Arvamuse edastamine

Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister Teie 20.11.2024 nr 8-1/8228-1

Justiitsministeerium Meie 11.12.2024 nr 1-8/881-1

[email protected]

[email protected]

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu

Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta

Täname, et olete advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks tsiviilkohtumenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Märgime, et advokatuur on avaldanud varasemalt

seisukoha ka VTK osas, kuid neid arvamusi ei arvestatud. Siiski on eelnõu kitsam, kui oli VTK

ning osa teemasid on välja jäänud, mistõttu keskendume kolmele peamisele küsimusele: hagi

tagamine, maksekäsu kiirmenetluse piirmäär ja menetluskulude lahendamise kord.

1. Hagi tagamise avalduse läbivaatamine

Kehtiva TsMS § 384 lg 1 kohaselt peab kohus lahendama hagi tagamise avalduse põhjendatud

määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus võib hagi tagamise

avalduse lahendada hiljem, kui ta soovib kostja eelnevalt ära kuulata. VTK-s tehakse ettepanek

avalduse lahendamise tähtaega pikendada kolme tööpäevani, mis peaks aitama vähendada

kohtu ja menetlusosalise menetluskoormust ning VTK-s leitakse, et hagi tagamise avalduse

kiireloomulisuse tagab ka kolme tööpäeva jooksul lahendamine.

Advokatuur on väga tugevalt vastu hagi tagamise taotluste lahendamise tähtaja

kolmekordistamisele. Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu peamine eesmärk tõhustada ja

kiirendada tsiviilkohtumenetlust ning optimeerida ja vähendada kohtute töökoormust

(seletuskirja lk 2). Ilmselgelt hagi tagamise taotluse läbivaatamise tähtaja kolmekordistamine

vähendab oluliselt menetluse tõhusust kohtusse pöördujale, kuid kohtu töökoormust

märkimisväärselt ei vähenda, sest tagamise määrus tuleb nii ehk teisiti teha. Seletuskirjast ei

ilmne, millel tugineb veendumus, et tähtaja pikendamise korral lahendatakse hagi tagamise

avaldust kauem ja süvenenumalt, mitte pelgalt hiljem. Kuna kohtute töökoormus tähtaja

pikendamisest ei muutu, ei ole välistatud, et kavandataval muudatusel puudub positiivne mõju

hagi tagamise põhjalikkusele, kuid on negatiivne mõju hagi tagamise lahendamise kiirusele.

Hagi tagamise küsimus on osades asjades võtmeküsimus, kas üldse isikul on võimalik oma

põhiseadusliku kohtusse pöördumise õiguse realiseerimisel saada efektiivset ja tõhusat

õiguskaitset Eesti kohtutelt ja kas tal üldse on mõtet menetlust jätkata.

Mitmetel juhtudel põhjustaks kolme tööpäevane viivitus praktikas hagi tagamise võimatuks

muutumise (näiteks laeva, lennuki või muu transpordivahendi arestimine, kus aeglasema

menetluse puhul ei pruugi sadamas olla enam laeva mida arestida, samuti on kolme tööpäeva

jooksul võimalik võlgnikul tühjaks kanda kontod, võõrandada väärtpaberid ning isegi teha

notariaalsed tehingud kinnisvaraga enda varatuks muutmiseks). VTK-s märgitakse, et hagi

tagamise avalduse läbivaatamise tähtaja pikendamine võimaldab kohtunikul rohkem kohtuasja

süveneda ja teha põhjendatud otsus millega menetlusosaline saab kindluse, et tema avalduse

läbivaatamiseks on olnud kohtunikul aega ja hagi tagamata jätmine ei ole tehtud rutakalt.

Advokatuur pakub sama eesmärgi saavutamiseks välja kaks lahendust, mis sama eesmärki

täidaks, kuid ei kahjustaks kohtusse pöörduja esmaseid huve.

Esimene alternatiiv on kaheastmeline menetlus. Kohtul on võimalik valida, kas lahendada

hagi tagamine avalduse esitamisele järgneval tööpäeval põhjendatud määrusega või ilma

põhjendusteta lakoonilise resolutsioon-määrusega, mille puhul kohus kohaldaks reeglina hagi

tagamise meetmeid, välja arvatud juhul kui hagi tagamise avaldus on kohtu arvates selgelt

põhjendamatu. Hagi tagamise avalduse lahendamisel põhjendusteta määrusega saaks

vastaspool hagi tagamise osas (näiteks) kahe tööpäeva (või muu kohtu antud tähtaja) jooksul

esitada oma seisukoha, misjärel kohus omakorda otsustaks (näiteks) kolme tööpäeva jooksul,

kas hagi tagamise meetmed jäävad jõusse või mitte ning esitab motiveeriva osa. Sarnane

kaheastmelise esialgse õiguskaitse kohaldamise võimalus on nähtud ette ka

halduskohtumenetluses (HKMS § 252 lg 4).

Teine alternatiiv on selgelt sätestada kohtule omaalgatuslik tagamise tühistamise võimalus 15

päeva jooksul koheste tagajärgedega, mõnevõrra analoogselt § 386 lg 5 (tagamise omal

algatusel tühistamine kohtu poolt perekonnaasjades). Üldjuhul oleks üheastmeline menetlus

nagu seni, kuid muuta ja selgemalt reguleerida, et esimese astme kohtu enda poolt tagamise

määruse tühistamine koos hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmisega omab kohest jõudu ja

ei ole edasikaevatav võrreldavalt olukorraga, kui kohus oleks kohe jätnud hagi tagamise

taotluse rahuldamata. See võimaldaks kohtul maandada riske, kui kiireloomulise lahendamise

tõttu tekib vigu ning kohus ei pea hagi tagades liiga palju muretsema selle pärast, kui tagamise

andmine osutub ennatlikuks või põhjendamatuks, sest kohus saab ka viga ise kohe korrigeerida.

Ettepanekus käsitletav omaalgatuslik tühistamine, on mõeldud üksnes tagamise andmisel

tehtud vea parandamiseks, mitte aga ei peaks olema pidevalt õhus rippuv risk hageja jaoks kogu

menetluse vältel. Pärast menetluse alguse kriitilise perioodi lõppu kehtiks edasi senine kord,

mille puhul tagamise tühistamine on kaevatav.

Üks kahest eelnevast alternatiivist tagaks, et kiireloomulistes asjades hagi siiski tagatakse.

Kuivõrd hagi tuleks tagamata jätta vaid selgelt põhjendamatu avalduse korral, ei ole kohtunikul

sellise süsteemi puhul vajadust koheselt niivõrd süvitsi hagi tagamise avaldusse süveneda.

Samas on võimalik nii vältida olukordi, kus kostjad muutuvad varatuks või hagi tagamine muul

põhjusel ebaõnnestub. Paraku näeme praktikas liiga palju olukordi, kus vaatamata edukale

kohtumenetlusele muutub kohtuotsuste tegelik täitmine võimatuks, kuna hagi on kas jäänud

vaatamata hageja avaldusele tagamata või on kostjal õnnestunud varad välja viia enne hagi

tagamist. Kostja õigused on samas tasakaalustatult tagatud.

2. Maksekäsu kiirmenetluse alampiiri tõstmine

Eelnõus on esitatud ettepanek tõsta TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud lihtmenetluse piirsummasid,

kuid ei ole puudutatud maksekäsu kiirmenetluse määrasid. Advokatuuri arvates tuleks see

lisada.

Koos lihtmenetluse piirmäärade muutmisega muudeti 22.11.2021 vastu võetud ja 01.01.2022

jõustunud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/108122021001) ka maksekäsu kiirmenetluse

piirmäärasid. Nende küsimuste koos lahendamine on põhjendatud ka nüüd.

Majandusnäitajate muutumise argument kehtib samavõrd nii lihtmenetluse kui ka maksekäsu

kiirmenetluse asjades ning arvestades seda, et neid määrasid viimati koos muudeti, on

advokatuur seisukohal, et ka praegu oleks põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse piirmäära

suurendamine. Kehtiv TsMS § 481 lg 22 sätestab, et maksekäsu kiirmenetlust ei toimu nõuete

puhul, mille summa ületab 8000 eurot (hõlmab nii põhi- kui ka kõrvalnõudeid). Silmas pidades

soovi erinevaid piirmäärasid ühtlustada, oleks mõistlik ja loogiline tõsta ka maksekäsu

kiirmenetluse piirmäära 8000 eurolt 10 000 eurole. Seejuures ei oleks tõus kehtiva piirmääraga

võrreldes niivõrd suur nagu lihtmenetluse puhul (43%), vaid 25%. Rohkemate vaidluste

lahendamiseks maksekäsu kiirmenetluse lubamine tõhustab aga kohtumenetlust. Samas ei

kaasne selle piirmäära tõstmisega kulusid osapooltele ning ka sotsiaalmajanduslikud mõjud ei

saa olla märkimisväärsed.

3. Tsiviilkohtumenetluse menetluskulude regulatsiooni muutmine vähem

töömahukaks

Eelnõus ei ole käsitletud menetluskulude kindlaksmääramise liigselt keerukat, topeltmenetluse

süsteemi. Praegu kulub menetluskulude väljamõistmisele ebaproportsionaalselt palju ressurssi

nii kohtutel kui menetlusosalistel. Kui eesmärk on vähendada kohtute töökoormust, palub

advokatuur kaaluda TsMS-i muudatusi, mis võimaldaksid optimaalsemalt menetluskulusid

välja mõista ja liikuda tagasi aastaid tagasi kehtinud lihtsama korra juurde (enne 2006. aastat),

mille kohaselt menetluskulud määrati kindlaks kohe koos sisulise põhilahendiga, ilma

eraldiseisva järelmenetluseta. Samuti tuleks lihtsustada väljamõistetavate kohtukulude

põhjendavat osa ja võimaldada kohtul vältida liigsetesse detailidesse laskumist. Üks võimalus

on tühistada TsMS § 174 lg 8, mille järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. See vabastaks kohtu kohustusest kontrollida

menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust juhul, kui neile pole vastuväidet esitatud ja

võimaldaks kohtul lahendada üksnes menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta

esitatud konkreetseid vastuväiteid. Menetluskulude lahendamine koos põhilahendiga hoiab asja

fookust põhiasjal ja ka pooled keskenduvad sellisel juhul edasikaebamise korral rohkem

sisulisele lahendile, koormates kohtuid vähem ainult menetluskulude üle toimuvate vaidlustega.

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalselt

Imbi Jürgen

Esimees

Merit Aavekukk-Tamm 6979 253

[email protected]