| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-7/284-2 |
| Registreeritud | 12.12.2024 |
| Sünkroonitud | 13.12.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
| Toimik | 1-7/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Päästeamet |
| Saabumis/saatmisviis | Päästeamet |
| Vastutaja | Kadi Parmas (kantsleri juhtimisala, pääste ja kriisivalmiduse asekantsleri valdkond, pääste- ja ohutuspoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585
Siseministeerium
Teie Meie 11.12.2024 nr 2-2/7259-1
Arvamus keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõule
Kliimaministeerium edastas arvamuse avaldamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).
Eelnõu § 3 punkti 15 kohaselt muudetakse jäätmeseaduse §-i 127 ning lõikega 6 sätestatakse,
et jäätmeseaduse §-s 12610 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Päästeamet.
Seletuskirjas viidatakse, et eelnõu § 3 punkti 15 lõikega 6 esitatakse uuesti kehtiv lõige 5. Kehtiv jäätmeseaduse § 127 lg 5 sätestab, et jäätmeseaduse §-s 12611 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Päästeamet. 15.05.2021 tunnistati kehtetuks jäätmeseaduse § 12611, mis käsitles suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete rikkumist ning sätestati uus nõue (jäätmeseaduse § 12610), mis hõlmab endas ka suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete rikkumist. Eelnõus viidatud muudatusega antakse Päästeametile tagasi väärteo menetlemise õigus, mis puudutab suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete rikkumist. Samas on uus jäätmeseaduse § 12610 säte laiem, kui kehtetuks tunnistatud jäätmeseaduse § 12611. Jäätmeseaduse § 12610 lg 1 sätestab, et kaevandamisjäätmete käitlemise erinõuete, sealhulgas suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete, või kaevandamisjäätmekavas esitatud nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga 300 trahviühikut. Eelnevast tulenevalt ei ole üheselt selge, kas Päästeameti pädevus piirdub jäätmeseaduse § 12610 lg-s 1 viidatud suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete rikkumise menetlemisega või antakse eelnõuga Päästeametile laiemad õigused. Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu jäätmeseaduse § 276 lõikele 5, mis sätestab, et kui
õnnetusel võib olla piiriülene mõju, esitab Päästeamet Siseministeeriumi kaudu nimetatud teabe
selle riigi, mida õnnetus võib mõjutada, pädevatele asutustele.
Eesti on liitunud piiriülese toimega tööstusõnnetuste konventsiooniga ning piiriülese toimega
tööstusõnnetuste konventsiooni ratifitseerimise seaduse alusel on tööstusõnnetustest
teavitamise ning vastastikuse abi andmise pädevaks ametiasutuseks ja kontaktpunktiks
konventsiooni artikli 17 lõigete 1 ja 2 tähenduses Siseministeeriumi valitsemisalas olev
Päästeamet. See tähendab seda, et ratifitseerimise seaduse alusel vastutab Päästeamet
konventsioonist tuleneva tööstusõnnetusest teavitamise kui ka vastastikkuse andmise abi eest.
Teavitamiseks kasutatakse IAN süsteemi. Varasemalt oli IAN süsteemi osas kontaktpunktiks
Siseministeeriumi teabeseireosakond. Siseministeeriumi teabeseireosakonna kaotamise
tulemusena jaotati nende tööülesanded eri asutuste vahel, kuid määramata jäi tööstusõnnetustest
2 (2)
teavitamise süsteemi (IAN süsteem) kontaktpunkt.
Seega tuleb üle täpsustada, kuidas peab toimuma jäätmeseaduse mõistes piiriülese mõju korral
ohustatud riigi teavitamine, sh vajadusel teha ettepanek vastava sätte muutmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margo Klaos
peadirektor
Nicole Vingertšuk
+372 55610557
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|