Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 13-1.1/5598-1 |
Registreeritud | 12.12.2024 |
Sünkroonitud | 13.12.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE |
Sari | 13-1.1 Kirjavahetus finantsturgude ja panganduse küsimustes (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 13-1.1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikantselei |
Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
Vastutaja | Evelyn Liivamägi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Resolutsiooni liik: Peaministri resolutsioon Viide: Riigikogu / 11.12.2024 / 2-2/15-673 ; Riigikantselei / 12.12.2024 / 7-12/24-02007
Resolutsiooni teema: Kuue Riigikogu liikme arupärimine peaministrile (AP 673) Pangamaks
Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palume koostada peaministri vastuse projekt. Tähtaeg: 20.01.2025
Lisainfo: Palume märkida vastuse projektile AvTS § 35 lg 2 p 2 Kontroll: Kätlin Atonen
Kinnitaja: Madli Uustalu, Peaministri büroo assistent Kinnitamise kuupäev: 12.12.2024 Resolutsiooni koostaja: Kertu Künnapuu [email protected], 693 5601
.
Hr Kristen Michal Peaminister
09.12.2024
ARUPARIMINE
P angam aks
Lugupeetud peaminister
2023. aasta alguses kehtestas Leedu valitsus pangamaksu vastuseks riigis tegutsevate kommertspankade ulemaarastele kasumitele. Maksu kehtestamise ajendiks olid kommertspankade markimisvaarselt kasvanud kasumid, mis tulenesid peamiselt Euroopa Keskpanga intressimaarade tOusust. Esialgu prognoosis Leedu Panic pangamaksu laekumiseks 250 miljonit eurot. Selle aasta juunikuus pikendas Leedu seim pankade ajutist solidaarsusmaksu veel aasta vOrra. Rahandusminister Gintaré Skaiste sOnul on solidaarsusmaksust saadav tulu 2025. aastal kull vaiksem kui 2024. aastal, kuid on siiski markimisvaarne. 2024. aasta kolmanda kvartali eest tasusid pangad Leedus kokku 101,6 miljonit eurot, mis on pea kaks korda rohkem kui teise kvartali eest tasutud summa. Leedu Panga arvutuste kohaselt voib 2025. aastal solidaarsuspanusest saada 50-70 miljonit eurot. Leedu suurendab kaitserahastust, et luua kiiresti sOjaväe diviis, vOorustada 2027. aastaks Saksa brigaadi ja valmistuda uldiseks ajateenistuseks. Voib oelda, et Leedus maksavad julgeolekumaksu kinni mitte fuusilised isikud vaid pangad.
Selle aasta detsembris vOttis Lati seim vastu seaduse, mis kohustab krediidiasutusi maksma järgmise kolme aasta jooksul solidaarsusmaksu. Pangad ja nende fihiaalid peavad Latis järgmise kolme aastal jooksul maksma solidaarsusmaksu ulemaaraselt kasumilt, mis teeniti euribori jarsu tOusu tôttu. Maksuga loodab Lati valitsus 2025. aastal riigieelarvesse koguda 93 miljonit eurot, jargmisel kahel aastal aga tile 85 miljoni euro aastas. Maksu eesmark on kaasata taiendavaid vahendeid riigi julgeoleku rahastamiseks suurenenud riskide tingimustes. Ehk sama muster — pangad maksavad nn julgeolekumaksu kinni.
Pangamaksu kehtestamist Eestis arutas ka eelmine valitsus eesotsas peaminister Kaja Kallasega. Tema kohtus pangajuhtidega ning Uheskoos lepiti kokku, et 2024, aastal maksavad pangad kasumi pealt erakorralist dividendi, kuid pangamaksu nagu Leedus vOi Latis ei tule.
Eelloodust tulenevalt palume Teil vastavalt Riigikogu toO- ja kodukorra seaduse paragrahvile 139 vastata jargmistele kusimustele:
5” 4t.
1. Milline on Teie seisukoht selles osas, et meie naaberriigid Leedu ja Läti on kehtestanud pangamaksu, samas kui Eesti ci ole seda teinud? Kas meil Eestis on teistsugune olukord, kus koik on hasti vaatamata sellele, et majandus langeb kolmandat aastat järjest, inflatsioon jatab inimestele vahem raha katte ja hinnad jatkavad kasvamist?
2. Kas praegune Festi valitsus on kaalunud sarnase maksu kehtestamist, arvestades pankade kasvanud kasumeid ja vajadust leida taiendavaid eelarvetulusid?
3. Kui Eesti ei vaja Teie arvates pangamaksu, siis miks?
4. Kas Teie arvates on olukord, kus julgeolekumaksu maksavad kinni fUusilistest isikutest maksumaksjad ja mitte pangad, parem Leedus ja Latis kehtestatud olukorrast, kus seda teevad pangad oma kasumi pealt?
Lugupidamisega
Riigikogu liikmed:
nih “:Ot ck) 1LW
t1
C—
A
Cl
ñL /
/1/’
Ic
Lp hr Taimar Peterkop .12.2024 nr 2-2/15-673
Riigisekretär
Arupärimise edastamine
Edastan kuue Riigikogu liikme esitatud arupärimise peaminister Kristen Michalile.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata
Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.
Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele
Riigikogu istungil vastab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: arupärimine kahel lehel