Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Vladimir Svet

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 05.11.2024 nr 1-4/24/5287; KLIM/24-

1102/-1K

Meie 12.12.2024 nr 2-3/2796

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Austatud Vladimir Svet

Täname jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi

ka eelnõu) edastamise eest. Toetame eelnõu eesmärki suunata olmejäätmed ringmajandusse ning

kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega.

1. Mitmed kohalikule omavalitsusele antavad õigused ja kohustused vajavad ülevaatamist

või täiendavat piiritlemist

Eelnõu annab kohalikele omavalitsustele (edaspidi ka KOV) tänasest oluliselt laiemad

võimalused jäätmete veo ja käitluse korraldamisel. Samas on need sätestatud üsna laialt,

vajavad üle vaatamist või täiendavat piiritlemist, et tagatud oleksid ka ettevõtjate huvid ning

et muudatuste jõustumisel ei kahjustataks konkurentsi. Täpsemalt:

1.1. Eelnõu § 2 p 10 kohase muudatuse järgi peavad kohalikud omavalitsused hakkama

edaspidi korraldama olmes tekkivate tagatisrahata müügipakendijäätmete kogumise

korraldatud jäätmeveoga. Kehtiva korra järgi on pakendijäätmete kokku kogumise vastutus

taaskasutusorganisatsioonidel. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu täpsemaid nõudeid

kokku kogumise korraldamisele. Muu hulgas ei ole reguleeritud, millise kvaliteediga

jäätmed tuleb taaskasutusorganisatsioonile üle anda ning millised on tagajärjed, kui

pakendijäätmed ei ole nõuetekohase kvaliteediga (nt suur osa jäätmetest valesti sorteeritud,

sisaldab suures osas muid jäätmeid jne) – millised on taaskasutusorganisatsiooni õigused

sellises olukorras. Reguleerimata on ka nõuded kogustele (eelnõu § 2 p 11 osas) – kui palju

peab taaskasutusorganisatsioon vastu võtma ja millised on tagajärjed, kui KOV kogub

kokku rohkem pakendijäätmeid võrreldes sellega, kui palju on vastava

taaskasutusorganisatsiooniga liitunud pakendiettevõtjad pakendeid turule lasknud.

1.2. Selgelt piiritlemata on ka jäätmehooldustasu kehtestamine. Eelnõu näeb KOV-ile ette

võimaluse kehtestada jäätmehooldustasu, mis võib olla kuni 100% jäätmevaldaja

jäätmeveo ja käitluskuludest. Kuivõrd EL tasandil on piirangud füüsilisest isikust

jäätmevaldajatele kulude panemisele, siis näevad ettevõtjad ohtu, et ettevõtjate kanda

jäävad ebamõistlikud kulud ehk need kulud, mida nad muidu kandma ei peaks ja mida

2 (5)

lihtsalt ei saa jäätmevaldajatelt kätte. Samuti nähakse ka kulude läbipaistmatuse riski.

Sestap on oluline, et tagatud oleksid selged piirid, kuidas KOV hooldustasu kehtestada saab

ning et tasu komponendid oleksid teada ja tagatud oleks läbipaistvus ja

kontrolli/järelevalve võimalikkus.

Selleks, et muudatustest oleks kasu, KOV-id oleksid piisavalt motiveeritud jäätmeid

kvaliteetselt koguma ning ettevõtjate huvid oleksid seejuures kaitstud, tuleks lisada

eelkirjeldatud täiendused ja piiritlused, mh jäätmete kokku kogumise kvaliteedi, koguste

ja vastutuse ning tasu osas.

2. Kaaluda jäätmevaldaja kantava tasu sätestamist protsendina

Eelnõu § 2 p 10 kohase muudatuse jõustumisel kannab jäätmeveovaldaja tagatisrahata pakendi

jäätmete tekkekohalt kogumise veokulust 0,25 eurot kogumiskorra kohta kogumisvahendi

äraveo või tühjenduse eest. Ülejäänud pakendijäätmete kogumise ja käitlemisega seotud kulud

kannab taaskasutusorganisatsioon, kes omakorda küsib teenustasu pakendiettevõtjalt. Eelnõu

seletuskirjas on seda summat selgitatud EL jäätmete raamdirektiivist tuleneva 80/20

proportsiooni põhimõttega. Samas ei selgu, miks on otsustatud sätestada just fikseeritud

summa, mitte näiteks protsendina asjakohasest näitajast/kulust, mis võtaks enam arvesse hinna

muutusi, veo tegelikku kulu jm. Palume kaaluda sätte muutmist või lisada vastav selgitus

seletuskirja.

3. KOV-ide sisetehingu tegemise võimalus vajab täiendavat analüüsimist, põhjendamist

Kehtiva jäätmeseaduse alusel on sisetehing korraldatud jäätmeveo puhul keelatud. Eelnõuga

luuakse võimalus korraldatud jäätmeveo tellimisel kasutada sisetehingut saarelistel

omavalitsustel ning teistel omavalitsustel vaid juhul, kui korraldatud jäätmeveo hanke kaudu

jäätmevedaja leidmine ebaõnnestus (eelnõu § 1 p 2-3). Seletuskirjas on muudatuse vajadust

põhjendatud muu hulgas sellega, et konkurents saareliste omavalitsuste korraldatud jäätmevoe

hangetel puudub (hankel osaleb 1 kuni 2 pakkujat). Juhime tähelepanu sellele, et sisetehingute

tegemine tõenäoliselt seda konkurentsiolukorda ka ei paranda, vaid pigem toimib vastupidiselt.

Sestap palume kaaluda korraldatud jäätmeveo tellimise sisetehingu tegemise võimalust mitte

kehtestada või oluliselt piirata ning analüüsida, mis võiks sealset konkurentsi hoopis turgutada.

4. Taaskasutusorganisatsiooni tegevusloa tähtajaliseks muutmine vajab täiendavat

analüüsimist, põhjendamist

Eelnõu § 2 punktiga 30 muudetakse taaskasutusorganisatsiooni tegevusluba tähtajaliseks, st,

et ettevõtja peab iga viie aasta tagant tegevusluba uuesti taotlema. Eelnõu seletuskirjast ei selgu

üheselt, millist probleemi lubade tähtajaliseks muutmisega lahendada soovitakse ning miks on

just see kõige asjakohasem meede vastava probleemi lahendamiseks. Juhime tähelepanu

sellele, et tegevusloa menetlus on koormav nii ettevõtjale, kes luba taotleb, kui ka asutusele,

kes seda väljastab. MKM seisab selle eest, et teenuste turul ei kehtestataks põhjendamatuid

piiranguid, st iga piirang peab olema põhjendatud ja soovitud eesmärgiga proportsionaalne.

Eeltoodust lähtuvalt on oluline kõigepealt selgelt välja tuua, mis probleemi on vaja lahendada,

milline on eesmärk ning seejärel hinnata, milliste meetmetega seda eesmärki kõige paremini

ja ettevõtjaid kõige vähem koormaval viisil on võimalik saavutada. Sealhulgas tuleb

analüüsida, kas piisab olemasolevate meetmete paremast rakendamisest. Palume lisada

vastavad selgitused ja analüüsid ning juhul, kui selgub, et sama eesmärki saaks täita ka vähem

koormavamal (ja vähem bürokraatlikumal) viisil, siis tuleks kasutada seda muud viisi.

5. Täiendada mõjuanalüüsi tuues täpsemalt välja, millised mõjud ja kui suur kulu

ettevõtjatele seoses aruandluskohustuse muudatustega kaasnevad

3 (5)

Eelnõuga soovitakse asendada aastane aruandluskohustus igakuistega ning mõjuanalüüsis on

sellega kaasnevad mõjud üsna üldiselt välja toodud. Muu hulgas on märgitud, et suuri ja

väikseid ettevõtjaid mõjutab muudatus vähem, keskmiseid rohkem, kuid selleks, et mõista,

mida muudatus endaga päriselt kaasa toob, peaksid mõjud olema veel täpsemini kirjeldatud.

Eelkõige oleks tarvis mõista, milline rahaline ja ajaline kulu sellega ettevõtjatele kaasneda

võib.

6. Kaaluda ettevõtjatele erisuse tegemist

Jäätmereformi puhul on korraldatud jäätmeveoga kohustatud liituma kõik jäätmevaldajad,

sõltumata sellest, kas nad on füüsilised või juriidilised isikud. Palume kaaluda, kas oleks

asjakohane ettevõtjate väljajätmine või osalist väljajätmine selliselt, et ettevõtjatele

säiliks võimalus ise otsustada, kellelt nad oma ettevõttes tekkinud jäätmete osas

vastavaid teenuseid ja millise hinnaga tellivad. Selliselt oleks ettevõtjatel võimalik hoida

halduskoormust võimalikult madalana, oma eri paikades asuvaid tegutsemiskohti kõige

kuluefektiivsemalt vajalike lepingutega katta ning seeläbi parandada ka konkurentsiolukorda

jäätmeveosektoris.

7. Teeme ettepaneku täiendada regulatsiooni ka valdkondades, mis puudutavad

olmejäätmetele lisaks ka muid jäätmevooge ning luua ettevõtlusele laiemad võimalused

jäätmete taaskasutamiseks ja teisese toorme kasutuselevõtuks jäätmetekke vältimise ja

materjalivoogudele ligipääsu soodustamise kaudu.

7.1. Muuta kõrvalsaadused teisese toormena ettevõtlusele kättesaadavamaks

Teeme ettepaneku muuta jäätmeseaduse § 24 lõikes 2 toodud teisese toorme mõistet

selliselt, et teiseseks toormeks loetaks ka tootmises tekkinud kõrvalsaadused või jäätmetest

saadud ringlussevõetud materjalid, mida saab tootmisprotsessides kasutada esmase

tooraine asemel või koos esmase toorainega.

Kõrvalsaadused on kehtivas regulatsioonis määratletud. Nendeks on tootmisprotsessi

tulemusena saadud ja teatud tingimustele vastavad asjad, sh asja edasine kasutamine on

kindel; asja saab kasutada vahetult ilma täiendava töötlemiseta, välja arvatud selline

töötlemine, mis on asjaomasele tööstusele üldiselt omane; asi on tekkinud tootmisprotsessi

lahutamatu osana; asi vastab selle konkreetsel kasutamisel toote-, keskkonna- ja

tervisekaitsenõuetele ning asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega

inimese tervisele.

Kehtiva jäätmeseaduse järgi nimetatakse teiseseks toormeks taaskasutamistoimingu

tulemusena ringlussevõetud ainet või materjali. See on kitsas definitsioon ega võimalda

ettevõtjatel efektiivselt tootmises tekkinud jäätmeid taaskasutusse suunata või jäätmete

teket vältida, kuna teisest tooret on keerukas saavutada. Materjalist saab teisene toore ainult

siis, kui see on enne jäätmeks muutunud ja Keskkonnaameti loal ümbertöötlemise kaudu

taas majanduses kasutusele võetud. Seega saab ettevõtja taaskasutustoimingut teha ainult

pärast vastava loa saamist.

Pakutud ettepanek võimaldab suurendada jäätmetekke vältimist, samuti võimaldab teisese

toormena ülejäänud materjale ettevõtete vahel üle anda ja vastu võtta ilma

keskkonnakaitselubasid taotlemata ja nendega seonduvaid olulise mahukusega

aruandluskohustusi rakendamata. Kokkuvõttes võimaldab ettepaneku rakendamine

vähendada ettevõtete halduskoormust ja riigi bürokraatiat ning suurendada võimalusi

tööstussümbiooside arenguks.

7.2. Tööstussektori pika väärtusahela jaoks teisese toorme ja kõrvalsaaduste turu

4 (5)

avamine Palume kaaluda erinevaid lahendusi ka sellele, kuidas adresseerida tootmise ülejääke

selliselt, et need ei muutuks jäätmeks, vaid neist saaksid teada ja neid ära kasutada ka teised

ettevõtjad. See aitaks kaasa tööstussümbioosi levikule ja ettevõtetele rakenduva

bürokraatia vähendamisele läbi keskkonnaluba vajavate materjalivoogude vähenemise.

Probleemi analüüsimisel ja lahenduste väljatöötamisel teeme ettepaneku kaasata kindlasti

ka puudutatud huvigrupid.

8. Palume üle vaadata ja muuta jäätmekavade koostamise tänane kord Kehtiva korra järgi tuleb igal omavalitsusel koostada jäätmekava. Nii kehtib täna Eestis 79

erinevat kohaliku omavalitsuse jäätmekava, mis on oma mahult võrreldavad terve riigi

jäätmekavaga, aga võivad lähtudes omavalitsuste elanike arvust reguleerida nii mõne tuhande

kui 400 000 inimese tegevust. Iga viie aasta tagant kümnete arengukavade uuendamine toob

kaasa palju halduskoormust ja kulu nii ettevõtjatele kui omavalitsustele endile. Eriti koormav

on see ettevõtjatele, kes tegutsevad mitme omavalitsuse piires ning peavad kulutama palju

ressurssi sellele, et erinevate mahukate kavadega kurssi viia. Ka omavalitsustele on vastavate

kavade koostamine tõenäoliselt üsna koormav, vajab vajaliku kompetentsi tekitamist või sisse

ostmist.

Teeme ettepaneku kaaluda lahendusi, mis vähendaksid jäätmealast tegevust puudutavate

arengukavade arvu ja mahtu. Muu hulgas tasub kaaluda kavade koostamise kohustuse

piiritlemist rahvaarvuga (et kava koostamine on kohustuslik alates X rahvaarvuga

omavalitsustele) ning ülejäänud osa jätta riigi reguleerida (näiteks ministri määrusega).

Selliselt oleks võimalik vähendada nii ettevõtjate kui kohalike omavalitsuste halduskoormust,

kulusid.

9. Lõpetuseks palume, et Kliimaministeerium arutaks puudutatud ettevõtjatega sisuliselt eelnõus

olevate murekohtade üle ning leitakse mõistlik ja erinevate osapoolte huvidega arvestavad

lahendused.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Kristina Jerjomina

+372 625 6420 [email protected]

Kadi Kõiv

5 (5)

+372 5198 0272 [email protected]