub I kaitsekategooriasse ja on linnudirektiivi I lisa liik. See liik on

Eestis oma 90–100 pesitseva paariga saavutanud arvukuse, mis annab lootust populatsiooni

säilimiseks. Kalakotka kaitse tegevuskava järgi on liigi asurkonda enim mõjutavad tegurid

seniteadmata pesapaikade hävimine ja potentsiaalsete pesapaikade vähesus, samuti looduslikud

ohutegurid (nt suured tormid, konkurents, looduslikud vaenlased). 2023. aasta inventuuri järgi

oli Nursipalu HV-l vähemalt kolm kalakotka asustatud pesa. Kalakotkastel tol aastal edukat

pesitsust ei tuvastatud. Kubja elupaik (KLO9128271) oli inventuuri ajal asustamata, kuid

kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajal leiti Kubja

pesapaiga lähistelt uus asustatud kalakotkapesa, mille arvelt ka olemasolevat elupaika laiendati.

Toitumas käivad kalakotkad suurematel veekogudel (Vagula, Tamula, kalakasvatused, tiigid,

paisjärved, harvem Võhandu jõgi). Inventeerijate hinnangul on ainukese vajaliku

keskkonnameetme rakendamisel suure tõenäosusega võimalik kasutada Nursipalu HV-le

jäävaid pesapaiku ka pärast arendustegevuste elluviimist66.

Mõjuhinnang: sarnaselt merikotkale on ka kalakotka puhul peamine ohutegur laiendatud

Nursipalu HV kasutuselevõtuga kaasnev suurenev häiring, kuid seda eeskätt inimeste

suurenenud liikumise tõttu. Lisaks on oluline ohutegur raadamine kalakotka elupaigas. See on

asjakohane eeskätt Kubja elupaigas, kus 2024. aastal leiti uus kotkapesa. Kotka elupaika läbis

kavandatava tee raadamiskoridor, kuid pesa avastamise järel korrigeeriti operatiivselt

kavandatud tee asukohta ning koostöös Keskkonnaameti spetsialistide ja mõjuhindamise

ekspertidega kavandati see leitud pesast ligi 300 meetrit eemale, et vältida tee rajamist pesapuu

vahetusse lähedusse. Uude asukohta tee ehitamiseks vajalike kraavide rajamisel on nende

kuivendav mõju Kubja elupaigale ja selles olevatele püsielupaikadele väheoluline, kuna seal on

juba olemas tihe kuivenduskraavide võrgustik 67.

Keskkonnameetmed68:

Tingimused

1)Vältida pesitsusajal (15. märtsist 30. augustini) tegevusi, mille käigus võivad kotkad pesalt

inimest näha (vähemalt 200 m kauguselt, soovituslikult kuni 500 m kauguselt). Soovituslikult

vältida kalakotka pesitsusajal viibimist, sealhulgas taktikaliste harjutuste läbiviimist, vähemalt

kogu Kubja elupaika jääval alal, välja arvatud seda läbival teel.

65 Skepast&Puhkim OÜ, „Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. KMH aruanne“.

Kättesaadav: https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/sisulehed/keskkonnamoju/2018-09-

04_nursipalu_kmh-aruanne_vastavaks_tunnistamiseks.pdf. 66 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, lk 31. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 67 Samas, lk 32–34. 68 Samas, lk 34.

17

5. Kanakull

Olukord: kanakull on II kaitsekategooriasse kuuluv meil hajusalt levinud haudelind. Eestis on

peamised liiki ohustavad tegurid pesapaikade hävinemine, toidubaasi vähenemine ja

pesitsusaegne häirimine. 2023. a inventuuri hõlmatud liikidest oli inventeerijate hinnangul

kanakulli seisund kõige parem. Nursipalu HV laiendatud piirides on teada kaks pikaaegset

pesitsusterritooriumi ja nendes on viimastel aastatel linnud pesitsenud edukalt. Lisaks on

potentsiaalselt olulise mürahäiringuga alal Nursipalu HV ümbruses veel kaks kanakulli

elupaika (Nursipalu HV-st umbes 4,4 km põhja poole ja umbes 3,8 km kagusse)69.

Mõjuhinnang: kanakulli puhul on oluline ohutegur alal kavandatud raie. Liigi kaitse

tegevuskava kohaselt on metsaraiest tingitud pesapaikade hävimine ja elupaikade kvaliteedi

halvenemine kanakullidele suure tähtsusega ohutegur. Teine potentsiaalne ohutegur on

häirimine. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on pesitsusaegne häirimine liigile keskmise

tähtsusega ohutegur. Ta on kõige tundlikum pesitsemiseks valmistumise, munemise,

haudumise ja väikeste pesapoegade ajal, mil häirimine võib kergesti põhjustada pesitsuse

ebaõnnestumist, kuid seda peamiselt vahetult elupaiga (300 m raadiuses) ümbruses toimuvate

suurte häiringute (nt metsaraie) suhtes. Väljaspool laiendatud Nursipalu HV piiri asuva (umbes

4 km kaugusel) kanakulli elupaikade jaoks ei ole müra eeldatavasti oluline tegur70.

Keskkonnameetmed71:

Tingimused

1) Keretü looduskaitsealal raadatava ala kadu, mis on suures osas kanakulli elupaik, tuleb

leevendada läheduses asuva must-toonekure elupaiga osa lisamisega Keretü looduskaitseala

koosseisu.

Soovitused

1) Vältida Juba püsielupaiga (KLO3002739) kirdenurgas asuva olemasoleva teekoridori

laiendamist püsielupaiga arvelt.

6. Metsis

Olukord: metsis kuulub II kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse. Metsis on Eesti

metsade suurim kanaline. Eestis on ta levinud Mandri-Eesti suuremates metsalaamades,

eelkõige väikseima inimmõjuga piirkondades. Intensiivselt lageraietega majandatavatel aladel

metsis elada ei suuda. Liiki ohustab enim intensiivne metsaraie, eriti lageraiepõhine metsandus,

millega kaasneb elupaikade hävimine ja killustumine, samuti metsakuivendusest tingitud

elupaikade teisenemine. Lisaks ohustab liiki metsamaade muul otstarbel kasutusele võtmine

(kaevandused, taristu jms), millega kaasneb samuti elupaikade killustumine. Keskmise

tähtsusega ohutegur on häirimine (suunamata külastuskorraldus, pesitsusaegne metsanduslik

tegevus jms). 2023. aastal kontrolliti seiretöö käigus metsiste tegevusjälgi kavandatava

Nursipalu HV alal ja lähiümbruses ning muudes Võru maakonnas asuvates teadaolevates ja

potentsiaalsetes mängupaikades. Kokku seirati 17 potentsiaalset mängupaika ja metsiste

69 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, lk 34–35. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 70 Samas, lk 35–36. 71 Samas, lk 37.

18

tegevusjälgi leiti neist kaheksas. Eesti looduse infosüsteemis (edaspidi EELIS) on laiendatud

Nursipalu HV alalt teada neli metsiste mängupaika (Juba, Keretü, Vilbu ja Kurenurme). Juba

elupaigad ja Keretü elupaigad on 2023. aasta seirest nähtuvalt stabiilselt asustatud72.

Mõjuhinnang: otsene tegur, mis oluliselt mõjutab Nursipalu HV-le jäävaid metsise elupaiku, on

raadamine. Ainsana pole raadamistegevusi kavandatud Juba mängu. Keretü mängu põhjaossa

on kavandatud rajada uus ligipääsutee. Mõjuhindamise raames tehti ettepanek korrigeerida selle

tee asukohta ja võimaluse korral planeerida see elupaigast välja. Selle tulemusena nihutati tee

elupaiga äärealale (kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande Joonis 2-

20). Mõjuhindamisest nähtuvalt on uues asukohas teekoridori rajamise mõju metsiste Keretü

mängule eeldatavasti väheoluline. Kurenurme ja Vilbu puhul on raadamisala juba ulatuslikum,

mõlemal juhul on valdav osa elupaigast planeeritud ära raiuda. Raie elluviimisel muutuvad need

mängupaigad metsistele tõenäoliselt ebasobivaks. Lisaks suureneb Nursipalu HV

laiendamisega märgatavalt laskeharjutusteks kasutatav ala, mis tähendab ka senisest

ulatuslikumat mürahäiringut.

Nursipalu HV-l on mitmed raadamisalad kavandatud elujõulistele mängudele suhteliselt

lähedale ja nende säilimiseks vajalikesse elupaikadesse. Lisaks kaasneb Nursipalu HV alale

planeeritud UXO-aladega oluline mürahäiringu kasv, mis kindlasti takistab metsistel sealsete

elupaikade kasutamist. Seega arvestades Nursipalu HV mõjusid, viimastel aastatel Nursipalu

HV laiendusalal toimunud raietega ulatuslikku metsise elupaikade hävitamist ja asurkonna

isoleeritusest tingutud mõjude võimendumist, on metsisele olulise negatiivse mõju tekkimine

vältimatu ning on vähetõenäoline Nursipalu metsiste säilimine pikemas vaates, mistõttu on

vajalik asurkond tervikuna kompenseerida73.

Keskkonnameetmed74:

Tingimused

1) Koostöös metsiste elupaiganõudlusi tundvate ekspertidega tuleb kavandada vajalikud

meetmed Vilbu, Kurenurme, Juba ja Keretü elupaigakao kompenseerimiseks.

Eesti Ornitoloogiaühingu koostatud kompenseerimismeetmete kava75 kohaselt tuleb

kompensatsioonialadena sihtkaitsevööndina kaitse alla võtta järgnevad üheksa ala, mis osaliselt

on täna kaitse all piiranguvööndina: Hurda, Koemetsa, Kõrgepalu, Kõvera, Kääpa, Lüütsepa,

Meenikunni, Petra ja Ubajärve. Kompensatsioonimeede loetakse rakendatuks, kui kõik töös

toodud 9 kompenseerimisala on saanud vähemalt projekteeritava kaitstava ala staatuse

püsielupaikadena või kaitsealadena ja neil rakendatakse tervikuna sihtkaitsevööndi kaitsekorda.

Projekteeritavatest kaitstavatest aladest peab moodustama ametlikud riiklikud kaitstavad alad

kiirkorras 2025. aasta jooksul. Metsise kompenseerimismeetmete kavas toodud meetmete

rakendamine tagab Nursipalju harjutusvälja laiendamisega metsisele tekkiva negatiivse mõju

kompenseerimise, parandab ja säilitab asurkonna sidusust ja võimaldab liikuda Kagu-Eesti

metsise asurkonna soodsa seisundi saavutamise suunas.

72 Samas, lk 37–40. 73 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, lk 40–42. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 74 Samas, lk 42. 75 Eesti Ornitoloogiaühing, „Nursipalu harjutusvälja metsiste elupaigakao kompenseerimismeetmete välja

töötamine ja kompenseerimismeetmete kava koostamine“, 2024.a, lk 28.

19

Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud Nursipalu HV metsiste elupaigakao

kompensatsioonimeetmete elluviimise tagab Kliimaministeerium.

7. Laanerähn

Olukord: laanerähn kuulu II kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse. Eestis on laanerähn

kõige spetsiifilisema elupaigavalikuga ja seetõttu ka metsade majandamise suhtes kõige

tundlikum rähniliik. Seirealadel on laanerähni arvukus viimastel aastatel vähenenud peamiselt

raiete tõttu liigi elupaikades. Nursipalu HV-l on kokku teada kaheksa laanerähni elupaika76.

Mõjuhinnang: 2023. a koostatud keskkonnaülevaate kohaselt tuleb laanerähni mõjuhindamise

osas keskenduda Keretü looduskaitsealal kavandatud tegevustele – raadamisele ja

suurekaliibriliste relvade kasutamisega kaasneda võivale mürahäiringule. Rähne peetakse

üldjuhul mürahäiringute suhtes üheks kõige vähem tundlikuks liigirühmaks ja seetõttu ei ole

selle teguri puhul oodata rähnidele olulist mõju. Seevastu raietegevus on potentsiaalselt märksa

olulisema mõjuga tegur. Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse liigiülest meedet nr

1 (vt punkti 8 alapunkt 1 „Üldised keskkonnameetmed“) ja laiendatud Nursipalu HV alal

välditakse tavapärast metsamajandust, siis eeldatavasti ei ole otseselt elupaigakadu oluline

tegur, kuna ajapikku tekib vanametsaliikidele, sealhulgas laanerähnile, ümbruskonnas sobivaid

elupaiku juurde.

Kavandatava tegevuse elluviimisel vajalikud keskkonnameetmed ja seirevajadus laanerähni

osas puudub.

8. Üldised keskkonnameetmed77

Peale konkreetsetele liikidele suunatud keskkonnameetmete on 2023. a linnustiku uuringus

toodud välja hulk universaalseid keskkonnameetmeid, mis on liigiülesed ja toetavad

laialdasemalt vanametsaliikidele sobivate tingimuste püsimist laiendatud Nursipalu HV alal.

Lisaks on siin nimetatud muud universaalsed meetmed, mis on mõjuhindamise käigus esile

kerkinud.

Tingimused

1) Vältida Nursipalu HV alal tavapärast majanduslikku metsaraiet ja täiendavat raadamist.

Harjutusväljale tuleb koostöös Keskkonnaametiga koostada metsamajandamiskava, mis

arvestab riigikaitselisi ja looduskaitselisi vajadusi. Kuni kava valmimiseni tohib Nursipalu HV-

l teha raieid, mis on vajalikud Nursipalu HV sihtotstarbeliseks kasutamiseks või

looduskaitselistel eesmärkidel.

2) Metsas tuleb vältida raie- ja raadamistöid lindude pesitsusajal.

3) Võimalike kuivenduskraavide rajamisel või olemasolevate uuendamisel tuleb välistada

setete liikumist ojadesse ja jõgedesse.

4) Nursipalu HV-l asuvaid rohumaid tuleb niita.

76 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, lk 43. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 77 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, punkt 2.3.9, lk 45–47. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

20

5) Raadamis- ja ehitustegevuse elluviimisel tuleb tegevuse käigus avastatud seni teadmata

kasvukohtades olevad kaitsealused taimed vajadusel ümber asustada.

6) Helleri ebatähtlehiku kasvukohas vältida võimaliku piirisihi rajamisel suuremõõtmeliste

okaspuude raiet.

Soovitused:

1) Reeglina tuleb vältida vanametsaliikide potentsiaalsetes elupaikades piirisihi raadamist (sh

alusmetsa raiet).

9. Seire

1) Leevendusmeetmete tõhususe hindamiseks tuleb saatjate abil jälgida Kaagu elupaika ja

Laossaarõ elupaika asustavate väike-konnakotkaste käitumist peale olude muutumist –

kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajaks oli leping

väike-konnakotkaste telemeetria uuringu korraldamiseks sõlmitud78.

2) Jälgida Nursipalu HV-st väljapoole potentsiaalselt olulise müramõju alale jäävate väike-

konnakotkaste seisundit. Seirevajaduse katab riiklik seire, kuid soovitatav on kaaluda

elupaikade lisamist Kaitseväe harjutusväljade ning Kaitseliidu lasketiirude ja õppeväljakute

seireprogrammi79.

3) Korraldada merikotka telemeetria uuring ning paigaldada pesakaamera – leping

veebikaamera paigaldamiseks ja telemeetria uuringu alustamiseks oli kaitstavatele

loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajal juba sõlmitud80.

4) Seirata Nursipalu HV kasutuselevõtmisel niidetavaid alasid81.

Kõik seireandmed esitatakse RKIK-i poolt ka Keskkonnaametile, seire lähteülesanne ja vorm

tuleb kooskõlastada Keskkonnaagentuuriga.

Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruanne oli koos käesoleva

korralduse eelnõuga avalikul väljapanekul ja kooskõlastamisel. Kliimaministeerium ja

Keskkonnaamet esitasid kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande

kohta ettepanekuid seoses metsise keskkonnameetmetega. Esitatud ettepanekuid arvestati ning

nende alusel korrigeeriti nii kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruannet

kui ka korralduses käesolevat punkti. Keskkonnaamet esitas 21. novembril 2024. a

lisaettepaneku väike-konnakotka keskkonnameetme kohta, mis puudutas seni leidmata ja

kaitsmata väike-konnakotka elupaiga kaitse alla võtmist. Aruannet ega korraldust väike-

konnakotkaste osas ei muudetud, kuna mõjude hindamisel tugineti Kotkaklubi MTÜ 2023. a

valminud uuringu „Nursipalu HV kaitsealuste linnuliikide inventuur“ lõpparuandele ning

kompenseerimismeetmed on välja töötanud sõltumatud eksperdid. Kliimaministeeriumi ja

Keskkonnaameti ettepanekud ning RKIK-i seisukohad on üksikasjalikult esitatud seletuskirja

lisas 3 ning on kättesaadavad ka RKIK-i veebilehel82.

78 OÜ Hendrikson & Ko, „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele“, Tartu, 2024, lk 29. Kättesaadav:

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/. 79 Samas. 80 Samas, lk 31. 81 Samas, lk 47. 82 https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

21

3.3.2. Mürauuring

RKIK-i tellitud mürauuringu eesmärk oli teha militaarmüra regulatsiooni põhimõtete ja nõuete

järgi mürauuring Nursipalu HV laiendamise ja Nursipalu HV 2023. a kasutuskoormuse järgse

olukorra modelleerimise teel ning tulemuste omavaheline võrdlemine ja analüüsimine.

Uuringud koosnevad seletuskirjadest ja koondkaartidest, mis ilmestavad Nursipalu HV

laiendamise ning 2023. a kasutuskoormuse järgse olukorra müraolukordasid, sealhulgas müra

muutuseid. RKIK tutvustas mürauuringu tulemusi avalikult 10. juunil 2024. a Võrus

Kultuuriklubis Kannel. Mürauuringu mahukust arvestades on käesolevas korralduses toodud

kokkuvõtlikult mürauuringu järeldused ühes keskkonnameetmetega. Mürauuring on

terviklikult kättesaadav RKIK-i veebilehel83.

Mürauuringus on modelleeritud erinevad müraolukorrad, sh tüüpiline aktiivne harjutuspäev

ning suurima müraga tegevused: suurima laskude arvuga harjutuspäevad ja suurima

helivõimsusega relva maksimaalse laskude arvuga harjutuspäev. Objektidele, mida ei ole välja

ehitatud ning mida ei ole veel võimalik täies mahus kasutada, hinnatakse müra modelleerimise

teel. Mürauuringust nähtub, et laiendatud Nursipalu HV-l planeeritaval tüüpilisel

harjutuspäeval ja lõhkamiste puhul on päevane normtase (65 dB) tagatud lähimate eluhoonete

juures. Suurima helivõimsusega relva maksimaalse laskude arvuga kavandatavatel

harjutuspäevadel (1–2 päeva aastas) on päevane normtase (65 dB) ületatud lähimate eluhoonete

juures. Võimalike kuulmiskahjustuste hindamisel kasutatakse müra indikaatorit LCpeak (135

dB), mis vastavalt mürauuringu tulemustele ei ole ühelgi juhul mõjualaasse jäävate eluhoonete

juures ületatud. Kokkuvõtlikult saab öelda, et ehituskahjustusi ja kuulmiskahjustusi silmas

pidades jäävad modelleerimise tulemused soovituslikest normidest madalamaks.

Mõjuhindamise kontekstis ongi tavapärane, et müra mõju hindamine toimub modelleeritud

mürasituatsioonide alusel. 2025. a on plaanis ka liikursuurtükkide testlaskmised, mille raames

mõõdetakse reaalset. Müra mõõtmisi kavandatavale tegevusele saabki läbi viia kavandatava

tegevuse rakendumisel, arvestades muu hulgas asjaolu, et vastava relvaliigi kasutamine

Nursipalu HV-l ei ole hetkel veel ka lubatud.

Militaarmüra uuringutes ei ole suuri metsamassiive müra leviku arvutustes arvestatud, kuna

mets võib ajas muutuda (raied, juurdekasv, tuulemurrud, talvised ja suvised muutused jne)

Seega müralevikukaardid on konservatiivse lähenemisega ning vahepealsete raiete toimumine

ei mõjuta modelleerimise tulemusi.

Arvutusmudeliga saab hinnata müra levimist mujalgi kui ainult mõõtmispunktides.

Arvutamisega saab katta oluliselt suurema ala, saavutades täpsemad ja usaldatavad tulemused

võrreldes lühiaegsete mõõtmistega. Arvutusmeetodi eeliseks on, et müra levimisel arvestatakse

keskmisi ilmastikutingimusi ja päeva keskmist või muud etteantud müra toimimise sagedust

jms. Reaalsed mõõtmised näitavad konkreetsel päeval konkreetsetel asukohtadel toimuvate

laskmiste müra olukorda, mida mõjutab ka ilm.

83 https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

22

Suurekaliibriliste relvade osas puuduvad müra leevendamisel tõhusad meetmed. Mürauuringu

koostamisel modelleeriti erinevaid leevendavaid müraolukordi: suurekaliibriliste relvade

(liikursuurtükk, miinipildujad) laskmised madalamatelt laskepositsioonidel, suurima

helivõimsustasemega kasutatava relva (liikursuurtükk) maksimaalse laskude arvuga päeva,

arvestades väiksemat laskude arvu koos müravalliga laskepositsioonide taga,

tankitõrjegranaadiheitja üksiku lasu müraolukordi alternatiivsetes asukohtades koos

müraallikat ümbritseva valliga. Laskepositsioonide asukohtade valikul ning laskepositsioonide

ja laskude arvu vähendamisega saab müratasemeid tajutavalt vähendada. Müratasemete

vähenemine 1–2 dB on vaevutajutav muutus, mida inimese kuulmine ei suuda eristada, 3–4 dB

suurune vähenemine on tajutav ning 5 dB suurune muutus on oluline ja selgelt tajutav muutus.

RKIK ja Kaitsevägi:

1) jätkavad helirõhutasemete mõõtmist harjutusväljal;

2) paigaldavad Nursipalu HV ümbrusesse statsionaarseid müramõõtejaamu;

3) ei lase suurekaliibrilistest relvadest suvel, öösiti ega nädalavahetustel, välja arvatud

erandkorras ja kooskõlastatult omavalitsusüksustega;

4) teavitavad kohalikke elanikke mürarohketest päevadest pikemalt ette;

5) valivad liikursuurtükkide laskepositsioonid eluhoonetest võimalikult kaugele;

6) vaatavad üle liikursuurtükkide laskmistel koguselised piirangud;

7) testivad müraaruandes välja toodud positsioonidel asetsevate vallide mõju

müraolukordadele;

8) tellivad töö, mis kaardistab suurekaliibriliste relvade müraolukorra vähendamise võimalusi;

9) korraldavad liikursuurtükkide näidislaskmised koos müramõõtmisega 2025. aasta jooksul,

arvestades seejuures liikursuurtükkide laskmisele rakenduvaid piiranguid.

Eeltoodud meetmetega arvestatakse Nursipalu HV kasutuseeskirja uuendamisel.

3.3.3. Arheoloogilise uuringu etapp I

RKIK tellis avaliku hanke tulemusel arheoloogilise uuringu etapp I84, mis on

Muinsuskaitseameti pool heaks kiidetud 6. veebruaril 2024. a (heakskiidu nr 47911).

Kokku tuvastati arheoloogilise uuringu etapp I (ruumiandmete ja andmevaramute) analüüsi

käigus 25 võimalikku arheoloogiatundlikku objekti/ala. Maastikuleire tulemusel täpsustati

objektide iseloom ja asukoht. Lõppkokkuvõttes määratleti 15 arheoloogiatundlikku objekti/ala,

mis jäävad Nursipalu HV laienduse alale. Nende piirkondade osas tuleks ehitustegevusele või

muule algset pinnast kahjustavale tegevusele eelneda vastav arheoloogiline uuring, mille

lõpliku sisu määrab Muinsuskaitseamet. Arheoloogilised lisauuringud on vajalikud vaid juhul,

kui antud kohta on plaanis rajada rajatised, teostada sissekaeveid (näiteks laskepesad, kaevikud)

või teha muid pioneeri toiminguid. Kui antud kohad jäävad sihtmärgi alale, on vajalikud ka

vastavad arheoloogiliste uuringute järgmised etapid. Vastavate arheoloogiliste uuringute

84 Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

23

järgmiste etappide läbiviimise otsustab Muinsuskaitseamet vajaduspõhiselt paralleelselt

Nursipalu HV arendamisega.

Looduslike pühapaikade osas anti selles uuringus lühiülevaade tehtud töödest, kuna uuringu

objektiks oleval alal on looduslikud pühapaigad 2023. aasta seisuga inventariseeritud. Uusi

looduslikke pühapaiku uuringute käigus juurde ei leitud. Seega puudus ka vajadus

inventeerimiseks.

Tulenevalt muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1 ja §-st 60 tuleb kõigil pinnasetöödel arvestada

arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestistel,

nende kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestisi ja nende kaitsevööndite ala. Leidja on

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

3.3.4. Muud asjakohased mõjud

VV korralduse nr 266 punkti 3.2.5 kohaselt on Vabariigi Valitsuse hinnangul põhjendatud

inimesele avalduvate mõjude hindamise vajadust selgitada, mõjusid hinnata ja vajaduse korral

leevendavaid lisameetmeid kavandada paralleelselt harjutusvälja arendamise ja kasutamisega,

sealhulgas vajaduse korral üldplaneeringute uuendamise osana. Asjakohaste uuringute ja

analüüside vajadus ning kaasfinantseerimise määr selgitatakse töö käigus RKIK-i ja

omavalitsusüksustega koostöös. Selline lähenemisviis arvestab ühtaegu nii

julgeolekuvajaduste, looduskeskkonna kui ka inimestega. 1. märtsil 2024. a sõlmitud lepingu

alusel tellis Kaitseministeerium Tartu Ülikoolilt uuringu „Kaitseväe kohaloleku sotsiaal-

majanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näitel“ läbiviimise (edaspidi ka sotsiaal-

majandusliku mõju uuring). Uuringu eesmärk oli tuua selgust, kas ja kuidas on kaitseväe

kohalolu avaldanud sotsiaal-majanduslikku mõju kolmes Eesti piirkonnas, sh Võru linnas ja

vallas viimase 15 aasta jooksul. Lisaks käsitletakse uuringus ka Nursipalu HV mõju

kinnisvarahindadele. Uuringus lahendatav probleem seisnes selles, et eristada kaitseväe

kohaolekust tulenev otsene ja kaudne mõju muudest üldisematest trendidest Eesti väikelinnades

ja maapiirkondades (elanike, töökohtade ja teenuste vähenemine) ja uuringu tulemusena saada

teada, kuidas on kaitseväe kohalolu mõjutanud mainitud kolmes piirkonnas elanike ja

töökohtade arvu ning teenuseid ja maksutulu. Käesoleva korralduse eelnõu avaliku väljapaneku

ajaks ei olnud veel teada lõplikud sotsiaal-majandusliku mõju uuringu tulemused, kuid

korralduse andmise ajaks on sotsiaal-majandusliku mõju uuring valmis ja täismahus

kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel85. Alljärgnevalt on välja toodud sotsiaal-

majandusliku mõju uuringu tulemuste kokkuvõte.

Uuringus selgus positiivne mõju taristule, mis hõlbustab kohalike inimeste elu. Aastatel 2008–

2023 on RKIK investeerinud 8,7 miljonit eurot taristutesse, mida saavad kasutada nii kaitsevägi

kui ka kohalikud elanikud86. Näiteks kaitseväe kohaloluga piirkondades on perioodil 2019. a–

2023. a viidud kõvakatte alla kolmandiku võrra rohkem (107 km vs 80 km) teid kui kohaloluta

piirkondades. Mõju rahvastiku muutustele puudub ehk trend on ühetaoline nii seal, kus

85 https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/kaitsevae_kohaloleku_moju-uuring.pdf. 86 https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/kaitsevae_kohaloleku_moju-uuring.pdf, lisa 15.

24

kaitsevägi on kohal, kui ka seal, kus kohalolekut ei ole. Harjutusväljade läheduses on nii Lääne-

Harju, Tapa kui ka Võru piirkonnas rahvaarv 2021. a–2024. a isegi suurenenud. Nursipalu HV

lähedal vähemalt +34 inimest. Uuringust ei ilmnenud negatiivset mõju kinnisvarahindadele,

kuid samas ei kinnitanud uuring ka hindade tõusu. Mõju sõltub mitmesugustest teguritest

(ligipääs, kohaliku taristu kvaliteet, müra jm elukeskkonna aspektid). Kuna piirkonnas on

tehingute arv väike, ei olnud võimalik mõju täpsemalt hinnata. Mõju kinnisvara hindadele peaks

tulevikus edasi uurima.

3.4. Nursipalu HV piiri korrigeerimine

VV korraldusega nr 266 laiendati Nursipalu HV pindala 6763,81 ha võrra ja välispiiri 24 212,67

m võrra, mille tulemusel on Nursipalu HV kogupindala 9897,81 ha ning välispiiri pikkus

51 072,67 m vastavalt korralduse nr 266 lisale. Nursipalu HV vajalikku suurust on põhjendatud

samuti eelnimetatud õigusaktis, mille kohaselt sõltub see eeskätt Eesti ja NATO liikmesriikidel

olemasolevate relvade ja laskemoona ohualadest ning nende üksuste suurusest, kes peavad koos

mahtuma harjutusväljal harjutama, aga ka harjutusvälja kujust, maastiku kandvusest jmt. Neid

eesmärke on teatavate mööndustega võimalik täita u 10 0000 ha suurusel harjutusväljal.

VV korralduse nr 266 punktis 3.3.1 on välja toodud, et II etapi menetluses võidakse Nursipalu

HV välispiiri korrigeerida. Arvestades asjaolusid, et looduses on tuvastatud optimaalsemaid

trasse, kuidas Nursipalu HV välispiiri efektiivsemalt tähistada (st piiri on viidud teede/sihtide

äärde), ning et korralduse koostamise ajaks on riik omandanud vahetult Nursipalu HV piiri

äärde jäävate eraomandis olevate kinnisasjade omanike ettepanekul kinnistuid ka kehtivast

Nursipalu HV piirist väljapool ja mitmed sarnased omandamised on menetluses, korrigeeritakse

VV korraldusega nr 266 laiendatud Nursipalu HV välispiiri. Nursipalu HV pindala suureneb

muudatustest lähtuvalt 8,33 ha võrra ja välispiiri pikkus 208,23 m võrra. Korrigeerimise

tulemusena on Nursipalu HV kogupindala 9906,14 ha ja välispiiri pikkus 51 280,90 m. Kuigi

kohati on Nursipalu HV välispiir nihkunud piiri korrigeerimisest lähtuvalt nii sisse- kui ka

väljapoole (korralduse lisas olev kaart), on üldmahult tegemist piiri minimaalse

korrigeerimisega, mis ei mõjuta sisuliselt Nursipalu HV kavandatava tegevuse mõjusid.

Käesoleva korralduse lisas olevalt kaardilt nähtub nii VV korralduse nr 266 järel kehtiv piir kui

ka korrigeeritud piir87.

3.5. Omavalitsusüksuste õiguste riive

Nursipalu HV laiendatud piir läbib Rõuge valda, Võru valda ja Antsla valda.

Omavalitsusüksuste õiguste riive analüüs kajastub VV korralduse nr 266 punktis 3.3. VV

korraldusest nr 266 nähtub, et RelvS § 85 lõike 31 alusel Nursipalu HV laiendamine

planeerimisseadust kohaldamata küll riivab omavalitsusüksuste planeerimisautonoomiat, kuid

arvestades Nursipalu HV laiendamise eesmärki ja vajadust, oli VV korralduse nr 266 andmine

RelvS § 85 lõike 31 alusel õiguspärane.

87 Täpsemalt on piirid näha kaardirakendusest:

https://estmilgeo.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=e1f9ced4d22f40e790215c2a262fec31.

25

RelvS § 85 lõikes 32 on sätestatud, et RelvS § 85 lõike 31 alusel asutatud või laiendatud

harjutusvälja alal peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal

uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku

ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates

planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld-

ja maakonnaplaneeringute muutmine. Nursipalu HV laiendus ei kajastu Võru

maakonnaplaneeringus 2030+88.

Rõuge Vallavalitsus edastas 20. detsembri 2023. a kirjaga nr 7-1/10-11489

Kaitseministeeriumile ja RKIK-ile kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, mille Kaitseministeerium ja RKIK

jätsid oma 17. jaanuari 2024. a kirjaga90 kooskõlastamata muu hulgas põhjusel, et

üldplaneeringu eelnõus ei ole kajastatud VV korraldusest nr 266 tulenevaid olulisi ja

aktuaalseid andmeid. Oma 12. aprilli 2024. a kirjaga91 teatas Rõuge Vallavalitsus Rõuge valla

üldplaneeringu eelnõule esitatud ettepanekute osas, et Nursipalu HV koos selle

piiranguvööndiga kantakse Rõuge valla üldplaneeringusse vastavalt VV korraldusele nr 266.

Käesoleva korralduse andmise ajaks ei ole korrigeeritud Rõuge valla üldplaneeringut

Kaitseministeeriumile ega ka RKIK-ile kooskõlastamiseks edastatud.

Võru Vallavalitsus pöördus 19. veebruari 2024. a kirjaga nr 7-1/67392 Kaitseministeeriumi

poole, et saada selgitusi RelvS § 85 lõikes 32 sätestatu korrektse täitmise kohta.

Kaitseministeerium selgitas 15. märtsi 2024. a vastuskirjas93 muu hulgas, et RelvS § 85 lõikest

32 tulenev kohustus koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada

tähendab eelkõige, et VV korraldusega nr 266 määratud Nursipalu HV laienduse ala tuleb

üldplaneeringus kajastada, et igale üldplaneeringu kasutajale oleks nähtav ja kättesaadav teave

selle piirkonna maakasutuse kohta. Võru valla üldplaneering, kuhu on kantud laiendatud

Nursipalu HV piir ja selle piiranguvööndi ulatus vastavalt korraldusele nr 266, on kehtestatud

20. novembri 2024. a Võru Vallavolikogu otsusega nr 180.94

Antsla valla üldplaneeringusse on VV korralduse nr 266 alusel kantud Nursipalu HV laienduse

välispiir Antsla valla osas. Nursipalu HV laiendamisega ja selle piiranguvööndi ulatusega ei

kaasne Antsla valla üldplaneeringu lahenduse muutmise vajadus95.

88 Riigihalduse ministri 13. aprilli 2018. a käskkiri nr 1.1-4/81 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Võru

maakonnas Antsla vallas, Rõuge vallas, Võru linnas ning osaliselt Setomaa vallas ja Võru vallas“. Kättesaadav:

https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/10/0_kehtestamise-kaskkiri-1.pdf. 89 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/14969306. 90 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/15040328. 91 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/15262323. 92 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/15115267. 93 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/15181787. 94 Kättesaadav: https://voruvald.ee/uldplaneering. 95 Antsla valla üldplaneering kehtestati Antsla Vallavolikogu 21.08.2024. a otsusega nr 15. Kättesaadav:

https://antsla.ee/uldplaneering.

26

24. oktoobril 2023. a jõustus Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrus nr 96 „Kaitseväe

ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku omavalitsuse üksusele makstava hüvitise ulatus,

maksmise tingimused ja kord“96 (edaspidi VV määrus nr 96). VV määruse nr 96 eesmärk on

hüvitada omavalitsusüksusele harjutusvälja kasutamisega kaasnev oluline häiring. VV

määrusega nr 96 reguleeritakse harjutusväljaga seotud häiringu hüvitamise ulatust, hüvitise

maksmise tingimusi ja korda. 2023. aastal maksti VV määruse nr 96 lisa „Omavalitsusüksustele

harjutusväljade kasutamise ja arendamisega seoses makstavate hüvitiste määrad 2023. aastal“

alusel hüvitist Antsla vallale, Rõuge vallale, Võru linnale ja Võru vallale VV korraldust nr 266

arvestades. Ka 2024. aasta hüvitis on välja makstud.

Kaitseministri 20. oktoobri 2023. a käskkirja nr 14897 alusel eraldati Võru vallale, Antsla

vallale, Rõuge vallale ja Võru linnale ühekordset sihtotstarbelist toetust kokku summas 10

miljonit eurot Nursipalu HV kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamise tegevuste

elluviimiseks. Muu hulgas oli toetuse andmise eesmärk katta omavalitsusüksuste planeeringu

koostamise või muutmise kulud, kui planeeringu koostamise või muutmise vajadus on tingitud

harjutusvälja laiendamisest või asutamisest.

Avaliku väljapaneku ajal esitas korralduse eelnõu kohta ettepanekuid Rõuge Vallavalitsus.

Neid ettepanekuid käsitletakse käesoleva korralduse raames Rõuge valla ettepanekutena. Võru

vald ja Antsla vald korralduse eelnõu kohta avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ega

vastuväiteid ei esitanud.

3.5.1. Rõuge valla ettepanekud ja nendega arvestamine

Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult esile toodud korralduse eelnõu kohta avaliku väljapaneku ajal

Rõuge valla kui Nursipalu HV asukoha ühe omavalitsusüksuse esitatud ettepanekud ning

selgitused nendega arvestamise kohta. Üksikasjalikumalt on ettepanekud esitatud korralduse

seletuskirja lisas 3.

Rõuge vald tegi avaliku väljapaneku ajal ettepaneku edaspidi kaasata Rõuge Vallavalitsus

menetlusse juba muudatuste kavandamisel juhtudel, kui Nursipalu harjutusvälja piiri muutmine

puudutab Rõuge valla territooriumi, et oleksime asjaga paremini kursis ja saaksime teavitada

(kaasata) ka kohalikku kogukonda, keda muudatus võib mõjutada. Vabariigi Valitsus selgitab,

et juhul, kui peaks selliseid olukordi tekkima, siis kaasatakse Rõuge Vallavalitsus varasemas

staadiumis, kuid piiri muutmisi praegu rohkem plaanis ei ole.

Avalikul istungil soovis Rõuge vald teada, et kui riik omandab Nursipalu HV piiri lähedalt

eraomandis olevaid kinnisasju, siis kas sellega kaasneb piiri laiendamine. Vabariigi Valitsus

selgitab, et Nursipalu HV piiri korrigeeritakse minimaalselt nii sisse kui ka väljapoole, näiteks

on piirid joonistatud mööda looduslikke joonorientiire. Nursipalu HV uut laiendust Vabariigi

Valitsus ei planeeri.

96 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121102023006. 97 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kmin/dokument/14764181.

27

3.6. Nursipalu HV laiendamisest mõjutatud kinnisasjade omanike õiguste riive

VV korralduse nr 266 andmise aja seisuga oli teada, et seoses Nursipalu HV laiendamisega on

riigil vajadus omandada kokku 215 eraomandis maaüksust, millest 22 maaüksusel asub Maa-

ameti registri andmetel eluhoone. Seoses Nursipalu HV piiri korrigeerimisega on riigi

omandatavaid eraomandis maaüksuseid käesoleva korralduse andmise seisuga kokku 228,

millest 27 asuvad eluhooned. Käesolevaks ajaks on riik kokkuleppel omanikega nimetatud

maadest omandanud osaliselt või täielikult 72 maaüksust, millest 11 asuvad eluhooned.

Eraomandis olevate kinnisasjade omanikega jätkuvad läbirääkimised, et saavutada kokkulepe

kinnisasja avalikes huvides omandamiseks. Kuni ei ole omandatud Nursipalu HV laiendatud

territooriumil asuvaid eraomandis olevaid kinnistuid, viiakse kavandatud tegevusi läbi riigile

kuuluvatel kinnisasjadel, kui eraomandis oleva kinnisasja omanikuga ei ole kokku lepitud

teisiti.

Käesolevaks ajaks on tehtud mürauuring, mille kokkuvõte on toodud korralduse punktis 3.3.2.

Mürauuringu tulemuste tutvustamisest 10. juunil 2024. a said osa võtta kõik isikud, kes on

Nursipalu HV kasutamisest tingitud häiringutest mõjutatud. Häiringute mõju leevendamiseks

töötati välja kompenseeriv meede, mis on suunatud kohalikele elanikele – kaitseministri 15.

augusti 2024. a määrus nr 11 „Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute

mõjude leevendamiseks“98 (edaspidi määrus nr 11). Määruse nr 11 § 1 järgi on toetuse eesmärk

leevendada Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute, nagu müra ja vibratsioon,

mõju harjutusvälja mõjualas ning muuta seal asuvaid eluruume häiringutele vastupidavamaks.

Määruse nr 11 § 2 lg 2 kohaselt on toetatavad tegevused akende ostmine ja paigaldamine,

sealhulgas vajalikud viimistlustööd ja transport; uste ostmine ja paigaldamine, sealhulgas

vajalikud viimistlustööd ja transport; müravalli või -seina ostmine või ehitamine, sealhulgas

paigaldamine ja transport; fassaadiehitustööd, sealhulgas materjali ostmine, viimistlustööd ja

transport. Vastavalt määruse nr 11 §-s 4 sätestatule menetleb taotlusi Sihtasutus Võrumaa

Arenduskeskus, kellega Kaitseministeerium on sõlminud halduslepingu99. 4. septembril 2024.

a avaldati RKIK-i, Sihtasutuse Võrumaa Arenduskeskus ja omavalitsusüksute veebilehtedel

teade toetuste taotlusvooru algatamise kohta. Teate kohaselt said 1. oktoobrist kuni 29.

novembrini 2024. a Nursipalu HV nelja kilomeetrisesse mõjualasse jäävad Antsla valla, Rõuge

valla, Võru valla ning Võru linna elanikud taotleda toetust Nursipalu HV-lt kostuva

militaarmüra mõjude leevendamiseks100.

Nursipalu HV laiendamine riivab ühelt poolt mitmeid põhiõigusi, sealhulgas õigust tervise

kaitsele, kodu ja omandi puutumatust, ettevõtlusvabadust, õigust vabalt liikuda101. Teisalt on

Nursipalu HV laiendamine hädavajalik legitiimse eesmärgi saavutamiseks ehk seoses olulise

avaliku huvi, s.o riigikaitse ja riigi julgeoleku huvi realiseerimisega. Riigikaitse on

põhiseaduslikku järku väärtus ja sel eesmärgil võib põhiõigusi riivata. Ajaline akuutsus ka

98 Kättesaadav: Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks–Riigi

Teataja. 99 Kättesaadav: Kaitseministeeriumi ja Sihtasutuse Võrumaa Arenduskeskus vaheline haldusleping nr 7-6/24/183–

Riigi Teataja. 100 Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja lähistel elavad inimesed saavad hakata taotlema müratoetust - Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee). 101 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28, §31, § 32, § 33, § 34.

28

põhiõiguste riivete aspektist nähtub planeerimisseaduse kohaldamata jätmise põhjendustest.

Arvestades legitiimse eesmärgi kaalukust ning konkreetseid kavandatavat tegevust puudutavaid

asjaolusid (sh leevendusmeetmete objektiivselt piiratud võimalusi), ei ole tekkivaid riiveid alust

hinnata ebaproportsionaalseteks. Läbiviidud mürauuringust on piisavalt selgunud, et olulist

ohtu tervisele või varale Nursipalu HV-l kavandatavate tegevustega ei kaasne. Rakendatakse

ka meetmeid mürahäiringu leevendamiseks võimalikus efektiivses ulatuses. On välja töötatud

määrus nr 11, millega toetatakse riigi poolt kinnisasjade omanikke, et nad saaksid muuta

eluruume häiringutele vastupidavamaks. Täiendav müra seire võimaldab müraolukordi

kasutusaegselt pidevalt kontrollida ja vajadusel vähendada. Lisaks on oluline välja tuua, et

atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu

välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Riigikohus on leidnud102,

et säte kohaldub vaid juhul, kui riigikaitselist tegevust korraldatakse maa-alal õiguslikul alusel.

Antud juhul on õiguslikuks aluseks VV korraldus nr 266 ning käesolev korraldus.

AÕKS § 55 lõike 3 punkti 4 kohaldamine ei eelda, et maal oleks riigikaitseline sihtotstarve.

Seega laieneb Nursipalu HV-l müra tekitamisele AÕKS § 55 lõike 3 punkt 4, mis vabastab

riigikaitselise tegevuse välisõhus leviva müra normatiivide alt. Siiski on Kaitseväel jätkuvalt

üldine kohustus järgida oma tegevustes ettevaatuspõhimõtet ja vähendada võimalikult suurel

määral mürahäiringut103. Nursipalu HV-l toimuvatest õppustest teavitatakse erinevate kanalite

kaudu (näiteks Kaitseväe veebilehel104) ning lähiasulatesse paigaldatakse infotahvlid.

Väljaõppe ajakava avalikustatakse võimalikult varakult. Õppuste ajal on Nursipalu HV alal

liikumine piiratud. Eraomandis kinnistutele tagatakse juurdepääs. Nursipalu HV alast

väljaspool ei ole isikute liikumine piiratud. Nursipalu HV-l kehtivaid kasutus- ja ohutusnõudeid

ning keskkonnakaitse korraldust täpsustatakse Nursipalu HV kasutuseeskirjas. Omandi

põhiõiguse riive analüüs kajastub täiendavalt VV korralduse nr 266 punktis 3.4. Eraomandis

olevate kinnistute omandamisel on eelkõige lähtutud kinnisasjade omanike soovidest ning

kinnisasjad on omandatud ja omandatakse vastavalt KAHOS-s sätestatule kohese ja õiglase

hüvitise eest. Isikute õiguste riiveid tasakaalustavad mõnevõrra ka sotsiaal-majandusliku mõju

uuringus välja toodud positiivsed aspektid, eelkõige harjutusväljade piirkonnas taristu

arendamine. Nursipalu HV-lt lähtuvate häiringute kompenseerimiseks vajalikke meetmeid

rakendavad ka omavalitsusüksused muu hulgas VV määruse nr 96 alusel makstavate hüvitiste

arvelt. Seega, kuna riigikaitse on ülekaalukas avalik huvi, tõsist ohtu inimese tervisele

Nursipalu HV laiendamisega ei kaasne, kinnisasjade omandamine toimub kinnisasja avalikes

huvides omandamise seaduse alusel õiglase hüvitise eest ning Nursipalu HV laiendamisele

samaväärsed alternatiivid puuduvad, lisaks rakendatakse mitmeid võimalikke

leevendusmeetmeid nii ennetavalt kui ka kasutusaegselt, on saavutatud erinevaid asjaolusid

arvestav mõistlik tasakaal põhiõiguste riivete ja riigikaitse huvi vahel. See võimaldab Nursipalu

HV käesoleva korraldusega ette nähtud piirides laiendada ning sellel vastavaid tegevusi lubada.

Vabariigi Valitsus leiab, et Nursipalu HV laiendamisega kaasnev põhiõiguste riive on

proportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes.

102 Riigikohtu 21.10.2021. a otsus nr 3-20-286, p. 16.2. Kättesaadav:

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-20-286/43. 103 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 3 lõige 1, § 4 ja § 11 lõige 1. 104 https://mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/.

29

Nursipalu HV piiri sisse jäävaid ja vahetult piiri äärde jäävate kinnisasjade omanikke teavitati

e-posti teel käesoleva korralduse andmiseks avatud menetluse algatamisest. Käesoleva

korralduse eelnõu, seletuskirja, Natura asjakohase hindamise aruande ja kaitstavatele

loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandega oli võimalik tutvuda avaliku

väljapaneku ajal ning esitada nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid kuni 8. novembrini 2024.

a. Esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid arutati avalikul istungil 25. novembril 2024. a.

3.6.1. Kinnisasjade omanike ettepanekud ja vastuväited ning nendega arvestamine

Avaliku väljapaneku käigus esitati ettepanekuid Nursipalu HV piiri korrigeerimise ja Nursipalu

HV piiri seest kinnistute välja arvamise kohta. Vabariigi Valitsus selgitab, et neid ettepanekuid

ei ole võimalik arvestada. Ettepanekutes nimetatud kinnistuid ei saa välja arvata, kuna need on

vajalikud Nursipalu HV toimimiseks. Viidatud kinnistute asukohad on olulised, et tagada

Nursipalu HV nõuetekohane rajamine ja toimimine, sealhulgas ühendused ning ohutus. Ilma

nende kinnistuteta ei oleks Nursipalu HV funktsionaalsus ega ohutus tagatud.

Ettepanekuid tehti ka avaliku kommunikatsiooni kohta, et kohalikud elanikud oleksid rohkem

kursis Nursipalu HV-l toimuvaga. Vabariigi Valitsus selgitab, et Kaitseväe lehel on Nursipalu

HV kasutusinfo avalikult kättesaadav. On korraldatud avalikke koosolekuid (mürauuringu

tutvustus, eelnõude arutelud jne). RKIK kindlasti arvestab esitatud ettepanekutega ja hoiab

elanikke aegsasti Nursipalu HV-l toimuvate tegevustega kursis.

Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud ja vastuväited ning RKIK-i seisukohad on

üksikasjalikult esitatud seletuskirja lisas 3 ning on kättesaadavad ka RKIK-i veebilehel105.

3.7. Muud esitatud ettepanekud ja vastuväited ning nendega arvestamine

Korralduse eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitasid huvitatud isikud korduvalt ettepanekuid,

küsimusi ja arvamusi keskkonnamõjude hindamise, Natura hindamise, mürauuringu, piiri

korrigeerimise ning kinnisasjade omandamise kohta.

Keskkonnamõjude hindamise osas esitatud ettepanekute, arvamuste ja küsimuste kohta selgitab

Vabariigi Valitsus kokkuvõtlikult, et VV korraldusega nr 266 otsustas VV jätta KeHJS-i-

kohase keskkonnamõju hindamata, kuid ei välistanud asjakohaste mõjude hindamist. Oluline

on tagada, et tegevused viiakse läbi õigusaktidest tulenevate nõuete kohaselt. VV korraldusest

nr 266 nähtuvad uuringud, mis oli vaja teha enne kogu mahus kavandatavate tegevuste lubamist

ehk enne käesoleva korralduse andmist. Täiendavate uuringute vajadus lähtus ekspertide

koostatud keskkonnaülevaate tulemustest. Käesoleva korralduse andmise ajaks on eksperdid

kõik asjakohased ja nõutud uuringud ära teinud.

Natura hindamise osas esitatud ettepanekute ja arvamuste kohta selgitab Vabariigi Valitsus

kokkuvõtlikult, et neid ettepanekuid ei olnud võimalik käesoleva korralduse raames arvesse

võtta. Natura eelhinnangule sai esitada ettepanekuid VV korralduse nr 266 eelnõu avaliku

105 https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

30

väljapaneku ajal ning Natura eelhinnangu kooskõlastas Keskkonnaamet. Natura asjakohane

hindamine viidi läbi eelhindamise tulemuste põhjal ja vastavate ekspertide poolt. Natura

asjakohase hindamise on Keskkonnaamet kooskõlastanud.

Mürauuringu osas esitatud ettepanekute kohta selgitab Vabariigi Valitsus, et korralduse eelnõu

avaliku väljapaneku ajaks oli mürauuring valmis ja selle kokkuvõte (muuhulgas müra mõju

tervisele) on esitatud korralduse punktis 3.3.2. Täismahus mürauuring on kättesaadav RKIK-i

veebilehel ja seda tutvustati 2024. a suvel ka avalikkusele.

Nursipalu HV piiri korrigeerimise kohta esitati arvamusi, et korralduse andmed on valed. RKIK

on korralduse andmed esitatud arvamuste järel üle kontrollinud ja leidnud, et need on

korrektsed.

Läbivalt tehti ettepanekuid arvata teatud kinnisasjad Nursipalu HV piiridest välja ja esitati

küsimusi Nursipalu HV piiriväliste kinnisasjade omandamise kohta. Vabariigi Valitsus

selgitab, et Nursipalu HV piiridest ei saa arvata välja neid kinnisasju, mis on vajalikud

Nursipalu HV toimimiseks. Seda selgitas RKIK ka avalikul istungil. Nursipalu HV piirides

olevaid kinnistuid on omandatud seni vaid kokkuleppel omanikega tulenevalt riigikaitselisest

vajadusest kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel.

25. novembril 2024. a toimunud avalikul istungil esitati lisaküsimus, et miks Natura

asjakohases hindamises ei hinnatud mõjusid Timmase loodusalale. Vabariigi Valitsus selgitab,

et Timmase loodusalale ei saanud eelhindamises ebasoodsat mõju välistada seoses truupsilla

rajamisega. Truupsilla rajamisest loobuti ja seega ei olnud vajalik Natura asjakohase hindamise

läbiviimine, mida on käesoleva korralduse punktis 3.2.1 põhjalikumalt selgitatud.

Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud ja vastuväited ning RKIK-i seisukohad on

üksikasjalikult esitatud seletuskirja lisas 3 ning on kättesaadavad ka RKIK-i veebilehel.

IV. KOKKUVÕTE

Vabariigi Valitsus, kaaludes eespool toodud argumente, võttes arvesse Natura asjakohase

hindamise aruandest tulenevat, et Nursipalu HV laiendamisel ja sellega seotud tegevustel

puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ning alade

terviklikkus säilib, leiab, et Nursipalu HV arendamiseks ja kasutamiseks vajalikud tegevused

seoses mõjuga Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele on vastavuses kehtivate

õigusaktidega. Leevendavate meetmete vajadus ja/või edasiliikumine Natura hindamise

järgmisesse etappi (Natura erandi tegemine) puudub. Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Natura

asjakohase mõju hindamise, kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise,

mürauuringu, arheoloogilise uuringu etapp I tulemusi ning kaaludes käesolevas korralduses

esitatud argumente, asjaolusid ning kohalikke ja eraisikute huvisid, leiab, et Nursipalu HV-l

kavandatavad tegevused on kantud avalikust huvist ja kriitiliselt vajalikud. Nursipalu HV

arendamiseks ja kasutamiseks vajalike tegevuste elluviimisele on kohustus arvestada käesoleva

korralduse punktis 3.3.1. toodud keskkonnameetmete, seire ja punktis 3.3.2. nimetatud müra

31

leevendusmeetmetega. Käesoleva korralduse andmine ei välista kaitseala valitseja nõusoleku

küsimise vajadust või muude nõuetekohaste lubade taotlemist, näiteks metsa raadamisteks.

Laiendatud Nursipalu HV alal käesoleva korraldusega kavandatavate tegevuste lubamine ei

eelda kõikide omandiküsimuste eelnevat lahendamist. Eeltoodust tulenevalt saab laiendatud

Nursipalu HV-l tegevusi ellu viia kogu kavandatud ja vajalikus mahus, kuid eeldusel, et näiteks

maaküsimused on lahendatud. Lisaks on käesolevas korralduses korrigeeritud minimaalses

mahus VV korraldusega nr 266 määratud Nursipalu HV kogupindala ja välispiiri vastavalt

käesoleva korralduse lisas olevale kaardile. Vabariigi Valitsus on seisukohal, et käesoleva

korralduse punktis 3.4. toodud põhjendustel on piiri korrigeerimine vastavas mahus vajalik.

V. OTSUS

Lähtudes eeltoodust ning relvaseaduse § 85 lõigete 3 ja 31 ning looduskaitseseaduse § 696 lõike

7 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 691 lõikega 1, ja § 91 lõikega 24 otsustab Vabariigi

Valitsus:

1. Lubada käesoleva korralduse punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete ja seire ning

punktis 3.3.2. nimetatud müra leevendusmeetmete rakendamisel ja nõuetekohaste lubade

olemasolul ellu viia Nursipalu HV arendusprogrammist tulenevaid ning Vabariigi Valitsuse

20. oktoobri 2023. a korralduses nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamise

planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase

hindamise algatamine“ nimetatud kavandatud tegevusi (s.o raadamine ja ehitustegevus,

väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus, suurekaliibrilistest relvadest

laskmine) kogu vajalikus mahus.

2. Tunnistada nõuetele vastavaks Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja Natura asjakohase

hindamise aruanne.

3. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel tagada Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal

kavandatavate tegevuste osas keskkonnameetmete rakendamine kooskõlastatult

Keskkonnaametiga ning uuendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskiri.

4. Kliimaministeeriumil tagada Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja metsiste elupaigakao kompensatsioonimeetmete elluviimine.

5. Muuta Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine

ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ (edaspidi VV korraldus nr 266) V. osa punkti 1 ja

sõnastada see järgmiselt:

„1. Laiendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14.

veebruari 2008. a korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara

tasuta üleandmine“, pindala 6772,14 ha võrra ja välispiiri 24 420,90 m võrra. Laiendatud

Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht on Võru maakonnas Rõuge valla, Võru valla ja

Antsla valla territooriumil ja ala kogupindalaga 9906,14 ha ja välispiiri pikkusega 51 280,90 m

on esitatud korralduse lisas.“;

6. Asendada VV korralduse nr 266 lisa „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht ja

laiendatud piir“ käesoleva korralduse lisaga (lisatud).

32

VI. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates.

VII. TEATAVAKS TEGEMINE

Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas avaldamisega. Kaitseministeeriumil teha

korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ning teadaolevatele huvitatud ja mõjutatud

isikutele, sealhulgas Rõuge Vallavalitsusele, Võru Vallavalitsusele, Antsla Vallavalitsusele ja

Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendatud piiri sisse ja vahetult piiri äärde jäävate

kinnisasjade omanikele.

Korralduse põhjenduste aluseks olevad andmed ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on

kättesaadav Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse veebilehel ning Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuses.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa: Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht ja laiendatud piir

Vabariigi Valitsuse korraldus

„Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata

jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmine seoses keskkonnale avalduvate mõjude hindamise

ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega ning

Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja piiri korrigeerimisega“

Lisa

Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht ja laiendatud piir

1

11.12.2024

Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr

266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata,

keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“

muutmine seoses keskkonnale avalduvate mõjude hindamise ja Natura asjakohase

hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega ning Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja piiri korrigeerimisega“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korraldus antakse relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 85 lõigete 3 ja 31 ning

looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 696 lõike 7 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 691

lõikega 1 ja § 91 lõikega 24. Korraldusega lubatakse Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal

(edaspidi Nursipalu HV) Nursipalu HV arendusprogrammist tulenevate ja Vabariigi Valitsuse

20. oktoobri 2023. a korralduses nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamise

planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase

hindamise algatamine“ 1 (edaspidi VV korraldus nr 266) nimetatud kavandatavate tegevuste (s.o

raadamine ja ehitustegevus, väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus,

suurekaliibrilistest relvadest laskmine) elluviimine kogu vajalikus mahus vastavate

keskkonnameetmete rakendamisel. Lisaks tunnistatakse Natura ajakohase hindamise aruanne

nõuetele vastavaks ja korrigeeritakse Nursipalu HV piiri.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Lauri Kriisa

([email protected]) koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega. Eelnõu

ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs

([email protected]).

Relvakonflikt Ukrainas on kinnitanud, et sõjaline edu eeldab üksuste eelnevat väljaõpet

kasutatava relvastuse ja üksuste koostöö osas. Nursipalu HV vajalik suurus sõltub eeskätt Eesti

ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriikidel olemasolevate

relvade ja laskemoona ohualadest ning nende üksuste suurusest, kes peavad mahtuma koos

harjutusväljal harjutama, aga ka harjutusvälja kujust, maastiku kandvusest jms. Neid eesmärke

on teatavate mööndustega võimalik täita u 10 0000 ha suurusel harjutusväljal. VV korraldusega

nr 266 laiendati Nursipalu HV-d 6763,81 ha võrra ja välispiiri 24 212,67 m võrra. VV

korraldusega nr 266 algatati muu hulgas Natura asjakohane hindamine punktis 3.2.1.1 toodud

mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes. Lisaks otsustati looduskeskkonnale avalduvate mõjude

hindamise läbiviimise kohustus vastavalt punktis 3.2.2 nimetatule ning vastavate

keskkonnameetmete määramine looduskeskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks ja

1 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata

jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja.

2

kompenseerimiseks, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks, eraldi Vabariigi Valitsuse

korraldusega. Korralduse eelnõu koostamise ajaks on viidud läbi Natura asjakohane hindamine

ning hinnatud muud looduskeskkonnale avalduvad mõjud, samuti on tehtud VV korraldusest

nr 266 tulenevad asjakohased uuringud. Nursipalu HV alal on kõikide kavandatud tegevuste

elluviimine kriitiliselt vajalik, et suurendada nii Eesti iseseisva kaitse kui ka kollektiivkaitse

võimet Eesti julgeoleku tagamiseks.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on muuta VV korraldust nr 266 tulenevalt keskkonnale avalduvate mõjude

hindamisest, tunnistada nõuetele vastavaks Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja

planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamise aruanne2 (edaspidi ka Natura asjakohase

hindamise aruanne) ning korrigeerida laiendatud Nursipalu HV piiri.

Eelnõu kohaselt lubatakse punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete ja seire ning punktis

3.3.2. nimetatud müra leevendusmeetmete rakendamisel ja nõuetekohaste lubade olemasolul

viia ellu VV korralduses nr 266 nimetatud tegevusi (raadamine ja ehitustegevus;

väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus; suurekaliibrilistest relvadest

laskmine) kogu vajalikus mahus.

Lisaks korrigeeritakse eelnõu punktis 3.4 toodud asjaoludel minimaalselt VV korraldusega nr

266 laiendatud Nursipalu HV pindala 8,33 ha võrra ja välispiiri pikkust 208,23 m võrra ning

asendatakse VV korralduse nr 266 lisa „Kaitseväe Nursipalu asukoht ja laiendatud piir“

käesoleva korralduse lisaga. Korrigeerimise tulemusena on Nursipalu HV kogupindala 9906,14

ha ja välispiiri pikkus 51 280,90 m.

3. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb seitsmest osast.

Eelnõu I osas antakse ülevaade olulisematest asjaoludest ja menetluse käigust, sealhulgas

tellitud uuringutest ning mõjude hindamistest.

Eelnõu II osas käsitletakse laiendatud Nursipalu HV-l kõikide kavandatud tegevuste ellu

viimise lubamise õiguslikku alust.

Eelnõu III osas tuuakse välja peamised põhjendused ja kaalutlused, millest Vabariigi Valitsus

korralduse andmisel lähtub. Punktis 3.1 antakse ülevaade Nursipalu HV-l kavandatavast

tegevusest ja mõjude hindamisest, mis juba olid VV korralduse nr 266 ajaks tehtud. VV

korraldusest nr 266 tuleneb, et looduskaitseliste tingimuste ja piirangute tõttu on Nursipalu HV

arendamine ning läbiviidavad tegevused kavandatud etapiviisiliselt.

2 Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

3

I etapp:

1. Raadamine ja ehitustegevus: Kõik tegevused erisusega, et raadamine ja ehitustööd Lääne

laskevälja keskossa jääval laskeväljal toimuvad selle läänepoolsemas osas kuni 40 ha suurusel

alal ja ca 300 m kaugusel veekogudest (Maru oja, Matu oja, Haki oja ja Mustjõgi).

2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Kõik laskmised ja taktikaline

tegevus erisusega, et laskmised Lääne laskeväljal toimuvad vaid perioodil septembrist kuni

märtsini.

3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Kõik laskmised erisusega, et laskmised Lõuna

laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO

alal ning laskevälja lääneosas toimuvad vaid perioodil septembrist kuni märtsini.

II etapp:

1. Raadamine ja ehitustegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus.

2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Tegevused kogu vajalikus

mahus.

3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Tegevused kogu vajalikus mahus.

VV korralduse nr 266 järgselt olid lubatud Nursipalu HV-l korralduse punktis 3.2.4 toodud

teatud I etapi tegevused nõuetekohaste lubade olemasolul ja täiendava mõju hindamiseta.

Punktis 3.2 antakse ülevaade Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamisest,

sealhulgas Natura asjakohase hindamise läbiviimisest ja tulemustest. Punktis 3.3 käsitletakse

muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjude hindamist ja uuringuid: „Nursipalu

harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele

loodusobjektidele“3 (edaspidi kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamine);

„Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“4 (edaspidi ka mürauuring); arheoloogiline

uuring „Etapp I — arheoloogilised uuringud ja maastikuleire ning looduslike pühapaikade

(LPP) inventeerimine Nursipalu harjutusväljal“ 5 (edaspidi ka arheoloogilise uuringu etapp I);

muud asjakohased mõjud. Muude asjakohaste mõjude punktis 3.3.4. antakse kokkuvõtlik

ülevaade uuringust „Kaitseväe kohaloleku sotsiaal-majanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-

Harjumaa näitel“ (edaspidi sotsiaal-majandusliku mõju uuring). Punktis 3.4 põhjendatakse

vajadust korrigeerida VV korraldusega nr 266 laiendatud Nursipalu HV piiri.

Punktides 3.5 ja 3.6 käsitletakse omavalitsusüksuste ja kinnisasjade omanike õiguste riivet.

Lisaks käsitletakse III osas kokkuvõtlikult korralduse eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitatud

ettepanekuid ja vastuväiteid ning nende arvestamise või mittearvestamise põhjendusi.

Üksikasjalikum ülevaade eelnõu kohta esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest ning Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) seisukohtadest esitatakse käesoleva

seletuskirja lisas 3.

Eelnõu IV osas tehakse kokkuvõte ja sellele järgneb korralduse resolutiivosa (V.):

3 Samas. 4 Samas. 5 Samas.

4

1. Punktiga 1 otsustatakse lubada eelnõu punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete ja

seire ning punktis 3.3.2. nimetatud müra leevendusmeetmete rakendamisel ja

nõuetekohaste lubade olemasolul viia ellu Nursipalu HV arendusprogrammist

tulenevaid ja VV korralduses nr 266 nimetatud tegevusi kogu vajalikus mahus.

Kui VV korraldusega nr 266 lubati vaid teatud I etapi tegevusi piiratud mahus, siis nüüd

eelnõu kohaselt on võimalik vastavate meetmete rakendamisel Nursipalu HV-l ellu viia

kõiki II etapi tegevusi Nursipalu HV arendusprogrammist tulenevas mahus.

2. Punktiga 2 otsustatakse tunnistada vastavaks Nursipalu HV Natura asjakohase

hindamise aruanne.

3. Punktiga 3 pannakse RKIK-ile kohustus tagada, et Nursipalu HV-l kavandatavates

tegevustes rakendatakse keskkonnameetmeid kooskõlastatult Keskkonnaametiga ja

uuendada Nursipalu HV kasutuseeskiri. Nursipalu HV kasutuseeskirja kehtestab RKIK-

i peadirektor.

4. Punktiga 4 pannakse Kliimaministeeriumile kohustus tagada Nursipalu HV metsiste

elupaigakao kompensatsioonimeetmete elluviimine, mis on korralduse punktis 3.3.1.

välja toodud.

5. Punktis 5 muudetakse VV korraldust nr 266 ning sõnastatakse resolutiivosa punkt 1

uuesti vastavalt korrigeeritud pindalale ja välispiirile.

6. Punkti 6 kohaselt asendatakse VV korralduse nr 266 lisaks olev kaart eelnõu lisas oleva

kaardiga, kust nähtub nii korraldusega nr 266 laiendatud piir kui ka korrigeeritud piir.

Eelnõu VI ja VII osas täpsustatakse vaidlustamise ning teatavaks tegemise korda.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Korralduses arvestatakse Euroopa Nõukogu 21.05.1992. a direktiivi 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (ELT L 206, 22.07.1992, lk 7–50)

(edaspidi direktiiv 92/43/EMÜ). Direktiivi 92/43/EMÜ eesmärk on aidata tagada Euroopa

Liidus bioloogiline mitmekesisus, kaitstes looduslikke elupaiku ning looduslikke looma- ja

taimeliike. Eesmärkide täitmiseks on direktiivist lähtuvalt loodud maailma suurim ökoloogiline

võrgustik Natura 2000, mis koosneb erikaitsealadest, mille Euroopa Liidu riigid on määranud.

Natura 2000 võrgustiku osaks sätestati direktiiviga 92/43/EMÜ ka Euroopa Parlamendi

30.11.2009. a direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20,

26.01.2010, lk 7–25) alusel valitud linnualad. Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohaselt

tuleb igal liikmesriigil võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike

elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad

on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada direktiivi 92/43/EMÜ

eesmärkide täitmist.

Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab

alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses

tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad riigisisesed asutused

annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning

5

lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda

asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku

arvamuse saamist.

Kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ sättega (artikli 6 lõige 3) viidi korralduse nr 266 andmise eel

läbi LKS § 693 kohane Natura eelhindamine (VV korralduse nr 266 seletuskirja lisa 4).

Eelhindamise kohaselt ei olnud objektiivsele teabele tuginedes välistatud oluline negatiivne

mõju VV korralduse nr 266 punktis 3.2.1. kaasnevate tegevustega Timmase loodusala kaitse-

eesmärkidele seoses algselt planeeritud truupsilla lahenduse kasutamisega Rõuge jõel

(elupaigatüüp 3260, liigid harilik vingerjas, rohe-vesihobi ja paksukohaline jõekarp), Haanja

linnualale (rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk) ning Karula linnualale (must-

toonekurg). Seda arvestades algatas Vabariigi Valitsus harjutusvälja laiendamise üle

otsustajana Natura asjakohase hindamise VV korralduses nr 266 sätestatud mahus. Natura

asjakohane hindamine viidi läbi muuhulgas vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3

ja 4.

5. Korralduse mõju

Korraldus parandab Lõuna-Eestis asuva 2. jalaväebrigaadi (edaspidi 2JVBr) sõjalise väljaõppe

võimalusi ja loob võimaluse kasvatada 2JVBr sõjalise kaitse võimet, millega kaasneb 2JVBr

üle viimine soomustransportööridele ning kaudtule võimekuse loomine ja liitlaste paigutamine

2JVBr juurde. Korralduse rakendamine on olulise positiivse mõjuga riigi julgeolekule ja

kaitsevõimele.

Selleks, et hinnata korralduse mõju Natura 2000 võrgustikule, viidi läbi Natura asjakohane

hindamine (seletuskirja lisa 1). Natura asjakohase hindamise tulemusel jõuti järeldusele, et

puudub vajadus leevendavate meetmete kavandamiseks ja edasi liikumiseks Natura hindamise

järgmisse etappi (Natura erandi tegemine). Kavandatavast tegevusest potentsiaalselt oluliselt

mõjutatud keskkonnast ülevaate saamiseks telliti Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja

planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele, mürauuring ning

arheoloogilise uuringu etapp I. Kavandatud tegevuse elluviimisel vajalikud keskkonnameetmed

ja seirevajadus on kokkuvõtlikult esitatud eelnõu punktis 3.3.1. Lisaks on tehtud sotsiaal-

majandusliku mõju uuring6. Eeltoodud mõjude hindamiste ja uuringute tulemused on

kirjeldatud kokkuvõtlikult eelnõu punktides 3.2 ja 3.3.

Selleks, et leevendada Nursipalu HV sotsiaal-majanduslikule keskkonnale avalduvaid mõjusid,

on Vabariigi Valitsus toetanud hüvitusmeetmete paketti, mis koosneb kolmest

kompensatsioonimeetmest. Neist esimene on omavalitsusüksustele senisest suurema püsiva

häiringutasu maksmine7. Teine kompensatsioonimeede on ühekordse investeeringutoetuse

6 Kättesaadav: https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/kaitsevae_kohaloleku_moju-uuring.pdf. 7 Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrus nr 96 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku

omavalitsuse üksusele makstava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord“. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/121102023006.

6

maksmine Võru vallale, Antsla vallale, Rõuge vallale ja Võru linnale. Kolmas

kompensatsioonimeede on mõeldud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud

juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid8. Kõik kolm nimetatud meedet on nüüdseks

rakendatud (vt korralduse eelnõu punkte 3.5 ja 3.6).

6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud

RKIK on teinud ettevalmistusi, et korralduse andmise järel oleks võimalik kohe alustada

korraldusega lubatud tegevuste ellu viimist. Nursipalu HV arendamiseks vajalikud kulud

kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

RKIK tegeleb pidevalt harjutusväljade keskkonnatingimuste jälgimisega ning

keskkonnauuringutest tulenevate meetmete rakendamisega. Uuringute tegemiseks vajalikud

rahalised vahendid on RKIK-i eelarves.

Harjutusvälja laienduse alale jäävate eraomandis olevate kinnisasjade omanikega jätkatakse

läbirääkimisi, et saavutada kokkulepe kinnisasja avalikes huvides omandamiseks. Arvestades

alale planeeritud väljaõppe olemust ja eesmärki, on eraomandis kinnistute olemasolu Nursipalu

HV territooriumil välistatud. Kinnistute omandamise kulu kaetakse Kaitseministeeriumi

valitsemisala eelarvest.

7. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest.

8. Eelnõu kooskõlastamine ja muu korraldusega seonduv

Käesoleva korralduse menetluse käigus on materjal kooskõlastatud kõigi asjaomaste

ministeeriumite ja asutustega ning lisaks on küsitud arvamust huvitatud isikutelt ja asutustelt.

Korralduse eelnõu ja seletuskiri esitati eelnõude infosüsteemi (edaspidi EIS) kaudu

kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning e-posti

kaudu Keskkonnaametile (edaspidi KeA) ja arvamuse avaldamiseks Muinsuskaitseametile.

Justiitsministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastasid eelnõu

märkusteta. Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja Muinsuskaitseamet kooskõlastasid eelnõu

märkustega ning märkuste järgi on eelnõud ja seletuskirja täiendatud. Keskkonnaamet esitas ka

lisaettepaneku, millega selles menetluse etapis ei olnud võimalik enam arvestada. Kõik esitatud

ettepanekud koos selgitustega on kajastatud seletuskirja lisas 3.

Korralduse andmiseks viidi läbi avatud menetlus, mille käigus pandi korralduse eelnõu koos

seletuskirja, Natura asjakohase hindamise aruande ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduva

8 Kaitseministri 15. augusti 2024. a määrus nr 11 „Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate

häiringute mõjude leevendamiseks“. Kättesaadav: Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate

häiringute mõjude leevendamiseks–Riigi Teataja.

7

mõju hindamise aruandega avalikkusele tutvumiseks välja ning määrati tähtaeg ettepanekute ja

vastuväidete esitamiseks. Ettepanekute esitamiseks määratud tähtaega pikendati

Kliimaministeeriumi palvel ühe korra kahe nädala võrra. Peale avaliku väljapaneku lõppemist

arutati esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid avalikul istungil. Avalik istung salvestati ja selle

põhjal koostati kokkuvõtlik protokoll9. Avatud menetluse ajal esitatud ettepanekud ja

vastuväited ning arvestamise või mittearvestamise põhjendused on üksikasjalikult kajastatud

seletuskirja lisas 3.

Avatud menetluse ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete ning EIS-i ja e-kirjaga esitatud

ettepanekute alusel korrigeeriti käesolevat korraldust ning selguse huvides muudeti osaliselt ka

korralduse ülesehitust. Suurimaks põhimõtteliseks muudatuseks võrreldes avalikule

väljapanekule ja EIS-i kooskõlastamisele esitatud korralduse eelnõuga oli punkti 3.3.1

täiendamine seoses metsise keskkonnameetmetega. Seejuures ei ole muudetud korraldust nende

isikute kahjuks, kelle õigusi korraldus puudutab.

Lisad:

1. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamise aruanne.

2. Nursipalu HV laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamise kaitstavatele

loodusobjektidele aruanne.

3. Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr

266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata,

keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“

muutmine seoses keskkonnale avalduvate mõjude hindamise ja Natura asjakohase

hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega ning Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja piiri korrigeerimisega“ eelnõu avatud menetluse ja kooskõlastamise ajal

esitatud ettepanekud ja vastuväited ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

seisukohad.

9 Protokoll ja helisalvestis kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/taristu/nursipalu/.

Töö nr 23004812 | 24.09.2024

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja

planeeritavate tegevuste Natura asjakohane

hindamine

Tartu 2024

Kaile Eschbaum | Natura hindamise ekspert

Sisukord KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID ................................................................................................... 4

SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 5

1. OSAPOOLED ..................................................................................................................................... 7

2. KAVANDATAV TEGEVUS ................................................................................................................... 8

3. HAANJA LINNUALA NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE............................................................... 11 3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus .... 11 3.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ................... 15 3.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?.................................................... 20 3.4. Leevendavate meetmete kavandamine .................................................................................. 20 3.5. Natura asjakohase hindamise tulemused ............................................................................... 21

4. KARULA LINNUALA NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE ............................................................... 22 4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus .... 22 4.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ................... 28 4.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?.................................................... 34 4.4. Leevendavate meetmete kavandamine .................................................................................. 35 4.5. Natura asjakohase hindamise tulemused ............................................................................... 36

5. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 37

4 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Kasutatud mõisted ja lühendid EELIS – Eesti looduse infosüsteem

HV – harjutusväli

KKK – kaitsekorralduskava

LoA – Natura 2000 loodusala

LiA – Natura 2000 linnuala

LKS – looduskaitseseadus

RKIK – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 5

Sissejuhatus Käesolev töö on kavandatava Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine kahele Natura alale – Haanja ja Karula linnualadele ning nende alade kaitse-eesmärkidele. Täpsemalt on Natura hindamise aluseks Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammis1 toodud tegevused.

Asjakohase hindamise koostamisele eelnes 2023. aastal Natura eelhindamise läbiviimine Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste võimalikku mõjualasse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele.2 Eelhindamine jõudis järeldusele, et osade Nursipalu laiendamisega kaasnevate tegevuste elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Timmase loodusala ning Haanja ja Karula linnualade osadele kaitse-eesmärkidele. Kõigi nende tegevuste puhul, mille puhul ei saa eelhindamise etapis välistada, tuleb enne tegevuse lubamist viia läbi Natura asjakohane hindamine.

Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 694 lõikele 1 ja kooskõlas sama seaduse § 91 lõikega 24 on Natura asjakohane hindamine algatatud 20.10.2023 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 "Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine"3. Korralduse kohaselt on asjakohane hindamine algatatud lisaks Haanja ja Karula linnualadele ka Rõuge jõge hõlmavale Timmase loodusalale. Seda põhjusel, et Natura eelhindamisel tuvastati, et välistada ei saa ebasoodsa mõju tekkimist Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele, kui Rõuge jõe ületamiseks kasutatakse truupsilla lahendust. Kui esialgselt kavandati truupsilla lahendust ühes asukohas Rõuge jõe ületamiseks, siis käesoleva töö koostamise ajaks on arendaja otsustanud Rõuge jõele mõju välistamiseks truupsilla lahendusest loobuda ning kasutada lahendust (teraskaarsild, sammassild vms), mis ei mõjuta jõe veekeskkonda ega Timmase loodusala kaitse-eesmärke. Valitud viisil silla rajamisel eelhinnangu kohaselt Rõuge jõele negatiivne mõju puudub. Kuna Timmase loodusalale eeldatava ebasoodsa mõjuga truupsildade lahendust ei kavandata, siis puudub ka vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks käesolevas dokumendis.

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“4 ning juhenditele: "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"5 ja „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)6.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb pöördumatult või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Kui Natura hindamise esimese etapi ehk eelhindamise eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda

1 Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm on kehtestatud kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 ja on kättesaadav internetist aadressil: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-content/uploads/2023/10/20230828_Nursipalu-arendusprogramm_kehtestatud-.pdf 2 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine, Skepast & Puhkim 2023

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/321102023003

4 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 5 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 6 European Commission, Directorate-General for Environment, Natura 2000 alade kaitsekorraldus – Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted, Publications Office, 2019, https://data.europa.eu/doi/10.2779/213298

6 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

asjakohase hindamise etappi, siis teises etapis e asjakohases hindamises viiakse läbi tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Juhul kui leevendavad meetmed ei taga Natura ala terviklikkust ega kaitse-eesmärkide saavutamist, tuleb kavandatavast tegevusest loobuda või jätkata Natura hindamise kolmanda etapiga e erandi tegemisega.

Käesolev Natura hindamine on koostatud tuginedes nii olemasolevale teabele (Natura 2000 võrgustiku ala standard andmevormi info; kaitsekorralduskavad (KKK); EELIS andmebaas jms) kui ka käesoleva töö raames läbi viidud uuringute tulemustele7. Lisaks on mõjuhindamisse kaasatud vajalike eriteadmistega eksperdid.

7 Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalu harjutusvälja laiendus). Kotkaklubi, 2023

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 7

1. Osapooled Natura asjakohase hindamise koostajate ning protsessiga seotud asjaosaliste nimekiri koos rolli ja kontaktidega on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 1-1 Natura asjakohase hindamise kaoostajad ja protsessi osapooled

Nimi Asutus Roll Kontakt

Kaile Eschbaum

Hendrikson DGE Natura hindamise ekspert, elustiku ekspert (zooloog)

e-post: [email protected]

Renno Nellis Clanga OÜ Natura asjakohase hindamise linnustiku ekspert

e-post: [email protected]

Rein Järvekülg

Eesti Maaülikool vee-elustiku ekspert, konsulteeris truupsildade võimaliku lahenduse osas

e-post: [email protected]

Villem Kutti

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK)

Töö tellija, arendaja

e-post: [email protected]

Helari Buht RKIK Töö tellija, arendaja

e-post: [email protected]

Elari Kalmaru RKIK Töö tellija, arendaja

e-post: [email protected]

Kersti Ristimägi

RKIK Töö tellija, arendaja

e-post: [email protected]

Siim Vuntus Kaitsevägi Harjutusvälja kasutaja, arendaja

e-post: [email protected]

8 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

2. Kavandatav tegevus Vastavalt Nursipalu harjutusvälja (HV) arendusprogrammile on Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamiseks harjutusväljade arendamine ja laiendamine möödapääsmatu, võttes arvesse Kaitseväe vajadust arendada struktuuri tulenevalt uute võimete ja üksuste loomisest, uutest kasutusse võetavatest relvasüsteemidest, ajateenijate arvu suurendamisest, liitlaste kohalolu kasvust ning Eesti julgeolekut mõjutavatest ohtudest.

Eeltoodu saavutamiseks on vaja kaks olemasolevat väljaõppeks kasutatavat ala Nursipalu ja Tsiatsungõlmaa liita ning laiendada, mille tulemusel tekiks ca 99 km2 suurune Nursipalu harjutusväli. Nursipalu HV laiendamise riigikaitselisi eesmärke on täpsemalt põhjendatud Vabariigi Valituse korralduses „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“3. Nursipalu HV-le on planeeritud eelkõige diviisi 2. jalaväebrigaadi (peakasutaja) ja kohalike Kaitseliidu malevad ning liitlaste (s.h soomustehnika) väljaõppega seotud tegevused. Lisaks saavad HV-d kasutada ka teised Kaitseväe üksused ning Kaitseliidu malevad ning Siseministeeriumi valitsemisala üksused.

Nursipalu harjutusväli ja selle laiendus asub Võru maakonnas Võru, Antsla ja Rõuge valla haldusterritooriumil. HV-st kirdesse jääb ca 0,3 km kaugusele Vagula järv ja ca 4 km kaugusele Tartu- Võru mnt, ca 2,2 km kaugusele itta Võru ning ca 7,2 km kaugusele läände Antsla linn. Ala põhjaserva piiriks on Valga-Koidula raudtee. Suuremad külad/alevikud, mis paiknevad harjutusvälja vahetus läheduses on Sõmerpalu, Tsooru ja Rõuge. Laiendatud harjutusvälja pindala on ca 99 km2.

Plaanitava kavandatava tegevuse HV-l on eelnevate tööde käigus hindamiste läbiviimiseks (s.h Natura eelhindamine; uuringud jm) tinglikult jagatud kolmeks tegevuste rühmaks, mida viiakse läbi kahes etapis. Tegevuste rühmad on järgmised:

▪ Raadamine ja ehitustegevus. Harjutusväljale on plaanitud rajada laskeväljad, lasketiirud, UXO (sihtmärgialad ehk lõhkemata lahingumoona) alad, lõhkamisalad, demineerimispaigad, silla õppekohad (neid ei kavandata Natura 2000 võrgustiku jõgedele) ja teedevõrk koos suuremaid veekogusid ületavate sildadega. Tegevus hõlmab endas võrdlemisi ulatuslikku raadamist, kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ca 20% ulatuses) ning UXO alad 90–95% ulatuses lagedad. Lisaks on kavas vajadusel raadata umbes 2–4 m laiused piirisihid, et tagada harjutusvälja selgeks piiritlemiseks vajalike piiripostide nähtavus. Looduskaitseliste piirangutega alade puhul piirdutakse vajadusel alusmetsa eemaldamise või postide asemel puude markeerimisega. Detailne piiri märgistamine kavandatakse eraldi projekti raames. Alale ei rajata kuivenduskraavide võrgustikku, kuid kraavid võivad tulla laskeväljade raadatavate laskealade ning UXO alade servadesse, eesmärgiga hoida alad kuivemad ning takistada põlengute levikut. Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa aladest, kuhu võib olla vajalik teekraavide rajamine.

▪ Väikesekaliibrilistest relvadest8 laskmine ja taktikaline tegevus. Sõjaline väljaõpe, mis hõlmab laskmisi väikesekaliibrilistest relvadest (püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad), maastikul sõitmist ja taktikalisi harjutusi. Harjutusvälja täielikul väljaehitamisel on prognoositav taktika- ja laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Vältimaks võsa ja kulu teket, mis võivad laskmiste käigus süttida, viiakse vajadusel läbi kontrollitud põletamisi9.

8 relvad, mille kaliiber on < 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on <50 g TNT (trotüül) ekvivalent, st püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad. 9 Vastavalt siseministri 08.02.2021 määruses nr 4 „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ toodud nõuetele

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 9

▪ Suurekaliibrilistest relvadest10 laskmine. Tegevus hõlmab suurekaliibrilistest relvadest (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmist, samuti lõhkamisi. Tegevusega kaasneb kõrgem müratase võrreldes väiksekaliibriliste relvade kasutamisega.

Looduskaitselistest tingimustest tulenevatest piirangustest lähtuvalt on harjutusvälja arendamine jagatud kahte etappi:

Etapp I:

1. Raadamine ja ehitustegevus: Kõik tegevused erisusega, et raadamine ja ehitustööd Lääne laskevälja keskossa jääval laskeväljal toimuvad selle läänepoolsemas osas kuni 40 ha suurusel alal ja ca 300 m kaugusel veekogudest (Maru oja, Matu oja, Haki oja ja Mustjõgi).

2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Kõik laskmised ja taktikaline tegevus erisusega, et laskmised Lääne laskeväljal toimuvad vaid perioodil september–märts.

3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Kõik laskmised erisusega, et laskmised Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääne osas toimuvad vaid perioodil september kuni märts.

Etapp II:

1. Raadamine ja ehitustegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus.

2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus.

3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Tegevused kogu vajalikus mahus.

Joonis 2-1 Nursipalu HV laiendus ja kavandatavad tegevused (aluskaart: Maa-amet 2024)

10 relvad, mille kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika

10 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Nursipalu HV täielikul väljaehitamisel on selle prognoositav laskeharjutusteks kasutatav maht järgmine:

▪ laskeharjutused käsitulirelvadest – ligikaudu 145 päeval aastas; ▪ lahinglaskmise laskeharjutused – ligikaudu 50 päeval aastas; ▪ laskeharjutused kaudtulerelvadest – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ laskeharjutused õhutõrjerelvadest – ligikaudu 4 päeva aastas; ▪ laskeharjutused tankitõrjerelvadest – ligikaudu 20 päeval aastas; ▪ käsigranaadi viskeharjutused ja lõhketööd – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ taktikaharjutused – ligikaudu 250 päeval aastas.

Tuleb tähele panna, et erinevad harjutused võivad toimuda paralleelselt samadel päevadel, kuid erinevatel laskeväljadel, st harjutuste arvud ei ole summeeritavad. Harjutusteks (sh lasketegevus) kasutatav päevade arv aastas on ligi 250. Aktiivsem kasutus on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini. Samuti on oluline välja tuua, et reeglina öisel ajal (kl 23–07) harjutusi ei korraldata.

Läbiviidud mürauuringus11 on mudeldatud mitmeid erinevaid olukordi ja koostatud nende põhjal müralevikukaardid. Müra mõju analüüsimiseks vajaliku taustsüsteemi loomisel tuleb pöörata tähelepanu eelkõige järgmistele stsenaariumitele: aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane müraolukord (nö kõige enam esinev, nö tüüpiline harjutuspäev, mida esineb kuni 145 korda aastas) ja suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord (kõige intensiivsema harjutustegevusega päev, väljendab suurõppuste (nt Kevadtorm) müraolukorda, mis esineb kuni 2 korda aastas). Lisaks suurõppustele ja tüüpilistele harjutuspäevadele on Nursipalu HV-l kavas korraldada veel mitmesuguseid laskeharjutusi (vt eelnevalt toodud prognoositav laskeharjutuste maht). Müramudelite põhjal jäävad nende olukordade puhul HV-lt lähtuvad keskmised müratasemed alla suurõppuste korral tekkivatele. Siinses mõjuhindamises võetakse tulenevalt ettevaatusprintsiibist Nursipalu HV laiendamisega kaasneva mürahäiringu mõjuala määratlemisel aluseks halvim võimalik modelleeritud keskmine müraolukord, milleks on suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord e suurõppused.

Järgnevate Natura asjakohase hindamise peatükkides on käsitletud tegevusi, mis on Natura eelhindamise tulemustest lähtuvalt asjakohased ning vajadusel on kavandatava tegevuse sisu täpsemalt kirjeldatud.

11 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 11

3. Haanja linnuala Natura asjakohane hindamine Natura eelhindamises2 käsitleti Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi ja kavandatava harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi kolme komponendi kaupa, mis on järgnevalt esitatud koos Natura eelhindamise järeldusega Haanja linnualale (LiA):

▪ raadamine ja ehitustegevus – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnualale, samuti ei avaldu tõenäoliselt ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele;

▪ väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnuala looduskeskkonnale, samuti ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele;

▪ suurekaliibrilistest relvadest laskmine – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele, kui laskmised toimuvad etapp I mahus, so pesitsusperioodi välisel ajal (september–märts). Objektiivse teabe põhjal ei saa välistada negatiivset mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele (rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk) kui suurekaliibrilistest relvadest laskmised toimuvad liikide pesitsusperioodil (aprill–august) ja selles osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine.

Natura asjakohane hindamine viiakse järgnevalt läbi vastavalt eelhindamise tulemustele. Ülejäänud tegevuste ja linnuala kaitse-eesmärkide käsitlemine ei ole vajalik, kuna nende puhul eelhindamine ebasoodsaid mõjusid ei tuvastanud.

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus

Vastavalt eelhindamisele on Nursipalu harjutusvälja arengukava ja laiendusega seotud võimalik mõju Haanja linnuala osadele kaitse-eesmärkidele seotud suurekaliibriliste relvade (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid, tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmisega liikide pesitsusperioodil (aprill–august). Mõju ei saa välistada linnuala kaitse-eesmärkidest neljale liigile: rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Nimetatud negatiivsed mõjud võivad eelhinnangu kohaselt avalduda seoses Lõuna laskeväljal kavandatud laskmiste ja Lõuna laskevälja juurde jääva UXO ala kasutamisega. Negatiivset mõju võib avaldada nii laskmispaigast kui ka sihtmärgialalt lähtuv müra.

Haanja linnuala paiknemist HV laskeväljade ning UXO alade suhtes illustreerib Joonis 3-1.

12 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Joonis 3-1 Kavandatava tegevuse ja Haanjalinnuala paiknemine (aluskaart: Maa-amet 2024)

Kavandatavaks tegevuseks on suurekaliibrilistest relvadest laskmine (sealjuures ei kavandata tegevusi reeglina öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00). Suurekaliibriliste relvade kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika.

Nursipalu laiendatud HV alale ja seal kavandatavatele laskmistegevustele on läbi viidud mürauuring12, mille kohaselt ulatub tüüpilise aktiivse harjutuspäeva (145 tk aastas) ja lõhkamiste (ca 20 tk aastas, s.h Lõuna laskevälja juures oleval UXO alal) puhul Haanja linnualale ˂45 dB suurune müratase (vt ka Joonis 4-2), mis tuleneb väiksekaliibriliste relvadega laskmisest või lõhkamistest ja see ei ületa linnualal olulist häirivat mürataset ja seetõttu pole põhjust hindamises täpsemalt käsitleda. Mürauuringu tulemuste kohaselt ulatub aga suurima laskude arvuga harjutuspäeval Haanja LiA-le kuni 65 dB suurune müratase. Tegevusest on ülevaade antud järgnevalt.

Suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevast müraolukorda (väikese- ja suurekaliibrilised relvad, sealjuures ei kavandata tegevusi reeglina öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00) kirjeldab vastavalt mürauuringu tulemustele Joonis 3-2. Näidatud on idast läände manöövri müraolukord, kuna see on Haanja linnuala jaoks nö ebasoodsam olukord, läänest itta manöövri korral ulatub Haanja linnualale mõnevõrra madalam müratase ja seda siinkohal eraldi ei illustreerita. Suurima laskude arvuga harjutuspäeval kasutatakse väga erinevat relvastust (nii väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid, snaiprirelvad, kergekuulipildujad kui ka suurekaliibrilisi relvi nagu miinipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustav, raketikompleks Javelin jne) kogu ala piires ning välja toodud laskude arv võib toimuda ühe päeva jooksul kogu märgitud ala ulatuses (müraolukorra modelleerimise aluseks võetud laskude arvud ja relvad on täpsemalt välja toodud mürauuringus12). Tegemist on halvima võimaliku modelleeritud stsenaariumiga, mis väljendab suurõppuste (nt

12 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 13

Kevadtorm) müraolukorda. Eeldatavalt esineb maksimaalse kasutuskoormusega väljaõpet kuni 2 korda aastas, millele lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad kui kasutatakse kaudtulerelvi, õhu- või tankitõrjerelvi. Haanja linnuala väga väiksele osale levib kuni 65 dB müratase (linnuala Nursi külas asuvale piirile; Kahrila järve põhjaosasse levib kuni 60 dB, vt Joonis 3-2).

Sealjuures, läbi on viidud olemasoleva müraolukorra uuring 2023. aasta kohta13. Praeguse HV piiridest on Haanja linnuala oma lähimas osas pea 2 km kaugusel. Mürauuringu tulemused näitavad, et linnualale ulatuvad suurima laskude arvuga harjutuspäeval müratasemed 45–49 dB (kuni Kahrila järve põhjapoolse osani). Tüüpilise aktiivse harjutuspäeva ja lõhkamiste puhul ulatub linnualale ˂45 dB suurune müratase.

Joonis 3-2 Aktiivse harjutuspäeva suurima laskude arvuga päevane müraolukord, manööver idast läände (aluskaart: Maa-amet 2024)

Uutes piirides väljaehitatud HV-l on laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas kokku ligi 250 (aktiivsem kasutus on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini). Hindamises on aluseks võetud müraolukorra mõttes nö halvim variant e suurõppused, mida eelnevalt ka kirjeldati.

Haanja linnuala kirjeldus

Haanja linnuala (RAH0000022) on esitatud Natura 2000 võrgustikku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k14). Linnuala pindala on ca 170 km2 ha ning see on loodud kaheksa linnudirektiivis nimetatud liigi ning nende elupaikade kaitseks. Linnuala kattub Haanja looduspargiga

13 Nursipalu harjutusvälja 2023. a olukorra mürauuring. Akukon, 2024

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv

14 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

(KLO1000469), mis tagab linnuala siseriikliku kaitse. Linnuala kaitset reguleerib siseriiklikult Haanja looduspargi kaitse-eeskiri15 ja looduskaitseseadus.

Haanja linnuala kaitse-eesmärkideks on:

▪ rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must- toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex) ja värbkakk (Glaucidium passerinum).

Järgnevas tabelis on täpsemalt välja toodud linnuala nende kaitse-eesmärkide kirjeldused, mis on vastavalt Natura eelhindamise tulemustele tegevuse võimalikus mõjualas. Lisaks on esitatud kaitse- eesmärkideks olevate linnuliikide arvukused 2022. aastal tehtud Haanja linnuala linnustiku inventuuril (Loodustaju OÜ).

Tabel 3-1 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused

Liik kirjeldus

Pikaajaline kaitse-

eesmärk vastavalt

KKK-le

Esinemine ja arvukus Natura

standard andmevormil16

rästas- roolind

Tegemist on ohuvälise (LC17) ja Eestis kaitsestaatuseta liigiga. Liik elutseb vaid suuremates roomassiivides. Kevadel saabub meile mais, sügisel lahkub septembris.

Haanja LiA on liiki registreeritud varasemalt vaid juhuvaatluste alusel. Haanja looduspargi puhul pole põhiosas tegemist tüüpilise rästas- roolinnu maastikuga.18 2022. aastal tehtud Haanja linnuala inventuuril hinnati arvukuseks 10-15 paari (Loodustaju 2022).

Ohutegurid19: Eestis võib liiki kohati ohustada roo niitmine ja rooväljade hävimine tormide ja rüsijää tõttu. Vastavalt KKK-le on liigi negatiivseks mõjuteguriks linnualal: Puudub ülevaade rooalade levikust.

Rästas-roolind on Haanja looduspargis haudelind.

Pesitseb 20–30 paari

viupart Tegemist on Eestis ohualdis (VU) ja kaitsestaatuseta jahilinnuga. Liik on meil kõikjal veekogudel arvukas läbirändaja, kuid haruldane pesitseja (peamiselt Ida-Eestis), pesitsejate arvuks hinnatakse Eestis 50-100 paari.

Liigi arvukusandmed (3-5 paari) Haanja LiA-l põhinevad 2002. a Kavadi ja Alajärvel tehtud vaatlustel. Tegemist on muuhulgas metsastel väikejärvedel pesitseva liigiga, mis üldjoontes sobib kokku Haanja LaA maastikulise iseloomuga.18 2022. aastal tehtud Haanja linnuala inventuuril hinnati arvukuseks 0-5 paari (Loodustaju 2022).

KKK liigi jaoks negatiivseid mõjutegureid liigi jaoks välja ei too.

Kuna viupardi arvukus Haanja LiA-l alal pole teada, ei ole liigile seatud pikaajalist kaitse- eesmärki.

Pesitseb 3–5 paari

sinikael- part

Tegemist on Eestis ohuvälise (LC) ja kaitsestaatuseta jahilinnuga. Liik pesitseb veekogude kallastel ja lähialadel. Sinikael-parti ohustab eelkõige veekogude saastumine. Sinikael-part asustab taimestikurikkaid madalaid veekogusid.18 2022. aastal tehtud Haanja LiA inventuuril hinnati arvukuseks 20-40 paari (Loodustaju 2022).

KKK liigi jaoks negatiivseid mõjutegureid liigi jaoks välja ei too.

Sinikael-part on Haanja looduspargis arvukas haudelind.

Pesitseb 20–30 paari

15 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri

16 Haanja linnuala Natura 2000 standard andmevorm, seisuga 6.10.2022

17 Lindude punase nimestiku ohustatuse hindamise retsenseerimisel hinnati liik kategooriasse ohulähedane (NT), Ellermaa 2023.

18 Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 21.06.2013. a käskkirjaga nr 1-4.2/13/303

19 Vastavalt 2019. aastal antud liikide ohustatuse hinnangule.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 15

Liik kirjeldus

Pikaajaline kaitse-

eesmärk vastavalt

KKK-le

Esinemine ja arvukus Natura

standard andmevormil16

rukkirääk Tegemist on ohuvälise (LC20) ja III kaitsekategooria liigiga, kelle leiukohti EELIS andmebaasis Haanja LiA-l registreeritud ei ole. 2022. aastal tehtud Haanja linnuala inventuuril hinnati arvukuseks 30–40 paari (Loodustaju 2022). KKK-s on hinnatud, et LiA-l võis pesitsevate paaride arvukus varem küündida kuni 150-ni, liigi keskmine asustustihedus on ligi kaks korda suurem Eesti keskmisest.

Liigile mõjub tõenäoliselt soodsalt maastiku vaheldusrikkus, madala intensiivsusega põllumajandus ning väikeste niitude ja põldude vaheldumine metsaste aladega. Liik asustab erinevaid avamaastikke (niisked või kuivad avatud rohumaad, luhad, raiesmikud). Lind veedab suurema osa oma elust maapinnal kõrges taimestikus.

Vastavalt KKK-le on liigi joaks negatiivsed mõjutegurid LiA-l: võsastumine; lamminiitudel heina purustamine; niitmine pesitsusajal enne juulit. 18

Rukkiräägu kaitse- korralduslik optimaalne arvukus on 80–100 paari.

Pesitseb 30–70 paari

3.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele

Haanja linnuala on väga ulatuslik ala, mille lähim osa jääb kavandatavast Nursipalu HV-st 0,8 km kaugusele lõunasse ja kuulub selles piirkonnas Haanja Looduspargi Pärandmaastiku piiranguvööndi koosseisu. Lähim laskeväli (Lõuna laskeväli) on linnualast u 1,3 km kaugusel. Linnuala kaugemad osad jäävad aga Nursipalu harjutusvälja piiridest paarikümne kilomeetri kaugusele. Linnuala kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele võivad avalduda häiringud seoses laiendatavalt harjutusväljalt lähtuva suurekaliibrilistest relvadest tingitud müraga.

Natura eelhindamises toodi välja, et valdaval osal linnualast on piisava kauguse tõttu müra pigem fooniline ning ei põhjusta lindudele tõenäoliselt olulisi käitumuslikke reaktsioone (näiteks pesalt lahkumine või toiduotsingu katkestamine) ega elupaikade hülgamist. HV-le lähemas linnuala osas pole kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku registreeritud, kuid siiski leidub antud alal elupaigaks sobivaid kooslusi ja maastikke mitmele kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile (rästas- roolind, viupart, sinikael-part, rukkirääk). Seega ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele seoses mürahäiringutega. Nimetatud negatiivsed mõjud võivad avalduda seoses Lõuna laskeväljal kavandatud laskmiste ala ja Lõuna laskevälja juurde jääva UXO ala kasutamisega. Negatiivset mõju võib avaldada nii laskmispaigast kui ka sihtmärgialalt lähtuv müra.

Täpsustada tuleb, et taustainfona kasutatavaid põhjalikke ja ülevaatlikke uuringuid militaarmüra mõjust lindudele on tehtud väga vähe, mistõttu on keeruline anda ühest seisukohta olulist mõju tekitada võivate militaartegevusest tingitud müratasemete ja -tegurite kohta. Näiteks on ühes 2015. a ülevaateuuringus koondatud erinevate uuringute tulemused erimüraallikate mõjust erinevatele taksonitele. Militaarmüra ja lindude puhul on selles töös koondatud uuringute põhjal leitud, et linnud reageerivad mürale (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB21. Samas on viidatud alusuuringutes keskendutud peamiselt militaarlennuvahenditega ülelendudele seotud küsimustele.

20 Lindude punase nimestiku ohustatuse hindamise retsenseerimisel hinnati liik kategooriasse ohualdis (VU), Ellermaa 2023.

21 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005

16 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Märgatavalt rohkem on uuritud liikluse (nii maantee kui ka raudtee) ja tuulikutega seonduva müra mõju. Nende uuringute tulemused aitavad luua vajalikke paralleele ka siinse töö kontekstis.

Helivahemik, mida eri linnuliigid kuulevad, võib olla väga erinev ning lindude tundlikkus mürahäiringu suhtes on nii liigispetsiifiliselt kui ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv. Üldjuhul peetakse lindude jaoks enim häirivamaks muutuva või tugevneva heliga olukordi. Samuti joonistub uuringutes välja, et müra suhtes on rohkem häirimistundlikud öise eluviisiga linnud22. 2007. aastal ilmunud ülevaatlikus raportis on koondatud erinevate uuringute tulemused ja leitud, et öise eluviisiga lindude (nt ka rukkirääk) mürataluvus on võrreldes päevaste lindudega väiksem jäädes keskmiselt 47 dB juurde. Seevastu päevase eluviisiga lindude (nt kanalised, erinevad kahlajad) puhul peeti häirivaks 52–58 dB tugevusega müra23. 2023. a ilmunud Poola uuringus, kus uuriti kultuurmaastikega seotud lindude (hõlmatud päevase eluviisiga linnud sh röövlinnud nagu soo- loorkull) tundlikkust suure intensiivsusega maantee müra suhtes, oli häirivaks loetav tase (53–60 dB) samas suurusjärgus 2007. a ülevaateraporti tulemustega24.

On ka viiteid, et inimtekkelise müra mõju mõnede liikide ja müraallikate puhul algab juba mõõduka tugevusega helist (45 dB), kuid välja on toodud ka, et 63 dB alates muutub mitmete linnuliikide käitumine suurenenud ohutundele viitavaks25. Oluline on siinjuures märkida, et lindude tundlikkus mürahäiringu suhtes on liigispetsiifiline ja ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv ning samuti ei tähenda müratundlikkus automaatselt lindude sigimisedu või arvukuse langust ja sellega seotult mõjusid liikide kaitsestaatusele. Samuti on häiringutega harjumine loomariigis üldlevinud nähtus26.

Nursipalu laiendatava HV kohta läbiviidud mürauuringu12 tulemused näitavad, et suurima laskude arvuga harjutuspäevadel (mida on kuni 2 korda aastas ja kasutusel on nii väikese- kui ka suurekaliibrilised relvad, millele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi) ulatuvad müratasemed linnuala loodeosas väikesel linnuala osal kuni 65 dB-ni (vt Joonis 3-2). Kirjeldatud mürasündmused on mürauuringus modelleeritud vastavalt Nursipalu laiendamise kavale, st lisanduvad uued laskeväljad ja kasutatavate relvade intensiivsus kasvab ja asukoht muutub. Mürarikkad tegevused kolivad senisest Haanja linnualale lähemale: senisele Põhja laskeväljale lisanduvad Lõuna ja Ida laskeväljad. Tuleb aga arvestada, et Haanja linnuala loodeosas on ka praeguse HV tegutsemise tõttu nö looduslikust suuremad müratasemed. Seda eeskätt just suurekaliibriliste relvade kasutamisel. 2023. aastal läbi viidud mürauuringu27 tulemused näitavad, et linnualale ulatub suurima laskude arvuga harjutuspäeval 45–49 dB (kuni Kahrila järve põhjapoolse osani).

Mõju hindamine on esitatud LiA kaitse-eesmärkide kaupa järgnevas tabelis, kus toodud hinnangute andmisel on tuginetud kavandatava tegevuse sisul, kehtivas KKK-s toodud infol, ekspertteabel jm.

Tabel 3-2 Mõju hindamine Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele

22 Phoenix Environmental Sciences. 2011. Assessment of the Effect of Traffic Noise on Wetland Birds: Background Study for the Roe Highway Extension Project. Unpublished report prepared in association with AECOM for South Metro Connect, Perth, WA. 23 Garniel, A. et al. 2007. Vögel und Verkehrslärm. Quantifizierung und Bewältigung entscheidungserheblicher Auswirkungen von Verkehrslärm auf die Avifauna. Schlussbericht November 2007. – FuE-Vorhaben 02.237/2003/LR des Bundesministeriums für Verkehr, Bau- und Stadtentwicklung. 273 S.. – Bonn, Kiel. 24 Wiącek, J. 2023. How farmland birds react to traffic noise? Belgian Journal of Zoology, 153.

25 Viigipuu & Tilgar 2017. Inimtekkelise müra mõju lindude kommunikatsioonile ja kohasusele. Hirundo 30 (1) 36-56.

26 Larkin, R., P. (1996). Effects of military noise on wildlife: a literature review

27 Nursipalu harjutusvälja 2023. a olukorra mürauuring. Akukon, 2024

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 17

Kaitse- eesmärk

Mõju hinnang Natura hindamise kokkuvõte,

leevendavate meetmete rakendamise

vajadus

rästas- roolind

Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid.

Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). On viiteid, et rästas-roolinnu jaoks on häirivaks müratasemeks 52 dB.23 Selle müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal (vt Joonis 3-2): sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal, mis moodustab kogu linnusalast pindalaliselt alla 5%.

Rästas-roolind ei ole Eestis kaitstavate liikide nimekirja kuuluv liik. Teadaolevalt ei ole tegemist ka väga tundliku ega ohustatud liigiga. Arvestades, et rästas-roolinnul on Haanja linnualal, sh harjutusväljale lähimatel järvedel (nt Kahrila järv, mis on kõrgendatud müra alal) vähe sobivaid elupaikasid, ei kaasne mürataseme tõusuga selles piirkonnas liigile häirimist, mis võiks mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Kõrgendatud müratasemed suurt osa linnualast ei hõlma. Vastavalt KKK-le on ohud liigi jaoks seotud pigem elupaikadega, mitte häirimisega. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta.

Rästas-roolinnu puhul on KKK-s seatud pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks, et liik on Haanja looduspargis (LiA-l) haudelind. Seda eesmärki kavandatav tegevus ei mõjuta, sest HV laiendamine ei saa põhjustada liigi arvukuse vähenemist või ka väljasuremist linnualal. Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel. Pigem võib liigi jaoks limiteerivaks olla sobivate elupaikade (roostike) puudumine linnualal, mitte häirimine.

Ebasoodsat mõju ei esine ja liigispetsiifiliste leevendavate meetmete rakendamise vajadus puudub.

viupart Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid.

Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). Kui arvestada päevase eluviisiga

lindude puhul on peetud häirivaks 52–58 dB tugevusega müra28, siis sellise

müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal: sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal (vt Joonis 3-2), mis moodustab kogu linnusalast pindalaliselt alla 5%. Viiteid on ka, et militaarmürale reageerivad

Ebasoodsat mõju ei esine ja liigispetsiifiliste leevendavate meetmete rakendamise vajadus puudub.

28 Garniel, A. et al. 2007. Vögel und Verkehrslärm. Quantifizierung und Bewältigung entscheidungserheblicher Auswirkungen von Verkehrslärm auf die Avifauna. Schlussbericht November 2007. – FuE-Vorhaben 02.237/2003/LR des Bundesministeriums für Verkehr, Bau- und Stadtentwicklung. 273 S.. – Bonn, Kiel.

18 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Kaitse- eesmärk

Mõju hinnang Natura hindamise kokkuvõte,

leevendavate meetmete rakendamise

vajadus

linnud (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB29.

Keskmised päevased müratasemed linnualal küündivad HV lähedasel LiA väikesel osal aktiivsetel harjutuspäevadel aga kuni 65 dB, mistõttu ei saa eeldada olulise häiriva mõju teket kogu linnuala ja liigi elupaikade kontekstis.

Eestis kaitstavate liikide nimekirja viupart ei kuulu, tegemist on ohualdis jahilinnuga. KKK ei too Linnualal liigi jaoks välja ohutegureid. Teadaolevalt ei ole tegemist ka väga tundliku ega ohustatud liigiga. Arvestades, et viupardil on Haanja linnualal sobivaid elupaikasid (järved) kogu LiA piires ja eeldatavad müratasemed ei küündi valdaval osal linnualast tasemeni, mis tooks kaasa liigi jaoks olulise häirimise, mis võiks omakorda mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal.

KKK-s ei ole liigi jaoks seatud pikaajalist kaitse-eesmärki ja Natura standardsel andmevormil on ala kaitse-eesmärgiks 3–5 paari viuparte. Liiki on registreeritud aga Kavadi ja Alajärvel, mis asuvad joonisel 4-2 toodud müramodelleerimise tulemuste järgi väljaspool võimalikku häiriva müra mõjuala ja selles piirkonnas jäävad keskmised päevased müratasemed juba alla 45 dB ka suurõppuste ajal. Lisaks on LiA-l on palju pesitsuseks sobilikke väikejärvi. Seega ei ole linnualal oodatav liigi arvukuse langus, millest võiks tuleneda mõju liigi kaitsestaatusele.

sinikael- part

Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid.

Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). Kui arvestada päevase eluviisiga lindude puhul on peetud häirivaks 52–58 dB tugevusega müra, siis sellise müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal: sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal (vt Joonis 3-2), mis moodustab kogu linnusalast pindalaliselt alla 5%. Viiteid on ka, et militaarmürale reageerivad

linnud (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB30.

Keskmised päevased müratasemed linnualal (HV-le lähimas osas) küündivad HV lähedasel LiA väikesel osal aktiivsetel harjutuspäevadel aga kuni 65 dB mistõttu ei saa eeldada olulise häiriva mõju teket kogu linnuala ja liigi elupaikade kontekstis.

Arvestades, et sinikael-pardil on Haanja linnualal sobivaid elupaikasid (järved ja jõed) ja teadaolevalt ei ole tegemist väga tundliku (pesitseb nt ka linnades jm) ega ohustatud liigiga, ei kaasne mürataseme tõusuga väikesel LiA osal liigile olulist häirimist, mis võiks mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta.

KKK-s seatud pikaajalist kaitse-eesmärki, et sinikael-part on Haanja looduspargis (LiA-l) arvukas haudelind, kavandatav tegevus ei mõjuta, sest HV laiendamine ei põhjusta liigi arvukuse vähenemist linnualal. Natura

Ebasoodsat mõju ei esine ja liigispetsiifiliste leevendavate meetmete rakendamise vajadus puudub.

29 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005

30 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 19

Kaitse- eesmärk

Mõju hinnang Natura hindamise kokkuvõte,

leevendavate meetmete rakendamise

vajadus

standardsel andmevormil on ala kaitse-eesmärgiks 20–30 paari sinikael- parte. Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel.

rukkirääk Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid.

Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). On viiteid, et öise eluviisiga lindude (sh rukkirääk) mürataluvus on võrreldes päevaste lindudega väiksem jäädes keskmiselt 47 dB juurde23. Sellise müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra linnualal osaliselt, s.t ei hõlma poolt linnuala pindalast. Enamik linnualast jääb siiski väljapoole 47 dB müra taset (vt Joonis 3-2). Lisaks tuleb mainida, et mürarikkad harjutustegevused kavandatakse valdavalt jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini, s.t et mürarikastest harjutuspäevadest paljud jäävad väljapoole rukkiräägu Eestis veedetavat pesitsusaega (mai–sept). Kuigi kirjanduse andmetel on viidatud liigi jaoks liiklusmüra puhul olulise piirina 47dB, siis teada on siis Eestis on teada liigi pesitsemine ka mitmetes mürarikastes keskkondades. Sealjuures on teada mitmed liigi aktiivselt kasutatavad pesitsusterritooriumid Keskpolügooni lähedal. Need asuvad sealsetest UXO aladest 1–2 km kaugusel (nt KLO9130618, KLO9130615 jne). Seetõttu ei saa eeldada, et ka Haanja linnualal, mis asub HV lähimast laskeväljast (Lõuna laskeväli) minimaalselt u 1,3 km kaugusel, võiks tekkida liigi jaoks olulisi häiringuid.

Arvestades, et rukkiräägul on Haanja linnualal palju sobivaid elupaikasid (põllud ja rohumaad) ja teadaolevalt ei ole tegemist väga tundliku liigiga ning öisel ajal reeglina laskeharjutusi ei tehta (liik laulab kõige aktiivsemalt öösiti), ei kaasne mürataseme tõusuga liigile olulist häirimist, mis võiks oluliselt mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta.

KKK-s seatud pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on rukkiräägu optimaalne arvukus 80–100 paarina. 2022. aasta inventuuri alusel pesitses linnualal hinnanguliselt 30–40 paari (Loodustaju 2022). Eesmärgist väiksema arvukuse põhjused on liigi üldine arvukuse langus kõikjal Eestis, aga linnualal saab liigi seisundit parandada rohumaade säilitamise ja nende hilisema niitmisega (mis on kaitsekorralduslikud tegevused ja KKK-s ka kavandatud). Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel. Häirimisest enam võib liigi jaoks limiteerivaks olla elupaikadega seotud probleemid linnualal (KKK-s välja toodud negatiivsed mõjutegurid on nt võsastumine, niitmine pesitsusajal jm).

Ebasoodsat mõju ei esine ja liigispetsiifiliste leevendavate meetmete rakendamise vajadus puudub.

20 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

3.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?

Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära.

Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt ebasoodsat mõju Haanja linnuala terviklikkusele, on järgnevas tabelis esitatud kontrollküsimustik.

Tabel 3-3 Kontrollküsimused Haanja linnuala terviklikkuse säilimise kohta

Kas projekt võib: Jah/Ei Selgitus

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?

Ei Liikide arvukuse vähenemist ei kaasne, kuna häiringu mõjualasse ei jää tundlikke linnuliike, kelle pesitsusedukust ja seeläbi arvukust võiks kavandatav tegevus mõjutada.

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

Ei HV tegevusega kaasneb mürahäiring, kuid kuna liigid, mis läbisid asjakohase hindamise, ei ole häiringu suhtes tundlikud ning müratasemed ei ületa liikide/liigirühmade jaoks olulisi müratasemeid, siis ei ole oodata ka asurkondade suuruse, liikide vahelise tasakaalu ega asustustiheduse muutusi.

Põhjustada liikide ümberasumist ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?

Ei Linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide ümberasumist, kavandatav tegevus kaasa ei too ega levikualasid ei mõjuta.

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust?

Ei Killustatust kavandatav tegevus ei põhjusta, kuna tegemist ei ole tundlike liikidega ning nende elupaigad säilitavad olemasoleva sidususe.

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga- aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

Ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste vähenemist ega hävimist. Linnualal säilivad elupaigad ja tingimused olemasolevalt.

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Ei Tegevus ei too kaasa indikaatorliikide tasakaalu/leviku ega asustustiheduse muutusi linnualal.

Aeglustada või takistada ala kaitse- eesmärkide saavutamist?

Ei Kuna ebasoodsat mõju ala kaitse-eesmärkidele ei tuvastatud, siis ei mõjuta tegevus ala kaitse-eesmärkide saavutamist.

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina.

Ei Tegevus ei too kaasa muutusi kriitilise tähtsusega aspektides. Linnuala ökosüsteemid säilivad olemasoleval kujul.

Nagu tabelist selgub, siis kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele. Haanja linnuala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud.

3.4. Leevendavate meetmete kavandamine

Natura hindamise tulemusel (Tabel 3-2) selgus, et ühegi hinnatud liigi puhul ei mõjuta kavandatud tegevus kaitse-eesmärke ega nende saavutamist ning Natura linnuala terviklikkus säilib (Tabel 3-3). Leevendavate meetmete kavandamine vajalik ei ole.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 21

3.5. Natura asjakohase hindamise tulemused

Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine).

22 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

4. Karula linnuala Natura asjakohane hindamine Natura eelhindamises2 käsitleti Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi ja kavandatava harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi kolme komponendi kaupa, mis on järgnevalt esitatud koos Natura eelhindamise järeldusega Karula linnualale:

▪ raadamine – kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud Karula linnuala looduskeskkonnale, kuid etapp II tegevuste puhul ei saa välistada negatiivsete mõjude avaldumist kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile must-toonekurele. Teistele kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu. Negatiivsed mõjud must-toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva laskmisala raadamisega ning Lääne ja Põhja laskeväljade vahele jääva kahest osast koosneva sihtmärgiala (UXO ala) raadamise ja välja ehitamisega (kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning muud pinnasetööd) ehk etapp II tegevuste korral. Ülejäänud raadatavate laskeväljade osade ja UXO alade raadamise ja väljaehitamisega must-toonekure toitumisaladele negatiivseid mõjusid ei kaasne ehk etapp II osas saab negatiivse mõju välistada.

▪ väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus – kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud, kui tegevusi viiakse ellu etapp I mahus (laskmised Lääne laskeväljal september–märts). Negatiivset mõju ei saa välistada seoses laskmistega Lääne laskeväljal must-toonekure pesitsusperioodil ehk tegevustega etapp II mahus. Ülejäänud raadatavad laskmiste alad jäävad must-toonekure võimalikest toitumisaladest kaugemale ning nende kasutusega seoses olulisi häiringuid ja negatiivseid mõjusid must- toonekurele tõenäoliselt ei kaasne.

▪ suurekaliibrilistest relvadest laskmine – Kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud Karula linnuala looduskeskkonnale, kuid ei saa välistada negatiivsete mõjude avaldumist kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile must-toonekurele, kui laskmised Lääne laskeväljal ja Lääne UXO alal toimuvad liigi pesitsusperioodil ehk aprillist augustini (so etapp II mahus). Selles osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Kui laskmisi nimetatud aladel liigi pesitsusperioodil ei toimu, siis negatiivsed mõjud puuduvad (nn etapp I). Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu.

Eelhindamise kohaselt ei saa välistada ebasoodsa mõju esinemist kõigi kolme hinnatud komponendi teatud tegevuste elluviimisel must-toonekurele. Natura asjakohane hindamine neile tegevustele ja must-toonekurele viiakse järgnevalt läbi. Ülejäänud tegevuste ja linnuala kaitse-eesmärkide käsitlemine ei ole vajalik, kuna nende puhul eelhindamine ebasoodsaid mõjusid ei tuvastanud.

4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus

Vastavalt eelhindamisele esineb Nursipalu harjutusvälja arengukava ja laiendusega seotud võimalik mõju seoses kolme erineva tegevuse komponendi elluviimisega Karula LiA ühele kaitse-eesmärgile: must-toonekurele. Karula LiA asub oma lähimas punktis Nursipalu laiendatava harjutusvälja piirist ca 4,7 km kaugusel. HV ja sealsete tegevusalade asukohti Karula LiA suhtes illustreerib Joonis 4-1.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 23

Joonis 4-1 Kavandatava tegevuse ja Karula loodusala paiknemine (aluskaart: Maa-amet 2024)

Kavandatav tegevuse saab oma iseloomu põhjal jagada kaheks:

Raadamine

Nursipalu laiendatud harjutusväljal kavandatakse suhteliselt ulatuslikke raadamisalasid (Joonis 4-1), kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ca 20% ulatuses) ning UXO alad 90-95% ulatuses lagedad. Kokku on raadamisalasid ca 9,7 km2 ulatuses. Lisaks raadatakse teede ümbert 30 m laiune koridor. Laskeväljade väljaehitamisega kaasnevad lisaks raadamisele kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning muud pinnasetööd. Tegevus toimub Nursipalu HV piires ja raadatavad alad laskeväljadel jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele. Seetõttu ei ole raadamise seos LiA must-toonekurega otsene (st linnualal elupaikade ja pesitsuskohtade tingimused ei muutu), kuid kaudne seos on võimalik läbi Karula LiA-l pesitseva must-toonekure toitumisalade kvaliteedi mõjutamisega.

Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine

Väiksekaliibrilised on relvad, mille kaliiber on <20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on <50 g TNT (trotüül) ekvivalent, st püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad. Suurekaliibriliste relvade kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika.

Nursipalu laiendatud HV alale ja seal kavandatavatele laskmistegevustele on läbi viidud mürauuring31. Aktiivse harjutuspäeva tüüpilist päevast müraolukorda kirjeldab vastavalt uuringu tulemustele Joonis 4-2 (st väikesekaliibriliste relvade kasutamist; sealjuures reeglina ei kavandata

31 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024

24 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

tegevusi öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00). Tüüpiline päev lasketegevuse mõistes on selline tegevus, mis esineb paljudel päevadel aastas. Tüüpiline päev harjutusvälja kasutamise mõistes hõlmab endas erinevaid harjutusi, taktikalisi tegevusi või väljaõpet, mis ei sisalda lahingmoona kasutamist. Kasutatakse väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid ja kergkuulipildujad. Eeldatavalt esineb tüüpilisi harjutuspäevi 145 korda aastas.

Joonis 4-2 Aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane müraolukord (väikesekaliibrilised relvad; aluskaart: Maa-amet 2024)

Suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevast müraolukorda (väikese- ja suurekaliibrilised relvad; sealjuures reeglina ei kavandata tegevusi öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00) kirjeldab vastavalt mürauuringu tulemustele Joonis 4-3. Suurima laskude arvuga harjutuspäeval kasutatakse väga erinevat relvastust (nii väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid, snaiprirelvad, kergekuulipildujad kui ka suurekaliibrilisi relvi nagu miinipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustav, raketikompleks Javelin jne) kogu ala piires ning välja toodud laskude arv võib toimuda ühe päeva jooksul kogu märgitud ala ulatuses (müraolukorra modelleerimisel aluseks võetud laskude arvud ja relvad on täpsemalt välja toodud mürauuringus12). Tegemist on halvima võimaliku modelleeritud stsenaariumiga, mis väljendab suurõppuste (nt Kevadtorm) müraolukorda. Eeldatavalt esineb maksimaalse kasutuskoormusega väljaõpe kuni 2 korda aastas, millele lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad kui kasutatakse kaudtulerelvi, õhu- või tankitõrjerelvi. Karula linnuala väikesele osale levivad vastavalt modelleerimise tulemusele keskmised päevased müratasemed kuni 50 dB (Jõepera ja Viirapalu külade piirkond linnuala kirdepiiril).

Kui Natura eelhindamine tõi välja võimaliku mürahäiringu mõju just Karula linnuala must-toonekure HV alale jäävatele toitumisaladele, siis liigi pesitsusaladele linnualal ohtu ei nähtud. Lähim registreeritud pesa asub HV piiridest 8,7 km kaugusel, selles pesas pesitsust viimastel aastatel registreeritud ei ole. Lähim aktiivselt ja pikaajaliselt kasutatav pesa asub HV piirist üle 11 km kaugusel. Olulise mürahäiringu puudumist linnu pesitusalal kinnitavad ka mürauuringu tulemused, mille kohaselt jäävad suurõppuste ajal keskmised päevased müratasemed enamike Karula LiA must-

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 25

toonekure pesituspaikades ja valdaval osal linnuala territooriumist alla 45 dB ning ühel juhul jääb pesitsuskoht32 45–50 dB piirkonda. Liikide müratundlikkuse osas on ülevaade antud ptk 3.2 ning ka aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“.33

Joonis 4-3 Aktiivse harjutuspäeva suurima laskude arvuga päevane müraolukord, manööver idast läände (aluskaart: Maa-amet 2024)

Uutes piirides väljaehitatud HV-l on laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas kokku ligi 250. Hindamises on aluseks võetud eelnevalt kirjeldatud tüüpiline aktiivne harjutuspäev (mis esineb kõige sagedamini, s.t 145 päeval aastas) ja müraolukorra mõttes nö halvim variant e suurõppused (kuni 2 korda aastas ning lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad), mida eelnevalt ka kirjeldati. Ülejäänud harjutuspäevade müraolukord jääb nende kahe kirjeldatud stsenaariumi vahele.

Karula linnuala kirjeldus

Karula linnuala (RAH0000634) on esitatud Natura 2000 võrgustikku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k34). Linnuala pindala on ca 132,6 km2 ha ning see on loodud 11 linnudirektiivis nimetatud liigi ning nende elupaikade kaitseks. Linnuala kattub valdavas osas Karula rahvuspargiga (KLO1000242), väiksemas osas erinevate metsise püsielupaikadega (Koemetsa (KLO3000048), Singa(KLO3000001), Põrgujärve (KLO3000051) ja Ubajärve (KLO3000052)) ja Koemetsa väike- konnakotka püsielupaigaga (KLO3000195) jne. Nende siseriiklike kaitstavate alade kaitsekorra

32 Ähijärve leiukoht, kus viimastel aastatel ei ole pesitsust olnud

33 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele. Hendrikson DGE, 2024

34 https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv

26 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

kaudu on tagatud linnuala kaitse. Linnuala kaitset reguleerib siseriiklikult Karula rahvuspargi kaitse- eeskiri35, Looduskaitseseadus ja metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise määrus36.

Karula linnuala kaitse-eesmärkideks on:

▪ väike-konnakotkas (Aquila pomarina), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakotkas (Pandion haliaetus), teder (Tetrao tetrix) ja metsis (Tetrao urogallus).

Järgnevas tabelis on täpsemalt välja toodud LiA kaitse-eesmärgiks oleva must-toonekure kirjeldus, kuna see liik on vastavalt Natura eelhindamise tulemustele tegevuse võimalikus mõjualas.

Tabel 4-1 Karula linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused

Liik kirjeldus

Pikaajaline kaitse-eesmärk vastavalt KKK-

le37

Esinemine ja arvukus Natura

standard- andmevormil38

must- toonekurg

Must-toonekurg on väheneva arvukusega linnuliik, kes Eesti punase nimestiku järgi on kriitilises seisundis (Eesti liikide punane nimestik 30.07.20) ning arvatud LKS alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Must- toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid.

Vastavalt KKK-le37 on linnualal teada 4 must-toonekure pesa, millest ühes ei ole pesitsetud üle 20 aasta; kaks on looduslike varisenud pesade asemele ehitatud tehispesad ja üks endine hiireviu pesa, mida on samuti tehislikult toestatud. Vahetult kaitseala piiri taga asub veel üks must-toonekure pesa, mille püsimisele pole inimesed kaasa aidanud. Pesade asustamine on olnud aastate lõikes erinev, kuid edukaid pesitsemisi ei ole ühelgi aastal olnud rohkem kui kahes pesas. Aastatel 2011– 2017 lennuvõimestus rahvuspargis keskmiselt 5,9 must- toonekure poega. Liiki kaitstakse läbi pesametsa ja toitumisalade kaitse. Hetkel pesitseb Karula linnualal 2–3 paari must-toonekurgi, teada on kahe paari asustatud pesad.

Vastavalt KKK-le on liigi negatiivsed mõjutegurid alal:

− kaitsealal on vähe must-toonekurele sobivaid toitumispaiku, toitumiseks sobivad lõigud kaitseala vooluveekogudel on lühikesed

− toitumispaikade hävitamine koprapaisude likvideerimisel

− hiireviu pesasse tehtud pesa on halvas seisus

− võimalik pesarüüste

− üks must-toonekure pesa asub vahetult kaitseala piiri taga

Liigi elupaigad ja toitumisalad kaitsealal on säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must- toonekurgesid.

Liigi kohta info puudub.

35 Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri

36 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine. Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1.

37 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 38 Karula linnuala standard andmevorm, seisuga 06.10.2022

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 27

Vastavalt must-toonekure kaitse tegevuskavale39 asub Eesti liigi areaali loodeserval ning siin ja lähemates riikides on must-toonekure seisund ebasoodne. Liigi arvukus on Eestis praegu madalseisus (2013.–2017. aastal oli arvukus 60–90 paari40, praegu tõenäoliselt 30–40 paari) ja populatsiooni produktiivsus on kesine. Kava hindab Eestis liigi jaoks suure tähtsusega ohuteguriteks mh elupaikade killustamist ja toitumisalade degradeerumist (siirdekalade rännet takistavate paisude rajamine vooluveekogudele, looduslike toitumisalade kadumine ja metsa kuivendamine; olemasolevate toitumisalade kvaliteedi vähenemine).

Karula linnualal pesitseb hetkel 2–3 paari must-toonekurgi, st 4–6 isendit. Must-toonekure leiukohtadest Karula linnualal on ülevaade antud järgnevalt (Vt Joonis 4-4).

Ähijärve küla (KLO9124678) leiukoht on Nursipalu laiendatavale HV-le lähimaks liigi leiukohaks linnualal. Leiukoht asub HV piiridest 8,7 km kaugusel. Pesa on EELISesse kantud 2019. aastal (pesitses kanakull). Hilisemad seireandmed pesa kohta puuduvad. Märgitud on, et elupaik on soodsas seisus.

Lusti küla (KLO9128281) leiukoht asub üle 11 km kaugusel HV piirist ja see on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevatest must-toonekurgedest ulatuvad EELISes 1999-sse aastasse, sh viimased edukad pesitsused 2021.–2023. aastast. Viimasel kolmel aastal oli pesas kolm poega.

Metsoja leiukoht Koobassaare külas (KLO9128280) asub üle 17 km kaugusel HV piirist ja on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevates must- toonekurgedest ulatuvad EELISes 1998-sse aastasse, viimane õnnestunud pesitsemine oli 2023. aastal (3 poega).

Pautsjärve leiukoht Rebasemõisa külas (KLO9128279) asub üle 15 km kaugusel HV piirist ja on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevates must- toonekurgedest ulatuvad EELISes 2001. aastasse, viimati oli pesa asustatud 2022. aastal, 2023. a oli pesa asustamata. Pautsjärve pesa kohta andmeid juba 1981. aastast, mille põhjal võib öelda, et piirkonnas on liik pesitsenud väga pikka aega ja ala sobib neile. Arvestades Karula rahvuspargi pindala ja piirangutega ning asjaoluga, et rahvuspargi ümbruses leidub liigile sobilikku toitumisala, võib väita, et must-toonekurel on kaitsealal pesitsemiseks soodsad tingimused.

Piiri leiukoht Koemetsa külas (KLO9128277) asub üle 15 km kaugusel HV piirist ja on EELISE andmetel asustatud olnud 2015.–2020. a, viimastel aastatel (2021. a–2022. a) on pesa olnud asutamata.

39 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105

40 https://www.eoy.ee/hirundo/files/Elts_et_al_2019-1.pdf

28 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Joonis 4-4 Must-toonekure leiukohad Karula linnualal (aluskaart: Maa-amet 2024)

4.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele

Täpsemalt on kaasnevaid mõjusid Karula linnuala must-toonekurele käsitletud järgnevalt. Peatüki lõpus on mõjude hindamise põhilised aspektid ja järeldused koondatud tabelisse, kus on ka Natura hindamise järeldus (Tabel 4-2).

Raadamine

Raadamine (ja seotud ehitustööd) toimuvad Nursipalu HV piires ja raadatavad alad laskeväljadel jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele ning linnualal asuvatest liigi pesadest 11–19 km kaugusele. Seetõttu ei ole raadamise ega muude tööde (kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning pinnasetööd) seos LiA pesitsevate must-toonekurgedega otsene, st linnualal asuvate must- toonekurgede elupaiga tingimused ei muutu ja säilivad olemasolevalt. Teada on, et must- toonekured võivad käia poegadele toitu hankimas sobivates toitumispaikades (nt kalakasvatuses) pesast kuni 40 km kaugusel. Pesitsusperioodi keskmine toitumispaiga kaugus pesast sõltub palju konkreetsest isendist (minimaalne 4,3 km pesast, maksimaalne 18,6 km pesast). Mittepesitsevad must-toonekured võivad lennata toituma hoopis teise piirkonda.39 Nursipalu HV ala asub nö liigi potentsiaalse toitumisala raadiuses. Kvaliteetseimad toitumisalad must-toonekure jaoks on väikesed looduslikud jõed ja ojad, kus on kalastiku näol piisav toidubaas. Sealjuures on oluline, et toitumisaladena kasutatavate veekogude kaldad ei võsastuks (veekogusse pole võimalik maanduda ega sealt lendu tõusta) ning ka see, et veekogu kalda valgusrežiimi ei muudetaks (nt raadamise või lageraie tagajärjel).

Ala kaitsekorralduskava37 andmetel käivad Karula linnualal pesitsevad must-toonekured enamasti toitumas rahvuspargist (e LiA-st) väljas. Karula rahvuspargis pesitsevad GPS saatjaga must- toonekured käivad toitumas ka Nursipalu harjutusvälja laiendusalal, nt korduvalt on külastatud

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 29

Matu oja Hänike külas. Alloleval kaardil (Joonis 4-5) on näidatud ühe Karula linnuala põhjaosas pesitseva must-toonekure andmed (Karl II, Lusti leiukohast), kes on harjutusväljale lähim pesitsev paar, aga ka teised Karula linnualal pesitsevad must-toonekured käivad tõenäoliselt siin alal vahel toitumas. Lind on külastanud toitumiseks laiendatava harjutusvälja põhjaosas asuvat Matu jõe lõiku, mis asub olemasoleva harjutusvälja piiril, valdavalt sellest vahetult väljaspool. Üksikuid asukohapunkte on ka mujal harjutusvälja lääneosas.

Joonis 4-5 Karula linnualal pesitseva must-toonekure Karl II asukohapunktid aastatel 2021–2023 Nursipalu laiendatud harjutusväljal (punane joon). Toitumispunktid veekogudel on märgitud sinisega ja lennupunktid kollasega (andmed Kotkaklubi, aluskaart: Maa-amet 2024)

Lisaks on kahe Karula linnuala põhjaosas pesitseva must-toonekure 95% kodupiirkonnad näidatud Joonis 4-6, kus on näha, et lindude põhiline kodupiirkond jääb väljapoole harjutusala ja tegevused harjutusalal (raadamine nii raadamisalal kui ka teede ümber) lindude kodupiirkondi põhiosas ei puuduta. Samuti on kaardilt näha, et kodupiirkonna suurus varieerub aastati, osadel aastatel see HV alaga ei kattu. Peamises kodupiirkonnas esinevad võimalikud ja teadaolevad toitumisveekogud (nt Ärnu jõgi, Haabsaare, Tohvri ning Leese ojad jne) säilivad olemasolevalt ja nende kasutamine toitumisveekoguna saab jätkuda olemasolevalt.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

30 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Joonis 4-6 Kahe Karula linnuala (sinine joon) põhjaservas pesitseva must-toonekure 95% kodupiirkonnad (roosad jooned, üks ala näitab ühe isendi kodupiirkonda ühe aasta jooksul). Nursipalu laiendatud harjutusväli punase joonega (andmed Kotkaklubi, aluskaart: Maa-amet 2024).

Nursipalu HV laienduse alal läbiviidud linnustiku uuringu41 välitöödel ei tuvastanud HV alal ojadel must-toonekurge toitumas ega linnu tegutsemisjälgi (v.a üks juhuvaatlus Rõuge jõel). Töö üheks järelduseks on, et must-toonekurg kasutab vähesel määral HV ala toitumiskohana. Liiki on kohatud üksikul juhuvaatlusel Rõuge jõel, mis on liigile suhteliselt soodsas seisundis.

Nursipalu HV kavandatavatele raadamisaladele jääb looduslikke ojasid (Maru oja, Lükkä oja ja Nilbõ oja) ja suuremaid kraave ehk must-toonekurele potentsiaalselt sobivaid toitumispaiku. Matu oja, mida linnud teadaolevalt on enam kasutanud (jõe lõik Hänike külas, HV põhjaosas, Joonis 4-5), ei jää raadatavatele aladele. Samuti ei teki jõe ääres teede tõttu raadamise vajadust (tee kulgeb küll kohati jõe ääres, kuid asub seal avatud maastikus). Plaanitud raadamisaladest jäävad välja ka Ura ja Tinu oja ning Rõuge jõgi, mis on samuti must-toonekurele sobilikud toitumisveekogud.

Üldiselt võib öelda, et raadamine must-toonekurele sobivate veekogude kallastel halvendab liigi jaoks tingimusi toitumisalal (valgustingimused ja looduslik kaldakooslus) ja raadatud kallastega veekogud ei ole enam liigile toitumisalana sobivad. Sarnane mõju on ka lageraietel. Antud juhul hõlmavad raadamisalad siiski vaid väikese osa Karula must-toonekurgede toitumisalast ning põhiline kodupiirkond linnualast põhjas ei ole kavandatavast tegevusest mõjutatud. Ka HV piires säilib teadaolevalt kõige enam toitumiseks kasutatav Matu oja olemasolevalt, selle kallastel raadamist ette ei nähta. Samuti mitmed muud potentsiaalsed toitumisveekogud nagu (Tinu oja). Raadatavatele aladele jäävad aga Maru, Lükkä ja Nilbõ ojade lõigud.

Arvestades eelnevat (põhitoitumisalade paiknemine väljaspool HV-ala; läbiviidud uuringus vaid ühe juhuvaatluse registreerimine HV alal jm), ei too kavandatud mahus ja asukohtade raadamine kaasa ebasoodsat mõju Karula linnuala must-toonekurele.

41 Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalu harjutusvälja laiendus). Kotkaklubi, 2023

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 31

Harjutusvälja piires EELISes registreeritud must-toonekurgede leiukohtadele (Timmase (KLO9128272), Lükka (KLO9128274) ja Lükkä (KLO9128276)) mõju minimeerimiseks on seatud mitmeid leevendavad meetmed42. Kuigi Karula must-toonekurgede soodsa seisundi halvenemist HV ala väljaehitamine ja sealsed raadamised jm tegevused kaasa ei too ning meetmete seadmise vajadust ei ole, siis eelpool välja toodud Nursipalu must-toonekurgede soodsa seisundi tarbeks seatavad meetmed aitavad parendada tingimusi ka Karula LiA must-toonekurgedele. Meetmete sisu on täpsemalt kirjeldatud aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“33. Põhiline meede on, et lähemal kui 50 m vooluveekogust (Rõuge jõgi, Matu, Maru, Tinu, Lükka, Nilbõ ja Ura oja) raadamine ja lageraie välistada (Nursipalu HV-l kavandatud raadamisalade piires on see seatud soovitusena), aga samuti on välistatud raadamistööde läbiviimine lindude pesitsusperioodil. Seatud on veel mitmeid veekeskkonna ja jõgede kallastega seotud parendamise meetmeid, mida siinkohal täpsemalt välja ei tooda, kuid need toetavad meetmed aitavad parendada tingimusi ja on seega potentsiaalselt toetavad ka Karula LiA must-toonekurele. Lisaks on ette nähtud must-toonekurgede toitumisveekogusid parendavad tööd väljaspool HV ala, mille eesmärgiks on HV must-toonekurgede (Timmase, Lükka ja Lükkä leiukohad) jaoks parendada toitumisalasid väljaspool HV ning lindude suunamine toituma väljapoole häiringuala43. Arvestades, et nende töödega on muuhulgas hõlmatud ka Karula kurgede peamise toitumispiirkondade veekogud (Ärnu jõgi; Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne), siis toimib see linnuala kurgede toitumisalasid parendava meetmena, mis tagab, et liigi eelistatud peamised toitumisalad saavad jääda väljapoole harjutusala.

Joonis 4-7 Must-toonekurele sobivad toitumisveekogud Nursipalu HV-l (aluskaart: Maa-amet 2024)

Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine

42 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele. Hendrikson DGE, 2024

43 Vt aruande „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“. Hendrikson DGE, 2024 ptk 2.3.2

32 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et ainsa võimaliku Karula linnuala liigina esineb kavandatava tegevuse võimalik mõju must-toonekurele. Täpsemalt, väikese- kui ka suurekaliibrilistest relvadest laskmisel Nursipalu harjutusvälja Lääne laskeväljal ei saa negatiivset mõju välistada must-toonekure pesitsusperioodil ehk tegevustega etapp II mahus seoses asjaoluga, et selles piirkonnas käivad linnuala must-toonekured ojadel (Matu oja jt) toitumas. Eelhindamises tuuakse välja, et harjutusvälja alal toimuvad laskmised võivad põhjustada must-toonekurele olulisi häiringuid ja muuta harjutusvälja ala liigile toitumisalana vähemsobivaks. Negatiivsed mõjud must- toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva raadatava laskmisalaga ning Lääne ja Põhja laskeväljade vahele jääva kahest osast koosneva sihtmärgialaga (Lääne UXO ala). Mõjusid ei saa välistada ka seoses Ida laskeväljale kavandatud suurema raadatava ala idapoolse osaga (ala ca 1 km raadiuses Ura ojast), mis on etapp II tegevus. Negatiivseid mõjusid ei kaasne Põhja laskeväljale kavandatud raadatavate laskmisaladega seoses, samuti Lõuna laskeväljale kavandatud raadatavate alade ja Lõuna laskevälja juurde kavandatava UXO ala kasutusega.

HV laiendusalal Lääne laskevälja piirkonnas (kus asuvad Matu ja Maru ojad) käivad teadaolevalt pesitsusperioodil toitumas must-toonekured Karula LiA-lt. Samuti on registreeritud toitumine Lõuna laskeväljal Lükkä ojal. Aktiivne pesitsusperiood on aprillist augustini, mil must-toonekured on Eestis. Rände ja talvitamise ajal (september–märts) on toonekured ära ja toitumisalaga pesa ümber seotud ei ole.

Vastavalt mürauuringule on toitumisalade piirkonnas HV alal igasugustel harjutuspäevadel väga kõrged müratasemed, mis on must-toonekure jaoks häirivad ja tõenäoliselt laskmiste ajal linnud ojadel toitumas ei käi. Nt aktiivse harjutuspäeva tüüpilise päevase müraolukorra puhul (väikesekaliibrilised relvad) on Lääne laskevälja piirkonnas Maru oja ümbruses kuni 90 dB suurused müratasemed, Matu oja juures 40–45 dB (Joonis 4-2). Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel (mida on kuni 2 korda aastas ja kasutusel on nii väikese- kui ka suurekaliibrilised relvad) on HV sisesed müratasemed Lääne laskevälja juures vähemalt 75dB. Lõuna laskevälja läbiva Lükkä oja piirkonnas on samuti häirivad kõrged müratasemed nii tüüpilise harjutuspäeva laskmiste puhul kui ka suurima laskude arvuga harjutuspäevadel. Tuleb aga märkida, et vastavalt varasematele mürauuringutele olemasoleval Nursipalu harjutusväljal44 esineb väga kõrget mürataset kavandatava Lääne laskevälja piirkonnas (nt Matu oja piirkonnas ligi 94 dB) ka praegustes HV piirides läbiviidavate harjutustegevuste puhul. See tähendab, et HV laiendamine toob küll kindlasti kaasa müratasemete suurenemise ja mürarikaste tegevuste intensiivistumise, kuid HV laienduse ala ja sealsed must- toonekure toitumisveekogud on juba ka eelnevalt suurenenud militaarmüra piirkonnas.

HV ala on küll Karula LiA must-toonekurgede kodupiirkonna osa (seda teadaolevalt vähemalt osade isendite puhul, osadel aastatel), kuid lindude põhiline kodupiirkond jääb siiski HV alast ja häiriva müra mõjualast välja hõlmates linnualast põhjapoole jäävaid alasid (vt ka kirjeldused raadamise alapeatükis ja Joonis 4-5, Joonis 4-6). Oodatav on, et Lääne laskeväljal (ja ka Lõuna laskeväljal) toimuvatel tüüpilistel harjutuspäevadel, mis toimuvad liigi pesitsusperioodil, valivad linnud toitumiseks HV väliseid alasid oma põhilises kodupiirkonnas. Samuti on oodatav, et linnu pesitsusperioodil toimuvate muude mürarikastel õppuste (suurõppused jm) ajal HV alal olevaid jõgesid toitumiseks ei kasutata ja piirdutakse põhilisse kodupiirkonda jäävate jm toitumisaladega. HV ala mürahäiringu piirkonnas on vaid väike osa toitumisalast ja see puudutab vaid mõnd toitumiseks kasutatavat jõelõiku. Suur osa kodupiirkonna jõgedest (Ärnu jõgi jm) on endiselt kasutatavad. Liigi arvukusele või pesitsusedukusele linnualal ebasoodsat mõju ei kaasne.

Lisaks võib välja tuua, et ette on nähtud toitumisveekogusid parendavad tööd väljaspool HV ala, mille eesmärgiks on HV must-toonekugede (Timmase, Lükka ja Lükkä leiukohad) jaoks parendada

44 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. Keskkonnamõju hindamine. Militaarmüra hindamine. AKUKON, 2017.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 33

toitumisalasid väljaspool HV ning lindude suunamine toituma väljapoole häiringuala45. Arvestades, et nende töödega on muuhulgas hõlmatud ka Karula kurgede peamise toitumispiirkondade veekogud (Ärnu jõgi; Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne), siis toimib see linnuala kurgede toitumisalasid parendava meetmena, mis tagab, et liigi eelistatud peamised toitumisalad saavad jääda väljapoole harjutusala.

Mõju hinnangud Karula linnuala must-toonekurele on toodud kokkuvõtlikult järgnevas tabelis.

Tabel 4-2 Mõju hindamine Karula linnuala kaitse-eesmärkidele

Kaitse- eesmärk

Mõju hinnang Natura hindamise kokkuvõte,

leevendavate meetmete rakendamise

vajadus

must- toonekurg

Raadamine. Üldiselt võib öelda, et raadamised must-toonekurgede toitumisveekogude kallastel halvendavad liigi jaoks tingimusi toitumisalal (valgustingimused ja looduslik kaldakooslus) ja raadatud kallastega veekogud ei ole enam liigile toitumisalana sobivad. Toitumisalade seisundi halvenemine ja sobivate toitumisveekogude vähenemine on liigi jaoks üheks ohuteguriks, mis mõjutab liigi soodsa seisundi saavutamist.

Karula LiA isendite teadaolevad põhilised toitumisveekogud ja kodupiirkonnad jäävad aga väljapoole Nursipalu HV ala, linnualast põhjasuunas ning need säilivad olemasolevalt. HV alal on teadaolevalt enam toitumiseks kasutatud Matu oja, mille kaldad säilivad olemasolevalt ja raadamist neil ette nähtud ei ole. Plaanitud raadamisaladest jäävad välja ka Ura ja Tinu oja ning Rõuge jõgi, mis on samuti must-toonekurele sobilikud potentsiaalsed toitumisveekogud. Raadatavatele aladele jäävad aga Maru, Lükkä ja Nilbõ ojade lõigud.

Arvestades eelnevat, eeskätt Karula LiA must-toonekurgede põhitoitumisalade paiknemine väljaspool HV-ala ning ka asjaolu, et läbiviidud linnustiku uuringus kohati liiki HV alal vaid ühel juhuvaatlusel, ei too kavandatud mahus ja asukohtade raadamine kaasa ebasoodsat mõju Karula linnuala must-toonekurele ning leevendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik.

Vastavalt ala KKK-le on must-toonekure pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks LiA-l seatud, et liigi elupaigad ja toitumisalad kaitsealal on säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must-toonekurgesid. Kavandatav raadamistegevus jm seotud tegevused HV alal ei mõjuta liigi elupaiku ja toitumispaiku kaitsealal (Karula rahvuspargis ja Karula LiA-l) ning need säilivad olemasolevalt. Kuna tegevus toimub Nursipalu HV piires ja raadatavad alad jm tegevused jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele, siis liigi pesitsust need LiA-l samuti ei mõjuta. Ala kaitse-eesmärkide saavutamist tegevus ei mõjuta.

Kuigi siinses hindamises Karula must-toonekurele ebasoodsat mõju ei tuvastata, on kavandatud mitmeid leevendavaid meetmeid must-toonekure HV piires asuvate leiukohtade tarbeks, mis toimivad ka Karula kurgede jaoks toetavate tegevustena. Neid kajastatakse aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“42 ja siinkohal eraldi välja ei tooda.

Ebasoodsat mõju ei esine ja leevendavate meetmete rakendamise vajadus puudub.

Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Lähim LiA-l registreeritud must-toonekure pesa asub HV piiridest 8,7 km kaugusel (selles pesas pesitsust viimastel aastatel registreeritud ei ole) ning lähim aktiivselt ja pikaajaliselt kasutatav pesa asub HV piirist üle 11 km kaugusel.

Ebasoodsat mõju ei esine ja leevendavate

45 Vt aruande „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“. Hendrikson DGE, 2024, ptk 2.3.2

34 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

Kaitse- eesmärk

Mõju hinnang Natura hindamise kokkuvõte,

leevendavate meetmete rakendamise

vajadus

Olulise mürahäiringu puudumist LiA must-toonkure pesitusalal kinnitavad mürauuringu tulemused, mille kohaselt jäävad suurõppuste ajal (s.o müraolukorra mõttes nö halvim variant) keskmised päevased müratasemed enamike Karula LiA must-toonekure pesitsuspaikades ja valdaval osal LiA territooriumist alla 45 dB ning ühel (asustamata pesa) juhul jääb pesitsuskoht kuni 50 dB piirkonda. Müratasemed jäävad alla kriitiliste tasemete (vt ka ptk 3.2 müratasemete kohta) ja oodatav ei ole lindude häirimine ja sellega seotud sigimisedu langus vm.

Vastavalt mürauuringule on HV alale jäävate toitumisalade piirkonnas igasugustel harjutuspäevadel kohati väga kõrged müratasemed, mis on must-toonekure jaoks häirivad ja tõenäoliselt laskmiste ajal linnud ojadel toitumas ei käi. Nt aktiivse harjutuspäeva tüüpilise päevase müraolukorra puhul (väikesekaliibrilised relvad) on Lääne laskevälja piirkonnas Maru oja ümbruses kuni 90 dB suurused müratasemed, Matu oja juures 40–45 dB. Mõlemaid on teadaolevalt Karula linnuala must-toonekured toitumisel külastanud. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel on HV sisesed müratasemed Lääne laskevälja juures vähemalt 75dB. Lõuna laskevälja läbiva Lükkä oja piirkonnas on samuti häirivad kõrged müratasemed nii tüüpilise harjutuspäeva laskmiste puhul kui ka suurima laskude arvuga harjutuspäevadel.

HV ala on küll Karula LiA must-toonekurgede kodupiirkonna osa (seda teadaolevalt vähemalt osade isendite puhul, osadel aastatel), kuid lindude põhiline kodupiirkond jääb siiski HV alast ja häiriva müra mõjualast välja hõlmates linnualast põhjapoole jäävaid alasid. Oodatav on, et linnu pesitsusperioodil toimuvate mürarikaste õppuste (suurõppused, osadel tüüpilistel harjutuspäevadel sõltuvalt harjutustegevuse iseloomust ja asukohast) ajal linnud HV alal olevaid jõgesid toitumiseks ei kasutata ja piirdutakse põhilisse kodupiirkonda jäävate jm toitumisaladega. HV ala mürahäiringu piirkonnas on vaid väike osa toitumisalast ja see puudutab vaid mõnd jõe lõiku. Valdav osa kodupiirkonna jõgedest (Ärnu jõgi Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne) on endiselt kasutatavad. Liigi arvukusele või pesitsusedukusele linnualal ebasoodsat mõju ei kaasne.

Vastavalt ala KKK-le on must-toonekure pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks LiA-l seatud, et liigi elupaigad ja toitumisalad kaitsealal on säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must-toonekurgesid. Kavandatavad harjutustegevused HV alal ja nendega seotud müra ei mõjuta liigi elupaiku ega toitumispaiku kaitsealal (Karula rahvuspargis ja Karula LiA-l) ning need säilivad olemasolevalt. Samuti säilivad väljapool LiA asuvad lindude teadaolevad toitumisalad ning need jäävad häiringualast välja. Liigi pesitsust LiA-l samuti ei mõjuta, kuna LiA-l paiknevad liigi pesapaigad ei asu võimaliku häiriva müra alas. Ala kaitse-eesmärkide saavutamist tegevus ei mõjuta.

meetmete rakendamise vajadus puudub.

4.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?

Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära.

Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt ebasoodsat mõju Karula linnuala terviklikkusele, on järgnevas tabelis esitatud kontrollküsimustik.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 35

Tabel 4-3 Kontrollküsimused Karula linnuala terviklikkuse säilimise kohta

Kas projekt võib: Jah/Ei Selgitus

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?

ei Liigi elupaigad linnualal säilivad olemasolevas ulatuses ja väärtuses, liikide arvukuse muutust seoses kavandatava tegevusega ei toimu.

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

ei HV ala asub linnualast minimaalselt 4,7 km kaugusel, lähim must-toonekure leiukoht asub HV-st ca 8,7 km kaugusel. HV müra küll ulatub küll osadel juhtudel linnualale, kuid ala piisava kauguse tõttu ei teki mürataseme tõusu, mis võiks põhjustada must-toonekure asurkonna suurust või asusutstihedust või ka liikidevahelist tasakaalu häirida.

Põhjustada liikide ümberasumist ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?

ei Must-toonekure ega muude liikide ümberasumist linnualalt oodata ei ole, kuna häiringute tase oluliselt LiA-l ei tõuse.

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust?

ei Kavandatav tegevus ei killusta liikide elupaiku, kuid toob kaasa must-toonekurge kodupiirkonna väikese nihkumise (HV alal olevaid toitumisveekogusid mürarikaste õppuste ajal tõenäoliselt ei kasutata), kuid põhiline kodupiirkond ei muutu, sest see asub väljaspool HV ja häiringuala.

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga- aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste vähenemist ega hävimist linnualal. LiA elupaigad säilivad olemasolevalt.

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

ei Ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustoihedust ei häirita. Linnuala must- toonekurgede jaoks säilib linnuala olemasolevalt.

Aeglustada või takistada ala kaitse- eesmärkide saavutamist?

ei Kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole takistatud ega aeglustatud. Ala pikaajaline kaitse-eesmärk on, et must- toonekure elupaigad ja toitumisalad kaitsealal oleksid säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must- toonekurgesid. HV tegevused ei mõjuta must-toonekure elupaiku ega toitumisalasid kaitsealal ega ka muid aspekte, mis võiks pesitsemisedukust alla viia.

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina.

ei Tegevus ei too kaasa muutusi kriitilise tähtsusega aspektides. Linnuala ökosüsteemid säilivad olemasoleval kujul.

Nagu tabelist selgub, siis kavandatava tegevuse elluviimisel ei kaasne ebasoodsat mõju Karula linnuala kaitse-eesmärgile (must-toonekurg). Karula linnuala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud.

4.4. Leevendavate meetmete kavandamine

Natura hindamise tulemusel (Tabel 4-2) selgus, et ühegi hinnatud liigi puhul ei mõjuta kavandatud tegevus kaitse-eesmärke ega nende saavutamist ning Natura linnuala terviklikkus säilib (Tabel 4-3). Leevendavate meetmete kavandamine vajalik ei ole.

36 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine

4.5. Natura asjakohase hindamise tulemused

Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Karula linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib.

Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine).

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 37

5. Kokkuvõte Käesolev töö hõlmab kavandatava Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste Natura asjakohast hindamist. Asjakohase hindamise koostamisele eelnes 2023. aastal Natura eelhindamise läbiviimine Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste võimalikku mõjualasse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele.46 Eelhindamine jõudis järeldusele, et osade Nursipalu laiendamisega kaasnevate tegevuste elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Haanja ja Karula linnualade osadele kaitse- eesmärkidele. Seetõttu viidi käesolevas töös läbi Natura asjakohane hindamine Haanja ja Karula linnualade nendele kaitse-eesmärkidele, mille osas olulist mõju eelhindamine ei välistanud.

Haanja linnuala puhul käsitles asjakohane Natura hindamine suurekaliibriliste relvade (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju linnuala nendele liikidele, mille puhul eelhindamine alusel ei saanud olulist mõju välistada. Need liigid olid rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Haanja linnuala Natura asjakohane hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine).

Karula linnuala puhul käsitles Natura asjakohane hindamine mõjusid must-toonekurele, kes on HV alaga seotud toitumisalade kaudu. Hinnati mõju seoses harjutusväljal liigi toitumisalal plaanitavate raadamistegevustega, samuti hinnati väikese- ja suurekaliibriliste relvade laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju. Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Karula linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine).

46 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine, Skepast & Puhkim 2023

Töö nr 23004812 | 05.12.2024

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate

tegevuste mõju hindamine kaitstavatele

loodusobjektidele

Tartu 2024

Anni Kurisman | Keskkonnaekspert

Sisukord SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 3

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS .................................................................................... 4

2. KAVANDATUD TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU JA MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ....................................................................................................................... 7

2.1. Kavandatud tegevusega kaasnevad olulised mõjutegurid ........................................................ 7

2.1.1. Mürahäiringu mõjuala täpsustamine ..................................................................................... 8

2.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja meetmed ........................................................................ 10

2.3. Detailne mõjuhinnang kaitstavatele loodusobjektidele ......................................................... 15

2.3.1. Must-toonekurg .................................................................................................................... 17

2.3.2. Väike-konnakotkas ............................................................................................................... 23

2.3.3. Merikotkas ............................................................................................................................ 29

2.3.4. Kalakotkas ............................................................................................................................. 31

2.3.5. Kanakull ................................................................................................................................ 34

2.3.6. Metsis ................................................................................................................................... 37

2.3.7. Laanerähn ............................................................................................................................. 43

2.3.8. Muud potentsiaalselt olulise mürahäiringu alale jäävad linnuliigid .................................... 44

2.3.9. Üldised keskkonnameetmed ................................................................................................ 45

2.3.10. Keretü looduskaitseala ....................................................................................................... 48

3. MEETMED OLULISE EBASOODSA MÕJU LEEVENDAMISEKS JA VÄLTIMISEKS ................................ 50

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................ 53

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 3

Sissejuhatus Eesti iseseisva kaitse ja kollektiivkaitse võime tugevdamiseks on kavas laiendada 2008. aastal asutatud 3134 hektari suurust Nursipalu harjutusvälja. Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 2661 kohaselt plaanitakse Võru maakonnas Rõuge, Võru ja Antsla valla territooriumil asuv harjutusväli laiendada ligikaudu 9898 hektarini.

Nursipalu harjutusvälja (HV) laiendamisel ei kohaldu keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohane keskkonnamõju hindamine, kuna kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine (relvaseadus § 85 lõike 31). Kuid kuna objektiivsest teabest lähtuvalt ei ole võimalik välistada laiendamisega kaasneda võivat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, siis tuleb asjakohaselt hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustikule. Lisaks tuleb asjakohases mahus, kuid seadusega reguleerimata vormis, hinnata enne tegevuse ellu viimist muud olulised keskkonnamõjud, et tagada tegevuse vastavus õigusaktides sisalduvatele nõuetele.

2023. aastal koostati Nursipalu HV huviala keskkonnaülevaade2, mille eesmärk oli kaardistada HV huvialal vajalikud uuringud ja tuvastada täiendamist hindamist vajavad potentsiaalsed olulised keskkonnamõjud keskendudes sealjuures peamiselt looduskeskkonnale. Siinse töö eesmärk on viia läbi Nursipalju harjutusvälja laiendamise keskkonnamõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele3 2023. a keskkonnaülevaates kaardistatud mahus, välja arvatud nendele objektidele, mida käsitletakse eraldi Natura asjakohase hindamise protsessi raames.

Aruandes on kirjeldatud kavandatavat tegevust ja asjakohaseid kaitstavaid loodusobjekte, hinnatud kavandatava tegevusega kaasneva mõju ning kavandatud vajadusel leevendavad meetmed tingimuste ja soovitustena.

Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 järgi on keelatud avalikustada I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukohta massiteabevahendites. Seetõttu on siinses aruande avalikus versioonis eemaldatud info I ja II kaitsekategooria liikide täpsete elupaikade kohta.

1 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine

ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ 2 Skepast&Puhkim OÜ. 28.08.2023. Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne. Tellija: Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi viidatud kui keskkonnaülevaade) 3 Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja

kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaistavad loodusobjektid.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 4

1. Kavandatava tegevuse iseloomustus Nursipalu HV arendusprogrammis on Kaitseväe HV defineeritud kui maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppealade ja -ehitistega, kus korraldatakse Kaitseväe (KV) üksuste ja Kaitseliidu (KL) malevate taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ning lõhketöid. Harjutusväljade (HV) peamine ülesanne on KV ja KL-i väljaõppe tagamine ning need koosnevad erinevatest sõjaväelist väljaõpet toetavatest ehitistest (nt käsigranaadiheite ala jne)4.

Arendusprogrammi kohaselt on KV struktuuri arendamise, liitlaste kohalolu kasvu ja Eesti julgeolekut mõjutavate ohtude tõttu Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamiseks möödapääsmatud HV-de arendamine ja laiendamine. Sellest lähtuvalt on Lõuna-Eestis vaja arendada KV-le ja liitlasüksustele nõuetekohane ning üksuste suurusele ja spetsiifikale vastavad laskeväljad ja taktikaalad, mis võimaldaks vähemalt ühe vähendatud soomuspataljoni suuruse üksuse lahinglaskmise läbiviimist. Eesmärgi saavutamiseks on vaja liita ja laiendada väljaõppeks kasutatavad Nursipalu ja Tsiatsungõlmaa HV-d, mille tulemusel tekib umbes 99 km2 suurune Nursipalu HV (Joonis 1-1).

Kavandatav Nursipalu HV koosneb Põhja, Lõuna, Ida ja Lääne laskeväljast ja taktikaalast. Nursipalu HV valmimisel peab kõiki nelja ala olema võimalik kasutada nii eraldiseisvalt (ühel alal toimuv ei tohi segada teisel alal toimuvat), kui ka ühise alana suuremate õppuste või harjutuste läbi viimiseks (Nursipalu HV arendusprogramm).

Joonis 1-1 Nursipalu harjutusvälja laiendus ning olemasolevad Tsiatsungõlmaa ja Nursipalu alad (aluskaart: Maa-amet, 2024)

HV-le on kavandatud mitmed väljaõppeehitised: laskeväljade ja taktikaalad, lasketiirud, UXO alad, tankitõrjerelvade, kaudtulerelvade ja õhutõrjerelvade positsioonid ja sihtmärkide alad, CAS/õhk-

4 Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm. Kinnitatud Kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 5

maa sihtmärkide alad, lõhkamisalad, demineerimispaigad, käsigranaadi heitealad, maastikusõidualad, veekogu ületamise õppekohad, dekontamineerimisala ning mitmesugused väljaõpet toetavad objektid (vt täpsemalt Nursipalu HV arendusprogramm).

HV-del ja taktikaaladel kujundatakse maastik olenevalt konkreetse ala vajadusest kinniseks, poolkinniseks ja lagedaks tagades seeläbi vajalikud tingimused (lahing)laskmiste ja taktikaharjutuste läbiviimiseks. UXO alad (lõhkamata lahingumoona ala) on valdavas ulatuses lagedad ning sinna rajatakse sihtmärkide paigutamise kohad (õhk-maa, kaudtule-, õhutõrje- ja tankitõrjerelvadele), teed, tuletõkkeribad, tuletõrje veevõtukohad (Nursipalu HV arendusprogramm).

Veekogu ületamise õppekohtade võimalikud asukohad on HV-l olevatel teedel olevate olemasolevate sildade kõrval. Õppekohad koosnevad betoonist sillasammastest, mis ehitatakse jõekaldast 2-4 m kaugusele maismaale. Kuni sammasteni rajatakse tee, sammastest jõe poole ehitustegevust ei toimu. Õppekohtade kasutamisel pannakse sammastele ajutine sild. Jões ja jõekaldal masinatega ei sõideta5.

HV täielikul väljaehitamisel on prognoositav laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Aktiivsem kasutus on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini. Prognoosis pole arvestatud teiste võimalike kasutajate koormusega (liitlased, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, jahimehed jne) (Nursipalu HV arendusprogramm).

Nursipalu HV huviala keskkonnaülevaates on kavandatav tegevus jagatud kolmeks:

▪ raadamine ja ehitustegevus. HV rajamisega kaasneb ulatuslik raadamine, kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ligi 20% ulatuses) ning UXO alad 90-95% ulatuses lagedad. Laskeväljadele kavandatud raadamisala moodustub valdavas ulatuses planeeritavatest teekoridoridest (30 m laiused). Raadatavad teekoridorid jäävad ka väljapoole laskevälju. Lisaks on kavas vajadusel raadata umbes 2-4 m laiused piirisihid, et tagada harjutusvälja selgeks piiritlemiseks vajalike piiripostide nähtavus. Looduskaitseliste piirangutega alade puhul piirdutakse vajadusel alusmetsa eemaldamise või postide asemel puude markeerimisega. Detailne piiri märgistamine kavandatakse eraldi projekti raames. Planeeringualale ei rajata uut kuivenduskraavide võrgustikku, kuid välistatud pole kraavide rajamine raadatavate laskealade ja UXO alade servadesse nende kuivendamiseks ja põlengute leviku takistamiseks. Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa aladest, kuhu võib olla tarvis rajada teekraave. Rõuge jõe ületamine kahes kohas on kavandatud sillaga. Jõe ületus võidakse rajada kas tavapärase sillaga, mille korral voolusäng säilib muutumatuna, või truupsillaga. Mõlemal juhul toimuvad ehitustööd veepiiril madalveeperioodil, kui heljumi sissekanne vette on väikseim;

▪ väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus. Hõlmab laskmisi väikesekaliibrilistest relvadest (püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad), maastikul sõitmist ja taktikalisi harjutusi. HV täielikul väljaehitamisel on prognoositav taktika- ja laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Vältimaks võsa ja kulu teket, mis võivad laskmiste käigus süttida, korraldatakse vajadusel kontrollitud põletamisi6;

▪ suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Hõlmab suurekaliibrilistest relvadest (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmist, samuti lõhkamisi. Tegevusega kaasneb kõrgem müratase võrreldes väiksekaliibriliste relvade kasutamisega.

5 RKIKi 16.08.24 saadetud e-kirjas esitatud täpsustus

6 Vastavalt siseministri 08.02.2021 määruses nr 4 „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ toodud nõuetele

Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 6

Looduskaitselistest tingimustest lähtuvalt on HV arendamine jagatud kahte etappi. Neist I on kavandatud tegevuste elluviimine piiratud mahus (vähendatud raadamisala Lääne laskeväljal ja lindude pesitsusperioodist lähtuvad piirangud Lääne ja Põhja laskeväljal kõrge müraga tegevustele) ning II etapis tegevuste korraldamine kogu vajalikus mahus. 2023. a keskkonnaülevaates on täpsustatud I etapi tegevusi, mida on võimalik täiendava mõjuhindamiseta korraldada. Siinse töö kontekstis ei ole kavandatud tegevuse etapilisel korraldamisel tähtsust, sest eesmärk on hinnata harjutusvälja arendamise mõju kogu kavandatud mahus.

Laiendatud HV-l kavandatud tegevusi illustreerib allolev joonis (Joonis 1-2). Kavandatud tegevuste lahendust on mõjuhindamise protsessi käigus tehtud ettepanekute põhjal jooksvalt täiendatud.